kirev karlova

Karlova Seltsi logo lugu - Karlova kauneim maja - Päeva pargist Kevadtervitus Supilinnast - Lepiku tänava munakividest - Intervjuu Raul Oreškiniga Loomemajanduskeskusest

Karlova vanadel fotodel - Karlova ettevõtted - Kultuuriõhtud kohvikus Anna Edasi - Tänavakunstist Akna restaureerimine - Lõke ja grillimine koduaias - Koomiks - Retsept kohvikust Anna Edasi

Nr. 2

Mai 2011

Kirev KARLOVA2

Logo tegemine algas sellest, et ma sain mõned elemendivihjed. Eks ma neid enda mõtetega sünteesisingi. Kõrvalt pakuti näiteks, et tunnuslauseks võiks olla „suur puust linn”. Karlova ongi suur ja puust, aga kahtlesin selles tunnuslauses, sest see kõnetaks justkui rohkem materjali, aga linnaosa vaimsuse määravad seal elavad inimesed. Ometi pakkus see mõttekild hulgaliselt visualiseerimiseks kõlblikke elemente. Nii hakkasin seda mõtet aren-dama – „Suur puust linn” teise kandi alt, elukeskkond, mis oma eripära ja arhitek-tuurse struktuuriga eeldab inimestelt tea-tud elustiili.

Puud ma esimese asjana ei joonista-nud. Joonistasin tänavaid ja linnaosa plaa-ni fragmente. Seejärel leidsin, et teatud moel joonistatud tänavate rägastik meenu- tabki puud ja joonistasin terviku pigem rohkem puuks. Lõpuks andsin logole maja kuju, mis järel sai pilt kenasti selgepiirili-selt tajutava sümboli formaadi.

Kirjeldatu on muidugi suurel määral üldistus. Tegelik logo tegemise töö nii sel-gepiiriliste etappidena kirjeldatav pole. Loometöös on alati palju aistingulist, dünaamiliselt ise tekkivat. Midagi, mille leiad, kui hästi otsid. Tuleb teha üha uues-ti ja uuesti eskiise, mis järel teema ennast

lõpuks „kätte annab“. Logoga ei tohi väga eepiliseks minna. Logo „töö“ on olla süm-bol. Kui hakkad mingeid lugusid jutusta-ma, siis lähed žanrist välja. Puu ja tänavad ja maja on kõik seal sees olemas ja võib-olla veel midagi – igaüks otsib ja leiab selle sealt üles.

Karlova seltsi logo luguAhto Külvet

Intervjuu logo autori, ühe Väike-Tähe tänava kunstniku, Vambola Moldoviga

Ettevõtlik Karlova julgeb unistadaAhto Külvet

Karlova Seltsi esimeesÕnne-Salme tänava nurgalt

Sel esmaspäeval (16.05.11), 2011 aasta Karlova päevade avaüritusel oli „Anna Edasi” kohvik rahvast täis - umbes 30 inimest arutas, mis asi on ettevõtlus ja ettevõtlikkus Karlovas. Väikeettevõtlus leiti olevat midagi karlovapärast. Tõdeti, et kuigi Karlova väikeettevõtja jaoks võiks põhikunde olla ikka karlovlane, on meil midagi pakkuda ka ükskõik kui kaugelt tulijale.

Karlovale on iseloomulik kogukon-nale suunatud ning sellega arvestav ette- võtlus, samuti elustiili-ettevõtlus. Arvati, et Karlova tuntust aitab kasvatada koostöö ning sünergiat loov tegutsemine – ühiselt laatadel ja messidel käimine, läbiv-lii-tev visuaalne identiteet ja turundus, seal- hulgas näiteks kaart külastustväärt väike-äridega jms. Igal juhul on vaja teemaga edasi minna, luua töörühm ja kaardistada olemasolevad ettevõtted.

Teie käes olevast lehest saab lugeda ette-võtlikkusest väga erinevate nurkade all.

Tunnustatakse Karlova ehteks ole-vaid ehedaid hooneid ja nende hakka-jaid omanikke: Karlova selts on saanud

Väike-Tähe kunstniku silma ja sule läbi oma logo; põhjalikult on lahti kirjutatud meile väga oluline ja valus Päeva pargi teema. Siit leiate persoonilood Karlova ettevõtlike inimestega – Tartu Loomem-janduskeskuse pealiku Raul Oreškini ja sädeleva proua Sädega Tähe tänava king-sepaärist. Karlova tänavakunstnik Tiit Joala Salme tänavalt ei defineeri mitte ainult seda, kuidas mõttega kunsti Kar-lovas ja Tartus seintele kanda - talle ja ta kaaslastele vaadatakse alt üles mitte ainult Eestis vaid juba Euroopas laiemalt. Reklaamid, mida te siin lehes näete, on hakkajate Tartu Kõrgema Kunstikooli meediatudengite looming, tegemist on kunstiprojektiga 20date-30date võtmes.

Alles see oli, kui unistasime iseoma Karlova kohvikust. Nüüdseks on seltsi ja Karlova kuldvara Birjo ja Silver oma unistuse „Anna Edasi” kohviku näol mõt-test teoks teinud. „Anna Edasi” on juba poolteist aastat olnud karlovlastele ena-mat kui kohvik. See on teine kodu, kus saab käia imemaitsvaid kooke ja kohvi nautimas, Jaan Malini poolt korraldatud

„Anna edasi, andja” kultuuriõhtuid külas-tamas või niisama maailma asju arutamas. Lisaks teemaõhtud, koolitused, kontser-did ja seltsirahva kokkusaamised. Alles hiljuti unistasime ökopoest Karlovas ja juba on see Eha - Tähe tänava nurgal ava-tud.

Seda lugu siin kirjutades tundub mulle, et kui Karlovas piisavalt palju häid inimesi heade mõtetega millestki unistab ja koos tegutseb, siis kipub see ka täide mine-ma. Siiani on suur osa meie unistustest täide läinud, millest järgmisena julgeme unistada?

Suur puust linn - Karlova - on meie kõigi silme all muutumas. Ette-võtlikud inimesed, need kes hoolivad ümbritsevast, naabritest ja mis peamine, teevad ette võetud asju hinge ja südamega, need on Karlova suurim väärtus meie õdusa elukeskkonna kõrval.

Kirev KARLOVA 3

EhEdAd mAjAd On KARLOVALE EhtEKs

3. mai õhtul sõitis Karlovas ringi seltskond jalgrattureid, et vaadata üle tiitli „Karlova ehe“ väärilised hooned. Pilk heideti majadele ja kõrvalhoonetele, mis olid paari vii-mase aasta jooksul silma hakanud värske värvikuue või põhjalikuma ehitustööga.

Olulisim aspekt tunnustatava valikul oli hoone sobivus Karlova miljöösse, olgu see siis uusehitis või remonditud ajalooline maja. Hinna-ti materjalikasutust, detailitäpsust, stiili, ehitus- ja remonditöö kvali-teeti. Vaadeldi, kuidas hoone sobib ümbritsevasse tänavaruumi, arves-tab naabritega.

Karlova eheda otsimisel osalesid Toomas Liivamägi ja Edgar Kaare Karlova Seltsist, Egle Tamm Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtus-te teenistusest, Reesi Soodla Hea maja poest, Kersti Ploom ja Kaspar Kissa Tartu Ehitiste Restaureeri-mise Tudengite Seltsist ja Kristina Kurm Säästva Renoveerimise Info-keskuse Tartu Ühendusest.

Karlova kauneim majaKristina KurmEha tänavalt

KARLOVA EhEdAimAd EhitisEd 2011. AAstAL On:

• Tähe 37 – puukuurist rekonstrueeritud elamu• Vaba 5 – säästvalt renoveeritud korterelamu• Koidu 14 kuur-pesuköök – ajalooline kõrvalhoone

uues kasutuses (varjualune-panipaik).

LisAKs jäid pOsitiiVsEnA siLmA jäRgmisEd hOOnEd:

• Vaba 7 – eeskujulik restaureerimistöö;• Kuu 21 – keerulises olukorras (naaberhoonestusest

tulenevad piirangud) leiti võimalus hoone maitsekalt oma pere vajadustele kohandada, kasutades peami-selt piirkonnas levinud traditsioonilisi ehitusviise ja materjale;

• Õnne 15b – tunnustus uuele majale ajaloolises kesk-konnas, ei matki ajaloolist hoonestust, sobitub naab-ritega, värvus ja arhitektuur tagasihoidlik;

• Tähe 44 – hea värvilahendus, säästlik suhtumi-ne vanasse materjali (ainsana riivavad silma kaks plastakent hoone tänavapoolsel fassaadil, õnneks on enamus algupäraseid aknaid renoveeritud);

• Kesk 36 – maitsekalt taastatud hoone;• Õnne 30 – tunnustus tänavapoolse fassaadi hooli-

ka taastamise eest (algupärane laudis puhastati lahtistest värvi- jääkidest ja värviti uuesti üle, palgivahed takutati, nõuka- aegsete välisuste asemele telliti ajalooliste uste koopiad);

• Alevi 22 – tunnustus fassaadi krohviparanduste ja värvimistöö eest ning plekk-katuse renovee-rimise eest (ebasobiv on akende materjalivalik).

Toomas Liivamägi Karlova Seltsist: Karlovalikult ehe hoone ei tähenda kindlasti mitte pelgalt steriilselt ja kõigi reeglite järgi taastatud vana maja miljöö-väär-tuslikus piirkonnas. See peaks olema uus või vana maja, kus inimesed taha-vad elada. Eelkõige on see säästvalt renoveeri-tud/ korda tehtud maja, mida ümbritseb karlova-likult õdus elukeskkond ja millel on küljes mingi oma, karlovalik “kiiks”.

Karlova päevad 2009 õhtuprogramm Tagahoovis - Tähe 37. Foto: Toomas Liivamägi

Tunnustus „Karlova Ehe“ antakse Karlova Seltsi poolt hoonetele, mis väärtustavad Karlova elukeskkonda.

Koidu 14 kuur-pesuköök. Foto: Kristina Kurm

Vaba tn 5. Foto: Kristina Kurm

Kirev KARLOVA4

Käesoleva artikli eesmärk on pakkuda kohalikule kogukonnale väikest ülevaadet pargi ruumilisest kujunemisest ja kutsuda kaasa mõtlema. Just nimelt kaasa mõtle-ma ja oma arvamust avaldama mainitud alast kui linnaruumi osast, jättes keeru-kad maaomandisuhted korraks kõrvale. Oma arvamuse annan kui noor maastiku- arhitektist Tähe tänava elanik ja Karlova Seltsi liige.

igAL pAigAL On OmA Lugu

Enne mõisniku ulatuslikku kinnisvara-arendust haljendas praeguses Päeva pargis põllu- ja karjamaa. Peamiselt 20. sajan-di esimeses veerandis toimunud Karlo-va arendamisel jagati maa-ala müügi- ja üürikruntideks ning püstitati linnaosale omased puust kortermajad.

Kõnealune kvartal sai II maailmasõja ajal tugevasti kannatada. Varemed lükati

kokku ja tekkis linnasisene jäänukmaa, mida iseloomustavad isetekkelised avali-kud kergliiklejate ühendusteed ja kasutus-viisid. Võiks öelda, et pärast pommitamisi ja põlenguid taastus antud alal puuelamu-rajoonieelne situatsioon. Kontrastid mis-sugused.

KAs midAgi VEEL pEALE LihtsA muRuLApi, mõnE puu jA põõsA?

Kuidas tunnetada Karlova ja kesklinna vahelist ühendust? Miljöötunnetus on loomulikult paljuski subjektiivne ning individuaalne. Seda vähemasti osas, mis ei puuduta otseselt miljööd kui linnaehi-tusliku ruumi arhitekuurinäitajaid, mida on võimalik kokkuleppeliste tunnusjoonte abil objektiivsemalt analüüsida ja fikseeri-da. Järgnevalt harutan siiski igati mitme-tahulise Päeva pargi lahti, kuid seejuures ei püüagi kuulutada tõde, vaid pakkuda

välja omapoolse tõlgenduse ja anda mõtte- ainet ka lugejale.

Kesklinnast liikudes algab varem tähe-tornile orienteeritud Tähe tänav kui Kar-lova tugev selgroog, millega ühendatud kõrvaltänavatest roided moodustavad sel-gesti hoomatava kompaktse puitlinnaosa rindkere. Nõukogudeaegse Riia tänava äärsest hoonestusest Tähe tänavale teki-tatud ebaloomuliku rühipainega teekurvi järel tervitab meid Päeva park ja juhatab kahtlemata üleeuroopalise miljööväärtu-sega Karlovasse, nagu ka siit välja. Linna-keskuse ja Karlova vaheline üleminek on antud kohas tugevalt tunnetatav: lõunas üldjoontes autentsena säilinud puitasum ja põhjas kesklinlikumad, osalt hilise-mad ning hingematvamad hoonemahud. Seetõttu on park vahepealse ülemineku-ga vajalik hingamisruum ja tundub, et just tühjus on siin väärtus. Selle avatud ala abil märkame puitlinnaosa visuaalset ühen-dust oma südamega – pargialast kagusse jääva Karlova mõisatuumikuga. Külgne-des Tähe ja Pargi tänavate kui transiitse liiklusega tuiksoontega, on rohealale taga-tud ka selge leitavus ja seda enam on ini-mene kutsutud väikesele kõrvalepõikele.

PÄEVA PARGIST KARLOVLASE PILGU KAUDU

Edgar Kaare Tähe tänava karlovlane

Karlova Seltsi liige, maastikuarhitekt

Päeva

Tähe Pargi

Pargi tn 15

Päeva tn 1

Tähe tn 8

Tähe tn 10

1927. aastal oli praegune roheline kvartaliosa tihedalt krunditud ja vastavalt hoonestatud.

Pargiala hetkesituatsioon. Hävinud hoonestusalal asuvad üksikud räämas garaažid ja mitmed krundid on kokku liidedud suuremateks.

Kõnealune kvartaliosa on markeeritud halli kriipsjoonega. Pidevjooned tähistavad krundipiire. Allikmaterjal: vasakul väljavõte Tartu linna plaanist (Edgar Kaare täiendustega). Tartu Koguteos. 1927. Tartu Linnavalitsus. Tartu. Lk 4; paremal on alusmaterjalina kasutatud www.tartu.ee/kaart internetirakendust.

mis sAAb päEVA pARgist?See küsimus on aastaid õhus rippunud ja ilmselt püsib veel edasigi. Täna eraomanduses oleva Päeva, Tähe ja Pargi tänavate vahele jääva rohelise kvartaliosa taust on Karlovale omaselt kirev. Kõne-alune maa-ala, edaspidi Päeva park, on saanud Karlova elanikele tähtsaks, kuid edasiste sammude seadmiseks on tekkinud mitmeid komplikatsioone just maaomandi suhtes.

Kirev KARLOVA 5

Hetkel puudub pargialal taoliselt piir-konnalt ehk oodatav sisu. Kas avalikuks haljasalaks jäetuna võiks kesklinlikult asukohalt eeldada mitmekesisemaid puh-kevõimalusi ja kvaliteetsemaid väliruumi- tingimusi? Kindlasti on mitmeid arva-musi, aga kohalikud on selle esmapilgul tühjavõitu ala rõõmuga omaks võtnud. Kuigi tegemist on eramaaga, toimib see ruumi piiravate füüsiliste barjääride puu-dumise tõttu linnarahvale igapäevaseid puhkevõimalusi pakkuva rohealana. Seal näeme inimesi oma lemmikutega jalu-tamas, jooksmas, hüppamas ja istumas. Taustaks kostub Pargi tänava munakivi-del sõitvate neljarattaliste hobuste kabja- plaginat ja muusikakooli lahtistest aken-dest välja lainetavatele noodiredelitele lisandub aeg-ajalt puudevõrades siristav helimiljöö. Kui mätas kuiv ja ilm soe, kohtame seal kätt harjutavaid kunsti-kooli õpilasi. Kevadel täitub piirkond juba traditsiooniks saanud Karlova päe-vadel külastajatega. Talvel muutuvad terrassilised, paiguti endise elamukvar-tali struktuure markeerivad pinnavormid kelgumägedeks. Lisaks meeldib inimes-tel ikka ja jälle ruudukujulist ala dia- gonaalselt läbida, sest nii on lihtsalt otsem. Tähe ja Kesk tänava vahelisele jalgratta-teele on tekkinud just pargialaga külgne-va tänavaületuskohale hea puhkemoment. Nõnda tekib kergliikleja teekonna vahele kiusatus ratas korraks käest panna ja hinge- tõmbeks murule pikali heita. Suur hulk pargi kasutajaid tuleb eelkõige vahetust piirkonnast, täpsemalt teiselt poolt Tähe tänavat asuvatest suurtest kortermajadest.

Päeva park on esmapilgul tühi, kuid tegelikult ka praegusel kujul töötav hal-jasala. Seda märkab muidugi vaid siis, kui võtta endale kas või kümme minutit, et peatuda ja kogu ruumi kõigi meelte-ga tajuda. Kohalikus kasutajaskonnas on tekitanud uusi harjumusi ja paigaga seo-tud mälestusi. Sõjaaegsed pommitamised ja põlengud olid hirmsad, kuid kuuluvad lahutamatult ka Karlova ajalukku ning

hea pildi möödunust annab just Päeva park. Olenemata, kas ala meile just selli-sel kujul meeldib, on talle tekkinud piir-kondlik identiteet ja kasutajaskond.

Nõnda on loodud uued väärtused ja miljöö, millega on nüüdsele kultuuri- ruumile omases demokraatlikus planeeri-mistegevuses oluline arvestada.

KuLtuuRiKihistustE- VAhELisEd VALiKud

Linnavalitsuse ja maaomanikud on otsus-tanud maalapi osaliselt uuesti hoonesta-da. Nõnda seisamegi küsimuse ees, kuidas seda teha. Mustvalgelt vaadates on kaks valikut: kas jätta kogu ala avalikuks halja-salaks või taastada täies ulatuses I vabarii-giaegsele linnaosale sarnasem, privaatne korterelamute piirkond. Arvestades, et omanikud pole oma maal täies ulatuses avaliku haljasala pidamisest huvitatud, on esimese valiku eelduseks, et maa-ala ostetakse riigile tagasi. Täielikult hoones-tatava valiku puhul toetatakse küll maksi- maalselt linna tihendamise põhimõtet, kuid arvestada tuleks, et siis kujuneb alast tõenäoliselt kinnine kortermajade territoo-rium.

Linnaruum on kui pidevas muutumi-ses olev protsess ega saa kunagi päriselt valmis. Ajalooliste piirkondade ruumilise planeerimise märksõnadeks on järjepide-vus ja tasakaalukus ning valikute tegemisel tuleb arvestada, et olulised on kõik aegade jooksul tekkinud kultuurikihistused. See-tõttu võiks öelda, et pargi nii uuesti hoones- tamine kui ka avalikuks haljasalaks jätmi-ne omavad arvestatavat kaalu ja ilmselt äärmuslikul viisil mustvalgete valikute vahel otsustamine ei olegi mõistlik.

pLAnEERing määRAb LinnARuumi tuLEViKu

Linnaosade ruumilise arenguga seon-duvaid küsimusi lahendatakse erinevate tasandite planeeringute kaudu. Planeerimis- tegevusega fikseeritakse ühiskondlike kokkulepete tulemusel väärtushinnangud,

mille baasil edasi liikuda. Seepärast tuleb siin välja tuua ka Päeva pargiga seotud planeerimisalased sammud.

2005. aastal kehtestas linnavalitsus Tartu linna üldplaneeringu, mille koha-selt säilitati hetkel veel hoonestamata alast avaliku haljasalana vähem kui vee-rand. Lisaks lubati Tähe ja Päeva tänavate ristumiskoha juurde ehitada kuni 5-kor-ruselisi kortermaju. Meeles tuleb pidada, et üldplaneering on aluseks situatsioone täpsustavate detailplaneeringute koosta-misele.

2005. aastal algatati kõneaaluse pii-konna detailplaneeringu koostamine, et määrata ehitusõigus uute hoonete püsti-tamiseks. Nii saab 2007. aastal valminud detailplaneeringu eskiislahendusest välja lugeda, et Päeva, Tähe ja Pargi tänavate äärde nähakse ette hoonestusalad uute-le kortermajadele ning avalik pargiala on jäetud elamute vahele. Antud lahenduse üheks oluliseks vastuargumendiks on, et Tähe ja Pargi tänavatega seotud haljasa-la lõigatakse uute hoonete poolt liialt ära. Kuigi majadevaheline keskosa on planeeri- tud avaliku juurdepääsu ja kasutusega haljasalana, on kaheldav, kas see siiski reaalsuses toimima hakkab. Pigem on tõe-näoline, et külastajale tekib hoonete vahe-le jääva poolavaliku või koguni privaatse

ÜM

EK, EEEE

EE

EE

EE

Päeva

Tähe Pargi

EE

ÜM

EK

Päeva

Tähe Pargi

EK – korruselamute maa; EE – väikeelamute maa; ÜM – avalikus kasutuses oleva haljasala maa.

Tartu linna üldplaneeringu järgne maakasutus skemaatilisel kujul. 2007. a seisuga detailplaneeringu eskiislahendusega näidatud maakasutus.

EE

ÜM

Päeva

Tähe Pargi

Karlova teemaplaneeringuga määratletud maa- kasutus. ÜM – avalikus kasutuses oleva haljasala maa. E – elamumaa.

Kirev KARLOVA6

väliruumi tunnetus. Selles polegi mida-gi halba, kui ollakse ühiselt kokku leppi-nud, et loobutakse hetkel avalikkuse poolt omaks võetud ja kõrgelt hinnatud haljas-alast. Need diskussioonid on jätkuvalt pidamata.

2009. aastal kehtestati üldplaneerin-gut täpsustav teemaplaneering „Kar-lova miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimused“ (eda-siselt teemaplaneering), mille koos-tamisel kaasati korduvalt kohaliku kogukonna, sealhulgas Karlova Seltsi esindajaid. Niigi teravalt, kuid siiski kõiki osapooli rahuldava kompromis-sina säilitati avaliku pargi-alana ligi 7600 m2 suurune eraldiseisev maatükk läänes ning ülejäänus lubati maksi-maalselt 3-korruselisi kortermaju.

Planeerimisseadus ütleb, et teema-planeering täiendab või täpsustab varem kehtestatud üldplaneeringut. Seetõttu oleks võinud eeldada, et edasisel detail-semal planeerimisel lähtutakse kehtesta-tud ja kõigi osapooltega kooskõlastatud teemaplaneeringust.

2010. aastal ilmnes, et teemaplanee-ringu ettepanek ei vasta piisavalt par-giala maaomanike ootustele, sest kadus õigus varasemalt välja pakutud krun-timisele ja hoonestamisele. Käesoleva aasta alguseks saabus kohtuotsus, mille kohaselt tühistati teemaplaneering Tähe tänav 10 kinnistu osas. Nüüd soovi-takse lähtuda varasemalt kehtestatud üldplaneeringust ja mitte leppida tee-maplaneeringus näidatud maakasutuse põhimõtetega.

miLLEKs jA KELLELE pLAnEERidA?

Eelnevast võime järeldada, et üldpla-neeringut täpsustav teemaplaneering ei toimi piisava linnaosa ruumilist arengut suunava instrumendina. Tekib küsimus, milleks ja kellele me koostöös linna-valitsusega taolisi ühiskondlikke kok-kuleppeid sõlmime?

Peamine eesmärk on selgitada ja määratleda alaga seotud väärtused nii kohalikule kogukonnale kui ka mujalt tulijale. Viimasena saab näha maa- omanikust arendajat, kes jääb tihti hoo-nestusõiguse määramisel pigem vahen-daja kui konkreetses ruumis tulevase elaniku rolli. Mõistetav, et linna tuleb tihendada. Samuti on arusaadav, et müü-gikorteritelt võidetav majanduslik tulu on vajalik, kuid eriti sellise mitmekesi-se taustaga linnasisesele maa-alale pla-neeringu koostamisel tuleb arvestada ka sotsiaalse, kultuurilise ja looduskesk-konna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Seda toetab ka kehtiv planee-rimisseadus. Paratamatult tuleb tunnis-tada, et mida linnalikum elukeskkond, seda enamate osapoolte arvamustega tuleb arvestada.

uus EttEpAnEK

Protsessi oluliseks osapooleks on kohalik kogukond, kelle ühe kaasa- rääkimise võimalusena toimib Karlova Selts. Möödunud aasta sügisel kogunes selts Anna Edasi kohvikus ja seal määratleti selgemalt Päeva parki puudutavad ühised seisukohad. Üldjoontes lähtutakse teemaplaneeringus määratletust. Ettepanekud on edastatud ka linnavalitsusele, kellelt oodatakse kodanike-ühenduste aktiivsemat kaasamist. Järgne-valt toon ka lugejatele meiepoolsed Päeva parki puudutavad põhimõtted.

1. Maakasutuse põhiMõttedSäilitada skeemil näidatud vähemalt 6000 m2 suurune maa-ala avaliku haljasalana. Maa-ala piiritlemisel oleme aluseks võt-nud haljasala avanemise ning seotuse olemasolevate liikumissuundadega (seal-hulgas Tähe ja Pargi tänavatega).

Hoonestatava ala määratlemisel pool-dame 2-3-korruselise uushoonestuse koondamist pargi maa-ala põhja- ja ida-ossa. Nõnda saab jätkata Päeva ja Pargi tänavate olemasolevat hoonestust, mille tulemusel on võimalik avalik haljasala maksimaalselt siduda eraldiseisva maa-alana Tähe ja Pargi tänavatega.

Lisaks toetab olemasolev pinnavor-mistik skeemil tähistatud hoonestatavale alale uushoonete võimaldamist, sest Päeva ja Pargi tänavate ristumiskohaga külgnev haljasala on ümbritseva suhtes järsemate nõlvadega.

Uushoonete kavandamisel tuleb arves-tada Karlova teemaplaneeringu peatükiga 2.2 „Miljööväärtusega hoonestusala ehi-tus- ja kasutustingimused.“

2. ehitusjoonedKuna kinnistul Tähe tänav 4 on lubatud kuni 5-korruselised korrusmajad, siis

peame vajalikuks, et uushoonestuse ehi-tusjoon ei ületaks Tähe tänavalt vaadatuna TÜ füüsikahoone esifassaadi poolt määra-tud ehitusjoont. Nõnda säilib Tähe tänava koridori ja Päeva pargi vahel piisav ruu-miline seotus.

Päeva ja Pargi tänavate ehitusjooned lähtuvad vastavate tänavate väljakujune-nud ehitusjoontest. Planeeringuala kesk- ossa on võimalik tekitada uute korter-majade privaatsete tagaaedade ja avaliku haljasala vaheline üleminek.

3. kergliiklejate ühendusedSkeemil on ruuduliste piiritlustena tähis-tatud soovitatavad kergliiklejate ühendu-sed Päeva pargiga. Detailplaneeringuala hoonestuspiirkonnas näidatud ühendus on tinglik.

KutsumE KAAsA RääKimA

Eelpool loetletud punktid on edasiste dis-kussioonide aluseks, ega kätke endas lõp-likku otsust. Samuti on detailplaneering eskiislahenduse staadiumis, mis tähendab, et mitmed arutelud on veel ees. Seltsi ja teiste piirkondlike kodanikeühendustega hoiame sündmustel edaspidigi silma peal ja räägime kaasa. Loomulikult ootame ka kohalike elanike arvamust ja mõtteid Päeva pargi edasise käekäigu kohta. Sel-leks olete oodatud Karlova päevade raa-mes toimuvale Päeva pargi diskussioonile. Aruteluga seotakse mänguline ülesanne, kus igaüks saab valida mitmest pargia-la eskiislahendusest oma lemmiku. Info ettevõtmise toimumise kohta täpsustatak-se Karlova päevade kavas.

Teie arvamus on meile oluline, sest nõnda saame seltsina selgust, kas jagame eestkostjana Teiega samu seisukohti.

ÜM

E

Päeva

Tähe Pargi

Tähe tn ehitusjoon

ühendus kesklinnaga

ühendus l

oome-

maja

nduskes

kuse

ga

ühendus Karlova mõisasüdame jakoolidega

Pargi tn ehitusjoon

Päeva tn ehitu

sjoon

Karlova Seltsi poolt pakutav uus ettepanek. ÜM – avalikus kasutuses oleva haljasala maa. E – elamumaa.

Kirev KARLOVA 7

Lühikese Lepiku tänava seltskond on huvitav näide ette-võtlikust kogukonnast, kes juba mõnda aega ühist asja ajanud. Vaid 13 majaga Lepiku umbtänav on iseene-sest Supilinnas mitmes mõttes erandlik. Arhitektuurses mõttes on tegu unikaalse puumajadest hooneteansamb-liga, mis võetud arhitektuurimälestisena ka kaitse alla. Kui ülejäänud Supilinn on tuntud pigem väiksema-te majade ja suurte aedade poolest, siis Lepiku tänav

LEPIKU TÄNAVA MUNAKIVIDESTPeep Mardiste

Lepiku tänavalt Supilinnast

Supilinna päevade aegu kogusime allkirju pöördumisele taastada Lepiku tänava munakivisillutis. Munakivide eest oleme Supilinnas võidelnud varemgi – 2003. aastal korjati mitmes tänavas hoovidesse varjule munakivihunnikuid, mis veetorude kaevamise käigus prügimäele ähvardasid rännata.

Kevad.Supilinnas on kevade tulekuga läinud liikvele nii jõgi kui ka teised kevadveed. Päikeselised hommikud soojen- davad plangul istuvaid kasse. Murtud värviga lauad annavad ära talve rõskuse. Lapsed pallivad tänaval ja vanatädid toimetavad peenramaal. See on meie vaba-dus ja meie elu. Kõik on olemas ja midagi ei ole puudu.

Supilinn vajab hoolitsust, aga me ei vaja hoole- kannet. Supilinn vajab ilu, aga me ei vaja ilutsemist. Suurimad väärtused avastame siis, kui suudame leida elu sundimatu kulu. Nii meie kui me ümbrus muutume,

KEVADTERVITUS SUPILINNASTMart Hiob

Supilinna Seltsi pealik

aga seda ei ole vaja tarbetult muuta, me areneme, aga meid ei ole vaja arendada. Supilinn vajab tunnet, mis on elus.

Kohad, mis soosivad sundimatust, on head. Need kohad kasvavad ise läbi oma kestuse, kui neile antakse võimalus, kui neile antakse aega ja mõistmist. Ma usun, et me teame seda nii siin- kui sealpool Tartut. Ja oska-me seda teistelegi soovitada.

Kevadtervitused Supilinnast!

sobiks oma suuremate puumajade ja väiksemate aedadega pigem Kar-lovasse. Erandlik on ka see, et tänav pole nime saanud mitte mõne juur-vilja, vaid tänava rajaja, ärimees Hendrik Leppiku järgi.

2004. aastal sündis mu aktiiv-sete tänavakaaslaste peas Lepiku tänavamuuseumi mõte, mille ees-märgiks tutvustada omapärast täna-vat ning säilitada seda võimalikult algupärasel ilmel. Esialgu eksis-teerib muuseum virtuaalsena, aad- ressil http://lepiku.supilinn.ee. Seni oleme kogunud infot täna-va ajaloo, selle majade ja elani-ke kohta. Ebaregulaarselt oleme kutsunud kõiki tänavaelanikke

koosolekutele, et üksteisega pare-mini tuttavaks saada ja ühiseid tee-masid arutada.

Aprillikuus toimunud järje-kordsel tänavaelanike koosolekul otsustasime hakata aktiivselt ajama tänava munakivisillutise taastamise asja. Hetkel on Lepiku tänav nimelt kaetud ollusega, mis võimaldab seal sadude korral vaid kummikutes lii-kuda. Ajalooline munakivi on pin-nas siiski osaliselt säilinud ning selle taastamise oleme võtnud oma suureks ühiseks eesmärgiks. Muna-kivi on siia juba ammu lubatud ja seda nähakse ette ka linnavalitsuse tellimisel 2010. a valminud Supilin-na teemaplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes.

Et „Nimed marmortahvlil“ ja mitme teise filmi võtteplatsiks olnud Lepiku tänavasse tuleks munakivi varem kui umbmäärases tulevikus, tegime linnavalitsuse-le hakatuseks vastava pöördumi-se. Mai algul abilinnapea Raimond Tammele üleantud 150 allkirjast 50 oli tänavaelanike antud. All- kirju andsid peamiselt supilinla-sed, teiste seas ka Supilinna Seltsi liige Toomas-Hendrik Ilves. Toetus-allkirju tuli muidugi ka Karlovast, aitäh! Kavatseme munakiviteemat aktiivsena hoida ja loodame, et saame mõne aja pärast võõrustada karlovlasi ja teisi toredaid inime-si autentsel kujul taastatud Lepiku tänavas!Foto: Peep Mardiste

Kirev KARLOVA8

Majadega on enam-vähem ühel pool – mis edasi saab?

No nüüd võtame pargi käsile, seda on terve hektar. Meil on sellega suured plaanid, sinna peaks tulema teed ja rajad, pingid ning mängu-plats, seal peaks saama korraldada õpikodasid, üritusi. Üheks unistu-seks on ka skulptuuride aed, kus esialgu saaksid kasvõi Tartu Kõrge-ma Kunstikooli tudengid oma töid eksponeerida. Esimese asjana aga tulevad siin juba kolmandat aastat pargikoristustalgud – karlovlased haaravad rehad ja ämbrid ning tee-vad pargialuse puhtaks.

Sa oled Tartus pidanud mitmeid noorsootöö ja kultuuriga seotud ameteid, viimati (kuni 2009) olid lausa Tartu linnavalitsuse kultuu-riosakonna juhataja – kas sa nüüd tunned, et oled tööalaselt lõpuks koju jõudnud? Et siin võiks toi-metada nüüd vähemalt järgmised kümme aastat?

Kusjuures jah! Ma olen ise ka aru saanud, et mul käibki kõik sel-liste viieaastaste lainetena – see on enam-vähem aeg, mille lõpus mul tekib selline sisemine rahutus ja liiga turvaline olemine. Selge märk, et peab edasi liikuma. Aga loome-majanduskeskuse puhul on mul esmakordselt tunne, et vähemalt kümneks aastaks jätkub mul siin põnevat tööd küll. Juba uue orga-nisatsiooni nullist ülesehitamine on omaette väljakutse. Loomeinkubaa-torist on praeguseks väljunud neli lendu noori andekaid inimesi ja see

protsess õpetab meid iga päev, kui-das saaks asju paremini teha. Ja see ei ole tegelikult nii, et meil kõik ainult sujubki lepase reega, nagu vahest väljapoolt paista. Me kogu aeg tegeleme probleemide lahenda-misega. Liiga sujuv minek tekitab ohutunde. See on loomulik prot-sess – me ise ka kogu aeg õpime.

Kuidas sa üldse kultuuritööle sattusid?

Õppisin Tartus kolm aastat esi-algu üldsegi lilleseadjaks. Sealt jõudsingi ringiga kunsti- ja kul-tuurimaailma juurde. Mulle koh-tutavalt meeldib kaasaegne kunst ja Valga kul-tuur ikeskuses töötades organi- seerisin muu-hulgas ka kuns-tinäitusi. Need aga ei osutu-nud just üleliia populaarseks ja siis ma taipa-sin, et kõigepealt tuleks see näitusi külastama hak-kav publik kasvatada. Niisiis saigi alustatud noortekeskusega – selle tarbeks renoveerisime lastega koos Valga kesklinnas vana maja. Sel-lest ajendatuna läksin isegi Tallinna Pedagoogilisse Instituuti noorsoo-tööd õppima ja sellest sai mu teine elukutse. Noortekeskus töötab muuseas siiamaani. Aga ühel hetkel tuli seal seesama sein ette, oli tarvis

uusi väljakutseid ja Tartu oli loomu-lik valik. Floristi minust ei saanud-ki aga tugev side loodusega on mul alati olnud ja on ka praegu. Ma liht-salt tundsin ühel hetkel, et selline poolvägisi lillede punti sobitami-ne mulle enam ei sobinud. Parema meelega näeksin, et taimed kasva-vad vabalt.

Tegelikult on su viimane ütlus väga sümboolne, sest sinu prae-gune töö pole tegelikult palju erinev – sa külvad seemneid mulda, et neist kunagi puud kas-vaksid. Mida muud see loome- inkubaator teeb.

Jah, ma polegi sellele kunagi nii mõelnud aga see on tõsi. Või ma vähemalt loodan, et on.

Niisiis sai Valgas aeg ümber, pak-kisid pere kokku ja tulid Tartus-se. Kas sinust sai kohe Karlova elanik?

Ei, ei. Alguses elasime mitmes muus kohas ka, Karlovas oleme olnud alles viimased paar aastat. Huvitav on

RAUL OREŠKIN KÜLVAB LOOMEMAJANDUSKESKUSES

ETTEVÕTLUSSEEMNEIDAnneli Miljan

„Ses suhtes on mul Karlova üle väga hea meel, kui ma näen, kuidas siin on väike- ettevõtlus käima läinud, kuidas järjest avanevad väiksed ärid. Seda võiks veel rohkem olla. Siin on palju potentsiaali.“

Karlova servas, Kalevi tänaval asub Tartu Loome-majanduskeskus, mida veab karismaatiline kultuurivedur Raul Oreškin. Loomemajanduskeskus mahutab loomein-kubaatorit, kus ettevõtlusalast koolitust ja nõu saanud juba neli satsi noori andekaid inimesi, kes oma talendi raha teenima soovivad panna. Keskus paikneb kokku kol-mes muinsuskaitsealuses majas, millest kaks juba valmis ja kolmanda sarikapidu äsja peetud.

Foto: erakogu

Kirev KARLOVA 9

Tartu Loomemajanduskeskus, kus on esimese pooleteise aasta jook-sul endale koha leidnud ligi kümme alustavat loovettevõtet ning äriplaa-ni koolituse läbinud üle 30 ettevõtte, laieneb sel aastal kolme Kalevi täna-val asuvasse majja. Tartu linna ja EASi abil valmivad sel aastal nii miljöö-väärtuslik puithoone Kalevi 15 kui ka muinsuskaitse all olev Kalevi 17, mille lammutamise vastu Karlova selts paar aastat tagasi aktiivselt seisis.

Kätte on jõudnud aeg, mil kõik kolm väärikat hoonet saavad uue hingamise ning täituvad loovette-võtjatega. Disainerid, fotograafid, keraamikud, moekunstnikud, maas-tikuarhitektid, filmitegijad ja paljud teised on loomemajanduskesku-se kompleksis leidmas oma tegevu-se alustamiseks vajalikku tuge ning arenemiseks olulist sünergiat. Kau-gel ei ole enam ka see aeg, kui Kalevi 17 kammersaalis hakkavad toimuma

aga see, et kui ma alguses tulin, siis ei teadnud ma linnaosadest mida-gi, küll aga meeldis mulle siin jalu-tamas käia ja ma kujutasin ette, et tahaksin ka kunagi siin elada. Ka mäletan selgesti, et imetlesin neid-samu Kalevi tänava maju, kus me praegu oma keskusega asume. Elu käib kummalisi ringe pidi ja nüüd olengi siin nii töö kui koduga.

Sa ise tegid ju endale selle töökoha!Jah, linnavalitsuses sai ju just

viis aastat täis! (naerab) Algus oli nii tihe, et ei saanud puhkust-ki võtta, aga mul silmad see-eest särasid, nii põnev oli. Ehitus oli just käima lükatud ja ma ei julge-nud üheltki koosolekult puududa. Tänavu on siis esimene kord kolme aasta jooksul, mil ma kavatsen nor-maalselt puhata – nüüd ma tunnen, et võin siit paariks-kolmeks näda-laks eemalduda.

Mis sa siis ette võtad? On sul üldse vaja juhet seinast välja tõmmata või on töö nii rahuldustpakkuv, et ei tahagi puhata?

Ikka vist on vaja vahepeal juhe välja võtta küll. Mõnikord venivad tööpäevad poole ööni ja paberi- majandus tahab enda alla matta. Siis lõõgastun aias töötades, see mulle meeldib. Sel aastal võiks ehk isegi ühe perereisi ette võtta, ma usun, lapsed ka ootavad seda.

Saad sa perega piisavalt aega veeta?Meil on üks kindel traditsioon –

õhtusöögilauas püüame alati kokku saada. Ja mina teen tavaliselt süüa, kui vähegi võimalik. Mulle väga meeldib toitu valmistada, selle olen ma oma ukrainlasest isalt pärinud. Kui ma laps olin, siis algasid lau-päevad meie peres alati sellega, et isa-ema läksid turule, tulid sealt suur-te kottidega koormatult ning siis algas söögivaaritamine. Need lõhnad ja pottide-pannidega kolistamine on mulle eredalt meelde jäänud kui midagi väga turvalist. Kodus tehti pirukaid, sülti, pasteeti ja püha-deks hakati valmistuma juba kolm päeva enne. Minul sellist pühendu-mist enam pole, aga süüa meeldib mulle sellegipoolest teha. Teised pesevad nõusid!

Paned lapsed kodus tööle? (Raulil on kaks teismelist tütart – toim.)

Ei, otseselt ei sunni küll. Mingid ülesanded neil on – oma tuba olgu korras ja kõik loomad, kelle nad on koju vedanud, peavad ka olema kasitud ja hoolitsetud.

Tartu Loomemajanduskeskus

Palju neid siis on?No ikka on – kass Koma, kes

saabus meie juurde juba Valgas ja on nüüd auväärses pensionieas ning viimastel aastatel Karlovas saanud nautida ka õuekassielu. Siis on veel kaks rotti, kaks hamstrit ja akvaa-rium kaladega. Aiatööd käivad vabatahtlikkuse alusel. Sundinud ma lapsi küll millekski ei ole, nagu minagi, on ka nemad saanud üsna vabalt kasvada. Praegu ongi katse-tamise aeg, vahetatakse huvialasid ja stiili. Kui neil vahel tekibki frust-ratsioon, et nad ei tea, mis või kes neist tulevikus saab, siis olen alati julgustanud, et ei peagi praegu seda teadma. Neid ameteid, mida nemad tulevikus pidama hakkavad, pole praegu veel olemaski.

Maailm muutub nii kiiresti?Jah, tehnoloogia areng on ju

meeletu. Me küll võime uskuda, et oleme majanduskriisist välja roni-nud aga ma kardan, et meil on vaja väga suurt paradigma muutust, et tegelikult taibata, kuidas edasi minna. Ületootmist ületootmisega lõputult ravida ei saa. Riigid süsti-vad tööstustesse miljardeid, et töö-kohti hoida, aga juba praegu on meil toodetud autosid kümne aasta jagu ette. Ei ole mõtet sel kujul pead jaanalinnu kombel liiva alla peita ja uskuda, et selline teguviis võiks luua meile jätkusuutliku ühiskonna.

Arvad, et majandus peab end kõvasti reorganiseerima?Mina usun mikroettevõtlusesse. Pereettevõtetel on väga suur potent-siaal ja tulevik. Sellesse on küll väga vähe investeeritud, rohkem toetatakse ju ikka suurettevõtlust, tööstust ja tootmist. Meil selli-sed pisiettevõtted peaaegu puudu-vad. Mujal maailmas aga antakse suure uhkusega perest perre edasi leivaretsepte ja pisikest pagariäri, restorani või poodi. See on hoopis jätkusuutlikum, sest mingil hetkel saavad seal tööd sinu lapsed, lapse-lapsed. Sa töötad endale. See võiks nüüd au sisse tõusta. Ses suhtes on mul Karlova üle väga hea meel, kui ma näen, kuidas siin on väikeette-võtlus käima läinud, kuidas järjest avanevad väiksed ärid. Seda võiks veel rohkem olla. Siin on palju potentsiaali.

Karlova sobib selleks?Jah, need väikesed poolkorrused

ja suured esimese korruse aknad on selleks justkui loodud. Karlova on arhitektuurse nähtusena ju täies-ti unikaalne puulinn ja turistidele väga põnev ning kui siin oleks sel-lised väiksed ärid, kes ühest küljest teenindaksid kohalikku kogukon-da ja samas ka pakuksid turistidele midagi originaalset ja meile omast, siis läheks elu siin veelgi põneva-maks. Mina usun sellesse.

mitmesugused sündmused ning par-gis saab kuulata mõnd kontserti või lihtsalt nautida mõnusat olemist ja linnulaulu.

Tartu Loomemajanduskeskusesse aga olete oodatud juba täna. Keskuses asub hubane kohvik Café Bianca, trepi-galeriis saab nautida kohalike kunstni-ke näitusi ning LOOV galeriis soetada disainehteid, -aksessuaare või Eesti noorte kunstnike loomingut.

Tere tulemast!

Raul Oreškin

Kirev KARLOVA10

Meie lastehoiu lugu algas 2008 a. kevadel. Tartus oli puudus lasteaiakohtadest, seetõttu otsustasime sõprus- konnaga teha ise endi lastele hoiurühma. Liitusime Tartu Lastehoiu Seltsiga, kuhu olid koondunud ka tei-sed sama sihiga vanemad.

2008. a sügisel avasime 5 lapsega rühma Karlovas, Tolstoi tänaval. Sobivate ruumide leidmine ei olnud lihtne. Vaja on ju mõnusat õueala, avaraid ja sooje ruume, mitut kraanikaussi jne. Paljud üürileandjad vas-tasid kohe eitavalt, kuuldes, et tegu on lastehoiuga. Ja selgus, et ka naabrid ei olnud lastehoiu üle väga rõõm-sad, kartes inimeste liikumisega seotud müra, problee-me parkimisega jne.

Alustasime kasutatud mööbli (voodid, toolid, lauad) otsimisega erinevatest lasteaedadest. Ise ostsime mõned riiulid ja vajalikku pudi-padi. Tegime mängu-asju, värvisime kohupiimavärvidega seinad üle, viisime ennast kurssi lastehoidu puudutava seadusandluse-ga, taotlesime tegevusloa. Oli tore koostegemise aeg:

vanemad tõid ise toitu, asendasid vajadusel kasvatajat, käisid talvel nädalavahetustel kütmas jne. Aasta pärast kolisime edasi Õnne tänava-le, kuid kuna lastehoidudele hakkas kehtima uus tuleohutuse seadus, ei sobinud need ruumid peagi enam meile.

2011.a on olnud meie lastehoiu jaoks uute alguste aasta. Saime enda-le uue toreda pesa Teguri tänaval, spetsiaalselt lastehoiu jaoks korda seatud mõnusas majas. Lahkusi-me Tartu Lastehoiu Seltsi tiiva alt, et jätkata omaette mittetulundus- ühinguna. MTÜ liikmeteks on endiselt lapsevanemad, osad on lah-kunud, paljud on juurde tulnud ja toonud kaasa ka toredaid mõtteid.

Algatusest, mis sai tõuke las-teaiakohtade nappusest, on prae-guseks saanud paljude vanemate veendumus ja valik, et pakkuda

Lilleilu kodutänavaltKristina Kurm

LASTEHOID PESAKE

Väikese lillepoe püsimajäämine sõltub suu-rel määral sellest, kas ümbruskonna inimesed ostavad oma tähtpäevaõied supermarketi lil-leletist või leiavad tee kodutänaval asuvas-se ärisse.

Juba mullu hilissügisel muutus sissevaade Tähe tänava endisesse jalatsikauplusesse jär-jest rohelisemaks. Novembris avas seal uksed lille- ja ürdipood.

Poodnikuametit peavad praegu Tiina ja Lia. Tegelikult asus Tiina esmalt poes tööle müüjana, kuid paari kuu pärast andis poe algataja selle Tiinale üle. Tiina elab Õnne täna-val, Tähe tn armsad poekesed olid talle silma jäänud juba ammu.

Eks see uus roll ikka kõhklusi tekitas – kui-das poel minema hakkab, kas asukoht on sobiv, kuidas karlovlased selle omaks võtavad? Eripärana pakutakse Tähe tänaval rohkelt ürte ja maitsetaimi. Muidugi on valikus ka lõike- ja toalilled ning istutusmaterjal. Kaunid eri- tellimusel valmivad kimbud ja seaded on Tiina

kätetöö, ta on üle kahekümne aasta töötanud floristina.

Lia oli parajasti töötu ja otsis uusi väljakut-seid, kui Tiina ta poodi appi kutsus. Lia pole küll aiandust õppinud, küll on ta kasvatanud lilleseadjatele oma linna teises servas asuvas koduaias kimpudesse sobivaid taimi. Tähe tänaval tegutsedes on ta Karlova elurütmi juba sisse elanud, ümbruskonna inimesed, teised poepidajad, teenusepakkujad on tere-tuttavaks saanud.

Väikeäridel on vastutustunne klientide ees otsesem, eriti Karlova-suguses kogukonnas tegutsedes. Kui hoolimata õigest hooldusest värskel taimel kohe leht longu vajub, siis tun-takse ennast ostja ees vastutavana, kuigi när-bumise põhjus võib pärineda hoopis aiandist.

Tähe tn lillepoe pidajad räägivad, et tahavad pakkuda taimedele lisaks ka isete-gemisrõõmu, korraldades näiteks huvikur-susi vitspunumises. Poest saab klient kaasa õpetuse taime kasvatamiseks ja koduseks

lille- või taimeseade valmistamiseks. Pood tegutseb käsikäes mahepõllundusele ja lil-lekasvatusele pühendunud Keskküla taluga. Seega saab pöörduda poodi ka sooviga tellida oma aeda püsikuid või näiteks varuda mahe-dalt kasvatatud talvekartulit.

Jarõna Ilo maalingud köögiseinal

Teguri lastehoid, omade seas “Pesake”

Kahes rühmas on lapsi kokku 20 ja töötajaid 7

Majandamiskulud kaetakse linna-valitsuse toetusest iga rühmas käiva lapse kohta (nn pearaha) ning vanemate makstavast kuutasust

Lapsehoiuteenuse pakkumist regu-leerib sotsiaalhoolekande seadus

Meil on suur valik ürte,maitsetaimi, lõikelilli, potililli jne.

Tähe Lilled

Karlovas, Tähe 29

E-L 10-18

Valmistame kimpe, seadeid ja pärgi.

*Huvikursused*Kullerteenus

Info ja tellimine:55 31 263 või 52 93 234, lehte93@hot.ee

oma lapsele midagi erilist ja head. Eelkõige kohta, kus laps saab rahu-likult ja loovalt mängida ja areneda oma tempos. Vanemaid kaasatakse hoiu tegevusse talgute, ühiste pidude, vestlusringide ja koolituste kaudu. Meie rühmad on väiksed ja kodu-sed. Valmistame kohapeal ise süüa. Eelistame eestimaist toorainet, mis on soovitavalt maheda päritoluga.

Pesakese lugu meenutab Liisa Maasik, MTÜ Loov Maailm juhatuse esimees

Foto: Lastehoid Pesake

Kirev KARLOVA 11

Siin on mu esimene ja ainus töö-koht! Ma tulin siia tööle 1962, sinna teisele poole (näitab sama maja kõrvalust) ja sellest ajast saati olen mina neid kingi näinud. Täies-ti uskumatu, eks ole?! 1. oktoobril saab 49 aastat – ainult jalanõud! Ikka natuke palju juba, tundub mulle. No nüüd on juba muidugi hilja elukutset vahetada. Ega ma ei saa öelda, et mulle mu töö ei meel-di, ikka meeldib – muidu ma seda ju ligi 50 aastat poleks teinud. Ikka viiekümneni põrutan välja!

Võib vist öelda, et ma tean jalat-sitest kõike. Inimese kohta võib jalanõude järgi paljugi öelda – kui-das ta neid kannab, kuidas hoolit-seb, see näitab nii mõndagi. Üldse, kui ma ringi käin, siis ikka viskan pilgu inimeste kingadele. Tänapäe-val hoolitsetakse oma kingade eest palju vähem kui vanasti. Samas vahel harva näeb ka väga kalleid marke – eriti on sellised noored stiilsed mehed, kes tulevad oma kallite kingadega (väga ilusti hoi-tud, muide) ja lasevad parandada. Vaat see on ilus.

Mul on inimeste peale jube hea mälu – kunded naeravad, et ma näen kapi tagant ka, kes tuleb, et õiged kingad juba ootavad leti peal. Ma siis ka itsitan, et olen, jah, sel-geltnägija.

Kõige imelikumad on just olnud sellised inimesed, kes virisevad kõige üle. No eks iga asja pärast võib ju vinguda, aga igast olukor-rast on väljapääs! Tuli mul siia üks proua – lausa karjus minu peale! Ma talle siis ilusti selgitasin, et me parandame kingast selle osa, mis on katki – me ei tee ju uut jalanõud. Lubas kaevata. Aga mõne aja pärast nägin teda linnas, tervitas ilusti. Nagu polekski midagi juhtunud! Nagu oleks ma tema hea sõbranna!

Üks juhus oli naljakas: toob meesterahvas meile pruunid saa-pad parandada aga tema naine jalatsitele järgi tulles ütleb, et pole-gi nende omad. Et neil polevatki sel-list värvi saapaid! Ma ütlesin, et mis te nalja teete – ega me siin neid siis üle pole värvinud! No ei ole nende omad, raiuvad kui rauda. No läk-sid siis koju ja ju nad ikka aruta-sid seda asja. Mõne päeva pärast tulid häbelikult tagasi, et vist ikka on nende saapad küll. Tõid mulle palju kommi ka. Nii juhtub, kui on liiga palju kingi …

Nõukogude ajal parandati ikka rohkem kingi. Siis ei olnud jalanõu-sid kuskilt võtta aga vaata praegu, kui palju ja mõned ka nii odavad. Sellised allahindlused saavad ainult kvaliteedi arvelt tulla. Pole neil ei tegu ega nägu – ja nii kitsad! No mis teha, uued ajad …

Kingseppi on meil kaks, üks mees ja üks naine. See naisterah-vas on eriti populaarne, tema teeb ka kuidagi peenemini, et ikka ilus oleks. Teistmoodi käega lihtsalt. Teda mõnikord tellitakse lause eral-di. See on nii tore.

Ma olen põline tartlane ise. Karlovas ma ei ela aga tööl olen siin eluaeg käinud. Ma elan seal Peetri kiriku juures muidu aga tulen IGA ILMAGA jala tööle. Sada-gu või pussnuge! See hoiab vormis. Ma olen 67 aastat vana ja ma ei tarvita ühtegi ravimit. Kui vahel harva pea valutab, no siis võtan ühe tableti aga mu perearst on mind vist elus ainult kaks korda näinud. Mul ei ole seda vaja. Eks see olene geenidest ka natuke. Ma mõt-len ka positiivselt. Elu on ikka enamasti ilus ju. Pension on, tööd ka jagub – mis siin viriseda. Mehega kahekesi elame, ei lähe ju palju tarvis. Isegi bussisõit on meile tasuta. No mina käin jala muidugi. Ma ärkan alati vara-kult, pool kuus. Siis võtan jahedat dušši, siis hommiku-söök ja hakkan aga astuma. Siin algab töö hommikul kaheksast.

Mul on kaks lapselast ka, poisid mõlemad, üks 19 ja teine 8. Selle väiksemaga me ikka kahekesi käime ja asjatame. Tema ütleb mulle: „Säde,“ – niimoodi ütlebki, eesnimega – „Säde, ära mine tööle, ole parem minu-ga.“ No mina siis vastan, et mille eest me siis kohvi-kus käime või sulle kommi ostame, kui ma tööl ei käi.

Aga jah, eks ma viiekümne aastani põrutan ikka ära, sinna pole palju enam jäänud, napilt poolteist aastat. Ja siis jään koju. Eks ole jah, neid jalanõusid nähtud kah.

Nimi: Säde SchasminVanus: 67Amet: Karlova kingaparandusäri Jakob teenindajaTööstaaž: peaaegu 49 aastat

Karlova SädeAnneli Miljan

Foto: Anneli Miljan

Kirev KARLOVA12

Tartu linna on pildistatud erineva-tel aegadel süstemaatiliselt ja üsna palju. Enne esimest ilmasõda pildis-tas Tartut Eesti Rahva Muuseumi tarvis üks läbi aegade Eesti kuulsa-maid fotograafe Johannes Pääsuke. Ka hiljem on Tartus olnud hea käe ja silmaga piltnikke, kelle arhiivid on säilinud. Neist võiks siinkohal nimetada E. Sellekest ja K. Hintzerit. Tänu neile ja paljudele teistele me teame, kuidas on näinud välja Tartu olulisemad avalikud hooned ja kesklinn erinevatel aegadel. Need fotod on enamasti olemas Eesti Rahva Muuseumi ja Linnamuuseu-mi kogudes, palju huvitavaid pilte on ka Ajalooarhiivis ja Kirjandus-muuseumis.

Tunduvalt keerulisem on lugu siis, kui tahta vana fotot mõnest pai-gast Karlovas. Kutselised fotograa-fid äärelinna eriti ei pildistanud ja ka inimeste isiklikes arhiivides on pildid pigem mingitest perekond-likest sündmustest, mitte eraldi majadest või tänavast. Kui need aga ikkagi jäid sündmuse taustale, siis on vilksamisi võimalik näha ka mõnda hoonet või omaaegset olus-tikku. Interjööripildid puuduvad peaaegu täiesti, sest omaaegsed fotomaterjalid ei olnud eriti tund-likud ja kes ikka viitsis äärelinna majas tülikate magneesiumisähva-tustega susserdada. Selle kõige tõttu on iga leiduv kaader vanast Karlo-vast huvitav ja tasub säilitamist.

Karlovas ei ole olnud väga püsi-vat elanikkonda, linnaosa on läbi

KARLOVA VANADEL FOTODELToomas Liivamägi

aegade olnud pigem üürimajade rajoon. Selle tõttu ei ole ka koha-pealseid pikaajalisi perekonna-albumeid või on need kuskil mujal, kus fotode algne pildistamiskoht ja tähendus on ununenud. Siiski on avalikes arhiivides üsna hästi kir-jas, millised inimesed ja mis aad-ressil on erinevatel aegadel linnas elanud. Nii on olemas Karlova ela-nike nimekirjad pea kõigi eelmisel sajandil toimunud valimiste jaoks või siis näiteks saksaaegsed nime-kirjad kohustuslike ühiskondlike tööde tarvis. Niimoodi võib läbi inimeste ja nende võib-olla säili-nud arhiivide leida ka muud huvita-vat olustikulist materjali ja fotosid.

Maja Väike-Tähe tänaval, mille torn ja kuppel eemaldati 1960. a kapitaalremondi käigus, foto H. Normanni isikuarhiivist, 1956

Parempoolne hoone oli enne viimast sõda “Kaseke” poe kohalTähe ja Pargi nurk 1936

1948. aasta, matuse taustaks on jupike Tähe tänavat

Pildistatud on kirjakandjat ja fotole on jää-nud ka jupike hävinud puitpitsi Väike-Tähe tänava hoonetelt (K. Hintzer)

Pilte sisaldavad ka kultuurilooliste isikute või siis ülikooli inimeste personaalarhiivid, mis on kättesaa-davad Kirjandusmuuseumis ja Üli-kooli Raamatukogus. Vanu fotosid Karlovast siiski on ja neid võib leida täiesti ootamatutest kohtadest. Edu nende otsimisel.

Kirev KARLOVA 13

Gentrifikatsioon, eesti keeli aadel-dumine, tähendab protsessi, kus endiseid kesklinna lähedal asuvaid töölisklassi elupiirkondi asustavad järk-järgult jõukamad ning kõrge-ma haridustasemega elanikud. Selle tulemusena muutub piirkonna elu-keskkond atraktiivsemaks, paraneb piirkonna ilme ja elamufondi kvali-teet. Aadeldumine on täheldatav ka Eesti linnade arengus.

2011. aasta kevadtalvel viisid Tartu Ülikooli inimgeograafia üliõpi-lased läbi uurimuse gentrifikatsiooni ilmnemisest Karlovas. Lõviosa Tartu kesklinna lähedasest Karlova linna-osast on tüüpiline agul, mida asustas endisel ajal peamiselt vaesem elanik-kond. Uuringu eesmärk oli vaadelda aadeldumise visuaalset olemust Kar-lova linnaosas.

Uurimuse käigus vaadeldi kokku 93 eluhoone ehitusliku uuendamise ilminguid, hoovide heakorrastatust, ümbruses liikuvaid inimtüüpe, hoo-vides parkivate autode vanust, püüti tabada iseloomulikke hääli ja lõhnu ja muud. Näiteks hinnati protsessi ilmnemist selle järgi, kas hoonete laudis, katus, välisuksed ja aknaraa-mid on asendatud uutega või mitte. Kas hoovid on hooldatud ning kas nendes leidub ühistegevuse jooni.

Leiti, et ligi 2/3 hoonetest omab gentrifikatsioonile iseloomulikke visuaalseid märke. Selliste majade välisilme oli kas täielikult uuendatud, n-ö vana maja uues kuues või nende korrastamine oli veel pooleli, kuid esimesed sammud juba tehtud. Ühes kättejõudnud kaunite kevadilmade-ga algab ka ehitushooaeg, mistõt-tu võivad nüüd Karlovas üha enam aadeldumisest märku anda linnulau-lule taustaks kõlavad haamrilöögid.

Vanade majade uued kuued ehk Karlova aadeldumine

Mirjam Veiler

Parempoolne hoone oli enne viimast sõda “Kaseke” poe kohal

1941. aasta sõjasuvel põlenud Pargi ja Tähe tänava vaheline ala (E. Selleke)

Fotograafi on paelunud hommikune valgus, aga fotole jäi ka sõjaaegne leivasaba praeguse Margareeta võõrastemaja hoones asunud poekese ees (K. Hintzer)

1948. aasta, matuse taustaks on jupike Tähe tänavat

Kirev KARLOVA14

Inimene on oma keskkonna tulem. Mida meeldivam ning positiivsem on meie ümbrus, seda meeldivamaks muutume meie. Igaüks meist on tundnud Tartu või Kar-lova maagilist mõju. Teisalt on keskkond aga suuresti inimtegevuse tulem. Ning ma tervitan igaüht, kes soo-vib anda oma panuse selle paremaks muutmisse, olgu see siis linnaosasisese organiseerumise või individuaal-se tegevuse kaudu.

See on ka tänavakunstnike eesmärk – muuta maailma huvitamaks ja ilusamaks, et sama juhtuks ka selle asu-katega. Iga tänavakunstniku auasi on sealjuures pidada hoolikalt silmas, et tema looming oleks keskkonna rikas-taja, mitte rikkuja. Kui taiese asukoht või väljanägemi-ne tekitab positiivse üllatuse asemel pigem pahameelt, jääb eesmärk täitmata. Õige valiku korral aga salves-tub teos aastate jooksul seinapinnalt sadade mööda- kõndijate mõtetesse ja südametesse.

HEA TÄNAVAKUNSTI LINNTiit Joala,

Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud Salme tänavalt

Siit tuleneb ka asjaolu, et tänava-kunstnikel ja lihtlabastel sodijatel pole midagi ühist. Salme ja Tolstoi nurgal asuv elektrikapp oli kole ja soditud, kuni ühel öösel värvis ano-nüümne heategija selle kollaseks ning tegi sinna peale samast kohast pärineva suvise tänavavaate. Para-ku on see praeguseks taas langenud sodijate ohvriks. Õnne alajaamale on kogunenud terve hulk maitsekalt vormistatud mõtteavaldusi. Sinna, kust Õnne tänav algab, tekkis aga mai alguses hiigelsuur väga värvi-kas teos kahe filosoofiga, kes näik-se juurdlevat aja ja ruumi küsimuste üle.

On olnud ka karlovlasi, kes on ise pöördunud kohalike tänavakunst-nike poole, et nende kole sein või elektrikapp saaks uue ilme. Posi-tiivne elukeskkond ei seisne aga vaid puhtuses ja korrastatuses. Sinna on tarvis ka maitsestavaid elemente; üllatusi, avastusi, elamu-si. Mõjutajaid, mis kisuksid inimese hetkeks kõrvale rutiinsetelt mõtte-radadelt ning pakuksid midagi uut ja huvitavat. Mida rohkem häid mõtteid heade mõtete linnas aval-dada, seda rohkem tekib juurde uusi ja veel paremaid.

Fotod: Vabad Radikaalid

Kirev KARLOVA 15

KULTUURIÕHTUD KOHVIKUSehk ANNA EDASI, ANDJA!

Luulur Jaan,Väike-Tähe tänavalt

Jaan Malin kirjutab traditsiooniks kujunenud luule- ja kirjandusõhtutest Anna Edasi kohvikus.

Kirjandus- ja kultuuriürituste sari on kandnud mitmeid nimesid, artik-li pealkirjas on toodud üks stiilinäi-de. Sisuliselt algas sari möödunud aastalgi Päeva ja Tähe nurgal toimu-nud Karlova päevadega, mil siia olid kutsutud Kauksi Ylle, Karl Martin Sinijärv ja (:) kivisildnik (viimane ei saanud küll kohale tulla, kuid sellegi poolest kuulsime tema enda esitu-ses spetsiaalselt selle ürituse tarbeks kirjutatut). Sõna andis ja võttis Jaan Malin.

Kohe järgmisel päeval ehk 16. mail 2010 astusid kohvikus „Anna Edasi“ üles Aado Lintrop, Anti Saar, Sven Vabar ning Jaan „Luu-lur“ Malin. Aado luges oma klassi-kalist luulet, Anti ja äsjane Tuglase preemia laureaat Sven pakkusid proosat, Jaan luulet ja Luulur hää-lutas. Oma leebe kindlakäelisusega hoidis ohje Mart Velsker.

Oletasime, et uut hooaega on ots-tarbekas alustada pisikese pauguga. Seega tundus kohasena kuulata 18. septembril, milliseid pauke mäletab Rein Taagepera ajast, mil ta elas Päeva tänavas. Eelnevalt kokku leppi- mata sai teemaks pandud „Rein Taagepera mäletab: Päeva tänav 1943“, kuid kuulsime natuke vara-semast ajast. Ettekande järel võis arvutist vaadata Toomas Liivamäe poolt kokku korjatud vanu fotosid Karlovast.

14. oktoobril esitasid oma loo-mingut Kristiina Ehin ja Marko Kompus. Kristiina luges oma värs-ket lühiproosat, Marko pani publiku proovile oma ülevoolava luulelaa-maga. Esialgu kavandatud Mülleri Sass ei saanud tulla ja teda asendas klaver põõsas ehk Jaan „Luulur“ Malin. 17. veebruaril said sõna Karlovas elavad luuletajad Maarja Pärtna, Carolina Pihelgas ja Hasso Krull.

Kultuuriliste õhtupoolikute sari jät-kus 14. aprillil taas kolme Karlovas elava (või sageli siin külas käiva) luuletajaga: Kristina Viin, Joanna Ellman ja Aare Pilv. Õhtut juhtis ja küsimusi esitas Mart Velsker.

Hingeliselt, mitte juriidiliselt koli-sid Aare ja Mart Karlovasse suhte-liselt hiljuti.

Lähemalt kaagutama ei hakka, kuid kinnitan, et see sari jätkub.

Foto: Toomas Liivamägi

Kirev KARLOVA16

Puidust aknad sobivad Karlova aja-loolistele hoonetele. Need on koos-kõlas maja ajaloo, väljanägemise ja hoone ehitamisel kasutatud mater-jalidega. Uute plastakende puhul ei riiva silma ainult sobimatu mater-jal, oluline on ka erinev raami- jaotus, akende avamisviis jm.

Lisaks välimusele tuleb siin mängu teinegi aspekt. Maja saab vaadata kui tervikorganismi, mille erinevatel osadel on koostoime ja vastastikune mõju. Organismi on kerge tasakaalust välja lüüa, kui selle osasid muudetakse või asen-datakse. Näiteks toob plastakende paigaldamine sageli kaasa niiskus-probleemid siseruumides, ülemää-rase niiskusega võitlemiseks on vaja tagada sundventilatsioon, mida vanades majades tavaliselt välja ehi-tatud pole.

Pealegi on plastraamidega aken-de paigaldamine Karlova miljöö-väärtuslikul hoonestusalal keelatud nii Tartu linna ehitusmäärusega kui Karlova linnaosa käsitleva teema-planeeringuga. Kehtiva ehitus- seaduse alusel on akende vaheta- miseks vajalik kohaliku omavalit-suse kirjalik nõusolek, selle puudu-misel võidakse korteriomanikku trahvida.

Puidust akende korrastamine ei ole tingimata kulukas ja vaevali-ne, kui aknaid regulaarselt hoolda-da ja lihtsamad viimistlustööd ise ära teha. Paljudel juhtudel tundub akna seisukord lootusetult halb vaid seetõttu, et viimasest kergest hool-dusremondist on möödas liiga kaua aega ning viimistluskihid pragune-vad. Kruvikeeraja, värvikaabitsa, kitinoa ja pintsli abil saab akna aga kerge vaevaga jälle töökorda seada ning selle välimuse taas särama lüüa.

Vana puitakna tuulepidavust on võimalik suurendada spetsiaalse-te kummitihendite abil. Mõnikord on otstarbekas paigaldada sisemi-sele aknaraamile spetsiaalne klaas või klaaspakett. Võimalusel tasub lengi ja palkseina vahelisi pragusid

linatakuga tihendada, just sealt on soojakadu kõige suurem.

Omanikele on oluline seegi, et Tartu linnalt saab taotleda restau-reerimistoetust miljööväärtusega hoonestusaladel paiknevate aja-looliste ehitiste arhitektuursete ori-ginaaldetailide (sh aknaraamide) restaureerimiseks ja taastamiseks.

Puidust aknad on keskkonna-sõbralikud. Puit on taastuv loodus-vara ning akende utiliseerimine ei tekita keskkonnale suurt kahju võrreldes PVC-akendest üle jääva materjali käitlemisprobleemidega. See teema muutub aktuaalsemaks nüüd, kui 10-15 aastat tagasi paigal-datud plastaknad hakkavad jõudma oma kasutusea lõppfaasi. Puitaken võib hea hoolduse korral kesta aga aastakümneid, isegi sajandi.

Muidugi ei saa väita, et kõik vanad puitaknad on tehtud kvali-teetsest puitmaterjalist ning vääri-vad iga hinna eest säilitamist. Kui aknaraam või –leng on suures ula-tuses pehkinud, on õigem tellida puutöömeistrilt vana akna koopia. Uue puitakna tellimisel peab rõhu-tama lisaks kvaliteetse (kuiva ja tiheda puusüüga) materjali nõudele ka seda, et aken lähtuks maja algu-pärasest välimusest, mitte nõuka-ajal tehtud fassaadiremontidest. Abi võib olla võrdlusest ehitusjooniste-ga, vanade fotodega või teiste sama ajastu hoonetega, millel on säilinud originaalaknad. Suurte aknatehaste valikust kahjuks ajalooliste akende koopiaid ei leia.

REstAuRAAtOR dAnEL KAntERi (EmAjõE EnnistusKOdA)

sOOVitusEd AKnAREmOntijALE:

1) Aknaklaasi kinnitamiseks kasuta linaõlikitti. Kitt aitab vee aknaraamist eemale juhtida, seevastu klaasiliistu kasu-tamisel pääseb vesi lihtsamini aknaraami vahele.

2) Värvimisel eelista traditsioonilist linaõlivärvi. Puit, linaõli- kitt ja värv moodustavad ühtse terviku. Need hingavad ühes rütmis ja seeläbi säilivad raamid pikki aastaid. Vee-põhised lateksvärvid ei lase puidul samavõrra hingata ning puitosad kahjustuvad üsna kiiresti.

3) Ära värvi raami all- ja ülaserva, kasuta vaid kruntvär-vi (vaigutärpentiiniga lahjendatud tsinkvalget või linaõli-värvi).

TEE VANA PUITAKEN KORDAKristina KurmEha tänavalt

Akende restaureerimise töövõtteid saab Karlova päevade raames jälgida 20.-22. mail 2011 Anna Edasi kohviku ees tänaval (Tähe 20) või maja taga-hoovis, huviliste küsimus-tele vastab meister Danel Kanter.

On mitu põhjust, miks peaks eelistama puitakna restaureeri-mist uue, plastraamidega akna paigaldamisele. Kirev Karlova peatub akende korrastamise teemal seekord põgusalt.

Foto: Kristina Kurm

Kirev KARLOVA 17

01. septembrist 2010. a kehtima hakanud tuleohutuse seadusega on muutunud ning täpsustatud nõudeid küt-tekoldevälise tule tegemisele ja grillimise kohale.

LõKKE tEgEmisE KOht

Prahti põletada ja lõket teha tohib mittepõleval alu-sel või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttival pinnasel. Lõkkekoha valikul tuleb kõigepealt lähtuda ohutust kaugusest hoonetele, põlevmaterjali ja kütte hoiukohtadele.

midA pEEtAKsE OhutuKs KAugusEKs?

Lõkkekoha ohutu kauguse määramisel lähtutakse lõkke läbimõõdust ning kehtiva aastaaja tuleohtlik-kusest.

1. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema hoonetest või põlevma-terjali hoiukohast vähemalt 8 meetri kaugusel ning metsast tuleohtlikul ajal vähemalt 10 meetri kaugu-sel. Tuleohtliku aja määrab Päästeamet ning teavi-tab avalikkust selle algusest ja lõpust. Tuleohtlik aeg jääb vahemikku kevadest kuni sügiseni.

2. Üle ühe meetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkke tegemise koht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest või põlevmaterjali hoiu-kohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kau-gusel metsast.

3. Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemise lõkkekoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meet-med tuleb kooskõlastada päästekeskusega. Teavitami-se korra kohta saab infot päästeala infotelefonilt 1524.

gRiLLimisE KOht

Grillseade, milles hõõguvat sütt valmistatakse kütte- puude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga on ohutuks kauguseks hoonest vähemalt 5 meetrit. Tahkkütusel töötaval grillseadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, on ohutuks kauguseks vähemalt 2 meetrit. Rõdu loetakse ehitise osaks ning söegrilliga seal toimetada ei tohi.

Eelloetletud ja teistsugustel grillseadmetel tuleb grillimise koha ohutu kauguse määramisel lähtuda ka seadme kasutusjuhendis märgitust.

LõKKEKOhA jA gRiLLimisE KOhA EttEVALmistAminE

Tuleõnnetuse vältimiseks tuleb lõkkekoha ja gril-limise koha vahetu ümbrus vähemalt 0,5 meetri

Karlova – suur puust linn on peami-selt ahikütte piirkond. Konsulteeri-des korstnapühkijatega, selgus, et meie inimesed kasutavad seadmeid tihti valesti, vähendades nii kütmisest saadavat kasu, saastades enam õhku ja lühendades seadmete eluiga.

Olles Anna Edasi kohvikusse ehi-tanud uue kütteseadme, tekkis idee uut ahju kasutada ka natuke teisel eesmärgil. Lisaks toasoojale kutsu-sime selle ümber inimesi osa saama spetsialistide nõuannetest taoliste seadmetega ümberkäimisel.

Oktoobrist detsembrini 2010 saigi Anna Edasi kohvikus teoks viis seminari, kus näpunäiteid ning oma teadmisi jagasid korstnapühkija, pääste- ja keskkonnaspetsialist. Kõik

asjaga seotud teemad mahtusid ahju kütmise aja sisse. Seltsi nimel täname Koit Koppelit, Hans Orrut ja Veljo Kim-melit.

Kuna seminarides osales vaid osa meie inimestest (ca 100), koostasime Karlovas jagatava, ahju kütmise õige-te võtete propageerimiseks brošüüri. Brošüüri kujundamisel oli abiks Tartu Kunstikool. Algatust rahastas Tartu linn.

Oleme elanike huvi korral valmis sügisel seminaride sarja jätkama. Huvist on hea eelnevalt seltsi e-posti-le teada anda karlovaselts@gmail.com.

Seminaride läbiviijate nimel kut-sun elanikke juba kevadel hooldama oma kütteseadmeid, et sügisele ja külmale julgelt vastu minna.

LÕKE JA GRILLIMINE KODUAIAS UUES TULEOHUTUSE SEADUSES

Erki RemmelkoorLõuna-Eesti Päästekeskuse Ennetustöö büroo juhataja

Karlova seltsi juhatuse liige ja karlovlane Salme tänavalt

Aruka kütmise koolitus, positiivselt vastuvõetud uus algatus

ulatuses puhastada kuivanud tai-mestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist. Kindlasti tuleb lõkke tegemisel ja grillimisel läh-tuda tervest mõistusest, jälgida tuule tugevust ja suunda, et len-dunud sädemele ei järgneks tule- õnnetust. Kui lõkkekoha läheduses on hoone, mets, taimestik, turba-pinnas või muu objekt, siis võib tuld teha tuule kiirusel kuni 5,4 meet-rit sekundis, st nõrga tuule korral. Nõrga tuulega liiguvad ainult peeni- kesed puud ja oksad. Hõõguvad sädemed võivad tugevama tuulega kanduda kuni 200 meetri kaugusele ja põhjustada tulekahju.

tuLEKustutusVAhEndid LõKKEKOhAs

Lõkkekohas peab olema vähemalt üks tule kustutamiseks mõeldud tulekustutusvahend ning see peab paiknema lõkketegemise kohas.

- Tule kustutamiseks ja selle

leviku piiramiseks on alla ühe-meetrise läbimõõduga lõkke puhul sobivaks tulekustutusvahendiks vähemalt 2 kg tulekustutusaine kogumassiga üks või mitu tule-kustutit, ämber, kastekann või muu anum vähemalt 10 liitri veega, aga ka näiteks kasutamisvalmis veega täidetud aia-kastmisvoolik.

- Tule kustutamiseks ja selle levi-ku piiramiseks on üle ühemeetrise läbimõõduga lõkke puhul sobivaks tulekustutusvahendiks vähemalt kaks 2 kg või üks 6 kg tulekustu-tusaine massiga tulekustuti, ämber, kastekann või muu anum vähemalt 20 liitri, aga samuti kasutamis- valmis veega täidetud aiakastmis-voolik.

ViimAnE KustutAb tuLE

Tule tegemisel ja grillimisel tuleb tagada järelevalve ning loomulikult veenduda, et viimane kustutab tule.

Käes on kevad ning aeg välisteks koristustöödeks. Ühtlasi algab lõkete tegemise ja grillihooaeg. Paraku saab ohutusnõuete eiramisest igal aastal alguse hulk tuleõnnetusi, mille tagajärjel on hävib elanike vara ning tekib kahju keskkonnale.

Kirev KARLOVA18

Peeter Krossmann, Väike-Tähe tänavalt

Kirev KARLOVA 19

Taigen:150 gr võid350 gr suhkrut0,5 tl soola2 tl küpsetuspulbrit300 gr mett5 muna500 gr jahu

Hapukoorekreem:1,2 kg hapukoort150 gr suhkrut

Katteks:šokolaadi200-300 gr pähkleid

MEEKOOK „ANNA EDASIST“Anna Edasi kohviku perenaine Birjo Urbas

Foto: Terje Ugandi

Hõrgu meekoogi retsept pärineb minu onu Antsu naiselt Rimmalt, kes tuli Eestisse elama kaugelt Kamtšatkalt. Kook on mõnus ja tummine. Mett kulub selle tegemiseks päris palju.

Vahusta või suhkruga, edasi vahustades lisa munad. Seejärel sega sisse mesi ning jahu, millesse on eelnevalt segatud küpsetuspulber ja sool. Jaota tainas võrdselt küpsetuspaberitele ning määri õhukese kihina laiali.

Küpseta 200 kraadises kuumuses kuldpruuniks.

Jahuta küpsetatud koogid ning lao need vaheliti hapukoorekreemiga. Puista koogile šokolaadi, pähkleid või mandleid.

Kook peab külmas seisma vähemalt 5 tundi. Sobib hästi tumeda kohviga.

Karlova seltsi kroonika – olulisemad sündmused viimasest poolaastast

sEptEmbER

19. september Anna edasi, andja! Rein Taagepera mäletab: Päeva tänav aastal 1943

OKtOObER

14. oktoober Anna edasi, andja! Kristiina Ehin ja Marko Kompus.

nOVEmbER

14. november Isadepäev Anna Edasi kohvikus

24. november planeeringute alane õhtu Anna Edasi kohvikus

VEEbRuAR

17. veebruar Anna edasi, andja! Maarja Pärtna, Carolina Pihelgas ja Hasso Krull.

ApRiLL

14. aprill Anna edasi, andja! Kristina Viin, Joanna Ellman ja Aare Pilv ja Mart Velsker

Karlova Selts Supilinna päevadel

mAi

4. mai Teemaõhtu: Lina tänava aja-loolise haiglakompleksi detailpla-neering

7. mai Talgud - Emajõe ääre koris-tamine

16-22. mai Karlova päevad

Lisaks ülaltoodule toimusid oktoob-rist-detsembrini „Anna Edasi” koh-vikus viis kütmiskoolitust, palju toredaid kohtumisi ja palju muud.

KARLOVA päEV Laupäeval, 21. mail TÜ Füüsikahoone ees (Tähe 4)

KARLOVA päEVAdE KAVA16.–22. mai 2011

Algus kell 11:30 Sõpruse silla juurest. Tervitame kollase jõetrammiga nr 1 saabuvaid sõpru Supilinnast. Võta kaasa sõber, pasun ning lipp ja osale toredal jalutuskäigu läbi Karlova!

pEOpLAtsiL

13:00 Mikkeli galeriis graafikanäituse “Kaliina Pastuhoova saabub Tartusse” avamine 14:00 Parima maja autasustamine15:00 Vivian Vaheri maalide näitusmüük Pargi tn 9 hoovis 15:30 Maahoki turniir: Supilinn ja Karlova14:00 ja Tartu Kunstikooli uue maja uksed avatud 15:00 kõigile huvilistele

Esmaspäev, 16. mai 18:00 Arutelu “Meie ettevõtjad”. Anna Edasi kohvik (Tähe 20)

Teisipäev, 17. mai 16:00 Lembit Mäemetsa näituse “Mitte ainult Karlovast” avamine. Tartu Loomemajanduskeskus (Kalevi 13) 19:00 Karlova ekskursioon “Meie majad”. Anna Edasi kohviku eest (Tähe 20)

Kolmapäev, 18. mai 10:30 Tartu Linnaraamatukogu nukuteatri etendus ”Vahtramäe Emil”. Karlova-Ropka harukogu 2. korruse lugemissaal (Tehase 16) 12:00-17:00 Karlova-Ropka haruraamatukogu tutvustavad ekskursioonid igal täistunnil. Sisustus E Kaubama ja II ja III korrusel (Tehase 16) 18:00 Kaseiin- ehk kohupiimavärvi töötuba. Hea Maja Pood (Pepleri 32) 19:00 Karlova ekskursioon. Anna Edasi kohviku eest (Tähe 20

Neljapäev, 19. mai 10:00 “Kadunud Ajad”. Tartu Kolgata kogudus (Tähe 66) 16:30 Karoliine lasteaia perepäev “Teeme tervisele Tere”. Karoliine lasteaed Kesk 6 19:00 Kirjandusõhtu muusikaliste vahepaladega. Eha 31 hoovis (eharoosa maja Tähe ja Kesk tänava vahel), vihma korral Tartu Kunstikooli saalis

Laupäev, 21. mai 12:00-16:00 Karlova päev. Tähe füüsikahoone (Tähe 4) 12:00-16:00 Aaretejaht E Kaubamajas. Sisustus E Kaubamaja (Tehase 16) 19:00 Kammerkoor A. Le Coq. Salemi kirik Karlovas (Kalevi 76)

Pühapäev, 22. mai 11:00-13:00 Perehommik. Anna Edasi kohvik (Tähe 20) 18:00 Prantsuse õhtu: esinevad Jüri Aarma ja Diana Klas. Anna Edasi kohvik (Tähe 20)

Nädala jooksul, 16. - 22.mai 16:00-20:00 Vabatahtlike nädal Tähe Noortekeskuses. Lisainfo: www.taheklubi.ee/karlova

ROngKäiK

mäLuAsutustE sEgAKOOR mAsK

LAAt

pEAsinEjAd

•Esinevad Karlova koolide ja lasteaedade ning huviklubide tantsu- ja laulurühmad

•Töötoad kogu perele – kartulitrükk (Lille Majas), keeduvärvi keetmine, kosmoseklubi, robotiklubi, pilliõpituba

•Sõbrapaelte valmistamine, rätikunukud, jalg-ratta vigurrada, näomaalingud, teadusbuss, sportmängud, rattnäitus

•Lapsi lõbustavad tuntud muinasjututegelased•Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite moe-

etendus•Avatud juuksurisalong

•Arukast kütmisest ning küttekollete hooldu-sest räägib pesuehe korstnapühkija

•Rohevahetus. Tule vaheta oma roheline sõber teise vastu!

•Fotoorienteerumine. info: www.karlova.ee või Anna Edasi kohvikust (Tähe 20)

•Päästeameti etteastumised Inimese päästmine autost, tuleohutus

•Tähe tänaval: tänavajoonistused, Anna Edasi kohvik, akna restaureerimine, lastejoonistuste näitus

•Õnneloos•Karlova Seltsi infotelk

gLämmbänd KAsEmAhLAKE

Kirev Karlova Väljaandja Karlova Selts Toimetus: Kristina Kurm, Ahto Külvet Keeletoimetaja: Tiina Randus Kujundus: Maris KaskmannEsikaanefoto: Toomas Liivamägi, 2010 Karlova päevade avarongkäik

Toetajad:Tartu LinnavalitsusSisustus E KaubamajaAnna Edasi kohvik

Tule müü käsitööd ja kraami, mida sa ise enam ei vaja! Eelregistreerimine: Eve, 528 4978, evejogi@gmail.com