Click here to load reader

Kus on maailma ja Eesti majandus?

  • View
    403

  • Download
    6

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Üldised trendid ja kus me oleme praegu

Text of Kus on maailma ja Eesti majandus?

  • 1. Majandusseis ja vljavaated maailmas ja Eestis Maris Lauri Oktoober 2014
  • 2. Kus me oleme? Seal, kus me peaksimegi olema
  • 3. Tulevad vga rasked ajad, kik muutub oluliselt, maailm ei ole enam endine september/oktoober 2008
  • 4. Seega toimub see, mis peabki toimuma majandused kohanduvad muutunud maailmaga
  • 5. Muutused Geograafiliste jujoonte nihkumine Muutused rahvastikus Hariduse ja teadmiste kiire levik Tehnoloogia kiire areng ja kttesaadavuse suurenemine Info jrjest kiirem globaalne liikumine Vga erinevad poliitilised protsessid
  • 6. Majanduses toimuvast arusaamine eeldab protsesside mistmist Majandusteooriad on lihtsustused ja kehtivad teatud keskkonnas Ajafaktor teoorias koheselt, tegelikult vtab aega Universaalseid teooriaid on vhe
  • 7. Tegelik elu on tis erisusi Riikide majandus- ja poliitilised keskkonnad (regulatsioonid) on vga erinevad Inimlikud ja hiskondlikud tegurid: oma mtas harjumused eksisteerivad teadmised eelarvamused
  • 8. PROOVIKS SIISKI LDISTADA
  • 9. Arengumaade kasv on kll kiirem, kuid jlgib jukate dnaamikat 10 8 6 4 2 0 -2 -4 -6 IMFi majandusprognoos: majanduskasv % 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 Maailm arenenud riigid arengumaad Kik numbrid IMFi okt 2014 WEO-st
  • 10. Erinevused on endiselt vga suured 0 10000 20000 30000 40000 50000 Aafrika Aasia Lhis-Ida,P-Aafr Lad-Am Euroopa arengum Arengumaad CIS EL Arenenud riigid G7 SKP (PPS) per capita, USA 2013 1993
  • 11. Eesti SKP (PPS) per capita kasvanud 3x 0 10000 20000 30000 40000 50000 Aafrika Aasia Lhis-Ida,P-Aafr Lad-Am sh Euroopa Arengumaad CIS Eesti EL Arenenud riigid G7 2013 1993 Eestist oli arengumaa, nd enam mitte, Eesti on vahepealne
  • 12. Aasia osakaal kasvab, teiste arengumaade osa mitte eriti PPS phjal 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 1993 2013 muud arengu Aafrika Lh-Ida, P-Aaf Lad-Am Aasia CIS muud arenenud USA EL USD-i phjal 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 1993 2013 muud arengu Aafrika Lh-Ida, P-Aaf Lad-Am Aasia CIS muud arenenud USA EL
  • 13. Kuidas Ls suhtub arengumaade jukamaks muutumisse? Kahetiselt
  • 14. Muutustel on tagajrjed Emotsionaalsed Poliitilised Majanduslikud
  • 15. LOOTUSETU LS? Euroopa Liit (eurotsoon) vs USA
  • 16. Majanduskasv: EL vs USA 10 8 6 4 2 0 -2 -4 -6 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 EL eurotsoon USA arengumaad
  • 17. EL (euroala) vs USA USA Riik Otsustusprotsessid Huvid Riigi lesehitus Rahvastiku kasv (immigrandid + loomulik iive) Aeglasem vananemine Endiselt suuresti immigrantide ja nende ellusuhtumise hiskond EL (euroala) Riikide hendus Otsustusprotsessid Huvid Liidu ja riikide lesehitus Rahvastik stabiilne vi vhenev (immigrandid + tihti negatiivne iive) Kiire vananemine Suuresti stabiilsuse pooldajate hiskond
  • 18. Jukad riigid: struktuursed probleemid Odavtootmine liigub odavamatesse riikidesse Jb teadmis- ja kapitalimahukas tootmine Sotsiaalssteem on vga kulukas Pikaajaliselt jtkusuutmatu Rahvastik vananeb, kasvab aeglaselt vi isegi vheneb
  • 19. Jukad riigid: vlakoorem Suur vlakoormus Majapidamised Ettevtted Riik Laenude saamine Intressid Koormab tarbimist Vajab vhendamist
  • 20. Kuidas ergutada eurotsooni? Rahatrkk? Inflatsioon Poliitilis-rahvuslikud seisukohad Riikidevaheline konsensus puudub Ldvem rahapoliitika pole mjunud: Laenuandjad (pangad): Finantseisu parandamine, reservid Normatiivid, sisemised reeglid Laenuvtjaid on vhe (ootused nrgad, vlad suured)
  • 21. Jukate riikide kasvust Kasvuvimalused vikesed Krgemalt tasemelt on keeruline suuri kasve saavutada Kuid iga kasvuprotsendi vrtus on suur Tarbimismahud on suured Jukus on vga suur
  • 22. Jukate riikide konkurentsieelised Teadmised, oskused, tehnoloogia Teadmis- ja kapitalimahukas tootmine Kasumlikum Tuleviku kasv Konkreetsemal tasemel riskid suured
  • 23. Suurim probleem Muutmisevalmidus hiskonnas on madal
  • 24. HIINA VTAB KIK? Vi jb midagi ka teistele?
  • 25. Arengumaade arengukik on vga erinev 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 SKP elaniku kohta, pps dollar 1983 1993 2003 2013 2019 Hiina India Nigeeria Brasiilia Eesti
  • 26. Suured kasvuvimalused Madal tase (+matemaatiline mju kasvunumbrites) Palju erinevaid vimalusi Vikestel muutustel on vga suur mju Tarbimisstruktuuri areng ja tarbimise kasv Investeerimisvimalused (krge tulumr ja riskimr)
  • 27. hiskonnas palju probleeme Vga palju erinevaid poliitilisi riske Sisepoliitilised Vlispoliitilised Sltuvuses arenenud maadest Sltuvuses loodusressurssidest
  • 28. Majanduskeskkond probleemne Seadused Korruptsioon lekuumenemine Juhtimisvead
  • 29. Kasvulksud Kaugus suurtest tarbijaturgudest Klaaslae efekt ehk keskmise sissetuleku lks: Vana moodi ei saa Uut moodi ei oska
  • 30. ks mte tulevikku Kui kik riigid muutuvad jrjest jukamaks, siis kes hakkab tootma odavat kaupa?
  • 31. Vahekokkuvte: jujooned maailmas Lne tehnoloogine edumaa on vga suur Lne jukus on oluliselt suurem Suur varieeruvus riigiti Kitumise ja toimimise erinevused Arengumaadel vga suur kasvupotentsiaal Rohkelt erinevaid riske Nn lekuumenemine Sotsiaalsed probleemid Poliitilised probleemid Keskkonna probleemid Demograafilised probleemid 31

Search related