KEILA VALLA LEHT30. aprill 2014

Valla üldplaneering jäi kehtimaValla uudistes tuleb juttu ka hajaasustuse programmi taotlusvoorust ja kohanimede määramisest. lk 4

Kuidas korraldada nutikalt prügivedu Hästi läbimõeldud jäätme-majandus säästab raha ja hoiab valla puhta. lk 3

Keila-Joa pakub rohkelt silmailuLoe lisaks Keila-Joa ja selle lähiümbruse kohta läbi kohaliku elaniku silmade. lk 2

Tulemas traditsiooniline Teeme Ära talgupäevOma kommentaari Eestimaad puhastavale Teeme Ära tal-gupäevale annab ka kunagine algataja Rainer Nõlvak. lk 1

Järjekordne ärategemine toimub 3. mail

Nr. 4

Egle Kaur, Heiki HõimojaKeila valla leht

Foto

: Eg

le K

aur

2008. aasta kevadel hoo sisse võt-nud Teeme Ära talgutest on saa-nud traditsioon ja omamoodi fe-nomen. Eestlastele pole just väga omane, et ollakse nii ühtselt mil-legi eest väljas. On rõõmustav, et kümned tuhanded inimesed ot-sustavad vabatahtlikult ümbrust paremaks ja kaunimaks muuta. Kahjuks leidub looduses silma riivavat ikka liiga palju.

Teeme Ära menul on mitu põhjust, näiteks teha ise mida-gi paremaks ja muuta inimeste mõtteviisi ja käitumist keskkon-na suhtes hoolivamaks. Muidugi on väärtus ka see, et kogukonna-ga on tore koos toimetada.

Üle Eesti kohalik3. mail toimetab suur hulk inime-si üle Eesti, kuid talgutööde al-gatus tuleb kohapealt. Seepärast on põhjust loota, et tehakse just seda, mida vaja. Lehetoimetus uuris Teeme Ära talgupäeva eel, mida peavad vajalikuks ära teha meie valla vabaühendused ja tei-sed aktiivsed kodanikud ning kuidas panustab omavalitsus.

Kes, kus, millal?Ametlikult on Keila vallas re-gistreeritud Teeme Ära talguid kokku 14. Kel tõsine soov mõne-ga neist liituda, leiab aadressilt www.teemeara.ee hõlpsalt va-jaliku info. Soovitame tungivalt oma tulekust talgujuhile teada anda, siis saab paremini planee-rida nii töid kui talgusuppi!

Kloogarannas veab talgu-päeva viiendat aastat Klooga-ranna Selts. Põhiline aur on läi-nud avalikule rannaalale, mis teatavasti on jätkuvalt pereme-heta. Talgute eesmärk ongi ei-kellegimaad kenamaks ja mõnu-samaks paigaks muuta. Tööd on ulatunud ka Mere ja Ranna teele, Treppoja joastikule ning mujale, kus on olnud tublisid kohalikke algatajaid. Selts on talgulistega kõrvaldanud endisi räämas ran-narajatisi ning loonud rannas sportimisvõimalusi. Tänavu on kavas lisaks iga-aastasele pra-hikoristusele ja võsaraiumisele rajada veel üks võrkpalliplats ning teha kaks uut riietuskabii-ni. Korraldajate suurim unelm

on rannale vastutustundliku haldaja saamine ning ala eest aastaringne hoolitsemine. Ainult talgutest jääb väheks.

Tammermaal toimetab Kul-na Külaselts, korda tehakse Tam-mermaa ridaelamu ja Haapsalu maantee vaheline ala. Eeltöö tee-vad kopp ja kallurid: planeeritak-se ning tuuakse haljastusmulda; talgupäeval antakse inimjõul vii-mane lihv. Toimekad käed reha-de ja labidatega on igati oodatud ning üks valla sissesõitusid saab korraliku väljanägemise. Silver Teesalu külaseltsist on rahul, et suurt prahikorjamist nende kan-dis pole ja igal aastal on saanud talgute korras midagi uut luua. Nii rajati eelmisel aastal bussipa-viljon, sealsamas kell 10 kogune-takse ka talgupäeval.

Leholas kiitis kohaliku seltsi esindaja Raul Põdersalu aktiiv-set külarahvast. Riisutakse lehti, koristatakse talvel kogunenud sodi. Rõõmustava märgina nen-tis Raul, et prahti on vähemaks jäänud ja seetõttu laieneb aasta-aastalt ka koristusala. Sarnaselt teiste kantidega kehtib ka Le-holas lihtne tõde – praht toodab prahti; koristatud alale naljalt prügi ei teki. Näiteks küla läbiv oja puhastati rehvidest ja edas-pidi pole sinna rehve loobitud. Lehola talgud algavad kl 10 poe esisel platsil, ooda tud on ka abi-käed väljastpoolt ja talgusuppi pakutakse kõigile vaevanägijaile.

Kaseantsu võrgukuuris Lo-husalus toimuvad katusepaneku talgud. Juba kolmandat hooaega töötava peremuuseumi katus oli

väga halvas seisus. Toimekas perenaine Ülle Krabo hankis eu-rorahadega uue katusematerjali ning plaanib nüüd talguliste ja il-mataadi abiga vana katuse maha võtta ning uue peale saada. Ka-tuseplaadid on rasked ja tööd üheks päevaks palju – tugevad ja toimekad on igati oodatud.

Keila-Joa elanik Piret Lõuk on vana talguhunt. Kohalikke heakorrapäevi on tehtud juba enne 2008. aastat muinsuskait-se talgutena. Aastatega on olu-kord oluliselt paranenud ning nüüd saab juba valida, mida järgmisena ette võtta. Sel aastal võiks vana sepikoja koristamise ette võtta, selle planeerimiseks oleks hea abiliste hulka ette teada. Paljud linnainimesed tu-levad meeleldi armastatud jalu-tuskohta koristama. Sel aastal avatakse talgulistele ka lossivä-ravad, küllap toob ka see juurde nii mõnegi kätepaaari. Rääkides üldisest heakorrast, kiidab Piret lisaks hoolsamaks muutunud külastajatele ka kohalikke – ka Keila-Joal on näha oma lemmi-ku järel koristavaid koeraoma-nikke.

Ohtu külas toimetavad ko-ristuspäeval oma küla inimesed ja kohalik jahiselts käsikäes. Tal-gujuht Meeli Ivaskile teevad tus-ka kinnistuomanikud, kellel on jaksu oma kodune praht autosse laadida, kuid sellega nende et-tevõtlikkus päädibki. Kuigi on olemas palju legaalseid võima-lusi prahti ära anda, sõidetak-se piltilkult poole jäätmejaama tee peale ning poetatakse praht

Meeleheitest sai rõõmTeeme Ära algataja Rainer Nõlvak rääkis vallalehele, et 2008. aastal esimesi talguid planeerides oli see mõneti meeleheite-projekt, viimane katse Eestimaad prahist päästa. “Nii olnut kui tänast päeva vaadata on hingekosutav, see ületab meie kõige opimistlikumad unistused mäekõrguselt. Kui esimesel aastal kulus põhienergia inimeste ja firmade teavitamisele, siis täna moodustavad koda-nikud, omavalitsused ja Teeme Ära meeskond häs-titoimiva masinavärgi. Meid innustab ja rõõmustab kaks asja: prahti jääb järjest vähemaks ja talgupäevast on saamas kogukondlik suh-lusvorm. Kuigi meie toimkond käivi-tab sel aastal koristusak-siooni Vahemere-äärsetes riikides, olen ise talgupäe-val oma kodus Hiiumaal. Toimetame sarnaselt palju-de Keila valla elanikega ka mere ääres. Soovin kõigile talgulistele jaksu nii koris-tustöödel kui kogukondliku elu edendamisel!”

metsa alla. Kas see on mõtte-laiskus, teadmatus või midagi muud, jääb paraku teadmata. Ohtu inimesed võtavad ette viis kilomeetrit teeääri Kulna raud-teejaamast kuni Vasalemma pi-rini. Kui aega ja jaksu üle jääb, toimetatakse veel külaplatsil. Talgupäeva lõpetab jahimeeste keedetud rammus talgusupp.

Prügikonteinerid on kuum kaup Vallavalitsus on tellinud suure-matele prügikoristustalgutele jäätmekonteinerid. Need on tal-gupäeval kuum kaup ning see kajastub ka pakkujate hinnas. Valla eelarvesse on igal aastal prügikoristuseks talgutel pla-neeritud piiratud vahendid. Tõr-vatilgaks meepotis on juhtumid, kus prügifirma esitab hiljem li-sanõudeid liiga täis konteineri, sinna sattunud rehvide jms eest.

Valla keskkonnanõunik Liisi Puntso rõhutab, et rehvid, klaas, ohtlikud jäätmed, komplekssed kodumasinad ja elektroonika tu-leks viia Karjaküla jäätmejaama, mis on talgupäeval avatud kell 10-16. Eelnimetatud kaupa võe-takse vastu tasuta. Ehitusprahi (v.a eterniit) eest tuleb tasuda 23 €/m3. Suurjäätmete (mööbel) äraveoks tuleb kokku leppida Radix Hoolduse OÜga telefonil 603 6406. Kliendiga täpsustatak-se aeg, koht ja ligikaudne kogus. Teenuse hind on väga soodne, 0,01 €/ m3

Talgujuhtidel tasuks koope-reeruda ja teha kerghaagistega ühised jäätmejaama-reisid.

Võsaraiega on Klooga-ranna talgu-tel avatud vaateid ning püütud en-netada prügi sokutamist põõsa alla.

30. aprill 2014lk 2

LühiuudisedMinu küla

Gerda Noorlind Keila-Joa

Keila-Joa pakub miljonivaateid

Keila-Joa kuulsaim vaatamisväärsus ongi imeilus juga.

Foto

: B

irgi

tt K

ivib

erg

„Maakas. Ma olen jälle maakas,” mõtlesin autoaknast välja vaa-dates, kui viimase koormatäiega Keila-Joale lähenesime. Kolisime siia poolteist aastat tagasi. Olin eelnevalt neli aastat Tallinnas elanud. Kogu lapsepõlve veetsin Väike-Maarjas, mis on nii „maa” kui üldse olla saab. Kuigi seal on olemas kõik vajalik (koolist ja kiirabist pubi ning pangakonto-rini välja), on ümberringi siiski metsad ja põllud ning lähim n-ö suurlinn Rakvere asub 27 km kaugusel.

Erinevalt oma vanemast õest pole ma kunagi linna igatsenud, vaid nautisin metsas koertega müttamist ja aias askeldamist, aga sellegipoolest harjusin üli-õpilasena linnaelu mugavustega ruttu ära. Nii mõnus ju, kui kõik on käe-jala juures ning õhtul ei pea järgmise päeva menüüd välja mõtlema, vaid saab hom-mikul jope selga tõmmata ning juba kell kaheksa poodi kohvi ja värskete saiakeste järele minna. Harjusin ära.

Ja ometi vahetasin neli aas-tat hiljem selle mugava elu veel suurema „maa” vastu kui kuna-gi varem. Miks?

Kõikidest mugavustest hoo-limata olen läbi ja lõhki maalaps. Ja Keila-Joa on ideaalne koht, kus linnamugavustega harju-nud maainimese elu elada. Kõik need mugavused on ju vähem kui 30 km kaugusel ning kui teinekord elukaaslasega raksu lähed ja uhkus ei luba sul tema autosse istuda, on alati olemas marsruuttakso või buss, suvel jalgratas. Nii et ühendus tsivili-satsiooniga on täiesti olemas.

Linnast maale tõi meid tege-likult juhus – otsisime kolme-toalist korterit. Minu Keila-Joal elava õe naaber otsis samal ajal üürnikku. Kuna olime Tallinna üürikorterite hinna- ja kvalitee-disuhtega juba tutvunud, teadsi-me peaaegu kohe, kui seda kor-terit nägime, et siia me kolimegi. Nii kaunist korterit sedavõrd madala hinna juures oli Tallin-nas võimatu saada. Tõsi küll,

poole odavamale üürihinnale lisandus sama suur transpordi-kulu, nii et rahaliselt ei võitnud me midagi. Aga ega võimalusele igal hommikul mere äärde ja-lutada ei saagi hinnasilti külge riputada. Seega võib öelda küll, et kokkuvõttes oleme ikkagi võitnud – linnalähedase maaelu selle kõige paremas mõttes.

Ühel talvepäeval, kui oma taksipiigaga pargis jalutasin, tabasin end mõttelt, et ma kohe kuidagi ei tahaks siit metsa ja mere äärest ära kolida. Elades üürikorteris ja perelisa planeeri-me on see võimalus olemas. Ent pooleteise aastaga olen endalegi märkamatult Keila-Joad armas-tama õppinud ning kuigi ma teinekord kurdan, et linna on liiga pikk maa (mis sest, et üli-kooliajal Akadeemia teelt Narva maan teele ühistranspordiga läk-sin sama kaua kui praegu auto-

ga Keila-Joalt Tallinna), siis tege-likult ei tea ma elamiseks ja laste kasvatamiseks ühtki paremat paika. Meie kolmekorruselisel 16 korteriga majal on oma aed, mille taga saavad täiskasvanud grillinurgas suveõhtutel koos süüa valmistada ning lapsed mänguväljakul lustida. Koergi saab vabalt ringi joosta, sest aed on kinni ja lapsed tema suuri-mad sõbrad.

Miljonivaatega 15 km pik-kune jooksurada kulgeb möö-da ranna-äärt ja üle Türisalu panga. Paari sammu kaugusele jääb park ja juga ning loss, mis töömeeste käte all iga päevaga järjest ilusamaks läheb. Viimase üle on mul eriti hea meel, kui-gi pean tunnistama, et natuke kahju ka, sest nädalavahetustel on nüüd parklad ja teeärsed au-tosid täis ning minu privaatne jooksurada pole enam sugugi nii privaatne. Aga samas ei saa kurta – vahepeal on täitsa tore metsas mõnda hingelist näha. Pealegi sel ajal, kui mina koera-ga metsas linnulaulu saatel õh-tust ringi teen, sõidavad nemad oma linnakodudesse tagasi. Nii et ei ma kahetse sugugi, et Kei-la-Joal uuesti maakaks hakkasin. Vastupidi – olen õnnega koos.

Antonina, suvilaomanikVanasti oli see töörahva püha, nüüd lihtsalt ke-vadpüha. Tuleme suvi-lasse, teeme kevadtöid. 9. maid tähistan ka, see on ikkagi meie ajalugu. Eelmisel aastal käisin sõjaväekalmistul, sealne lilleme-ri oli väga ilus. Soovin ilusat kevadet ja rahulikku kooselu meile kõigile.

Kuidas tähistate 1. maid?

Helen, NaageltOn olnud aegu, kus koju sai va-rahommi-kul jõu tud. Nüüd võtan rahulikult, teen aiatöid, jalutan metsas. Peopidamiseks pole aega.

Tiina rattaperekondMeie oleme tu-dengipõlves vä-gevalt volberda-nud. Tahaks ka nüüd luuaga sõita ja lõket teha, aga lastevanematele on see pigem tava-line puhkepäev. Eelmisel aastal käi-sime maal kevadtöid tegemas, prae-gu pole veel täpset plaani teinud.

Foto

: B

irgi

tt K

ivib

erg

Kevadine mõisapark on kutsuvalt jalutajaid ootamas.

Rahvakandlepäev Keilas2012. a käivitas Eesti Rah-vuslik Folkloorinõukogu rahvakandlemängijate kaardistamise ja jäädvus-tamise projekti, et kogu-da andmeid nii mängija-te kui ka olemasolevate pillide kohta. Salvestused talletatakse Eesti Rahva-luule Arhiivis ja mängu-tehnika näidised on edaspidi mängija nõusolekul vaadatavad-kuulatavad ka Folkloorinõukogu pärandkultuuri nimekirjas.

Rahvakandled on Eesti pärimuskultuuri oluline osa. Seda tüüpi pillide laialdasem levik algas 19 saj. lõpus. Tööstuslikult on rahvakandleid toodetud 1940. aastate teisest poolest, algul ENSV Muusika Fondi töökojas ja hiljem Tallinna Klaverivabrikus. Tä-napäeval on uue pilli saamiseks vaja kandlemeister üles otsida. Vanu pille on võimalik leida vanakraamipoodidest ja müügipor-taalidest.

1. mail algusega kl 12 on Keila Muusikakooli saalis rahva-kandlele pühendatud päev, kus saab ülevaate veel elavast tra-ditsioonist ja kohtuda ehedate rahvapäraste kandlemängijatega. Esinema on lubanud tulla Heino Sõna Karksi-Nuiast, Jüri Mänd Sauelt, Aivar Arak Hagudist. Tegemist on kolme erineva isiku-pärase mängustiiliga rahvaliku kandlemängijaga, keda kaardis-tamise projekti käigus on juba salvestatud. Lisaks on mängima lubanud tulla Tallinna Ühisgümnaasiumi kandleansambel „Vii-sikerad“, kelle juhendaja on Helgo-Mall Tepomees. Oodata on veel üllatusesinejaid ja lava on avatud kõigile, kes soovivad oma pillimänguoskust teistega jagada. Väga rõõmsad oleme ka nende üle, kes võtavad kaasa oma vanad kandled, mis juba ammu kasu-tuseta seisavad – ehk saame teile kuidagi nõu ja jõuga abiks olla. Võtkem siis oma kandled kapist välja ja kohtume 1. mail!

Pille Karras, projekti toimkonna koordinaator

Turismiettevõtted löövad uksed vallaLääne-Harju Koostöökogu ühes Loode-Eesti turismiettevõtetega kutsuvad avatud uste päevale “Seiklused maal ja merel”. 10. mail on võimalus Lääne-Harjumaal ning Põhja-Läänemaal vahetult tutvuda 31 ettevõttega. Keila vallas ootab huvilisi kaks täiesti isemoodi muuseumi – Keila-Joa lossi nooblid muuseumiruumid (schlossfall.com) ning Kase Antsu võrgukuuri rustikaalne muu-seumituba (kasemty.eu). Põnevaid kohti on ka naabervaldades. Näiteks Määra Mäe meistrikoda (evammm.ee) Padise kandis esitleb näpukausi vormimist ja siidisalli maalimist, Kallaste turis-mitalu kutsub sauna ja seiklusrajale (kallastetalu.ee). Laitses saab skulptor Tauno Kangroga teha ringkäigu Graniitvillas (graniit-villa.ee) ning Hingu külas Laitse Rallipargis uudistada vanaauto-sid ja lustida liikluslinnakus. Teised ettevõtted jäävad küll veidi kaugemale, kuid on kindlasti külaskäiku väärt. Avatud ustega ettevõtjate nimistuga saab tutvuda www.vomentaga.ee. Avatud uste päevale on tarvis end kirja panna. Täpsem info tingimustest ja registreerimisest ettevõtjate kodulehtedel.

Maastikumängud MeremõisasÜlestõusmispüha eelne laupäev meelitas juba kolmandat aastat järjest väikeseid ja suuri metsa liikuma. Laulasmaa Spordiklubi korraldatud munadepüha maastikumäng on alati väga rahvaroh-ke. Sadakond eri vanuses võistlejat lahendas RMK telkimisalal tiimidena liikudes ja metsa alla poetatud lihavõttemune otsides ülesandeid. Ahvatlevad auhinnad ning kehakinnitus kehutasid rajal olnud lapsi kiiremini finiši poole. Sel aastal väärivad kor-raldajad piirkonna toimekaimast ühingust kindlasti topelt tänu, kuna südamenädala projekti raames pandi metsas liikuma ka täiskasvanud. Ettevõtmisele aitasid kaasa Leader-programm ja Euroopa Sotsiaalfond.

Kandlepäev paneb keeled helisema.

Maastikul toimunud mängude rõõmsad võitjad.

Foto

: En

e Päh

n

lk 330. aprill 2014

Lühiuudised

Kersti LepikLaulasmaa kooli õpetaja

Läbimõeldud jäätmemajanduses peitub soodsaid lahendusi

Küllap on enamus vallaela-nikke saanud oma postkasti Radix Hoolduse OÜ-lt teate uuest prügiveo graafikust ja viitenumbrist. Viitenumbrit peab hakkama vahetama juunis, kui saabub arve maikuu eest. Nimelt on meie kauaaegne prügivedaja Radix Hoolduse OÜ teinud mõnin-gad organisatoorsed muu-datused ning sellega seoses toimuvad ka kirjas märgitud uuendused. Kui seetõttu prügivedu tõhustub ning vä-heneb teekraavidesse prahi loopimine, tuleb muudatusi ainult tervitada. Radix Hool-duse inimesed ja Liisi Puntso vallamajast on aga saanud hulga kurje kõnesid. Anna-megi viimasele sõna, et ära seletada jäätmeveo põhitõed ja anda näpunäiteid nutikaks prügimajandamiseks.

Toimetus

nelja ja hajaasustusalalt kord ka-heteist nädala jooksul. Harvemi-ni jäätmeid ära vedada ei saa.

Samas pole jäätmeseadus kedagi raskete rahaliste ko-hustustega koormanud. On ka üsna soodsaid lahendusi. Kui prügiveo kulud tunduvad liiga suured, tasub üle vaadata oma konteineri suurus või kaaluda alternatiive. Näiteks on olemas kuni sajaliitrise jäätmekoti ära-veo teenus (0,80 €). Samas olu-korras naabrid saavad esitada Keila Vallavalitsusse ühise jäät-memahuti avalduse. Avalduse vormid on kättesaadavad www.keilavald.ee / Vallamajandus ja järelevalve / Avalduste vormid.

Ka jäätmekotiteenust kasu-tades tuleb jäätmekott paigu-tada siiski ilmastikukindlasse mahutisse, mis võib olla kas-või vana pesumasina trummel. Põhiline, et seda jäätmekotti ei saaks linnud-loomad katki teha ja teie prügi laiali vedada. Kind-lasti tuleb Radix Hoolduse OÜ-le teada anda, kus täpsemalt jäätmekott asub. Radix Hooldu-se OÜ klienditeeninduse telefon on 603 6406.

Jäätmeveoga mitteliitumineVastavalt jäätmeseadusele võib kohalik omavalitsus, olles veen-

dunud, et kinnistul ei elata või seda ei kasutata, erandkorras jäätmevaldaja avalduse alusel vabastada ta tähtajaliselt korral-datud jäätmeveoga liitumisest. Omavalitsus peab kohapeal kontrollima, kas vabastamise as-jaolud vastavad tõele.

Kui kinnistul tõepoolest ei teki jäätmeid, saab jäätmeveost loobumist taotleda üksnes Keila Vallavalitsuselt, esitades taotluse, mille vormi saab vallamajast või valla kodulehelt, nagu ülal viida-tud. Kui see on põhjendatud, te-hakse korraldus tähtajaliselt jäät-meveoga mitteliitumise kohta.

Vallavalitsus võib aiandus-ühistute maa-alal asuva jäätme-valdaja lugeda talveperioodiks (1. oktoobrist 30. aprillini) korral-datud jäätmeveoga ajutiselt mit-teliitunuks, kuid aastaringseid vabastusi kergekäeliselt ei anta. Väited „jäätmeid ei teki” ja „viin prügi linna kortermaja prügikon-teinerisse” ei ole piisav põhjen-dus. Need, kes on jäätmeveost tähtajaliselt vabastatud, peavad esitama järgmise aasta 20. jaa-nuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või seda pole kasu-tatud. Vastasel juhul loetakse kin-nistu omanik alates 21. jaanuarist jäätmeveoga liitunuks.

Valla prügiveo muudatused parendavad jäätmemajandust

Liisi Puntsovalla keskkonnanõunik

Keila vald on üks esimesi oma-valitsusi, kel õnnestus aastaid tagasi edukalt korraldada jäät-meveo hange, prügivedajaks on läbi aastate olnud Radix Hooldu-se OÜ. Jäätmevedu reguleerivad seadused ja elanike erisoove saab lahendada vaid reeglite piires, näiteks olmejäätmed viiakse ti-heasustusalalt ära vähemalt kord

Laulasmaal on nüüd apteek8. aprillil avas Comarketi kauplusega sama katuse all uksed Laulasmaa Apteek, mis püüab oma tegevusega katta piirkonna inimeste ja külaliste ravimiabi vajadused. Tootevalikus on ret-septiravimid, ilma retseptita ravimid, toidulisandid, tervisetoo-ted, apteegikosmeetika ja ravimid lemmikloomadele. Apteek on avatud iga päev. Oma ravimit saab tellida või täpsustada ravimi olemasolu, kirjutades laulasmaaapteek@apotheka.ee või helista-des tel. 6009558.

Vaagiti gaasitrassi keskkonnamõjusid15. ja 16. aprillil toimusid maagaasi torujuhtme Balticconnector keskkonnamõju hindamise programmi avalikud väljapanekud ja arutelud Paldiski Vene Gümnaasiumis ning Majandus- ja Kom-munikatsiooniministeeriumis. Toimetus käis kohal viimatinime-tatul. Võrguettevõtte Gasum esindajad tutvustasid ettevõtmist, näidati trassi kulgemise arvutisimulatsiooni. Veronika Verš kon-sultatsioonifirmast Ramboll rääkis täpsemalt tehtud uuringutest. Protsessi raames kohalikelt elanikelt ja ettevõtetelt laekunud kü-simuste ja arutelukoosolekute protokollidega saab tutvuda mi-nisteeriumi kodulehel http://www.mkm.ee/dokumendiregister/?parent=377225&document=112259.

FB-s arutelu sularaha-automaadi võimalikkusest Aprilli alguses hargnes Keila Kihelkonna Face-book-i lehel kuum arutelu sularahaautomaadist. Küllap toetaks sularaha hea kättesaadavus kohalikke talukaup-lejaid ja turistide teenindajaid. Kloogal tegutseb SEB postipank, kus pensioni- ja elektriarvete tasumise päeval on rohkesti saginat. Kas sellist koormust tekiks ka mujal ja kas see on ettevõtte ülalpi-damiseks piisav, on teadmata. Laulasmaa ja lähikonna inimesed soovivad automaati äsja avatud Comarketi juurde. Kaugemate kantide inimesed kahtlesid selle otstarbekuses, eriti kui vallava-litsus peaks pangale “automaaditoetust” maksma. Teadaolevalt on küsitav toetussumma ligi 6000 eurot aastas, lisaks automaa-di paigaldustasu. Arutelu läks kohati ägedaks, aga positiivse arenguna esitas Siiri Antsmäe Käesalust pankadele omapoolsed taotlused. SEB-i vastuses oli tunda muret võimaliku vähese kasu-tusaktiivsuse pärast, aga lubati teemaga tegeleda. Lisaks pakuti kohalikele kaupmeestele soodsaid kaardimaksetingimusi ning rõhutati, et kuuldused üüratutest lisatasudest kaardimaksel on suuresti eelmise sajandi linnalegend. Swedbank pole veel vas-tanud. Toimetuse andmetel tegeleb teemaga ka Comarket, lehe trükkiminekuks polnud neil veel täpsemat infot jagada.

Laulasmaa ümbruse elanike ravimimured said leevendust.

Tunnustati Mikroettevõtja akadeemia lõpetajaidLääne-Harju Koostöökogu (LHKK) korraldas piirkonna mikrofir-madele pooleaastase koolitustsükli “Lääne-Harju Mikroettevõtja akadeemia”. Osalejad omandasid oktoobrist märtsini teadmisi, kuidas kiiresti ja tulemuslikult oma äri edendada. Mikroettevõtja akadeemia tänab kõiki asjatundlikke koolitajaid: ajajuhtija Krist-jan Otsmann, coach ja organisatsioonide arengu nõustaja Kaidi Peets, internetiturunduse guru Priit Kallas, turismiturundusjuht Kadi Elmeste, teenusearenduse spets Markko Karu, OÜ Elekt-roskandia Baltics müügidirektor ja -koolitaja Timo Raimla, Kopli Madise talu peremees Raido Notton, LHKK juhatuse esimees ja äriarendus- ja finantskonsultant Vaido Romulus, vabatahtlike projektide vilunud eestvedaja ja kirjutaja Tiina Tamm.

Koolitus toimus projekti „Lääne-Harju mikro- ja väikeette-võtete ettevõtluspädevuse ja kompetentside tõstmine toetava arendustegevuste abil“ raames, mida toetasid Euroopa Liit, OÜ von Ramm Padise Mõis, Kallaste Turismitalu OÜ, Selge Pilt OÜ, AASK Consult OÜ.

Laulasmaa Kool kutsub tradit-siooniliselt kevadeti Laulasmaa maastikukaitsealale elamus-mänge mängima Harju maakon-na 5. klasside õpilased. Kuna korraga oli kaitsealal tegevuses 128 inimest, taotlesime Kesk-konnaametist kooskõlastuse päeva korraldamiseks. Sel aastal toimus õueõppe päev 15. aprillil, mil meie kooli 7. klassi õpilased juhendasid 22 kooli neljaliikme-lisi rühmi ja nende õpetajaid. Ta-

gasiside oli kiitev: õppisin koos-tööd tegema, õppisin loodust tundma, toredad juhendajad, siin oli lahe, õpetavad mängud, meeldis esmaabi, auhinnad olid

Kuuendad elamusmängud Laulasmaal

väga tervislikud, äge maastik, väikesed meeskonnad, palju koole saab osa võtta, tunnis saa-me kasutada nähtut/kogetut, jät-kake samas vaimus!

Elamusmän-gud pakku-sid vahvaid kogemusi korraga rohkem kui sajale osale-jale.

7.-11. aprillil toimus Laulasmaa Koolis pogrammi Nordplus projekti „Think. Act. Succeed” kohtumine, mis pakkus hulgali-selt nii töiseid kui lõbusaid ela-musi Laulasmaa Kooli, Norra Sistranda Kooli, Rootsi Tullbro Kooli ja Leedu Juventus Pro-gimnazija õpilastele. Kohtumi-ne algas koolimajas, kus meie õpilaste kontserdile järgnes töö – Theory of Thinking Skills vajas kinnistamist ning uue materjali läbivõtmist. Samal päeval saime keeletundides õppida külaliste emakeeli ning eesti keele tunnist ei pääsenud ka nemad.

Teisel päeval toimus välja-

Laulasmaa Kool võõrustas norrakaid, rootslasi, leedukaidsõit Tallinna Teletorni, kus peale ekskursiooni tegid Laulasmaa Kooli õpilased ettekandeid Tal-linna vanalinnast, kuhu jahedast ilmast hoolimata võeti ette fo-toorienteerumine.

Kolmanda päeva hommikul said õpilased viltida, osaleda kunsti ja muusika töötubades ning küpsetada leiba. Järgnes külaskäik Eesti Vabaõhumuu-seumi, kus peale kevadist jalu-tuskäiku said 100 aasta taguses koolitunnis näpud tindiseks nii õpilased kui õpetajad.

Lõpuõhtul koolimajas vaa-dati fotoorienteerumise tulemu-si ja saadi osa suurepärastest

eestimaistest suupistetest. Laua katsid projektis osalenud Lau-lasmaa Kooli õpilaste vanemad. Kuulati ja võeti osa Silver Sepa ja tema fantaasiapillide kontser-dist.

Hommikul jätsid sõbrad hü-vasti ja külalised võtsid ette tee kodumaale. Järgmine kohtumi-ne leiab aset oktoobri alguses Rootsis. Laulasmaa Kooli projek-tigrupp tänab toetajaid – Tallin-na Teletorni ja Laulasmaa SPAd. Sügava kummarduse teeme ka lapsevanematele, kes külalistele kodusoojust pakkusid.

Laura Arum-Lääts, Laulasmaa Kooli huvijuht

Foto

: Ant

s Kivis

elg

30. aprill 2014lk 4

Väljaandja Keila vald - toimetajad Egle Kaur, Heiki Hõimoja, keilavallaleht@gmail.com - kujundaja Sverre Lasn. Järgmine leht ilmub juuni keskel.

Õnnitlused!

Juubelid aprillisLEIDA ASUMÄGI 85VELLO PAALBERG 80KLARA IVANOVA 75ENNO KIIL 75LIINA-MAI PÄRNA 75HELJO ÜKSVÄRAV 75LINDA UUSVELL 75URVE SUURORG 75TIIT TAMM 70VALDUR ALUNURM 70ELMIRE AARE 70ANNA BUŠINA 70

Sünnid märtsisRAMIN TANIA

Valla uudised

Keila valla üldplaneering jäi pärast ülevaatamist kehtima

KUULUTUSED JA REKLAAM

Keila valla leht võtab vastu kuulutusi ja reklaame.

Palun teatage oma soovist keilavallaleht@gmail.com

Laulasmaa Kool ootab 2014. a septembris 1. klassi minevate laste vanematelt

kooli astumise avaldusi 5. maiks. Info:

laulasmaakool@laulasmaakool.ee; tel. 6088900, 58544844

Lähtudes planeerimisseaduse § 29 lõikest 3 ja tuginedes Keila Vallavalitsuse ettepanekule ning Keila Vallavolikogu ettevõtlus- ja arengukomisjoni 20.03.2014 ja maakomisjoni 18.03.2014 ettepa-nekule jättis Keila Vallavolikogu 30.03.2014 otsusega nr 62/0314 kehtima 13.10.2005 otsusega nr 259/1005 kehtestatud Keila valla üldplaneeringu.

Detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõjude hindamisestKeila Vallavolikogu algatas 30.03.2014 otsusega nr. 62/0314 val-la üldplaneeringut muutva detailplaneeringu. Detailplaneeringu ala asub Keila vallas, Keila-Joa alevikus riigimaanteega T-11390 (Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee), Posti, Pargi allee ja Kose tänavatega ning Keila jõega piirneval maa-alal ligikaudse suurusega 5 hektarit.

Eesmärk on aleviku tasakaalustatud arenguks vajaliku avali-ku ruumi ja selle elementide kavandamine, Keila-Joa piirkonna külastusobjekte teenindavate parkimiskohtade planeerimine, ela-nike ning külaliste kvaliteetset elu- ja külastuskeskkonda tagava-te haljasalade kavandamine koos vaba aja veetmist ning rekrea-tiivset tegevust võimaldava taristuga ning seeläbi luua eeldused maa-ala munitsipaliseerimiseks ning planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Nurme kinnistu elamumaa sihtotstarbelisteks kinnistuteks ning määrata hoonestustingimused, ehitusõigus, lahendada juurde-pääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-süsteemi seaduse § 35 lg 6 ja võttes arvesse keskkonnamõju eel-hinnangut ei algatata detailplaneeringule keskkonnamõju stra-teegilist hindamist, kuna kavandatav tegevus ei too kaasa olulist keskkonnamõju.

Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile (16.04.2014 seisuga) de-tailplaneeringu vahetus lähialas ei ole Natura 2000 võrgustiku ala ega ka kaitstavaid loodusobjekte.

Keila Vallavolikogu 18.02.2014 otsusega nr 62/0314 on võima-lik tutvuda Keila Vallavalitsuses (Paldiski mnt 21, Keila) tööpäe-viti või elektroonilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www.keilavald.ee.

Kohanimede määramisestKeila Vallavalitsus avalikustab ajavahemikul 01.05.2014 kuni 15.05.2014 järgnevad eelnõud. Liikluspindadele kohanimede määramise eelnõud:1. Laulasmaa külas asuvale teele: Kaldaveere tee;2. Lohusalu külas asuvale teele: Rahnu tee ja Rahnu põik;3. Lehola külas asuvale teele: Mõisa tee.Bussipeatuste kohanimede määramise eelnõud:1. Karjaküla kalmistu juures olevale bussipeatusele: Karjaküla kalmistu;2. Kloogaranna külas rongijaama juures olevale planeeritavale bussipeatusele: Kloogaranna rongijaam.Eelnõudega saab tutvuda Keila Vallavalitsuse kantseleis Keilas aadressil Paldiski mnt 21, kantselei tööaegadel (E, T, N 8.30–17.00; K 8.30–19.00; R 8.30-14.30) ning valla kodulehel www.keilavald.ee. Täpsem info telefonil 585 38 850, 604 4800 E ja K 09.00-17.00 või ege.kesvatera@keilavald.ee

Hajaasustuse programmi 2014. aasta taotlusvoorAlates 25. aprillist võetakse vastu hajaasustuse programmi taotlu-si, mis tuleb vallavalitsusse esitada hiljemalt 25. juunil.

Programmi eesmärk on parandada hajaasustusaladel olevate lastega perede elutingimusi. Toetatakse veesüsteemide, kanali-satsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ja autonoomsete elektri-süsteemidega seotud tegevusi. Füüsilisest isikust taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:1. elab alaliselt selles majapidamises, millele toetust taotleb;2. elukoht on ka rahvastikuregistris (vähemalt alates 01.01.2014)

selles majapidamises, millele toetust taotleb;3. taotleja leibkonda kuulub vähemalt üks kuni 18-a isik või kuni

35-a määratud puudega isik, kes elab alaliselt selles majapida-mises, millele toetust taotletakse ja kelle elukoht on seal rah-vastikuregistri andmetel;

4. taotluse esitamise hetkel ei ole riiklikku maksuvõlga.Projektil võib olla kaastaotleja(id). Kaastaotleja peab vasta-

ma taotlejaga samadele nõuetele, v.a alla 18-a isiku või kuni 35-a määratud puudega isiku leibkonda kuulumise nõue.

Projekti peab jõudma tervikliku lahenduseni. Näiteks peab

n Soovin osta kiiresti sõiduauto, võib olla ka ülevaatuseta. Kuni 1000 EUR. Rain30@hot.ee, tel. 58 190 200

Laulasmaa Kool võtab 2014./2015. õppeaastast tööle

- matemaatikaõpetaja- vene keele õpetaja

- logopeedi- klaveriõpetaja

- sekretäriSooviavaldus, CV ja haridust tõendavad dokumendid saata

laulasmaakool@laulasmaakool.eeTäiendav info 6088900; 58544844 laulasmaakool@laulasmaakool.ee

Riigikogu väliskomisjoni esimees ja Euroopa Parlamendi

kandidaat MARKO MIHKELSON (IRL)

kohtub huvilistega teemal “Eesti julgeolek pärast

Venemaa agressiooni Ukrainas” neljapäeval,

15. mail kell 18.00 Laulasmaal kohvikus Recset.

n Pere ostab nõukogude-aeg-seid lauanõusid ja lillevaase. Tel. 58 599 737, tarbeklaas@hot.een Abi maja kasutusloa saamisel. Tel. 52 200 23 Mikk.n Ahjud, pliidid, kaminadOÜ Ahjumeister. Tel. 55540864vt. tehtud töid: www.tulesoojus.ee

Laulasmaa Spa otsib oma meeskonda:

� Toateenijaid� Vanemtoateenijaid� Hotelli vastuvõtu administraatoreid� Tehnikut� Abitöölist� Hommikusöögi teenindajaid� Klienditeenindajaid restorani� Nõudepesijat

Suviseks hooajaks pakume tööd:� Toateenijatele� Parklapoistele� Teenindajatele restorani (alates 18. eluaastast)

Oled rõõmsameelne ja kohusetundlik ning sul on siiras soov töötada inimestega, siis oled just sina õige

kandidaat valitud ametikohale!Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus aadressile

sales@laulasmaa.eeLisateave: +372 687 0888

Kandideerimise tähtaeg: 31.05.2014

lõpptulemusena olema joogivesi kättesaadav, juurdepääsutee aastaringselt kasutuskõlblik või loodud leibkonna vajadustele vastav elektrisüsteem. Maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot.

Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33,33% projekti kuludest. Töid tohib alus-tada alles pärast rahastamisotsust ning toetuslepingu sõlmimist. Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, teostusjoo-nised ja veeananalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist. Selleks, et Teie taotlus vastaks kehtesta-tud nõuetele, tutvuge programmi tingimustega EAS-i veebilehel http://www.eas.ee/et/avalikule-ja-mittetulundussektorile/avali-ke-teenuste-arendamine/hajaasutuse-programm/uldist ja konsul-teerige vallamajandusnõuniku Peeter Kõresaarega , tel. 6780665, peeter.koresaar@keilavald.ee

jätkub järgmises veerus

vt algus eelmine veerg