kirev karlova

Karlova 100!

Nr. 6

Mai 2016

Kireva Karlova väljaandja: Karlova seltsToimetus: Kristina Kurm, Silja Paavle, Ahto KülvetKujundus: Maris KaskmannKeeletoimetus: Marika Kullamaa

Esi- ja tagakaanefoto: Silja Paavle Tähe tänavaltTrükk: PaarISSN 2228-2025

2 Kirev Karlova

3Kirev Karlova

Keisri ukaasKarlova linnaosa liitmine Tartu linnaga toimus keisri korraldusel 11.05.1916 (vana kalendri järgi)

ja see publitseeriti 25.06.1916 ametlikus väljaandes Sobranije uzakonenij i pazporjaženij pravitelstva.

4 Kirev Karlova

• 8.juuni2015–ideelaborKarlova100.VäljasõitlaevagaEmajõeleKantsikõrtsi,kokkusaidseltsivabatahtlikud,Karlovapäevadekorraldajad,seltsipartnerid,toimusesimeneajurünnakjaideedekirja-panek,milliseidüritusivõikskorraldadatulevaljuubeliaastal.

• 17.juuni 2015–Karlovaseltsiüldkoosolek.Aruanneteesitaminejakinnitamine,valitiuusviieliikmelinejuhatuskoosseisusAiliSaluveer,ArneHall,ErkiRemmelkoor,KadriPaujaToomasLiivamägi,tehtikokkuvõteKarlovapäevadest.

• 10.august2015–uusjuhatuskogunessügishooajaesimeselkoosolekule,koostatirahataotluslinnaleKarlova100.sünni-päevaüritusterahastamiseks.

• 15.september2015–Karlovaseltsiesinda-jadosalesidkoosteistelinnaosadeseltsideesindajategakohtumisellinnavalitsusega.Teemakslinnauusüldplaneering,linna-osadeuuedüldplaneeringudninglinna-osaseltsidekaasaminearutelusse.

• 30.september2015–KOP-ileesi-tatiraha-taotlusKarlovapäevadekorraldamiseks

• 3.november2015–liiklusteemalinearu-telu„Karlova30”loodusmajas

• 28.november2015–Karlova100teineideelaborloodusmajas

• 26.jaanuar2016–Karlova100kolmasideelaborloodusmajas

• 16.veebruar2016–Tartuasumi-seltsideümarlaudkohvikusWernerOsalesid Annelinna,Ihaste,Supilinna,TammelinnajaKarlovaselts.Vahetatikogemusisuhtluseslinnavalitsusega,arutatiinfovahetamistseltsidevaheljakoostöövõimalusi,lepitikokkujärgmiseümarlauatoimuminesügisel.

• 29.veebruar2016–arutelulinnavalitsusesKarlovarannategemisevõimalustest.

• 2.ja5.märts2016–VoronjagaleriijaEharoosaesitlesidKalliKaldeunenäolisiloodusmaalevariatsioonidega.Avapäevaltoimuskunstioksjonninglõpupäevalmeeleolukaskontsert.

• Märtsjaaprill2016–jätkusidKarlova100peojaKarlovapäevadekorraldus-toimkondadekoosolekudKarlovaseltsiruumisjaBarlovas.

• 2015,2016sügisjatalv–KarlovaSeltsilinnaruumitoimkonnaeestvedamiselkirjavahetusjakohtumisedlinnavalitsu-segaPäevapargidetailplaneeringuküsi-mustes.19.aprillilkehtestaslinnavalit-susPäevapargidetailplaneeringu,kusparakueiarvestatudavalikuhuvigapargisäilimiseksjaparemakstasakaalustatudplaneerimiseks.

• 4.aprill2016–Karlovapäevadearutelukorraldustoimkonnajtvabatahtlikega

• 30.aprill2016–talgupäevKarlovarandI

• 7.mai2016–talgupäevKarlovarandII

• 9.–15.mai2016–Karlovapäevad2016

•11.mai2016–Karlova100.sünnipäevapiduõhtuTÜõpetajateseminarimajas

Supilinna seltsi tervitus

Karlova seltsi kroonika 2015–2016

5Kirev Karlova

Karlova 100 filmilindil!Margit Tago, Tähe tänavalt

Karlova linnaosa 100. sünniaasta tähistamisel on hoogu kogumas projekt, mille käigus jäädvustame unikaalset Karlova miljööd ja inimesi filmiklippidele.

Kas Karlova on sinu jaoks omane keskkond? Millised on su kokkupuuted selle Tartu paigaga? KolisinTartussejaKarlovassekolmaastattagasi. Olin enne seda elanud paljudessuurlinnades – sündinud Moskvas, üleskasvanudNewYorgis,elanudBostonis jaõppinudChicagoülikoolispsühholoogiatjalingvistikat,Prahasfilmikunsti–agaseeõigekodutunne tabasmindalles siin, Karlovahooviskuuridevahel.

Kuidas sa leidsid need Karlova lood, mida sa videotes jutustad?EnamuslugusidsündisidkoostöösKarlovaseltsi inimeste jaMargit Tagoga,mõnedilmusidiseenesest.

Need videod on kõik ju nagu eraldi teosed. Kas sa lähened igale loole eraldi või on sul taotlus moodustada neist mingi tervik?Tervikuks seob neid sündmuspaik jaarmastusKarlovavastu.Agajah, loodonerinevadnaguigakarlovlanegi.

Kas sul on mõttes mingi täpsem vaatajarühm, kellele sa need videod suunad? Kui jah, siis kes?Karlovaelanikud ja sõbrad.Digifailidonalles ka siis, kui Karlova on 200aastane,ehk siis ka tulevased põlved. On soovjäädvustadainimesijakohti,kesjamisonkadumasjasamutimeielastelastenituuaKarlovaajalugu.

Mis sind kõige enam (Karlovas) inspireerib?Sõbralikkeskkond,rahuliktempo.Karlovavärvid.Pretensioonitus.

Mitut videolugu läheks Karlova kirjeldamiseks vaja?Igasinimeses,hoovis,aknasvõibleidamitupõnevat lugu. Karlovat võibki jääda elulõpunikirjeldama…

Aleksander Heifets: Karlovat võib jääda elu lõpuni kirjeldama

Videoklippide ülesehitus varieerub pooleldi väljamõeldud „lugude“ jutus-tamisest pildikeeles miniloengu for-maadini. Tervikuks seob need autori käekiri. Videote operaator on Aleksandr Heifets, kes on teinud põnevaid konteks-titundlikke Tartu-teemalisi filme ning klippe (sh Tartu tänavakunstist jutustav

„Lõuendilinn“).Klippides kõnelevad inimesed, kes

elavad Karlovas või on linnaosaga seo-tud ja teavad jutustada Karlova lugusid.

Vaatajate ette jõuab Karlova ajalooline ning tänapäevane eluolu: lisaks inimes-tele ka ruumiline – koolid, kirikuid ja pesuköögid, looduskeskkond, esemed, tänavakunst jpm. Kõik see, mis teeb Karlovast omanäolise ja iseloomuga linnaosa.

Lisaks harivale ja jäädvustavale funkt-sioonile aitavad need videod väärtustada Karlovat kui Tartu ühte unikaalsemat linnaosa ning elukeskkonda ja muuta see atraktiivseks (sise)turistidele, liita

kogukonda ja suurendada kogukonna-liikmete hoolivust oma kodulinnaosa miljöö suhtes.

Esimeste lühifilmide esitlus toimub sellekevadiste pidustuste kulminat-sioonihetkel 11. mail, kui Karlova liit-misest Tartu linnaga möödub täpselt 100 aastat.

Loodame, et videoklippide atrak-tiivne vorm tekitab huvi Karlova koo-lide õpilastes ning võib olla aineseks Karlovat kajastavate referaatide või

Head karlovalsed! Seoses filmiprojektigaootameigasuguseidKarlovalugusidjaideid.NeedsaabtuuapaberilBarlovauksekõrvalolevassepostkasti.

VideotevalmimisttoetabTartulinnavalitsus.

Kaaderfilmist

6 Kirev Karlova

osa „Karlova kõdust“ eest pühkima. Veel 90ndate lõpuni püsis Karlova

linnaehituslik väärtus taasiseseisvunud Eesti uue progressilaine varjus. Igatahes tundus mõistlikum moderniseerida ja valglinnastuda, kui püüda seda olemas-olevat ressurssi kuidagigi täisväärtus-likuks linnaeluks kohandada. Ent kas endise Ülenurme mõisa maadele kerkiv linnamudel võimaldab täisväärtuslikku linnaelu või on meil sellises majakeses hoopistükkis kõik linna ja maakodu mii-nused, kuid pole kummagi plusse?

UinUva kaUnitari ärkamine

Nüüd õpimegi Karlovat uuesti tundma. Tallinna Kalamajast alanud vana väärtus-tamise puhang on jõudnud Karlovassegi: noored pered näevad Karlovas suurt potentsiaali. Korteripinna ruutmeetri maksumuse võrdlus Karlova versus Annelinn annab selge signaali ning Annelinna mugavused on Karlovas täitsa olemas ja enamgi veel. Otsekontakt on kesklinnaga, lõunaküljel aga kõik vaja-likud teenused alates autoremondist ja lõpetades koduremondiks vajalikuga (ja remontimine on ju eestlase lemmikhobi). Itta jääb Emajõgi täitsa oma sadamaga ja läänes on hüva kontakt vaksaliga, st Tallinnaga. Kortermaja toad saab liita jälle suuremateks korteriteks, puuküte on jätkuvalt kõige odavam, ja taga-aed pakub võimaluse suhelda naabriga, grillida, lastel mängida jne. Paistab, et

eemaldati uksi ja vaheseinu. Kitsas krunt võeti maksimaalselt kasutusse – lisandu-sid kahekorruselised kuurid ja elukvali-teedi parandamiseks ehitati pesuköögid. Kui esimese vabariigi lõpuaastail võisid paremal järjel karlovlased lubada endale dekoratiivaiakest, siis teise ilmasõja järel võis olude sunnil näha Karlovas uut tarbe-aianduse lainet. Iga vähimgi ruutmeetrike oli aias pragmaatiliselt arvel.

ProgressihUllUs kaalUs agUliromantika üle

Karlovale sarnaselt hoolikalt planee-rituna ja lühikese aja jooksul kerkinud Annelinn tegi vanale puidust Tartule sil-mad ette. Täismugavustega Annelinna korter tähendas tsentraalset elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi. Progressihõnguline soe vesi otse kraa-nist ja Karlova kuivkäimlale (DC) sel-gelt vastanduv vesiklosett (WC) kujun-das Karlovast peagi paljude silmis pigem negatiivse maiguga elu hammasrataste vahele jäänute ja muidu kahtlaste märsi-lohistajate elamurajooni.

Otse ülikooliansambli tsentrisse – tähetornile – orienteeritud Tähe tänava ots keerati igaks juhuks nihkesse, et Karlova haritlaskond püsiks vagur ja ei tõstaks linnaruumi parendamise küsimu-ses liialt pead. Tänu kohalikele aktivisti-dele suudeti ära hoida suurim progres-sihullus – Sõpruse sillalt algav läbimurre otse Riia tänavale, mis pidanuks suure

linn nagU maa

Karlova mõisa maadele 19. ja 20. sajandi vahetusel planeeritud elamupiirkond täi-tus kiirelt. Igati edukas arendustegevus. Tööstusliku tootmise areng soodustas linnastumist ja nõudlust elamispindade järele. Tuldi sõna otseses mõttes maalt ja hobusega ja väga paljudele tekkis siin esmatutvus linnaeluga.

Üks linnale omane nähtus – teenuste tarbimine – oli esmalt harjumatu. Nõnda toodi kaasa soov ikka oma aias kardulat kasvatada ja loomi pidada. Loomalaudad olid alguse Karlovas üsnagi argised. Veel asustamata põllu- ja karjamaadel ruumi jätkus. Maalapid küll väikesed, ent vilja-kad. Kompost tuli otse oma maja olmest. Kvartalite hoovid olid tihti barjäärivabalt avatud. Naabrilt sai mune ja üle tänava Martalt värske piimagi.

Püsiv sissetulek oli tagatud näiteks Ülejõe linavabrikust. Teenitud palga eest võis all-Karlova kaluritelt osta kohe kilo-kese värsket kala, mida oli Kesk tänava ristmikul äralõigatud nurgaga majast too-duga hea vürtsitada.

Selline on mu idülliline ettekujutus 20. sajandi alguses kujunenud Karlovast. Mul ei ole Karlovas juuri, vanavanemaid, kes selliseid lugusid võinuks mulle või minu vanematele rääkida. Olen veidikene Karlova linnaosa planeeringut uurinud ja mõtlen tänapäevasele pildile maasti-kuarhitekti pilguga, mis seda idülli vaid toetab.

See 20. sajandi alguse Karlova võis toimida päris eeskujuliku linnamudelina. Töö, toit ja teenused olid üsna kodu lähe-dal hästi kättesaadavad. Seega puudus vajadus argipäeva mõistes pikemateks teekondadeks. Jalgsi ja rattaga sai ena-mus käike tehtud.

PragmatismiPeriood

Teine ilmasõda tõi rasked ajad ja esitas Karlovalegi uue väljakutse. Muidu pai-guti küllalt ruumikate korteritega maja-desse tuli mahutada senisest rohkem ini-mesi, kes vajasid kiirelt peavarju. Oma kortermajagi näitel tean, et vahepeal oli pea kogu maja ehitatud ühetoalisteks korteriteks.

Tüüpiliselt karlovalik palkmaja või-maldas hoone siseelu küllalt paindlikult ümber korraldada. Kus vaja, lisati ja

Karlova elukeskkond 100+Edgar Kaare Tähe tänavalt, maastikuarhitekt

Kena ümmargune number kutsub mõtlema, millisena Karlovat omal ajal planeeriti ja millisena see kant hommegi elamisväärsena püsib.

7Kirev Karlova

tagada head elutingimused erineva sis-setulekuga inimestele, sh ka kunstikooli tudengitele?

Sotsiaalse mitmekesisuse taotlus seab ka linnaosa väliskeskkonna osad teise valgusesse. Illustratiivselt võiks üks Karlova tüüpiline kortermaja krundike olla hea sotsiaalruum ja lävimise võima-

lus selle maja inimes-tele. Tänavaruum võimaldab juhus-likku, aga ka plaa-nitumat kohtumist naabermajade ja ületänava elanikega (à la Tähe tn kogu-kond jne). Jäävadki üle veel avalikud mängualad, pargid,

pisemad skväärikesed ristmikel, mille ülesandeks on toetada laiema piirkonna head sotsiaalelu, aga ka vaba aja veetmise ja sportimise võimalusi.

Loetlesin need väliruumid paremus-järjestuses (isiklik hinnang). Pea kõigil kortermajadel on säilinud arvestatavad aiad ja pelgalt maakasutuse võimalusi hinnates on siin olukord jätkuvalt hea. Piirdevabad hoovid kvartalisisemuses ja autode tänaval parkimise võimaluste parandamine võiks olla esimene julge üleskutse tugeva kvartalikogukonna loomes.

Tänavaruumi hindan praegu rahul-davaks. Fassaadist fassaadini ruumi nagu oleks ja alleepuud pakuvad vahest head varjugi, aga kihutav autoliiklus kipub domineerima ning meeldivat, nii-samuti turvalist tänavaelu lämmatama.

eelmainitud Karlova algusaja ettekuju-tus kipub korduma nüüd juba tuleviku-vaimus. Kas Karlovale on esitatud uus väljakutse?

2009. aastast kehtiv Karlova teema-planeering lubab linnaosa mõne uue kortermajaga veel tihendada. Linnaosa kesksetele tänavatele – Kesk ja Tähe – on näidatud ärifunkt-sioon–mis on niisa-muti tervitatav. Mida vähem on sõltuvust Lõunakeskuse ja Annelinna Prisma sarnastest akendeta monstrumitest, seda vähem tekib prob-leeme transpordi-korraldusega, seda ohutum ja meeldivam on tänavaruum ja väiksem parkimisvajadus. Leian, et Karlova väikeäride, aga ka ühiskondlike funktsioonide (nt lasteaed, kool) soodus-tamine võiks leida linnaosasiseselt seni-sest rohkem tähelepanu ja lahenduste leidmist. Värskelt kujunenud kohvik-baar Barlova, Karlova teater ja Karlova sadam on siin tugevaks eeskujuks, loodetavasti ka julgustajaks.

kodUks kõikidele

Mitmekesisus võiks olla Karlova järg-mise 100 aasta kujunemise märksõnaks. Linnaplaneerijad toovad tihti välja, et mida erinevamad inimesed (sh ka sis-setulekuga) külg-külje kõrval hästi hak-kama saavad, seda tervem elukeskkond ja parem linn. Kuidas vältida Karlova kinnisvarahindade ülekeemist? Kuidas

Mitmekesisus võiks olla Karlova järgmise 100 aasta kujunemise märksõnaks.

Esmaseks heaks abinõuks on siin jällegi tänaval parkimise soodustamine ja sel-gem struktureerimine.

avalik rUUm liidab

Tänavatega kontaktis avalike aladega on halvemad lood. Neid Karlovas väga ei leidu. Pääs jõe äärde on Turu tänavaga ära lõigatud. Kesklinna pargid jäävad mitte just inimsõbraliku Riia tänava taha. Nii jääbki üle varjuline ja tegevustühi Karlova mõisa park, mis on lõunakül-jelt vaid treppidega ligipääsetav. Tartu loodusmaja ja loomemajanduskeskuse vaheline pargike on niisamuti raskesti leitav ja teenib pigem ehk väiksemat kohalikku kasutajaskonda. Päeva park tahetakse peagi uute kortermajadega täis ehitada. Mis läinud, see läinud. Samas – alati polegi avaliku haljasala pindala selle põhikvaliteedi põhikriteerium. Võiksime senisest enam mõelda, kuidas annaks neid vähegi säilinud killukesi täiendada, et aina rohkem tubaseks jäävaid noori ja vanureidki õue meelitada. Mida on ava-likul väliruumil pakkuda?

Kokkuvõttes olen karlovlase ja maas-tikuarhitektina veendunud, et Karloval on säilinud kvaliteetne elukeskkond. Linnaruumi põhiväärtused ei ole tege-likult viimase 100 aastaga muutunud. Tuleb vaid olemasolevat sobivalt kohan-dada, et vastata tänapäeva elulaadile. Pikaajaliselt väljakujunenud linnaehitus-likud ja ajaloolis-kultuurilised väärtused võivad saada tulevikulahenduste leidmi-sel inspiratsiooniallikaks. Soovin kõigile meile – karlovlastele – indu ja leidlikust oma kodukandi hoidmisel ja arendamisel.

Foto

:Bar

lova

Heatänavaruumliidabinimesi.

8 Kirev Karlova

Kuna puitmaterjal on ajale ja ilmasti-kuoludele mõne teise ehitusmaterjaliga võrreldes väga tundlik, tuleb aeg-ajalt aidata ajalool säilida fotodel. Ja see mul sel kevad-suvel plaanis ongi. Vana ja aja-looline on mulle alati olnud südamelä-hedane ning kuna mul ei ole võimalust neid maju füüsiliselt korda teha, tahan jäädvustada praeguse seisukorra kaamera abil.

Seega, kui te näete mind oma maja ümbruses statiivi ning fotoaparaadiga ringi luusimas, ärge kartke – ma ei luura teie eraelu. Eriti rõõmus olen, kui kut-sute mind julgelt ka oma tubaseid olusid jäädvustama.

Oma panuse minu ringkäikude tulemuse nähtavale toomisel annavad Karlova linnaosa mõnusad söögikohad, kus võib fotosid teemade kaupa näha juba sel sügisel.

Fotoaparaadiga KarlovasElise Kasak, Tartu kõrgema kunstikooli tudeng

Karlova linnaosa ajalugu on näha huvitavatel vanu puumaju kaunistavatel ornamentidel ja pisikestes värvipragudes seintel.

SäästvarenoveerimiseinfokeskusealgatatudfotoprojektitoetabEestikultuurkapital.SarnaselmoeljäädvustatiKarlovamuutuvmiljöökakümmeaastattagasi.

KunstnikMarttiRuusomalapsepõlvekodupildilepüüdmas.MaalisaabomasilmagakaedaKarlovapäevadeajalMikkeligaleriisavatavalnäitusel“TartukunstnikudmaalivadKarlovat”

EliselemeeldibKarlovamiljöö.Kohe-kohealustabtakõikideKarlovamajadepildistamist.

Foto

:ÜlariKa

sak

Foto

:SiljaPa

avle

Foto

:SiljaPa

avle

Karlovavanadtrepidpassivadilusailmagahästiajaveetmiseks.MaletmängitiTähetänavalselleaasta1.mail.

9Kirev Karlova

Tulekahju oli puhkenud veidi enne keskööd. Pritsimaja, raekoja ja kirikute kellad lõid kaks korda, mis andis teada, et põleng on II linnajaos. Kellahelin oli märguandeks ka vabatahtlikele pritsi-meestele. Kohale saabusid suured jõud: nii mootor- kui ka aurupritsid, roni-jate jaoskond ja arvukalt vabatahtlikke. Samas olnud tulekahju niivõrd suur, et seda märgati ka 10 kilomeetri kaugusel

See kino on omamoodi läinud ka Eesti filmiajalukku. Nimelt mängiti seal 1914. aastal 13. veebruaril (vana kalendri järgi) esimest korda avalikkusele Johannes Pääsukese filmi „Karujaht Pärnumaal“. Värskemate arhiivileidude järgi ähvardab film „Laenatud naene“ küll Pääsukese kätetöö esikohalt ära nihutada. Siiski võime olla karlovlastena uhked, et esi-mene terviklikult säilinud („Laenatud Naise“ ainsal eksemplaril puuduvad tiit-rid ja vahetekstid) Eesti film esilinastus just Karlovas.

Hoolimata pealkirjast ja süžeest on „Karujaht Pärnumaal“ vägagi ka Tartu film. Äratuntav on linnapea elukoht (Oa 1, nn Merca maja). Ka äritänavate stseenid on ilmselt Tartus Raekoja platsil või selle läheduses filmitud. Korteristseenid ole-vat kuskil Karlovas tehtud. Metsastseenid olevat filmitud aga Vasula metsas.

Karlovas esilinastus Eesti esimene mängufilm oletuslikult just seetõttu, et linnas paiknevates kinodes oleks ühis-konnakriitilise ja saksavastase jandi linastumine olnud võimatu (filmi kesk-mes on sakslasest Pärnu linnapea F/Brackmani ja ajakirjanik Karu vaheline tüli). Tuletame meelde, et 1914. aastal ei kuulunud Karlova linnaosa veel Tartu alla.

salaPärane tUlekahjU Karlovas kui Tartu eeslinnas avati kino Ideal 1913. aasta teisel poolel. Aastast 1931 kandis see nime Capitol ja 1935. aasta kevadest nime Bi-Ba-Bo. Kino mahutas 430 inimest. Algselt oli maja juurde kuulunud ka suur aed, kus olnud lava ja korraldatud vabaõhu-kinoetendusi. Talvel oli aias asunud uisutee. Hiljem oli aed müüdud Pargi sauna omanikule.

26.–27. novembri ööl 1935 põles kino maha. Tuli oli puhkenud veerand tundi pärast etenduse lõppu ja levis kohutava kiirusega. Tulest jõuti päästa filmia-paratuur, kuid hävis juudi spordiseltsi Makkabi, sh juudi skaudisõprade seltsi ja kinos esinenud artistide trupi rekvisiidid ja kostüümid. Kino kuulus mahapõlemise ajal Puka apteekrile Eduard Petersonile ja kino rentnik oli Tallinnas elav Voldemar Seiton. Hoonet peeti juba vanaks ja oli mitmel korral omanikku vahetanud.

Karlova kinoTaavi Pae Õnne tänavalt

Karlova kinode peale mõeldes võime rääkida nn Sõbra Majas 1950. aastate II poolel tegutsenud kinost Kalev või nukralt oma saatust ootavast, 1980. aastate lõpus ehitatud videokinost Thalia. Siiski on Karloval olnud ka oma päris kino, esialgse nimega Ideal.

KinoIdealpildistatunaTähetänavalt.TaamalpaistavadtänasedKitzbergi3ja5.

KinoIdealasukohtpraegustehoonetesuhtes

Fotoallikas:FacebookigruppNostalgilineTartu

linnast ning kustutamistööd muutusid üsna kiiresti võimatuks, pigem tege-leti ümbruskonna majade kaitsmisega. Võitlus tulega kestis hommikuni. Püsti jäid hoone fassaad ja Kevade (Kitzbergi) tänava pool asunud kivist juurdeehitus, kus asus aparaadi- ja dünamoruum.

Praeguseks on Kinost Ideal säilinud vaid trepimademed Tähe tänaval „Karlova pilvelõhkuja“ (Tähe 22) õue peal.

10 Kirev Karlova

on probleemne ka pesuköökidele uus funktsioon leida. Kalevi 91 hoovimajal on vahva fassaadilaudis ja kõige kenam trepp, mida sel aastal nägime.

Veel tahame kiita ajaloolise foto järgi taastatud piirdeaeda Pargi 6. See töö oli ebastandardse lahendusena kindlasti tüli-kam ja kulukam, kuid võeti siiski ette omanike initsiatiivil. Aed ja maja moo-dustavad kena ansambli.

Tunnustamist väärt on kindlasti ka uuesti üles ehitatud kallerei ehk Tartule omane kahekordne puukuur Tähe 65 hoovis. Karlova selts soovib selle hoo-netüübi väärtuslikkust linlaste teadvuses hoida. Vana kõrvalhoone asemele oleks võinud ehitada ju ka madalama kuuririvi, kuid majarahvas otsustas rekonstrueeri-mise kasuks ja kiitus neile selle eest. Kuur on värvitud keeduvärviga.

Žürii töösse olid tänavu kaasatud Karlova seltsi linnaruumi toimkonna liikmed Taavi Pae, Aili Saluveer, Urmas Paul ja Edgar Kaare, Juta Vallikivi ja Kristina Kurm, kes kuuluvad nii lin-naruumi toimkonda kui ka esindavad ka säästva renoveerimise infokeskuse Tartu ühendust, Kadri Kallast Tartu linnavalit-suse kultuuriväärtuste teenistusest ning Reesi Sild Hea Maja poest.

Karlova eheda tiitliga kaas-neb alates tänavusest juubeliaas-tast metallist ehisplaat hoone fas-saadil, mille kujundas Aide Eendra.

kuid muus osas esindab Päeva 9 ehedat Karlovat ning on Karlovale ehteks.

Hea meel on tõdeda, et näiteid enam-vähem viisaka tulemuseni jõud-nud kinnisvara arendusprojektidest ehk kasumi teenimise eesmärgil renoveeritud ajaloolistest kortermajadest oli sel aastal Karlovas mitmeid. See on tore, sest iga korda tehtud maja võib innustada naab-reid ka oma maja korrastama. Samas oli nende hoonete puhul ikka näha siin-seal hoolimatut detailikäsitlust (sobimatu raa-miga või fassaadi soojustamise tagajärjel auku jäetud aknad, robustne varikatus vms), mis ei lase neid teistele eeskujuks tuua.

Esile tahaks tõsta näiteks kortermaja Kalevi 91 ja eriti selle hooviehitusi:

lisaks suurele majale on maitsekalt korda tehtud ka hoovil asuv kalle-rei ning teise kõrval-hoonesse rajatud paar korterit.

Muudkui leviv puu-küt test loobumine (näeme seda umbes pool-tes ehitusprojektides) toob kaasa olukorra, kus ei ole vajadust kahekord-sete kuuride järele, ning kui leiliruumid mahuvad igasse vannituppa, pesu-masinast rääkimata, siis

Karlova selts annab tiitlit „Karlova ehe“ välja kuuendat korda, tänavu Karlova 100. sünnipäeval.

Et muuta otsustamine lihtsamaks, panime sel aastal enne hoonete ülevaa-tamist žürii liikmetega kirja kriteeriumid, millest auhinna andmisel lähtume.

Karlova ehe peab:• sobima miljöösse,• väärtustama linnaruumi,• vastama headele renoveerimise,

restaureerimise või ehitamise tavadele miljööalal.

Eks me olime samu asju meeles pidanud ka eelmistel aastatel, kuid otsustamisel on ikka abi, kui juhised on must-valgel kirjas.

Tiitli „Karlova ehe 2016“ pälvis tänavu korterelamu Eha 39, kui näide hästi hool-datud ja algupärasel kujul säilinud majast. Hoonel ei ole ühtegi uut akent, osa vanu aknaid on restaureeritud, ülejäänud ka võrdlemisi heas seisukorras. Hoone lau-dis on kenasti korras hoitud ja seda on aeg-ajalt üle värvitud. Tahame auhinnaga omanikele märku anda, et nad on õigel teel – sellise ajaloolise hoone suur väärtus kaob, kui vana laudis ja uksed aknad uute koopiatega asendada. Renoveerimistöid tuleks teha tasa ja targu. Soojustamisel pöörata tähelepanu pigem lagedele ja põrandatele, millest võidab rohkem kui fassaadi soojustamisest.

Sarnase ilusa näitena tahaks kiita ka Päeva 9 majarahvast. Eelmisel aastal sai maja Tartu linnavalitsuselt restaureeri-mistoetust viie akna restaureerimiseks. Ilus maja, mis on nii hästi hoitud ja hool-datud, et remonti polegi vaja teha. Mõned aknad on siiski sobimatutega asendatud,

Karlova ehe on hästi hoitud Eha 39Kristina Kurm Eha tänavalt, Säästva renoveerimise infokeskuse Tartu ühendusest

Kadri Kallast, Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistus

Eha39

Kalevi91kõrvalhoone

Foto

:Kris

tinaKu

rm

Foto

Tar

tulinn

avalitsu

s

11Kirev Karlova

peale oma maja rahva oodatud ka naabrid – kõik karlovlased ja teised, kes soovisid kooliga tuttavamaks saada.

Olen veendunud, et hea kool on ühe piirkonna ja kogukonna suurim väärtus, mistõttu on tähtsis, et kogukonnal oleks vastutus ja võimalus koolielus kaasa rää-kida. Julgen öelda, et praegu on kahes Karlova koolis see võimalus tänu vane-matekogudele suurem kui varem ja loode-tavasti ka vastutus selgemalt tunnetatud. Nii linnaosa kogukond kui ka kooliko-gukond tekivad ühise tegutsemise käi-gus, mitte vastupidi. Seega teeme koos Karlova koolid kogukonnale avatumaks!

mõeldes tahame saavutada selle, et Karlovas elavad lapsevanemad tahaksid oma lapsi Karlova koolidesse panna, et neil oleks piisavalt infot nende koolide kohta, et koolielus kaasalöömise ootused ja võimalused oleksid selgemad, koolide tegutsemise alusväärtused nähtavamad ja koolis oleks tähtsal kohal koolirõõm ja kodulähedus.

Selleks, et neid eesmärke saavutada, on kahel viimasel aastal koolides toimu-nud avatud uste päevad, ettevalmistami-sel on infomaterjalid (tulevastele) vane-matele. Forseliuse koolis toimus selle aasta 2. aprillil perespordipäev, kuhu olid

Vanematekogude loomine sai alguse TULUKEse projekti raames, kuhu peale nelja Tartu kooli olid kaasatud ka linna-osaseltsid – Karlova ja Supilinna Selts. Vanematekogusse kuulub igast klassist tavaliselt kaks lapsevanemat. Kogude roll on kaasata vanemaid rohkem kooliellu, esindada paremini vanemate huvisid ning avada kool kogukonnale. Vanematekogude igapäevane toimeta-mine jääb kooliseinte vahele – oleme tegelenud liikumisvõimaluste laienda-mise ja kiusamisteemadega, uuendatud kooli puhkenurki ja alustanud mitmeid muid ettevõtmisi. Laiemalt kogukonnale

Karlova koolid on muutunud kogukonnale avatumaks!

Aune Valk Eha tänavalt

Kaks Karlova linnajao kooli – Tartu Forseliuse ja Tartu Karlova kool on endale viimase kahe aasta jooksul saanud uued koolijuhid ja vanematekogud. Küsime uutelt koolijuhtidelt, kuidas nemad näevad kooli tulevikku ja kogukonna rolli selles. Allpool lühidalt sellest, mida vanematekogud tahavad teha ja mida on juba tehtud.

vastab tartU karlova kooli direktor heidi kiUrU.

Mida on esimene pool õppeaastat siin koolis Teile õpetanud?Need kolm kuud on kinnitanud minu veendumust, et Karlova koolis on hea töötada. Koolipere on kokkuhoidev ja koostööaldis. Ees on muutusi, uuendusi ning sellise koolipere toel on neid ker-gem ellu viia.

Mis võiks lähiaastatel koolis kooli õpetajate ja õpilaste jaoks muutuda?Õpikeskkond võiks muutuda uuenduslikumaks, digivahen-dite, aktiiv- ja projektõppe osakaal võiks olla õppetöös suurem. Harjumuspäraseks võiks saada õpetajate koostöös korraldatavad integreeritud tunnid. Õpilase arendamisel võiksid baasteadmi-sed ja pädevused olla tasakaalus. Huvitegevus võiks olla mitme-kesisem ja peaks toetama olemasolevat õppekava. Vahetundidel peaks õpilasel olema võimalus leida endale meelepärast tege-vust (lauamängud, pingpongilaud, jms). Õpilastel peaks olema suurem võimalus koolielus kaasa rääkida, õpilasesinduse roll peaks olema olulisem.

Karlova kool on väärtuspõhine kool, kus heast kollektiivist on saanud hea meeskond.

Kuidas saaks kool kogukonna jaoks ja kogukond kooli jaoks suuremat rolli mängida?Märksõnaks on koostöö: julgus kõigis küsimustes kaasa rääkida, arvamust avaldada, ühistegevuste kaudu kooli ja kogukonda liita. Heaks näiteks on sügisel loodud vanematekogu. Tänu sellele on infovahetus lastevanemate ja kooli vahel muutunud märksa tõhusamaks.

Foto

:Aun

eVa

lk

Foto

:Tiin

aLa

uri

HeidiKiuru

Karlovakoolisvärskendatijalaiendativanematekogueestvõttelkoolipuhkenurki.Pildilõmblustalgudkasutatudpehmemööblikatmiseks.

12 Kirev Karlova

vastab tartU ForseliUse kooli direktor jüri sasi.

Mida on esimene õppeaasta Tartu Forseliuse koolis Teile õpetanud? Seda, et tegemist on hästi vahva koo-liga. Õpilased on toredad, teotahtelised, õpihimulised. Inglise keele olümpiaadi linnavoorus 4. koht, ajalooolümpiaadi üleriigilises voorus 1. koht, üleriigilisel ettevõtlusmängul 2. koht, pioneeripalli-võistlustel 1. koht jne, jne.

Viimastel nädalatel toimunud loovtööde kaitsmine pakub nii suuri üllatusi kui ka toredat kogemust, kui vahvasti esitatakse omaloomingut, kui tõsist uurimuslikku tööd on tehtud või kui meisterlikult on lavastatud ja esitatakse näitemänge. Etendused on olnud väga lahedad, õpilastel on osad hästi selged, kostüü-mid tekstid, laulud ja tantsud on kihvtid! See on toimunud tänu juhendajatele õpetajatele. Kui õpetaja särab ees, kiirgavad ka õpilased positiivset energiat välja.

Mis võiks lähiaastatel koolis õpetajate ja õpilaste jaoks muutuda?Oleme käivitanud projekti tingnimetusega „AHHAAlik kool”. Alustasime koostööd teaduskeskusega AHHAA ja TÜ haridus-teaduste instituudiga. Eesmärk on leida optimaalne koostöö AHHAA särava sisu ning TÜ didaktilise pädevuse vahel kooli arengu toetamiseks ning olla valmis kandma samad põhimõtted edaspidi üle kogu innovatsioonikoolide võrgustikule. Koostatav uus õppekava keskenduks loodusteaduste ja tehnoloogia uuen-duslikul ( innovaatilisel ) kasutusel, mis on alus õpilastele

põhjaliku ja põneva erialdevahelise õppimise kogemuseks. See saavutatakse teaduskeskse lähenemise põimimisel õpiprot-sessiga, mida tavapäraselt koolis kasutatakse. Märksõnad on kogemuspõhisus, õppijakesksus, sisemiselt motiveeriv.

Kuidas saaks kool kogukonna jaoks ja kogukond kooli jaoks suurema tähenduse?Ma paneksin siin „kogukonna“ ja „lapsevanemate“ vahele võr-dusmärgi. Ühelt poolt on tegemist kogukonnakooliga ja teiselt poolt on kogukonna liikmed kas praegused või endised või tulevased lapsevanemad.

Lapsevanem soovib oma lapsele parimaid õppimis- ja aren-gutingimusi. Oma lastelt ja nende sõpradelt saadud info kooli õpetajate kohta on aluseks kooli maine kujundamisel. Olulised on kooli huvitegevuse mitmekülgsus ja kättesaadavus, kooli olmetingimused, koolitoidu kvaliteet. Kui vähemalt need on koolis heal järjel, siis on lapsed ja lapsevanemad kooliga rahul ja ka kogukond on rahul. Igale lapsevanemale on tähtis oma lapse ande avastamine ja arendamine. Tähtis on võimalus võr-relda oma lapse taset tema eakaaslaste tasemega ning üldse tutvuda oma lapse kaaslastega.

Lapsevanemate osalus koolielus kujuneb välja tegevuse käi-gus. Oleneb kooli ja lapsevanema vajadustest, võimalustest ja aktiivsusest. Vanemate osalust on vaja toetada, see on vane-male inimlikult vajalik ning õpilastele ja õpetajatele kasulik. Lapsevanemate tunnustamine on väga tähtis. Inimeste silmast silma suhtlus ei ole kaotanud oma väärtust. Seda tuleb hoida, säilitada ja vajaduse korral omalt poolt rohkem algatada. Kui kool on suhtluseks valmis, tulevad lapsevanemad partnerina teisele poole lauda.

JüriSasi

Forseliusekooliperespordipäevalõpetaslapsevanematevõistlusõpetajatega.Lõpukslepitikokkuviigis.

Foto

allika

s:Põh

jara

nnik

Foto

:Kris

telV

ask

13Kirev Karlova

kuid saan oma väljakutsest selgelt aru – pean õppima väga hästi kohvi röstima ja valmistama ning teisalt ka ettevõtmist hästi majandama.

Kohvivaldkonnas tundsin ennast algu-sest peale kindlamini – tellisin erinevaid raamatuid, kolasin interneti kohvifooru-mites, külastasin reisidel igal võimalikul juhul röstikodasid ja tellisin maitsmiseks koju erinevate Euroopa röstikodade kohvi. Kui oma röstikoja plaan oli juba konk-reetsem, osalesin Taanis, Arhusis Women Barista Connect nimelisel üritusel, mis oli suunatud kohvi valmistamise ja rösti-misega tegelevatele naisettevõtjatele kogu Euroopast. Sealt saadud isiklikud kon-taktid on osutunud väga väärtuslikeks, kuna küsimusi on tekkinud väga palju, siis on õnneks neid, kellelt vastuseid

röstitud suhteliselt tumedaks ja on seal seisnud enamasti juba mõnda aega, see-tõttu ka maitseb üsna ühte moodi.

Kohviarmastajate seas on väga levinud kohvi ostmine kohalikest röstikodadest, kus kohvi röstitakse väikeste partiidena ja see on seetõttu alati värske - maitsee-rinevus värskelt röstitud ja kauemseis-nud kohviubade vahel on selgelt tunda ka algajale kohvisõbrale. Kohvi valmis-tamise juures mängib väga suurt rolli ka õige jahvatmine.

Oled seni töötanud keskkonatehnoloo-gia nõustamisega tegelevas ettevõttes ning sul puudub varasem barista kui ka ettevõtluskogemus, kas oma kohviku ja röstikojaga alustamine oli keeruline?Minu jaoks on see jah hüpe tundmatusse,

Kust tuli mõte rajada Karlovasse röstikoda?Olen karlovlane ja karlova usku kohvi-entusiast. Andsin Karlovale oma hinge mitu aastat tagasi, kui kolisin Eha täna-vale, ühte agulihõngulisse, aga uhkesse torniga majja ja praeguseks oleme perega Pargi tänavale kodu loonud. Kohviarmastus tuli paketina Karlovaga kaasa – tundus, et kõrgete lagedega endise tööliskorteri pidulikuna mõjuvat atmosfääri oli vaja igal hommikul kui-dagi tähistada. Kujunes nii, et hommiku-kohvist sai sündmus omaette, ütleksin üle keskmise pidulik.

Vahepeal Karlovast aastase pausi ajal Saksamaal elades sain aimu seal paku-tavast ja mulle tundus see väga süm-paatne. Meeldis see, et igas linnaosas sai hea kohvi ja selleks ei olnud vaja kodust kaugele minna. Saksamaalt tagasi tul-nuna süvenes tunne, et Karlovas lõhnab berliinilikult Kreuzbergi järele ja potent-siaal on vägev. Soodsate olude kokkulan-gemisel läks idanema plaan, mis ajaga on oma kuju päris kõvasti muutunud, aga ühel hetkel selgines ja tundus õige – tuleb ise kohvi röstima hakata, Karlovas.

Milline on hea kohv?Lihtne vastus oleks nii, et hea kohv on see, mis maitseb hästi. Ühelt poolt võib öelda, et oluline on usaldada oma maitset ning universaalset „hea kohvi“ valemit justkui polegi olemas. Ehk et maailma parim kohv valmib iga karlovlase köögis. Teisalt on „hea kohv“ siiski küllaltki objektiivselt hinnatav ja selle valmista-misoskus õpitav, kusjuures siin toimuvad igal aastal üle maailma mõõduvõtmised kohvi valmistamise ja röstimise meistri-võistluste näol.

Minu jaoks on kohv hea, kui selle maitse on tasakaalus ja puhas, seal peaks olema piisavalt magusust aga samas ka hapet. Ja oluline on, et maitses kajastuks kohvi päritolu ja isikupära, st. erinevate piirkondade/istanduste kohvid peaksid olema erinevad, mitte ühetaolised.

Nö uuema laine kohvi iseloomustab traditsioonilisest oluliselt heledam röst, püütakse esile tuua erinevate kohvide eri-pära, mis muudab kogu kohvimaailma väga kirjuks ja huvitavaks. Näiteks kohv võib vabalt maitsta nagu kirss või sidrun. Enamik poelettidel müüdavast kohvist on

Karlova Kohvehk kuidas endise Siilu poe ruumes Tähe ja Kuu tänava nurgal

avatakse 2016 Karlova päevade ajal ökokohvi röstikoda

Ahto Külvet Õnne tänavalt vestles röstikoja käivitaja Laura Mähariga Pargi tänavalt

LauraMähar

Foto

:Aht

oKü

lvet

14 Kirev Karlova

saada. Üks üritusel osaleja oli Šveitsi 2015 aasta baristade meistrivõistluste võitja, kelle elukaaslane võitis äsja Sveitsi 2016 barista tiitli. Kuna nad kasutavad kohvitegemiseks Karlova Kohviga samu seadmeid, käisin aprilli keskel Zürichis nende kodus ja kohvistuudios personaal-sel koolitusel. Juunis tuleb meie enda rös-terit käivitama ja väljaõpet tegema Oslo School of Barista taustaga ja maailma röstimise meistrivõistluste žüriides osa-lev röstimismeister, kelle soovituse ja kontaktid sain samuti Arhusi ürituselt. Eks ma olen ühe pika õppimisteekonna alguses ja tore, et saan seda teed käia oma koduses Karlovas.

Ettevõtmise äriline pool oli alguses natuke hirmutav, et kas ja kuidas see ikkagi kõik välja kukub. Kuna kohe algselt oli plaan röstikoja käivitami-seks küsida võimalusel EAS-ilt stardi-abi, siis pidime läbima kogu ametliku taotlusprotsessi – äriplaani koostamine ja selle esmasene hindamine maakond-likus nõustamiskeskuses, lisaks osalesin EASi poolt korraldatud algaja ettevõtja baaskoolitusel ja osalen praegu ettevõt-jate mentorklubis. Kõik see on aidanud ideed konkreetsemaks ja loodetavasti ka paremaks muuta. Projekt sai EASilt positiivse stardiabi otsuse ja lisaks saime ettevõtmisele ka Swedbankilt Kredexi toetusel stardilaenu ja nüüd pole muud teha kui oma plaanid reaalselt ellu viia. Lisaks on olnud suureks julgustajaks ja abiks ettevõtjast elukaaslane.

Kas ökokohvi röstikoda tähendab, et olete keskendunu üksnes ökokohvi röstimisele?Jah, plaanime röstida ainult ökokohvi. See kindlasti pisut piirab meie valikul-võimalusi, aga usume, et puhas on hea ja väärtuslik. Oma tegevusega soovime toetada ja austada nende väikeste istan-duste vaeva, kelle väärtushinnangud kattuvad meie omadega ja kes on komp-litseeritud sertifitseerimise protsessi läbi teinud.

Kas pakute kohvikus ainult kohvi?Eelkõige tahaksime et karlovlastel oleks

võimalik kodu lähedal lihtsas aga tore-das atmosfääris värsket kohvi juua ja kohvimaailma avastada. Nädala lõp-pudel oleme avatud kauem ja pakume ka veini koos väikese veinikõrvasega. Suurt sooja toitu ei paku, küll aga tore-dat ja sutsu omapärast valikut hommiku-söögiks ning kohvi- ja veinikõrvaseks. Eelistame võimalusel mahedat ja koha-like väiketootjate toodangut. Põneva söögipoolise väljatöötamisel on olnud pearoll toredalt laia kokandusalase silmaringiga hobikokk Laura Vallil, kelle leidsime tuttava soovituse abil ka just siitsamast Karlovast ☺

KaksTartuForseliusekooli8.klassipoissi,KristjanjaRaiki,disainivadjatoodavadkoolisprojektitöönaasutatudõpilasfirmagaForsaClothingKarlova-teemalisiT-särke.

MõnedT-särgidonjubapoistelendilningpaaril sõbral ja sugulaselgi olemas, kuidesimestkordakavatsevadKristjanjaRaikiomasärgiärigasuuremaltväljatullaKarlovapäevadelaadaajal.

Mõte oma äriga alustada tärkas poistelsellest,kuikoolitulditutvustamaõpilasfirmaasutamisevõimalusi.Kohevedueivõetud,kuidmõningasemõtlemisejärelsuundutisiiski Tähe noortekeskusesse, kus JuniorAchievementiprogrammi raameshakkaspoissejuhendamaAngelaAder.

Alustatikolmekesi,kuidpraegujätkataksekahekesi.Poistesõnulolikõigekeerulisemnende jaoks koostööpartnerite leidmineja nendega suhtlemine, sest selles vallaspolnudneilüldsekogemusi.KuiT-särgiäri

onedukas,plaanivadpoisiddisainima jamüümahakatakapusasid.

Esimene särk, mis valmis sai, oninspireeritudomakoolist:mustalesärgileonvalgetetähtedegakirjutatudvoogavakirjastiiligakoolihellitusnimiForsa.Uutessärgidisainides ilutseb juba nimi KarlovavõiKarlovaspildistatudolustikupilt.PoisidkolavadühtelugufotoaparaadigaKarlovasringijaotsivadinspiratsiooni.

Õpilasfirmasonrollidpaigasnii,etKristjanloob T-särkidele kujunduslahendused,kujundabreklaammaterjale jaonpeamineläbirääkijaningRaikitegelebmüügijaselleettevalmistusega. Mida kõike täpselt veelõpilasfirmastegemapeab,eikujutapoisidette.

Infot särkide tellimiseks saab e-postiaadressiltforsaclothing@gmail.com

Karlova sai uued T-särgidKristjansaabainestsärkidekujundamisekslinnaruumistjanaguikkanoortele,meeldibtallegitänavakunst

ÖkokohviröstikodaavatakseendiseSiilupoeruumesTähejaKuutänavanurgal.Foto:SiljaPaavle

15Kirev Karlova

üllatuseks pihku pista, kui ka Karlovale tervikuna. „Ma olen eluaeg maakas olnud. Siin elades tunnen ma end väga hästi. Samas on ka kogu ülejäänud linn käe-jala juures,” kirjeldab ta.

Lillepood on Anneli loomingulist meelt toitnud aga sedavõrd, et juba neil päevil avaneb lillestuudio kõrvalruumi-des kokteilibaar. Annelit ei heiduta see, et Tähe tänaval tegutsevad Villa Margaretha ja Anna Edasi kohvik, Tassikookide koh-vik ning Barlova. „Riskima peab ning konkurents tuleb ainult kasuks,” lausub ta veendunult.

Uues kokteilibaaris on plaanis karlov-laste maitsemeeli hellitada mitmesuguste jäätisekokteilide ja smuutidega, kehakin-nituseks pakutakse snäkke ja pitsat.

Anneli loodab kogu hingest, et nii nagu lillepood, suudab ka Karlova kok-teilikas piirkonna elu elavdada ning sel-lesse mõne uue ilusa noodi tuua.

lillekimpe oodatakse rõõmsa elevusega. Ta muheleb, et üks naine saatis oma sün-nipäevakimbule järele oma mehe, sest viimane ise nagunii kunagi lilli koju ei too. Nüüd julgeb Anneli öelda, et lille-poe olemasolu on siinsed mehed pannud rohkem lilli ostma.

Milline on karlovlaste lillemaitse? Anneli ütleb, et nagu kõikjal, on ka roos klassikaliselt paljude lemmik. Samas eelistatakse palju hooajalisi lilli ning talveperioodil selliseid, mis meenutavad suve. Samas astub lillepoodi sisse ka jul-geid inimesi, kes tahavad poes oma soovi järgi kimbu ise kokku seada. Anneli juhendamisel on see igati võimalik.

Anneli ise on Karlova elanik kaks aastat ning siinset elukeskkonda peab ta parimaks. Kiidusõnu jagub tal nii ümb-ruskonna inimestele, kes ei pea paljuks lilli ostma minnes talle mõni komm või pühade puhul ka värvitud muna

Armastuse lillede vastu sai Anneli kaasa oma lapsepõlvekodust Kasepää külast Mustvee lähedalt. Anneli ema käe all kas-vasid lopsakad lillepeenrad ning vanatädi oli tuntud roosikasvataja. Ning tegelikult – nagu muheleb Anneli – sai ta ka müü-japisiku kaasa kodust. „Minu lapsepõlv möödus Leningradi turul kurke ja toma-teid müües,” täpsustab ta.

Kõik see panigi naise ühel päeval ise-enda lilleäri rajama, tema unistustele andis indu töötukassast saadud ettevõt-luse alustamise toetus.

Nüüd, kui lillestuudio on lahti olnud mõned kuud vähem kui kaks aastat, teab Anneli, et väikeettevõtte hinges hoidmine on üsna keeruline. Lilledega tegeleva poekese puhul teeb asja keeruliseks see, et hulgiladudest väljastatavad kogused on liig suured. „Näiteks on ühes pakis 30 gerberat või 50 tulpi. Neid on keeruline müüa nii, et ostjaile oleks värske kaup kogu aeg saadaval,” nendib Anneli. Tema on olukorra lahendanud nii, et kaupa tel-litakse üheskoos Ilmatsalu tänaval asuva lillepoega. Nii on mõlemal kauplusel lil-levalik rikkalik, ostjail aga alati värsked õied poest võtta.

Olmemured paneb unustama see, et karlovlased on lillepoe omaks võtnud esi-mesest päevast saati. Annelile on kordu-valt öeldud, et suurpoest jäeti odavamad lilled kodu kaunistamiseks ostmata, sest toetada tuleb oma kodupoodi. Ka kiide-takse särasilmselt positiivset teenindust ning üsna harjumatut võimalust lillede hinda odavamaks kaubelda.

Anneli püüab omaltki poolt kliente tänada. Näiteks on reedest pühapäevani kõik lilled kaupluses 15% soodsamad.

„Inimesed kohe ootavad nädalalõppu, sel ajal ostetakse päris palju potililli,” räägib ta.

Peale selle korraldas Anneli esialgu kord nädalas kõigi lilleostjate vahel loo-simise. Siis aga mõtles, et kõigil inimes-tel ei pruugi loosiõnne olla ning otsustas hakata sagedasemaid lilleostjaid nende sünnipäevadel meeles pidama. Nüüd on heade klientide nimesid-telefoni-numbreid kogunenud vihikutäis. Anneli

Tähe tänava lillepood puges kiiresti karlovlaste südamesse

Silja Paavle Tähe tänavalt

Aastaid raamatupidajana tegutsenud Anneli Tammaru tundis, et vajab oma rutiinsetesse päevadesse midagi loomingulisemat ja läks õppima floristikakooli. Seejärel avas ta Tähe ja Lootuse nurgal lillestuudio.

AnneliTammaruloodabomategevusegaKarlovaeluelavdadaningsellesseilusaidnootetuua.

Foto

:SiljaPa

avle

16 Kirev Karlova

teele ärevusega, et milliseid põnevaid rattaid sel korral on võimalik Tartusse tuua. Põnevamate kaasatoodud eksemp-laridena nimetab ta uut tüüpi 29-tolliste jooksudega maastikuratast ning karbon-raamiga võidusõidurattaid. Aga tõsi on, nagu ütleb Madis, et kalleid kasutatud rattaid ta Eestisse ei too. „Need, kes taha-vad kallist ratast, ostavad ratta tavaliselt suuremate kauplusekettide poodidest,” märgib ta.

Üle kahekümne aasta jalgratastega tegelenud Madis usub, et tööd ja leiba selles valdkonnas jagub veel teist sama-palju. „Rattasõit on popp ja huvitab üha rohkemaid inimesi,” kinnitab ta. See tähendab aga ka, et rattakaupluselgi on aastaid veel ohtralt ees ning nii mõtisk-leb Madis vahel, et ühel heal päeval tuleb äri kellelegi üle anda. Aga üleliia mees

nii jõudis mees 1991. aastal jalgratasteni. „Tollel ajal tundus sellel valdkonnal

perspektiivi, jalgrattatöökodasid nap-pis. Kõik eelistasid tegeleda uute ratas-tega, meie otsustasime kohe tegeleda nii uute kui ka pruugitud rataste ostu, müügi, remondi ja varuosadega,” räägib ta. Sellele on truuks jäädud tänini ning Rattur pole seetõttu vaid karlovlaste kogunemispaik – kliente jõuab sinna kogu Lõuna-Eestist. Madis ütleb, et prae-gugi on ettevõtte üks erisus see, et seal võetakse remontida kõiki olemasolevaid jalgrattaid ehk ka selliseid, mis teiste töökodade mehi teinekord pead kahe käe vahele haarama sunnivad.

Kindel äri on endiselt ka kasuta-tud rataste müümine, neid käib Madis kord kuus toomas põhjanaabrite juurest Soomest Lahtist. Mees läheb iga kord

Õigupoolest meenuvad ehk ka rattakaup-luse-töökoja Rattur külalistele esmalt seal töötavad vennad Aivar ja Agmar Mägi, kes kõigi poodi sisseastujatega vahetult suhtlevad, Madis Aasal (72) on oma ettevõttes ennekõike taustajõu ehk varustaja roll. Ühise meeskonnana on toimetatud aga aastakümneid ning edukalt. „Lisaks sellele, et ta on meie leivaisa, on ta ka tubli töömees!“ kiida-vad vennad Madist.

Madis on Karlova elu-oluga väikeste vahepausidega kursis 1962. aastast, lõp-likult kolis ta ühes abikaasaga Side täna-vale viimase vanemate majja elama 1996. aastal. Vahepausid tekkisid mehel töö tõttu – Eesti maaülikoolis mehhanisee-rimist õppinuna oli ta aastaid ametis mit-metes majandites. Siis tuli aga leida vald-kond, millega endal hinge sees hoida ning

Madis Aasa – õnnelikult läbi elu oma asja ajades

Silja Paavle Tähe tänavalt

„Ma olen väga rahul, sest olen terve elu saanud teha just seda asja, mis mulle meeldib,” kostab Madis Aasa. Kui mees ise näo poolest karlovlastele ehk tuttav pole, siis tema Side tänaval tegutsevat rattakauplust-töökoda teavad küll kõik.

MadisAasajajalgrattatöökojavalvurRoihoiavadkauplusemüügisaalilkindlaltpilkupeal.Fo

to:S

iljaPa

avle

17Kirev Karlova

lihtsalt ette. Kuigi ülekäigurajal ei tohiks üldse rattaga sõitagi!”. Madis teab, mil-lest räägib, sest õnnetustes kannatada saanud rattaid parandada ning kindlus-tustele ekspertiise vorpida tuleb tal igal aastal üksjagu.

Madis paneb südamele, et ratturid peaksid meeles pidama: liikluses on nad nõrgem pool. „Kui midagi juhtub, kanna-tab suuremat kahju jalgrattur. Kui katki on vaid jalgratas, on hästi läinud,” nen-dib ta, et tähelepanelikkust kaasliikle-jate suhtes võiks elus igal sammul olla rohkem.

Kuid isegi tõsistest asjadest rääkides on tunda Madise rahu ja veendumust, et ta on läbi elu ajanud õiget asja. Kas see siis kõik tähendab, et Madis ongi õnnelik inimene? „Päris ausalt öeldes – nii võib öelda jah!” kostab ta vastuseks, endal vaevumärgatav naeratus suunurgas.

oska ühe koha peal istuda ja nii otsib kogu aeg tegevust juurde.

Karlovasse kolimist ei ole mees het-kekski kahetsenud. „Side tänav on väga vaikne ja mõnus elukoht,” kinnitab ta ja lisab, et kuigi ümbruses on liiklus tihenenud, ei ole see tänav läbi aastate märkimisväärselt muutunud. Oma lähi-piirkonna suurima kiitmist väärt muutu-sena toob ta välja selle, et Kesk-tänavale ehitati rattatee.

Sest midagi pole teha – jalgrattad ja sellega seonduv on mehel hinges igal sammul. Nii tahab ta autojuhina öelda, et jalgratturid võiksid enne tänavale suundumist liikluseeskirja läbi lugeda.

„Jalgratturid unustavad, et kui nad üle-tavad ilma rattafoorita ülekäigurada, on nad tavalised sõidukid ja neile teed ei pea andma. Kuid nad kipuvad end võtma jala-käijana ning nii sõidetakse sebral autole

selle pärast ei muretse, sest ta on oma elus õppinud, et kõik probleemid leiavad ühel päeval lahenduse.

Mees isegi sõidab tasapisi rattaga, selgi kevadel on ta käinud kaherattalisega linna piidlemas. Südames on mehel aga aeruta-mine, milles ta noorena oli päris kibe käsi.

Madis ütleb, et oma elus tunneb ta uhkust selle üle, et õppis eriala, mis talle meeldis ja on saanud seega kogu elu tegeleda südamelähedase asjaga. Tehnika juurde jõudis ta tänu sellele, et omal ajal oli Tartu 7. keskkoolis ehk praeguses Karlova koolis üheksandas klassis kohus-tuslik tootmisõpetus. „Minusugused tegid seda autoremonditehases,” viitab mees, et just sealt jäi tehnikapisik külge.

Madis ütleb, et võimalust elu praktili-sema poolega tutvust teha oleks hädasti vaja ka tänapäevasesse õppeprogrammi, sest nagu ta on kogenud – noored kipu-vad olema ikka väga eluvõõrad. Ta rää-gib hommikul raadiost kuuldud lugu, kui ühes talus ei teinud laps vahet kitsel ja lambal. Rääkimata sellest, et töökotta tulnud inimeste seas on ikka neid, kes ei tea, kas jalgrattakummi sees on õhk või vesi. Rääkimata, et kummi täispumpa-mine käib paljudele üle jõu.

Madis räägib sellest ja tunnistab, et ta kipub teinekord olema natuke järsu ütle-misega. „Kui miski teeb hinge täis, siis ma ei hakka keerutama ja ütlen kõik otse välja,” kostab ta. Mees muheleb, et mõni-kord jääb ütlemine ka hinge kripeldama, kuid teinekord on ta kindel, et krõbeda-mast ütlemisest oli rohkem tolku. Ja kui mõni klient kõige selle peale pahandabki ja teatab, et edaspidi läheb ta oma rat-taga mujale, on lõpuks ikka Side täna-vale tagasi veeretud.Selliseid olukordi ei tule aga ette sageli, sest Madis on läbi elu sammunud teadmisega, et elu tuleb rahulikult võtta ning et kõik asjad tuleb lahendada ükskõik mismoodi.

„Iga väikse asja pärast pole mõtet närvi minna, kõik saab lõpuks korda,” kinni-tab ta. Madis teab, millest räägib, sest on kokku puutunud ka elu kurvema poolega. Kui pere vanem poeg oli kaheksa aas-tane, haigestus ta vähki ja suri. Madis tunnistab, et mõtles sellele sageli, kuid teised lapsed – praegu Tallinnas elav poeg ja Vasulas elav tütar andsid jõudu ja rõõmu. „Aga üldiselt võin ma olla rahul, sest meil pole väga suuri raskusi olnud,” kinnitab mees.Ajame Madisega juttu tema töökoja taga nägusas ja suu-res aias. Muide, töökoja rajamine oma majja oli teadlik valik, et mitte olla rent-niku staatuses. Kui palju jääb mehel aga aega aias istuda ja olemist nautida? „No tegemist on ikka kogu aeg. Vahepeal on tunne, et mida aasta edasi, seda rohkem tööd on,” kostab ta esmalt. Hiljem tun-nistab, et eks ikka on aega nautida ka. Aga loomus on lihtsalt selline, et ta ei

Üksuhkemaidraame,misMadisAasalõnnestusSoomesttuua,onsee.Muudjupidsaisportrataskülgeüle20aastategutsenudtöökojasSidetänaval.

Foto

:SiljaPa

avle

18 Kirev Karlova

töötukassa ning Evelin sai pärast kõikide tingimuste täitmist sealt ka ettevõtluse alustamise toetust.

Üllatusena kogu sel teekonnal tuli Evelini jaoks see, kui kaua võttis aega kõik-võimalike kooskõlastuste saamine. Alates majale uue projekti tegemisest, sest eluruu-mid tuli ümber registreerida äripinnaks, ning lõpetades päästeameti nõusolekuga. Kokku kulus asjaajamisele aega aasta.

Kuid samas on Evelin terve elu usku-nud, et kõigeks siin ilmas on oma aeg. Ta toob lihtsa näite laste kasvatamisest, et last ei ole mõtet viiekuuselt potile sundida või varakult kõndima ajada, sest naabri-lapsel on juba jalad all. „Iga laps teeb seda omal ajal, nii on ka elus kõigi asjadega,” tähendab ta.

Nii juhtus ka tal, et Juuksurituba sai tööle siis, kui vanem laps läks laste-aeda ning väiksem lastehoidu. „Ma ikka

Parim reklaam liigUb sUUst sUhU

Veelgi olulisem tundus aga mõte, et kui lapsed lähevad kooli – Evelini kahest lap-sest vanim alustab eeloleval sügisel koo-liteed Tartu Forseliuse koolis – lõpevad vähemalt esialgu neil tunnid vara ning nad vajavad suure osa päevast järelvaata-jat ja toetajat. „Nüüd ma tean küll, et ole-mas on ka pikapäevarühmad ja trennid, kuid võimalus nende jaoks olemas olla annab kindlama tunde,” kinnitab ta. Ka praegu, kui lapsed tõbisena kodus, lippab naine vahepeal üle õue neid maja teise otsa vaatama.

Lisaks tunneb Evelin, et oma majas töö tegemine maandab riske. „Rendipinnal saab tööd teha siis, kui on rendi maks-miseks raha. Oma pinnal töötades tuleb näiteks elektri ja vee eest maksta nagunii, kuid nii-öelda rendiraha võib iseendale võlgu jääda.”. Naise mõtte kiitis heaks ka

Nimelt oli esimene amet, mida Evelin Randver juhuse tõttu õppima sattus, juuksuri oma. Hiljem õppis ta Tallinna ülikoolis rootsi keelt ning ka töötas sel erialal, kuid nii õpingute kui töökohtade kõrvalt on sõbrad-tuttavad tema juurde ikka sattunud oma kiharaid kohendama.

Kalevi tänavale elama jõudis Evelin koos perega seitsme aasta eest. „Kool ja töö olid küll Tallinnas, kuid kui oled Lõuna-Eestist pärit, ei ole pealinna elu väga võluv. Eriti, kui mõelda laste kas-vatamise peale,” tähendab ta.

Seitsme aasta eest hakkas Evelin mõtisklema, kuhu Tartusse tööle minna. Et tollal oli ettevõtluse alustamine popp, otsustas temagi, et kaotada pole midagi. Naine mõtles enda jaoks hoolega selgeks, et juuksuritöökoja avamine oma maja ruumides võimaldab tal laste ja pere jaoks vajaduse korral olemas olla.

Kalevi tänava juuksuritoas saab soengu pähe ja muredest lahti

Silja Paavle Tähe tänavalt

„Juuksuril on alati tööd,” on oma elus kogenud Evelin Randver. Kalevi tänavale rajatud Juuksuritoas saab ta ära kasutada nii juuksuriameti kui rootsi filoloogi eriala õppides omandatud teadmised projektijuhtimisest, turundusest ja psühholoogiast.

SärasilmneEvelinRandverarmastabomatöödningeluKarlovas.

Foto

:SiljaPa

avle

19Kirev Karlova

Evelin lahendaks olukorra mõne üle-käiguraja ja lamava politseinikuga. „Kui kihutaja ikka paar korda peaga lakke põrkab, siis järgmine kord võtab ta hoo maha või valib teise tee,” leiab ta. Tarmukas naine on sellest mõttest rääki-nud ka maja kõrval patrullivatele polit-

seinikele, kuid nende sõnul ole-vat see maantee-ameti rida.

Evelin ise unistab aga, et Karlovas oleks üks pagaritöö-koda, mis avaks uksed juba hom-mikul vara ning kuhu saaks ahjust

tulnud saiakesi susside ja hommikumant-liga kohvikõrvaseks osta. Et tal ise selleks jaksu pole, loodab ta väga mõne Kireva Karlova lugeja peale. „Hiljaaegu rääkis aga üks klient, et meie maja teises otsas olnud omal ajal härra Tünderi pagariäri. Küllap sealt see mõte tuligi,” naeratab ta, et selle jutu peale sai ka selgeks, miks majal on topeltkorsten. Ning ta loodab väga leida lisainfot ja ka pilte selle äri kohta.

Kuid olgu pagaritöökojaga nagu on, elamine ning töötegemine on Evelini sõnul Karlovas puhas nauding. Sellele justkui kinnituseks kostavad ka juuksuri-tooli potsatanud kliendid sageli rõõmsalt:

„On ju, tore linnaosa?!”.

Kui küsida Evelinilt mõne toreda juh-tumise kohta, meenub talle naine, kes rääkis terve juuksuritoolis istumise aja ning lahkudes jättis jootraha. „Kuulamise eest,” öelnud ta. Evelin muhelebki, et juuksuris peab olema peidus omajagu ka psühholoogi, kuid et psühholoogilt ootavad inime-sed ka vastuseid, on viimase amet kordades raskem. Samas kiidavad paljud pärast juuk-suritoolilt tõusmist, et olemine on ker-gem ja uue soen-guga päeval palju päikesel isemad toonid.

Evelini jaoks on klientidega jutusta-mine puhas lust ja nii on ta kursis ka piirkonna suurimate rõõmude ja mure-dega. Suurimaks mureks julgeb ta nime-tada tihedat ja tormakat liiklust Kalevi tänaval. „Siin peaks sõitma 30 kilomeet-rit tunnis, kuid vastav liiklusmärk küll kedagi ei sega,” tähendab ta, et eakad ja lapsevankritega inimesed ei julge sageli üle tee minna, sest kunagi ei tea, kui kii-resti auto sõidab. Ülekäigurajad Kalevi tänaval selles osas aga puuduvad. Lisaks juhtub Evelini maja lastetoa akna all Vaba ja Kalevi tänava nurga peal sageli liiklus-õnnetusi. „Kui kõik sõidaksid nõueteko-haselt, ei oleks autod nii katki ja teine teises ristmiku nurgas,” märgib ta.

naersin, et lastel tekkisid omad tegemised, mul oli ka viimane aeg endale tegevus leida,” muigab Evelin.

Nüüd täitub Juuksuritoal kolmas tegevusaasta ning klientide puuduse üle Evelin kurta ei saa. „Ma ei tea, palju juuk-surid muidu palka saavad, kuid mina tee-nin oma leiva välja,” tähendab ta.

Evelin ei ole oma tegevuse reklaami-miseks ka väga palju ette võtnud, kui mõned flaierite jagamised ning Karlova päevadel patsipunumised välja arvata. Ta peab nimelt parimaks reklaamiks seda, kui sõbranna või ema töökaaslane räägib toredast salongist, pärast mida inimesed tema juurde teekonna ette võtavad. Ning selliseid lugusid tuleb ette järjest rohkem, igatahes on tema kalendris viimasel ajal nädala jagu tegevusi ette teada.

Tõsi, Evelin tunnistab, et mõnikord tal ka kripeldab, et kodust enam eriti nagu välja ei saagi. Aga selle vastu on ta leid-nud lihtsa rohu ning esmaspäevad on tal kindlalt kliendivabad ehk ringilippamise päevad, nagu ta ise ütleb.

meelehärmi teeb kalevi tänava tihe tormakas liiklUs

Evelinile teeb head meelt, et kliendid kiidavad salongi rahu ja vaikust, pri-vaatsust ning kodulähedust, samuti mil-jööd. „Vast mõnedele ikka meeldib mu töö ka,” naerab ta. Alates juunikuust on Juuksurituppa asja rohkematelgi inimes-tel, sest klientide soovi kohaselt alustab tagatoas tööd ka kosmeetik.

Paljud kiidavad pärast juuksuritoolilt tõusmist, et olemine on kergem ja uue soenguga päeval palju päikeselisemad toonid.

“Mapeansiinjuisetöödtegema,”olimõte,midaEvelinRandvermõtlesJuuksuritubasisustades.Õdusinterjööronpaljudekarlovlastelemmik.

Foto

:SiljaPa

avle

20 Kirev Karlova

et inimesed tunneksid ennast minu maa-lidega ühes ruumis viibides hästi, et mu tööd kiirgaksid positiivset energiat.“

Eharoosa näitusel oli väljas nii vast-valminud õlimaale kui ka vanemaid töid. Enamus töid olid figuratiivsed, täis ini-mesi ja loomi. „Tahtsin murda tavapä-rast arusaama, et koju maali valides tuleb otsida maastikke või lillemaale,“ arut-leb tööde autor. „Näituse toimumisajal, märtsi algul on Eestis veel talviselt külm. Mitmed selle näituse maalid on minu unistuste pildid lopsakast lõunamaast, paradiislikest vihmametsadest ja päik-selisest savannist. Kusagil on alati suvi, kuum ja päikest täis, ka siis, kui siin on pime ja külm. Mida külmem on ilm väl-jas, seda soojemaks ja eredamaks muutu-vad värvid lõuendil.“ Pererahva soovil oli üks tuba täidetud Tõravere observatoo-riumi tähevaatluskuplitest inspireeritud maalidega. Kalli lisab: „Tähistaevas on läbi aastasadade võlunud nii kunstnikke kui teadlasi. Püüdsin oma maaliseerias edasi anda kosmose müstilist salapära.“

kunstnikuga aitab maha keerata ka loo-minguga mõnikord kaasnevat anonüüm-sust ja tekitab dialoogi, mida on ühes hästi toimivas kogukonnas vaja. Lisaks ei saa jätta nimetamata kunsti võimet tõsta meid olmelisest kõrgemale ja vaadata asjadele harjumuspärasest pisut teisiti.“

kUi Pildid lähevad küla Peale

Mida aga tähendab oma maalide näi-tamine koduses olustikus kunstniku jaoks? „Korterinäitus on kunstnikule teistsugune kogemus kui tavapärane galeriinäitus. Galerii jaoks loob kunst-nik enamasti tervikliku komplekti töid, mis kannavad endas ühtset sõnumit ja moodustavad kokkusobiva pildirea,“ selgitab Kalli Kalde. „Korterinäitusele tööde valimine algab elanike ja kodu stiili tundmaõppimisest. Pidasin maalinäituse

„Maasikamoos” tööde valikul oluliseks, et maalid meeldiksid kodu omanikele ja sobituksid keskkonda, hubase saja-aas-tase Karlova puitmaja paljudesse eriilme-listesse tubadesse. Minu jaoks on oluline,

Kevadhooaja 8-osalisest korterinäituste sarjast said kaks teoks just Karlovas. Seni kirjandusõhtuid võõrustanud Eharoosas (nii teatakse majavanakest aadressiga Eha 31) esitleti Kalli Kalde näitust „Maasikamoos“ ning Aadi Tegova kodus Tähe 75 sai vaadata Toomas Kuusingu „Harilikke inimesi“.

harilikUd inimesed minU kodUs

Korterinäituse võõrustajad saavad mõis-tagi kaasa rääkida, mis laadi looming nende elamisse jõuab. Kuidas mõtestab Toomas Kuusingu „Harilikke inimesi“ oma kodu uksed kunstile avanud Aadi Tegova? „Olen oma töö raames viimasel ajal süüvinud erivajadustega lastega tege-lemisse. Selle tarvis end harides olen aru saanud, et nii mina kui ka vist kõik teised on erinevat moodi erivajadustega, me liht-salt oskame paremini endaga toime tulla, maske kanda ja käituda vastavalt ühis-konna ootustele. Sellest ka minu arvamus, et „harilikku” inimest tegelikult ei olegi olemas.“ Tõepoolest, Toomas Kuusingu tööd, mida Aadi väikses ja „harlikus“ Karlova korteris näha saab, kujutavadki inimesi üsna kummastavates olukorda-des. See paistab kinnitavat, et keskmine inimene ongi üle keskmise kummaline ja veidrusi täis. „Minu arust võib meie ühiskonda iseloomustada musta huumori kogumina ja selles tragikoomilises tsir-kuses polegi mõtet muud teha, kui võtta rahulikult ja naerda situatsiooni järjepi-devuse auks,“ hindab olukorda Aadi sto-lilise rahu ja mõistmisega.

kUidas vaadata maasikamoosi?

Kalli Kalde õlimaale Eharoosas käis kahe lahtioleku päeva jooksul vaatamas paar-sada inimest. Näituse avamist ilmestas hoogne kunstioksjon Taavi Pae käe all ning kodunäitus sulgus meisterliku kodu-kontserdiga Karen Kriidi (vioola) ja Helis Oidekivi (flööt) esituses. „Karlova lihtsalt on piirkond, mis inimeste loovamat poolt kõnetab. Sajandivanused toretsevad puu-majad, kunstikoolid oma inimestega, loo-memajanduskeskus, Tartu tänavakunsti eesliin,“ mõtiskleb Raivo. „Kes teeb avatud silmadega pikema tiiru sajandi-vanuses linnajaos, küllap juba tunneb muusa puudutust. Korterinäitus koos

Kus on kunsti kodu? Kalli Kalde ja Aadi Tegova mõtted koondas

ja sõlmis looks Raivo Valk Eha tänavalt.

Kui sünnib kunstitöö, siis sageli tema tahab jutustada vaatajale oma lugu. Seda, et see lugu ei pea kõlama mitte ainult kunstisaalides, vaid võib inimesi puudutada koduseinte vahel, on kenasti näidanud Karlova juurtega Voronja Galerii.

KalliKaldemaalidsobisidEharoosamajainterjöörikuivalatud.

Foto

:Lilian

Luk

ka

21Kirev Karlova

muretseme,etmajaonpikkaaega tühi!”,kuulsimenaabriteltjapooletunnijooksulnäidatimeileärakõikteisedküla,vabadjakohevabanevadhooned.

Selleksajaksagaolimejubaomasüdameunenäo-majjajätnud.

Esimeselvaatluseleipaistnudmajatõelisedmõõtmedegamaa-alaväljagi.Paju,vaarikajanõgesevõsaulatusmeeterkuuekümneseKailininaotsani.Paljudnägidmajasühtsuurtja lõppematut töökeskkonda, meie agahoopisselletuhmuvatelegantsijaväärikust,midaannaks veelminevikustväljatirida.

See kõik juhtus juulis ning juba augustisolimegi  õnnelikud suvekodu omanikud.Samalajalarutasimeperekeskis,midamajaküljes oleva paadikuuriga peale hakata.Peipsiveerel on kombeks kuuri uksedavada ja seal toimetada, müüa sibulaid,kalavõimuud põnevatkila-kola–näiteksvanuvaruosi,midavõrridevõikülgkorvigamootorratasteputitamiseksvajaläheb.

Otsustasime,etpeamesamutipaadikuuriuksed avama ja müüma seda, mida

2013. aasta suvel nägin unes, et ostsimesuvemaja. Tegelikult on meil väga torekodukohtTartusolemasjamingitvajadustveelühemajajärelemepolnudtundnud. Et agateguolisedasortiunega,missööbismällujajäitervekshommikukskummitama,võtsinkinnisvaraportaali lahti ja leidsingisellemaja,midajustäsjaunesolinnäinud,koheüles.

Veelsamalhommikulhelistasinmaaklerile,kesarvas,etmevõiksimeesmaltkohapealära käia ja kui majameeldib, siis saamekorraldada ka vaatamise. Maja oli pikaltseisnud ja küllap tal polnud enam eritilootustsedamahamüüa.

AndsinsiisKailileteada,ettänalähmeühtemajavaatama.Kailioliminuhoovustegaharjunudjaegatapaljuküsimusiküsinudki.NiisiissõitsimeTartust40kilomeetritväljajajõudsimeveelsamapäevalõunaksVarnjakülla.Sissesõitesvalmistusimekülaelanikeuudishimulike pilkude ette astuma, kuidkardinate liikumisest polnud märkigi.Hoopis uksed avanesid ja ühtäkki olimesaanudvägasoojajasõbralikuvastuvõtuosaliseks.„Olemeteidoodanud!”,„Menii

Reaalsuseks saanud suveöö unenäguoskame –kunsti!NiisündiskiVoronjagalerii.Olles kaks suve Peipsi ääres tegutsenudning nähes, kui palju kunstihuvilisimeiesuvekodustselleajajooksulläbikäis–neidolikokkuligi3500–mõtlesime,etmisoleks,kui jätkaks tegutsemist ka talvel. Kus,oliesimeneküsimus.Egamekauamõelnudki,saime aru, et traditsiooni tuleb jätkata.Peipsiääresavasimegaleriiomasuvekodusjaseegatundusloogilinejätkavadanüüdkunsti esitluseks tartlaste kodud. LatvPeipsiveeres,juuredKarlovas.

Voronja galeristid Raul ja Kaili

AadiTegovakodusTähe75toimusToomasKuusinguloomingunäitus„Harilikkeinimesi“.

Foto

d:SiljaPa

avle

Foto

:Lilian

Luk

ka

22 Kirev Karlova

materjali – aerosoolvärvi – ostmiseks koguti annetusi. Lehe trükkimineku het-kel polnud veel teada, kas värvi õnnestub osta kogu seina katmiseks (pilt ja tekst) või ainult väiksemaks, nt kooli nime kuju-tavaks teoseks. Teose täpne sisu sünnib kooli ja tänavakunstnike ühisel otsusel.

See ettevõtmine aitab end näidata ja reklaamida toredatel kunstnikel, kaunis ja lõbus lõpptulemus rõõmustab tore-dat koolirahvast ja iga möödujat ning Karlova päevade raames on kunstipäev täis kunsti, mida saavad tulla vaatama nii õpilased kooli vahetundide ajal kui ka kõik linnakodanikud!

Tänavakunst sünnib otse silme allKristel Vask Linda tänavalt

Seoses Karlova päevade raames toimuva kunstipäevaga tekkis vahva idee pak-kuda linnakodanikele päise päeva ajal võimalust jälgida legaalse tänavakunsti sündi Tartu Forseliuse kooli kõrvalhoone seinale.

Graffiti/tänavakunst* tuleb majakül-jele, millest nii õpetajad kui lapsed iga päev kooliteel mööduvad ja mis on ka tänavale näha.

Kunstiteose valmistavad Jérōme Plouzeau Prantsusmaalt ja Vladimir Brovin Tartust. Jérōme tegutseb praegu Euroopa vabatahtliku teenistuse raames Lille majas ja Vladimir on Tartu kunsti-koolis õppemeister.

Jérōme ja Vladimir teevad selle teose valmis tasuta. Kool toetab maja-seina ettevalmistamist ehk teeb korda taustapinna. Teose valmimiseks kuluva

* graffiti – tekst * tänavakunst - pilt

JérōmejaKristelarutavad,midasaakssellesuurejasoditudseinagaettevõtta.

Foto

:Kris

tinaKu

rm

23Kirev Karlova

Seal Prisma taga, tühjal võsastunud maajupil. Kohake, kus saaks end kuumal suvepäeval korraks vette kasta autosse istumata ja teise linnaotsa sõitmata. Kui karlovlane ehmatas mõttest, siis linn küsis, kui palju maad me vajame :)

Randa meil veel ei ole. Ja praegu veel ei tea, kas see mõte ka teoks saab. Kas koht on ikka sobiv ja kas meid on nii palju, et see kohake elule äratada ja omaks võtta?

Ma olen fotograaf, kes elab Karlovas. Ka minu stuudio on nüüd Karlovas. Ometi on minu põhilised pildistamised kesklinnas, Raadil, Supilinnas ja väljas-pool Tartut. Mul on viie fotograafiaasta jooksul olnud üks täispikk fotosessioon Karlovas, eelmisel sügisel. Vaid üks, seal-samas jõerannal. Mulle see koht meel-dis, kuigi pere ees oli piinlik, et siinne Emajõeäär on räpane, klaasikilde täis ja seega väikestele lastele ka ohtlik. Olime

seekord vaprad ja saime hakkama. Ometi oli see moment, kui tundsin, et pean ise midagi ette võtma, et Karlova kaunis Emajõe kallas oleks näha ka lastele, noor-tele, peredele ja vanematele inimestele.

See on nii lähedal! See on meie! See on oma! Koostöös Karlova seltsiga on ideest saanud teod. Talgute ajad on välja kuulutatud, huvi on olemas ja nüüd näi-tab juba meie kõigi soov ja tahe, mis me suudame meile antuga ette võtta.

Kas tõesti rand Karlovas?Aili Saluveer Tähe tänavalt, Karlova Seltsi juhatuse liige, Karlova ranna talgute eestvedaja

Kui ei unista, siis ei saagi midagi suurt ja ilusat teha. Mõte, et Karlovas võiks olla rand, lasti lendu eelmisel aastal Karlova seltsi aastakoosolekul. Uh, suu-repärane idee, Karlova piirneb ju jõega ja randa meil ei olegi, oli mu mõte, kui selle idee aastakoosoleku protokolli kirjutasin. Sellest ajast olen seda kaasas kandnud ja üritanud igal sobival kohal taas meelde tuletada, natuke tagant lükata ja õigetele inimestele pakkuda.Rõõm oli kuulda linnavalitsuse esindajate esmast tagasi-sidet: see ei olegi võimatu ning linnalt on lootust isegi tuge saada. Suur tänu Madis Tammeorule, kes on aidanud talgupäeva korraldada ja lubanud linna abi. Meie esi-algne plaan oli kujundada Karlova randa kahes kohas: esiteks Karlova ja Rebase

sadama vahel, ja teiseks nö kalameeste silla juures Sõbra tänava otsas. Selgus aga, et Karlova sadamat laiendatakse nii alla- kui ülesvoolu ning teisele pai-gale ehitatakse peatselt mitu kortermaja liiga lähedale ja ranna-ala jääb ahtaks. Linnavalitsus pakkus aga kalda-ala, mis jääb Siili tänava suurte majade ja eramute vahele, kuhu peaks tulema nii kergliiklus-tee kui ka Siili tänava jätk. Praegu on seal tühermaa, sadamaraudtee lõpp ja suure-pärased tänavakunsti teosed. Perspektiiv on paljulubav.

Sel aastal alustame võsa mahavõt-mist: linna arborist Kaire Zimmer mär-gib ära ilusamad puud, mis jäetakse alles. Koristame prügi ja ehitusjäätmeid, rajame Teeme Ära toel veeohutusstendi

ja korrastame ranna-ala. Loomulikult ei saa randa ühe aastaga valmis. Tahame, et koostöös tekiks üks ilus ja korrastatud Emajõeäärne paik, kus on meeldiv jalu-tada, puhata, piknikku pidada ja kunagi ehk isegi ujuda. Selleks on vaja mitu aas-tat teha tööd, puhastada nii kallast kui ka jõge ning tehtut hoida ja hooldada.

Sel aastal toimuvad talgud kahel päeval – 30. aprillil ja 7. mail, appi on lubanud tulla ka korporatsioon Rotalia. Talgusuppi on lubanud meile Salvest, materjali veeohutusstendi ehi-tamiseks Espak, päästevahendid tagab Teeme Ära kampaania.

Talgutele on registreerunud palju Karlova elanikke, üheskoos saavadki suured unis-tused teoks. Suur-suur tänu kõigile!

Karlova randLootusetust unistajast karlovlane Kristel Vask Linda Tänavalt

Karlova ja rand. Pigem kujutab iga karlovlane neid kahte sõna ette eraldi kui koos. Ja just need magusamad hetked jäävadki sinna, kui ütlesin tuttavatele karlovlastele, et Karlovas võiks olla väike rannake.

Rannaäärnetühermaaennetalgupäevi.MituaastatjakuipaljutalgulisionvajakorralikuujumisrannarajamiseksKarlovasse?

Foto

:Kris

telV

ask

24 Kirev Karlova

Ma olen lihtne kass. Ma olen meeskass ja päris täpselt ei tea, kui vana ma olen. Noorena ekslesin kodutuna Karlovas, kuni Tartu kunstikooli endine admi-nistraator Jaanus mu majja sisse lasi ja süüa pakkus. Olen talle siiani kogu süda-mest tänulik. Minu maja on muidugi ilus. Eharoosa ja palju korruseid. Uksed ava-nevad ise, tuleb ainult natuke aega ukse ees seista. Liftiga saab ka sõita.

Minu majas on palju rahvast. Kui ma siia elama asusin, siis hakati mind kut-suma Igoriks. See on mu nimi. Igor Tõnu Tass. Keegi ju täpselt ei tea, mis rahvusest kass ma olen. Ma ise ka ei tea.

Olen täiskasvanud. Mõned aastad tagasi mängisin päris sageli, aga nüüd enam ei viitsi. Mõnikord tuleb küll tuur peale, kui õpetaja Hillar laserkepiga lii-kuva valgustäpi seinale laseb. Mõni aeg tagasi kinkis Hillar munapühadeks kõi-gile tühjakspuhutud munad. Lükkasin ühe muna laua pealt maha. See läks tükkideks. Nii toredasti kõrisesid need tükid mööda õpetajate toa parketti. Lõin aga käpaga ja jälle lendas munakoore tükk kapi alla.

Olen parim sõber oma kolleegidele. Olen tagasihoidlik, vahel ka mitte. Vahel olen asjalik ja aitan dokumente korras-tada või osalen koosolekutel. Olen päris asjalik. Aga kindlasti ei unusta ma lõõ-gastumist. Teen seda sageli! Kasutan selleks iga sobivat ja mittesobivat hetke. Minu lõõgastuspoose on palju pildista-tud ka. Neid poose on lausa soovitatud joogavõimlemiseks.

Väldin lärmakaid olukordi ja armastan lihtsaid asju. Minu ja kolleegide suhetes pole midagi keerulist. Armastan oma kooli inimesi ja see armastus mõjub loodetavasti neile hästi. Suvisel kooli-vaheajal võtab kolleeg Epp mind kaasa Kütiorgu. Lühematel koolivaheaegadel olen külastanud nii kooli töötajate kui ka õpilaste kodusid. Käitun seal hästi. Tavaliselt korraldatakse minu hoidmiseks isegi konkurss.

Olen otsekohene, näitan kohe välja, mida tahan. Ronin sülle, kellele tahan, istun külmkapi ees, kui süüa tahan, lähen katusele, kui tahan maailmapilti avardada, lähen Karlova peale kolama, kui tahan naabermaja liigikaaslastega suhelda. Ronin oma pessa, kui tuleb tahtmine, ronin kraanikaussi, kui tuleb isu veega mängiga või käpa pealt juua, seiklen kappides ja pappkastides. Lasen ennast paitada, lasen ennast sülle võtta, lasen ennast nunnutada – siis, kui mina tahan.

Ma ei nori tüli ja olen puhas. Kolleeg Ave puhastab ja kammib mu karva spetsiaalse harjaga. Mul on kassi WC ja mulle pannakse regulaarselt ussi- ja kirburohtu. Mul on oma lemmikud – Epp, mõlemad Kadid, Aet, Ave, Hillar, Kaja, Toomas jne. Panen kõiki naeratama. Kõik tervitavad mind ja mina tervitan vastu ka. Nad arvavad, et ma ei oska rääkida, aga ükskord üllatan neid. Käin ju tundi-des – eesti keeles ja inglise keeles, samuti kunstiainetes. Värvitaju on mul kindlasti kõige arenenum võrreldes teiste kassi-dega. Hakkab ju külge, kui ma pidevalt siin ringi liigun.

Külalisi ma natuke kardan, õigemini nende tähelepanu. Olen päris tuntud ja sellega rahul. Kui tulevad külalised, siis nad alati küsivad mu järele ja mõned unustavad üldse ära, mis asju nad kooli-majja ajama tulid. Kui on mahti, siis tege-len oma FB-lehele postitamisega. Vahel osalen videoklippides, fotojahil, vahel küsitakse luba minu pildi ja olemasolu kasutamiseks Tartu kunstikooli reklaa-mimisel. Minust on kirjutatud artikleid ja minust on joonistatud pilte. Ma ei ole seda kõike keelanud. Olen ju ammu aru saanud, et minu pildiga uudis müüb roh-kem kui uudis ilma minu pildita.

Igor Tõnu TassVestles Piret Paluteder

Foto

:MaiVih

alem

25Kirev Karlova

aknalt paistab hästi käituvatele koertele sisenemist lubav silt. Siiani on Karo ka baaripidajate arvates sildi kohaselt käituda suutnud. Tavaliselt viib tee-kond siiski Barlova uksest mööda, kuid ukse taha jutlema kogunenud Barlova kliendid tuleb ikkagi sõbralikult üle nuhutada.

Kui vanasti öeldi, et koer läheb karja linta-lönta ja karjast koju vudinal, siis Karlova jalutustii-rudega on vastu-pidi: tavaliselt võtab tagasitee koju ikka kauem aega. Karo jääb lihtsalt seisma ja vaatab perenaise poole lunivhaleda pilguga. Selline pilk

kutsub meeleliigutuse esile ka kõige õigemal eestlasel, kes raagus puude ja lõputute porilompide vahel pimedal ja kõledal novembriõhtul pärast väsitavat päevateed tujutult ning kühmusolevana koju rühib.

Ilmast ilma kõneletakse ilmast ja ilma ilmast kõnelemata ei ilmu ka see koera-jutt, sest ega ilmaasjata ei räägita koe-railmast. Koerailmaga – nagu me kõik teame – ei raatsi peremees koeragi välja saata. Sellest loogikast tulenevalt võib öelda, et Karlova ei ole koeralinn, sest Karlova sobib koerale suurepäraselt ka koerailmaga.

See iseloomuomadus ei takista Karol siiski tunda end täievolilise (kaas)pere-mehena oma koduaias – olgu selle mär-giks kasvõi asjaolu, et kui e.k.a ehk enne Karo aega vooris koduaiast läbi suur hulk vähem- või rohkemhulkuvaid kasse, siis viimasel paaril aastal on nad oma liiku-mistrajektoori mõnevõrra muutnud. Ju nad teavad, et see aed on Karo kodu-aed, kuhu end liiga mugavalt sisse seada või kust enda samme liiga muretult läbi seada ei ole mõistlik.

Karol on isegi mitu kursust koer-tekoolis selja taga, aga sageli oskab ta oma kõrget haridust varjata, näiteks üle-meelikute vallatustega või selektiivset kuulmismeetodit kasutades.

Karlova koduaed on kahtlemata Karole suur õnn. Karo õnnetunnet aitab veelgi kasvatada aga see, kui tal on või-malik koduaiast koos pererahvaga (olgem siiski ausad – eelkõige juhtub see koos perenaisega) teistele Karlova tänavatele jalutama minna.

Karlova on Karo jaoks nagu koduaia laiendus. Tõsi, seal kehtivad pisut teised reeglid: eelkõige tuleb seal hoida rihma otsas perenaist, et ta ikka kaduma ei läheks. Mõnikord – kui kellaajast tulenevalt teisi liiklejaid on vähem – kõnnib või jookseb Karo ka vabalt. Aga ka siis ei lähe ta perenaisest liiga kaugele. Eks tal tuleb end lihtsalt jagada ümbruskonna läbiuu-rimise, oma radade mahamärkimise, uute ja vanade lõhnade kontrollimise ning pere-naise silmaspidamise vahel.

Milline siis on Karo Karlova? Kuna esimene teekond viib tavaliselt Eha tänava kodust Kesk tänava suunas, siis see ongi kõige tuttavam rada. Ikka ja jälle tuleb üle nuusutada naabermaja aianur-gas olev vana puukänd, seejärel järgmise maja trepp ning siis juba ristmik.

Aeg-ajalt Karo lihtsalt PEAB linde ja kasse taga ajama. Targa koerana saab ta aru, et kätte saada on neid väga raske, et mitte öelda võimatu, aga üks asi on mõistmine, teine asi loomusund. Ta peab proovima seda teha isegi siis, kui asi näib päris lootusetu – jahikire ja mängulusti vastu ei saa.

Kaks lemmiksihtkohta on Karo jaoks õpetajate seminari staadion ja haljasala Tähe ja Pargi tänava ristmikul, sest mõle-mal platsil saab tavaliselt rihmavabalt mürgeldada.

Äraütlemata põnev on muidugi siis, kui sinnakanti satub samal ajal ka teisi koeri. Ja neid Karlovas jätkub. Karlova on üks hästi koerasõbralik paik. Mõnikord tuleb Karole vastu klähviv ja rihmatiriv rangis-jalgne taks, sageli ühest pesakonnast pärit valged kräsukarvalised krantsid, vahel bassihäälse haukumisega ning kuning-likku väärikust peegeldav Prantsuse buldog, mõnikord valge pikakarva-line hundikoer, kes teisi koeri üleliia ei armasta.

Sellises kohas püsib rihm Karol rangelt kaelas vaid siis, kui platsi on suuresti hõivanud sportivad kahe-jalgsed. Karo tahaks ju ka kohe lastega kelgutama või lendavat taldrikut püüdma minna, kuid alati pole see võimalik, sest koeral ja lastel võib olla mängureeglitest veidi erinev ettekujutus.

Kõige paremini tuleb mäng välja ikka omasugustega ehk siis tõukaaslaste, teiste retriiveritega. Staadionil võetakse üheskoos üles hoogsad jooksutiirud ja siis tuleb koerte peremeestel heaga veidi kaugemale hoida, et kolmekümnekilos-tele kiiresti liikuvatele tegelastele mitte jalgu jääda.

Korra või paar on Karo koos perenai-sega sisse astunud ka Barlovasse, mille

Koerakar(lo)va Tarmu Kurm Eha tänavalt

Karo, kelle õige nimi on küll Karoliina, on kaks aastat vana ning erakordselt sõbraliku loomuga labradori retriiver Eha tänavalt.

Foto

:Kris

telV

ask

Karlova ei ole koeralinn, sest Karlova sobib koerale suurepäraselt ka koerailmaga.

26 Kirev Karlova

Augustikuu esimesel kahel nädalal on põhjust sammud seada Aleksandri tänavale, kus on 1.–14. augustil MTÜ säästva renoveerimise infokeskuse Tartu ühenduse eestvedamisel toimu-mas restaureerimislaager. Laagri käigus tehakse restaureerimistöid säästva reno-veerimise infokeskuse tulevases hoones Aleksandri 41.

Kuigi praegu köidab hoonest mööda-jalutaja tähelepanu esmalt pigem katust tekina kattev koormakile ning luitunud seinapinnad, siis lähemalt uurijale pee-geldub hoone ajalooline väärtus ning kirju ajalugu igas detailis. Laagris osale-mine toob taoliste hoonete peidetud väär-tused nähtavale ning annab praktilised oskused nende väärtuste säilitamiseks.

Kes lausa kaheks nädalaks end laag-risse ümber asustada ei soovi, siis nende

jaoks on laagritegevuste ja hoone tulevi-kuplaanide tutvustamiseks lahtiste uste päev pühapäeval, 14. augustil.

Samuti on võimalik osa võtta põne-vatest õppekäikudest veel põnevamate inimeste juhendamisel.

Tartu tammede seas esikohta Puiestee 95 asuva maja juures kasvava tammega. Üldjärjestuses asusid nad Tartu puude seas jämeduselt 10. ja 11. kohal, ette-poole jäid vaid kiirekasvulised paplid ja

See silmapaistev puu on üks vähestest Karlovas olevatest looduskaitseobjektidest. Tammedest on kaitse all veel ainult üks puu Loodusmaja õues. Õnne-Kalevi nurgal asuv tamm võeti looduskaitse alla Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni teadus-sekretäri Jaan Eilarti eestvedamisel 1957. aastal ühena esimestest objektidest Eestis pärast looduskaitseseaduse vastuvõtmist. Kaitse alla võtmise põhjuseks oli ilmselt puu dekoratiivsus ja selle mõõtmed.

Praegu on puu ümbermõõt (1,3 m kõr-gusel) 4,7 meetrit. Puu vanust on raske hinnata, kuna tamme kasvukiirus võib sõltuvalt kasvukohast olla üsna erinev. Ka puu uurimine juurdekasvupuuriga ei annaks lisateavet, sest ta on seest tühi. Siiski ei tähenda see, et tamm elab oma viimaseid päevi. Vastupidi, tamm on viimase veerandsaja aasta jooksul oma ümbermõõtu isegi suurendanud. Kui 1990. aastate alguses mõõtsid Tiiu Hansen ja Margus Pedaste puu ümber-mõõduks 4,34 meetrit, siis saab öelda, et puu ümbermõõt on tänaseks 36 cm võrra suurenenud. Toonaste mõõtmiste järgi on Karlova tamm jaganud teiste

Karlova tammTaavi Pae Õnne tänavalt

Karlova seltsi logo kujundusest on kirjutatud 2011. aasta „Kirevas Karlovas“. Sümboli kujundas Vambola Moldov. Logo inspiratsioo-niallikaks on tamm Õnne ja Kalevi nurgal.

Karlovas tuleb restaureerimislaagerKersti Siim, restauraator

remmelgad (siiski üks saar ka), millest enamik on tänaseks hävinud. Küll võib öelda, et Karlova tamm on jämedaim Tartu linna avalikus ruumis (tänaval) kasvav puu.

JuhanPaeÕnnetänavaltmõõtmaspuuümbermõõtu

4. aug kl 17.00„Karlovainterjöörimaalingud”KristiinaRibelus

8. aug kl 17.00 „Supilinnasepis”AlarTamm

9. aug kl 17.00„Tartupuitarhitektuur”MartSiilivask

Huvikorralhoidkeendlaagrijaõppekäikudeinfogakursisrestaureerimiskeskusekodulehekaudu:www.restaureerimiskeskus.ee

Foto

:Taa

viPae

Foto

:Jür

iRee

man

n

27Kirev Karlova

kirev karlova

Karlova 100!

Nr. 6

Mai 2016

Kireva Karlova väljaandja: Karlova seltsToimetus: Kristina Kurm, Silja Paavle, Ahto KülvetKujundus: Maris KaskmannKeeletoimetus: Marika Kullamaa

Esi- ja tagakaanefoto: Silja Paavle Tähe tänavaltTrükk: PaarISSN 2228-2025