Kirev KarlovaNr. 1

mai 2010

Kirev Karlova

Kui Tartu on tuntud laulusalmi järgi väike puust linn, siis Karlova on igal juhul SUUR puust linn. Ehitatud põhiosas eelmise sajan-divahetuse tööstus- ja ehitusbuumi ajal prak-tiliselt kümnekonna aasta vältel Karlova ja Piiskopimõisa maadele. Ega tolleaegsetegi ehitusreeglite järgi nii suurt hulka puumaju tohtinuks korraga kokku ehitada, aga linna ehitusreeglid linna taha maale hästi ei ula-tunud ja elukohti oli kasvavas linnas hädasti vaja.

1914. aastal oli Karlova eeslinnas 619 maja, üle 10 000 elaniku, 127 poodi, 4 kooli, apteek, postkontor, kirik ja mitu palvema-ja - ligi neljandik omaaegsest Tartust. Väga suur osa tollastest hoonetest on peaaegu algsel kujul alles, säilinud hoolimata sõda-dest ja tulekahjudest ning tõenäoliselt suu-resti tänu kehvadele aegadele. Igal juhul on nii suur hulk ajaloolisi puumaju ühes koos unikaalne mitte ainult Eesti vaid ka Euroo-pas ja tõenäoliselt maailmaski.

Karlova miljöö on väärtus omaette. Suu-resti on säilinud kogu omaaegne tervik – puudealleed tänavatel, suured hoovid, kahe- kordsed puukuurid ja pesuköögid, tornid ning mõned muud algsed kaunistused ma-jadel.

Majade ümbrus, hoovid ja tänavad on Karlova miljöö säilimisel sama tähtsad kui

majad ise. Nii on eraldi kõnniteede ja al-leedega Õnne ja Tolstoi tänavad tunduvalt karlovlikumad kui suhteliselt hiljuti korras-tatud Eha tänav. Ka Kesk tänava praeguse rekonstrueerimise juures on paraku suu-remaks prioriteediks tööde odavus ja jalg-rattatee rajamine kui ajaloolise miljöö säi-litamine. Linn on elamise jaoks ja muidugi on eluviiside muutudes raske algset tervikut säilitada - kuhu panna auto või mida teha puukuuriga, kui enam puudega ei köeta. Pe-sukööki saab aiariistade jaoks kuidagi ikka kasutada ja plastikakende ajastu puumaja-del hakkab vast ka juba otsa saama. Puu-dealleed jäävad autodele ja kommunikat-sioonidele jalgu, lisaks saab ligi sajaaastaste lehtpuude eluiga lihtsalt otsa. Õnneks on

Supilinna jõeäärse allee taastamine Tartus positiivne pretsedent.

Igal juhul on puumajad, suured rohe-lised õued ja kogu muu säilinud miljöö üks peamisi põhjusi, miks Karlovasse elama tullakse. Karlova on olnud ehita-misest alates peamiselt üürielukohtade linnaosa. Nüüd, elujärje paranedes, tul-lakse vast esimest korda teadlikult Kar-lovasse elama ja seda just kirjeldatud elukeskkonna pärast. Üha sagedamini öel-dakse “Ma elan Karlovas” pigem uhkusega.

Karlova on muutumises, proovigem siis koos teha elukeskkonda paremaks ja samas säilitada ajaloolist väärtuslikku tervikut.

Suur puust linn

Päeva tänav, Karlova. Foto: Toomas Liivamägi

Toomas LiivamägiKarlova Seltsi juhatuse esimees

Kireva Karlova esmanumber tervitab kõiki karlovlasi, Karlova sõpru ja külalisi Karlova päevade puhul! Mõnes mõttes on see leht järg kevade hakul ilmunud Kaasava Karlova erilehele, mis paljudesse siinsetesse postkastidesse jõudis, kuigi viimane oli rohkem teema- ja projektipõhine.Kirevast Karlovast võiks kujuneda linnaosa häälekandja. Kui mitte just uudistemagasin (sest 1-2 korda aastas ilmudes ei suuda see olla väga päevakajaline), siis vähemalt toimuva ning möödunu vaatleja ja seletaja. Esimese lehenumbri läbivad jooned on Karlova Seltsi tegemised, Karlova inimesed ja Karlova kodud ning uued paigad.Kireval Karloval on loodetavasti ka ärgitav väljund – tahame olla kogukonna äratajaks (kuke moodi kiredes, kui soovite) ja vaja-duse korral karlovlasi ühise asja nimel tegutsema panna. Ilmar Part kirjutab oma kogemustest, kuidas Karlova – Ropka piiril on üht-teist juba ära tehtud. Intervjuu on Enn Praksiga Tähe tänavalt, kes oma pere vajadustest lähtudes disainis imeilusa ja funkt-sionaalse lastekäru. Vaata läbi Karlova teemaplaneeringu tutvustus - puudutab see ju meid kõiki. Leheveergudelt leiab ka muhedaid vahelugemisi ja praktilisi manitsusi. Ühesõnaga – 20 leheküljele on surutud killuke Karlova kirevusest. Aitähh kõigile, kes aitasid lehte kokku panna! Toimetus

Esikaane foto: Esimene auto. Päeva 11 maja umbes aastal 1909 (Kirjandusmuuseumi kogud)

Kirev Karlova

Peagi Tähe 20 hoones avataval kohvikul on perenaise Birjo Urbase vanavanaema nimi – Anna Edasi. See kannab endas nii vanavanaema leivalõhna kui edasi andmise ja teistele pakkumise mõtet.

Birjo, miks sa selle kohviku teed?

See kohvik on sündinud tänu sellele, et kohviku mõte ei jätnud mind maha. Ma mõtlesin sellest umbes paarkümmend aas-tat. Lihtsalt nüüd jõudis elukene sinnamaa-ni, et mind koondati ja ma ei tahtnud enam kellegi käe alla minna. Ja Karlova Seltsile oli vaja kodukohta. Siis hakkasingi otsima Karlovasse ruume.

Tegelikult oli see väga raske otsus ja tuli läbi pisarate. Mõtlesin algusest peale, et see on hullumeelne mõte. Siin vanas majas tuli igasuguseid üllatusi: üks sein oli täitsa mäda ja tuli uuesti üles ehitada. Kõik on tehtud nullist – vesi, kanalisatsioon, venti-latsioon, elekter. See on pikk-pikk protsess, et me nii kaugele oleme jõudnud. Kuidas siin on lammutatud ja ehitatud ja vahepeal sündis meile veel poeg. Õnneks on Silver selline mees, kes läheb kasvõi läbi seina, kui vaja.

Mulle meeldib see, et üks asi on teiseni viinud, üks võimalus teiseni juhatanud. See on julgust juurde andnud ikka edasi rühkida. Sel päeval, kui ma tegin otsuse, et see kohvik siia ikka rajada, helistas mulle üks tuttav ja küsis, kas ma kohvikusse rii-dekappi tahaksin. Olin mõelnud just nädal varem, et kohvikus võiks olla üks eestiaeg-ne kapp, kuhu saaks riided panna. See kõne oli minu jaoks üks hästi hea märk. Ma vaid mõtlen – ja see kapp tulebki mulle kohale!

Loodan kogu südamest, et sellel on iva sees olnud, et seda asja teeme ja nüüd pea-aegu fi nišis oleme. See, et see toimiks ja inimesed selle vastu võtavad, selleks on ka veel palju tööd vaja.

Mida kohvikus pakkuma hakatakse?

See jääb ikkagi kohvikuks. Pakume koo-ke, torte, küpsiseid, trühvleid, šokolaadi-jooki, kohvi, mahla. Lihtne menüü, ei mi-dagi erilist. Kui üldse soolast, siis iga päev üks supp ja üks magustoit. Ja salatid. Al-koholi ei tule. Tahame teha head ja kodust

asja. Eks see valik kujuneb selle järgi, mida inimene tahab.

Ma arvan, et selle kohviku pluss on see, et ma tean, mis on köögis – ma teen nii soo-last kui magusat ise. Kõik valmib ja küp-setatakse siin samas. Seda joont ma olen pidanud, et kõik on võiga küpsetatud asjad. Toorained valin võimalikult kvaliteetsed ja head, käin ise turul ning varustan ennast. Kindlasti ei võistle nendega, kes teevad veest ja jahust saiakesi ja müüvad neid häs-ti odavalt.

Ka eritellimusi võib teha. Siin on võima-lik pidusid pidada – isegi 40 inimest saab siin laua taha panna. Cateringi teeme ka majast välja.

Milline on sinu unistustes ideaalne kohvik?

Tudengipõlves käisin ma päris palju koh-vikus. Kohvikute juures hindan ma alati seda, mida seal söön. Et see kvaliteet aja jooksul alla ei läheks.

Ma tahaks, et siin oleks kodutunne. See on ju üdini pereettevõte. Meil ei tule täis-teenindust - iga väikest taldrikut või tas-si lauda ei viida. Et see olekski koht, kus inimestel on hea olla. Las inimene tuleb kasvõi kalalt kummisaabastega. Et ta ei mõtleks ukse taga – selline koht, ei tea, kas ma astun sisse. Kui inimene on üks kord käinud, tahaks uuesti tulla. Ülepaisutatud viisakus mulle ei meeldi.

Kuidas eelmisel aasta ühepäevakohvikuga läks?

Karlova päevade aegne ühepäevakohvik oli ka vahva kogemus. Me ju alles olime jõudnud lam-mutamistega ühele poole ja tegime selle koha üheks päevaks ilusaks. Järgmi-sel päeval astusid inime-sed uuesti sisse ja küsisid, miks teil kohvik veel lahti ei ole. See oli üllatavalt vahva päev. Inimesed võtsid koha omaks ja olid õnnelikud, et selline koht siia tuleb.

Praegu inimesed seisa-vad akna taga ja piiluvad

sisse, mõni tuleb ka ukse taha ja vaatab, et veel ikka ei ole päris avatud. On olnud memmesid, kes ütlevad, et juba paarküm-mend aastat ootavad, et see kohvik siia tu-leks.

Tegelikult on see vahva tunne, näed, et kõik juba vaikselt toimib. Ma panin oma vanavanaema, vanaema ja ema pildid juba üles. Selline kodutunne tekib.

Kui me ka jõuluõhtul perega siin istusi-me, siis naabrid mõtlesid, et nad vist elavad seal. Eks me elamegi mõnes mõttes.

Kodune kohvik KarlovasKristina Kurm

Karlova Keskus kohvikuga sama katuse allKuna Karlova Selts on seni olnud ilma kindla tegutsemiskohata, otsiti kohta, kus ennast mõnusalt sisse seada. Kui Karlova apteek oma uksed 2008. aasta sügisel sulges, otsustas seltsi juhatus linnaga läbirääkimisi pidada, et leida võimalus ruumid Karlova Keskuseks kujundada. Kuna seltsi juhatuse liikmel Birjol oli senini täitmata eluunistus – rajada oma kohvik - ja apteegiruumid oleks ainuüksi seltsi tegevuseks liiga suured olnud, siis saigi kiiresti ühises tegutsemises kokkuleppele jõutud ning ühiste jõududega maja ka renoveerima asutud. Praeguseks on suuremad ehitustööd tehtud ning seltsi kasutada on kontoriruum. Ülejäänud ruumid kuuluvad kohvikule.

Kohviku hing ja süda Birjo Urbas. Foto: Silver Urbas

Kirev Karlova

2010. a. veebruarikuus jõudis linnavalitsus lõpuks Karlova teemaplaneeringu kehtestamiseni. Mida see planeering endast kujutab ja mis on sellest kasu meil, karlovlastel?

Karlova teemaplaneering ehk „Karlo-va miljööväärtusega ala kaitse- ja kasu-tustingimused“ on osa Tartu linna üld-planeeringust. Selles on kokku lepitud ja kirja pandud eri osapoolte arusaamad piirkonna väljanägemise, väärtuste ja arendamisvõimaluste kohta. Tingimus-te seadmisel oli eesmärgiks nende väär-tuste säilitamine edasise tegevuse käi-gus. 8 aastase menetlemise tulemusena on nüüd olemas dokument, milles sea-tud tingimusi võib pidada nn ühiskond-likuks kokkuleppeks.

Viimase avaliku arutelu käigus tehti linnavalitsusele teemaplaneeringu osas 121 kirjalikku ettepanekut nii eraisiku-te, firmade kui ka kodanikeühenduste poolt. Sellest tulenevalt planeeringut täiendati ja parandati, kuid mõnes küsi-muses jäädigi eriarvamusele (nt haljasa-la saatus Päeva, Tähe ja Pargi tn vahel) ning nende lahendamine on veel ees.

Planeeringu 42 leheküljelise seletus-kirja kõige praktilisem osa on teine peatükk, mis kirjeldab seda, mida ja kuidas tohib hooneid Karlovas ehitada ja remontida. Kuna suurem osa Karlova maju on miljööväärtusega ehitised (püs-titatud enne 1944. aastat, linnaosale ise-loomulikud, säilitanud oma ehitusaegse mahu ja dekoorielemendid), siis on tin-gimused ehitamiseks üsna konkreetsed. Üldine põhimõte on see, et restauree-rimisel, ehitamisel ja projekteerimisel peab lähtuma ajaloolistest tavadest ja kasutama ajastuomaseid traditsioonilisi materjale. Tähtis on, et säiliks hoonestus-ala terviklikkus ning alati eelistataks vana restaureerimist uuega asendamisele.

Näiteks väärib rõhutamist nõue, et miljööväärtusega ehitisel on keelatud avatäidete (akende, uste) muutmine ja lihtsustamine. Keelatud on plastikust, puitalumiiniumist ja muudest tehisma-terjalidest akende kasutamine. Akende ja uste vahetamisel peavad uued ole-ma analoogsed esialgsetega, säilitades konstruktsiooni, materjali, mõõtmed, ruudujaotuse, kujunduse ja profiilid. Lubatud on akna sisemise raami ühe-kordne klaas vahetada klaaspaketi vas-tu. Vaid nii on võimalik tagada ajaloo-liste puithoonete ühtne välisilme, mis praegusel juhul tihti rikutakse korterite kaupa erinevat tüüpi avatäidete paigal-damisega.

Sarnaselt on kirjeldatud nõudeid vä-lisviimistluse, ehitiste laiendamise, väikevormide, tänavakatendi jm kohta. Seda, milline maja on miljööväärtusega ehitis, milline mitte, saab kontrollida teemaplaneeringu kaardilt. Seal on näha ka piirkonna maakasutus, korruselisus kvartalite kaupa jm.

Lisaks hoonestusele tegeleb teemapla-neering ka liiklusskeemi ja haljastusega. Ka haljastuses lähtutakse puitasumi tra-ditsioonidest. Siin-seal, nt Eha tänaval, on plaanis taastada või rajada alleesid. Peatükis uushaljastuse põhimõtetest an-takse aga soovitused valitavate puulii-kide kohta. Samuti sätestatakse, et kõigi puude, mille tüveümbermõõt on roh-kem kui 20 cm, maha võtmiseks tuleb taotleda raieluba. Ka haljastuse kohta saab hea ülevaate kaardilt.

Planeeringu seletuskirjas on kvarta-lite kaupa kirjeldatud objekte ja detaile, mis vajavad kindlasti korda tegemist ja säilitamist. Suur osa neist on puukuu-rid ja pesuköögid, mis kipuvad majadest kergemini lammutusohvriteks sattuma. Samas on seal loetletud üles ka piirkon-da sobimatud metallgaraažid vms ehiti-sed, mis tulevikus tuleks teisaldada.

Planeeringu pealkiri väljendabki selle kõige olulisemat sisu – Karlova kaits-mise ja kasutamise tingimusi. Need juhised annavad kõigile ülevaate, mida siin teha tohib ja mida mitte. Nii ei teki näiteks Karlovasse kinnisvara soetanud arendajal asjatut lootust ehitada vanade

puitmajade asemele 7korruseliseid bü-roohooneid. Karlova elanikele on antud juhised maja remondiks ja koduaia ning -hoovi korrastamiseks. Ametnikele an-nab see võimaluse oma töös edasise ka-vandamisel ja tingimuste seadmisel toe-tuda kindlaks määratud ja „ühiskondli-ku kokkuleppena” saavutatud alustele.

Kõige tähtsam on aga see, et kokku on lepitud Karlova väärtustes ja need väär-tused on planeeringus must-valgel ka üles loetletud. Nii saame hoida siinset unikaalset miljööd nii enda kui Karlova külaliste jaoks. Muidugi ei ela me muu-seumis ja meiegi linnaosa areneb koos ühiskonnaga. Küll aga saame muuda-tuste tegemisel ja ka ehitustegevuses lähtuda ikkagi nendest väärtustest, mis annavad meie linnaosale näo. Uue ja vana tasakaalustatud kooseksisteerimi-ne tagab nii piirkonna arengu kui ka ajaloolise eripära säilimise.

Jah, kahjuks ulatub Karlova miljöö-väärtusega hoonestusala lõunast ainult Sõbra ja Saekoja tänavani ning idast piir-neb Kalevi tänavaga. See ei tähenda siis-ki, et mujal Karlovas ei peaks ehitamisel ja elukeskkonna kujundamisel lähtu-ma loodussõbralikkusest, põlvest-põlve edasiantavate väärtuste säilitamisest ja miljöölisest terviklikkusest Planeeringu leiab Tartu linnavalitsuse kodulehekül-jelt http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/%C3%9CP-03-001 ja Karlova Seltsi koduleheküljelt.

Väike-Tähe 15 on hea näide renoveerimisest

Väike-Tähe 15 maja ja kõrvalhoone ehitamisel oli aluseks 1930. a Arnold Matteuse koostatud projekt. Selles oli ette nähtud lihtsate detailidega krohvi-tud hoone. Ilmselt ümbrusest mõjutatu-na vooderdati maja puitlaudisega ja de-koreeriti uhkete saelõikeornamentidega (analoogselt vastas asuva Väike-Tähe 10 hoonega). Nõukogudeaegse kapitaalre-mondi käigus asendati välisuksed.

Praegused omanikud alustasid akende väljavahetamisest ja uue valtsplekist ka-tuse paigaldamisest. 2009. a jõudsid nad fassaaditöödeni. Kuna laudise vaheta-mise käigus piirduti vaid olemasolevate

Mis on kasu KarlovaKristina Kurm karlovlane, Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu Ühenduse liige

Reesi SoodlaTartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist

Kirev Karlova

püstpalkseinte takuga tihendamisega ja tuuletõkke paigaldamisega (vana lau-dise ja seina vahelisse tühimikku pai-galdati osaliselt ka linavilti), ei olnud töödeks tarvis ehitusluba. Värvid valiti vastavalt linna poolt väljastatud värvi-passile. Terviklikku üldmuljet rõhutab ka stiilselt rajatud piirdeaed.

Kõik dekoratiivsed detailid tuli tööde käigus majalt eemaldada, kuid neid õn-nestus enamjaolt säilitada ja restauree-rida. Kahjustatud osad asendati koopia-tega. Kuna ei olnud teada, millised olid kunagised välisuksed, siis uued valmis-tati ajastuomaseid näiteid ja hoone arhi-tektuuri silmas pidades. Uue lubikrohvi ja -värvi viimistluse sai ka trepikoda.

Linnavalitsus eraldas hoone dekora-tiivsete detailide restaureerimiseks ja

uute välisuste valmistamiseks restau-reerimistoetust, sest hoone restaureeri-misel on omanikud lähtunud miljööala eesmärkidest ning taastanud ajaloolise puitelamu, säilitades ja rõhutades selle väärtusi.

teemaplaneeringust?

Väike-Tähe 15 majarahvas lähtus renoveerimisel Karlova miljööväärtuste säilitamisest. Fotod: Toomas Liivamägi

Kirev Karlova

Küsimustele vastab Supilinna Seltsi pealik Mart HiobKuidas Supilinnal läheb? Mis teeb rõõmu, mis kurvastab?

Supilinna elul ei ole viga. Möödunud aas-tal võimust võtnud masu on andnud pigem häid kui halbu tulemusi. Tuntavalt on vä-henenud nn arendajate soov lammutada olemasolevaid elamuid ning täis ehitada kvartalisiseseid aedu. Loomulikult tullakse ehitamissooviga tulevikus uuesti välja, kui kinnisvaraturg ennast kogub. Seepärast loo-dame jõuda Karlovale järgi ning viia lõpuni Supilinna uue teemaplaneeringu koostami-se. Siis oleksime uue ehitussurve korral juba palju paremas seisus ning saaksime üleliigset ning sobimatut hoonestamist tõrjuda ametli-ku dokumendiga.

Mis puudutab igapäevast olemist, siis möö-dunud aastal korraldas linnavalitsus Supilin-nas kahe tänavajupi katmise nn vaese mehe asfaldiga. Kevadel lume sulades tuli aga välja, et asfaltkattes on sellised augud, et liiklemine on sama keeruline, kui enne katte paigalda-mist. Saime ehk järjekordse kinnituse tõsi-asjale, et kui midagi teha, siis parimal viisil. Pooles vinnas lahendused vaid suurendavad rahulolematust. Selle tõttu toetab Supilinna Selts jätkuvalt tänavate korrastamist vasta-valt muinsuskaitse eritingimustele, kus tä-navakattematerjalid ning tänavajaotus on määratud lähtuvalt sobivusest Supilinna keskkonda. Eelkõige ootaksime jalgsikäigu ning rattateede korrastamist. Sõidutee võiks ehk isegi oodata.

Vaatamata masule ning ehitusmahtude vähenemisele valisime siiski ka seekord Su-pilinna Parima Maja. Valituks osutus Kroo-nuaia 34, mis on restaureeritud äärmiselt tundlikult säilitades isegi ajaloolise fassaa-dilaudise. Täiendavalt märgiti ära Tähtvere 38 hoone, mille uuendamisel on kasutatud hoonele omast eriti laia laudist ning krohvipind on jäetud iseloomuliku, lainelise viimistluse-ga. Võiks öelda, et mõlemad majad on heaks eeskujuks nii Supilinna, aga ka Karlova tulevastele restau-reerijatele.

Mida võiks Karlova Selts Supi-linna Seltsilt kui “vanemalt ven-nalt” õppida? Millist koostööd võiksid linnaosaseltsid teha?

Kui vaatame Tartu linnaosa-sid, siis kõigil neil on oma nägu. Tammelinn oma küllaltki vanade ühepereelamutega esindab välja-kujunenud majaomanike rajooni. Tähtveret iseloomustab ülikooliga

seotud elanikkond. Annelinnas võime näha ulatuslikku vabaplaneeringu rakendami-se näidet. Nii on ka Supilinna ja Karlova küll mõnevõrra sarnase hoonestusega, kuid sellele vaatamata märgatavalt erineva ise-loomuga piirkonnad. Sellest tulenevalt on kindlasti suur erinevus ka Karlova ja Supi-linna Seltsil. Seepärast ei saa kumbki selts teise teguviisi otseselt üle võtta, vaid tuleb leida oma tee.

Kui rääkida Supilinna Seltsi kogemusest, siis oluline märksõna on siin järjepidevus. Selts ei pea tegutsema väga aktiivselt. Ei ole oluline, et iga päev toimuks mõni sündmus või oleks lehes mõni uudis. Pigem võib liig-ne tormakus eestvedajad väsitada. Tegemist on ikkagi vabatahtliku tööga, mis ei tohi muuta võimatuks ei palgatööd ega isiklik-ku elu. Kõige parem variant on ühendada oma hobi ehk töö seltsis oma erialaga. Selli-selt saaks tabada mitu kärbest ühe hoobiga. Enamikul meist ei ole see paraku võimalik. Seepärast lähtume põhimõttest, et igaüks teeb seda, mis talle huvi pakub ning mida on rõõm ette võtta. Veidi suurem pingutus linnaosapäevade ajal võib ehk esile tuua ka väikese tüdimuse, kuid õnneks juhtub seda vaid üks kord aastas.

Seltside koostöö võiks toimuda meid ühendavate põhimõ-tete selgitamisel ning meie väärtushinnangute levitamisel. Oleme ju mõlemad säästlikult ning kultuuritundli-kult mõtlevad inimesed, kes soovivad anda panuse oma koduümbruse, aga laiemalt ka kogu ajaloolise keskkonna teadvustamisel ja väärtustamisel. Oluline roll koostöös on ka teineteise tunnustamine ning innusta-

mine. Teadmine, et sa ei ole üksi, on väga oluline.Viimasel ajal palju kõneainet pakkunud Emajõe tänava haljastusega seoses jõuti linnavalitsusega kokkuleppele, et sealne allee taastatakse kaherealisena nagu Supilinna üldsus ja rohelised soovisid. Kuidas kommenteerite?

Emajõe tn projekti osas kokkuleppe saa-vutamine on tõepoolest erakordne sündmus. Tegemist oli olukorraga, et linnavalitsus oli juba jõudnud lõpule ehitushanke korralda-misega ning Supilinna Selts ja Eesti Roheline Liikumine avastasid pooljuhuslikult, et pro-jektlahendus ei ole sugugi parim võimalik. Antud projekti puhul ei saa öelda, et linna-valitsus ei oleks soovinud seltsi ja elanike ar-vamust teada saada - 2008. aastal korraldati projektlahenduse tutvustamiseks koosolek. Kahjuks ei viidud koosolekul tõstatud ette-panekuid projektlahendusse sisse ning sellest jäeti ka teavitamata.

Kui selts ja roheline liikumine küsimuse ajakirjanduse ning avaliku allkirjade kogu-mise abil tõstatasid, oli esialgne reaktsioon linnavalitsuse poolt ettearvatavalt tõrjuv. Avaldati artikkel, milles kaitsti oma lahen-

dust ning ka ametnikud ei olnud huvitatud kõigi asjassepuutuvate otsuste ümbervaatamisest. Siis-ki suutsime istuda ühise

laua taha, arutada läbi erinevad variandid ning lõpuks ka kokkuleppele jõuda. Siin-kohal peab eelkõige ehk kiitma värsket abilinnapead Raimond Tamme, kes osales töökoosolekutel ning oli valmis muudetud lahendust kaitsma nii linnavalitsusesiseselt kui ka vajalikes asutustes. Seltsi poolt tuli

loomulikult samuti tugevalt te-gutseda mitmel rindel. Muuhulgas korraldas selts tööjooniste jooksva muutmise, et mitte jääda ootama projekteerija tööjärjekorras. Pro-jekti lõpliku lahenduse määramine ja vormistamine jäi aga siiski algse projekteerija kanda.

Hetkel ei ole lõplikku otsust veel paigas, nii et me ei tea, kas muude-tud lahendus ka ellu viiakse. Looda-me siiski kogu südamest, et Emajõe tänava juhtum läheb ajalukku, kui näide eeskujulikust koostööst valit-suse ja valitsetavate vahel.

Lisainfo: Supilinna Seltswww.supilinn.ee

Küsitles toimetus

Kõige parem variant on ühenda-da oma hobi ehk töö seltsis oma erialaga.

Kroonuaia tn 34 – Supilinna parim maja 2010. Foto autor: Mart Hiob

Kirev Karlova

Karlovas elav ja tegutsev ettevõtja Enn Praks on missiooniga mees – tema disai-nitud ja valmistatud mänguasjael olgu küljes ehe Eesti hõng, et need oleksid eksimatult äratuntavad ka mujal maail-mas. Praksi esimene toode on vineerist mängukäru, mis on ühtaegu nii kaunis kui praktiline ja mis peaasi – sellega mängides võib üles kasvada õige mitu põlvkonda lapsi.

„Kogu asi sai alguse 2007. aasta suvel kui lähenes poja 3. sünnipäev ja ma tagajärje-tult mööda poode kammisin, et talle mõni tore kingitus leida,“ räägib Praks. „Ja siis ma lihtsalt vihastasin – kõik kohad on täis mõt-tetuid plastmassist vidinaid Made in China, millest lapsel oleks rõõmu ehk vaid paariks päevaks ning mis seejärel kohe tükkideks lagunevad. Ei jäänudki muud üle kui ostsin ehituspoest väikesed rattad ning meisterda-sin vineerist käru juurde.“

Mänguasi sai niivõrd vahva, et kõik kül-latulnud sõbrad tahtsid oma lastele samasugu-seid. Nii tekkiski idee kärusid tootma hakata. Praks disainis, mõõtis, ehitas ja mõõtis veel ning sai kaubale firma-ga Manverk, kes käru detaile tootma nõustus. Käru külgedele trüki-ti ettevõttes Kolm Lõvi kaunis rahvuslik siidi-trükis muster. Esimene partii kärusid valmis 2008. aasta sügiseks. Praeguseks on need müügil isegi Norras.

Tartu Ülikoolis hoo-pis klassiõpetajaks õp-pinud Enn Praks kolis Karlovasse tagasi mõne aasta eest, olles enne seda kümme aastat veet-nud koos perega Aegvii-du lähedal Pillapalus, kuhu nad abikaasaga kohaliku omavalitsuse soovil väikese nel-jaklassilise algkooli rajasid. Kui see laste-puuduses mõned aastad hiljem kinni pandi, ostis Praks koos äripartneriga maja ära ja tegi sinna hoopis koolituskeskuse. Praegu-seks on Pillapalu Koolitusstuudio populaa-rne nii ministeeriumide kui ettevõtete hul-gas, kes sinna koolitusi ja seminare pidama sõidavad. „Maaelu ja kaunis loodus on minu

jaoks olulised aga mul on neli last ning kui päeva lõpus selgub, et olen neid tuues ja viies maha sõitnud ligi 200 kilomeetrit, siis

tuleb muutus ette võt-ta,“ selgitab Praks oma Tartusse naasmise ta-gamaid. Elupaigana tuligi kõne alla ainult Tartu ja Karlova, sest see läheb Praksi ja ta pere vajaduste ning elulaadiga kõige roh-kem kokku. „Ka terve ülikooliaja elasin just Karlovas, eks siin ole ka veidi nostalgiat,“ ar-vab ta.

Nüüd on Praks kodu lähedale, Tähe ja Eha tänava nurgale ka väi-kese stuudio soetanud ning just siin tema eestipärased lelud hinge sisse saavadki. Käru on alles esimene pääsuke – tegelikult plaanib Praks umbes

kolmest-neljast praktilisest mänguasjast koosnevat sarja, mis pakuks väikesele ini-mesele nii mängu- kui töörõõmu. „Ma kar-dan, et alahindame oma lapsi liialt,“ räägib ta. „Ikka arvme, et laste mänguasjades võib kvaliteedis alla anda ja tegelikult lahenda-me hetkelisi emotsioone ja olukordi odava-te ning anonüümsete leludega. See on viga, sest lapsed on tegelikult palju targemad ja võimekamad kui me arvame. Selle käruga

saab vedada asju, juurikaid või teisi lapsi. Ise olen oma poisid koos kärudega poodi kaa-sa võtnud – laome toidu sinna sisse, ei pea poekäruga jändama ja tõsist tööd tegevatel kuttidel ei tule meeldegi issi käest kassa juu-res kommi nuruda.“

Kõige rohkem masendabki Ennu just selle tohutu koguse plastmassi hulk, mida kaupmehed meile mänguasjade näol kuskilt Hiinast või Indiast sisse veavad. „Jah, see tuleb kordades odavam aga tekitab meile, siia Eestimaale, tohututes kogustes prügi ja mittelagunevad jäätmeid, mida meie lapsed tulevikus koristama peavad,“ ütleb ta. „Sel-les mõttes on mul küll oma missioon – ma ei taha, et minu mänguasjadest jääks praht maha. Puidust ja vineerist mänguasjad ei ole keskkonnale ohtlikud ega rända prügimäele, vaid leiavad kindlasti taaskasutust.“

Nüüdisajal oleme me harjunud, et kõik on asendatav. Kui mänguasi läheb katki, siis saab ju kohe uue osta. Kui paljud meist aga mõtlevad selle peale, et ehk oleks meie las-telastel vahva teada, millega meie omal ajal mängisime? Meie vanavanematest on ju igas peres midagi säilinud – plekist auto või väi-ke puuhobune. Kui mitu plastiklelu, millega meie lapsed praegu mängivad, kestavad nii kaua, et meie lastelastele rõõmu pakkuda? Enn Praksi väljamõeldud mängukäru saab pärandada isalt-emalt järeltulevale põlvkon-nale ja ilmselt ka nende lastele. Kellel huvi, tulgu Karlovasse.

Lisainfo: www.rahvusmeened.ee või www.hoo.ee

Karlovasse käru järele

Lapsed Karlovas. Foto: Renee Altrov

Anneli Miljan

Enn Praks. Foto: Ivika Hiis

Kirev Karlova

Tasapisi koorub ehituskilesse pakitud hoone Eha tänaval. Nähtavale on tulnud uhke klaastorn. Kõnniteid kaetakse punakate kividega. See on Tartu Kunsti-kooli ja Tartu Kõrgema Kunstikooli uus õppehoone.

Tartu Kunstikoolil on olnud aega-de jooksul mitmeid kodusid. Praegu-seks on meie käsutuses Eha 41 maja teine, kolmas ja neljas korrus. Me hoiame selles oma tarkust ja tradit-sioone, ilumeelt ja eripära, loomin-guvabadust ja elamusi.

Meie maja sees on inimesed, kes õpivad ja töötavad. Seal on uued ja asjalikud ruumid ja väga head töö-riistad. Ideed liiguvad vabalt eri selts-kondade ja rahvuste vahel. Seal algab ja areneb maailma esteetiline mõist-mine. Seal on loomisrõõmu.

Tartu Kunstikool on vanim kuns-tialast kutseharidust andev kool Ees-tis. Kool tegutseb juba aastast 1951. Oma pea 60-aastase ajalooga (vää-rikas vanus juba!) oleme kujunenud kunstivaldkonna koolituskeskuseks, kus õpet pakutakse nii põhi- ja kesk-kooli lõpetajatele kui ka täiskasvanu-tele.

Hetkel on võimalik õppida kahel erialal – kujundusgraafiku ja deko-raator-stilisti erialal. Lihtsamalt öel-des tulevad Tartu Kunstikoolist keskeriha-ridusega kujundajad, kes aitavad kaasa nu-tikama ja nauditavama keskkonna loomisel. Kujundajate erialastest oskustest sõltub, milline visuaalne keskkond meid ümbrit-seb, millist veebi kasutame, millise raamatu kätte võtame, millises ruumis viibime.

Kooli eripäraks on väga hea kunstialane baasharidus. Selle üle oleme kõige uhkemad. Käeline areng on vajalik mõttetöö arendami-seks, käelist oskust nõudvad üldkunstiained meie koolist ei kao. Arvutiajastul kipuvad

ununema vanad traditsioonid... Tartu Kunstikooli õpetajate hulgas on isi-

kupärased tegevkunstnikud nagu Helle Va-hersalu, Enn Tegova, Udo Vool, Kalli Kalde, Kaupo Paabo, Peeter Krosmann, Marina Aleksejeva, Olivia Osik, Imbi Kruuv jt. Nen-de arvates on õpingute aluseks mõtlemisos-kuse arendamine. Kõiges on oluline püsida inimlike mõõtmete juures.

Kool ise püsib ka inimlike mõõtmete juu-

res, on väike ja hubane, praegu on meil pisut üle 100 õpilase. Kõik tunnevad kõiki veidi rohkem kui vaid nägupidi. Hea „sa oled kambas!“ tunne.

Karlova elanikud on juba harjunud kunsti-õpilastega, kellel kaenla all maalid või pabe-rirullid ja kes käivad teistmoodi riides. Kar-lovat võiks nimetada õigusega loovaks linna-osaks, seal elavad ja töötavad meistrid ning seal sünnib kunst. Kui Supilinn on nähtus, siis Karlova on teos. Et Karlovast täielikumat pilti saada, siis tuleb ronida mööda keerdt-

reppi kunstikooli klaastorni, kus avaneb võr-reldamatu vaade tornikestega puumajadele ja kevadistele õrnrohelistele aedadele. Karlova päevade ajal on kõigil linnaosa elanikel või-malus seda teha.

Ka muul ajal saab olema põhjust meile sisse astuda. Tulevikus on plaanis pakkuda kuns-titeenuseid (ilukirjutaja jne) ning õpilaste tehtud töid.

Tartu Kunstikooli uue õppehoone ava-

misüritused toimuvad 9.-11. septembril, kuhu samuti on karlovlased oodatud. Siis on plaanis kunsti-kutsealase hariduse ümar-laud, lõbus ja värviline rongkäik, foto-, joo-nistus- ja maalinäitused. Avamisüritused lõpetab muusika- ja valgusetendus klaastor-nis. Oleme Karlova majakas, mis valgustab linnaosa kunsti- ja loominguvallas.

Lisainfo: Tartu Kunstikool www.art.tartu.ee/kunstikool

Peagi vilgub Karlova kunstimajakas!

Eha tänava õppehoone. Foto: Tartu Kunstikool

Piret PalutederTartu Kunstikool

Veebruarikuus protestisid Karlova Selts, Säästva Renoveerimise Infokeskus, Supilinna Selts Eesti Roheline Liikumine, Eesti Maas-tikuarhitektide Liit ja Eesti Muinsuskaitse Selts Lina tänava endiste haiglahoonete lammutamise vastu. Hooned on ajalooliselt ja linna-ehituslikult väärtuslikud ning neid peab hoolimatu ümberehitamise ja hävingu eest kaitsma.

Protestijad juhivad tähelepanu, et linnavalitsuse ja Lina kvartali omanikfirma Aurorette põhimõtteline kokkulepe lugeda haiglalin-

nakus säilitamisväärseks vaid kaks hoonet seitsmest tähendab alpi möödavaatamist Tartu linna üldplaneeringust ning ehitusmääru-sest. Sellest lähtudes tegid nad linnavolikogule ettepaneku jätta Lina kvartali detailplaneering algatamata ja planeeringu lähteülesanne kinnitamata. Volikogu otsustas 18. veebruari istungil siiski lähte-ülesande kinnitada. Ühendused kavatsevad planeeringu edasise me-netlemise käigus oma seisukohti jätkuvalt kaitsta.

Koostöö Lina tänava haiglakompleksi kaitseks

Kirev Karlova

Karlova linnaosa kulunud puumajad ning rohelusega ääristatud kitsad tänavad on ideaalmaastik loovusele. Iga karlovlane on näinud hommikuti Tähe tänava suunas voorivad jalakäijaid ja jalgrattureid, kellest nii mõnelgi on värskelt kuivanud lõuend kaenla all. Tartu Kõrgem Kunstikool seisab hea selle eest, et Lõuna-Eesti kunstnike ko-gukond jõudsalt kasvaks.

Kuid kunst ei tähista Tartu Kõrgemas Kunstikoolis vaid lõuendeid. Seitsmes osa-konnas on võimalik lisaks maali ja maalin-gute restaureerimise erialale õppida ka fo-tograafiat, mööbli disaini ja restaureerimist,

meedia- ja reklaamikunsti, tekstiili, skulp-tuuri ning nahadisaini ja restaureerimist.

Tänavu tähistab Tartu Kõrgem Kunstikool oma esimest ümmargust juubelit – 10 aastat rakenduslikku kunstikõrgharidust. Üheks saavutuseks on kindlasti uus õppehoone Eha tänaval, mida jagame vennalikult Tartu Kunstikooliga. Uus hoone võimaldab nüüd meedia- ja reklaamikunsti osakonnas levi-vatel ideedel kiiremini digitaalseks vormuda ning annab skulptuuriosakonnale paremad tingimused, et töödelda kipsi ja kivi.

Aga kümne aasta suurim saavutus on loo-mulikult seitsme eduka eriala väljatöötamine - kooli lõpetanud kunstnikud ja restauraato-rid saavad kaasa oskused lüüa läbi nii Eesti kui Euroopa tööturul.

Karlova päevadel näeb Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengeid tänavatel ja laadal. Mitmed noored peavad aga lõbustused oh-verdama ning kasutama seda aega oma lõ-putööde viimistlemiseks. Tulemusi saab linnarahva rõõmuks juunikuu keskpaigast näha Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus (Riia 11), mis asukohaga...noh... peaaegu Karlovas on. Ja kel on huvi tulla vaatama, mida kolmes õppehoones täpselt tehakse ning omab soovi ka ise õppima tul-la, siis 2. juunil on lahtiste uste päev, kuhu külalised igati oodatud on.

Lisainfo: Tartu Kõrgem Kunstikool www.artcol.ee

Ilmselt on iga tähelepanelik karlovlane tänaseks juba tähele pannud, et aadressil Kalevi 13 asuvas majas midagi justnagu toimuks. Mõni on saanud ehk mahti sissegi astuda. Ja tõepoolest – pikalt tühjalt seisnud hoone on elu täis. Mida selles kollases majas ja majataguses suures aias siis õigupoolest tehakse?

Õige vastuseni jõudmiseks tuleb alustada sellest, et Tartus on sarnaselt paljude teiste maailma linnadega hakatud pöörama roh-kem tähelepanu valdkonnale, mida Eestis kutsutakse loomemajanduseks. Loomema-jandust peetakse hetkel mitmetes riikides kõige kiiremini kasvavaks majandussekto-riks, mistõttu räägitakse selle valdkonna arendamise olulisusest mitte ainult Tartus, vaid ka rahvusvahelisel tasandil. Mis siis ik-kagi on loomemajandus?

14. mail 2009 asutas Tartu linn sihtasutuse nimega Tartu Loomemajanduskeskus, mil-le eesmärgiks on järk-järgult edasi arenedes muutuda kohaks, mis katusorganisatsiooni-na koordineerib loomemajandust mitte ai-nult Tartus, vaid kogu Lõuna-Eestis; jagab loomemajandusalast infot; viib läbi erialast

täiendust pakkuvaid ja muid koo-litusi ning pakub loovettevõtjatele juriidilist ja majandusalast nõus-tamist ning inkubatsiooniteenust.

Keskus asub aadressidel Kalevi 13, 15 ja 17, mis võetakse kasutu-sele järk-järgult. Hetkel on hoo-netest kasutusel ainult Kalevi 13, kus 2009. augustis avati loomein-kubaator. Loomeinkubaatoriks nimetatakse kohta, mis pakub algajatele loomeettevõtjatele sood-satel tingimustel üüritavaid ruu-me, koolitusi, ärikonsultatsioone ja muid tugiteenuseid eesmärgiga aidata kaasa sellele, et tärkavad loomeettevõtluse alged paari aasta jooksul tugevateks ja iseseisvateks taimedeks saak-sid kasvada.

Praeguseks on kollases majas Kalevi 13 endale kodu leidnud paar fotostuudiot ja kunstigaleriid, keraamikakoda, graafilise disaini ettevõte ja Tartu noorte kunstni-ke teoste müügiga tegelev pood, rääkimata moekunstnikust, kultuuri- ja elamusturis-miarendajatest ja lahedast kohvikust.

Aadressidel Kalevi 15 ja 17 asuvad hooned kavatseme avada 2011. aastal. Esimesse on plaanitud rajada büroo- ja ateljeeruumid loomeettevõtjatele ning nii Eesti kui välis-maa kunstnikest ja ettevõtjatest külalisresi-

dentidele. Teises hoones leiavad endale koha kammersaal, loomemajanduskeskuse töö-tajate tööruumid ja inkubantide tegevuseks ette nähtud büroo- ja ateljeeruumid.

Pargialal on plaanis koostöös Tartu Kunstnike Liiduga välja arendada skulp-tuuride aed, taastada purskkaev ning rajada pargi tagumise ossa, põlispuude varju, kõla-koda kontsertide ja festivalide korraldami-seks. Pargiala ideelahendused töötavad välja Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid.

Tartu Loomemajanduskeskuse uksed on kõigile avatud ja üks pilk räägib kindlasti rohkem kui tuhat sõna. Tulge külla!

Lisainfo: Tartu Loomemajanduskeskuswww.lmk.ee

Tartu Kõrgem Kunstikool – loovuse kants Karlovas

Loomemajanduskeskuse uksed on lahti

Loov galerii galerist Helen Puistaja. Foto: Piret Lain

Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakond. Foto: Malev Toom

Maarja AeltermannTartu Kõrgem Kunstikool

Ave Anniste

Kirev Karlova

Nimi: Aleksandr BaškovVanus: 75Amet: endokrinoloog, praegu pensionärHobid: fotograafia, raamatud ja va-nad head asjad, mis töötavad (näiteks 100-aastane kirjutusmasin, lindilaiusega 35 mm, millega ikka veel trükkida saab)Karlovlane alates: 1967

No mis see elu ikka on läinud – keskkool, ülikooli raviteaduskond, töö Pärnus, aspi-rantuur Moskvas, töö Tartus. Pensionil olen 1997. aastast. Ma olen Tartus sündinud, alguses elasime Aleksandri tänaval, hiljem juba Tähtveres. Siin Aida tänaval elan alates kuuekümne seitsmendast aastast aga kuna minu proua on mu klassivenna õde, siis siin sisse-välja käinud olen ma ikka alates viie-kümnendatest.

Jah, nii see elu läheb. Teate, mulle meel-divad vanad asjad. Näiteks meeldib mulle kirjutada täitesulepeaga, mitte pastakaga. Mul on selline tüüpiline arsti käekiri ja tin-disulepeaga kirjutades on sellest veel enam-vähem võimalik aru saada. Kõige parem on muidugi tavaline sulepea, mille tindi sisse sai kasta. Seal ei saanud kiirustada, pidi korralikult tegema. No kui ma tegelesin tõlketööga, siis ma muidugi kasutasin kom-puutrit. Seal on kerge parandada. Ja foton-dusega on samamoodi – kasutan siiani fil-mi, digikaamerat mul pole. Mul on kaamera 13x18 plaatidele, ka ligi 100 aastat vana aga töötas hästi. Nüüd viimasel ajal on objektii-viga häda olnud, ongi teine meistri juures praavitamisel. Mul on vannitoas pimik ka.

Siinsamas Kalevi 30 elas omal ajal profes-sor Puusepp, kelle järgi Maarjamõisas nüüd terve tänav on nimetatud. Siin oli ilus aed, maja kõrval olid jaapani sirelid. Oli ürdi-peenar, jalutustee, lehtla, kus peeti palju peeneid vastuvõtte, purskkaev. Professor ostis selle maja veidi enne 1930. aastat. Tal oli üks kabinet külaliste vastuvõtuks ja siis teine, kus ta kirjatööd tegi ja kangeid siga-reid suitsetas, need talle meeldisid. Puu-sepa tütre lapsehoidja oli üks läti tüdruk. Ma mäletan, ta rääkis päris hästi eest keelt, aktsendiga küll. Neil oli selline vana taksi-koer ka. Ja kord ütles see tüdruk penile: „Ma Teile juba ütlesin – minge kotile!“ Väga ing-lisepäraselt kukkus välja. Taks läkski, nina norus.

Mu kõige eredam mäles-tus lapsepõlvest on vist 1940. aasta kevadest kui üle Tartu lendas tsepeliin. Isa ütles, et Postimehes olla öeldud, mil-lal lennumasinat näha saab. Ja täpselt ettenähtud ajal ta ilmuski, see hõbedaselt helkiv suur sigar. Aeglaselt läks. Päike just loojus. See oli mulle elamus kogu eluks. Teine suur elamus oli see, kui naabripoiss ragulkaga Kalevi tänava tütarlaste gümnaasiu-mi akna puruks viskas. See oli ka päris vahva.

Tsaariajal, nii poolteistsa-da aastat tagasi, asus Kalevi tänava alguses doktor Moieri maja. Moier oli kuulus selle poolest, et ta oli väga hea ki-rurg, kunstiinimene, mängis suurepäraselt klaverit, isegi kontserte andis. Tema juures käis intelligents koos, põhili-selt aadlikud. Doktori naine oli Maria Protassova – vene luuletaja Žukovski suur ar-mastus. Hiljem, kui Žukovs-ki oli juba tsaari laste kasva-taja, käis ta vahel ikka siin Tartus. Muide, Moieri majas käis ka teine vene luuletaja, Jazõkov, kes oli Puškini sõber ja seal hauti plaani, kuidas Puškin Venemaalt põgenema aidata. Too siiski loobus sellest.

Veel üks huvitav maja on see praegune Loomemajanduskeskus. Seal oli vanasti ka rahvamaja – Ressurss. Seal armastasid iga-sugused üliõpilaskorporatsioonid ja –seltsid oma üritusi pidada. Tihti juhtus, et pärast mõningat vägijookidega liialdamist läks neil omavahel ütlemiseks ja siis mindi täna-vale ning löödi lamenti, st veidikene peksti üksteist. Siis ilmus politsei ja tudengid pla-gasid üle plangu. Teine vahva juhtum oli jälle Tähe tänaval, kus peeti üht poissmees-tepidu ning ülemeelikus tujus vahetati ära kõik ümberkaudsete äride sildid. Seal, kus oli „Günekoloog“, seisis nüüd „Lihunik“ ja vastupidi. Hommikuks oli segadus suur.

Väga põnevad kohad olid ka saunad – üks Jõe ja teine Pargi tänaval. Seal Pargi saunas käimine oli justkui riitus. Seal joodi õlut, vahel kangematki. Seal armastas ala-ti käia üks kuulus nahaarst, kelle nimi mul kohe ei meenu, üks baltisakslane. Vot tema käis korra nädalas, neljapäeviti, saunas. See

oli nagu etendus. Kõigepealt läks ta lavale ja küttis leili nii kuumaks, et kõik sealt pa-gesid. Puhkepauside ajal aga rääkis profes-sor anekdoote, üks ropum kui teine. Ta ei korranud ennast iialgi. Ja nii see aeg lendas, õllekest ka joodi – pärast oli meestel kodus tükk seletamist, et miks ikka nii kaua sau-nas käidi ja poollääbakil koju ilmuti.

Veel üks huvitav kuju oli Bulgarin. Te-male kuulus siin Karlovas väga palju maad. Tema esiisa oli see kuulus Faddej Bulgarin, kes kemples Puškiniga. Faddej üks parimaid sõpru oli vene kirjanik Gribojedov, kes teda igal moel kaitses ja aitas. Too olevat olnud isegi nii sõbralik, et olla Bulgarinile lae-nanud ka oma naist. Nii head sõbrad olid. Kusjuures naisel polevat selle vastu midagi olnud ka.

No vot, ja sellele Karlova Bulgarinile kuu-lus Salme tänava alguses olev Karlova mõis. Temaga juhtus see, et ta ühel olengul oli ta rumalast peast öelnud midagi halvasti bur-šide kohta. Ja need siis tulid tema mõisa juur-de ning korraldasid talle kassikontserdi – pannide, kulpide ja kastrulitega. Bulgarin siis vabandas nende ees ilusti.

Vot nii olid lood Karlovas.

Põline karlovlaneAnneli Miljan

Aleksandr Baškov vestmas Karlova-lugusid. Foto: Anneli Miljan

Kirev Karlova

Põlise tartlasena arvasin kümne aasta eest, et olen Karlovas ja Ropkas juba kõike näi-nud. Ometi tabas mind uue kodu otsingute ajal täieliku üllatusena, et siin leidub sellise nimega tänav nagu Side. Kohe selgus, et mu abikaasale oli Side tänav lausa nostalgiliselt tuttav: see oli tema lasteaiatee bussipeatusest kammivabriku lasteaeda ehk tänasesse Arsi-se kooli ja Tähe noortekeskusesse.

Meie praegusest kodumajast ei mäleta mees midagi. Seevastu mäletasid seda maja paljud meie vanemate ealised inimesed. Ei kerkinud ju 1950-1960ndate vahetusel linna just palju uusi eramaju. Meile on jutustatud siin peetud uhketest pidudest. Küllap moo-dustas ühendatud elu- ja söögituba koos avara verandaga toonases kitsas ajas ruumi-ka peopaiga. Tänapäeval tundub see suure-ma pere jaoks lihtsalt normaalse suurusega eluruum.

Säilinud majaraamat tõendab, et sõjajärg-ses korterikriisis vaevleva Tartu “indivi-duaalelamutes” oli kohustus majutada üüri-lisi. Meie kõige väiksem tuba on Mati Undi nimeline – olen kirjanikult endaltki kinni-tust saanud, et siin ta kooli ajal tõesti pea-varju leidis. Aga see pole kollase kassi maja.

Meie pere armus sellesse majja kohe. Meid võlusid maja ilusad proportsioonid ja väga hea, igati tänapäevase ruumikavaga ning ilmakaari arvestav arhitektilahendus.

Ja muidugi päikseline veranda. Kuigi väli-muselt kuulub maja pigem Tammelinna või Tähtverre, meeldib meile elada just sellises armsas ja kesklinnale lähedases agulis nagu Karlova. See ongi meie silmis Taga-Karlova eelis – siin leidub rohkem maju, mis sobi-vad elamiseks ühele perele, kuid elukesk-konnaks on ikkagi õdus ja hästi sisseelatud Karlova.

Oleme hakanud nostalgilist võlu nägema ka nõuka-aja vildakas ehitustöös ja kehva-võitu materjalides, millest on püütud võtta

parim. Näiteks trepiastmetel olid alles rõn-gakesed (punase?) vaiba varraste kinnita-miseks. Keldris on sisseehitatud ja tõenäoli-selt töökorras kalasuitsutusahi. Torumehed imetlesid maja küttesüsteemi, mis algselt töötas ilma pumbata, st kuum vesi ringles jämedates torudes iseenda soojuse ja rasku-se mõjul. See tundub juba sarnase tehnikai-mena nagu Peterhofi purskkaevud!

Võtab veel aega, kuni me maja päris korda saame, aga püüame seda teha eelmiste heade peremeeste vääriliselt.

Taga-Karlova on elamiseks mõnus

Meie kodumaja enne krohvimist, arvatavasti aastal 1959 või 1960. Foto: Erakogu

Anu JõesaarSide tänava elanik

26. märtsil 2010. aastal avati Tähe 56 esi-mesel korrusel Hariduse Tugiteenuste Kes-kuse uued ruumid. Tegemist on Tartu linna hallatava asutusega, mis loodi selle aasta alguses Kroonuaia kooli juures tegutsenud Nõustamis- ja Õpiabikeskuse baasil.

Nõustamis- ja Õpiabikeskus on Tartu koo-lilastele pakkunud hariduse tugiteenuseid juba üle kümne aasta. Alates 2008. aastast hakati teenuseid pakkuma ka lasteaiaealistele lastele ja nende vanematele ning 2009. aastast riikliku õppenõustamissüsteemi arendamise programmi raames ka Tartu maakonna ela-nikele. Seoses laienenud sihtgrupi ja teenuste arvu kasvuga jäid endised ruumid Kroonu-aia koolis kitsaks. Tartu linn andis keskuse kasutusse äritegevusest tühjaks jäänud Tähe 56 esimese korruse ruumid ning need reno-veeriti Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide toel projekti „Tartu-maal avalike hariduse tugiteenuste arenda-mine – TAHTA” raames.

Uues keskuses on pinda ca 300 ruutmeet-rit. Endise kolme kabineti asemel on nüüd keskuse kasutuses kaheksa nõustamiseks

sobilikku ruumi ja lektoorium koolituste korraldamiseks. Suurde fuajeesse tuleb ava-lik internetipunkt, kus lapsevanemad, kellel puudub arvuti kasutamise võimalus, saavad külastada e-kooli ja teha teisi vajalik-ke toiminguid.

Keskuses töötavad psühho-loogid, eripedagoogid, lo-gopeedid, karjäärinõustaja ning sotsiaaltöötaja. Kõikidel spetsialistidel on pikaajaline kogemus arenguliste või hari-duslike erivajadustega laste aita-misel (haridusliku erivajaduse alla liigitatakse nii eriline andekus kui ka õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded kui ka pikaajaline koolist eemal vii-bimine).

Keskuse juhatajaks on Ana Kontor, kes on õpiraskustega lapsi aidanud üle 35 aasta, koostanud mitmeid õppematerjale laste jõu-kohaseks õpetamiseks ning koolitab õpeta-jaid ja koolide tugispetsialiste.

Keskusesse võivad oma muredega pöördu-da nii lapsed ise, lapsevanemad, õpetajad kui ka kõik teised lastega tegelevad spetsialistid. Keskuse spetsialistid pakuvad psühholoogi-

list, eripedagoogilist, sotsiaalpedagoogilist, logopeedilist ning karjääriplaneerimise alast nõustamisteenust. Kõik keskuse poolt osuta-tavad teenused on klientide jaoks tasuta.

Keskuse tegevuse üheks suuremaks eesmärgiks on põhikoolist välja-

langevuse vähendamine. Selleks on oluline tekkivaid probleeme juba varakult märgata ja last toetama asuda. Hariduse Tugi-teenuste Keskuse ülesandeks on last, lapsevanemat ja kooli selles

protsessis toetada. Lapsevanem võiks kaaluda kesku-

sesse pöördumist, kui tema lapsel on tek-kinud õpiraskused, käitumis- või suhtlus-probleemid ning vanem soovib nõu ja abi, kuidas oma last kodus toetada ning teada saada, milliseid võimalusi tema lapse toeta-miseks pakub haridussüsteem.

Hariduse Tugiteenuste Keskuse uksed on avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00-18.00. Vastuvõtule saab registreeruda telefonil 746 1000.

Lisainfo: www.tartu.ee/tahta

Hariduse Tugiteenuste Keskus kolis Tähe tänavaleEneken Juurmann

Kirev Karlova

Endise karlovlasena kirjutan sellest, kuidas ma renoveerisin oma Õnne tänava elamist, mis eelmisel aastal valiti kodukonkursil Eesti kaunimate kodude hulka.

Kui ma esimest korda sellesse korterisse astusin, siis võlus mind kolmest ilmakaarest tubadesse paistev valgus ning loomulikult aadress – Õnne 33. Optimistina arvasin, et kodu saab valmis kolme suvekuuga, kuid paraku läks pea aasta kauem.

Kuna see uhke saja-aastane maja on muinsuskaitse all, siis tuli erilise hoolega suhtuda kõigesse, mis alles. Ükshaaval said lahti võetud põrandaliistud ning uste ja akende piirdelauad. Kärsahais ei tahtnud korterist kuidagi kaduda, sest lisaks liistudele tuli paks värvikiht eemaldada ka saepuruplaatide alt välja tulnud vanadelt põrandalaudadelt.

Kõige vaevarikkamaks osutus akende taastamine, sest need olid väga halvas seisus. Õnneks leidsime maja siseõuel asunud ja tänaseks juba lammutatud hoovimajast suure koguse vanu aknaid, kust saime akende taastamiseks vajalikke detaile.

Tuleb tunnistada, et päris mitmel kor-ral valdas mind lootusetus – tundus, et see vaid kahetoaline korter ei saa kunagi valmis. Kui remonditüdimus eriti suu-reks läks, siis käisin külas naabripoisil, kes alustas kodu renoveerimist minuga samal ajal. Nähes, et temal pole tööind veel raugenud, sain ka mina innustust juurde.

Meie kodu ehteks sai magamistoa lagi, mil-lelt paistab täies uhku-ses maja pikk elulugu. Sellelt said eemalda-tud lahtised värvi- ja pahtlikihid ning järele jäi kirju ja kordumatu muster. Vanemad küla-lised küsivad tavaliselt taktitundeliselt, et kas jaks sai enne remondi lõppu otsa, et lagi vär-vimata jäi. Mulle aga just nii meeldibki!

Ühe Õnne tänava korteri õnnelik pääsemine

Ülal: Kui remondist villand sai, võttis Liina elutoas päikest Fotod: erakogu

Paremal: Elutuba pärast remondi lõppu.

All: Kodu ehteks kujunes magamistoa lagi, millelt paistab maja väärikas ajalugu.

Liina Jürgen

Rohkem pildimaterjali ja jutte leiate Liina kodu taastamisest tema remondiblogist: http://remont-midameenutada.blogspot.com

Kirev Karlova

Mina alustasin maja ajaloo uurimisega isegi varem, kui mainitud projekt alguse sai. Nimelt pärast kodu soetamist Karlo-vasse 2004. aasta lõpus sain pärandina eelmiselt korteriomanikult kaasa ka hoo-netekogumi esialgsete jooniste koopiad. Kuna maja kunagine välimus oli erinevalt praegusest niivõrd kaunis, ei saanudki sel-le juures muud ideed tulla, kui renoveerida nii originaalilähedaselt kui võimalik.

Sealt sai tegelikult alguse ka minu huvi maja ajaloo, selle välise ilme ja endiste ela-nike vastu. Niisiis sattus majaloo projekt minu ette just sobival ajal. Palju kasu oli ka koolitustest, kuidas uurimist alustada ja mil moel arhiive kasutada. Minu jaoks on tegelikult samavõrra oluline ja huvitav nii maja joonis või pilt ajaloost, kui ka jutus-tus või kellegi mälestused maja ehitanud või seal elanud inimese elukäigust.

Mina soovitan maja ajaloo uurimisest huvitatuil olla avatud igale võimalusele, sest kunagi ei oska aimata, millal sa võid endale huvipakkuva info otsa sattuda. Mina uurisin muuhulgas ka netis leidu-vaid fotokogusid ning avastasin ühelt pil-dilt meie maja katuse koos sellel algselt olnud torniga, mis sealt aga aastaküm-neid puudu oli. Nüüd on torn juba poo-leldi taastatud. Sellistest vanadest fotodest võib saada ka omal moel tõestusmaterjal, kui senine info on kaheldava väärtuse-ga. Vajalikku teavet võib otsija saada ka lihtsalt vanemate linnaosa elanikega rää-kides, kindlasti keegi mäletab midagi.

Peale selle, et maja ajaloo uurimine ai-tab meil hoone väärikat ja põnevat mi-nevikku mäletada, on see eelkõige aga suureks abiks renoveerimisel. Miljöö-väärtuslik renoveerimine pole minu arust

inimeste kiusamiseks välja mõeldud ega ka linnuke kuskil linnaametniku kaus-tas, vaid kõigepealt siiski õigesti ja kau-nilt teostatud, miljööd arvestav ja hoone-te esialgset kuju toetav remont. Selliselt renoveeritud hooned pole väärtus mitte ainult seal elavate inimeste jaoks, vaid annavad palju juurde nii linnaosale, lin-nale kui riigile. Rääkimata sellest, et need teevad rõõmsaks iga karlovlase meele.

Seda teavad kõik, et renoveerimine pole odav. Mina ja õnneks ka minu maja teised elanikud on seda meelt, et kui teha, siis üks kord ja võimalikult hästi. Suur osa tööd on juba tehtud (osa sellest on ka väljast näha, osa mitte), aga teha on siiski veel palju. Loodetavasti jõuame ka meie tasapisi oma majakompleksi vääriliselt ennistada ning seda oma algses ilus teistele karlovlastele ja Tartu külalistele näidata.

Uuritakse Karlova hoonete seenkahjustusiMais ja juunis vaadatakse seenkahjustuste riskiastme määramiseks Karlovas ja Supilinnas tasuta üle umbes 50 hoonet. Esialgne

ülevaatus hõlmab hoone visuaalset ülevaatamist, probleemsete kohtade ülespildistamist ning nõuandeid edasiseks. Ülevaatusi teosta-vad Eesti Maaülikooli puitkonstruktsioonide lektor Kalle Pilt koos abilistega Sihtasutusest Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus.

Ülevaatused toimuvad tasuta, neile saab registreerida Karlova Seltsi vahendusel (www.karlova.ee). Registreerimiseks teatada objekti aadress, telefoninumber ning tellija e-postiaadress (võimalusel). Ülevaatuse täpse aja suhtes võetakse ühendust.

Ülevaatusi finantseerivad Eesti Maaülikool Maaehituse osakond (www.mi.emu.ee), Puleium OÜ (www.majavamm.ee) ja Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA (www.mycology.ee).

Lisainfo: karlovaselts@gmail.com

Minu kodu-uurimise lugu

Eha 26/28 eestvaade

Marge TederEha 26/28 elanik

Eha 26/28 maja lugu on kirja pandud Karlova majalugude kogumise projekti raames. Teiste valminud Karlova majalududega ning juhistega uute lugude kokkupanekuks saate tutvuda veebilehel www.karlova.ee. Kutsume karlovlasi üles oma maja ajalugu jäädvustama ning palume tulemust ka Karlova Seltsiga jagada!

Kirev Karlova

Käesoleva aasta märtsis-aprillis toimus Karlova Seltsi eestvõttel Karlova koolides, tänavatel ja Karlova keskuses rida üritusi, mille läbivateks märksõ-nadeks olid erinevused ja sallivus. Üritused toimusid Tolerantse Tartu pro-jekti raames eesmärgiga panna meid kõiki enam märkama nii enda kõrval elavat eestlast kui teisest kultuurist pärit inimest ja neist hoolima.

Sallivus algab teadmisest ja huvist selle vastu, mis erineb ning sallimatuse mittesallimisest. Eestis peetakse sallivuseks sageli ka ükskõiksust. Me pole üleliia lahked ei kiituse ega laitusega ning nii jätame märkamata ja sekkumata ka seal, kus seda kindlasti teha oleks vaja.

Just sallimatuse erinevaid vorme ning nendega toimetulekut kajasta-sid Karlova koolide õpilased oma sketšides – kolmes koolis toimunud võistlustel “Salli mind!” osales kokku üle 20 kahe- kuni kümneliikmeli-se võistkonna. Parimad said auhinnaks teatrikülastuse ja ekskursiooni ning iga kooli võitjameeskond esines Tolerantse Tartu lõppkonverentsil. Lisaks võistlusele külastasid koole Tartu ülikoolide välisüliõpilased ning rääkisid õppimisest ja koolis käimisest teises kultuuris, välismaalasena Eestis elamisest, erinevustest ja sallivusest.

Karlova Keskuses toimus kaks avalikku ruumi suunatud töötuba: täna-vakunsti töötuba, mis keskendus stencil art’i ehk trafaretikunsti õpetami-sele ja mille tulemusi on võimalik uudistada Sõbra tänava mänguväljaku plangul ning Loesje töötuba, kus genereeriti ühiselt sallivuse teemalisi sõ-numeid, mis hiljem ka Karlova tänavatele jõudsid. Lisaks eelnimetatutele toimusid kolme kultuuri tutvustavad aruteluõhtud, Tähe 20 Anna Edasi kohvikus, kus Tartus elavad soomlased, ungarlased ja grusiinid rääkisid oma kultuurist ja köögist ning Eestis elamise rõõmudest ja muredest.

Ka esimene Karlova ajaleht sai teoks just antud projekti raames - enamikku Karlova majadest jõudis Kaasava Karlova Erileht märtsi keskpaigas.

Karlova lillerohkeks!

Karlova Selts otsib partnerit, kes on huvitatud koos-tööst Karlova miljöösse sobiva erikujundusega pidust lillekastide / lillekastiümbriste ning postkastide valmistamisel. Kui jagad arusaama, et Karlovast võiks 2/3 aastast saada “lillekastilinnaosa” ning soovid kaasa rääkida sobiva(t)e kujunduslahendus(t)e loomisel või on Sul tahtmine ja võimalus kaste valmistama hakata, võta ühendust projekti koordinaatori Raivo Valkiga:

raivo.valk@ut.ee, tel. 527 8074.

Varakevadine üritustesari Kaasav KarlovaAune Valk

Foto: Sirla

Karlova Selts ootab uusi liikmeid! Täida liikmeksastumise avaldus seltsi koduleheküljel www.karlova.ee ja saada aadressile karlovaselts@gmail.com või pöördu Karlova Keskusesse (Tähe 20). Küsimuste korral helista telefonil 527 8074 (Raivo Valk).

Kirev Karlova

Karlova seltsi liige Ilmar Part kirjutab, kuidas Ropka kandi rahvas Karlova elu-olu paremaks muudab.

Karlova vajas oma suusarada

Pikk, mõnus, lumine talv tekitas ka meie pere laiskurites tahtmise suusad alla suruda ja talverõõme nautima minna. Siin, Karlova ja Ropka piiril, jäid aga kõik linna sisseae-tud rajad kaugele (Tähtvere, Anne kanal, Ihaste, Variku mets). Et pärast tööpäeva natuke pulssi tõsta ja sõõmu värsket õhku hingata, oleks üsna jabur suusad kaenlas-se võtta või autosse toppida ja teisele poole linna sõita, seda enam, et lumeolud olid ju samad igal pool.

Sõbrad Jalaka tänavalt olid juba haka-nud suusatamas käima Ropka pargis, mis on siitkandi inimeste jaoks ainus suurem avalik ro-heala. Nad kurtsid aga, et ainult suuskadega sissesõidetud radadel kipuvad suusakepid paksu tallamata lumme takerduma. Olime ise ka oma aia taga Sadamaraudtee ääres edasi tagasi mõne harjutustiiru teinud, aga see jupp Tähe ja Võru tänava vahel jäi üsna lühikeseks.

Kuigi suusaradade sisseajamise tehnoloo-giast ei teadnud me midagi, tundus, et ega see ülemäära keeruline olla saa. Haarasin telefoni ja hakkasin uurima. Kõigepealt selgus, et linnal ei ole selleks oma tehnikat ega ka eelarves raha - andsid aga nõu suu-saraja marsruudi planeerimise kohta. Läbi mitme inimese sain lõpuks kätte Tähtve-re spordipargi rajameistri, kel nii tehnika kui ka tahtmine olemas. Juba mõne päeva pärast oli rajameister koos buraani ja jäl-jekelguga kohal, vaja vaid ette näidata, kus rada võiks kulgeda - isegi pargis pesitsevale lasteaiale sai ovaal uuesti sisse sõidetud. Ra-haliselt panid õla alla viis inimest Karlovast ja Ropkast (siinkohal suur tänu neile!). Kui mõne aja pärast oli vaja radu uuendada, siis hoolitses selle eest juba Tartu linnavalitsuse sporditeenistus.

Loodame, et oleme sellega pannud aluse traditsioonile, mille jätkamise eest linna-valitsus ise järgnevatel aastatel hoolt kan-nab. Oma kogemusest võin öelda, et Ropka pargi suusaradu kasutasid paljud rõõmsate nägudega inimesed. Nende hulgas ka vane-maealisem rahvas, kes tõenäoliselt ei oleks saanud ega tahtnud kodust kaugele sõita, selleks et väikest suusatiiru teha.

Ületamatud trepid

Teine algatus sündis põhjusel, et inimesed lõpuks tüdinesid ootamast, millal saab Tähe tänava ja sadamaraudtee ristumise treppi-dest lapsevankriga normaalselt liikuda. Tre-pid ise ei ole pikad, aga nende juures puu-duvad kaldteed või relsid. Pole ka ülekäi-gurada, et teisele poole tänavat saada (kus kõnniteel treppe pole). Treppide kõrvale on mitu generatsiooni lapsevanemaid sisse tallanud kitsukesed porirajad, kust jalgrat-

taga saab veel üles ja alla, aga lapsevankriga liikuja peab elu eest võimlema, et vanker püsti jääks.

Kahjuks tundub, vaatamata sellele, et Tartu on end kuulutanud lapsesõbralikuks linnaks, pole teedeehitusrahade jagamisel siiamaani lastevanemate ega ka ratastoo-lis liikuvate inimeste liikumisvajadused piisavalt tähelepanu pälvinud. Erinevates seltskondades seda probleemi arutades sün-dis mõte ise linnale abikäsi pakkuda, seda enam, et probleemi füüsiline lahendus ei tundu ülemäära keeruline olevat - paar-kümmend inimest päevaks labidatega töö-le, mõni koorem killustikku ja freespuru ja oleks asi korras. Kuigi talgutööna neid asju kahjuks ei lahendata, otsustasime siiski lei-da võimalikult palju inimesi, kes oleks nõus füüsiliselt, rahaliselt või vaimselt selle prob-leemi lahendamisele kaasa aitama.

Meie pöördumist Tartu linnale toetasid lapsevanemad ja kasvatajad kõrvalolevast lasteaiast, kohalikud ettevõtjad, liikumis-puuetega inimesed, Karlova Seltsi liikmed, ja paljud veel - kokku 145 inimest. Nendest suur osa olid nõus ka oma abi pakkuma. Nüüdseks on pöördumine ja allkirjad abi-

linnapea Margus Hansonile üle antud ja oo-tame lootusrikkalt tema vastust.

Unistamisest ja algatusjulgusest

On olemas loendamatu hulk pisiasju, mis määravad meie füüsilise elukeskkonna kva-liteedi - liiklusturvalisus, kõnniteede kvali-teet, parkimiskorraldus, äärekivid ja trepid, tänavahaljastus, puhtus ja heakord, pargid, istmepingid, ligipääs rohealadele, mängu-ruum lastele, kohalikud poed ja muud tee-nused jne. Sellest omakorda sõltub paljuski, mis tundega me oma koduuksest linnaruu-mi välja astume. Kas astume vaenulikku ja ebaturvalisse ruumi, kus peame ellujäämise eest võitlema ja igal sammul ohtude ja eba-mugavuste suhtes valvel olema. Või astume oma kodutänavale teades, et siin on turva-line paik, kus minu ja mu pere vajadustega on arvestatud.

Kvaliteetne linnaruum on üks eeldus sel-lise kodutunde tekkimiseks, mis seob ini-mesi ühe linna või linnajaoga pikaks ajaks või kasvõi terveks eluks. Aga oma elukesk-konna pisiasju teavad ikka kõige paremini need, kes seal elavad, mitte linnaametnikud või poliitikud. Seetõttu pole mõtet oodata, et küll keegi kunagi selle või teise asja korda ajab, vaid mõistlik on ise kohe sekkuda ja te-gutseda. Kui leidub mingi asi, mis sind när-vi ajab või mida sinu arvates oleks väga vaja, siis võid olla üsna kindel, et on veel küm-neid või sadu inimesi, kes on mõelnud sama moodi. On vaja lihtsalt pealehakkamist, et need inimesed üles leida ja jõud ühendada.

Minu üks unistusi on leida võimalus lin-na isetekkinud roheliste liikumisradade ühendamiseks. Need rajad kulgevad näiteks pikki raudteeäärseid ja jõekaldaid. Nii te-kiks linna sees autoliiklusest eraldatud ro-heliste liikumiskoridoride võrgustik, mida inimesed saaksid kasutada nii igapäevaseks liikumiseks, kui ka suviseks ja talviseks tervisespordiks. Sadamaraudtee on üks sel-line liikumiskoridor, mis võiks tulevikus pakkuda turvalist ja meeldivat keskkonda liikumiseks kesklinna, Ropka pargi ja Tam-me staadioni vahel. Ootan selles osas kaasa-mõtlejaid ja häid ideid.

Kaasamõtlejad on oodatud kirjutama aadressil ilmarpart@gmail.com

Ilmar Part

Võid olla üsna kindel, et on veel kümneid või sadu inimesi, kes on mõelnud sama moodi

Kohalikud algatused Ropka pargi lähistelt

Kirev Karlova

Ennekõike seepärast, et kodu on keskkond, kus oleme harjunud olema. Harjumused muudavad meid tähele-panematuks ja hooletuks. Lisaks saa-dab meid usk, et minuga ju tuleõnne-tust ei juhtu.

Millele tuleb tähelepanu pöörata?Hoolitse, et kütteseadmed, korstnad ja

lõõrid oleksid töökorras ja puhastatud ning kontrollitud vähemalt kord aastas. Samuti jälgi kütteseadme kasutamisel, et selle lähi-ümbruses ei oleks süttivaid esemeid. Väldi elektrijuhtmete ja pistikute ülekoormamist, samuti kontrolli nende korrasolekut ning veendu, et neil ei oleks põletusjälgi. Asenda kulunud juhtmed, pistikupesad ja lülitid uute vastu! Lülita välja elektriseadmed, mida pa-rasjagu ei kasuta. Kui hoolid endast ja oma lähedastest, ära suitseta siseruumides. Siga-ret kustuta alati tuhatoosi.

Veendu, et kardinad ei saa tuulega sattuda lahtise tule või kuumade pindade lähedale.

Parim on töökorras suitsuandur!Suitsuandur peaks olema kindlasti igas

magamistoas, kuid ka elutoas ning korido-ris. Suitsuanduri töökorda peab kontrollima paar korda kuus testimisnupu abil.

Minu kodus tuleõnnetust ei juhtuPooled tulekahjud puhkevad kodudes.

Ometi ei taha inimesed seda uskuda. Tu-lekahjuoht ei lähtu mitte ainult ahiküt-test või muust lahtise tule allikast, vaid ka elektriseadmetest ja hooletusest. Hoone si-seruumide tulekahju saab üldjuhul alguse väikestest tulekolletest ning areneb sood-satel tingimustel umbes 5 minutiga täispõlengu faasi. Sisetingimustes toimub põlemine hapnikuvae-ses keskkonnas, mille tulemusena ained ei põle lõpuni ja nii tekib ohtralt mürkgaase. Nendest enam tuntud on vingugaas. Gaas levib kiiresti. Sageli tapab inimese tule-kahju ajal mitte otseselt tuli, vaid hapnikuvaese põlemise tagajärjel tekkinud mürkgaas. Suitsuandur annab häire põlengu algjärgus, mil pääsemine ja tule kustutamine on veel inimesele jõukohane. Samuti

tuleks koju muretseda esmased tulekustu-tusvahendid, pulberkustuti ja/või kustutus-tekk, et tulekahju avastamisel oleks võima-lik kiiresti tegutseda ja tule levik peatada.

Kütteseadmete hooletuse ohud

Aastaringse puiduga kütmise korral tu-leb kütteseadet ja lõõre puhastada kaks korda aastas. Hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütteperioodi algust ja gaasiküt-teseadmeid üks kord aastas. Ka ventilat-sioonilõõre ja -korstnaid tuleb puhastada vähemalt kord aastas. Sobivaima hooldus-sageduse kütteseadmete hoolduseks määrab korstnapühkijast spetsialist. Hooldustöödel tuleb kontrollida veel seda, ega korsten ei ole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni jms. Need on lihtsalt arusaadavad ja

järgitavad ohutuseeskirjad. Kutsun karlov-lasi juba kevadel kutsuma korstnapühkijat küttesüsteeme puhastama ning kontrolli-ma. Kütteseadmete ohutusest saab rohkem teavet päästeteenistuse kodulehelt www.rescue.ee/1667

Päästeala infotelefonilt 1524 saab infot korstnapühkijate ja pottsepa teenuse koh-ta. Samuti leiab piirkonna korstnapühkijate kontakte Eesti Korstnapühkijate Koja kodu-lehelt www.korsten.ee.

Suvi tuleb - grilli ohutult!Grillimisel tuleb järgida samu ohutus-

nõudeid, mis lõkke tegemisel. Arvestama peab ilmastikuolusid, tuule tugevust ja suunda. Elumajale lähemal kui 5 meetrit grilli kasutada ei tohi ja päästeteenistuse

inspektoritel on õigus selle eest elanikke trahvida. Kui aga gril-limine võetakse ette hoonetest ohutus kauguses või looduses, siis peab grillahju kasutama vastavalt ettevalmistatud kohas, kus sädemete ja tule levik on pii-ratud. Grillahi tuleb paigutada mittepõlevale aluspinnale. Olu-line on, et ahi peab kasutamise ajal olema järelevalve all ja pä-rast tuleb kütusel täielikult ära põleda lasta või põlemisjäägid veega kustutada.

www.rescue.ee/louna

Sel talvel sattus Eha tänaval tuleroaks kahekorruseline puukuur. Tükike miljööd on jälle hävinud. Foto: erakogu

Erki RemmelkoorLõuna-Eesti Päästekeskusennetustöö büroo juhataja

Karlova päevadel seatakse üles Lõuna-Eesti Päästekeskuse teabetelk.

Demonstreeritakse köögipliidilt alguse saanud tule jõudu. Tutvustatakse päästetehnikat, nõu annavad korstnapühkijad ja päästespetsialistid. Tartu Tuletõrjeühingu vabatahtlikud selgitavad suitsuanduri tööpõhimõtet, samuti on võimalik soetada tulekustutus- ja ohutusvahendeid.

Kell 14.00-15-00 on huvilised kutsutud lavatagusesse parklasse jälgima näitlikku õppust “Inimese päästmine avariilisest autost”.

Miks arvame, et meie kodud on ohutud?

Kirev Karlova

Londonis elades, käisime sageli sõpradega kurikuulsas Camden Townis. Seal on us-kumatul hulgal erinevaid poekesi ja kohvi-kuid. Poepidamine on enamiku jaoks roh-kem kui lihtsalt äriline ettevõtmine. See on pigem elustiil. Laupäeviti tulvab sinna kirju rahvahulk, kes naudib sealset melu ja vaba õhkkonda. Too linnaosa on nagu protesti-avaldus kesklinna suurtele ja masstoodan-gule orienteeritud kaubamajadele. Midagi sealsest emotsioonist jäi minusse kummi-tama. Hakkasin unistama sellest, et Tar-tus oleks üks kena ja omapärane pood, kus saaks müüa kõike, mis ainult pähe tuleb.

Eelmise aasta kevadel hakkasin otsima ruume, kuhu selline poeke sobiks. Ma kuju-tasin alati ette, et see peaks olema Karlovas. Muidugi olid mul omad kahtlused käidavu-se osas aga kui ma neid Õnne tänava ruu-me nägin, siis ei kuulanud ma enam ühtegi vastuväidet, vaid rentisin ruumid ja tegin südasuvel poeukse lahti. Kuna ma armastan asju, millel on möödaniku hõngu ja Karlova

on ise nii läbi imbunud nostalgilisusest, siis sai pood nimeks Romia Vintage. See sõna (vintage) on selgelt üsna pretensioonikas, aga ma lihtsalt ei suutnud seda kasutamata jätta. Püüan hoida siin poes atmosfääri, mis seda õigustaks.

Tahaks, et Karlova muutuks kunagi lin-naosaks, mis on sama kuulus ja pöörane nagu Camden Town. Potensiaali siin ju on. Karlova on kesklinnale piisavalt lähedal, siin on kunstikool ja palju sobilikke tänava-äärseid äripindu. Pea iga maja esimesel kor-rusel võiks olla midagi, mis inimesi kohale meelitab - kohvikuid, antiigipoode, vaik-seid raamatupoode või teemaju. Praegu on Karlova kahjuks veel lihtsalt üks ilus, vaik-

ne linnaosa ja nendel pisikestel äridel on raske püsima jääda. Suurte ostukeskuste ja kaubamajadega on hetkel raske konkureeri-da aga ma loodan, et Karlova ärkab peagi uuele elule ja sellest saab mõnus koht näda-lavahetuste veetmiseks.

Lisainfo: Taaskasutuspood Romia www.romia.ee

Kesk tänaval valmib kergliiklusteeAprilli keskel alustati Tartu kesklinna Ropka linnaosaga ühendava kergliiklustee viimase

lõigu ehitusega. Teetööd käivad praegu Kesk tänaval ja Võru tänaval raudteest Aardla tänava-ni. Lisaks jalgratta- ja kõnniteede rajamisele ehitatakse välja uus tänavavalgustus.

Võru-suunaline kergliiklustee, mis algab Riia mäelt ning kulgeb piki Tähe tänavat Koidu tänava kaudu Kesk tänavale, sealt edasi Tehase tänavale ning siis Võru tänava kaudu linnast välja, saab täies pikkuses valmis tänavu suve keskpaigaks. Töö kogumaksumus on 11 miljonit krooni.

Õnne tänava leiunurk – Romia VintageEvelin Donner, Romia Vintage, Õnne 43

Foto: Riina Laurson

Karlova Seltsi kroonika – olulisemad sündmused viimasest poolaastast

November

Isadepäev koostöös Tartu Lille majaga. Karlova teemaplaneeringu arutelud ja ettepanekute tegemine.

Detsember

Heategevuskontsert koostöös Salemi kirikuga Tartu Kristliku Noortekodu heaks.

Veebruar

Seltside ühispöördumine Lina tn haigla-kompleksi kaitseks. Jätkuvad talgu- ja muus vormis remondi-tööd seltsiruumi ja kohviku Anna Edasi avamiseks, et selts saaks oma kodu ning värske saia lõhn Tähe tänava pärisosaks.Aitäh kõigile töö tegijatele ja annetajate-le!

Märts

Kaasava Karlova üritustesari Karlova koolides, tänavatel ja Karlova Keskuses, et me kultuuride ja inimeste erinevuste tähendust paremini hinnata mõistaksi-me, üksteist enam märkaksime ning hoo-liksime. Lisaks said märtsis Karlova arvukad ah-jukütjad osaleda ahjude kütmise ja hool-damise koolitusel.

Aprill

Talgud koostöös Tartu Linnavalitsusega Tartu Loomemajanduskeskuse taguste nõlvade korrastamiseks. Karlova päevade ettevalmistamine. Koostöövõimaluste arutelu Tartu Kuns-tikooliga. Külas sõpradel Supilinnas Supilinna päe-vadel.

Mai

Metsaistutustalgud. Karlova päevad 12. - 16. maini, et saak-sime üksteisest, karlovlaste põnevatest tegemistest ning kevadest rõõmu tunda. Vaata kava lehelt www.karlova.ee ning tule osalema koos sõprade või perega!

Kirev Karlova

Peeter Krossmann

Kirev Karlova

Rukki-mustikakookkohviku Anna Edasi menüüstBirjo Urbase selgitustega

Põhi:600 gr võid280 gr suhkrut600 gr jahu1,5 tl küpsetuspulbrit(1 muna)

Täidis:800 gr – 1 kg mustikaid 100 gr suhkrut

Kate:200 gr rukkijahu200 gr nisujahu200 gr võid100-200 gr suhkrut1 tl küpsetuspulbrit

Kogused vastavad ühele tavalisele elektripliidi koogiplaaditäiele.

Kui meil kohvikus toimus „Kaasava Karlova“ projekti raames Soome õhtu, siis ma otsisin lisaks karjala pirukatele sinna midagi magusat. Leidsime ühe vana retsepti, kus oli rukkijahust mustikakook. Mul on lapsepõlvest meeles, et kui vanaema mind metsa mustikale saatis, andis ta alati ikka võileiva kaasa. Hakkasin mõtlema, et tegelikult tõesti rukkijahu sobib mustikaga.

See on nii teistsugune ja samas hästi lihtne kook. Mulle väga meeldib. Ma natuke tegin selle retsepti ümber, et see oleks lihtsamini tehtav. Pakkusime seda juba Supilinna päevadel ja tahaksime hakata seda ka kohvikus pakkuma.

Löö või kergelt vahule, lisa suhkur, sega hulka rukkijahu. Sobib nii liht- kui kroovjahu – mida tumedam jahu, seda tumedam tuleb kook. Võib lisada ka ühe muna, muna hoiab kooki rohkem koos. Pane taigen ühtlase kihina märgade kätega küpsetuspaberiga kaetud plaadile.

Siis pane sinna südamest mustikaid ja natuke suhkrut. Mustikate peale puista puru jahust võist, suhkrust ja küpsetuspulbrist. Seda ei tohi sõtkuda nagu muretaigent, vaid just nimelt pudistada.

Küpseta kõrgel temperatuuril (umbes 200 kraadi) umbes tund aega. Rukkijahu asjad vajavad suuremat kuumust ja pikemat ahjus olemist.

Selline lihtne kook, mida sobib hästi süüa vaniljejäätisega ja vähe maitsestatud vahukoorega.

Killukesi Tähe 20 apteegihoone ajaloostJuugendlik-heimatlike sugemetega romantilise elamu-

apteegihoone on projekteerinud Tartu arhitekt Anatoli Podcekajev. Karlova apteek projekteeriti ja ehitati aastatel 1924–1929. Osadel andmetel koliti majja juba 1926. aasta septembris. Apteegi omanikuks oli proviisor A. Imelik, kes mürgitas end 1940. aasta jõulude ajal. Majas oli kaks korterit ning apteek ühe suure ja kahe väiksema ruumiga.

Apteek, kandes aastate jooksul küll erinevaid nimesid (Karlova apteek nr. 5, apteek nr 141, Tähe apteek, Karlova apteek),

oli selles majas tervelt 82 aastat.

Tähe 20 aastal 2006. Foto: Kerly Ilves

Kirev Karlova

Karlova päevade kava:Kolmapäeval, 12.mail 18.00 Karlova ekskursioon Tähe 20 eestNeljapäeval, 13.mail 18.00 Karlova ajalooõhtu Tähe 20Reedel, 14.mail 17.00 Akende ja uste restaureerimine Tähe 20 19.00 Puitfassaadi renoveerimine Tähe 20

Laupäeval, 15. mail10.45-11.30 Sõidutab Lodi huvilisi ja Supilinna esindajaid Lodjakoja juurest Karlovasse11.30-12.00 Rongkäik läbi Karlova - Sõpruse sild, Jõe, Tolstoi, Tähe, Karlova päev (Tähe 4 juures)

Karlova päev TÜ füüsikahoone (Tähe 4) ja Päeva tänava vahelisel alal12.00-12.10 Karlova päevade avasõnad12.10-12.40 Sassi ja Karoliine lasteaia laulu- ja tantsulapsed12.40-12.55 Tartu Erakooli laululapsed12.55-13.10 Tähe noorteklubi tantsutrupid „Starlife“ – tants “Fame” ja Star-girls“ tants „Jõuluime kogu eluks“13.10-13.20 Karlova gümnaasiumi tantsutrupp13.20-13.35 Koidu Noortekeskuse tutvustus - Moeshow13.35-14.05 Ansambel Emaj - jazzilik meeleolumuusika Elleri Muusikakooli noortelt14.05-15.00 Kaie Mikheim - torupill, Asso Int - Eesti lõõts15.00-16.00 Kirjanike vesltusring Kauksi Ülle, Karl-Martin Sinijärv, (:) kivisildnik16.00-16.30 Ansambel tsem-broge-metal noortebänd16.30-17.00 Tartu I Muusikakooli pop-jazz ansambel, juhendaja Andres Vago17.00-17.15 PÄEVADE LÕPETAMINE

20.00 Filmiõhtu (multifilmid suurtele ja väikestele) Tähe 20

MUUD TEGEVUSED12.00-17.00 Täheka Elurõõmu telk - näomaalingud, batuut, õhupallid, Elava päeviku töötuba, lauajalgpall12.00-17.00 Ungari muinasjutud ja mängud lastele12.00-17.00 Tartu kunstikoolide tudengite maalimine Tähe tänaval12.00-17.00 Tartu Erakool - Teeme koos - õpituba kogu perele, kosmoseklubi robotiklubi12.00-17.00 Koidu Keskuse puutöö õpituba - “Lapsepõlve puust lelud”12.00-17.00 Lõuna-Eesti Päästekeskuse põnevad juhtumised - Vaatame, kuidas autot lahti lõigatakse ning

õpime kasutama tulekustutit.

Kunstikooli Eha tänava uues majas 12.00-16.00 - Avatud uste aeg - võimalik tutvuda majaga ning osa võtta töötubadest: 13.00 ja 15.30 Võimalik külastada kunstikooli maja uut klaastorni 16.00 Suur kunstioksjon - võta osa ja võid saada unikaalse kunstiteose omanikuks

Kohvik Karlova (Kalevi 13) kutsub maitsvaid kingitusi meisterdama. Õpituba magusamaiastele teemal“Minu pere ja muud loomad”. Tule pere või sõpradega voolima ja maalima lõbusaid, vahvaid ja vallatuid MARTSIPANILOOMI. Idee ja teostus teilt, materjal ja mõnus olemine meilt.Kohtumispaik LAUPÄEVAL 15.05.2010, 12.00-16.00 Kalevi 13. Tartu Loomemajanduskeskus.NB! Õpituba kestab kuni materjali jätkub.Kerli Pajusaar, Sille Seer, tel. 5663 7226, kohvik.karlova@gmail.com

Pühapäeval, 16.mail 12.00 Lõunatund kirjandusega “Karlova - kirjaniku kodu”. Esinevad Aado Lintrop, Jaan Malin, Anti Saar ja Sven Vabar Tähe 20

15. - 16. mail avatud Anna Edasi kohvik Karlova Keskuses (Tähe 20)

Tartu I MuusikakoolLille MajaKarlova GümnaasiumMTÜ Tartu Koidu KeskusMTÜ Tähe Laste- ja NoortekeskusLasteaed “Karoliine”Lasteaed “Sass”

Tartu KunstikoolTartu Kõrgem KunstikoolTartu ErakoolTartu Salemi BaptistikogudusTartu Ülikool Tartu LoomemajanduskeskusTartu Tuletõrjeühing

Lõuna-Eesti PäästekeskusSäästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu ÜhendusUngari KultuuriseltsOÜ Anna EdasiSupilinna SeltsOÜ HeliartÜritust toetab Tartu Linnavalitsus

Koostööpartnerid:

Väljaandja: Karlova SeltsToimetus: Kristina Kurm, Ahto KülvetKujundus: Liina Tuuling

Kirev Karlova