Keilad kokku

Üks Keila on tugevam kui kaksSügisestel valimistel ühinevad kohalikud omavalitsused seitsmes kohas. Seda on

kõvasti rohkem, kui neli aastat tagasi, kuid seda on ikkagi liiga vähe. Kahjuks pole ühinejate hulgas ka Keila linna, kus arutelusid on pikalt peetud, kuid ikka ja jälle on mõistlik otsus mingil põhjusel tegemata jäänud. Olgem ausad – inimesed on oma igapäevaelus selle kauaigatsetud haldusreformi juba ammu ära teinud, eriti keskusi ümbritsevates rõngasvaldades. Ei ole ju nii, et Niitvälja inimeste igapäevast elu Keila linnas toimuv ei mõjuta või linnaelanike huvi saab otsa seal, kus tee ääres seisab valla algust tähistav märk. Pigem vastupidi ning on igati õige aeg nihutada ka piirid nii, et elanike huvid saaksid kõige paremini kaitstud. Need otsused ei ole muidugi kerged, sest iga muu-tusega kaasneb pisut teadmatust ja hirme. Kardetakse, et raha võib koonduda linna ja ääremaast ei hooli enam keegi. Kaheldakse ühinemise eelistes ning mõeldakse, et äkki on igaühel omaette nokitsedes siiski parem. Kuigi Keila linn ja vald pole täna kumbki sellises seisus, et nad üksi enam hakkama ei saaks, julgen siiski kinnitada, et tugevamast omavalitsusest võidaksid kõik selle elanikud. Suurem ja tugevam omavalitsus võimaldab teha targemaid otsuseid ja kasutada raha mõistlikumalt. Seda kinnitavad hiljuti Taanis läbi viidud omavalit-susreformi tulemused ning Soomes juba tehtud ja veel plaanitavad muudatused. Tõsi küll – sealsed sammud olid veelgi pikemad.

Linna ja valla ühinedes tekib Keilasse Eesti mastaabis juba väga korraliku suurusega omavalitsus, mis toimib tervikuna. Siin on

tugev keskus ja sellega koos toimiv tagamaa, kuhu linn üha enam „valgub“ ja mis on loomulik osa linnast ning tarbib ka ühiseid teenuseid ja taristut. Üheskoos saab terviklikumalt ja läbimõeldumalt kujundada ühistranspordivõrku ja puhkealasid. Paremini saab korraldada hariduse andmist alates lasteaedadest kuni keskkooli lõpuni välja, sest piirkonna inimeste jaoks on see üks ja ühine huvi sõltumata sellest, kummal pool linnapiiri ta elab. Nukker on vaadata, kui probleemidele lahenduse otsimise asemel osutatakse teinekord lihtsalt näpuga, et see on ju hoopis valla mure või et see probleem asub linna territooriumil ja las linn tegeleb. Seda enam, et lahendus on ju tegelikult lihtne ja loogiline – kahe Keila asemel üks. Üks KEILA kui terviklik piirkond, mis nagunii juba ühtsena toimib. KEILA, mille inimpotentsiaal ja eelarve on koos suuremad ning võimekus parema

elukeskkonna tagamiseks kõrgem. Ühinemisest võidaksid piirkonna kõik inimesed ning kaotajaid on ka parima tahtmise juures keeruline välja mõelda.

Keilal on täita veel üks oluline roll – olla Lääne-Harjumaal selleks jõuks, mis tasakaalustaks Tallinna tõmmet. Jah, mastaabid on küll

erinevad ja jäävad selleks ka pärast ühise Keila loomist, kuid igal juhul on suuremal ja tugevamal omavalitsusel paremad eeldused olla pealinna jõu tasakaalustajaks. Ühinenud Keilal võiks olla ambitsioon saada Lääne-Harjumaa keskuseks.

KEILAD KOKKUSÜGIS 2013 / KEILA LINN

ÜKS KEILA ON TUGEVAM KUI KAKS

SIIM-VALMAR KIISLERREGIONAALMINISTER

EESTI ASI / SÜGIS 2013 / KEILA

Keilad kokku! Seda võib võtta kahemõtteliselt: kas ühendada Keila linn ja

Keila vald või ka nii, et ühendada Põhja-Keila ja Lõuna-Keila üheks Keila linnaks? Viimastel aastatel on kujunenud välja olukord, kus meil oleks nagu kaks eraldi Keilat. See protsess algas juba kaua aega tagasi: siis, kui Lõuna-Keilas suleti kauplus „Koidu” ja TERKO tehas - elu hakkab sealpool justkui hääbuma. Mida rohkem aega edasi, seda suuremaks lõhe läheb. Lõuna-Keila oleks justkui maha jäetud külakene, mida eraldab LINNAST raudtee.On tõsiasi, et ühel pool raudteed elavad enamasti eramajade omanikud ja teisel pool peamiselt kortermajade elanikud. Mõlemal poolel on erinevad vajadused, ootused, probleemid ja mured. Linn peaks siinkohal rohkem tuge pakkuma- olema olemas meie kodanike jaoks.Korteriühistutel on üsna sageli vaja

nõustamist nii juriidilistes kui ka haldusküsimustes, sest tihtipeale jääb ühistutes vastavast pädevusest puudu. Keila vanemate kortermajade juures on väga vähe tegevusi lastele ja noortele. Koostöös linnaga saaks olukorda kindlasti palju paremaks ja lapsesõbralikumaks muuta. Linna abiga oleks võimalik läbi viia ühistute vahelisi nõupidamisi ning miks mitte ka ühishankeid, mis omakorda säästaks rohkem ühistute aega ja raha ning toetaks neid ka valikute tegemisel.Tänapäeva suurim probleem kortermajade juures on PARKIMINE. Linna ja korteriühistute koostöös leiaks ka parkimisprobleemidele kindlasti paremaid lahendusi. Miks mitte toetada ja abistada ühistuid kodulähedaste parkimisvõimaluste rajamisel? Aidata neid lahenduste leidmisel, läbirääkimistel, projekteerimisel ja projekti teostaja leidmisel.

Talvel on suureks probleemiks lumekoristus. Ka selles osas saaksid linn ja ühistud teha koostööd, näiteks leppida kokku, et sel päeval ja sel kellaajal on teatud kohas parkimine keelatud, sest toimub lumekoristamine.

Linn saaks selleks ajaks välja pakkuda alternatiivse parkimisplatsi ja ühistute esindajad hoolitsevad selle eest, et vastav info autoomanikeni jõuaks.Mõned korteriühistud korraldavad ise talgupäevi, kevad- ja sügiskoristusi. Linnaga koostöös võiks olla selleks perioodiks organiseeritud näiteks konteinerite olemasolu suurte jäätmete kogumiseks, tihedam puulehtede vastuvõtt jäätmekogumisjaamas ning muu selline praktiline ja vajalik, et kõik ladusalt toimiks. Selleks, et kõik eelpool toodu kenasti toimuda saaks, peab linn organiseerima veelgi sagedamini korteriühistute ümarlaudu, arutelusid jne. Eramajade omanikel on tegelikult paljuski samad mured, kuid kohustused on tihti isegi suuremad kui ühistutel, sest nemad vastutavad oma maalapil toimuva eest üksinda. Ühistutel on seevastu käes

suurem jõud ja rohkem võimalusi. Lõuna-Keilas elab palju suhteliselt eakaid inimesi, kellel sageli käib üle jõu näiteks lumerookimine, lehtede riisumine ja võib-olla ka muruniitmine. Tänavad on kitsad ja kui sul kuhugile enam lund visata ei ole, siis on see probleemiks juba paljudele. Autoga ligipääs oma kodule on lumistel talvedel raskendatud, jalgsi liikumine autodega ühel ja samal teel, on aga ebaturvaline. Lumeäravedu peab siiski organiseerima linn. Tihti on erakinnistu omanikud kohustatud muru niitma või puude oksi lõikama ka linnale kuuluvalt maa-alalt. Kas see ikka peaks olema nende kohustus? Eramajade piirkonna probleemid tuleks kuidagi kaardistada ning sellisel viisil leida parimad lahendused nende likvideerimiseks või siis vähemalt leevendamiseks.

Alati ei olegi asi kinni rahas, vaid puudu jääb sageli pädevusest,

oskustest, kogemustest. Tihedama koostööga saaksid paljud probleemid lahendatud, nii mõnedki ettevõtmised sujuvamalt ja ladusamalt toimetatud ning kokkuvõttes võidaksid sellest kõik osapooled – eramajade omanikud, korteriühistud ja linn tervikuna. Sedasi saaksimegi kenasti toimiva ühtse Keila linna.

Haldusreform on kõikjal Eestis jätkuvalt aktuaalne teema – ka käesolevas

lehes on sellest mitmel korral juttu. Kahjuks pole Keila linn ja Keila vald seni üksmeelt leidnud ning pea kaks aastat kestnud ühinemiskõnelused on tänaseks liiva jooksnud. Nii linna kui ka valla esindajad ning mitmed sõltumatud eksperdid ja majandusanalüütikud on üheskoos ära teinud suure ja tänuväärse töö, vaaginud ühinemise poolt- ja vastuargumente; hea tava kohaselt on kaasatud avalikkust. Varakevadel tundus olukord üsna lootusrikas, kuid volikogudesse valitud rahvaesindajatel puudus ilmselt tahe oma harjumuspärasest

mugavustsoonist välja tulla või lihtsalt kardeti uusi väljakutseid ja suuremat konkurentsi, mis igal juhul ühinemisprotsessiga kaasneks. Miks linna ja valla ametlike ühinemiskõneluste käigus rahvaküsitluseni ei jõutud, seda pole volikogude liikmed oma tööandjale – valijatele, selgitanudki.

Selgusetus ei andnud rahu ning otsustasime ühiselt – IRL-i Keila linna ja Keila

valla osakonnad – olukorda kombata. Koostasime lühikese ühinemisteemalise küsimustiku ning küsisime arvamusi nii Keila Päeval kui ka Laulasmaa suvelaadal, lisaks oli võimalik küsitlusele vastata ka internetis petitsioon.ee

keskkonnas. Kokku vastas küsitlusele 230 inimest, kellest 130 olid Keila linna elanikud, 55 Keila valla elanikud ning 45 vastanut Harjumaa teistest omavalitsustest. Valla ja linna ühinemist pooldas 80%

vastanutest, sealjuures nõudis 45% pooldavalt vastanutest võimalikult kiiret ühinemist ja 35% ühinemist soovinutest arvas, et ühineda on küll tarvis, kuid enne võiks veel analüüsida ja kaaluda, kuidas seda teha. 22% arvas, et ühineda pole vaja ning piisab paremast koostööst. Ükskõikseid ja ühinemise vastaseid oli vähe.

Rahva selline suhtumine näitab, et uutel valitavatel volikogudel on rahva

mandaat ühinemiskõneluste jätkamiseks olemas. Protsess peab olema avalik ning sellesse tuleb kaasata võimalikult laialdaselt kohalikke elanikke. Kas ja millal KEILAD KOKKU, selle otsustavad Keila linna ja Keila

valla elanikud rahvahääletusel. Ühineda on võimalik ka enne üldist haldusreformi, mis toimub 2017. aastal. Ühineda on võimalik ka erakorraliste valimiste läbi, nt 2015. aastal koos Riigikogu valimistega. Ühinemine oleks kasulik nii linnale kui ka vallale: vabatahtliku ühinemise korral on riiklik ühinemistoetus 650 000 eurot, mis võimaldaks lahendada nii mõnegi murekoha (lasteaiakohtade puudus vms), linna vabaühendustele ja ettevõtjatele avaneks võimalus taotleda projekte LEADER-meetmest (praegu on see võimalus vaid valla vabaühendustel ja ettevõtjatel), misläbi rikastuks majanduselu ja elavneks ettevõtlus, pakkudes uusi töökohti ja seeläbi paremat toimetulekut. Ühinenud Keila sobiks ideaalselt Lääne-Harju tõmbekeskuseks. Selleks peaksid Keila linn ja Keila vald lõpetama kevadel alanud tõukumisprotsessi ning alustama mõistlikke läbirääkimisi, et koos moodustada uus võimekas tõmbekeskus.Koostöö on edu aluseks. Tarku ja tulevikku suunatud otsuseid!

KEILAD KOKKU!

ANNE TAKLAJA

Koostöös linnakodanikega Keila linn ühtseks tervikuks!

MERIKE KÄVER


Septembris avaldati meedias järjekordne koolide pingerida riigieksamite

tulemustest lähtuvalt. Esikolmik – Tallinna Reaalkool, Hugo Tre� neri Gümnaasium, Sakala Eragümnaasium. Keila Kool jääb 19,5 punkti võrra pingereas maha Tallinna Reaalkoolist ja platseerib 82.-le kohale. On see Keilale halb või hea tulemus?Nende faktide valguses tahan rääkida mõnest enda emotsioonist.Esmalt kooli juhtimise stabiilsus. Ma olen kindel, et kooli edukuse tagab stabiilsus, sest juhtimise edu tagab stabiilsus. Keila Koolis stabiilsus puudub. Toon näite. Aasta oli 1985, kui avati Saue kool. Mina kolmanda kursuse muusikatudengina läksin Saue kooli tööle muusikaõpetajaks.

Vastavatud kooli tuli direktoriks tööle Jaan Palumets. Selle aasta kevad viis mind taas Saue kooli. Seekord gümnaasiumi lõpuaktusele. Lauldi minu kirjutatud kooli hümni. Direktor on endiselt Jaan Palumets! Saue kool on pingereas juba aastaid olnud Keilast ees. Saue kool on oma kogemuste põhjal aru saanud, et motiveeritud õpetaja tegeleb nii andekate kui keskpäraste õpilastega. Tema töötasu, töö korraldus ja üldised juhtimispõhimõtted on viinud kooli toimima selles suunas, et gümnaasiumiastmesse võetakse vastu kõik soovijad. Lihtne – kui on soov, on võimalus õpilast õpetada. Kui on võimalus õpilast õpetada, on võimalus teda arendada töökamaks, edukamaks. Õpilased, kes selle protsessiga kaasa minna ei

taha, langevad koolist välja. Enne aga tehakse nendega tööd. Neid õpetatakse. Väljalangejaid mõnikord siiski on, aga mitte palju. Ja mis peamine – poiste väljalangevus on aasta aastalt vähenenud. Info pärineb Jaan Palumetsalt endalt. Keilas? Õige vastus on see, et viimastel aastatel saab Keila Kooli gümnaasiumisse sisse konkursi alusel. Me oleme tahtnud luua eliitkooli. Sugugi mitte kõiki tahtjaid õpilasi ei ole kooli vastu võetud. Paljud õpetajad on tegelenud pigem andekate õpilaste juhendamisega kui nõrgemate õpilaste nn järje peale aitamisega. Täna me ei ole eliitkool. Me oleme aastaid olnud Saue koolist maas. Kas me peame olema eliitkool või pigem jätkusuutlik kool heade õpitulemustega?Kui siia juurde tuua veel fakt, et jätkusuutlikus gümnaasiumis õpib Haridusministeeriumi andmetel 252 õpilast ja Keila Kooli gümnaasiumis ainult 175, siis on arusaadav, et Keilal on siin kasvuruumi. Igas mõttes. Täna on Keila Kooli direktor Liivi Siim. Sellest ajast, kui ta viimati Keila Gümnaasiumis edukalt

direktoriametit pidas, on seitse aastat möödas. Selle aja jooksul on ta seitsmes direktor! Järeldused võib igaüks ise teha.Iga juht kujundab oma meeskonna ja asub eesmärke saavutama. Juhul, kui tal lastakse neid eesmärke saavutada. Tuleb silmas pidada,

et juhtimise protsessi tulemusi nähakse aastate pärast. Kui me oleme juhte usaldanud ametit vastu võtma, tuleb usaldada neil ametit ka pidada.

Kooliaasta algus paisati meediasse rohkelt kooliuudiseid. Küll anti

ülevaade Riigigümnaasiumide avaaktustelt, küll räägiti mittevalminud koolimajast, küll uue õppeaasta ootusärevusest. Keilas läks esimesse klassi kaheksa klassitäit õpilasi! Ja siis lugesin artiklit internetis, kus autor kirjeldab koolitüdimust. Seda juba esimesel koolinädalal. Tõepoolest, ka mina olen kuulnud oma elu jooksul erinevates ametites õpetajate ohet – hakkab jälle peale! Kui me enda ümber vaatame, leiame kindlasti mõne õpilase, kes ohkab samamoodi. Kui paljudel õpilastel on tegelikult rõõm alanud kooliaasta üle? Kui paljudel tülpimus, et orjus on jälle käes? Koolikott kaalub kilosid, kogu kooliväline aeg kulub õppimisele… Tõdesin ennast ebameeldivalt mõttelt, et tõesti, kooliaasta alguses me küll soovime õnne algava aasta puhul, kuid seda varjutab tihti tülpimus. Siit minu teine mõte – koos kooliga otsida üles see rõõm, see positiivne ühisosa õppeprotsessis, mis on olnud kuskil alati alles. Ma soovin, et Keilas jõuab hariduse andmine lõpuks nii kaugele, et õpetajad teevad oma tööd rõõmuga, et kooli juhtkond ei pea kartma vallandamisi ja kooli õpilased lähevad kooli väga hea meelega. Optimisti, ema ja endise pedagoogina ma usun, et see eesmärk Keilas on saavutatav.

Haridusest siiralt ja südamest ehk jätame selle kooli rahule!

ILONA LAIDO

IRL hoolib Keila inimestest

URMAS REINSALUIRL-I ESIMEES

Tänavu toimuvate kohalike valimiste peateema ei ole Eesti rahva püsimajäämine, omariikluse kestlikkus või kauged välispoliitilised eesmärgid. Nende valimiste peamine teema on inimesed, meie omad, kes elavad Eestis – Viljandis, Val-gas, Paides või Keilas.Nende valimiste keskne küsimus on, kuidas kohalikke kogukondi järgmised neli aastat juhtida, tehes seda inimeste kõige paremaid soove ja nägemusi arvestades, ja nii, et oleks tagatud omavalitsuste jätkusuutlikkus. See tähendab, et tuleb langetada otsuseid küsimustes, mis on inimeste jaoks kõige põletavamad, arvestades sealjuures varem tehtud vali-kuid ja võimalusel mitte kitsendada vabadust tulevikus otsustada teisiti.Alati pole see võimalik – Keilas on inimeste jaoks olnud pikka aega kõige põletavamaks mureks haridus. See mure on tänu uuele koolile osaliselt murtud, kuid sellega seoses võetud pikaajalised kohustused seovad linna tulevasi otsuseid pikkadeks aastateks. Täna on Keila inimeste peamised mured tervishoid, turvalisus ja töökohad, nendes valdkondades lahenduste leidmine on IRL-i inimeste südameasi.IRL-i missioon on teha kõik Eesti rahva ja riigi püsimajäämiseks. See on meie erakonda kuuluvate inimeste ühine lähtekoht, et ajada ühiselt Eesti asja. IRL-i liikmed on meeskonnamängijad – meie kandidaatide nimekiri Keilas on üles ehitatud lähtudes põhimõttest, et need inimesed suudavad meeskonnana töötades volikogus reaalselt otsuseid lang-etada ning teha koostööd kõigi poliitiliste jõududega, kes peavad silmas Keila inimeste huve.On ääretult oluline pidada silmas kogukonna ühiseid kaugemaid eesmärke, mitte jahtida lühiajalist heaolu. IRL-i es-imehena olen seadnud meie erakonna lati kõrgele – meie saadikud peavad töötama inimeste heaks.Me lähtume sealjuures väga lihtsast põhimõttest – ellu tuleb viia see, mida on inimesed IRL-ilt küsinud. See on välja-kutse, millele oleme valmis vastama ja programmiline lähtekoht, millele saame neil kohalikel valimistel julgelt inimeste toetust küsida. IRL-i meeskond Keilas on usaldusväärne, tubli ja toimekas – kutsun igaüht kohalikel valimistel osalema ning neid oma häälega toetama.

Foto: Gen Vagula


Keilas on tore elada, võtad varahommikul jalutuskäigule kaasa oma Muki ja suundud

Jõeparki. Esimesed tõusvad päikesekiired kuldavad pargi üle ning tõesti, millises linnas oleksid paremad tingimused selliseks jalutuskäiguks. Muki on samal ajal hakkama saanud ning kokku kogutud „maa sool” ripub mul kilekotiga näpu otsas ...ja seda kahjuks kuni koduni välja.

Arvatavasti on seda märganud juba väga paljud linnakodanikud, et

prügikastide olematus nii Jõepargis kui ka mujal Lõuna Keila piirkonnas on suur probleem. Seda nii koeraga jalutajale ja lapsele, kes jäätist sööb kui ka teismelisele cola-sõbrale. Prügi lihtsalt pole kuskile panna ja nii jääbki Lõuna Keilas ringi liikudes silma prahti, mis vedeleb tänaval, hekkides, kõnniteedel. Lahendus kui selline on ju olemas: igale tänavale peaks linn suutma postile kinnitada väikese rohelise kasti ning seda siis nädalaste prügiringide käigus

tühjendada. Ei oleks ju midagi keerulist. Sama lugu on Jõepargiga, kaks-kolm kasti Jõesaarele ja samapalju teisele poole ning asjad on lahendatud. Jah, Jõesaarel võib tühjendamine olla keerulisem, kuid ka see lahendus ei ole just kosmoseteadus!

Teine teema puudutab kõnniteedel liikumist, seda eriti ratastel (ennekõike

just laste puhul, kuna suured sõidavad sõiduteel), lapsevankritega ja muudel ratastega liikuritel. Kõnniteed on lagunenud, tänaval kasvavad puud ja põõsad on metsistunud ning kohati kasvab ka aedadest välja korralik džungel. Heaks näiteks on vana sauna ja Rohelise tänava vahele jääv lõik, kuid neid on veel mitmeski muus kohas. Mis on lahendus? Lihtne – linna ja eraomaniku koostöö, kus mõlemad aitavad teineteist ning kokkuvõttes võidavad mõlemad. Keilas ei ole vaja MUPO-suguseid asjandusi, kuid näiteks tubli linnaaedniku

valvas pilk suudaks ringi liikudes sellistel nähtustel silma peal hoida küll.

Mida siis veel saaksime muuta ja

mida mina tahaksin muuta? Ei tahaks hakata rääkima siin pikka ja ilusat juttu, kus kõik on hea ja kaunis. Ennekõike pean nii mina ise kui ka Sina, hea linnaelanik, vaatama oma koduümbruses ringi, liikuma linnas, jalutama pargis ning mängima männikus. See on MEIE LINN, meie oleme osa

sellest ja me kõik saame anda enda osa heakorda panustades.

Heakord linnas ei ole ainult linna teha – see on koostöö ja koos korra

hoidmise soov. Linn võib palgata terve trobikonna ametnikke, kes kontrollivad, trahvivad, uurivad , hoiatavad ja vajadusel ise koristavad, kuid seni, kuni linnakodanik ise ei

hakka puhtust hoidma ja ka enda ninaesisest kaugemale nägema, ei muutu midagi. Nähes linnas ringi liikudes prügi maha loopivaid pisemaid linnakodanikke, palun ma siiralt, meie kui täiskasvanute tähelepanu juhtimist sellele. See pole sekkumine kellegi eraellu, vaid linna üldisesse heakorda. Võib-olla selles pares ei ole vanemad suutnud elementaarseid asju selgitada ning Teie tähelepanu juhtimine võib panna noore teisiti mõtlema? Ei suuda politsei, turva� rmad ega vanemad kodus iga asja jälgida ja märgata. Kuid, kui me kõik märkame, hoolime ja tahame muuta oma kodukoha kauniks ja turvaliseks, on meie tegudel ka tulemus.

Heakord on kord, mis toimib hästi – tundub loogiline. Kutsun Teid kõiki heakorda

hoidma ja tegema seda hästi. Meie kõigi ühine soov on ju elada linnas, mis on kaunis ja puhas. Linn suudab aidata seda saavutada koos toredate ja märkavate elanikega, olen selles kindel. Tahan koos Teiega sinna jõuda! Koos on kergem!

Heakord Keilas – hea on, kuid korra peab ka saama!

TARMO RANDES

Tulles Keilasse Tallinna poolt autoga, tervitavad meid imekaunid lilleamplid

Tulles Keilasse rongiga, tervitab sind rongijaamas räämas ja kole teadetepost

Foto: Gen Vagula

Foto: Gen Vagula


Nagu alati enne valimisi, käisid kõik erakonnad ja valimisliidud ka Keilas 2009. aastal välja palju ilusaid ideid, mida

plaanisid ellu viia. Aitan neid veidi meenutada. Teame, et alates 1996. aastas kuni 2009. aasta valimisteni oli Reformierakond Keilas saanud nautida ainuvõimu vaid väikse erandiga 2006. aastal, kui nad olid mõned kuud sunnitud olema opositsioonis. Eelmiste, 2009. aasta valimiste eel oli kõigi ülejäänud erakondade sõnumiks, et Keila vajab võimuvahetust. Ning esmakodselt, 2009. aasta valimistel, ei saavutanud Reformierakond häälteenamust. Puudu jäi üks hääl, kuid selle lisasid Sotsiaaldemokraadid, kes aitasid säilitada endiste linnajuhtide võimu. 2011. aasta alguses juhtus midagi ootamatut poliitikamaastikul. Keila Reformierakond avaldas umbusaldust enda erakonna liikmetest volikogu esimehele Andrus Loogile ja rahanduskomisjoni esimehele Doris Matteusile. Nende asemel liitusid koalitsiooniga

Keskerakond ja Valimisliit Sõbralik Keila. Seega on Reformierakond olnud Keilas võimul alates 1996. aastast,

Sotsiaaldemokraadid 2009. ja Keskerakond ning VL Sõbralik Keila 2011. aastast. Ainukesena on opositsiooni kuulunud IRL esindajad. Mida siis lubati neli aastat tagasi? Reformierakond lubas parimat väikelinna kooli. Kool sai küll valmis, aga nelja aastaga oli koolil kolm direktorit. Muutunud on kooli juhtkond, lahkunud mitmed head õpetajad. Keskerakond lubas taastada munitsipaalkooli ja tagada kõigile Keilas koolis käivatele lastele tasuta koolilõuna.Toetust ja tegevust nii noortele kui vanematele ning ühistegevuse ja omaalgatuse soodustamist lubasid nii Reformierakond kui ka VL Sõbralik Keila. Keskerakond lubas noortele luua alkoholivaba kohviku. Korralikke ruume perearstidele, kuhu pääseb nii ratastooli kui ka vankriga, lubasid kõik võimulepürgijad. Samuti eriarstiabi võimalust Keilas. Raudteejaama ümbruse lubasid korrastada nii Reformierakond, Keskerakond kui ka VL Sõbralik Keila.Täpselt

samuti leiab kõigi lubadustest kergliiklusteede ja lastele turvalise koolitee loomise lubaduse ühes vajadusega vaadata üle kogu linna liiklusskeem. Jõe pargis on küll suured tööd tehtud ja park on varasemast ilusam , kuid kahjuks ei jätku taastatud vasakharusse vett, kuigi Keskerakond lubas leida selleks insenertehniline lahenduse. VL Sõbralik Keila lubas avada legendaarsed supluskohad Punane Vähk ja Roheline Konn.Reformierakond lubas aidata koduümbruseid kor-ras hoida. Kahjuks on aga hoopis lõpetatud varem toimunud kevadine ja sügisene lehtede tasuta äravedu. Lõunapiirkonnale lubasid suuremat tähelepanu pöörata sotsid. Keskerakond lubas aga lõunapiirkonda mänguväljakut.

Nagu mainitud, on IRL olnud ainukesena kogu valimiste vahelise aja opositsioonis ja pole saanud oma lubadusi suuresti

ellu viia. Küll on revisjonikomisjoni liikmetena püütud igati kontrollida oma lubadust, et maksmaksjate raha kasutataks läbipaistvalt. Kahjuks on see tihti väga keeruline, kuna suured rahad liiguvad läbi linnale kuuluvate ettevõtete ja sihtasutuste. Küll on aga ellu viidud üks IRL-i eelmiste valimiste suurtest lubadustest – maamaksuvabadus kodudele!

Olen neli koosseisu saanud osaleda Keila linna suurima lasteaia «Vikerkaar» hoolekogu töös. Selle väljakutse

ajendas vastu võtma nii oma laste kehv hoiu- ja arenduskeskkond lasteaias kui ka varasem tegelemine Keila linna lasteaiakohtade temaatikaga. Juba eelmise valitsemisperioodi ajal olid nn skeemitamised ning andmete varjamine iseloomulik käitumine, mille tulemused avaldavad mõju ka täna. Näiteks nn PPP põhimõttel rajatud ülikallis lasteaiahoone maksimaalselt Keila linna poolt täis broneeritud märkimisväärselt kallima hinnaga, kui seda tehakse teistes lasteaedades. Raha, mis linn panustab Vikerkaare lasteaias käivale lapsele, on peaaegu 50 % väiksem, kui seda on Rukkilille lasteaias käiva lapse eest. Samal ajal peab lapsevanem maksma ka osalustasu peaaegu 50 % rohkem, kuigi makse maksavad mõlema lasteaia lapsevanemad ühtemoodi. Kas see ei ole mitte ebavõrdne kohtlemine? On küll, sellele on viidanud ka õiguskantsler. Kes on sellise risikivaba äriprojekti arhitektid? Eks ikka need, kelle tegevuse tulemusena on täna Keila laenukoormus ~20 miljonit eurot olukorras, kus linna enda aastane eelarve on veid üle 9 M€. Keila linnavalitsus algatas kaks aastat tagasi suure hurraaga projekti, kus oli eesmärgiks tsentraliseerida kõigi munitsipaallasteaedade juhtimine. Toona jäi see läbimõtlematult alustatud suurprojekt ära tänu hoolekogude asistele küsimustele, millele linnavalitsus ei osanud kuidagi vastuseid anda. Samalaadne oli olukord, kui linnavalitsus soovis läbimõtlematult hakata lasteaedasid toitlustama konteiner-toitlustusena. Kõik need tegevused on tõestanud, et linna

tänastel juhtidel puudub visioon, kuidas koolieelset alusharidust ning lapsehooldust Keila linnas efektiivselt korraldada.

Paraku peab siinkohal nentima, et linnavalitsus ei ole jätnud jonni ning see kahe aasta tagune tsentraliseerimine on sisuliselt ära tehtud läbi iseseisvate asutuste juhtimistasandi otsustuspädevuse elimineerimise. Kuidas teisiti nimetada olukorda, kus volikogu poolt vastu võetud asutuse eelarve on osutunud lihtsalt linnajuhtide tagavarariiuliks, kust raskel ajal võtta eelarve lappimiseks välja rahasid. Samal ajal kärpides asutuse juhtide võimalusi kasutada eelarvelisi vahendeid parema äranägemise järgi personali või investeerimisotsuste tegemisel. Kui juhilt võetakse ära võimalus ressursside planeerimiseks ning kasutamiseks, siis ei ole tegemist enam juhtimisega, vaid plaanimajandusest tuttava käsumajandusega.Keila linna lasteaedades ei ole ühtegi tasuta ringi lastele – väidetakse, et lasteaed ei peagi seda pakkuma. Kuid kas lasteaed peab tagama võrdsed võimalused arenguks nii suurpere kui ka üksikvanema lapsele, rääkimata veel sotsiaalselt riskiperest pärit lapsele? Minu veendumus on, et peab. Kas tasulised huviringid tuleks siis lasteaedades keelustada? Kindlasti mitte! Kas lasteaial on täna võimalusi (rahalisi ressursse), et tagada soovijatele, kelle perel ei ole võimalusi tasulises huviringis osaleda, ringist osavõtt? Ei ole, sest selliseid vahendeid pole lasteaia eelarves ette nähtud. Kas linnavalitsusel on olemas sellised võimalused? On küll, kuid kas sellest on täna kasu lastele lasteaias? Ei ole, sest ei raha ega teadmine ei jõua abivajajateni.Miks peab väike inimene juba lasteaiast alates kogema piiratumat arenguruumi avalikku teenust

pakkuvas asutuses? IRL-i Keila osakond lubab seista selle eest, et iga lasteaialaps saaks osaleda vähemalt ühes tasuta huvitegevuses ning seda linnaettevõtete nõukoguliikmete hüvitiste arvel.Avalik huvi versus erahuvi?!Keila linnale on halvaks tavaks saanud, et linna areng ei põhine mitte arengu-kavadel või üldplaneeringutel, vaid ärihuvidel ning kapitali eelistamisel tasakaalustatud elukeskkonna arvelt. Planeeringute lähtealuseid ei väljastata üldplaneeringus � kseeritud põhimõtete kinnitamiseks, vaid need väljastatakse suvaliselt ning pigem kehtib mentaliteet, et ehitage valmis – küll siis tagantjärele vormistame projekti. Sellist tegevust ei pea kaugelt otsima, vaid piisab Selveri juurde kerkinud Neste tankla tagamaadega tutvumisest. Sellele järgneb endise Keila Gümnaasiumi territoorium, mis on juhtfunktsioonina üldmaa-sotsiaalmaa ning uute omanike soovi kohaselt peaks muutuma 80% ärimaaks. Kolmas maamärk on Tallinna mnt 25, kus osaliselt peaks uue kaubanduskeskuse ehitus tulema kaldakaitsevööndisse. Kui siia juurde lisada hiljuti taaskehtestatud detailplaneering Tuula tee 5 kinnistutele koos sealt tuleneva liikluskoormusega, siis Tallinna mnt ja Uus-Paldiski ristmik muutuvad veelgi raskemini läbitavateks, kui need on täna.

Eesti on olnud iseseisev juba üle 20 aasta, pea-aegu sama vana on ka loetelu KOV kohustustest, mida omavalitsus peab täitma

oma elanike ees läbi avalikult pakutud teenuste. Keila linnas pole üldisi arengusuundi avalikult arutatud üle kümne aasta, kuigi ühiskonnas on sellest ajast palju muutunud. Võib-olla peaks pöörduma PSist tulenevate põhiõiguste ning KOKSis kirja pandud põhikohustuste juurde ning hindama uuesti üle, kas Keila linn tegeleb õigete asjadega ning kas investeeringud, kuhu Keila maksumaksja oma panuse on andnud, vastavad ka seadusest tulenevatele kohustustele.

Alusharidus - kas poliitikute Pärusmaa?Meelis Zujev

Mida lubati neli aastat tagasi ja mis on lubadustest saanud?

MEELIS AAB


Kandidaadid KeilasMerike Käver

Ilona Laido

Elo Tauram

Kaisa Platov

Arge Leht

Anne Taklaja

Mare Lillepuu

Kertu Künnapas

Heidi Ivask

Sirje Laht

Nr.155

Nr.157

Nr.159

Nr.161

Nr.163

Nr.156

Nr.164

Nr.158

Nr.160

Nr.162

Pooldan Keila linna ja valla ühinemist. Paranema peab erinevate poliitiliste jõudude ja kodanikuühiskonna omavaheline koostöö. Soovin, et Keila Koolist saaks kvaliteetset haridust andev tugev kool ilma pidevate poliitiliste sekkumisteta. Seisan selle eest, et Eesti rahvakultuur oleks Keilas ka edaspidi kõrgelt hinnatud ja au sees ning paistaksime sellega Harjumaast kaugemale.

Pooldan Keila linna ja valla ühinemist. Keilad Kokku– selle otsustab rahvaküsitlus. Keila on olnud liiga kaua ühe huvigrupi äriprojekt. Valimised saavad tuua muu-tusi siinsesse poliitilisse ellu, tehes selle avatumaks ja rohkem elanike soovidega arvestavaks. Vajame kaasaegset kutsehariduskeskust, kus noored saavad ametit õppida ja täiskasvanud ümber õppida vastavalt tööturu vajadustele.

Tahan jätkuvalt kaitsta volikogus valijate huve. Ma valutan endiselt südant kodulinna meditsiiniteenuse kättesaadavuse pärast, samuti on veel palju pooleli hariduse ja kultuuri valdkonnas, tunnen kohustust anda oma panus ka järgmisel volikogu perioodil.

Koos suudame muuta Keila turvalisemaks ja tervishoiu inimestele kättesaadavamaks. Seisan selle eest, et meie lastel oleks veelgi rohkem vaba aja veetmise võimalusi ja pensionäridel suurem valik huviringe.

Seisan Keilas selle eest, et meil oleks linnast välja viivad kergliiklusteed ja rohkem avalikke prügikaste. Linna heakord paremaks.

Kodu peab olema kindlus, kus on turvaline elada – laiendaksin seda mõtet ka kodulinna kohta. Keilas peab olema võimalik saada normaalset esmatasandi tervishoiuteenust ehk kvaliteetset perearstiteenust.

Kandideerimisega soovin seista selle eest, et Keilas tõuseks lapsehoiutoetus neile, kellele lastele ei jätku lasteaia(sõime)kohti või kes soovib oma last veidi kauem kodus hooldada.

Minu üheks oluliseks teemaks on eakatele kaaslinlaste-le võimaluste leidmine nii arstiabi kui ka hooldustee-nuste laiendamisel, et eakad Keila linnas ja ka vallas(perspektiivis) elaksid väärilist elu.

Keila linnavolikogus olles soovin alati toetada otsuseid, mis ei teeni üksnes kitsa ringi linnakodanike huve, vaid oleksid parimad otsused meie kodulinna arenguks. Arvestada tuleb nii palju, kui vähegi võimalik, ikka kõikide linnakodanike huve.

Keilas on vaja mõelda eakate inimeste surmaga kaasnevatele probleemidele. Ka Keilas võiks olla vastav ruum, kus saaks lahkunuid väärikalt saata viimsele tee-konnale. Samuti peaks kõik eluks vajalikud teenused olema inimestele kättesaadavad oma kodukohas.


Kandidaadid KeilasMeelis Zujev

Marko Nõlvak

Vjatšeslav Nazarenko

Ants Leemets

Raimu Vaher

Tarmo Randes

Meelis Aab

Raido Niinberg

Gen Vagula

Gert Saaliste

Nr.165

Nr.167

Nr.169

Nr.171

Nr.173

Nr.166

Nr.174

Nr.168

Nr.170

Nr.172

Luban seista selle eest, et diskussioon oluliste teemade üle ei lõpeks stereotüüpse vastusega „raha ei ole”, vaid murele või vajadusele saaks taha ka plaan, kuidas ning millal.Teeme õigeid asju õigel ajal, siis jätkub ka areng.

Poliitikas olemine on minu jaoks väljakutse, mulle meeldib avalik väitlus ning ma ei saa vaadata pealt ja ma ei aktsepteeri ülekohtuseid ning ebaõigeid otsu-seid. Nii linnas kui ka riigis on vaja koondada erinevate elualade kogemused, millega koos suudavad kõik leida parimaid lahendusi ja pakkuda parimat avalikku teenust.

Mulle meeldib suhelda inimestega ja neid kuulata. Olen uhke oma kodulinna saavutuste üle ning seisan selle eest, et meie linn jätkaks sama kiiresti arenemist ja oleks turvaline meile kõigile ka tulevikus.

Keila linnas peab olema võimalus esmaabi saamiseks. Tallinna haiglad ei ole lahendus, Keila peab olema eesmärk. Targad lahendused ja eesmärgid selles vallas on kriitilise tähtsusega.Keila linna poolt hallatavad ettevõtted peavad olema kasumlikud ja arvestama linnaelanike huve. Kindlale kasvule suunatud siht peab saama eesmärgiks.

Minu prioriteediks Keilas on leida noortele rohkem võimalusi eneseteostuseks.

Püüan seista selle eest, et linna raha kasutamine oleks selge ja läbipaistev.

Pean lugu oma väikesest kodulinnast ja seepärast soo-vingi ennast panustada, et elukvaliteet Keilas muutuks paremaks, inimesed hoolivamaks.

Minu suureks sooviks on, et Keila linnas tehtaks korda liikluskorraldus, mis on väga käest ära läinud. Oleks tore, kui Keila linnas ja selle lähiümbruses saaksid kõik turvaliselt liigelda.

Seisan hea selle eest, et Keila linna elukeskkond oleks turvaline ja keskkonnasõbralik ning eakatel oleks siin hea elada. Suur soov on ka arendada Jõepark puhkealaks.

Valituks osutudes luban seista veel parema Keila heakorra tagamise ning turvalisuse eest. Keila särama alates linna piirist! Jätkuma peab ka Keila Jõepargi arendus.


Tööst volikogus aastatel 2009-2013

Eelmistel valimistel sai IRL Keilas kolm mandaati, mis on igati tubli tulemus. Kõige suurema toetuse andsid Keila elanikud

taaskord Reformierakonnale, kes sai volikogus ka-heksa mandaati 17-st. Katse moodustada voliko-gus Reformierakonnaväline koalitsioon ebaõnnes-tus. IRL-i fraktsioon jäi volikogus opositsiooni.Opositsioonis otsustasime võtta konstruktiivse joone ning jätta poliitmängud kõrvale. Praktikas tähendas see meie seisukohalt mõistlike otsuste toetamist ning puuduste korral neile tähelepanu juhtimist. Tegime oma ettepanekuid igas koom-isjonis ning igal volikogu istungil. Umbusaldusi ja muid konstruktiivset tööd takistavaid tegevusi oleme vältinud.Suurem osa tööd tehakse volikogus komisjonides, kus toimub erinevate valdkondlike küsimuste detailsem arutelu.Meelis Aab kuulub Rahanduskomisjoni koosseisu.

Rahanduskomisjon on olnud juhtiv töökomisjon eelnõudele, kus arutatakse linna eelarvet otseselt ja ka kaudselt puudutavaid teemasid.Ilona Laido on kultuurikomisjoni liikmena osale-nud haridus- ja kultuuri puudutavate eelnõude aruteludel. Martti Mandel on revisjonikomisjoni esimehena juhtinud tähelepanu Keila linna rahalise olukorra nõrkusele ja suurele võlakoormusele kui olulisele riskile. Revisjonikomisjoni kuulub ka Meelis Aab.Revisjonikomisjon on igal aastal pistelise kontrolli põhjal analüüsinud linna riigihankeid, lepinguid, allasutuste tegevust, arengukava täitmist ja muid küsimusi ning juhtinud tähelepanu suurele hul-gale erinevatele kitsaskohtadele. Kahjuks ei pääse revisjonikomisjon ligi Keila linna asutatud sihtasu-tustele ja linnale kuuluvatele äriühingutele, mille kaudu liigub suur osa Keila linna maksumaksja raha. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks on

IRL kohaliku omavalitsuse tegevuse korraldamisel nende juriidiliste kehade ulatusliku kasutamise vastu.Oleme soovinud linna sihtasutuste ja äriühingute tegevuse suuremat avalikustamist ja läbipaistvust. Paraku jäid need küsimused suuresti eelmise volikogu koosseisu aega, mil muuhulgas otsustati luua erakool.

Linnajuhtimise läbipaistvuse tagamisel oli IRL-i fraktsioon muu hulgas vastu volikogu enamuse otsusele lõpetada videoülekanded

volikogu istungitest. Globaalsemate küsimuste kõrval on ülekannete taastamine kindlasti üks IRL-i prioriteete.

Mõningatest puudustest hoolimata on valdav osa linnavolikogu otsuseid ja õi-gusakte siiski vastu võetud üksmeelselt.

Ilmselgelt on üks põhjus siin selles, et eelnevad arutelud ja ettepanekud volikogu komisjonides on olnud konstruktiivsed ning arvestatud on kõigi osalejate põhjendatud arvamusi.

inimesed on tähtsamad kui betoonehitised

kaaskodanikke kuulatakse ja nende arvamustega arvestatakse

linnaelanikke koheldakse võrdselt kool võimaldab õpilastel omandada kvaliteetset ja konkurentsivõimelist haridust

kool saab tegutseda sõltumatu haridusasutusena ja jäetakse eemale poliitilistest tõmbetuultest;

laste huvitegevuse toetamine on tähtsam, kui linnaettevõtete nõukogude liikmete ebaproportsionaalne tasustamine

lastel on turvalised ja eakohased mänguväljakud nii korruselamute kui ka eramajade piirkonnas;

inimestele on kättesaadavad esmased teenused, sh pere- ja eriarsti vastuvõtud

jalakäijal, jalgratturil ja autojuhil on hea liigelda nii suvel kui ka talvel

elanikel ja linna külalistel pole mitte ainult turvatunne, vaid on ka päriselt turvaline olla

linnaelaniku initsiatiiv on toetatud läbi kaasa mõtleva ja pädeva ametnikkonna otsitakse lahendusi, mitte ei vabandata tegevusetust rahapuudusega

ametnikud täidavad oma kohustusi oskuste ja südamega ning küsimustele vastatakse ausalt ja keerutamata ka olukorras, kus tuleb tunnistada oma eksimusi

juhid suudavad mõelda kaugemale, kui oma valitsemisaeg ning teha otsuseid perspektiivitundega ja tulevikku suunatuna

AJAME EESTI ASJA

Tahame elada linnas, kus:

Kui Sina tahad elada samasuguses linnas, siis tee oma valik hääletamisel, sest Keila väärib värskemaid mõtteid ning teotahtelisemaid inimesi.

Loe meist lähemalt:http://www.irl.ee/keila-linn

https://www.facebook.com/KeilaLinnaIRL

20. oktoober on VALIMISPÄEVHääletamine toimub 9.00 kuni 20.00TULE KINDLASTI VALIMA!

Documents

Keilad kokku