EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT

ESTONIAN INSTITUTE

OF ECONOMIC RESEARCH

Rävala 6, Tallinn 19080, Estonia tel. +372 646 6439, fax +372 667 8399, E-mail eki@ki.ee

‘Käibemaksumäärade harmoniseerimisega

kaasnevad muutused Eesti majanduses’ Riigihange nr. 004570VT

Detsember 2002

2

Sisukord

Sissejuhatus ........................................................................................3 I. Käibemaksu tase ja lubatud erandid Euroopa Liidu maades ...............5 II. Toiduainete käibemaksu alandamine .............................................13 1. Käibemaksu erinevate maksumäärade rakendamise võimalused ......14 2. Toiduainete käibemaksu alandamine 18%-lt 5%-le .........................16 3. Elanikkonna toiduostukulud ja toiduainete tarbimine ......................17 4. Käibemaksu vähenemine maksumäära alanemise tulemusel............20 5. Käibemaksu vähenenud summa võimalik jagunemine tarbija ja pakkuja vahel................................................................................24 Kokkuvõte........................................................................................28 III. Elanikele mõeldud soojusenergia tootmise, tarbimise ja hinnaga seotud probleemid Eestis (omavalitsuste küsitluse alusel) ..................29 1. Sissejuhatus ..................................................................................29 2. Soojusettevõtete iseloomustus........................................................30 3. Soojusettevõtete finantsseisund......................................................31 4. Soojuse hind ja soojusettevõtete hinnataotlused 2002/2003 kütteperioodiks ................................................................................34 5. Elanikele müüdava soojusenergia hinnatõusu mõju elanike ............... maksevõimele, sotsiaaltoetustele ja käibele ........................................36 6. Ettepanekud soojatootmise ja –tarbimise probleemide lahendamiseks ..................................................................................37 Koondandmeid soojatootmise ja –tarbimise kohta ..............................40 LISA 1 Käibemaksuseadus LISA 2 Küsitlusleht “Soojatootmine ja –tarbimine”

3

Sissejuhatus

Eesti riigi maksupoliitika tulemusel on Eestis rakendatud 18% käibemaks

(VAT) teatud eranditega (kehtiv Käibemaksuseadus on ära toodud lisas 1).

Antud töö üheks eesmärgiks oli anda ülevaade nendest

käibemaksumäärade eranditest, mis kehtivad käesoleval ajal Euroopa Liidus

ning analüüsida, milliseid võimalikke erandeid on võimalik ja vajalik rakendada

Eestis.

Antud töö väljakuulutamise etapis oli teada, et seoses Eesti liitumisega

Euroopa Liiduga tuleb vastavalt eelkokkulepetele tõsta käibemaksu elanikele

müüdava soojusenergia ja kütteainete osas praegu kehtivalt 5%-lt 18%-ni. Juulis

lõpetatud läbirääkimiste etapis sai Eesti siin tegelikult üleminekuaja 2007. aasta

suveni. Läbirääkimistel Rahandusministeeriumiga otsustati, et Eesti riigi jaoks

on strateegiliselt oluline siiski uurida elanikele müüdava soojusenergia

kallinemise probleemi, kuid siin kulude hinnatõusust tingitud kallinemisest

lähtuvalt mitte maksukoormuste tõusust lähtuvalt. Soojamajandus Eestis on

suuresti omavalitsuste korraldada ja antud uurimistöö raames viis EKI läbi

esimese olulise etapina Eesti soojamajanduse olukorrast ja probleemidest pildi

saamiseks omavalitsuste küsitluse.

Samas on võimalik ka elanike elatustaseme tõstmiseks (mis on

rahvusvahelise konkurentsi lõppeesmärk) osasid VAT määrasid vastavalt

Euroopa Liidu direktiividele ka alandada.

VAT maksu kehtestamise või muutmise tulemuste analüüsimisel tuleb

arvesse võtta järgmisi kriteeriume:

1. Maks ei tohi ajendada tootmismeetodite või jaotussüsteemide muutmist; see

väide baseerub eeldusel, et turg kui majanduslik mehhanism leiab

efektiivseimad (seega ühiskonna heaolu maksimeerivad) lahendusi

tootmiseks ja jaotamiseks ning riigi poolt kehtestatav maks ei tohi seda

muuta. VAT puhul on oluline, et ei maksustataks ühte lõpptarbimiskaupa

mitmel korral ning ei jäetaks mõnda kaupa maksustamata.

2. Analoogiliste kodumaiste ja importkaupade lõplik VAT koormus peab olema

sama. Põhjendus on jällegi selles, et maks ei tohi muuta muidu optimaalset

4

tootmisviisi ega tarbimisstruktuuri ning kahjustada rahvusvahelisi

kaubandussidemeid.

3. Maksukoormus peab olema võrdelises sõltuvuses tarbimiskulutustega; sellisel

juhul väheneb inimeste reaalne tulu proportsionaalselt sissetulekuga.

4. Maks peaks järgima ühiskonnas kehtivaid võrdsusstandardeid, mis tavaliselt

tähendab, et püütakse vähendada madala sissetulekuga inimeste

maksukoormust.

5. Maksustruktuur peaks olema niisugune, et maksu administreerimise kulud

(nii maksumaksjate kui ka maksukogujate seisukohalt) oleksid

aktsepteeritavad. Mida keerulisem on maksusüsteem, seda kulukam on maksu

administreerimine.

EKI keskendus antud töö teostamisel järgmistele probleemidele :

1. Kirjeldas, millised erandid EL-is VAT-i osas on võimalikud ja

rakendatud (I peatükk);

2. Analüüsis võimaliku toiduainete käibemaksu määra alandamise mõju

Eesti majandusele (II peatükk);

3. Koostas esimese ülevaate Eesti soojamajanduse probleemidest, mis

võimaldaks kujundada edasist valitsuse tegevuspoliitikat antud

valdkonnas vältimaks regionaalseid sotsiaalseid konflikte (III peatükk).

5

I. Euroopa Liidus lubatud ja rakendatavad käibemaksumäärad Euroopa Komisjoni eesmärgiks käibemaksukorralduse osas on:

• kaotada ära ühisturu segmenteeritus rahvuslikeks käibemaksu piirkondadeks

• lihtsus ja kaasaegsus • tagada ühesugune kohtlemine kõikidele tehingutele Euroopa Liidus • tagada efektiivne maksukorraldus ja käibemaksutulude laekumine

Liikmesriigid ei ole näidanud üles entusiasmi nimetatud Euroopa Komisjoni eesmärkide suhtes. Käibemaksumäärade edasise harmoneerimise osas on liikmesriigid samuti näidanud vastuseisu. Vaatamata sellele on Euroopa Komisjoni pikaajaliseks eesmärgiks ühtne käibemaksupoliitika ühisturul. Seisuga 01.05.2002 rakendati Euroopa Liidu liikmesriikides järgnevaid käibemaksumäärasid (ei sisalda 0% määrasid) Liikmesriik

Super-alandatud määr Reduced super rate

Alandatud määr Reduced rate

Normaalne määr Normal rate

Pargitud määr Parking rate

Belgia 6 21 12 Taani 25 Saksamaa 7 16 Kreeka 4 8 18 Hispaania 4 7 16 Prantsusmaa 2,1 5,5 20,6 Iirimaa 4,3 12,5 21 12,5 Itaalia 4 10 20 Luksemburg 3 6 15 12 Holland 6 19 Austria 10/12 20 Portugal 5/12 17 Soome 8/17 22 Rootsi 6/12 25 Inglismaa 5 17,5

6

Super-alandatud määrad (alla 5%) liikmesriikides

Tooted ja teenused Kreeka Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Itaalia Luksemburg Toiduained 4 4,3 4 3 Joogid: mineraalvesi/limonaad 3 Lasteriided ja -jalanõud 3 Farmaatsiatooted 4 2,1 4 3 Raamatud 4 4 2,1 4 3 Ajalehed 4 4 2,1 4 3 Perioodika 4 4 2,1 4 3 Televisiooni litsentsi maksud 2,1 4 Hotellid 3 Restoranid 3 Kultuuriürituste piletid (kino, teater, sport) 4 3 Spordirajatiste kasutamine 3 Jäätmete ja reovee käsitlemine 3 Kodumajapidamiste jäätmete kogumine 3 Reisijatevedu 3 Uute hoonete ehitamine 4 4 3 Remondi- ja hooldustööd 4 4 3 Meditsiinitehnika 4 3 Veevarustus 3 Sotsiaalteenused 4 3 Lõikelilled ja -taimed 3 Pestitsiidid, naturaalsed- ja tehisväetised 4 3 Toorvill 3

7

Käibemaksumäärad direktiivi 77/388/EEC lisas K nimetatud töömahukatele teenustele

0% käibemaksumäär Euroopa Liidus

Belgia ­ Üldinformatiivsed nädala- ja päevalehed ­ Teatud taastatud materjalid ja kõrvalproduktid

Taani

­ Ajalehed ilmumissagedusega rohkem kui üks number kuus

Iiri ­ Raamatud ja pisitrükised (välja arvatud ajalehed, perioodika, kataloogid,

päevikud jne) ­ Tehingud Iiri Keskpanga kullaga ­ Inimeste tarbitav toit ja joogid (välja arvatud teatud tüüpi tooted, nagu

alkohol, valmistatud joogid, jäätis, maiustused) ­ Seemned, taimed, puud jne, mida kasutatakse toiduainetetööstuses ­ Väetised alla 10kg pakendatuna ­ Loomasööt (välja arvatud lemmikloomade)

Teenused BEL DAN GER GRE ESP FRA IRL ITA Parandusteenused Jalgrattad 6 25 16 18 16 19,6 12,5 20 Kingad ja nahast tooted 6 25 16 18 16 19,6 12,5 20 Riided ja kodumajapidamiste voodipesu 6 25 16 8 16 19,6 12,5 20 Eramajade remont (välja arvatud materjalid) 6 25 16 18 7 5,5 12,5 20 Akende pesu ja kodumajapidamiste koristusteenused 21 25 16 18 16 5,5 12,5 20 Majapidamistööde teenused 21 25 16 8 16 5,5 Juuksuriteenused 21 25 16 18 7 19,6 12,5 20

Teenused LUX HOL AUS POR FIN SWE GBR Parandusteenused Jalgrattad 6 6 20 17 22 25 17,5 Kingad ja nahast tooted 6 6 20 17 22 25 17,5 Riided ja kodumajapidamiste voodipesu 6 6 20 17 22 25 17,5 Eramajade remont (välja arvatud materjalid) 15 6(4) 20 5 22 25 5 Akende pesu ja kodumajapidamiste koristusteenused 6 19 20 17 22 25 17,5 Majapidamistööde teenused 15 19 20 5 22 25 17,5 Juuksuriteenused 6 6 20 17 22 25 17,5

8

­ Suu kaudu manustatavad inimestele mõeldud ravimid ­ Suu kaudu manustatavad loomadele mõeldud ravimid (välja arvatud

lemmikloomade) ­ Naiste hügieenitarbed ­ Ratastoolid, kargud, ortopeedilised seadmed ja muud tehiskehaosad (välja

arvatud hambaproteesid) ­ Suurusega keskmisele alla 10 aastasele lapsele mõeldud riided ja jalanõud

(välja arvatud nahast ja karusnahast tooted ning ilma vanuse või suuruse märgistusega tooted)

­ Vahast küünlad (tavalised valged ilma dekoratsioonideta) ­ Teatud Iiri tuletornide poolt pakutavad teenused ­ Kuningliku Rahvusliku Vetelpääste teenused

Itaalia

­ Töötlemata kuld (kangidena jne) ­ Maa mida ei ole võimalik kasutada ehituslikul otstarbel ­ Vanaraud (must ja väärismetall)

Soome

­ Ajalehtede ja perioodika ettetellimine vähemalt ühekuuliseks perioodiks ­ Mittetulundusühingute liikmetele mõeldud väljaannete trükkimine ­ Teatud veetranspordi aluste müük, üürimine, hooldus, remontimine ja

muud nendega teostatavad tööd (välja arvatud spordi ja vabaaja veesõidukid, kaasa arvatud vahendajate teenused)

­ Kullamüük keskpangale, kaasa arvatud vahendajate teenused ­ Peamiselt rahvusvahelistel liinidel tegutsevate lennukompaniide

lennukite, varuosade ja muude seadmete müük, tšarterteenused, üürimine, hooldus, remont ja muud tööd, kaasa arvatud vahendajate teenused

Rootsi

­ Liikmeskonnale ja töötajaskonnale mõeldud perioodika, mittetulundusühingute väljaantava perioodika trükkimine ja muud teenused, nagu levitamine jne

­ Merekõlbulikud veesõidualused, mida kasutatakse transpordivahendina kalanduses, päästetegevuses või abina merel (kaasa arvatud vahendajate teenused), reisijate ja teenuste transpordiks kasutatavad õhusõidukid. Erinevad teenused nimetatud vee ja õhusõidukitele.

­ Rootsi Päästeameti kasutatavad veesõidukid ja osutatavad teenused, kütus, varuosad jms

­ Retseptiravimid ja haiglates kasutatavad ravimid ­ Lennukikütus ­ Keskpanga kuld

9

Suurbritannia ­ Raamatud, ajalehed, perioodika, noodid, maakaardid ­ Inimtarbimiseks mõeldud toidukaubad (välja arvatud valmisküpsetatud

toidud, jäätis, šokolaad jms, toodetud joogid, aktsiisiga maksustatud joogid, lemmikloomade toit)

­ Seemned ja muud taimede paljundamise vahendid ­ Elusloomad mida kasutatakse toiduainete tööstuses inimtoidu

valmistamiseks ­ Vesi (välja arvatud ettevõtetes kasutatav, destilleeritud ja mineraalvesi) ­ Farmaatsiatooted, ravimid, meditsiini ja kirurgi instrumendid, invaliidide

abivahendid (välja arvatud kuuldeaparaadid, hambaproteesid, prillid) ­ Laste riided ja jalanõud ­ Elumajade ehitus, heakskiidetud ümberehitused majadele, samuti teatud

ehitusmaterjalide kasutamine nimetatud otstarvetel (välja arvatud hooldus ja remonditööd)

­ Heategevusorganisatsioonide poolt- ja neile annetatud kauba müük ­ Magnetlindid ja magnetofonid Kuninglikule Rahvuslikule Pimedate

Instituudile ­ Raadiod pimedatele ­ Kanalisatsiooniteenused ­ Vähemalt 12 reisija transportimine ükskõik millise sõidukiga,

veesõidualusega ja lennusõidukiga, samuti posti transport, ning igasugune regulaarliinide transport

­ Reisijate ja kauba transport Suurbritanniasse või Suurbritanniast välja ­ Teatud eluasemena kasutatavad autojärelkärud ja laevad ­ Tööstuses kasutatavad saapad ja kiivrid ­ Mootorratta ja jalgratta kiivrid ­ Pankadevahelised ja Londoni Kullaturul tehtavad tehingud kullaga

10

Teatud toodete ja teenuste käibemaksumäärad Euroopa Liidu riikides e- erand m-marginaalilt

Tooted ja teenused BEL DANGER GRE ESP FRA IRL ITA LUX HOL AUS POR FIN SWE GBR Toiduained 6 25 7 8 4 5,5 0 4 3 6 10 5 17 12 0

12 16 7 19,6 4,3 10 12 25 17,5

21 12,5 17

21

Joogid Piiritus 21 25 16 18 16 19,6 21 20 15 19 20 17 22 25 17,5

Vein 21 25 16 18 16 19,6 21 20 12 19 20 12 22 25 17,5

Õlu 21 25 16 18 16 19,6 21 20 15 19 20 17 22 25 17,5

Mineraalvesi 21 25 16 8 7 5,5 21 20 3 6 20 12 17 12 17,5

Limonaad 21 25 16 8 7 5,5 21 20 3 6 20 5 17 12 17,5

Mahlajoogid 21 25 16 8 7 5,5 21 20 3 6 20 5 17 12 17,5

Riided Täiskasvanud 21 25 16 18 16 19,6 21 20 12 19 20 17 22 25 17,5

15

Lapsed 21 25 16 18 16 19,6 0 20 3 19 20 17 22 25 0

Jalanõud Täiskasvanud 21 25 16 18 16 19,6 21 20 15 19 20 17 22 25 17,5

Lapsed 21 25 16 18 16 19,6 0 20 3 19 20 17 22 25 0

Farmaatsiatooted 6 25 16 8 4 2,1 0 4 3 6 20 5 8 25 0

21 5,5 21 10 17 0

20

Tubakas 21 25 16 18 16 19,6 21 20 12 19 20 17 22 25 17,5

Raamatud 6/21 25 7 4 4/16 5,5 0 4 3 6 10 5 8 6 0

Päevalehed 0/6/21 0 7 4 4/16 2,1 12,5 4 3 6 10 5 0/22 6 0

Perioodika 0/6/21 25 7 4 4/16 2,1 12,5 20 3 6 10 5 0/22 6/e 0

HiFi-Video 21 25 16 18 16 19,6 21 20 15 19 20 17 22 25 17,5

CD/CD-ROM 21 25 16 18 16 19,6 21 20 15 19 20 17 22 25/6 17,5

Kodumajapidamiste elektrilised seadmed 21 25 16 18 16 19,6 21 20 15 19 20 17 22 25 17,5

Karusnahad 21 25 16 18 16 19,6 21 20 15 19 20 17 22 25 17,5

Juveelitooted 21 25 16 18 16 19,6 21 20 15 19 20 17 22 25 17,5

Vesi 6 25 7 8 7 5,5 e 10 3 6 10 5 22 25 0

17,5

Gaas 21 25 16 8 16 19,6/5,5 12,5 10 6 19 20 17 22 25 5

Elekter 21 25 16 8 16 19,6/5,5 12,5 10 6 19 20 5 22 25 5

Küttepuud 6 25 7 8 16 5,5 12,5 10 12 19 10 17 22 25 17,5

Tööstuses kasutatav puit 21 25 7 18 16 19,6 21 20 15 19 10 17 22 25 17,5

20

Telekommunikatsiooniteenused

Telefon/Faks 21 25 e 18 16 19,6 21 20 15 19 20 17 22 25 17,5

Telex jms 16

Maksu TV 12 25 16 8 16 5,5 21 10 15 19 10 17 22 25 17,5

Kaabel TV 21

TV litsents 25 e e 2,1 e 4 e e 10 8 e e

Kütused

Bensiin (pliivaba) 21 25 16 18 16 19,6 21 20 12 19 20 17 22 25 17,5

Diiselkütus 21 25 16 18 16 19,6 21 20 15 19 20 12 22 25 17,5

11

Teatud toodete ja teenuste käibemaksumäärad Euroopa Liidu riikides e- erand m-marginaalilt

Tooted ja teenused BEL DANGER GRE ESP FRA IRL ITA LUX HOL AUS POR FIN SWE GBR LPG 21 25 16 18 16 19,6 21 20 6 19 20 17 22 25 17,5

12

Kütteõli 21 25 16 18 16 19,6 12,5 20 12 19 20 5 22 25 5

Määrdeained 21 25 16 18 16 19,6 21 20 15 19 20 17 22 25 17,5

12

Mootorsõidukid 21 25 16 18 16 19,6 20 20 15 19 20 17 22 25 17,5

6 12

Reisijate transport

Sisemaine transport

Õhu 6 e 16 8 7 5,5 e 10 3 19 10 5 8 6 0

Mere 6 e 7 8 7 5,5 e 10 6 5 8 6 0

Sisemaine veetransport 6 e 16 8 7 5,5 e 10 0 6 10 5 8 6 0

e 3

Raudtee 6 e 7 8 7 5,5 e 10 3 6 10 5 8 6 0

Maantee 6 25 16 8 7 5,5 e 20 6 10 5 8 6 0

7 e

Rahvusvaheline transport

Õhu 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Mere 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Sisemaine veetransport 6 7 7 5,5 0 e 6 0 0 0 0

0 15

Raudtee 6 0 16 0 7 0 0 0 0 6 10 0 0 0 0

Maantee 6 0 16 8 7 5,5 0 0 0 6 10 0 0 0 0

7 e

Hotellid 6/e 25 16 8 7 5,5 12,5 10 3 6 10 5 8 12 17,5

Restoranid 21 25 16 8 7 19,6 12,5 10 3 6 10 12 22 25 17,5

18 20

Kinnisvara

Ehitusmaa e e e e 16 19,6 20 e 19 e e e e e

17,5

Uute majade müük 21 e e 18 4 19,6 12,5 10 3 19 e e e e 0

8 7 4 15 17,5

16 20

Remont ja renoveerimine 6 25 16 18 4 19,6 12,5 10 3 19 20 5 22 25 17,5

21 8 7 20 15 17 5

Uute majade ehitustööd 6 25 16 18 4 19,6 12,5 10 3 19 20 5 22 25 17,5

21 8 7 15 17 0

Kultuuriteenuste piletid (teater, kino) e e e e e 5,5 e 10 3 6 10 e 8 6 17,5

6 25 7 8 7 19,6 12,5 e e 5 e e

4

Spordiürituste piletid 6 e 7 8 7 19,6 e 10 3 6 20 5 8 e 17,5

e 25 16 16 20 e 6

Spordirajatiste kasutamine 6 e 7 8 e 19,6 12,5 20 3 6 e 5 8 e 17,5

e 25 16 e 20 6

Reisibürood 21 e 16 18 16 19,6 e 20 12 e 20 17 22 25 17,5

12

Teatud toodete ja teenuste käibemaksumäärad Euroopa Liidu riikides e- erand m-marginaalilt

Tooted ja teenused BEL DANGER GRE ESP FRA IRL ITA LUX HOL AUS POR FIN SWE GBR m m m m m m m m m m m m

0

Pestitsiidid ja taimekaitsevahendid 12 25 16 8 7 5,5 21 4 3 6 20 5 22 25 17,5

21 18 10

Lõikelilled ja taimed

Dekoratiivsel eesmärgil 6 25 7 8 7 5,5 12,5 10 6 6 10 12 22 25 17,5

19

Toiduainetetööstuses 6 25 7 4 7 5,5 0 10 3 6 10 5 17 25 0

8

Prügi ja reovee käsitlus 21 25 16 8 7 5,5 12,5 10 3 19 10 17 22 25 17,5

19,6 20 5 0

Prügi kogumine kodumajapidamistelt 21 25 16 8 7 19,6 12,5 10 3 10 5 22 25 17,5

Kuld

kangidena e e e 18 e e 21 e e 6 e e 22 e 17,5

21 16 0 19,6 20 15 17 0 25 0

16

rahana e e 16 18 e e 21 20 e 6 e e 22 e 17,5

21 7 0 19,6 15 20 17 0 25 0

16

juveelidena, tööriistadena, 21 25 16 18 16 19,6 21 20 15 19 20 17 22 25 17,5

medalitena, kuldplaatidega 7

Kunstiteosed, antiik 21 25 16 18 16 19,6 20 20 15 19 20 5/17 22 25 17,5

Kasutatud kirjandus: 1. TAX POLICY IN THE EUROPEAN UNION OFFICE FOR OFFICIAL PUBLICATIONS OF THE EUROPEAN COMMUNITIES L-2985 LUXEMBOURG ISBN 92-828-8734-0 2. VAT RATES APPLIED IN THE MEMBER STATES OF THE EUROPEAN COMMUNITY EUROPEAN COMMISSION DIRECTORATE-GENERAL TAXATION AND CUSTOMS UNION TAX POLICY VAT AND OTHER TURNOVER TAXES DOC/2908/2002 - EN

13

II. Toiduainete käibemaksu alandamine

Sissejuhatus

Eestis on madal elatustase, mida iseloomustavad kõrged toiduostukulud.

2001. aastal moodustasid kulutused toidule 31,7% tarbimiskuludest. Samas on

ka toiduainete tarbimistase võrreldes Eestile lähedaste kultuuri- ja

kliimavöötmes asuvate riikidega madalam. Toiduainete tarbimine saaks

suureneda kas hindade alanemise või sissetuleku suurenemise tulemusel. Seda

oleks võimalik teha põllumajandusliku tootmise subsideerimise või toiduainete

käibemaksu määra alandamise teel. Riigi jaoks on oluline leida vahendeid, mis

hõlbustaksid nii elatustaseme tõusu kui ka suurendaksid põllumajandustootjate

tulu.

Antud uuringu eesmärgiks on analüüsida toiduainete käibemaksumäära

alandamisest tuleneva tulu suurust ja selle jagunemist tarbijate ja

põllumajandustootjate vahel ning riigieelarve samaaegset vähenemist.

Analüüsi käigus püütakse lahendada, kooskõlas tellijaga, järgmised ülesanded:

- toidukaupade alandatud käibemaksumäära rakendamise praktika EL

liikmesriikides;

- toidukaupade käibemaksumäära alandamise otstarbekus Eestis;

- toidukaupade käibemaksumäära alandamisest tulenev võimalik tarbijatulu

suurenemine ja tarbimiskulutuste struktuuri muutus;

- toidukaupade käibemaksumäära alandamisest tuleneva tulu suurus

põllumajandustootjale;

- toidukaupade käibemaksumäära alandamisest tulenev laekumise

vähenemine riigieelarvesse.

14

1. Käibemaksu erinevate maksumäärade rakendamise võimalused

Käibemaks1 on lisandväärtusmaks, mida kogutakse igalt tootmisetapilt,

kusjuures iga tootmislüli maksab maksu vastavalt enda poolt lisatud väärtusele.

Lisandunud väärtust defineeritakse lihtsalt kui müüdud hüviste väärtuse ja

ostetud hüviste (sisendite) väärtuse vahet.

Teoreetiliselt on ühtse määraga lisandväärtusmaks kõikide tootmissisendite

suhtes neutraalne, kuid tulenevalt poliitilistest, sotsiaalsetest ja majanduslikest

kaalutlustest on riikides kasutusel mitme määraga käibemaks, sealhulgas ka

käibemaksuvabastus mitmesugustele hüvistele. Peamine sotsiaalne põhjendus

on käibemaksu regressiivsus, st madalama sissetulekuga inimesed maksavad

seda proportsionaalselt rohkem kui suurema tuluga inimesed, sest viimased

säästavad proportsionaalselt rohkem oma tuludest. See on tõepoolest nii, kui

vaadata maksustamisperioodina lühikest perioodi, näiteks aastat. Kui aga

vaadata inimese kogu eluaega, siis on selge, et millalgi peab suurema

sissetulekuga inimene oma säästud tarbima ning siis tasub ta tarbimiselt ka

lisandväärtusmaksu. (Juhul kui inimene pärandab oma tulud järeltulevatele

põlvedele, siis tasuvad käibemaksu selle kulutamisel järeltulijad.)

Enamustes maailma riikides on esmatarbekaupadele, nagu toidukaubad,

kommunaalkulud ja tervishoid, rakendatav lisandväärtusmaks väiksem kui

standardselt rakendatav maksumäär. Peamiseks põhjuseks on siin soov

vähendada madalama sissetulekuga inimeste maksukoormust, sest nende

sissetulekust moodustavad esmatarbekaubad olulise osa. Esmatarbekaupade

madalama maksustamise tulemusena muutub lisandväärtusmaks

progresseeruvaks maksuks.

Euroopa Liidus kasutatakse toiduainetele erinevaid käibemaksu määrasid,

sealhulgas ka 0%-list määra, kuid kõik need on kooskõlas EL

käibemaksupoliitika reguleerimise õigusaktidega (vt. ptk. 1). Ainuke riik on

Taani, kus kehtib ainult üks käibemaksu määr 25%, mida rakendatakse kõikide

kaupade ja teenuste osas. Samas on näiteks Iirimaal toiduainetele kehtestatud

1 Edaspidi kasutatakse lisandväärtusmaksu ja käibemaksu sünonüümidena, kui nende erinevust ei ole spetsiaalselt rõhutatud.

15

neli erinevat maksumäära, olenevalt toiduainest lisatakse nende maksumusele

kas 0%, 4,3%, 12,5% või 21%.

Eestis lisandub toiduainetele 18%-line käibemaks, mis on kooskõlas praeguste

Euroopa Liidus kehtivate käibemaksustamise eeskirjadega, kuid võimalik on

kasutada ka madalamat maksumäära. Käibemaksumäära alandamise tulemusel

oleks võimalik suurendada ka põllumajandustootjate tulu.

Käibemaksu alandamisega kaasnevad asjaolud:

1. Toiduainete hindade langus põhjustab käibemaksu muutumise

progresseeruva(ma)ks, olles seega ühiskonna enamuse seisukohalt

vastuvõetav.

2. Toiduainete nõudlus on väheelastne hindade suhtes, seega muutused

nõutavates kogustes on väiksed.

3. Teiste riikide ja ka Eesti kogemus on näidanud, et tarbijahinnad tõusevad

palju kergemini kui alanevad, ehk teisiti öeldes on hinnad allapoole

alanemise suhtes jäigad. Põhjusteks on siin näiteks müüjate vaikiv

koopereerumine, tarbija harjumus osta antud hinnaga. Seega võib oletada, et

käibemaksumäära alandamisega kaasnev hinnalangus on väiksem kui

maksumäära alandamine.

4. Pakkumispoolses ahelas on monopoolses seisundis töötlejad, jaehindade

kujunemises aga jaekaubandus. Lõpptoote maksukoormuse vähenemise

tulemusena tekkiva võimaliku lisakasu jagunemine põllumajandusliku

tootmise, töötleva tööstuse ja jaekaubanduse vahel sõltub konkreetselt

läbirääkimise võimust.

5. Tuleb läbi viia tehniline töö täpsustamaks käibemaksumäära alandamise alla

kuuluvad tootenimetused.

6. Tuleb lahendada käibemaksu kogumise (arvestuse) keerukamaks muutumise

probleemid.

16

2. Toiduainete käibemaksu alandamine 18%-lt 5%-le

Eesti osas on mõttekas kasutada madalamat käibemaksu määra piima-, liha- ja

teraviljatoodetele, mille osakaal perede toiduostukuludes on kõrge (2001. aastal

61%). Kuna 2/3 Eesti elanikkonnast kuuluvad madala sissetulekuga elanike

gruppi, siis vähendaks põhilistele toidukaupadele rakendatav madalam

maksumäär vaesema elanikkonna toiduostukulusid või annaks neile võimaluse

rohkem tarbida. Alandades piima-, liha- ja teraviljatoodete käibemaksu määra

18%-lt 5%-le, analüüsime selle mõju elanikkonna toiduainete tarbimisele,

riigieelarvele ja kohalikule tootjale.

Käibemaksumäära muutmise analüüs on tehtud 2001. aasta kohta ja analüüsi on

võrreldud varasema 1998. aasta kohta tehtud analüüsiga2. Andmete

võrreldavuse saamiseks on käesolevas uuringus kasutatud varasema töö

lisandväärtusmaksu analüüsimise meetodit - osalise tasakaalu mudelit. Osalise

tasakaalu mudeli puhul arvestatakse vaid ühte hüviseturgu korraga, mis on

suhteliselt isoleeritud muust majandusest (nõudlus on alaelastne ja

tootmisfaktorid on spetsiifilised) või kui muutused sellel turul on väga väikesed,

mistõttu mõju teistele turgudele on teisejärguline. Ka nõuab osalise tasakaalu

mudel tunduvalt vähem andmeid, on lihtsam arvuliselt lahendada, kuid seoste

eiramine ülejäänud majandusega põhjustab saadud tulemustes ebatäpsusi.

Näiteks maksu kehtestamisel saadav uus tasakaal tavaliselt ülehindab

tootmismahtu ja hinda, sest tegelikult võib toimuda nõudluse asendumine teiste

toodetega.

Samas on võimalik, et osalise tasakaalu mudel annab täpsemaid tulemusi, sest

mudeli püstitus, väiksem kasutatav andmemassiiv ja tulemuste kontrollitavus on

lihtsamini teostatavad, kui üldise tasakaalu mudeli korral.

Käibemaksu alandamise mõju analüüsimiseks võetakse aluseks toiduainete

lõpptarbimiskulutused, sest käibemaks rakendub sisuliselt lõpptarbimisele.

Kasutatakse kahte lähenemisviisi: 1) lõpptarbimine leitakse leibkonna

ostukulude põhjal; 2) lõpptarbimine leitakse jaemüügi põhjal.

2 Andres Võrk. Eesti põllumajanduse käibemaksupoliitika muutmise analüüs. TÜ, 1999. Kõik 1998. aasta kohta toodud andmed on nimetatud tööst. Muudetud on elanike arvu muutumise tõttu ostukulude mahtu.

17

3. Elanikkonna toiduostukulud ja toiduainete tarbimine

Leibkonna kulutused 2001. aastal olid ostetud toidule 619,1 krooni

leibkonnaliikme kohta kuukeskmisena (tabel 1). Toidukuludest 61% kulus

eespool välja valitud põllumajandussaadustest toodete ostudeks, sealhulgas

piimatoodetele 16,2%, lihatoodetele 27,2% ja teraviljatoodetele 17,6%.

Tabel 1

Leibkondade keskmine väljaminek toidule, alkohoolsetele jookidele

ja tubakatoodetele 1998. ja 2001.aastal

(leibkonna liikme kohta, kuukeskmisena)

1998 2001 Väljaminek Kulutus,

krooni Osakaal

% Sealhulgas

ostetud toidu struktuur, %

Kulutus, krooni

Osakaal %

Sealhulgas ostetud toidu struktuur, %

Toit, alkohol, tubakatooted kokku 699,4 100,0 816,6 100,0

Toit kokku 638,5 91,0 735,6 90,1

ostetud 516,7 74,0 100,0 619,1 75,8 100,0 - piimatooted koos võiga 78,8 11,0 15,0 100,3 12,3 16,2

- lihatooted 134,1 19,0 26,0 168,1 20,6 27,2 - kalatooted 20,2 3,0 4,0 24,6 3,0 4,0

- munad 11,9 2,0 2,0 15,4 1,9 2,5 - teraviljatooted 102,0 15,0 20,0 109,1 13,4 17,6

- kartul 10,7 2,0 2,0 10,9 1,3 1,8 - aedvili 26,1 4,0 5,0 33,4 4,1 5,4

- puuvili 22,2 3,0 4,0 28,1 3,4 4,5 - suhkur ja maiustused 36,4 5,0 7,0 46,0 5,6 7,4

- toidurasv ilma võita 21,7 3,0 4,0 18,5 2,3 3,0

- muud toiduained

52,8 8,0 10,0 64,7 7,9 10,4

omatoodetud või tasuta 121,8 17,0 116,5 14,3

Alkohoolsed joogid 35,3 5,0 44,7 5,5

Tubakatooted 25,6 4,0 36,3 4,4 Allikas: ESA Leibkonna elujärg 2001, lk 63,64

18

Elanikkonna ostujõud on madal, mida iseloomustab toiduostukulude osakaal

elanikkonna tarbimiskuludest (joonis 1). 2001. aastal kulus toidule 32,2%

tarbimiskuludest, mis on võrreldes Euroopa Liidu riikidega tunduvalt kõrgem

tase (joonis 2). Siiski on toiduostukulude osakaal tarbimiskuludes aastatega

pidevalt vähenenud, iseloomustades elatustaseme paranemist Eestis.

Joonis 1

Joonis 2

Toiduostukulude osakaal tarbimiskuludes, %

11,8

14,4

15,6

18,2

18,4

19,7

20

20,2

32,7

37,5

44,4

0 10 20 30 40 50

USA '92

Taani '00

Saksamaa'00

Soome '00

Rootsi '00

Prantsusmaa'00

EU-9 '94

Jaapan ´92

Eesti '00

Läti '00

Leedu '00

32,2

32,7

34,933,8

31,0

32,0

33,0

34,0

35,0

1998 1999 2000 2001

Toidukulude osakaal tarbimiskuludest, %

19

Samas on elanikkonna toitumise tase madal, mida näitab keskmise

toiduostukulu suuruse kokkulangevus ESA poolt arvestatava elatusmiinimumi

arvestusliku minimaalse toidukorvi3 maksumusega (joonis 3). Seega ei suuda

tarbija toidule praegu veel kulutada nii palju kui seda sooviks. 2001. aastal oli

kõigist peredest 38,6% neid peresid (joonis 4), kelle kuine netosissetulek oli

madalam kui riigi poolt kehtestatud ühe miinimumpalga suurus (2001. aastal

1600 kr). ESA poolt arvestatud elatusmiinimum on madalam kehtestatud

miinimumpalgast (2001.a – 1320 kr, minimaalse toidukorvi maksumus selles

657 kr).

Joonis 3

Joonis 4

3 Elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõudu säilitada ja taastada. Arvestuslik minimaalne toidukorv koosneb 41 toiduainest, mille loetelu koostati Sotsiaalministeeriu mi rahvatervise osakonnas koostöös toitumisteadlastega.

Leibkonna tegelikud väljaminekud ja arvestuslik elatusmiinimum, krooni keskmiselt kuus ühe pereliikme kohta

500700900

11001300150017001900210023002500

1998 1999 2000 2001

Kokku tegelikudväljaminekud

sh toidule

Kehtestatud MINpalkArvestuslikelatusmiinimumArvestuslik MINtoidukorv

21,1 24,2 28,5 38,6

0

10

20

30

40

1998 1999 2000 2001

Perede osakaal, kelle netosissetulek kuus on alla miinimumpalga, %

MINpalk, kr 1100 1250 1400 1600

%

20

Eesti elanikkonna toiduainete tarbimine jääb maha enamuse Euroopa Liidu

riikide elanike tarbimisest (joonis 5) ning põhitoiduainete hinnalangus oleks

tarbimise suurenemise eelduseks.

Joonis 5

4. Käibemaksu vähenemine maksumäära alandamise tulemusel

Kasutades Eesti elanike keskmist arvu 2001 aastal4 1364101, saame leida

arvestuslikud toiduainete kulutused aastas kokku, mis on toodud tabelis 2.

Toiduostudeks kulus Eesti elanikkonnal 2001. aastal kokku 10134,2 miljonit

krooni. Kasutades toiduainetele kehtivat käibemaksumäära 18%, saab leida

arvestusliku käibemaksu (KM) laekumise riigieelarvesse 2001. aastal, mis on

1545,9 miljonit krooni.

Uute käibemaksumäärade korral (st piima-, liha- ja teraviljatoodetele

rakendatakse 5% määra) oleks käibemaksu laekumine 865,1 miljonit krooni.

4 Allikas: Eesti Statistika Aastaraamat 2002, lk 32

50

100

150

200

250

300

350

400

EL-

max

EL-

min

Taan

i

Soo

me

Roo

tsi

Ees

ti

Toiduvili

Liha

Joogipiim

Või

Juust-kohupiim

Toiduainete tarbimistasemed 2000.a, EL=100%

EL=100%

%

21

Seega käibemaksu otsene laekumine riigieelarvesse väheneks 680,8 miljonit

krooni.

Tabel 2

Käibemaksulaekumiste muutus KM simuleeritava määra ja elanikkonna

toiduainete ostukulutuste põhjal (mln krooni) 1 2 3 4 5 6 7 8

Toidu-ostukulud (KM-ga)

Toidu-ostukulud (KM-ta)

Praegune KM määr,

%

Simuleeritav KM määr,

%

Praegune arvestuslik laekumine

Simuleeritav arvestuslik laekumine

Vahe

1998

Ostetud toit

kokku 8598,0 7286,5 0.18 1311,6 734,5 -577,1

piimatooted 1310,7 1110,8 0.18 0.05 199,9 55,5 -144,4

lihatooted 2230,6 1890,3 0.18 0.05 340,3 94,5 -245,7

teraviljatooted 1696,7 1437,8 0.18 0.05 258,8 71,9 -186,9

ülejäänud

toiduained 3360,0 2847,5 0.18 0.18 512,5 512,5 0,0

2001

Ostetud toit

kokku 10134,2 8588,3 0.18 1545,9 865,1 -680,8

piimatooted 1641,8 1391,4 0.18 0.05 250,4 69,6 -180,9

lihatooted 2751,7 2331,9 0.18 0.05 419,7 116,6 -303,1

teraviljatooted 1785,9 1513,5 0.18 0.05 272,4 75,7 -196,7

ülejäänud

toiduained 3954,8 3351,5 0.18 0.18 603,3 603,3 0,0

Alternatiivne võimalus on kasutada jaemüügis müüdud toidukaupade

koguväärtust. Lisaks jaekaubandusettevõtetele müüvad toiduaineid ka

hulgikaubandusettevõtted ning muud ettevõtted (nt tootja või töötleja), kuid

kahjuks puuduvad nende poolt toiduainete jaemüügi kohta andmed. Seetõttu

suurendatakse jaekaupluste poolt müüdud toiduainete koguväärtust osakaaluga,

mis vastab jaekaupluste poolt tehtud jaemüügi keskmisele osakaalule viimaste

aastate kogu jaemüügis (vt eelviimane rida tabelis 3).

22

Tabel 3

Kaupade jaemüük (mln krooni, käibemaksuga)

Jaekäive 1996 1997 1998 1999 2000 2001

Kauplustes 15261 18557 20848 21818 26167 27018

sh toidukaubad 5874 5854 7437 7977 9158 9875

- toiduained 4644 4534 5661 6050 6773 7417

- alk. joogid ja tubakatooted 1230 1320 1776 1927 2385 2458

Kaupade jaekäive kokku 18193 21949 24184 25752 30619 …

jaekaubandus 15261 18557 20848 21818 26167 27018

hulgikaubandus 2466 2868 2545 3119 3769 …

muud ettevõtted 466 524 791 815 683 …

Kaupluste osakaal jaemüügis 84% 85% 85% 85% 85% 85%

Arvestuslik toiduainete jaemüük 5536 5363 6722 7141 7925 8726

Allikas: ESA Eesti Statistika Aastaraamat 2002, lk 282-283; 2001. aasta andmed Eesti

statistikaametist.

Seega oli arvestuslik toiduainete jaemüük 2001. aastal 7417/0,85=8726 miljonit

krooni. Toiduainete jaekäibe struktuuri kohta ei ole detailsemaid andmeid, siis

kasutatakse alljärgnevalt sama struktuuri, mis leibkondade kulutuste struktuuris

(tabel 1, 7. veerg). Saadud tulemused on toodud tabelis 4.

23

Tabel 4

Käibemaksulaekumiste muutus KM simuleeritava määra ja

toiduainete jaekäibe põhjal ( mln krooni)

Toiduainete jaekäive (KM-ga)

Toiduainete jaekäive (KM-ta)

Praegune KM määr

%

Simulee- ritav

KM määr %

Praegune laekumine

Simuleeritav laekumine

Vahe

1998 Toiduained kokku 6722 5696,6 0.18 1025,4 574,0 -451,4 - piimatooted 1025 868,6 0.18 0.05 156,4 43,4 -112,9 - lihatooted 1745 1478,8 0.18 0.05 266,2 73,9 -192,2 - teraviljatooted 1327 1124,6 0.18 0.05 202,4 56,2 -146,2 -ülejäänud toiduained

2625 2224,6 0.18 0.18 400,4 400,4 0,0

2001 Toiduained kokku 8725,9 7394,8 0.18 1331,1 744,8 -586,4 - piimatooted 1414,0 1198,3 0.18 0.05 215,7 59,9 -155,8 - lihatooted 2373,0 2011,0 0.18 0.05 362,0 100,6 -261,4 - teraviljatooted 1536,0 1301,7 0.18 0.05 234,3 65,1 -169,2 -ülejäänud toiduained

3402,9 2883,8 0.18 0.18 519,2 519,2 0,0

Uute madalamate käibemaksumäärade korral oleks käibemaksu otsene

laekumise vähenemine riigieelarvesse toiduainete jaekäibe alusel 586,4 miljonit

krooni. Seega on kahel viisil leitud esmane käibemaksulaekumise muutus

vahemikus 586,4-680,8 miljonit krooni.

Ostukulutuste põhjal leitud suurus (680,8 miljonit) tõenäoliselt ülehindab

tegelikku muutust, sest osa leibkondade poolt tehtud ostudest on juba eelnevalt

käibemaksuvabad, st ostetakse turult või naabri käest. Pealegi on vaadeldud

kahe aasta võrdluses toiduainete jaekäive suurenenud kiiremini (+30% võrreldes

1998.aastaga) kui perede toiduostukulud (+18%), mis näitab kauplustest

ostetavate toidukaupade osatähtsuse kasvu. Seega on otstarbekam kasutada

jaekäibe alusel arvutatud käibemaksu muutumist 586,4 miljonit krooni.

24

5. Käibemaksu vähenenud summa võimalik jagunemine tarbija ja pakkuja

vahel

Eksisteerib kaks äärmuslikku võimalust, kuidas saadud summa 586,4 miljonit

jaguneb tarbija ja pakkuja vahel. Esiteks on võimalus, et tarbijate jaoks

langevad hinnad käibemaksu võrra ehk tarbijate tulu suureneb vastava summa

võrra. Teiseks on võimalik, et tarbijate jaoks jäävad hinnad muutumatuks ning

saadud summa jaguneb ära pakkumispoolse ahela lülide vahel. Praktikas on

tõenäoline vahepealne juhtum – täpne summa jaotumine sõltub tarbimise ja

pakkumise elastsusest ning sõltuvalt sellest võib jaotuda erinevate lülide vahel.

Kui hinnad langevad tarbija jaoks, siis tarbija tulu suureneb 586,4 miljoni

krooni võrra. Kui tarbija kulutaks antud summa ära kaupadele või teenustele,

mille käibemaksumäär on 18 % (nt tööstuskaupadele), siis laekumine

riigieelarvesse on 0,18/1,18*586,4=89 miljonit krooni. Tegelikkuses tarbijad

osa summast säästavad ning osa kulutavad hüvistele, mille käibemaksumäär on

madalam kui 18% (sest suureneb ka toiduainete tarbimine), seetõttu on leitud 89

miljonit krooni riigieelarvesse laekumise ülempiiriks toiduainete maksumäära

alandamisel 18%-lt 5%-le.

Seega võttes arvesse tarbijate kulutuste teisese efekti, on toiduainete

käibemaksu laekumise vähenemine riigieelarvesse umbes 586,4-89= 497,4

miljonit, mis on vähemlaekumise alampiiriks.

Toiduainete hindade langemine (võrreldes esialgsega ca 11 protsenti) 5

käibemaksu alanemise tulemusena toob kaasa nõudluse suurenemise. Allpool

toodud tabelis 5 on toodud arvestuslik nõudluse suurenemine ning selle mõju

tootja tuludele. Eeldatakse, et nõudluse suurenemine ei too kaasa hindade tõusu.

5 (1,18-1,05)/1,18=0,11

25

Tabel 5

Nõudluse ja tootja tulude suurenemine hindade alanemise tulemusena

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Hindade alanemine

Hinna-elast-sus1

Tarbimise suure-nemine

Kodumaise toote osakaal lõpptarbi-mises2

Kodumaise tooraine osakaal töötlevas tööstuses3

Eesti tooraine nõudluse suurenemine

Kokkuostetud tooraine maksumus (mln kr)

Tootja tulude suurenemine (mln kr)

1998

Piimatooted 11% -0.4 4.4% 94% 95% 3,9% 1280,0 50,0

Lihatooted 11% -1.5 16.5% 89% 70% 10,3%

703,2

72,4

Teraviljatooted 11% -0.4 4.4% 74% 63% 2,1% 127,0 2,7

Kokku tootja tulu kasv

125,0

2001

Piimatooted 11% -0.4 4.4% 87% 100% 3,8% 1367,1 52,3

Lihatooted 11% -1.5 16.5% 70% 55% 6,4% 714,1 45,4

Teraviljatooted 11% -0.4 4.4% 65% 58% 1,7% 128,3 2,1

Kokku tootja tulu kasv

99,8

1eksperthinnang, 2001. aasta kohta on kasutatud 1998 eksperthinnangut;

2 kaalutud keskmine: kodumaiste kaupade osa kaupluste rahalises käibes ja leibkonna kulutused antud

kaubagrupi toodetele (EKI andmed) ja ESA Leibkonna elujärg 2001;

3 Põllumajandus ja maaelu 1998, 2001 EKI andmed põllumajandussaaduste turuülevaadetest.

Seega tarbimise suurenemine hindade alanemise suurenemisena toob kaasa

nõudluse suurenemise kohalikule toorainele, kuid nõudluse suurenemine on

väiksem kui tarbimise suurenemine, sest osa lõpptoodetest ja toorainest

imporditakse. Eeldades, et tooraine nõudluse suurenemine toob kaasa suhteliselt

sama suure tootja tulude suurenemise (konstantsete kokkuostuhindade juures),

siis suureneb tootja tulu umbes 100 miljoni krooni võrra. Siinjuures on tootja

tulu suurenemine 2001. aastal väiksem kui 1998. aastal, sest kodumaise tooraine

osakaal töötlevas tööstuses ning ka lõpptarbimises on vähenenud.

Teine äärmuslik maksumäära alandamise võimalik tulemus on see, et saadud

tulu 586,4 miljonit krooni jaguneb pakkumispoolse ahela lülide vahel. Tarbija

26

jaoks hinnad ei muutu. Täpne tulude suurenemine sõltub sektori lülide

turuvõimust. Teoreetiline maksimaalne summa, mida Eesti tootja võiks saada

2001. aasta andmete alusel, arvestades kohaliku tooraine proportsiooni

lõpptoodetes, on 300 miljonit krooni (tabel 6). Sealjuures, võrreldes 1998.

aastaga, suureneks ainult piimatootjate tulu, liha- ja teraviljatootjate tulu

väheneb kodumaise tooraine osakaalu vähenemise tagajärjel.

Tabel 6

Tootja tulude suurenemine maksumäära alanemise tulemusena

1 2 3 4 5

Kodumaise toote osakaal lõpptarbimises

Kodumaise tooraine osakaal töötlevas tööstuses

Jagunev summa (vt tabel 4 viimane veerg)

Eesti tootja kasumi maksimaalne suurenemine1

1998

Piimatooted 94% 95% 112,9 100,8

Lihatooted 89% 70% 192,2 119,7

Teraviljatooted 74% 63% 146,2 68,2

Kokku 451,3 288,7

2001

Piimatooted 87% 100% 155,8 135,5

Lihatooted 70% 55% 261,4 100,6

Teraviljatooted 65% 58% 169,2 63,8

Kokku 586,4 300,0 1maksimaalne lisakasum on leitud eeldades, et kogu sektori täiendav kasum läheb tootjale, kusjuures kohalik

tootja saab tulu vastavalt proportsioonidele, mis on toodud tabeli veergudes 2 ja 3.

Alljärgnevas tabelis 7 on toodud kokkuvõtvalt piimatoodete, lihatoodete ja

teraviljatoodete käibemaksu alandamise mõju.

27

Tabel 7

Tulude muutus maksumäära alanemise tulemusena (mln krooni)

Kui tarbijahinnad ei alane Kui tarbijahinnad alanevad

Aasta

Muutus riigieelarve KM tuludes

Tarbija reaaltulude

muutus

Kohalike tootjate

maksimaalne lisakasum

Muutus riigieelarve KM tuludes (koos

teisese efektiga)

Tarbija reaaltulude

muutus

Kohalike tootjate lisatulu

1998 -451,4 0 288,7 -382,5 451,4 125,0

2001 -586,4 0 200,0 -497,4 586,4 99,8

Tabelis 7 toodud kahest äärmuslikust variandist kujuneb reaalses elus

vahepealne situatsioon. Selle tulemusena võib arvata, et riigieelarve

käibemaksutulude otsene vähenemine võib jääda vahemikku 497-586 miljonit

krooni, tootjate tulu suureneb vahemikus 100-200 miljonit krooni ning tarbijate

reaaltulu suureneks vahemikus 0–586,4 miljonit krooni. Ühe tarbija kohta

suureneks tulu keskmiselt aastas vahemikus 0-430 krooni (1998. a – 325 kr),

ehk 0-36 krooni keskmiselt kuus. Kui tarbijad lisanduva tulu (maksimaalse

summa) kulutaksid toidu ostmiseks, siis suureneksid toiduostukulud keskmiselt

5,8%. Lisatulu jagunemine kõigile tarbimiskuludele, suurendaks neid 1,6%.

Antud analüüsi juures on eiratud pikemaajalisi positiivseid mõjusid

riigieelarvele (nt töökohtade suurenemine maal vms). Samas ei ole püütud

hinnata käibemaksu administreerimisest tulenevaid suurenenud kulusid, millest

põhilised tulenevad madalama käibemaksuga toodete täpse loetelu

kehtestamisest ning sellest kinnipidamise tagamisest (nt kas kakaokohuke on

piimatoode või müsli teraviljatoode). Täiendavad administreerimiskulud

suurendavad vähemalt lühiajaliselt käibemaksu alandamisest tingitud

negatiivset mõju riigieelarvele.

28

Kokkuvõte

Piima-, liha- ja teraviljatoodete käibemaksumäära alandamine 18 protsendilt 5

protsendile toob kaasa:

• riigieelarve käibemaksutulude vähenemise erinevate stsenaariumide

korral vahemikus 500 – 590 miljoni krooni võrra;

• põllumajandustootjate tulu suurenemise vahemikus 100-200 miljonit

krooni;

• tarbijate tulu suurenemise, olenevalt käibemaksumäära alanemisest

tuleneva hindade 0 – 11% langusest, vahemikus 0 – 590 miljonit krooni.

See tähendab, et ühe elaniku kohta suureneks lisanduv tulu 2001. aasta

tarbimistaseme juures maksimaalselt 430 krooni aastas, ehk keskmiselt

36 krooni kuus. Tõenäolisem on variant, et hinnad ei lange ja tarbijate

tulu käibemaksumäära alandamisega ei suurene.

Käibemaksumäära alandamise tulemusel kaasnev tulu nii tootjatele kui

tarbijatele osutus analüüsi põhjal suhteliselt tagasihoidlikuks. Tarbijate,

peamiselt madalama ostujõuga elanikkonna olukorda leevendaks rohkem

sissetulekute tulumaksuvaba miinimumpiiri tõstmine. Näiteks tulumaksuvaba

piiri tõstmine praegu kehtivalt 1000 kroonilt 1200 kroonile annaks tarbijale

(maksustatavate tulude saajale) 52 krooni lisatulu kuus.

29

III. Elanikele mõeldud soojusenergia tootmise, tarbimise ja hinnaga seotud probleemid Eestis

(omavalitsuste küsitluse tulemused)

1. Sissejuhatus Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et soojusenergia tootmise ja tarbimise valdkonnas on Eestis palju probleeme ja rahulolematust. Seda vaatamata sellele, et elanikele müüdavale soojusenergiale rakendatakse kuni käesoleva ajani käibemaksusoodustusi. Rahulolematust leidub kaugküttesoojuse turu kõigi osapoolte hulgas. Elanike rahulolematust põhjustab kaugkütte soojuse hinna kallinemine ja sobivate alternatiivlahenduste puudumine. Kaugküttesoojuse hind ei sõltu aga ainuüksi soojatootjatest, vaid valdavas osas soojatootmiseks kasutatava kütteaine hinnast ja selle muutumisest. Soojatootjad puutuvad kokku olukorraga, kus olemasolevad katlamajad on amortiseerunud, madala efektiivsusega ja nõudlus eratarbijate poolt väheneb. Soojusvõrgud, mis valdavalt kuuluvad omavalitsustele, on amortiseerunud ja seetõttu põhjustavad suuri soojuskadusid. Kaugküttesoojuse turu maht on ligi 2 mld. krooni ja eratarbijaid on üle 300 tuh. pere. Seetõttu on siinsetel probleemidel oluline majanduslik ja sotsiaalne tähendus. Käesoleva uuringu eesmärgiks on võimalikult adekvaatselt fikseerida soojatootmise ja tarbimise olukord Eestis 2002.a. lõpul, et varakult saaks hakata tegema ettevalmistusi perioodiks kui soojusenergia käibemaksusoodustused lõpevad. Tellijaga kooskõlastatult püütakse lahendada järgmised ülesanded:

- iseloomustada Eestis tegutsevaid soojusettevõtteid, nende poolt kasutatavaid kütuseid, katlamajade ja soojustrasside vastavust tänapäeva nõuetele;

- selgitada soojusettevõtete finantsseisund ja seda mõjutavad tegurid: soojanõudluse muutumine, elanike võlgnevus soojatootjatele, soojatootjate laenud ja nende tagasimaksmise võimalused;

- kindlaks teha soojusettevõtete poolt müüdava soojuse piirkondlikud hinnad, Energiaturu Inspektsioonile ja omavalitsustele esitatud hinnataotlused, hinnatõusu taotluste põhjendatus jm.;

- analüüsida elanikele müüdava soojusenergia hinnatõusu mõju elanike maksevõimele, sotsiaaltoetustele ja võimalikule üleminekule lokaalküttele;

- selgitada omavalitsusjuhtide ettepanekud kaugkütte soojaturu probleemide lahendamiseks, sealhulgas eraldi soojusettevõtete ja elanike osas, välja tuua omavalitsuste ja riigi ülesanded küttekulude kasvu pidurdamiseks.

30

Nende ülesannete täitmiseks viidi läbi kohalike omavalitsusjuhtide küsitlus. Tellijaga kooskõlastatud küsitlusleht saadeti postiga 247-omavalitsusele. Nõuetekohaselt täidetud küsitluslehti tagastati 139, nende hulgas Tallinn, 25 muud linna ja 113 valda. Paljud (26) omavalitsused teatasid, et nende territooriumil puudub kaugküttesooja tootmine. Küsitluse tulemused iseloomustavad piisava representatiivsusega olukorda kaugküttesoojuse turul Eestis käesoleval ajal. Küsitlus võimaldas selgitada riigi ja omavalitsuste peamised ülesanded olukorra parandamiseks ja võimalikuks soojusenergia kallinemiseks seoses käibemaksusoodustuste kaotamisega. Küsitlusleht on toodud lisas 2.

2. Soojusettevõtete iseloomustus Küsitluses osalenud omavalitsustes tegutseb käesoleval ajal 199 soojusenergia tootjat, nendest 3 soojatootjat teenindab Tallinna. Soojatootjad kuuluvad valdavalt omavalitsustele, täpsemalt on omandiline struktuur järgmine (%-des üldarvust): eraomand 35% omavalitsuse omand 57% riigi omand 6% muu omandivorm 2% ---------- 100% Soojusenergia hinna seisukohalt omab olulist tähtsust, millist kütet soojuse tootmiseks kasutatakse. Küsitluse andmetel on soojatootmiseks kasutatava kütuse struktuur järgmine (%-des üldisest kütusekulust): Tallinn Teised linnad Vallad ------------------------------------ kivisüsi 3 - 6 vedelkütus 31 19 33 turvas 5 - 8 gaas 52 28 16 puit (hakkpuit, halud, võsa) 6 28 27 tootmisjäägid (sh saepuru) 3 18 9 muud - 7 1 ------------------------------------- 100 100 100 Toodust nähtub, et kütusebilansis domineerivad gaas ja vedelkütus. Väljaspool Tallinnat omab arvestatavat kohta ka puit ja mõningal määral tootmisjäägid.

31

Katlamajade (katelde) ja rajatiste (hoonete) vastavust tänapäeva nõuetele hindasid küsitletud omavalitsustöötajad järgmiselt (%-des): Tallinn Teised linnad Vallad ------------------------------------------- vastavad täielikult - 31 15 enam-vähem vastavad 35 36 29 nõuavad remonti 50 10 21 nõuavad renoveerimist 15 23 35 ---------------------------------------- 100 100 100 Suhteliselt paremas olukorras on katlamajad linnades, kus viimastel aastatel on välisabiga ehitatud hulga katlamaju, mis töötavad kohalikul kütusel (puit, turvas, tootmisjäätmed). Samas nõuavad valdades asuvatest soojusettevõtetest enam kui 1/3 renoveerimist. Ka linnades on renoveerimist vajavaid katlaid palju. Valdavalt on tegemist nõukogude ajal valminud katlamajadega, mis on vähe efektiivsed. Veelgi hullem olukord on soojustrassidega. Omavalitsuste hinnangul on nende vastavus kaasaja nõuetele järgmine (%-des kogupikkusest): Tallinn Teised linnad Vallad ------------------------------------- vastavad täielikult 9 8 8 enam-vähem vastavad 31 29 16 vajavad remonti 38 21 20 vajavad renoveerimist 22 42 56 ------------------------------------- 100 100 100 Toodust nähtub, et umbes 2/3 soojustrasse vajavad remonti või koguni renoveerimist. Võrdlusest nähtub, et kõige halvemas olukorras on valdade territooriumil asuvad soojustrassid. Kokkuvõtlikult võib märkida, et soojusettevõtete ja soojatrasside seisund on suures osas halb. Sellest saab teha järelduse, et normaalset taastootmist soojusettevõtetes ei toimu ja teostatavad investeeringud on ebapiisavad.

3. Soojusettevõtete finantsseisund Soojusettevõtete finantsolukord sõltub paljudest teguritest. Üheks finantsolukorra halvenemise põhjuseks on soojatarbijate arvu vähenemine.

32

Lisaks elanike arvu üldisele vähenemisele võib seda põhjustada mõnede eratarbijate, korteriühistute üleminek lokaalsele keskküttele või ahjuküttele. Kaudselt püüdsime tarbijate arvu mõju finantsolukorrale selgitada soojuse müügi muutuste uurimisega. Küsimusele “Milline trend iseloomustab soojuse müüki elanikele ja korteriühistutele viimasel 3…4 aastal?” vastasid omavalitsused järgmiselt (oma territooriumi kohta %-des omavalitsuste arvust). Tallinn Teised linnad Vallad -------------------------------------- müük suureneb kiirelt (üle 10% aastas) - - - müük suureneb aeglaselt - - 1 müük püsib enam-vähem tasemel 100 64 63 müük väheneb mõnevõrra - 20 28 müük väheneb tunduvalt (üle 10% aastas) - 16 8 -------------------------------------- 100 100 100 Toodust nähtub, et soojamüügi langustrend on iseloomulik enam kui kolmandikule haldusüksustele. Kõige halvem olukord on linnades (v.a. Tallinn), kus iga kuues omavalitsus teatab soojuse eratarbimise tunduvast (üle 10%) vähenemisest. Siiski püsib 2/3 linnades ja valdades soojuse müük elanikele enam-vähem tasemel. Mõnevõrra kirjum (ebaühtlasem) pilt on soojuse tarbimisel ettevõtete poolt. Soojuse müügitrendi järgi (tootmis)ettevõtetele jagunevad omavalitsused järgmiselt (%-des): Tallinn Teised linnad Vallad --------------------------------------- müük suureneb kiirelt (üle 10% aastas) - - - müük suureneb aeglaselt - 18 8 müük püsib enam-vähem tasemel 100 36 67 müük väheneb mõnevõrra - 32 20 müük väheneb tunduvalt (üle 10%) - 14 5 --------------------------------------- 100 100 100 Kui Tallinnas püsib tööstuslik soojatarbimine enam-vähem tasemel, siis ülejäänud linnade osas on pilt üsna eriilmeline: 14% linnades tarbivad tootmisettevõtted soojust aasta-aastalt tunduvalt vähem, kuid igas viiendas linnas tööstuslik soojatarbimine liigub tõusutrendil. Mõnede omavalitsusjuhtide hinnangul põhjustab elanikele müüdava soojuse kallinemist just ettevõtete

33

väljalangemine kaugtarbimisest (lähevad üle lokaaltarbimisele või siis pankrotistuvad). Soojusettevõtete finantsolukord sõltub suurel määral ka tarbijatepoolsest võlgnevusest. Küsitluse käigus palusime omavalitsusi hinnata elanike koguvõlgnevust soojaettevõtetele võlgade osakaaluga (%-des) aasta käibe (müügi) suhtes. Omavalitsused jagunevad (%-dest) võlgade ulatuse poolest järgmiselt: Tallinn Teised linnad Vallad ------------------------------------- üle 20% käibest - 21 12 10-20% käibest 100 17 38 kuni 10% käibest - 54 46 ei ole võlgnikke - 8 4 -------------------------------------- 100 100 100 Toodust nähtub, et soojavõlglasi on valdavas osas omavalitsustes. Kõige rohkem on valdasid ja linnu, kus võlad moodustavad kuni 10% aastakäibest (umbes 1 kuu võlgnevus). Püüdsime selgitada, milline tendents iseloomustab eratarbijate võlgasid. Selgus, et neid omavalitsusi, kus võlgnevus väheneb, on mõnevõrra rohkem kui neid, kus suureneb. Ka Tallinn kuulub nende hulka, kus soojavõlgnevus väheneb. Täpsemalt jagunesid vastused (omavalitsused) järgmiselt (%-des): Tallinn Teised linnad Vallad ---------------------------------------- võlgnevus kasvab - 20 17 võlgnevus püsib - 48 57 võlgnevus väheneb 100 24 22 võlgnevust ei ole - 8 4 --------------------------------------- 100 100 100 Püüdsime omavalitsuste abil selgusele jõuda, kuidas jagunevad soojusettevõtted 2001.a. finantstulemuste järgi. Omavalitsustel oli võimalus oma soojusettevõtted jagada viide gruppi sõltuvalt kasumi/kahjumi suurusest. Küsitluse koondtulemused on järgmised (%-des ettevõtete arvust): Tallinn Teised linnad Vallad ------------------------------------- suures kasumis (üle 10% käibest) - - 1 mõõdukalt kasumis - 40 14 tulevad ots-otsaga välja 100 37 61 mõõdukas kahjumis - 14 17 suures kahjumis (üle 10% käibest) - 9 7 -------------------------------------- 100 100 100

34

Vaatluse all olevad 3 Tallinna soojusettevõtet kuuluvad kõik gruppi “tulevad ots-otsaga välja”. Teiste linnade 39 soojaettevõtet on kasumlikkuse mõttes väga erinevas olukorras. Veerand ettevõtteid on mõõdukas või suures kahjumis. Sama osakaal ettevõtteid on kahjumis ka valdades. Siiski valdav enamus Eesti soojatootjatest tulevad kas ots-otsaga välja või saavad mõõdukat kasumit. Küsitlusest selgus, et mõned omavalitsused doteerivad soojatootjaid. Küsitluses osalenud omavalitsuste poolt on kokku antud dotatsioone 8,5 milj. kr., mis moodustab ca 3% elanikele müüdud sooja maksumusest (aastas). Püüdsime omavalitsuste abiga selgitada ka soojusettevõtete 2001.a. investeeringute mahtu. Mittetäielikel andmetel moodustasid need linnades asuvates soojusettevõtetes 110 milj. krooni (ilma Tallinnata) ja valdades 28 milj. krooni. Mõnede ekspertide hinnangul moodustavad need tühise osa vajadusest. Valdav osa soojusettevõtteid on hinnanguliselt pidevas mõõdukas pankrotiohus. Omavalitsuste hinnangul jagunevad soojusettevõtted pankrotiohu astme poolest järgmiselt (%-des): Tallinn Teised linnad Vallad ------------------------------------ väga kõrge pankrotioht - 3 - kõrge pankrotioht - 15 13 mõõdukas pankrotioht 100 37 51 oht puudub - 45 36 --------------------------------------- 100 100 100 Enam-vähem ohutult võivad end tunda 45% linnade ja 36% valdade soojusettevõtetest. Ülejäänute olukorda iseloomustab erineva astmega pankrotioht, peamiselt küll mõõdukas.

4. Soojuse hind ja soojusettevõtete hinnataotlused 2002/2003 kütteperioodiks

Soojusenergia hinnad Eesti linnades ja asulates kodutarbijatele on enam kui 2-kordselt erinevad, olles madalamad suurtel tootjatel (näit. Iru Elektrijaam 207 kr./mWh) ja kõrgemad väikestel (näit. Ilmatsalu Soojusel 528 kr./mWh). Soojatootjate andmetel on soojahinna mediaan kodutarbijatele 396,5 kr/mWh. Antud uuringu raames palusime omavalitsusi teatada soojuse hinna nende territooriumil asuvate kodu- ja muude tarbijate jaoks. Selgus, et aritmeetilised keskmised hinnad on järgmised (kr./mWh):

35

Tallinn Teised linnad Vallad ------------------------------------- kodutarbijatele 380 393 316 muudele tarbijatele 380 388 248 Seejuures kodutarbijate osakaal sooja kogutarbimises on omavalitsuste hinnangul järgmine (%-des): Tallinn Teised linnad Vallad --------------------------------------- kodutarbijate osakaal sooja kogutarbimises 70 71 51 Vastavalt uuringu ülesandele püüdsime selgitada kui tugev on soojatootjate surve omavalitsustele ja Energiaturu Inspektsioonile hindade tõstmise osas. Seoses sellega palusime omavalitsustel teatada, kui paljudelt ettevõtetelt on laekunud hinnatõstmise taotlusi eelseisvaks kütteperioodiks. Omavalitsused jagunesid hinnataotluste massilisuse järgi järgmiselt (%-des): Tallinn Teised linnad Vallad ---------------------------------------- hinnatõusu taotlesid kõik - 29 15 hinnatõusu taotlesid paljud - 4 2 hinnatõusu taotlesid mõned - 8 9 hinnatõusu ei taotlenud ükski 100 59 74 -------------------------------------- 100 100 100 Toodust nähtub, et taotlusi soojahinna läbivaatamiseks (tõstmiseks) esitati enam kui kolmandiku omavalitsuste haldusalas. Nagu nähtub, oli pooltel juhtudel tegemist 5-10%-lise hinnatõusu taotlustega ja kolmandikul juhtudel üle 10%-liste hinnatõusu taotlustega. Peamiste hinna tõstmise põhjustena märgiti kütte kallinemist või üleminekut kallimale küttele. Omavalitsuste andmetel rahuldati täies ulatuses 44% hinnataotlusi ja osaliselt rahuldati veel 27% hinnataotlusi. Hinnanguliselt (aritmeetilise keskmisena) kallineb soojuse hind rahuldatud hinnataotluste tulemusel umbes 3%.

36

5. Elanikele müüdava soojusenergia hinnatõusu mõju elanike

maksevõimele, sotsiaaltoetustele ja käibele Eestis saavad käesoleval ajal toimetuleku toetusi arvestatav osa peresid, ja seda põhjusel, et eluasemekulud võtavad ära sellise osa nende tuludest, et järele jääv osa on alla 500 krooni (pereliikme kohta). Seetõttu põhjustab eluasemekulude, sealhulgas soojusenergia kallinemine, automaatselt sotsiaaltoetuste suurenemise. Nende perede hulgas, kes toimetulekutoetusi ei saa, kasvab aga seoses soojusenergia kallinemisega, võlgnike arv. Kooskõlas uuringu ülesannetega palusime omavalitsustel hinnata soojuse hinnatõusu mõju soojavõlgnike arvule. Küsimusele “Hinnake palun, kas soojuse hinnatõus võib suurendada soojavõlgnike arvu?” jagunesid omavalitsuste vastused järgmiselt (%-des omavalitsustest): Tallinn Teised linnad Vallad --------------------------------------- suurendab tunduvalt - 36 26 suurendab mõnevõrra 100 44 61 ei suurenda - 12 6 ei oska öelda - 8 7 --------------------------------------- 100 100 100 Analoogiliselt võlgnike arvule, palusime omavalitsusi hinnata soojahinna tõusu mõju toimetulekutoetuste taotlejate arvule. Toimetulekutoetuste taotlejate arvu võimaliku suurenemise ulatuse järgi jagunesid omavalitsused järgmiselt (%-des): Tallinn Teised linnad Vallad ------------------------------------- suureneb tunduvalt - 32 26 suureneb mõnevõrra 100 64 62 ei suurene - 4 4 ei oska öelda - - 8 ------------------------------------- 100 100 100 Omavalitsuste orienteeruval hinnangul põhjustab soojushinna 3%-line kallinemine 2002/2003 kütteperioodil linnades umbes 10,3%-lise ja valdades 9,2%-lise toimetulekutoetuste suurenemise (Tallinn hinnangut ei andnud).

37

Hüpoteetiliselt võib soojahinna tõus põhjustada ka kaugküttetarbijate (elanike, korteriühistute) arvu vähenemist. Seda sel juhul kui kaugküte läheb lokaalküttest kallimaks. Palusime omavalitsusi orienteeruvalt hinnata, millises ulatuses selline muutus võiks toimuda (%-des omavalitsuste arvust): Tallinn Teised linnad Vallad ----------------------------------------- kuni 5% - 30 30 6-10% - 10 9 11-20% - - 6 üle 20% - - 3 ei oska öelda 100 60 52 ------------------------------------------- 100 100 100 Toodust nähtub, et soojuse hinna tõstmine võib esile kutsuda paljudes halduspiirkondades kuni 5%-lise, aga mõnedes isegi kuni 10%-lise tarbijate arvu vähenemise. See omakorda tõstab soojuse hinda ülejäänud tarbijatele. Kokkuvõtteks toodu kohta võib konstateerida, et soojahind on elanike kulutuste tundlik komponent, mille muutumisega võivad kaasneda mitmed ebasoovitavad tagajärjed.

6. Ettepanekud soojatootmise ja –tarbimise probleemide lahendamiseks Lähtudes uuringu ülesannetest palusime omavalitsusi väljendada oma suhtumist erinevatesse ettepanekutesse, millised on suunatud olemas-olevate ja tekkida võivate probleemide leevendamiseks või vältimiseks. Meie poolt etteantud soojatootmise kallinemist pidurdavad abinõud leidsid toetust (vastusevariant “seda kindlasti”) järgmiselt (%-des omavalitsustest):

Tallinn Teised linnad Vallad asendada olemasolevad katlad uutega - 27 54 renoveerida olemasolevad katlad - 21 22 korrastada soojustrassid 100 96 94 minna üle odavamale kütusele - 40 42 soojusettevõtted erastada - 12 3 soojusettevõtted taasriigistada - - 3 soojusettevõtted ühendada - 20 13

38

Toodust nähtub, et kõige üksmeelsemalt peetakse vajalikuks soojustrasside korrastamist. Teadaolevalt on soojuse kaod trassides ulatumas 20%-ni. Paljud (u. 40%) linnad ja vallad peavad otstarbekaks samuti odavamate kütuste kasutusele võtmist. Paljude valdade arvates tuleb asendada olemasolevad katlad uutega. Teadaolevalt on toodud ettepanekute realiseerimine aga seotud suurte investeeringutega, valdavalt sellistega, milledeks kohapeal raha puudub. Ka elanikel endil on võimalik mitmesuguseid abinõusid rakendada, et soojaga seotud kulutuste kasvu pidurdada või vältida. Omavalitsustele kaalumiseks antud 4 erineva elanikepoolse abinõudevariandi kindel toetus (vastusevariant “seda kindlasti”) kujunes järgmiseks (%-des omavalitsustest): Tallinn Teised linnad Vallad --------------------------------- muutma elamud soojapidavamateks 100 96 98 uuendama elamusisesed seadmed 100 87 70 minema kaugküttelt üle lokaalküttele - 0 14 juurutama küttekulude mõõtmist 100 86 81 Toodust nähtub, et 4-st elanikele mõeldud abinõust soojakulude kasvu pidurdamiseks leidsid peaaegu üksmeelse omavalitsuste toetuse kolm. Samas, ei peeta mõistlikuks kodutarbijate üleminekut lokaalküttele. Sellest nähtub, et omavalitsustel tuleb igati toetada elanike neid abinõusid, mis on suunatud elamute soojapidavuse tõstmisele, küttekulude mõõtmisele ja samuti elamusiseste seadmete (soojussõlmed, radiaatorite jm) uuendamisele. Elanike parem toimetulek on omavalitsuste huvides ja seetõttu peab ka omavalitsus kavandama abinõusid, tagamaks eratarbijate küttekulude jäämise neile jõukohasele tasemele. Omavalitsustele anti hindamiseks 5 erinevat sellesuunalist paketti, milledele toetus oli alljärgnev (%-des omavalitsustest): Tallinn Teised linnad Vallad --------------------------------- soojusettevõtete subsideerimine - 20 11 sotsiaaltoetuste suurendamine 100 24 15 majade soojapidavust tõstvate projektide rahaline toetamine 100 61 44 soojusettevõtete hinnataotluste põhjalikum kontrollimine - 71 71 korteriühistute toetamine lokaalküttele üleminekuks - 19 25 Nagu küsitluse tulemustest nähtub sai kõige üksmeelsema omavalitsuste toetuse pakett, mille sisuks on elumajade soojapidavust tõstvate projektide rahaline

39

toetamine. Väheste omavalitsuste toetust leidis ettepanek subsideerida soojusettevõtteid ja samuti lokaalküttele ülemineku rahaline toetamine. Riigil on samuti mitmeid võimalusi küttekulude kasvu pidurdamiseks (vältimiseks). Andsime omavalitsustele hindamiseks 3 erinevat toetusvormi ning kindlat poolehoidu said need järgmises ulatuses (%-des omavalitsustest): Tallinn Teised linnad Vallad ------------------------------- pikaajalise sooduslaenu võimaldamine soojus- ettevõtetele seadmete ümberehitamiseks 100 88 90 soojuse müügile käibemaksu mitte- rakendamine 100 70 77 soojustrasside renoveerimise subsideerimine - 82 77 Toodust nähtub, et omavalitsused näeksid peaaegu üksmeelselt, et riik võimaldaks sihtotstarbelisi sooduslaene soojusettevõtetele ja ei rakendaks käibemaksu kaugsoojuse müügil. Valdade omavalitsused peavad mõistlikuks samuti riigi osalust soojustrasside renoveerimisel. Muudest omavalitsusjuhtide ettepanekutest leidsid laiemat kandepinda järgmised:

1. Rakendada meetmeid elanike tulude tõusuks. 2. Reguleerida (piirata) kohaliku (bio-)kütuse eksporti. 3. Võimaldada korteriühistutele säästulaenu. 4. Toetada üleminekut bioküttele. 5. Tõsta elatusmiinimumi. 6. Rakendada meetmeid tööhõive parandamiseks. 7. Toetada rahaliselt omavalitsuste eluasemefonde.

40

Koondandmeid soojatootmise ja -tarbimise kohta

1. Soojatootmist ja tarbimist 1995-1999.aastail iseloomustavad järgmised andmed:

Sooja tootmine (GWh):

1995 12807 1996 13644 1997 12579 1998 11392 1999 10453

Sooja tarbimine kodumajapidamistes (GWh):

1995 6052 1996 5810 1997 5872 1998 5279 1999 4617

Leibkonnaliikme kuukeskmised kulutused eluasemele, 2001 (kroonides)

Eesti Tallinn Kulutus eluasemele 347,5 468,6 s.h. vastaja poolt alalõigetes jaotamata kulu 19,8 kulutused jooksvale remondile 62,4 82,0 elekter (sisaldab ka arvesti paigaldamist) 68,2 majapidamisgaas ja maagaas (k.a. arvesti) 11,3 vedelkütuse (masuut, õli jms) ost 0,2 tahkekütused 16,7 tsentraalküte ja soe vesi (k.a. arvesti paigaldamine) 73,7 soojusenergia hinnalisa 1,6

2. Kodumajapidamiste poolt tarbitakse ligikaudu 53% kaug- ja lokaalküttevõrgust ostetud soojusest.

3. Tuginedes EJKÜ (Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing) andmetele, moodustab soojuse keskmine tootjahind (ilma käibemaksuta) ligikaudu 350 krooni MWh kohta. Tingituna tugevnevast konkurentsist lokaalküttega, ei ole mõeldav kaugküttesoojuse hinna oluline tõstmine. Ja seda vaatamata soojusvõrkude renoveerimise ja katlamajade

41

rekonstrueerimise vajadusele. Samas võib soojuse tootjahinda mõjustada kütuse (masuut ja maagaas) hindade tõus.

4. 12,4%-lise hinnatõusu, st käibemaksumäära tõusu puhul 5%-lt 18%-le, tagajärjel ühe eluruumi (korteri) soojuse kulud kasvavad ligikaudu 600-900 krooni võrra aastas. Ligikaudu pool Eesti elanikest on vaesed või vaesuseriskist ohustatud. Samas elab keskküttesoojusega mitmekorruselistes elamutes suhteliselt enam vaeseid ja vaesuseriskiga ohustatud elanikke.

5. Riiklike sotsiaaltoetuste täiendav vajadus 12,4% hinnatõusust tulenevalt moodustaks 50-70 mln. krooni.

6. Kaugküte on Eesti linnades ja asulates laialdaselt välja arendatud: kaug- ja lokaalküte soojusvõrkude kogupikkus moodustab ligikaudu 2400 km, sealhulgas linnades 1450 km ja maapiirkondades 950 km.

7. Soojuse tootmisvõimsused moodustavad ligikaudu 12,5 GW, katelde arv on ligikaudu 6900, millest 6400 on väikese soojusvõimsusega katlad (alla 5 MW).

8. Soojuse tootmise ja ülekandmise seadmed ja rajatised on tehniliselt mahajäänud ja füüsiliselt kulunud. Näiteks Tallinna soojusvõrkude keskmine vanus on 17-18 aastat, mistõttu soojuse ülekandmine on seotud suurte soojuskadudega (20-22%).

9. Kui lähtuda olemasolevate soojusvõrkude praegusest tehnilisest seisundist, moodustab investeeringute vajadus lähema 20 aasta jooksul ligikaudu 7 mld. krooni. Üleminekul kaasaegsele soojuse ja elektri koostootmise süsteemile oleks veel täiendav vajadus 3 mld. krooni. See tingib nii või teisiti (ka ilma käibemaksu rakendamiseta) soojuse tootjahinna järkjärgulist mõõdukat tõstmist, et suurendada ettevõtete tulupotentsiaali vajalike investeeringute finantseerimiseks.