KESKKOND JA TERVIS

Kert Martma, PhD

Tallinna Ülikool

TALLINN 2014

ELUSTIIL JA TERVIS

ELUSTIIL – elamise viis

TERVISLIK ELUSTIIL

• Piisav füüsiline koormus

• Õige toitumine

• Piisav puhkus (vaimne ja füüsiline)

LIIKUMINE, FÜÜSILINEKOORMUS JA SPORTSPORT- mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus.

Sport eristub mittevõistluslikust kehakultuurist.

• Tervisesport – võistluslik aspekt pole oluline

• Harrastussport – võistluslik aspekt, soov ennast proovile panna (naabrist parem)

• Tippsport – eesmärgistatud saavutus(tulemus)sport, pidev areng, kindel treeningplaan

(süsteemsus), meeskonna abi (treener, massöör, arst jne…). Tippsport = töö

SPORT sisaldab – treening, taastumine

Vajalik eduks…

• Õige toitumine

• Pidevad terviseuuringud

• Süsteemsus ja treeneri nõuanded

• Pühendumine

TREENING

…SEOSED ERINEVATE VALDKONDADEGA

• Anatoomia

• Füsioloogia

• Biomehhaanika

• Statistika

• Monitooring

• Spordimeditsiin

• Psühholoogia

• Ealine areng

• Pedagoogika

• Toitumine

• Ajalugu

• Sotsioloogia

…LIIGID

Kehaline treening

Tehnika treening

Taktika treening

Psühholoogiline treening

KEHALISED VÕIMED JA SEOSED

• JÕUD Maksimaalne jõud

Lihasvastupidavus Võimsus

• VASTUPIDAVUS Aeroobne ja anaeroobne

vastupidavus

Kiiruslik vastupidavus

• KIIRUS Maksimaalne kiirus

Osavus

• KOORDINATSIOON Täiuslik koordinatsioon

Mobiilsus

• PAINDUVUS Liigutuste täielik

sooritamise ulatus

SUPERKOMPENSATSIOON

Piisava taastusmisperioodi tulemusena algtasemest kõrgemale tõusnud substraatide tase.

KEHALISE TÖÖVÕIME TASE – Areng → Platoo → Taandareng

TREENINGTUND JA HARJUTUSED

HARJUTUSED

• Üldettevalmistavad harjutused

• Erialased ettevalmistavad harjutused

• Võistlusharjutused

Treeningtund (kord)

• Ettevalmistus

• Soojendus

• Treenigu põhiosa (harjutused – seeriad)

• Lõdvestus

• Treeningu järgne osa

TSÜKLID

MIKROTSÜKKEL – treeningute kogum, fragment. Näiteks treeningnädal. 3-4 kuni 10-14 päeva

MESOTSÜKEL – treeningetapp, mis sisaldab 3-6 mikrotsüklit

TREENING PERIOOD – koosneb mesotsüklitest

TREENINGAASTA – HOOAEG – koosneb perioodidest

TREENINGU PERIODISEERING

ETTEVALMISTAV PERIOOD

• Üldkehaline baasettevalmistus

• Erialaline baasettevalmistus

• Erialaline spetsiaalettevalmistus

VÕISTLUSPERIOOD

• Võistluseelne

• Võistlus

ÜLEMINEKU PERIOOD

• Taastavad treeningud

• Puhkus

• Tervisekontroll ja vigastuste ravi

TREENINGHARJUTUSTE SOORUTUS JA TEHNIKA

TREENINGU EFEKTIIVSUS = ÕIGE HARJUTUSTE SOORITAMISE TEHNIKA

TEHNIKAT PEAB JÄLGIMA KÕIKIDEL TREENINGU TÜÜPIDEL…

• ÜLDKEHALINE TREENING (näiteks JÕUTREENING)

• ERIALALINE TREENING

…NB! NII KUDA TREENID, NII KA VÕISTLED – VÕISTLUSTEL HILJA SÜSTEEMI MUUTA!!!

EBAÕIGE HARJUTUSE SOORITAMISE TAGAJÄRJED…

• PUUDUB OODATUD TULEMUS – VALE MÕJU

• VIGASTUSTE OHT – nii kohesed vigastused kui ka hiljem ilmnevad vigastused

• ÕIGE MÕJU KUID VÄHENE EFEKTIIVSUS

TOIDULISANDID SPORDIS

MIDA ROHKEM LIIGUD, SEDA ROHKEM KULUD….

SPORTLANE TREENIDES…

• KAOTAB ENERGIAT – AINEVAHETUS KIIRENEB (rasva ainevahetus → süsivesikud)

• KURNAB ORGANISMI – MIKROREBENDID LIHASTES

• KOORMAB SÜDANT (vereringe kiireneb kuna hapnikuvajadus lihastes suureneb)

TOIDULISANDITE TARVITAMISE PÕHJUSED…

• KIIRE TAASTUMINE (lihastaastumine - aminohapped, valgud)

• ENERGIAALLIKAS – SÜSIVESIKUD (VÕISTLUS JA TREENING)

• MINERAALAINETE ALLIKAS

• VITAMIINID – pikema perioodi vältel vajalikud

• STIMULANT – ERGUTAV TOIME (nt tauriin, kofeiin)

TOIDULISANDID SPORDIS

LIIGID

• ENERGIAALLIKAD (peamiselt süsivesikuid sisaldavad batoonid, geelid, joogid)

• VALGUD, AMINOHAPPED (lihastaastumine)

• MINERAALAINED (Na, Ca, K, Fe, Zn jne)

• VITAMIINID

• STIMULANDID

• KOMPLEKSLISANDID (süsivesikud + mineraalained, aminohapped+valgud, süsivesikud+valgud

jnejne…

OHUD

• VAJALIKUD KIIREKS TASTUMISEKS….EI ASENDA TOITU!!!

• TARBITAKSE ÜLE

• TARBITAKSE VALEL AJAL

• ÜRITATAKSE ASENDADA TAVALISI TOIDUKORDI

TOITUMINE JA TERVIS – INIMESE KEHA

Uuringud – pooled täiskasvanutest ja ligi 20% lastest on ülekaalulised!!!

TOITUMINE JA TERVIS – INIMESE KEHA

TOITUMINE JA TERVIS – INIMESE KEHA

TOITUMINE JA TERVIS – INIMESE KEHA

TOITUMINE JA TERVIS – INIMESE KEHA

TOITUMINE JA TERVIS – INIMESE KEHA

Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI), mis näitab inimese kaalu ja

pikkuse suhet. Väljendit kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame-veresoonkonna

haigustesse haigestumise riski hindamiseks. KMI määrad töötas 1985. aastal välja Maailma

Terviseorganisatsioon.

TOITUMINE JA TERVIS – ENERGIATARVE

TOITAINED

Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad

energiaallikana.

• Sünteesielemendid, valgud ja mõned mineraalained (kaltsium, magneesium ja fosfor), tagavad

rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu

• Energeetilised ained, süsivesikud ja rasvad, etendavad rolli rakkude tootmisel, seedimisel ning

püsiva kehatemperatuuri säilitamisel

• Reguleerivad ained, vesi, vitamiinid ja mineraalained, võimaldavad kehal tõhusalt omastada

energeetilisi aineid ja sünteesielemente.

TOITUMINE JA TERVIS – TOITUMINE

TOITUMINE JA TERVIS

Uuringud – pooled täiskasvanutest ja ligi 20% lastest on ülekaalulised!!!

Organism

• ENERGIAALLIKAD (peamiselt süsivesikuid sisaldavad batoonid, geelid, joogid)

• VALGUD, AMINOHAPPED (lihastaastumine)

• MINERAALAINED (Na, Ca, K, Fe, Zn jne)

• VITAMIINID

• STIMULANDID

• KOMPLEKSLISANDID (süsivesikud + mineraalained, aminohapped+valgud, süsivesikud+valgud

jnejne…

OHUD

• VAJALIKUD KIIREKS TASTUMISEKS….EI ASENDA TOITU!!!

• TARBITAKSE ÜLE

• TARBITAKSE VALEL AJAL

• ÜRITATAKSE ASENDADA TAVALISI TOIDUKORDI