Kirev Karlova 2012

KIREV KARLOVA Nr. 3

Mai 2012

Karlova planeeringutest - Karlova ehe - President Anna Edasis - Alice Kuperjanovi mälestustahvli avamisest Koolireform Karlovas - Liiklusest Karlovas - Salme tänava Joalad - Meeldetuletusi tulega ümberkäimisest Interjöörimaalingud - Kirju Karlovast - Karlova kringli saaga - Koomiks - Retsept kohvikust Anna Edasi

Kirev KARLOVA2 Kirev KARLOVA 3

kõrvalmaja I korruse plekklau-dis). Salme tn 15 maja puhul tõs-tame esile kenasti korrastatud plankaeda oma autentse lahendu-se ja traditsiooniliste materjalide kasutamisega.

vertikaalplaneerimisele ja sade-mevee ärajuhtimisele.

Alevi 27 - näide sellest, et järjepidevalt hästi hooldatud hoone ei vaja kapitaalset remonti. Hoolsa omaniku käe all on 1930ndate aas-tate elumaja säilitanud oma ehitus- aegse välimuse, mahu ja materjali-käsitluse. Eeskujuks kõikidele kar-lovlastele!

Kalevi 15/17 – eeskujulikult renoveeritud ühiskondlike hoone-te kompleks. Tunnustame, et objekt on terviklikult projekteeritud ja renoveerimistööd on tehtud põhja-likult mõlema hoone puhul, kasu-tades nii sise- kui välisviimistluses võimalikult ajastutruid materjale.

Kõrvalhoone Salme 31 krun-dil – uus katus tagab hoone püsimi-se. Massiivsavist seintega hoonete eluiga on ilmastiku meelevalda jää-des kahjuks lühike. Seepärast on korralik katus tagatis Tartu linna-pildis haruldaseks saanud savihoo-ne püsimisel.

Lisaks väärivad äramärkimist ka paar hoonet Koidu tänaval, ühepereelamu nr 14 ja korter- elamu nr 26, kui head näited sääst-vast renoveerimisest. Samuti jäi maitseka lahendusena silma aja-loolise kõrvalhoone varemetele ehitatud uushoone Võru tn 54 hoo-vis, mis tagasihoidliku arhitektuuri ja sobiva värvilahendusega sulan-dub ajaloolisse miljöösse. Lihtsate vahenditega on korrastatud korter-elamu Tähe tn 82 (samas on tauni-tav selle hoonega kokku ehitatud

Hindamise peamine kriteerium on hoone sobivus miljöösse. Lisaks elumajadele soovitakse esile tõsta ka kenasti korda tehtud kõrval-hooneid ja piirdeaedasid. Silm-nähtavalt pooleliolevaid objekte sel aastal veel hindamissõelale ei valitud.

Ettepanekuid tunnustamist vää-rivate majade kohta oodati e-posti teel Karlova elanikelt, samuti vaa-dati üle need hooned, mis said eel-mise aasta jooksul linnavalitsuselt kasutusload või olid žüriiliikmetele juhuslikult linnaosa tänavatel ringi liikudes silma hakanud.

Sel aastal tegi žürii oma ring-käigu parimate väljavalimiseks 8. mail. Liikusime jalgratastega Kar-lovas viiekesi: Juta Vallikivi, Edgar Kaare ja Kristina Kurm Karlova Seltsist, Egle Tamm Tartu linna-valitsusest ja Reesi Soodla Hea Maja Poest. Kokkuvõttes tunnus-tame tiitliga „Karlova ehe“ sel aas-tal nelja hoonet.

Kitzbergi 1 - parim säästvalt renoveeritud hoone. Hoone kor-rastamisel on säilitatud vana mater-jali võlu ja väärikus – voodrilaud on hoolikalt puhastatud vanadest värvikihtidest ja seejärel uues-ti värvitud linaõlivärviga, aknad on restaureeritud (osa ootab veel oma järge, kuid kiiremate ja liht-samate lahenduste teed pole õnneks mindud). Värvilahendus on maitsekas ja hoone arhitektuur-set stiili toetav. Eraldi tähelepanu on pööratud ka hoone ümbruse

Sel aastal on Karlovas neli ehedat ehetKristina Kurm Eha tänavalt,

Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu Ühendus

Juba teist aastat järjest tunnustab Karlova Selts viimaste aastate jooksul remondi läbinud maju ja uushooneid tiitliga „Karlova ehe“.

Fotod: Juta Vallikivi

Kitzbergi 1, Kalevi 15/17

Alevi 27 Kõrvalhoone Salme 31 krundil

Kohati tun-dub, et seltsi ja tema tege-vust on vii-mase aasta

jooksul kenasti tähele pandud – seltsi raudvara Silver Urbas oli nominent 2011 Tartumaa vabakondlase tiitlile, külas käis Eesti Vabariigi President Toomas Hend-rik Ilves, Tartu Loomemajanduskeskus tänas seltsi toetuse eest Kalevi 17 maja renoveerimisel ja uuele elule aitamisel.

Kohati tundub, et oleme nähtamatud. Möödunud suvel lammutati ilus vana

maja Eha ja Kitzbergi tänava nurgalt. Ikka vundamendini maha, ja pool vun-damenti takkapihta. Lammutustöid alus-tati ja luba selleks saadi kahetsusväärselt kiiresti. Naabrite ja kogukonna arvamust küsimata.

Nüüd kohe on oodata liiklusmuudatust

Tähe tänaval. Seltsi järelepärimisele 07. 05. 2012 tuleb liikluskorraldusteenistuset lakooniline vastus: „Tänase päeva seisuga on tehtud tellimine Tähe tänava kahesuu-naliseks muutmiseks lõigul Õnne-Pargi. Töö teostamise ajaks on vastavalt telli-musele hiljemalt 16. mai. Võib juhtuda, et töö valmib mõni päev varem.” Ma ei oska öelda, kas see muudatus on Karlova-le hea. Keegi ei ole selle kohta meie arva-must küsinud.

Kehtivas Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringu "Karlova miljööväär-tusliku ala kaitse- ja kasutamistingi-mused" seletuskirjas „4.6 Tänavavõrk” seisab: „Planeeringualal olevaid liik-luspiiranguid võib muuta, kui detail-planeeringu või projekti lähteülesanne seda nõuab. Detailplaneeringu või pro-jekti koosseisus peab olema kogu mõju-tatavat piirkonda hõlmav liiklusuuring.

Liiklusuuringu aruanne peab toetama vastavat liikluskorralduse muudatust.”. Kus on see uuring? Miks linnaosa elani-kega liiklusmuudatuse teemal ei konsul-teeritud? Miks seda muudatust ja just seal teha on vaja? Kuidas see muudatus mõju-tab kogu linnaosa liiklust?

Mis teha? Sel esmaspäeval (14. 05. 12) toimunud Karlova planeeringute semina-ril jäi kõlama, et selts on oma inimeste nägu. Linnaosa on inimeste väärtushin-nangute nägu ja võti on teadlikkuse tõst-mises. Selle loo kontekstis teadlikkuse tõstmises oma õigustest ja kohustustest. Nii linnaosas kui linnas.

Foto: Andres Keil

Halloo kosmos! Siin Karlova!Ahto Külvet, Karlova Seltsi esimees, Õnne-Salme nurgalt

Karlova veebileht sai uue kuueEdgar Kaare Tähe tänavalt

Tänu Fraktal disaini- ja tarkvarastuudio toel Karlova seltsile tekitatud Edicy veebikesk-konnale ja Mikser Disain veebikujundajate abile on karlova.ee saanud täiesti uue üles-ehituse. Toetajatele Suur aitäh selle eest!

K a r l o v a l e o m a s e l t v a o s h o i t u l t lakooniliselt dekoreeritud ja pehmetes pool-toonides uue kodulehe suurimaks eeliseks on selle lihtne hallatavus. Lehe menüüsid, pildi- galeriisid jt rakendusi on võimalik edasiselt jooksvalt täiendada ilma, et peaks pöördu-ma selleks asjatundja poole. Kodulehe admi-nistraator saab kutsuda abivalmeid karlovlasi veebi toimetama ja kogu köögipool on ise-seisvalt ja kiirelt omandatav ka täiesti veebi-keskkonna võõrale.

Kodulehe sisuline osa (eelkõige rubriigid Karlova linnaosa ja linnaruumi kujundamine) on veel koostamisel, kuid sellegi poolest oled juba palutud kodulehega tutvuma. Kodulehe aadress on endine. Ikka karlova-punkt-ee-ee.

Minu käest on täna mitu korda küsitud, et miks te seda kõike teete – päevi korraldate ja seltsiasja ajate. Mulle on jäänud mulje, et me teeme seda seepärast, et see meeldib meile. Sest me hoolime oma kodust, Karlovast.


Möödunud aasta Päeva pargi arengut ise-loomustab vaikus. Seevastu on üksjagu poleemikat tekitanud Lina tn 4, 6, 7, 8, 9, 11 ja Aleksandri tn 32 (edasiselt Lina tn planeering) planeerimine, millest tuleb järgnevalt lähemalt juttu.

PLAneeRing On ühisKOndLiK KOKKuLePe

Tartu linna üldplaneeringu seletuskirja järgi on Aleksandri tänava miljööväär-tusliku hoonestusala arendustegevuse suunamisel oluline tagada ehitusajaloo-lise väärtusega hoonete, algse krundi-struktuuri, 20. sajandi algul ehitatud nakkushaigla hoonetekompleksi, seal-se planeeringu, haljastuse, kaug- ja si-sevaadete ning teestiku säilimine.

Üldplaneeringu tasandil on need põhi-mõtted piisavalt üheselt mõistetavalt ja parasjagu konk-reetselt sõnastatud. Samas tuleb mõista, et üldplaneering ei püüa, ega saagi kuu-lutada absoluutset ja igavest tõde. Siiski on Aleksandri tänava edasiseks planeeri-mistegevuseks mää-ratud teatav suund ja see väljendab Alek-sandri tn kohaliku kogukonnaga sõlmi-tud ühist seisukohta.

Planeeritav aja-looline Lina tn haig-la kompleks jä äb Aleksandri tn miljööväärtusliku hoones-tusala piiresse. Sellest lähtuvalt peab ala säilitama samasuguse äratuntava ja iden-tifitseeritava ruumilise kvaliteedi, mis oli miljööväärtusega ala kehtestamise ajal olemas ja on seda ka veel täna.

Detailplaneeringuga määratakse üldjuhul üksikkruntide ehitusõigus, detailplaneer ing väljendab koos-kõla üldplaneer inguga. Vastavalt planeerimisseadusele peab kohalik oma-valitsus tagama planeeringu koosta-misel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud

arvestamise, mis on planeeringu kehtes-tamise eeldus. Kui avalikustamise käigus pole esitatud vastuväiteid, saab planeerin-gu vastu võtta ja suunata kehtestamisele.

Lina tn haiglakompleksi detailplanee-ringu eskiislahendus on tänaseks linna-valitsuse poolt heaks kiidetud ja olnud avalikustamisel.

MuudetAKse KehtiVAt üLdPLAneeRingut

Olulised kokkulepped avalikkusega tuleb leida juba planeerimistegevuse algfaasis.

Karlova Selts jt kodanikuühendused* on Lina tn haiglakompleksi planeeringu algatamisel ja seejärel veel korduvalt juh-tinud tähelepanu, et kavandatav detail-planeering on selgelt linnavalitsuse poolt kehtestatud üldplaneeringut muutev.

Vastuolude kirjeldamisel on võe-t u d a l u s e k s 14 . märtsil 2012. a linnavalitsuse poolt koda-nikuühendustele sei-sukohavõtuks esitatud planeeringulahendu-se.

Kompleksi olemasolevad hooned on märgitud rekonstruee-ritavateks. Täpsusta-takse, et säilitada tuleb vaid olemasole-va hoonete maht. See tähendab, et sisuliselt on lubatud hoonete lammutamine ja sel-le asemele nn uuesti

nullist üles ehitatud koopiamaja püsti-tamine. Hoonete ekspertiisist on või-malik välja lugeda, et hoonete seisund ei eelda vältimatut lammutamist. Nõn-da on planeering lisaks vastuolus Tartu linna ehitusmääruse § 42, lg 1ga („mil-jööväärtusega hoonestusala ehitist saab lammutada, kui seda pole võimalik ehitus- tehnilise ekspertiisi andmetel enam wwrestaureerida“).

Alale kavandatakse 5 uut hoonet. Seejuures eeldavad neist kaks kol-me olemasoleva hoone (Lina tn 7, 9 ja 11) lammutamist. Lähtuvalt Tartu

linnavalitsuse nõuetest tuleb parkimi-ne üldjuhul lahendada krundisiseselt. Mida rohkem uushoonestuse mahtu, seda rohkem aiaruumi tuleb reserveerida parkimisaladele. Hetkel esitatud planee-rimislahenduse kohaselt muutub oluliselt haljasala ja kõvakattega alade osakaal.

Juurdeehitustest tingituna on kavan-datav tegevus olemasoleva kompleksi planeeringut muutev. Tekib uus ruum, mis mõjutab nii kaug- kui sisevaateid. Ühe- kuni kahekorruseliste hoone-te vahele kavandatakse kuni seitsme-korruselist ärihoonet. See mõjub antud ansamblis tõenäoliselt pigem pealetükki-va dominandina kui ümbritsevaga sulan-duva ruumilise lisaväärtusena.

Ajalooliselt kujunenud krunt on pla-neeritud seitsmeks eraldi maaüksuseks. Lisaks ajaloolise krundistruktuuri muu-tusele on maa tükeldamisel võimalused tulevikus täiendavate piirdeaedade jms

paigutamiseks. Kruntimise teel tekivad erinevad omandiõigused, mis killusta-vad hetkel visuaalselt tervikliku komp-leksi ilmega hoonete vahelist aiaruumi.

Lina tn detailplaneeringus pole sõnagi üldplaneeringu muutmisest. Põhjaliku-malt planeeringulahendusse süvenemata saab järeldada, et koostamisel olev detail-planeering ja kehtiv üldplaneering ei ole omavahel kooskõlas. Planeerimisseadus lubab detailplaneeringu abil muuta kehti-vat üldplaneeringut, kuid märgib, et muu-datused tuleb eraldi peatükis välja tuua ja erinevuste lubamist sisukalt põhjendada.

KOdAniKuühenduste ROLL PLAneeRiMiseL

Karlova Seltsi ja Eesti Maastikuarhi-tektide Liidu eestvedamisel korraldati 04.04.2011. a Anna Edasi kohvikus Lina tn ajaloolise haiglakompleksi detailpla-neeringu teemaõhtu. Õhtu eesmärk oli kaasata Aleksandri tänava ja selle lähi-ala elanikke kaasa mõtlema ja oma arva-must avaldama. Kokkuvõttes selgus, et kodanikuühenduste ja planeeringualaga vahetumalt seotud elanike arvamused on üldjoontes ühtivad.

Linn on pidevalt arenev ja muutuv. Nagu märgib ka üleriigiline planeering, on otstarbekas olemasoleva linnaruu-mi täiendavate hoonetega tihendamine. Samuti on seejuures õigustatud olemas-olevate väärtuste säilitamine. Etteantud raamistikus on tasakaaluka lähenemise korral võimalik neid kääre vältida. Linna- ruumi kui ansabli koosseisu tuleb ikka mõnikord muuta ja ära leierdatud helile lubada uuenduskuure. Kui aga uus trum-mar ei arvesta ajalooliselt väljakujunenud nooti saab tulemuseks ebakõla. Erinevalt ansamblist, mis läheb kokkumängu puu-dumisel laiali ja võib leiada kiirelt uue koosseisu hoopis mujal, on ehituslikud muutused linnas hoopis püsivamad ja sügavama mõjuga.

Kõige halvem lahendus on tühjad lagu-nevad hooned ja mõistetav seegi, et nak-kushaiglana seda hooneteansamblit enam kasutusse ei võeta. Antud kompleks peab edasi liikuma ja olemasolevatele hoone- tele tuleb leida sobilikud kasutused. Parata-matud on kohandustest tulenevad muuda- tused hoonete sisus.

Kodanikuühendused on ühisel seisu-kohal, et haiglakompleksi olemasolevad

hooned väärivad säilitamist. Kompromis-sina on nõustutud Aleksandri tn äärsete täiendavate hoonemahtudega, mis tihen-davad krundi Aleksandri tänava äärset külge ja arvestavad ühtse ehitusjoone ning tänavale iseloomulike hoonemah-tudega. Need seisukohad on kooskõlas antud alal kehtivate eritasandite raa-mdokumentidega ja muutusi varasemalt sõlmitus tuleb ootuspäraselt ühiselt täien-davalt kokku leppida. Tasakaalu otsingud jätkuvad.

Karlova planeeringutestEdgar Kaare Tähe tänavalt,

Karlova Seltsi liige, maastikuarhitekt

Kireva Karlova eelmise numbri planeeringute nurgas puudutati Päeva pargi detailplaneeringut. Mullu toimunud Karlova päevadel korraldatud Päeva pargi planeeringu hääletusmäng andis Karlova Seltsi seisukohtadele ja planeeringu muudatusettepanekule lisatuge. Aktiivsetele mängus osalejatele suur aitäh!

Planeeritav ajalooline Lina tn haiglakompleks jääb Aleksandri tn miljöö-väärtusliku hoonestusala piiresse. Sellest lähtuvalt peab ala säilitama sama-suguse äratuntava ja identifitseeritava ruumilise kvaliteedi, mis oli miljöö-väärtusega ala kehtesta-mise ajal olemas ja on seda ka veel täna.

Skeem 1. Planeeritava ala hoonestus ja krundipii-rid 1927. aastal.

Skeem 2. Planeeritava ala hoonestus ja krundipiirid (tähistatud joonega) hetkel.

Skeem 3. Planeeritav hoonestus ja krundipiirid. Kavandatavad uued hoo-ned on tähistatud halli täitega, uued krundipiirid joonega.

* - Säästva Renoveerimise Infokeskus, Supilinna Selts, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Roheline Liikumine.


Alice (sünd Johanson) Kuperjanov oli leitnant Julius Kuperjanovi naine (abiellusid EV sünnipäeval 24.02.1918) ning tegutses ka ise aktiivselt Vabadus-sõjas, hoolitsedes võitlejate toitmise ja riietuse eest. I Eesti Vabariigi ajal oli ta aktiivselt seotud erinevate ühendustega. Naiskodukaitse kõrval jõudis ta tegutse-da Tartu „Lasteabi“ juhatuses, oli üks Tartu Perenaiste Seltsi asutajaid ning kuulus Koduse Kasvatuse Insti-tuuti. Samuti oli ta tegev Jaan Tõnissoni Rahvusliku Keskerakonna liikmena ja kuulus 1932. aastal Tartu linnavolikogusse.

Tartus elas Alice Kuperjanov nii Aida, Tähe, Väike-Tähe kui viimaks Eha tänaval. Eha 23a maja on lastud tema ehitada 1939. aastal. Ise sai ta selles majas elada küll lühikest aega, 1941. aasta juunis küüditati ta Siberisse, kus ta aasta hiljem maha lasti.

Mälestustahvel pandi majale Tartu naiskodukait-se eestvõtmisel.

Käesoleva artikli kirjutamisel on aluseks Tamme jaoskonna tegevliikme ja avalike suhete juhi Eha Jakobsoni mälestus-tahvli avamisel peetud ettekanne.

Kohe varsti pärast selleaastaseid Karlova päevi, 22. mail 2012 möödub kümme aastat Supilinna Seltsi asutamisest.

Supilinn ootab karlovlasi kaasa mõtlemaAliis Liin, Supilinna Selts

Alice Kuperjanovi mälestustahvel Eha 23a majal

Aune Valk Eha tänavalt

Kaunil pühapäeval - 22. aprillil avati Eha 23a majal mälestustahvel naiskodukaitsja ühele loojale Alice Kuperjanovile (sünd 1894).

Juba seltsi loomi-sel oli oluliseks põhimõtteks, et sellest ei saaks

mitte üksnes Supilinna elanike esin-dusorgan, vaid Supilinna kui iseseis-va väärtuse eest seisev ühendus, mille tegevuses on oodatud kaasa lööma kõik, kes Supilinna armastavad.

Seltsi sünnipäeva tähistamiseks ja kümneaastase tegevuse kokku-võtmiseks on Supilinna Seltsil ühes Tartu Ülikooliga kavas korraldada tu-leval sügisel konverents „Linn kui fan-taasia“. Selle ettevõtmise eesmärk on panna Supilinn ja tema tegemised laiemasse konteksti, käsitleda linna ja linnaosa kui terviklikku organismi, mille arengut mõjutavad väga pal-jud erinevad protsessid. Meie jaoks

Mälestustahvlilt eemaldasid katte Ivi Kuperjanov ja Leane Morits

Supilinna parim maja 2012

Foto: Raivo Valk Eha tänavalt

on huvipakkuvad küsimused näiteks millised on linna arengu seaduspära-sused ning kuidas elanikud oma iga-päevaste otsustega seda mõjutavad. Loodame Tartusse tuua ka mõned välis- riikide teadlased, kes nende protsessi-de uurimisega on tegelenud. Soovime koos Supilinna sõpradega veeta mee-leoluka nädalalõpu, millesse mahuvad nii traditsioonilised teaduslikud ette-kanded, kahekõne vormis väitlused, võimalus osalejatel endil kaasa lüüa kui ka päris ehtne sünnipäevapidu.

Täpsem info konverentsi kohta on peagi kättesaadav Supilinna kodule-hel www.supilinn.ee, kuid juba prae-gu tasub kõigil huvilistel broneerida aeg 19.-21. oktoobrini k.a meie ühisest elukeskkonnast mõtisklemise tarvis.

Linnavalitsus oli andnud ehitus-loa Eha tn 32 maja rekonstrueerimi-seks ja seal oli kirjas, et kõik osad, mida kannatab säilitada, peab alles jätma. Omaniku tellitud ehitus- ekspertiisi koostanud inseneri sõnul olid palkseinad niivõrd keh-vas seisus, et nende restaureerimi-ne polnud majanduslikult kasulik.

Karlova Selts on seisukohal, et Karlova miljööväärtuslikul hoo-nestusalal ei saa hoonete remondil esmatähtsaks seada majanduslik-ku aspekti. Karlova miljöö ei ole enam see, kui me hooned kuni vun-damendini maha lammutame ja ehitame siis samasse kohta väliselt sarnased uhiuued majad. Loomu-likult vajavad hooned remonti ja korrastamist, kuid ajaloolises puit- asumis peaks lähtuma säästva renoveerimise ja restaureerimise põhimõtetest, kus kasutatakse eel-kõige traditsioonilisi materjale ja töövõtteid.

Lisaks ajaloolise ainese kadu-misele on selle juures taunitav ka teine aspekt. Maja veidi kauge-malt silmates peaks olema selgelt

Karlova Selts ei aktsepteeri puitmajade kivist koopiaid

Kristina Kurm Eha tänavalt, Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu Ühendus

Eha tn 32 hoone lammutamise alguses 2011. aasta suvel

Eha tn 32 hoone 2006. aastal

Möödunud suvel lammutati ilus vana maja Eha ja Kitzbergi tänava nurgalt, et teha ruumi väliselt sarnasele, kuid sisult uuele ehk kivikonstruktsioo-niga koopiamajale. Vanast majast jäi alles ainult vundament. Lammutus-töid alustati kahetsusväärselt kiiresti naabrite ja kogukonna arvamust küsimata.

arusaadav selle ehitusaeg – heade tavade kohaselt võiks uus ja vana olla linnaruumis selgesti erista-tav (kõnelemata sellest, et ajalooli-ses keskkonnas ei tohiks uus vana üle domineerida). Nn koopiama-ja aga esmapilgul ühest keelt oma valmimisaja kohta ei kõnele. Sel-leks, et tunda ära uue (koopia)maja iseloomu(tus) ja steriilsus, mille toob kaasa tänapäevaste materjali-de kasutamine, tuleb vaatlejal min-na õige lähedale.

Jah, tükike (ehitus)ajalugu ja miljööd on kahjuks jäädavalt Karlovast kadunud. Kas suudame säilitada allesjäänut?

Foto: Kristjan TeedemaFoto: Kerly Ilves Fotod: Gerta Reinhold Kitzbergi tänavalt


KKK ehK KARLOVA KAitse KOMitee

Agnes Joala perekond on Karlova süda-mes, Salme tänaval elanud alates 1970. aastast. Maja päriti vanaonult, kes selle 1932. aastal ostis. Agnesel on olemas leping, mille kohaselt on krunt 1914. aas-tal Karlova mõsnikult 100 aastaks kasu-tada saadud. Kahe aasta pärast saaks see aeg täis.

1970ndate lõpus oli asi naljast kau-gel – Tartu linn planeeris Sõpruse silla ehitust ning plaanide kohaselt oleks silla läbimurre viinud otse läbi Karlova. See tähendanuks paljude Karlova puitmajade hävitamist. Päris nii hulluks asjad siiski ei läinud, aga kirves püsis pea kohal eda-si. 1980ndate lõpus otsustasidki ärksamad Karlova elanikud oma õiguste kaitseks luua Karlova Kaitse Komitee.

„Eks tol ajal oli igasuguste ühendus-te ja komiteede loomine väga populaar-ne. Vabaduse hingus oli õhus ja kõik tahtsid midagi ära teha,“ räägib Andres 1989. aastast. „Mõtted tegi teoks Dagmar Matiisen, kes ühel õhtul lihtsalt teatas, et tema on nüüd Õpetajate Seminaris saali kinni pannud ja tuleks see asi ikka ära teha.“

Andrese sõnul ei pääsetud tol ajal polii-tikast üle ega ümber. „Ka seal saalis tek-kis hoobilt nö kaks poolt – heakorra tiib ja poliitiline tiib. Mina ütlesin, et niikaua, kui me ei saa olla kindlad, mis Karlovast üldse edasi saab, ei ole mõtet heakor-rast rääkida. Puid istutama ja teid pühki-ma hakkan mina alles siis, kui on selge, et mu maja ja maa peale mõnd korrus- maja ei tule,“ meenutab Andres.

KKK asutamiskoosolek tõi saali rah-vast puupüsti täis. Andres valiti esime-heks, Dagmar pandi protokollima, isegi põhikiri saadi valmis. Algatus oli piisa-valt jõuline, kontakt saadi ka Eesti Komi-teega ja sealt lubati samuti õlg alla panna.

„Ametlikult registreerida KKK-d aga ei jõutudki, vahepeal tulid uued ajad,“ räägib Andres. „Midagi jõuti siiski ära teha ja tegijaks oli just see heakorra tiib. Korrastati parke ja muud sellist.“

Organiseerimine tundub Joalatel üld-se veres olevat. Lisaks Karlova Kaitse

Komiteele olid nad ka Tartu Pereliidu asutajaliikmed. See ühendus toimib täna-seni, nüüd juba hoopis teiste inimestega. „Minu jaoks oli see tohutu üksteiseleid-mine,“ räägib Agnes. „Eestlased ikka ju vaatavad viltu, kui kellelgi on üle kahe lapse. Pereliitu aga kogunes superselts-kond – haritud ini-mesed, palju oli Tartu ülikooli töö-tajaid, kõigil peres neli, viis, mõnel kuus last.“

Vahepeal kuulus Andres Saarte Klu-bisse, mis koondas saartelt pärit tartlasi. Nüüd on nad „ainult“ Tartu Mänguasja-muuseumi Sõprade Seltsi liikmed. Karlo-va Seltsis esindab Joalate dünastiat poeg Tiit.

„Viimasel paarikümnel aastal on Karlova elanikkond muutunud. Mingil ajal asustati siia massiliselt Annelinna

joodikuid ümber – osteti üles nende suure üürivõlaga korterid ja pakuti siis Karlova puumajadesse asenduspinnad. Aga neid on praeguseks vähemaks jäänud. Nüüd on nooremad inimesed tasapisi hakanud

uuesti siia kolima, värskelt renoveeri-tud majad tõmba-vad väikeste lastega peresid ligi,“ räägib Agnes ning lisab, et peredega koos tuleb üha enam juurde ka autosid ning varem nii mõnusad, pisut

boheemlaslikud aiad ja hoovid on asen-dunud parklatega.

Agnes tõdeb, et ega see detailplanee-ringute kirves nende pea kohalt veel prae-gugi päriselt kadunud pole. Nende maja Salme tänavas on tunnistatud väheväär-tuslikuks, oma plaanidesse on linna- planeerijad maja ette joonistanud suurt maja tähistava kasti. „Eraomandust

Salme tänava JoaladAnneli Miljan Väike-Tähe tänavalt

Omal ajal koos mõttekaaslastega Karlova Kaitse Komitee asutanud Andres ja Agnes Joalal on kodu ja aed Karlovas, seitse last, kaheksa lapselast ning kindel veendumus, et kui tahta muutusi, tuleb ise asjal sarvist haarata.

muidugi ei puututa, aga ikkagi häirib see meid,“ arvab Andres, visates pilgu üle armsalt kulunud elamise ja suure, rohe-lusse uppuva aia, kus muuhulgas kasvab puu, mis õunte asemel kannab hoopis telefone.

AiAs KAsVAVAd LAPsed, Mitte PORgAndid

Joalatel on seitse last. Täpsuse huvides tuleks nad kõik üles lugeda: Kaarel 31, Tiit 27, Mihkel 26, Sirje 24, Andres 22, Kersti 13 ja Kadri 10.

Ise enda tööandja olla sobib suure pere vanematele hästi – töögraafik on vaba ja võimaldab oma aega planeerida. „Noore-matele lastele oli see kooli minnes paras üllatus, et mitte kõigi laste vanemad ei lähegi uuesti magama, kui lapsed kooli saadetud,“ muigab Agnes.

Koju elama ongi jäänud veel kaks vii-mast. Lasteaias pole ükski Joalate järglas-test käinud, sest Agnes on põhimõtteliselt selle institutsiooni vastane. Kolm lastest läksid kodust otse teise klassi, ülejäänu-te koolitee algas tavapärasel viisil. Agnes on suure osa oma elust kodus ema olnud, Andres töötas Tartu Ülikoolis fotograa-fina. Seega pole ime, et kaks lastest, Tiit ja Sirje, isalt pildistamishuvi on pärinud.

Andrese sõnul ongi Sirje, kunstni-kunimega Sirla, nende pere ainus tõeli-selt andekas fotograaf. Noor daam peab fotoblogi, kuhu juba mitmendat aas-tat postitab ühe mobiiltelefoniga teh-tud pildi päevas. Blogi leiate aadressil: http://moblapildiblog.blogspot.com

Sirje elab oma perega vanemate kõrval- majas ja tema pisike tütar lippab üle hoovi ühelugu vanaisa-vanaema poole.

„Tuduriietes!“ muigab Agnes. „Ei tule tuduriietes!“ protesteerib tirts nördinult.

Ka Tiidust (Poeg nr. 2, nagu Andres ütleb) on saanud kunstnik ja filmimees. „No ilmselt pole neil üldse kujutlusvõi-met!“ kommenteerib Agnes pere ebatava-liselt kõrget kunstnike kontsentratsiooni.

Ka teistest lastest on tublid inimesed saanud. Retsept? Ilmselt pingevaba ja inspireeriv kasvukeskkond. „Teised ini-mesed kasvatavad aias juurvilja – meie oleme oma aias aga põhiliselt lapsi kas-vatanud. Ja päris hästi kasvavad, tuleb tunnistada!“ naerab Agnes. Lisab veel, et kuigi igal kevadel punt vapraid lumi-kellukesi nina mullast välja pistis, leidus

majapidamises ka alati üks 2-3-aastane, kes need sama-suguse järjekindlusega üles tiris. Ja nii juba viimased kolmkümmend aastat.

„Meil oli see süsteem, et kevadel visati lapsed õue mängima ja sügisel korjati jälle tuppa,“ aasib ka And-res. „Ja õues tohib paljajalu käima hakata alates Andrese sünnipäevast!“

„Ehk siis alates 13. april-list,“ poetab Agnes.

Joalate integreeritud köök-elutoa üks sein on pea kae-tud kõikvõimalike medalite ja karikatega. „Kui on palju lapsi, siis koguneb ka palju kopsikuid,“ ütleb Andres.

isetegeMise RõõM

Kuna aias Joalad juurikaid ei kasva-ta, tuleb toidukraami mujalt muretseda. Kas siis turult või tuttavate aiapidajate varudest. Kaks korda nädalas käib Salme tänaval piimamees, kes lisaks korraliku-le maapiimale toob mõnikord ka vors-ti, seeni, mune ja muud kraami kaasa. Liha ostetakse samuti talunikelt poole sea kaupa.

Joalad pole just ökoinimesed, aga looduseusku on nad ometi. Agnes teeb kodus ise nii leiba kui jogurtit. „Mulle ei maitse kaubanduskeskustes müüdav pete-tud söök!“

„Vahel võib ju poeleiba ka süüa, aga ma ei tahaks kuidagi ka sinu tehtud leivast ilma jääda,“ vaatab Andres Agnese poo-le. Leivategemist harrastab suur osa Joa-late sõpruskonnast, mis on väga kasulik, sest kui kogemata juhtud kogu juuretise leivateo sisse pistma, siis saab alati uue küsida. Nii on Agnese sõbranna Anu teh-tud ürgjuuretis külakorda ringelnud juba pea viis aastat.

Joalatel tundub kehtivat printsiip „ter-vislik ja puhas toit mõistliku hinnaga“. Agnese sõnul on meie ökopoodides müü-dav kraam natuke liiga kallis. „See pole ju öko, kui toitu meile kuskilt kaugelt sisse tuuakse. Öko pole ka see, kui „trendiini-mesed“ džiibiga ökopoodi mahetoitu ost-ma sõidavad.“

Agnesel on kindel plaan ka seebite-gemine ette võtta. „Mul raamat juba on, mis see siis ära ei ole,“ arvab ta. Muidugi, kui majapidamise, töö, linnaasjadel silma peal hoidmise, laste ja lastelaste kõrvalt aega jääb.

„Teised inimesed kasvatavad aias juurvilja – meie oleme oma aias aga põhiliselt lapsi kasvatanud. Ja päris hästi kasvavad, tuleb tunnistada!“ naerab Agnes.

Fotod: Anneli Miljan


Kogumiku idee on sündinud kirjandustead-lase Mart Velskri artikli "Karlova kirjandu-se põhijooned" (Keel ja Kirjandus 1/2010) taustal.

Almanahhi sümboolseks avateks-tiks on valitud Karlova mõisniku Faddei Bulgarini kiri sõbrale aastast 1830 (tõl-kinud Mar t Velsker). Järgneb valik linnaosas elavate kirjanike loomingust - Ott Kiluski gooti stiilis luule, Sven Vabari kul-tusliku kuulsusega novell "Tänavakunstni-kud" ning Lauri Pilteri mäluproosa-fragment "58 aastat ilma Riiata". Kultuuriajakirja "Müürileht" peatoimetaja Helen Tammemäe meenutab mikroajaloolist epohhi Eha täna-val, Indrek Grigor ja Peeter Krosmann ekst-rapoleerivad humoorika nägemuse Karlova kunstielu tulevikust.

Fotoillustratsioonide eest täname järg-miseid autoreid: Kaarel Nurk, Sirla, Tiit Joala; lisaks ka tänud tänavakunstnik Edward von Lõngusele, kelle tööde foto-jäädvustusi kogumiku lehekülgedel samu-ti näha saab. "Kirju Karlovast" kujundas Maris Kaskmann, keeletoimetas Triin Ploom, sisuga tegelesid Ahto Külvet, Jaan Malin ja Maarja Pärtna.

Esitlus leiab aset Karlova Päevade raa-mes kohvikus Anna Edasi pühapäeval, 20. mail kell kolm pärastlõunal. Kogumikku on võimalik sümboolse summa eest osta Anna Edasi kohvikust, Tartu Ülikooli raamatu-poest, Y-galeriist ning Genklubist.

Järgmise erinumbri ilmumist on oodata järgmise aastanumbri sees.

Kirju Karlovast IMaarja Pärtna Eha tänavalt

Sellised maalingud on ajalooliste interjööride võlu, mis Karlova miljööga hästi kokku sobib. Maalingud on osa pärandist ja aitavad meil mõista ja tunnetada kodukoha ja kodude (aja)lugu. Lisaks saab neid eks-poneerida põneva aktsendina kodu sisekujunduses.

Karlova Selts on alates 2011. aasta sügisest proo-vinud saada ülevaadet Tartus ja eelkõige Karlova lin-naosas säilinud ajaloolistest interjöörimaalingutest.

Maalingute seisukord on ebaühtlane – mõnes hoo-nes on need kogu ulatuses hoolikalt restaureeritud (nt Villa Margaretha Tähe ja Väike-Tähe tänava nur-gal), teisal on säilinud vaid väheseid fragmente. Vahel saab korteriomanik maalingutest teada alles siis, kui remondi käigus hilisemaid viimistluskihte eemalda-ma hakkab.

Kui ajalooliste maalingute taastamine ja säilitami-ne täies ulatuses tundub tänapäevase sisustusstiiliga raskesti sobitatav, tuleks maalingud vähemalt hoo-likalt kaardistada. Võimaluse korral võiks säilitada maalingute mustrikatkeid mõnes varjatud kohas, nt kardina või suurema mööbli taga. See annab tulevas-tele põlvedele võimaluse soovi korral hoone ajalugu eksponeerida ning säilinud katkete põhjal on ka maa-lingu taastamine tulevikus lihtsam.

Projekti käigus said huvilised 2011. aasta sügi-sel kuulata Tartu Kunstikooli õppejõu Heli Tuksami loengut ajalooliste maalingute stiilidest ja motiividest, nende levikust Karlova interjöörides ja maalingute korrastamise võimalustest. Sellele järgnesid Kristiina Ribeluse (OÜ Tartu Restauraator) juhendatavad töö-toad ühes Marta tänava korteris, kus õpiti maalingute restaureerimist alates krohvipinna ette valmistami-sest kuni šabloonide valmistamise, värvide segamise ja maalingute seinale kandmiseni.

INTERJÖÖRIMAALINGUdKristiina Ribelus

Kristina Kurm Eha tänavalt

Paljude umbes sajandivanuste Ees-Karlova majade ja korterite lage või seina ehib krohvipinnale maalitud mus-ter. Enamasti kujutab see mõnd taimemotiivi või geomeet-rilist kombinatsiooni, mis jookseb horisontaalse vööna üle seina või raamistab lage. Harva tuleb ette keerukaid mitmevärvilisi šedöövreid, kuid omamoodi võluvad on ka lihtsa rombimustriga kitsad ported.

Sel kevadel töötati välja ankeet, millesse saab lühidalt märkida olu-lisemad andmed nii maalingu asu-koha, omaduste kui ka seisukorra kohta. Suures osas saab ankeedi täitmisega hakkama ka vastavate teemadega varem mitte kokku puu-tunud inimene. Vaid värvitoonide määramisel peaks kindlasti restau-reerimisspetsialisti appi kutsuma, sest selleks peaks kasutama spet-siaalset värvikaarti.

Siiani oleme karlovlastelt teada saanud umbes kümnekonnas kodus olevatest seina- ja laemaalingutest. Võimalikult mitmekülgse ülevaate saamiseks palume neist aga mär-ku anda kõigil, kes seda veel teinud pole. Nii saame kokku panna Kar-lova maalingute andmebaasi, mida saavad tulevikus kasutada nii asja-armastajatest kodurenoveerijad kui ka uurijad jt erialaspetsialistid.

Projekti „Tartlaste teadlikkuse suu-rendamine ja praktiliste oskuste edasiandmine ajalooliste interjööri-maalingute säilitamisest ja restauree-rimisest“ toetab Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital.

Fotod: Kristiina RibelusFotod: Maarja Pärtna

Ilmunud on ajakirja "Kireva Karlova" esimene erinumber, almanahhi-tüüpi tekstikogumik "Kirju Karlovast". Lõbusate oranžide kaante vahelt leiavad lugejad Karlovas elavate kirjanike ja kultuuritegelaste tekste, illustratsioonidena on kasutatud fotograafide ülesvõtteid nii linnaosa kaasajast kui ka minevikust.


muusikainstrumendil, õpivad sol-fedzot ja muusikaajalugu.

Minu jaoks ei olegi niivõrd olu-line, et see kool on just Karlovas,

Vastavalt Tartu linnavolikogu otsusele „Tartu linna munitsipaalüldhariduskoolide ümberkor-raldamine“ korraldatakse ümber kahe Karlova linnaosas asuva kooli töö. Tartu Forseliuse Güm-naasium ja Tartu Karlova Gümnaasium jätkavad alates 1. septembrist 2013 põhikoolidena. See tä-hendab, et siinsetel põhikooli lõpetajatel tuleb

valida üldkeskhariduse omandamiseks mõni teine gümnaasium või kutse-keskhariduse omandamiseks kutseõppeasutus.

Alljärgnevalt on toodud mõned vaatenurgad koolireformile ja selle või-malikele mõjudele Karlovas.

Koolireform Karlovas"Me ei tohi kooli- ja ülikoolireforme jätta eriteadlaste kätte. See on Eesti ühiskonna keskne küsimus. See puudutab ühiskonna tulevikku tervikuna." Lennart Meri, 24. veebruaril 2001

tuuLi Ruus, VäiKe-tähe tänAVA

eLAniK, tARtu KARLOVA güMnAA-

siuMi ViListLAne:

Arvan, et just Karlova Güm-naasium võiks praegusel kujul säilida. Sellel koolil on välja kujunenud väga konkreetne omanäolisus: koorimuusika põhikoolist gümnaasiumi lõpuni ja tugev ajaloo suundumus güm-naasiumi tasemel. Mitmed Tartu linna esinduskooride (Tartu Poistekoor, Tartu neidudekoor Kurekell) lauljad tulevad valdavalt Karlova Gümnaasiumist. Esindus-kooride kodukooliks olemist võimaldab see, et kõik muusikaklasside õpilased laulavad vastava vanuseast-me kooris, saavad hääleseadet, õpivad mängima mõnel

RihO RAAVe, MARtA tänAVA

eLAniK, tARtu LinnA-

VALitsuse hARidus-

OsAKOnnA juhAtAjA:

Kui põhikoolide puhul me tõe-poolest kasuta-

me määratlust „elukohajärgne kool“, siis gümnaasiumide puhul ei ole see Tartu suuruses linnas mõeldav. Linn peab tagama elukohajärgses põhikoolis koha kõigile piirkonnas elavatele lastele, güm-naasiume aga ei komplekteerita õpilase elukohta arvestades. Olgem ausad, ega Forseliuse ja Karlova kooolid ei ole ka seni olnud elukohajärgsed gümnaasiu-mid, mõlema kooli gümnaasiumiastmes õpib vaid 1/3 neid õpilasi, kelle elukohaks on registreeritud Karlova linnaosa. Isikli-kult on muidugi kahju, et Karlova Güm-naasiumist kaob gümnaasiumiaste ära, sest ka minu pereliikmed on olnud selle kooliga seotud. Tütar Solveig lõpetas Kar-lova Gümnaasiumi 1999. aastal ja poeg

Karl-August lõpetab sel aastal.Koolivõrgureformi läbiv idee on see,

et kõigil õpilastel oleks Tartu linna pii-res võrdsed võimalused kvaliteetse põhi- ja keskhariduse omandamiseks. Et meie gümnaasiumid suudaksid pakkuda piisa-valt valikuid ja nõutavat kvaliteeti, peab seal olema rohkem õpilasi. Ühe-kahe paralleelklassiga güm-naasiumides on nõutava saavutamine tulevikus keeruline, kuna ka riik-lik rahastamine eeldab gümnaasiumide koon-damist suuremateks koolideks. Tartusse jääb tulevikus kuus munit-sipaalgümnaasiumi, kuhu kõigil Tartu põhi-koolide lõpetajatel on võrdsed võimalused kandideerida. Gümnaasiumisse on siis-ki mõtet pürgida neil, kellel on piisavalt õpimotivatsiooni ja kes on kindlalt otsus-tanud edasi õppida kõrgkoolis või kutse-õppeasutuses mõnel keskhariduse baasil õpitaval erialal.

Kui vaatan Tartu tulevast koolivõr-ku ja haridusteenuste kättesaadavust

karlovlase pilgu läbi, siis hindan seda heaks. Linnaosale lähimad gümnaasiu-mid asuvad kesklinnas, mistõttu ei tohiks olla probleemiks üldkeskhariduse kätte-saadavus. Tartu Kunstikool asub otse Karlova keskel ja Tartu kutseharidus-keskus (või vähemalt suurem osa sellest) asub võrdlemisi lähedal. Kindel on see,

et Karlova linnaossa jääb edaspidi kaks tugevat elukohajärg-set põhikooli. Karlo-va koolis viljeletakse muusikaõpetust eda-si ning lisaväärtu-seks on 1. septembrist 2013 tegutsema hak-kav koorikool. For-seliuse kool on hea,

paraja suurusega lapsesõbralik kool, kus kõik tunnevad kõiki ja kus igaüks on olu-line. Pingutada tuleb nüüd selle nimel, et mõlema kooli tegevus vastaks rohkem kogukonna ootustele, et koolide ja kogu-konna vahel tehtaks tihedat koostööd igal tasandil.

Koolivõrgureformi läbiv idee on see, et kõigil õpi-lastel oleks Tartu linna piires võrdsed võimalused kvaliteetse põhi- ja kesk-hariduse omandamiseks.

Minu jaoks ei olegi nii-võrd oluline, et see kool on just Karlovas, vaid see, et ka gümnaasiumiastmes võiks olla eristuvalt oma-näolisi koole ja kõik güm-naasiumid ei peaks olema koguspektri ampluaaga– kõik suunad ja kõik või-malused valikaineteks. Need neli aastat tagasi

Forseliuse Gümnaasiumis kooliteed alustanud lapsed peavad praeguse kava ko-haselt gümnaasiumihari-dust nõutama mõnes teises koolis

Foto: Tarmu Kurm Eha tänavalt

Foto: Kaarel Nurk

vaid see, et ka gümnaasiumiast-mes võiks olla eristuvalt omanäo-lisi koole ja kõik gümnaasiumid ei peaks olema koguspektri ampluaa-ga – kõik suunad ja kõik võimalu-sed valikaineteks. Kellele see on oluline, saab vastava kooli Tartus valida. Ma ei usu sellesse, et oleks võimalik Karlova kooli tugevused koos kooli meelsusega uude ühis-gümnaasiumi üle kanda – see nägu on siiski konkreetses keskkonnas, konkreetsete õpetajate ja konkreet-sete huvidega õpilaste poolt loodud ja oleks väga kahju, kui see ära lõhutakse.

AndRes siiMAn, sAeKOjA

tänAVA eLAniK, tARtu FORse-

Liuse güMnAAsiuMi

hOOLeKOgu Liige:

Eks ole igal ilma- , riigi- ja linna-kodanikul oma arusaam, mida

hariduseks ja sellega seotud süsteemiks pidada. Minu mõtlemine on ses võtmes veidi rikutud ning vaatenurk koolile ei ole seotud ainuüksi minu lapsevanemaks/ linnakodanikuks olemisega, vaid olen näpu andnud ka õpetajaametile ja selle lõhn on mul värskelt ninas. Koolivõrk – kas millegi püüdmiseks, või toestami-seks, või milleks kõigeks veel... Sõnal 'koolivärk' on semantiliselt vaat et isegi täpsem tähendus ja see sisaldab paslikku, kergelt avantüürlikku varjundit. Kooli- värgi kava!?

Tore oleks, kui iga laps võtab hommi-kul ranitsa selga, astub kodunt kaks sam-mu ja ongi koolis. Sellises koolis, kus on lahked ja mõistvad õpetajad, kus majas on ruumi jooksmiseks ja mängimiseks, kus laps tunneb ennast hästi ja turvali-selt ning tal on, kelle poole oma mure-dega pöörduda. Kõik koolid võiksid olla selles mõttes ühe ja samasuguse näoga, et ei tekiks lapsevanematel kihku vedada oma võsusid kilomeetrite taha „paremas-se“ kooli. Haakub see nii uue õppekava

jätkusuutlikkuse ja keskkonnahariduse mõttega kui ka jutuga lapse sotsiaalsete oskuste arendamisest. Erineva ühiskond-liku taustaga noored inimesed üheskoos, klassikaaslased on mänguseltsiliseks ka pärast tunde, maast madalast hoolivus ümbritseva suhtes. Kool ei ole õppimise kohaks ainult lastele, vaid ka laste emad ja isad võiksid oma pil-ku maailmale avarda-da läbi selle, millega tema võsu oma noo-repõlve päevi ühes majas sisustab. Mis on see sund, mis paneb täiskasvanud inime-si oma peas võrdle-ma omavahel koole ja selle põhjal langetama otsuseid ühe või teise kooli sobivuse üle oma järeltulijatele? Sõbran-na soovitus, ajalooli-ne side prominentsete persoonidega, vanema soovunelm näha lapses kallakut ühe või teise ande suunas, samasugususe põhimõte – ühe sotsiaal-se rühma indiviidide tõmme omasuguste poole? Tagajärjeks on ühiskondliku kihis-tumise kandumine koolidesse, koolide kihistumine. Koolivärgi idee on vaimus seotud sellise mõttelaadi muutmisega. Kas pole mõistlik? On küll, aga sunni

ajel tehtul ei ole omaksvõtu maiku juures. Kaasava ja õpilasekeskse kooli alustõeks on ümbritsevate nägemine ning nende-ga arvestamine. Kui me loome lastele ette ühiskonnamuutuste protsesse läbi

käsu, siis ei ole meil põhjust oodata oma lastelt muid mõtte- laade. Kaasav kool tuleb, tahame seda või mitte. Koolis õpetame loovust ja demokraa-tiat, kodus aga teeme harjutusi iseseisvaks eluks autoritaarse rii-gimudeli toel. Skiso-freenia.

Lõpetan siinjuures iroonia ja võtan oma sõnad kokku. Väga tore oleks, kui Karlo-vas oleks kaks mõnusat põhikooli ja üks güm-naasium. Väga tore oleks, kui kooli värk tooks uued tuuled ini-meste mõttelaadidesse.

Väga tore oleks, kui võim loobuks sellise pikalt tulevikku suunatud asja, nagu hari-dus, puhul rahalisest pragmaatikast. Väga tore oleks, kui kõik koolid meeldiksid kõigile vanematele ja oma kodule lähe-dal olev kool veel kõige rohkem. Väga tore oleks, kui me teeksime ise neid asju, mida me lastele õpetame. Oleks väga, väga tore, kui ... !

Kool ei ole õppimise kohaks ainult lastele, vaid ka laste emad ja isad võiksid oma pilku maail-male avardada läbi selle, millega tema võsu oma noorepõlve päevi ühes majas sisustab. Mis on see sund, mis paneb täiskas-vanud inimesi oma peas võrdlema omavahel koole ja selle põhjal langetama otsuseid ühe või teise kooli sobivuse üle oma järeltulijatele?


gRiLLi OhutuLt

Grillimiskoha ohutu kaugus hoonest sõl-tub sellest, kas grillitakse eelvalmistatud söega või põletatakse puid söe saamiseks ise.

• Kui grillimisel kasutatakse eelvalmis-tatud grillsütt, on ohutuks kauguseks vähemalt 2 meetrit. Rõdu loetakse ehi-tise osaks ning söegrilli seal kasutada ei tohi.

• Kui sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga, on ohutuks kauguseks hoonest vähemalt 5 meetrit.

Grillimisel tuleb jälgida samu ohutus-nõudeid, mis lõkke tegemisel. Lõkke- või grillimiskoha vahetu ümbrus tuleb puhas-tada kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist. Lisaks on kasulik ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind veega märjaks teha ning lõkkekoht kivi-de või mineraalpinnasega piirata. Tuld on lubatud teha nõrga tuulega, mis liigutab ainult peenikesi puid, puuoksi ja –leh-ti (tuule kiirusel kuni 5,4 m/sek). Tuge-vama tuulega võivad hõõguvad sädemed kanduda kuni 200 meetri kaugusele. Soo-vitatavalt tuleks kasutada grille ja muid tooteid, kus sädemete ja tule levik on pii-ratud. Kõik grillahjud peavad kasutami-se ajal olema pideva järelevalve all ning käepärast tuleb hoida esmased tulekustu-tusvahendid – liiv, vesi või pulberkustu-ti. Pärast grillahju kasutamist tuleb lasta kütusel täielikult ära põleda või põlev-materjali jäägid veega kustutada.

KOntROLLi suitsuAnduRit

Õigesti paigaldatud ja töökorras suitsu-andur on päästnud tulesurmast palju elu-sid. Patareitoitel suitsuandur sobib igale poole, välja arvatud köök, garaaž, saun ja vannituba. Oluline on aeg-ajalt kont-rollida, kas suitsuandur on töövalmis. Selleks tuleb vajutada mõneks sekun-diks alla testnupp, mille järel korras suitsuandur annab piiksuva helisignaali. Kui kontrollnupu vajutamisel helisignaa-li ei kostu, võib eeldada, et anduri patarei on tühjaks saanud. Patarei tühjenemisest annab seade märku üksikute piiksude-ga. Patareid on vaja vahetada keskmiselt korra aastas.

Kindlasti tasub kaaluda kortermaj-ja, eriti vanadesse puithoonetesse sellise tulekahjusignalisatsiooni süsteemi paigal-damist, kus süsteemi kuulub igast korte-rist vähemalt üks andur. Tulekahju puhul ühes korteris teavitab häiresignaal kõiki maja elanikke. Tule ja suitsu levik on üld-juhul väga kiire ning korterites üksiku-na paiknevad tavalised suitsuandurid ei pruugi olla naabritele kuuldavad.

KeVAd On PARiM Aeg KütteseAd-Mete KOntROLLiKs

Mõeldes kodusoojusele ja korrastades soojaseadmed kevadsuvel, saab olla kin-del, et mõne kuu pärast ootamatult saabu-vale talvele võib muretumalt vastu minna.

Regulaarne korstna puhastamine on vajalik tuleohutuse tagamiseks ning aitab kokku hoida talviseid küttekulusid. Aastaringselt kasutuses olevaid kütte-seadmeid ja lõõre tuleb puhastada kaks

korda aastas, hooajaliselt – sügisest kevadeni – kasu-tatavaid seadmeid üks kord aastas. Olenevalt küttema-terjalist või kütteseadme eri-päradest võib tekkida vajadus tihedamaks hoolduseks. Näi-teks regulaarselt kasutata-va saunaahju lõõre tuleks puhastada vähemalt kaks korda aastas. Mida parem on korstnas ja küttekoldes tõm-me, seda intensiivsem on põlemine ning tekib vähem tahma ja pigi suitsukanali seintele. Suitsulõõridesse ladestunud pigi muudab need

tuleohtlikuks ning vähendab küttekolde kasutusiga, suurendab soojakadu ja küt-tekulu.

Eramaja omanik võib oma maja korstna(d) ise puhastada, kuid igal viien-dal aastal peab korstna puhastama ja kütteseadmete ohutust kontrollima kut-seline korstnapühkija. Mitmepereelamu-te omanikel on kohustus kasutada ainult kutselise korstnapühkija teenust.

Väljaõppinud spetsialist tagab töö kvaliteedi ning annab kütteseadme puhastamise ja kontrollimise kohta akti. Korstnapühkijad soovitavad korstnaid puhastada just peale kütteperioodi lõp-pu, sest siis ei ole pigi lõõrides jõud-nud kõvaks kuivada ja korstnapühkijate ootejärjekorrad lühemad, kui enne kütte-perioodi algust. Tahmapõleng puhasta-mata korstnas lõhub kütteseadet.

Turvalise kütmise eelduseks on lisaks korstnalõõride puhastamisele kogu kütte-seadme hooldamine. Vajalik on seadme-te seisukorra kontrollimine, et need ei oleks pragunenud ja seega tuleohtlikud. Tahmaluugid peavad olema korralikult suletud ja hästi kinnitatud. Tänapäeva-se korstnapühkija varustusse kuulub ka spetsiaalne kaamera, mille abil pisimad-ki probleemid lõõride kaudu üles leitakse. Kütteseadmete olukorda oskab hinnata professionaalne pottsepp, kes vajadusel katkise seadme parandab.

Kütteseadmete ohutusest saab roh-kem teavet päästeteenistuse kodulehelt www.rescue.ee/1667. Päästeala infotele-fonilt 1524 saab infot korstnapühkijate ja pottsepateenuste kohta. Samuti leiab piir-konna korstnapühkijate kontakte Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt www.korsten.ee.

Kolm olulist meeldetuletustErki Remmelkoor, Päästeamet, Lõuna päästekeskus

Karlova Selts liige ja karlovlane Salme tänavalt

Karlovas jalutades näeb tihti katkiseid korstnaid ning ohtlikke grillimiskohti. Suure puitasumi elanikel on igaühel suur vastutus tulega ümberkäimisel.

Linna elutänavatel liigutakse ühest kohast teise, käiakse jalutamas kahe- ja nelja-jalgsete sõpradega, vesteldakse naabri-tega, mängitakse, joostakse, sõidetakse jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega jne. Kuivõrd me neid tegevusi teha saame ja tahame ja kui hästi me end oma kodu ümb-ruse tänavatel tunneme, sõltub tänava- ruumi kvaliteedist – mürast, turvali-susest, haljastusest, kasutatava ruumi hul-gast, tänavakatte ise-loomust jne. Seda keskkonda mõjutavad olulisel määral parki-vad ja sõitvad mootor-sõidukid, sest nende liiklus on linnatäna-vatel kõige suurem müra- ja ohuallikas ja parkimine hõivab tänavaruumist suure osa.

Kui Tartu linnas on enamuses elu-rajoonides jalakäijate ja jalgratturite ohutuse kaalutlustel liikust rahustatud ja kehtestatud 30 km/h kiirusepiirangud, siis Karlovas täna veel piirkiirust alan-datud ei ole ja mootorsõidukite reaalsed sõidukiirused on Karlova elutänavatel kohati lubamatult suured.

Ka esineb Karlovas olulisel määral transiitliiklust põhiliselt Ropka, Anne-linna, kesklinna ja Vaksali suundadel. Transiidi liikumist läbi Karlova tuleks võimaluste piires vähendada ja suunata ümber linna magistraaltänavatele.

LiiguMe KeRgeLt KARLOVAs

Sel kevadel küsisid Karlova Selts, Eesti Maastikuarhitektide Liit, MTÜ Eesti Rohelise Liikumine ja Tartu Linnavalit-sus karlovlaste arvamust Karlova liiklu-se kohta. Viidi läbi ka tänavate audit, kus paluti inimestel kaardistada probleemseid ja ebameeldivaid kohti oma igapäevas-

tel liikumisteedel või kodutänaval.

Küsitluse ja audi-ti tulemuste põhjal on korraldajatel kavas teha linnavalitsusele konk-reetseid ettepanekuid Karlova tänavaruumi ja liikluskorralduse

parandamiseks, et muuta Karlova veelgi paremaks ja sõbralikumaks kohaks, kus elada, õppida ja töötada.

tähe tänAVAL MuudetAKse LiiKLus täies uLAtuses KAhesuunALiseKs

Maikuu keskpaigas on oodata Tähe täna-va liikluse muutmist kahesuunaliseks lõi-gus Õnne tn kuni Pargi tn.

Selline liikluskorralduse muudatus peaks olema positiivse mõjuga Karlova

liiklus-, majandus- bv ja elukeskkonnale. Liikluskoormus Tähe tänaval küll tõenäo-liselt pisut kasvab, aga seevastu ilmselt kahaneb teistel lähedal asetsevatel väik-sematel Karlova elutänavatel, mille kaudu liiklejad praegu peavad tiirutama.

Positiivsena saab vaadelda seda, et kahesuunaline liikumine küllaltki kitsas-tel sõiduradadel toob sõidukiirused sellel lõigul kindlasti alla. Madalamad sõidu-kiirused soodustavad jalgrattaga liikle-mist ja jalgsi käimist, sest vähemkaitstud liiklejad tunnevad end turvalisemalt ning ka müra ja heitgaasid tänaval vähenevad. Olukorda oleks võimalik veelgi paranda-da, kui piirkiirust sellel lõigul vähendada 30 km/h peale.

Tihedam liiklemine Karlova peatäna-val toob tõenäoliselt juurde kliente ka sealsetele kaubandus- ja teenindusette-võttetele.

Karlovasse sobib rahulik liiklusIlmar Part Teguri tänavalt

Tänavad moodustavad olulise osa avalikust linnaruumist. Eriti Karlovas, kus on vähe parke ja avalikke haljasalasid.

KommentaarAili Saluveer, Tähe tänava elanik:

Kindlasti tähendab Tähe tänava täies pikku-ses kahesuunaliseks muutmine ka Karlova liikluskoormuse, müra ja tolmu hulga suure-nemist, mis muudab meie praegu suhteliselt rahuliku elukeskkonna vähem meeldivaks.

Keegi pole selgitanud, miks on üldse vaja praegust liikluskorraldust muuta, eriti ilma suurema aruteluta. Arvan, et kavanda-tav muudatus teeb küll lihtsamaks mõnede kohalike autoomanike elu, kuid toob kind-lasti juurde soovimatut transiiti, autosid, kes praeguse liikluskorralduse puhul siia ei kipu.

Liikluskorralduse muudatusega kaas-nevad ka parkimispiirangud Tähe tänaval päevasel ajal. Näiteks meie hoovis ei ole par-kimiseks piisavalt ruumi - kortereid on kokku 16, kuid õuele mahub vaid 5 autot, ülejäänud perede autod pargivad tänava ääres. Kau-geltki kõik inimesed ei käi autoga iga päev tööl, kuhu peaks nad auto parkima päeval? Teistes Tähe tänava lõikudes ei ole päevast parkimist piiratud - miks siis siin peaks tei-siti olema?

Eelmisel aastal Karlova Seltsi listis toi-munud diskussioonis jäi kõlama mõte, et kahesuunaliseks võiks liikluse teha siis, kui piiratakse kiirus 30 km-ni tunnis. Samuti see, et kohalikud ei peaks kannatama ja kõige olulisemaks peeti jalgratastele kahesuunalise liikluse lubamist. Jalgratturitele parema liik-luskorralduse tagamise poolt olen igal juhul.

Minu ettepanek oleks lubada kahesuu-naline liiklus ainult juhul, kui kiirus piiratakse 30 km-ni tunnis ja parkimine lubatakse ühel tänavapoolel (parkimispiiranguid juurde ei tekiks).Foto: Juhan Voolaid Võru ja Kastani nurgalt

Maikuu keskpaigas on oodata Tähe tänava liik-luse muutmist kahesuuna-liseks lõigus Õnne tn kuni Pargi tn.

Foto: Päästeamet


Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et seltskond karlovlasi soovis Anna Edasi kohvikule kringli kinkida. Mitte küpsetatud kringli, sellega saab kohvik ise ületamatult hakkama, vaid „vanakooli“ vasest kringli, millega on kohvikuid Tartus ja mujal juba aastasadu tähistanud. Kringli val-mistamisel võeti eeskuju enne II maailmasõ-da praeguse Villa Margaretha hoone küljes rippunud kringlist. Kohrutatud vaskplekist kringel on 60 cm läbimõõduga ja seda hoiab seina küljes juugendstiilis sepis. Kringli ja sepise autoriks on Karlova sepp Väino Niit-vägi Eha tänavalt.

Kringli valmimiseks korraldati korjandus ja koguti nädalaga vajaminevad 500 eurot karlovlaste ja Karlova sõprade käest. Ligi 40 eraisikust annetaja nimed on graveeritud kringli sisse paigutatud vaskplaadile.

30. augustil avatigi Anna Edasi kohviku sissepääsu kaunistav sepistatud kringel.

Vaid poolteist nädalat hiljem, öösel vastu 11. septembrit, varastati Tähe 20 maja kül-jest seal rippunud kringel. Karlova Selts ja Anna Edasi kohvik panid välja 200 euro suu-ruse vaevatasu kringli leidjale või inimesele,

kellelt saadud info viib kringli asukoha leid-mise või varaste tabamiseni. Paari päeva pärast oli põhjust vaevatasu välja maksta, kuna üks noor mees tõi kringli kohvikusse tagasi.

Et kringel oli varguse käigus kannata-da saanud, vajas see sepa hoolt ja hellust. Vabariigi Presidendi külaskäigu ajaks, 25. novembril, oli kringel oma kohal tagasi. Aga juba aasta viimasel päeval oli kellegi kuri käsi kringli kaasa viinud. Seekord sai kohvik kringli siiski ilmavaevatasuta tagasi.

Hetkel on kringel Anna Edasi kohvi-kus klaveri peal. Millal kringel taas kohvi-kut väljaspoolt kaunistama hakkab, ei oska kohviku peremees Silver Urbas veel öelda. Loodetavasti veel selle aasta jooksul. Ilmselt tuleb kringli asukohta muuta, et see kurjami-tele nii kättesaadav poleks. Igakordne kring-li parandamine ja ülesriputamine on endaga kaasa toonud kulutusi ja kohvikurahvas soo-vib, et kringel kaunistaks kohvikut senisest oluliselt kauem.

Ühe Karlova kringli saagaAhto Külvet Õnne-Salme nurgalt

Talgud säästva renoveerimise infokeskuses

Seda, et Anna Edasi kohvikule kingiti vasest kringel, teavad paljud tänu selle kinkimisele ja kadumisele osaks saanud laialdasele meediakajstusele. Oma silmaga on seda kahjuks näinud vähesed.

5. ja 6. mai talgutöödega kohaliku omaalgatuse programmi toetusel al-gasid ettevalmistused säästva reno-veerimise infokeskuse (SRIK) hoone korrastamiseks aadressil Aleksandri tn 41.

Lisaks SRIK-i liikmetele lõid töö-des kaasa paljud tublid karlovlased ja restaureerimistudengid TTÜ Tartu kolledžist. Suve jooksul loodetakse asendada suurem osa pehkinud sei-napalkidest tugeva kandejõuga, ee-listatavalt taaskasutusest pärineva palkmaterjaliga.

Maja juures on tulemas mitmeid koolitusi nii tudengitele kui ka kõigi-le renoveerimishuvilistele. Kes soovib hoone taastamistöödes kaasa lüüa või keskuse valmimist toetada, võtke ühendust säästva renoveerimise infokeskusega e-posti aadressil [email protected] või telefonil 53 315 313

Tartu ja Tartumaa kodanikeühen-duste konverentsil valiti Silver Urbas üheks aasta vabakondlaseks. Konverentsil esindas Karlova Selt-si kui aktiivset Tartumaa ühendust Edgar Kaare teemal „Karlova Selt-si roll Karlova linnaosa ruumilises planeerimises“.

Samal päeval lõunatas Anna Edasi kohvikus Vabariigi President koos kaaskonnaga. Lõunalauaselt-silisteks olid Tartu vabakondlased (fotol vasakult) Madle Lippus – Uue Maailma Seltsi juhatuse liige, pre-sidendi vabakonna nõunik; Ahto Külvet – Karlova Seltsi juhatuse esimees; Helen Tammemäe – Müü-rilehe toimetaja; Toomas Hendrik Ilves – Eesti Vabariigi President; Birjo ja Silver Urbas – Anna Edasi kohviku pere ja Karlova Seltsi asu-tajaliikmed; Erki Remmelkoor – Karlova Seltsi juhatuse liige; Aliis Liin – Supilinna Seltsi liigeja Mart Hiob – Supilinna Seltsi esimees.

Vabariigi President Anna EdasisAhto Külvet Õnne-Salme nurgalt

25. november 2011 oli Karlovale ja Karlova Seltsile tähtis ja tegus päev.

Foto: Jassu Hertsmann Vaba tänavalt

Foto: Sille Annuk


Taignas on kõiki koostisosi võrdselt:200 gr võid,200 gr suhkrut,200 gr muna (keskmine muna kaalub 50 gr),200 gr nisujahu,vajadusel ka 0,5 tl soola ja 1 tl küpsetuspulbrit.

Kõigepealt vahusta või ilusaks valgeks vahuks. Lisa sool ja suhkur, vahusta niikaua, kuni suhkur on täiesti sulanud, et see kõik muutuks kreemvahuks. Sinna vahusta sisse muna, siis sega õrnalt sisse sõelutud nisujahu koos küpsetuspulbriga. Seejärel ei tohi segu enam vahustada, sest õrn munavõivaht peab ilusti säilima.

Sellest tainast sobib teha nii kohupiimakattega kooke kui ka õhulise põhjaga marjakooke, samuti muffineid ja keeksi. Kohupiimakoogi jaoks võib taigna katta kohupiimaseguga, milles on 1 kg kohupiima segatud 2 muna, suhkru ja vanillisuhkruga. Kohupiimakatte või marjade peale võib panna ka taignapuru:

jahu 500 gr,võid 250 gr, suhkrut 250 gr, küpsetuspulbrit 2 tl,soola 0,5 tl. Näppida ained segamini, kuni moodustub puru.

Keeksina saab seda tainast küpsetada keeksi- või leivavormis, keek-sitaignale võib juurde segada kuivatatud marju, rosinaid vms. Kirju keeksi saab nii, kui segad poolele taignale juurde kakaopulbri ja tuhk-suhkru. Küpsetades muffineid, võib taignale juurde segada näiteks rabarberitükke või marju.

Enne taigna valamist küpsetusplaadile kata plaat küpsetuspaberiga (või määri küpsetusvorm rasvainega). Küpsetustemperatuur võiks olla pigem madal, 150-175 kraadi. Plaadikoogina küpsetades kulub aega umbes 20-30 minutit (olenevalt koogi kõrgusest), muffinivormides küpsetades umbes 15-20 minutit. Keeksivormis võiks see tainas küpseda rahulikul kuumu-sel isegi umbes tund kuni poolteist.

Lihtne keeksitainas Anna Edasi kohviku perenaine Birjo Urbas

On üks keeksitaigna retsept, millest saab teha häid koogipõhju, keekse ja muffineid.

suVi • Perehommik Anna Edasi kohvikus Maila Umda, paber-

majade ja lastega • Anna Edasile kingitakse vasest kringel, ettevõtmist

toetavad ligikaudu 40 peamiselt eraisikust kohviku sõpra Karlovast ja kaugemalt

sügis • “Anna ära andja” Anna Edasis, oma luulet loevad Mehis

Heinsaar, Liis Koger ja Ott Kilusk• Aruka kütmise koolitus Karlova arvukatele ahjupida-

jatele• Isadepäev Anna Edasis Tartu Linnaraamatukogu vah-

vate nukunäitlejatega• “Salapärasest lillenäppajast” räägib Mika Keränen• Loengud ja töötoad Karlova majade ajaloolistest

seina- ja laemaalingutest ning nende taastamisest koostöös SRIKiga

• Kirjandusõhtu “Edasiandja” Anna Edasis: Piret Bristol, Talvo Pabut ja Helena Läks

• Filmiõhtu, „Uus maailma“ tutvustab režissöör Jaan Tootsen

• Tartumaa kodanikeühenduste konverentsil peab selt-si liige Edgar Kaare ettekande "Karlova Seltsi roll Tartu linna ruumilises planeerimises" ning seltsi asutajaliige Silver Urbas oli nominent aasta vabakondlaste tunnus-tamisüritusel

• Külla tuleb Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves koos abikaasa ja Tartu vabakondlastega, lõuna-tatakse Anna Edasi kohvikus

tALV • Selts kujundab seisukohad seoses Lina tänava detail-

planeeringuga ning teeb ettepanekuid „Tartu linna arengukava aastani 2030“ muutmiseks ja täiendami-seks

• Kringli kadumise ja leidmise saaga ühendab kogu-konda

• Selts saab uue ja uhke kodulehe, aitäh Edicy Eesti tiim!

KeVAd • Läti urbanistidele tutvustatakse Karlova teemaplanee-

ringu tugevusi ja nõrkusi, kus mujal kui Karlovas• Tartu Loomemajandukeskuse maja taasavamine, kes-

kus tänab seltsi toetuse eest Kalevi 17 maja renovee-rimisel ja uuele elule aitamisel

• Supilinna päevadele sõidetakse ühiselt ja ratastega • Küsitlus ja tänavate audit leidmaks võimalusi Karlova

uulitsate paremaks ja ohutumaks muutmiseks • Talgud Tartu Loomemajanduskeskuse õuealal ja Alek-

sandri tn 41 krundil ja majas• Jätkub Karlova interjöörimaalingute kaardistamine

koostöös SRIKi ja Hea Maja poega • Konkurss "Karlova ehe" Karlovas korda tehtud hoonete

või uusehitiste leidmiseks ja tunnustamiseks • Ilmub kirjanduslik almanahh “Kirju Karlovast “ • Jälle Karlova päevad käes!

Täname kõiki tegusaid ja tublisid seltsilisi, häid partereid ja panustajaid! Ootame kõiki Karlova sõpru kaasa lööma nõu ja jõuga ning järgmisi tegemisi kujundama ja ellu viima!

Maist maini. Karlova Seltsi kroonika

Foto: Andres Keil

Kirev KARLOVA20KARLOVA PäeVAde KAVA 14.—20. mai 2012

Esmaspäev, 14. mai, planeeringute päev

11:00 Lastehommik Karlova-Ropka raamatukogus, Tehase 16, II korrus18.00—21.00 Karlova planeeringute seminar, Tartu Kunstikoolis, Eha tn 41, II korrus, ruum nr 219

Teisipäev, 15. mai, fi lmi- ja nostalgiapäev

11:00 Lastehommik Karlova-Ropka raamatukogus, Tehase 16, II korrus16.00—17.30 Anne Noortekeskuse töötuba, Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 13)17.30—21.30 Eesti fi lmide õhtu (PIMIK), Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17)18.00—22.00 Restoran „Kasekese“ nostalgiaõhtu, Anna Edasi kohvikus (Tähe 20)

Kolmapäev, 16. mai, kirjanduspäev

17.00—19.00 Kokkame koos: Soome rahvustoit, Lille Maja noortetuba, Lille 918.00 Ringkäik „Kirjanduslik Karlova“, Anna Edasi kohvikus (Tähe 20)19.30—23.00 Eharoosa kirjandusõhtu, Eha 31 aias

Neljapäev, 17. mai, kunsti- ja muusikapäev

16.30—18.30 Lasteaed Karoliine perepäev “Hoian ja hoolin!”, Lasteaed Karoliine õuealal, Kesk 618.00 Avatud uksed Tartu Kunstikoolis, Tartu Kunstikool, Eha 4118.00—23.00 Muusikaõhtu aias, Tolstoi 3 aias

Reede, 18. mai, roheline keskkond

17.00 S o o v i t u s e d K a r l o v a k o d u a i a h e a k o r r a s t a m i s e k a v a n d a m i s e k s , Tartu Loomemajanduskeskuse hoovis (Kalevi 13)

17.00—19.00 Lauajalgpalliturniir Lille Majas, Lille 9, noortetuba18.00 Rattaekskursioon “Karlova aiad” ja “Karlova Ehe”, algus Kalevi 13 eest18.00 Prak ti l ine aiandusl ik töötuba ja talgud p eoplat si korrastamisek s

Tartu Loomemajanduskeskusehoovis (Kalevi 13)20.00 T a i m s e t e m a t k a t o i t u d e v a l m i s t a m i n e j a s ö ö m i n e

Tartu Loomemajanduskeskuse hoovis (Kalevi 13)

Laupäev, 19. mai,karlova päev

11:30 Rongkäik. Algus Sõpruse silla juurest12:00—17:00 Peoplats Tartu Loomemajanduskeskuse pargialal, Kalevi 13 taga18:00 Kontsert Salemi Kirikus, Kalevi 76

Pühapäev, 20. mai,perepäev

11.00 Laste- ja perehommik, Anna Edasi kohvikus Tähe 20

Toetajad: Tartu KultuurkapitalTartu LinnavalitsusAnna Edasi kohvik

Kujundus: Maris KaskmannEsikaanefoto: Madis Katz Eha tänavaltTrükk: Paar

Kirev Karlova: väljaandja Karlova Selts Toimetus: Kristina Kurm, Ahto Külvet

Põnevad õpitoad ja meelelahutus nii suurtele kui ka väikestele:Tartu Eksperimentaalne Jalgrattatehas · Näomaalingud ja õhupalliloomad · Legorobotid ja kosmoseklubi Aardejaht Rakett 96 · Pilliproovimiskoda · Mõistatuste korv · Traditsiooniliste värvide ja maalingutrafarettide valmistamine · Mõõkade valmistamine ja seltside vaheline mõõklemisturniir · Päästeameti infopunkt ja pesueht korstnapühkija · Maali- ja joonistusstuudio · Linoollõige · Paberkottide meisterdamine · Sportmäng Neppaus · Jaan Luulur Malini "Nimelauluke" · „Kergelt liikuv Karlova“ · Keskkonnainfotelk · Tutvustatakse Karlova Seltsi tegemisi, Kireva Karlova värsket numbrit ja kuulutatakse välja Karlova Ehe võitjad

Tartu 1. Muusikakooli puhkpilliorkester Tartu mudilaste kontsertkoor „Viisiterakesed“ Tartu Erakooli laululapsedNaisrahvatantsurühm „Tantsutera“ Lasteaed Karoliine lapsed Muusikakoja pillimängijad ja lauljad Arsise Kellade Kooli täiendõppe ansamblidTartu Forseliuse Gümnaasiumi näiteringi lühietendus Tähe Noorteklubi tantsulised etteastedSigne Hansoni kvartettKarlova Gümnaasiumi bänd “Hüdrofi il”Prägnantne Brigaad

Algus kell 11:30 Sõpruse silla juurest Emajõe kaldal. KÕIK ON OODATUD!Tervitame puhkpilliorkestriga jõge mööda saabuvaid sõpru Supilinnast, liigume Jõe, Tolstoi, Tähe, Pargi ja Kalevi tänavat mööda peoplatsile. Võta kaasa sõber, pasun ja lipp ning osale toredal jalutuskäigul läbi Karlova!

Suvi on kohe käes ja tunned, et Sul on liiga palju asju? Tahaksid oma käsitööd, küpsetisi ja muud põnevat kraami teistega jagada? Siis tule karlovlaste laadale müüma!

Laudade broneerimine ja lisainfo: Urve Miller, [email protected] tel. 53300839

KARLOVA PäeV Laupäeval, 19. mail kell 12:00—17:00Tartu Loomemajanduskeskuse pargialal (Kalevi 13 taga)

Melu peoplatsil

Rongkäik

Laat Lavaprogramm

Suur aitäh kõigile toetajatele, koostööpartneritele, esinejatele ja vaba-tahtlikele, kes on andnud oma panuse Karlova Päevade toimumiseks!

Documents

Kirev Karlova 2012