SELLES NUMBRIS

Nagu juba Kirjatarga meeskonnale on kombeks saanud, siis kiusasime ka sel korral õpetajaid. Seekord nõudsime süüa, sest ega see ajalehe tegemine kerge töö pole. Kõigepealt sorteerisime

pedagoogide seast välja need, kes oleksid arvatavas-ti nõus meie toimetuse hul-lude ideedega kaasa tulema.

Järgmiseks etapiks jooksime mööda koolimaja valitutel järel ja tahtsime hirmsasti teada, millal saaksime nau-tida nende lemmikroogasid.

Sellest, kuidas meil läks ja mida me süüa saime, saate lugeda ja vaadata lk 6 ja 7.

Õhtusöök viiele

Laululinnud

Mis on uppis?

Spikker lõpukingiks

Meie teatriemotsioon

K.Ö.F.F 2011

Meie mehed

H IND : 0. 40€

MÄR TS 2011 T IRAAŽ 200

KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI KOO LILEHT

Õpetaja suure Õ-tähega

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea

Keelesügaja

Andres Anvelt, riiki hästi teeninud mees

KiNGi noored valivad

Noored, mis teil viga on?

ägedam on olla noor, kes ei

tee midagi ja oskab ainult roppusi suust välja ajada. Miks selline räuskaja ja kommeteta noor on lahe, aga aktiivne, andekas ja julge laps on luuser? Siin on midagi paigast ära...

11. märtsil külastas Kilingi-Nõmme Gümnaasiumit majandusteadlane Andres Arrak. Ta pidas loengu gü mn as i st id el e. Mi n d isiklikult panid Arraku seisukohad vägagi mõtlema, kuna ta oskas tuua mitmeid elulisi näiteid ja katseid. Ta oli viinud sama loengu läbi Tartu Kivilinna Güm-naasiumis. Saalis oli kokku mitusada õpilast. Ta palus tõsta käed õpilastel, kellel EI OLE kodus plasmatelerit. Käsi tõusis umbes 20. Järgnevalt palus ta tõsta käed õpilastel, kellel ON kodus maast laeni ulatuv raamaturiiul. Käsi tõusis umbkaudu sama palju ehk siis 20. Paneb ikka sügavalt järele mõtlema küll, kas pole?

Kallid noored, vaadake reaalsusesse! Igaüks soovib meist täisväärtuslikku elu, kuid miski ei kuku sülle. Peab nägema palju vaeva ja suutma mõelda tulevikule. Uskuge, teie elu on palju väärtuslikum ja kirevam, kui lööksite kaasa kooliüritustel või leiaksite hoopiski mõne vahva huviala, millega sisustada vaba aega. Olete oodatud jagama oma mõt-teid, milliseid üritusi veel koolis korraldada (pöörduda võib Kirjatarga või õpilas-esinduse poole). Üheskoos suudame muuta kõik halva heaks ja iga kogemus tuleb elus ainult kasuks!

Noored, mis teil viga on?!

Mida rohkem aastad edasi lähevad, seda rohkem hakkab õpilastesse süvenema passiivsus. Noored arvavad vist, et leiavad bussijaamast või poeesistelt piisavalt

tegevust ega huvitu enam kooliüritustest. Kas see vastab tõele või peaksime kõik nüüd tegema pausi järelemõtlemiseks?

Playbox!

17. märtsil toimus kooli staarijäljendajate konkurss.

Osalejaid oli 2.-7. klassini.

Eripreemiate vääriliseks t u n n i s t a t i k õ i k loomingulised kollektiivid. I vanuseastme parimaks

tunnustati 4.a klass looga ―Rockefeller Street‖ ja II vanuseastme parimaks 6.a klass looga ―Nädalalõpp‖.

Snowtubing - parim kelgusõit!

Viljandis asub suurepärane ajaveetmise paik, Viljandi Talvepark. Just sinna sõitsid 5 . -7. k la ssi õp i la se d 1. märtsil. Seal sai sõita vägevate tuubidega ja suusa-kelkudega.

Rahvuslik päev

Kilingi-Nõmme Gümnaa-siumis toimus 23. veebruaril rahvuslik päev, mille raames paluti kõigil, kel vähegi võimalik, selga panna kas midagi rahvuslikku või pidulikku. Osavõtt oli küllaltki suur, kuna päev läks kokku vabariigi aasta-päevaga ja pidulik riietus on sel puhul igati kohane.

Ühiskondlik lumelinn

Pühapäeval, 14. veebruaril, võistlesid Kilingi-Nõmme k o d a n i k u d l u m e -skulptuuride valmistamisel. Olgu märgitud, et väljas oli 1 6 - k r a a d i n e p a k a n e . Korraldaja sõnul võistles 7 võiskonda ja 1 eraisik. S k u l p t u u r i d e s t o l i omapäraseim möödunud aasta võitjate meeskonna sku lptuu r ―P un n - si l m sisalik‖, mille valmistasid gümnaasiumi õpilased. Võitjaid jagati kolme rühma: žürii ja publiku lemmik ning pikim liug. Kohtunike l e m m i k u k s o s u t u s kiirabimeeskonna skulptuur: ’’Kiirabiauto’’ ja publiku lemmik oli ülalpool mainitud ’’Punnsilm sisalik’’. Parima liu sai teha Saarde valla skulptuurilt ‘‘Saarfield‘‘

arvamus

Kõik me mäletame aegu, mil koolisaal oli disko ajal puupüsti õpilasi täis. Aga mis on juhtunud nüüd?

Õpilasomavalitsuse (ÕOV)

poolt korraldatud moeshow- järgne pidu, kuhu oli tellitud diskor, kukkus sõna otseses mõttes läbi. Rahvas hajus laiali sama sujuvalt nagu merepiir taevalaotusesse. Kas tõesti ei suudeta pidutseda enam ilma alkoholi ja mõnu-aineteta ning turvalisemas keskkonnas kui seda on mõni kipakas kuur õue peal? T u n du b, e t a s jao l ud h a k ka v a d s i n n a k a n t i kiskuma küll. Kurb aga tõsi.

Fakt, et ballid pole enam sama populaarsed nagu varem, on samamoodi kurb tõsiasi, kuid 2010. aasta-

numbri sees sai siiski ÕOV

rõõmustada meie kooli e na m-vä he m a kt iiv se s osavõtmises oma kooli jõuluballist. Iga enesest lugupidav inimene peaks oskama valssi ning miks mitte ka rumba ja samba põhisamme. Ballil selgus, et tänapäeva noored peavad peotantsu siiski rohkem häbiasjaks.

Mõelgem, kas on mõttekam osta tulevikus kalli raha eest tantsutunde või võtta siiski osa ballieelsetest tantsu-ku rsu s tes t, mi s o ngi suunatud õpilastele ja täiesti tasuta? Siinkohal jätkub kin dlas ti i gal no orel mõtlemisainet.

Ilmneb, et nii öelda mark ehk häbiväärne on mõelda välja midagi uudset, naljakat ja lõbusat ning seda näidata üritustel ka teistele. Hoopis

TOIMETAJA VEERG

Taaskord hakkab ilmataat oma ajaratast kevade poole lii-gutama. Pikk, pime, tuisune, lumerohke ning masendav talv üritab veel oma viimast väetikest mõjuvõimu näidata, kuid läheb selleks korraks siiski igavikulisele teekonnale. Ees ootavad meid üha pike-mad ja soojemad päevad, linnulaul ning vee vulin. Kõi-gele sellele lisab meeldivust ka tõik, et kooliaasta pikim õppeveerand on läbi saanud ja saab rahulikult nädal aega nautida ning jälgida looduse tärkamist.

Lisaks eelnevale tuleb vii-masel veerandil abiturientidel hakata rinda pistma ilmselt viimase kaheteistkümne aasta tähtsaimate toimingutega. Nimelt juba pea viie nädala pärast tuleb neil kirjutada kü p su ski r ja n d he ad e le tulemustele. Võib öelda, et vaheajal on veel viimane aeg pidada üks suur pidu enne eksameid (muidugi mõistuse piires) ning siis täiel rinnal õp-pima hakata. Kirjatark soovib oma lugejatele ilusat kevadet, mõnusat koolivaheaega ning tegusat eksamiperioodi!

Eelika Laikask

Mis on uppis?

TOIMETUS

Auris Aleksandrov 6A

Kerli Kore 10R

Rait-Eino Laarmann 10R

Anett-Hildegard Laarmann

10R

Reiko Tamm 10 RL

Kertu Kore 11R

Eelika Laikask 11R

Kadri Lemmik 11R

Gerly Pikkor 11R

Sven Salus 11R

Rannes Pärn 11RL

Andra Teearu 11RL

Diana-Maria Vahtramäe 11RL

Mihkel Vinogradov 12R

Janela Peterson 12R

Kui omad mõtet, mida tahad

avaldada, võta meiega

ühendust

kirjatark@kool.kng.edu.ee

Anett Laarmann: Minu emotsioonid on igal juhul väga positiivsed. See etendus pani veidike mõtlema, et tegelikult on asjad ka päriselt elus nii. Meie lavastaari, Mihkli kiituseks ütlen, et andest ja oskustest puudu küll ei tule. Igal juhul elasin etendusele kogu hingest kaasa!

Kertu Kore: Etendus oli väga eluline. Küll ei tehta eraldi olemiseks kommuuni, aga seltskonnad, kuhu koondutakse, ongi tegelikult nagu muust maailmast põgenemiseks ja lõpuks käib

Andra Teearu: Pika sagimise ja ootamise järel a l u s t a t i ― ( H ) i n g ‖ etendusega. Lugu rääkis noortest, kes elasid koos kommuunis. Alguses, kui nad alustasid, ma Mihklit laval ei märganud, sest üks eesistuja varjas mu vaate ja ma sain veidike kurjaks, sest ma tahtsin näha, mis ta seal toimetab. Esimest korda kuulsime kuidas Mihkel karjus, see oli päris naljakas.

Rait-Eino Laarmann: Teatri juures meeldis mulle kõige rohkem etenduse sisu. Teema tundus olevat väga päevakajaline. Lahe oli vaadata noorte näitlejate meisterlikku esinemis-oskust.

Meie teatriemotsioon Kolmapäeval, 9. märtsil seadsime sammud Pärnusse, et näha meie oma Kirjatarga meeskonna liiget, Mihkel Vinogradovit, Enda teatri laval. Etendus “(H)ing” jättis kõigile oma mulje ja emotsiooni, mille nüüd teilegi edas-

Erli Aasamets: Raske on noorel ennast leida ja veel raskem on siis, kui tal sel eneseleidmise tee puudu.

Eelika Laikask: Lavastus rääkis noortest, kes elasid omaette kommuunis ja leidsid, et tahavad saada muust maailmast eemale. Oli huvitav jälgida just noorte tehtud näidendit. Nad pole veel nii professionaalsed, kuid mängisid siiski oma tegelaskujud sama hästi välja nagu mõni mitukümmend aastat lavalaudu nühkinud näitleja.

büüne:peal

Sirje Laur: "(H)ing" läks hinge. Nende noorte mäng ja lood liigutasid ning ajasid nutma. Iga loo taga on reaalne situatsioon kellegi elust.

Aga sisemuses on

vaibal? Minul oli see võimalus ja nii pugeski see

Hinge.

läbi suure varba minu

Kätlin Laur: Kui tihti on võimalus olla osaline etenduses ja istuda jalg

Anne Aasamets: Inimene on nagu sibul. Kui karta pisaraid, ei jõuagi pealmi-

sest kihist kaugemale.

kõik inimesed huvitavad.

Kin

giidee

abitu

riendile

!!!

Loe

lähemalt

lk. 19

Gerly Pikkor: Kuna ma polnud päris kaua teatris käinud, siis oli see taaskord üks hea elamus. Etendus ise oli väga noortepärane, kuid suhteliselt sünge sisuga. Vaataja pidi väga sisse elama ja kaasa mõtlema, et näidendi mõttest aru saada. Kuid ma ise olen rahul, et käisin ja ära nägin, emotsioonid on positiivsed.

Avo Tursk: Kas noorel inimesel enese tee leidmine on veel TÄNA nii raske? Mida on kaotada, kui eristuda igapäeva ette kirjutatud reeglitest - olla mina ISE?

Kerli Kore: Juba näidendi nimi on mõtestatud ja kogu näidend oli minu jaoks rusuv, kuid paganama hea. Nautisin kogu etendust

täielikult ja pidin tõdema, et selline see noorte elu ongi. Väikeseks kriitikanooleks oleks minu poolt ainult peaosatäitjale, kes kohati jäi võltsiks ja ei suutnud rolli välja mängida, kuid see on ainult minu arvamus. Mihklile kiidusõnad tubli töö eest! Soovitan väga kõigil minna seda tükki vaatama!

Reiko Tamm: Etendus oli sobiv nooruki eas isikule. Kuna etenduses oli näitlejateks õpilased, siis jäi ka näitlemisoskus soovida, aga sellest andis mööda vaadata. Unustades ära, et tegu

kõik ikka rutiini järgi ning erilisus kaob ja tuleb jälle

sukelduda elu virr-varri. Näidend oli ehtne näide, et elu on ikka enda teha ja maailma eest ei ole mõtet põgeneda. Suur kummardus noortele näitlejatele, kes mängisid oma osa väga hästi!

Diana-Maria Vahtramäe: Teatrisse minekut ootasin väga, sest siiski meie oma koolikaaslane mängis Endla teatri laval! Näidend oli väga kaasaegne ja rääkis noorte aktuaalsetest probleemidest. Usun, et nii mõnigi nooruk publiku hulgast tundis end kohati ära . Näidendi edenedes avastasin ma end aina rohkem ja rohkem kaasa elamas kuniks hetkeni kui tegelane nimega Kelluke karjus peategelase Ing‘i peale. Vot sel hetkel tundsin kuidas nutt kurku tuli ja ma hakkasin peaaegu pisaraid valama. Lihtsalt nii kurb oli seda stseeni vaadata.

Auris Aleksandrov: Mulle meeldis etenduses see, kuidas seal noored hästi oma osasid mängisid ja see sisu oli ka vapustav. Mine ka sina vaatama, niikaua kui

on võimalus.

oli õpilastega, võis etendust täiesti nautida.

.. ..

Nagu kõik meie innovaati-lises ühiskonnas uueneb kii-

resti, ka meie maakonna üks suurim laulukonkursski. Nimelt olid selleaastase Kaunima Metsalaulu esine-mised jagatud blokkideks ja ühe osa esinejad pandi koos lavale istuma, mis tähendas, et kõik konkurendid said jälgida üksteise esitusi. Kah-juks küll ainult seljatagant, kuid ikkagi. Seoses laulu-võistlusega avati pidulikult ka rahvusvaheline metsa-aasta.

Üleüldiselt oli tänavune ko n ku r ss v ä ga gi nauditav ja publiku „tõmbasid käima“ mitmedki esinejad, kes esimest korda meie klubi lavalaudadel ja kes juba mitmendat korda.

Pika ja väsitava võistlustule avasid 8.-9. klasside neiud ja lõpetasid gümnasistid. Kella-ajaliselt kestis üritus kuus tundi. Eelnevatel aas-tatel osalenud õpetajad teadsid rääkida, et kohe al-guses polegi mõtet kohale tulla, sest lapsed

väsivad ära ja siis ei tule esitusest midagi välja. Samas on poolepealt kohaletulek ka natuke halvem, sest seljuhul ei saanud mikrofoniproovi te-ha ja lauljad peavad astuma tundmatusse vette kogu publiku ja žürii ees.

Traditsiooniliselt jagati au-hindadeks kuldseid mikro-fone ning duettidele ning ansamblitele anti karikas. Samuti said võitjad valida tänu sponsoritele kaetud laualt endale meeldiva lisameene.

Sellel aastal panime Kirja-targa toimetusega välja ka endi eripreemia, milleks oli erkroheline ümmargune va-hend, millega saab mäest alla sõita. Meie südamed võitis vahva suupilli mängiv poiss Peeter Hansen, kellel ei olnud ka vaeva publiku kaasa haaramisega.

Kirjatarga meekonnale meel-dis küll pikk ja väsitav,

kuid mõnus ja nauditav Kauni-ma Metsalaulu konkurss 2011.

aastal. Soovime korraldajatele jõu-

du ja jaksu jätkata ühte suuremat laulu-

võistlust maakonnas ka edaspidistel aastatel, sest muusikaõpetajatelt saime tagasisidet, et selline kon-kurss on väga teretulnud ja populaarne noorte lauljate seas, mis annab neile mingigi lavakogemuse. Ja kui jätkame seda toredat traditsiooni, siis võib sirguda meie maakonnast järgmine Liisi Koikson.

üritused

Kerli Kore

Fotod: Rait-Eino Laarmann, Reiko Tamm

TÄNAME SPONSOREID: Saarde Vallavalitsus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Stora Enso, Eesti Maaülikool Metsanduse- ja maaehituse instituut, Oberis OÜ, Eesti Metsaselts, TV3, Rahva Raamat AS, Wendre AS, Ajakirjade Kirjastus AS, Eesti Pärimusmuusika Keskus MTÜ , Eest i Tamrex Ohutuskeskus, Erametsakeskus, Büroomark Pluss, Keskkonnaministeerium, Spaa-hotell Terviseparadiis, Ajakiri ÜKS, Eesti Metsatööstuse Liit,

Hevo Tehnika OÜ, Saarde Hariduselu SA, Rahvatantsurühm Kilingi, koolileht Kirjatark, Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Kilingi-Nõmme Klubi, Lodja Trahter, Kilingi-Nõmme Lillepood, Klubi Eakas, MTÜ AIK Livonia, Naiskoor Kanarbik.

..

Kilingi-Nõmme kubises laululindudest

27. jaanuaril oli Kilingi-Nõmme Klubi täis edasi-tagasi siblivaid laulinde. Rohkem oli väiksemaid kui suuremaid, kuid kõigil neil oli ühine eesmärk - esitada oma ilus laul võimalikult hästi ja võita kohtunike südamed.

„Metsalaul 2011“ KiNG‘i

noorte

tulemused:

1. – 2. klasside solistide arvestuses

II KOHT

OSKAR TALLO

juhendaja Maire Talts

3. – 4. klasside solistide arvestuses

I KOHT

ANETTE ELKEN

juhendaja Maire Talts

5. – 7. klasside solistide arvestuses

III KOHT

KERSTIN VESTEL

juhendaja Esta Kivisild

3. – 4. klasside ansamblite arvestuses

III KOHT

3. – 4. klassi ansambel:

ANETTE ELKEN, SIRLE TALTS, ELE-HELINA SEIN, ANABELL NURMSOO, GEITLYN PAHK, ANN-MARY RUUSMAA

juhendaja Maire Talts

10. – 12. klasside duettide arvestuses

I KOHT

ANDRA TEEARU JA MIHKEL VINOGRADOV

juhendaja Esta Kivisild

10. – 12. klasside ansamblite arvestuses

II KOHT

10. – 12. klassi ansambel:

EELIKA LAIKASK, ANDRA TEEARU, GERLY PIKKOR

juhendaja Esta Kivisild

KiNG’i noored valivad! Korraldasime 3.märtsil oma kooli gümnaasiumi astmes küsitluse, kus tahtsime teada, millist erakonda pooldavad meie noored ehk, mis erakond peaks meie gümnasistide

arust saama riigikokku.

statistika

Kerli Kore

Anett-Hildegard Laarmann

Kokkuvõttev tabel meie valimistest:

Küsitluse tegime tundide ajal ja tahame väga tänada neid õpetajaid, kes meid lahkelt vastu võtsid ja lubasid meil tundi segada.

Kokku jagasime välja 111 sedelit, millest rikutud sedeleid oli kolm. Arvestatavaid hääli tuli kokku seega 108.

Erakonna nimi: 16 n

17 n

18 n

19 n

20 n

43 n

N Kokku:

16 m

17 m

18 m

19 m

M Kokku KOKKU:

Eesti Reformierakond („Võid kindel olla!“)

5 7 6 3 1 - 22 3 4 2 1 10 32

Eesti Keskerakond („Aitab!“)

1 3 1 - - - 5 - 1 4 4 9 14

Erakond Isamaa ja Res Publica liit („Sinu kindel võit!“)

3 4 5 1 - - 13 1 - 1 3 5 18

Sotsiaaldemokraatlik Erakond („Uus algus!“)

1 1 8 4 - 1 15 5 5 2 1 13 28

Erakond Eestimaa Rohelised („On aeg!“)

- - 1 1 - - 2 - 2 1 1 4 6

Eestimaa Rahvaliit („Eestimaist leiba ja tööd!“)

- - - - - - - - - - - - -

Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid („Avasta kristlik demokraatia!“)

- 1 - - - - 1 - - - - - 1

Eesti Iseseisvuspartei

- - - - - - - 1 - 1 - 2 2

Vene Erakond („Koos!“)

- - 1 - - - 1 - - 2 - 2 3

Üksikkandidaadid - 1 - - - - 1 - - 2 1 3 4

Päris valimistel võitis Eesti Reformierakond 28,6%-ga, järgnes Eesti Keskkerakond 23,3%-ga j a k o l m a n d a k s platseerus Erakond Isamaa ja Res Publica l i i t 2 0 , 5 % - g a . Neljandana sörkis neile järgi Sotsiaaldemokraat-lik Erakond 17,1%-ga.

Meie kooli valimistulemused diagrammina:

Õhtusöök viiele

KERTU: Jõudes õpetaja Õige koju, kadus kohe hirm, et jututeemasid ei jätku või oleks kuidagi ebameeldiv. Õdus ja hubane kodu võitis kohe mu südame. Algse lemmiksöögi mõtte asemel tehti meile kolmekäiguline viisakas õhtusöök, mille saime veeta väga mõnusa seltskonnaga. Jututeemad olid väga vahelduvad ja huvitavad. Söök, nagu juba arvata võib, oli väga maitsev ja huvitav ning väga osavalt serveeritud. See oli õhtu, mida on raske unustada hea söögi ja veel paremate ideede ning juttude pärast.

Kirjatarga meeskond otsustas jällegi šokeerida meil iga päev klassi ees seisvaid pedagooge. Seekord palusime endale süüa teha. Muidugi on igas meie tegevuses ka väike iva sees ja seekordne väike konks seisnes selles, et roog pidi olema õpetaja enda lemmik. Fotod: Kerli Kore

experiment

Kerli Kore

EELIKA: Minu jaoks oli too õhtu hüpe tundmatusse vette. Esiteks polnud ma isiklikult varem kokku puutunud õpetaja Helle Õigega. Teiseks oli see siiski eksperimendi esimene katsetus. Söögid olid lausa oi-valised ja juttu jätkus kauemaks! Igati soe vastuvõtt, aitäh Teile, Helle, meeleoluka õhtu eest!

KERLI: Traditsiooniline hapukapsas toidu kõrval on ja jääb parimaks. Muidugi ei saa mainimata jätta paneeritud liha oma headuses!

Sellele õhtule mõeldes hakkab sülg suus taas voolama, aga samuti meenub ülitäis kõht ja kojuveeremine, mis oli omaette naljakas ja meeldejääv.

ANDRA: Algul oli veidi pabin sees, ikkagi kunagine klassijuhataja. Kuid kohale jõudes oleksime astunud nagu oma koju.Vastuvõtt oli ülimõnus. Sõime meeletult, sest Eha aina otsis oma salavarusid välja. Enne äraminekut kallistasime, jätsime hüvasti ja ta kinkis meile sõbrapäeva puhul väikese šokolaadivahvli.

PANEERITUD SEALIHALÕIGUD AHJUKARTULI JA HAPUKAPSAGA:

5 lõiku taist sea seljaliha, soola, pipart, 2 muna, 2 sl piima, riivsaia, õli praadimiseks.

*Lihalõigud vasardatakse kergelt, puistatakse soola ja pipart peale. Muna klopitakse piimaga. Lihalõigud kastetakse esmalt muna-piima segusse, seejärel riivsaiasse ja praetakse kuumas rasvas mõlemalt poolt pruuniks.

*Lisandiks ahjukartulid ja hautatud hapukapsad.

ANANASSIKOOK 250 g margariini

8-10 spl suhkrut

2 muna

4 dl jahu

2 dl tärklist

2 tl küpsetuspulbrit

*Hõõru margariin, suhkur ja munad vahtu. Lisa jahu, tärklis ja küpsetuspulber. Vajuta tainas koogivormi.

*Sega kõik kokku ja vala taignale. Küpseta 30-40 min 175-200 kraadi juures.

TÄIDIS:

1 purk ananassitükke

500 g maitsestamata jogurtit

2 muna

8-10 spl suhkrut

vaniljet

LIHARULLID:

*Lõika sisefilee 1 cm paksusteks tükkideks, vasarda õrnalt, puista igale tükile liha üldmaitseainet ning soola. Aseta igale tükile sibulakuubikuid ning porgandi- ja suitsusingiribasid ning keera rulli. Rull kinnita võileivatiku või linase lõngaga ning aseta ahju. Kuumuta 10-15 min, seejärel lisa vesi ning hauta pehmeks.

Serveeri kartulite ja salatiga.

MAGUSTOIT: MULTER (häälda: mülter)

Multer on norra jõuluõhtu magustoit.

*Vahusta 0,6 l vahukoort 0,5 liitri murakamoosiga, lisa pisut rummiessentsi ning serveeri magustoitu pokaalides või vahvlikoonustes. Kaunistuseks sobivad küpsed murakad, nende puudumisel mõtle välja midagi põnevat. Sõbrapäeval sobisid kaunistuseks martsipanist südamed.

SVEN: Tuppa astudes tekkis kohe hubane ja kodune tunne. Vastuvõtt oli väga soe. Söögid olid suurepärased! Alguses olid kõik natuke

tagasihoidlikumad ja rääkisid vähe. Kuid õhtusöögiga poole peale jõudes hakkasid kõik juba väga avameelselt ja meeldivalt suhtlema. Räägitud said kõik ilmajutud. Alustades poliitikast ja lõpetades ühiskonna probleemide lahkamisega. Kui aeg ja muud toimetused poleks peale surunud, oleks juttu jätkunud varaste hommikutundideni.

experiment GERLY: See oli minu jaoks kõige üllatavam õhtusöök, sest ma avastasin enda jaoks lambaliha. Ma ei uskunud, et see võib hea olla, aga ilmselgelt oli tegu osavate kätega kokaga. Ning taaskord rõõmustas mu meeli ahujukartul, mis on mu vaieldamatu lemmik. Õhtu möödus sõbralikult vesteldes ja nalja visates.

EELIKA: Lammas all paremas nurgas, põnevad jututeemad, parim küüslaugu tipikaste ning 4-käiguline õhtusöök –need on märksõnad, mis jäid eredalt meelde. Aitäh Teile, et olite nõus meid võõrustama ning eksperimendis osalema. Oli igati mõnus äraolemine ja tõesti, toidud olid suurepärased!

MIHKEL Lihtsuses peitub teatavasti võlu. Kõhu täitmiseks pole vaja suurt sea- ning lambapraadi ning udupeenet magustoitu. Piisab kodusest salatist ning lihtsast koogikesest. Sain ka esmakordselt ingveriteed maitsta. Koju minnes tundsin, et mind peab sinna lausa veeretama.

Korraldasime õpetajatele vastutasuks õhtusöögi Kirjatarga meeskonna poolt. Meie kurvastuseks ei saanud meiega liituda Mari Karon, kes oli sel ajal Tallinnas.

Suured tänud meie kooli käsitöö-õpetajale Saima Tõigastile, kes meid kogu aja nõu ja jõuga aitas!

Meie menüüs olid tikuvõileivad, kohrud ja imemaitsvad lihapallid ning šokolaadikook vaniljejäätise ja kirssidega.

S u u r t ä n u T i i u Tammistele, kes toetas meid ilusate lilledega!

Muidugi suur tänu ka kõikidele osavõtjatele ja toetajatele!

IIRISE-JOGURTIKOOK

*Murra 1,5 pakki küpsiseid tükikesteks, tükelda pool pakki iiriseid, sulata või ja sega see kõik kokku. Võta kaanega karp või koogivorm ja pane saadud

segu sinna põhja, suru kokku ja pane külmkappi.

Pane kaussi kohupiim ja jogurt, sega ühtlaseks. Vala želatiinile külm vesi ja lase paisuda, seejärel sulata želatiin veevannis. Kaussi segu sisse tükelda ülejäänud küpsised ja vala saadud segu külmkapis seisnud põhjale, silu pealt siledaks. Lase külmkapis paar tundi seista ja ongi valmis!

2 pakki küpsiseid

1 pakk iiriskomme(pehmed)

1 toru kohupiimakreemi

0,5 l maitsestamata jogurtit

2 spl želatiini

LAMMAS ALL PAREMAS NURGAS:

*Lambaliha pruunistada kuumal pannil ja laduda kihiti köögiviljadega ahjupotti. Valada üle veega ja panna kuuma ahju. Elektriahjus küpsetada 3 tundi 175 kraadi juures. Tavalises puuküttega ahjus küpseb terve öö.

Juurde pakkuda 10+20 kartulit. 10 minutit keeta kartuleid vees, siis panna ahjupannile, lisada õli ja kartulimaitseainet ning küpsetada ahjus 20 minutit.

Lisandiks kindlasti salat värskest kurgist ja tomatist.

lambaliha

porgand

kaalikas

sibul

küüslauk

rosmariin

sool

vesi

*Kõik üksteise peale ja mitte segada. Võib lisada veel, mida soovitakse.

KOKTEILISALAT

Salatilehed

Suitsukanatükid

Värske kurk

Herned

Mais

Keedetud muna

Majonees

Soolapähklid

Intervjuu Maailmaränduriga Intervjuu alguses hoiatas Laura, et ta kavatseb meid surnuks rääkida, õnneks seda ei juhtunud, aga tükk tegu oli küll teksti kokku pressimisega.

vilistlane

Palun sõnasta võhikule lahti, mis on GLOBE.

Selle eesmärk on viia

õpilane teadusele lähe-male. Näiteks CloudSat

on protokoll, kus õpi-lased tegelevadki otseselt

teadusega. Peale selle

õpilane läheb välja, võtab termomeetri kätte ja

mõõdab temperatuuri ja

paneb kirja ning nii tegutseb näiteks kuu

aega järjest ja lõpuks vaatab: ―Nii, selline rida,

hmm, mis on muu-

tunud…‖ Põhimõte ongi selles, et õpilane õpiks

aru saama enda ümb-

ruses toimuvast.

Millised on parimad kogemused seoses

GLOBEga?

Kindlasti see, et ma olen

saanud nii palju käia reisimas. Näiteks ühel

augustikuu hommikul

vaatasin oma e-maile ning oli tulnud USA

saatkonnast kiri, kus pakuti võimalust minna

Tšehhi konverentsile.

Kindasti üks positiiv-seimaid asju on veel see,

et ma olen saanud julge-

maks ning see on arendanud mind

mitmekülgselt.

Millistes riikides oled käinud?

Kokku umbes 25 riigis ning ma

mõõtsin ära, et kõige

kaugem on nendest La Gomera saar

Kanaaridel, umbes

4700km Ki lingi -Nõmmest. Peale nen-

de olen veel käinud Poolas, Inglismaal,

Belgias, Saksamaal,

Itaalias, Tšehhis, Türgis, Egiptuses.

Aga milline maa on Sulle kõige eredamalt

meelde jäänud?

Arvestades reisiselts-

konda ja sihtkohta, siis ma toon välja kaks reisi:

esimene on GLOBE‘i

konverents 2003 aastal Horvaatias. Meid viidi

erasaarele, mis on loodus-kaitse all ja kuhu iga

inimene ei saa. Seal uju-

s i m e vees, mil-

le süga-

vus oli 20m ning

t e k k i s selline tunne, et tahaks ja-

lad põhja panna, aga ei

saa. Kõik merisiilikud mere põhjas paistsid nii

selgelt, nagu oleksid nad

käe ulatuses. See oli üldse minu esimene reis kuhugi

soojale maale. Teine oli 2009 aasta suvel, kui vii-

sin oma ema sünnipäeva-

reisile Korfule. Seal sat-tusime kokku eriliste

inimestega. Kõik oli ilus.

Mulle üldiselt meeldivad sinine meri ja suvine päi-

ke.

Kas Sul on mõni sihtkoht silme ees, mida Sa kindlasti tahad külas-tada?

Ma olen varemgi öelnud naljaga pooleks, et

abiellun selle inimesega,

k e s v i i b m i n d pulmareisile Hawaii‘le

puhkusele. Tegelikult on

mul tõsine plaan minna S lo v e en i a s s e Ju l i a

alpidesse kui magistri-kraadi kätte saan.

Kahjuks iga hulluga ei

saa sinna minna, sest see nõuab piisavat närvi-

kava ja vastupidavust.

On Sul mõni elumoto, mida sa järgid?

Mul on mitmeid elu-

motosid ja mitmeid juht-lauseid. Kindasti see, et

ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle

tehakse. Teine oleks

õpetaja Erli Aasametsa järgi, tema

on seda küll

teistmoodi öelnud, aga

see kõlab järgmiselt:

―Iga inimene saab täpselt

nii palju, kui ta tahab ning kui ta ei saa, tä-

hendab see seda, et ta ei

ole seda piisavalt taht-nud ja ei ole valmis selle

jaoks pingutama.‖ Näi-

teks ma tahan lõpetada kooli kuldmedaliga, ma

õpin selle jaoks, mul on siht silme ees. Peab

teadma, mida tahad ning

selle nimel vaeva nä-gema. Päris nii ei ole, et

tuleb metsast mees ja

saab kohe kuulsaks. Tuleb vaeva näha !

Mis on olnud Sinu ühikaelu juures

Diana-Maria Vahtramäe

Tenerife kõrgeima mäe el Teide tipus. Foto: Erakogu

Särasilme Laura Altin intervjuud andmas. Foto: Anne Aasamets

«Ma abiellun selle inimesega, kes viib mind Hawaii’le pulmareisile.»

Laura Altin on pärit ühest väikesest Eesti lin-

nast nimega Kilingi-

Nõmme. Kui Te olete jäl-ginud GLOBE‘i konve-

rentsi Calgary‘s eelmisel

kuul, mis on iga-aastane, siis olete Te teda ka näi-

nud ekaanil, kus õpilased GLOBE Eesti suvelaagris

tegid live konverentsi ja

olid hiliste õhtutundide-ni üleval, et tuua oma

nooruslik energia konve-

rentsisaali. Laura oli seal CloudSat‘i2 üks korral-

dajatest nagu ta on seda olnud viimased 3 suve.

Ta on ka Eestis MTÜ

Gloobuse juht ja piir-kondlik esindaja GLO-

BE‘i Alumni1 rahvusva-

helises komitees.

Laurat tutvustati esma-kordselt GLOBE‘le 1996.

aastal, kui ta oli häbelik

8-aastane tüdruk, kui te-ma ema võttis ta kaasa

esimesele GLOBE‘i õpe-tajate koolitusele Eestis.

Sel aastal ühines ka Eesti

GLOBE‘ga ning õpetajad

alles tutvustasid seda koolides. Alates sellest

ajast on Laura olnud ak-

tiivne osaleja GLOBE‘s ja selle mõõtmistes. Algul

kogus ta atmosfääri

m õ õ t -

meid, siis juba andmeid erinevates valdkondades

nagu biomeetrias, hüdro-

loogias, fenoloogias ja Maakoore pinnasest. Vii-

mase 12 aasta jooksul on

Laura osalenud GLOBE Eesti suvelaagrites, seal-

hulgas kolmel aastal on ta olnud CloudSat‘i vaat-

leja. Ta on osalenud ka

2003. aastal Horvaatias toimunud GLE‘s3, kus ta

esitas teadusliku projekti väliuuringutest ja kooli

ümbruses olevatest loo-

dusõpperadadest.

Sel aastal lõpetas Laura bakalauruse kraadi geo-

graafia erialal Tartu Üli-koolis ja jätkas seal oma

õpinguid magistris. ―Ma

annan endast kõik, et alati olla üks osalejatest GLO-

BE‘s‖, kirjutas Laura.

―GLOBE on elustiil. Ma usun, et kui inimene on

tõesti GLOBE tüüpi, siis

on GLOBE alati üks osa temast. See aitab laienda-

da mõttemaailma, annab uusi oskuseid ja teadmisi

ja muidugi aitab leida

uusi sõpru‖

* G l o b e A l u m n 1 - mittetulundusühing, mis ühendab rahvusvahelise GLOBE programmi vilistlasi

*CloudSat2 on programm, mille ülesandeks on koguda vaatlusandmeid pilvede koh-ta, mõistmaks nende koost-ist, struktuuri ja kiirguslikke omadusi.

*GLE3-Globe Learning

Expedition –GLOBE

Õpperetk

Inglise keelset artiklit saa-

te lugeda veebiaadressil:

http://globe.gov/news

Inglise keelest tõlkinud

Diana-Maria Vahtramäe

vilistlane

Esimesel septembril ilmus GLOBE ametlikul kodulehel artikkel meie kooli vilistlase Laura Altiniga: “Community

Spotlight: Laura Altin”

Kui toakaaslane suhtleb ja pidutseb, siis on julgem märkusi teha.

Intervjuu jätkub...

üks kohutavamaid koge-musi?

Algul arvasin, et kui toakaaslane on pidutseja,

siis see on hull, aga mina

puutusin kokku veel hul-lema asjaga. Minu

toakaaslane istus ja ei rää-

kinud midagi, ta oli nii

kinnine inimene. Ta tuli tuppa ja võis istuda 2 tun-

di täiesti vait. Vot see oli väga hirmus, ma ei julge-

nud midagi teha.

Ning lõpetuseks, mis nõuandeid annaksid noorele, kes tahavad minna ülikooli.

Kui olete ülikooli sisse

saanud, siis minge mõne sugulase juurde

elama, kas või lühikeseks

ajaks, sest nii saate kokku h o i d a s u u r i

elamiskulusid ja see lihtsustab emotsionaalset

sisseelamist.

Iga tudeng peab vähe-

malt korra elama ühikas,

eriti veel rebasena, sest nii saate omale uusi tut-

vusi.

Käige üle Kaarsilla,

aga tehke seda sooja

ilmaga kui vihma ei saja, sest see on vihmaga vä-

ga libe.

Igas loengus ei pea

ilmtingimata käima, kui

teate, et suudate mater-jali ilma loenguta oman-

dada (suudate iseseivalt

loengumaterjali endale selgeks teha, siis pole tar-vis). Kuigi loengutes käi-

mine on kasulik. Ei mak-

sa ennast piitsutada kui tunnete, et saate ka muud

moodi.

Ning viime ja kõige tähtsam nõuanne: ‖Kui

valid eriala, siis see peab

Sind huvitama‖

Intervjueerisid: Eelika Laikask, Andra Teearu,

Kätlin Laur ja Diana-Maria Vahtramäe

Foto: Erakogu

Kust Te pärit olete? Kilingi-Nõmmest. Ma olen

sündinud siin. Elasime algul, kui me väikesed

olime, Kilingi-Nõmmest kolm kilomeetrit Meose poole.

Vabadussõjas osalenutele jagati vastutasuks maad ja

minu vanaisa sai praegu Rebasemäe nime kandva talu,

mis nüüd kuulub minu tütrele. 1950. aastal kolisime praegu-

sesse elukohta, sest meie issi arvas, et tema tütrekesel on

liiga pikk tee koolis käia. Algselt oli selles majas kaks

tuba ja köök. Tasapisi

ehitasime juurde.

Kelleks Te lapsena saada

tahtsite?

Ma ei teagi, kelleks ma lapsena saada tahtsin. Aga ma olin suur

hobusefänn. Tegin isale alatasa ettepanekuid vahetada auto

hobuse vastu.

Keskkoolis tahtsin saada ajakirjanikuks. Ilmselt

sellepärast, et mul oli võrratu kirjanduse õpetaja, Virve

Martoja. Kirjandus oli vaieldamatult minu lem-

mikaine ja ma armastan väga lugeda, mida ma praegu

kahjuks väga teha ei saa. Õhtuti töid parandades ei

kannata silmad nii kaua prillidega töötada.

Ülikooli sisseastumisel

kukkusin esimene kord suulise grammatika eksamiga läbi.

Arvatavasti sellepärast, et ma ei olnud harjunud seda nii

tegema. Siis ei jäänud mulle muud võimalust, kui tööle

minna, sest tol ajal oli selline

seadus, et kui oldi kaks aastat

tööl käinud, siis pääseti ülikooli eelisjärjekorras sisse.

Tööle asusin kohalikku

raamatukauplusesse. Tollal olid sellised kassaaparaadid,

kus arvutama pidi eraldi ja ainult ostude summa sai sisse

lüüa ning seejärel anti raha tagasi. Mina aga ei osanud

arvelaual arvutada, mistõttu pidin igasuguseid nippe välja

mõtlema ja see on mind elus väga palju aidanud.

Kuidas sai Teist matemaati-

kaõpetaja?

1963. aastal jäin ülikooli ukse

taha ning 1965.a sai kaks aastat töötamist täis. Plaanisin

minna ülikooli oma dokumente esitama, kuid

juulikuu lõpus juhtus selline asi, et

minu isa, kes töötas metsamajas okkajahu veskis, jäi kättpidi

kidadega dosaatori vahele kinni ja see lõikas temalt ära kõik sõrmed.

Selle tõttu pidin otsima endale uue töö, sest olin andnud sisse

lahkumisavalduse eelmises töökohas. Läksin siis haridus-

osakonna juhataja juurde ja küsisin, et kas oleks

väikest maakooli, kus ma saaksin õpetada.

Sealt pakuti mulle Seljametsa kaheksa-

klassilist kooli. Õpetasin seal matemaatikat,

inglise keelt ja füüsikat. Seal veedetud aastaga sain

selgeks, et füüsikat ei hakka ma mitte iialgi õpetama, sest kardan

paaniliselt elektrit. Keeleõpetus tundus mulle olevat nii lai teema,

mida on raske haarata, ja et seal ei ole kuidagi võimalik hakkama

saada. Matemaatika tundus täpselt see õige olevat.

Kusjuures ainus soe kool, kus ma

olnud olen ongi see sama Metsaselja kool. Ilus vana

mõisamaja. Muidugi on ka praegu meil Kilingi-Nõmme Güm-

naasiumis soe, aga seal oli väga mõnus ja hubane.

Kui kaua olete Kilingi-Nõmmes

õpetanud?

Kilingi-Nõmmes olen õpetaja alates 1974. aastast, seega päris

pikka aega. Pedagoogide puhul tunnustatakse 40-t õpetamisaastat,

aga selleni ma ei jõua. Muidugi pole ma oma lahkumisest saladust

teinud, sest mõned õpilased loodavad minu peale või sobib

neile matemaatika minuga paremini, sel juhul nad teavad

oma vaimu valmis panna, sest ega need muutused kerged ole.

Kus Te veel peale meie kooli

töötanud olete?

Minu elus on olnud neli kooli: Seljametsa kaheksaklassiline kool,

Raeküla kaheksaklassiline kool, Kilingi-Nõmme täiskasvanute

gümnaasium ja praegune

Õpetaja suure Õ-tähega Külastasime jaanuarikuu viimasel päeval õpetaja Helle Õiget, kes kostitas meid oma hubases kodus

väga maitsva tee ja küpsistega, ning uurisime tema elu ja töö kohta.

gümnaasium.

Kui kellelgi on probleem, siis kas

Teie juurde võib julgesti pöördu-

da?

Probleemide korral võib minu poole ikka pöörduda, kuid siis tuleb

kindel olla, et ma vastaval teemal kodus olen.

On Teil ka tähelepanekuid seoses

laste teadmistega läbi aja?

Minule tundub, et erinevus parima ja kõige kehvema vahel on

tunduvalt suurenenud. Parimad on tõesti paremad kui kunagi varem ja

seal allpool on seis ikka nii vilets kui veel olla saab, aga see on ka

kogu ühiskonna probleem.

persoon

Kerli Kore

Rait-Eino Laarmann

Lemmikfilm - „Naisehõng“ Al Baccinoga

Lemmikraamat - „Maaõnnistus“ koos Tammsaare „Tõde ja Õigus I osaga“

Lemmiknäitleja - Meryl Streep, Bruce Willis

Lemmikvärv - sireli lilla

Lemmikloom - kass

Elumoto: ära ütle kunagi, et see on võimatu!

Keskkooli lõpupilt. Helle esireas, vasakult teine. Foto: erakogu

Joonistas: Kerli Kore

On Teil mõni eredamalt meelde-

jäänud seik, seoses õpetaja ameti-

ga, mis Teile pidevalt meelde tu-

leb ja mille üle muigate siiani?

Naljakaid hetki on olnud palju, kuid samas jäävad hästi meelde ka

südamlikud seigad, aga üks naljakas lugu seoses keskkooli

tööle võtmisega meenub küll, kui ma olin asendusõpetaja.

Õpilased suhtusid minusse nagu

asendusõpetajasse ikka. Tulin siis klassiuksest sisse ja tahtsin minna

õpetaja laua juurde, et tundi anda, kuid tahvli ette oli laotud pinkidest

müür, mis oli otsapidi vastu seinakappi, mis on ukse kõrval. Ma

ei osanud midagi muud teha, kui

istuda esimese laua peale ja üle

hüpata, mida ma ka tegin ning hakkasin seejärel tundi andma.

Mingi aja pärast kostis seina-kapist imelikke hääli. Käskisin

siis poistel see inimene välja aidata, aga plaanipäraselt olek-

sid pidanud sündmused toimu-ma nii: mina oleksin pidanud

tulema klassi, võtma ära selle esimese pingi, mis oli kapiukse

vastas, et mööda pääseda. Tema, kes kapis oli, oleks hir-

msa möiratusega välja tulnud ning seejärel oleks pidanud

veeämber ka mulle kaela kukkuma, kuid lõpuks kukkus

see kapisolijale endale kaela. Teine hea lugu on ka seoses

keskkooliklassiga. Andsin tundi seal, kus praegu on teine

arvutiklass. Seal oli selline pikk õpetaja töölaud. Rääkisin

parajasti uue osa ära ja mõtlesin, et märgin tunni sisse.

Palusin õpilastel ülesande kallale asuda ja täpselt sel

momendil, kui ma toolile istusin, lagunes see tool ära ja

ma kukkusin koos tooliga sinna laua alla. Mina naersin ja

õpilased naersid. Muidugi üks südamlikumatest

lugudest oli see, kui kuuenda klassiga olin maavalitsuses

„Nuputa“ võistlusel. Mina olin žüriis ja lapsed kogunesid

saalis võistkondadesse. Üks poiss tuleb, punt nelke käes ja

annab need mulle ning ma küsisin: “Rünno, mille eest?“

ja tema vastas: „Aga me võidame niikuinii!“ Kusjuures

võitsidki. Pärast küsisin emalt, et äkki tema käskis,

aga ema väitis, et tema ei tea küll sellest midagi.

Mis on Teie edu saladus?

Oi, issand! Tähendab, aga

miks te üldse arvate, et ma edukas olen?

Ärge arvake, et ma olen edukas õpetaja.

Võib-olla lihtsalt hinnataks selgitamisoskust ja vahest

seal väljendubki minu armastus kirjanduse vastu. Helmi Talts, minu enda matemaatika õpetaja rääkis

väga tasa väga väljapeetult ja ta tekitas tunde nagu

oleks uus osa imelihtne, aga järgmine kord, kui pidi ise

tegema, siis ei tundunud enam üldse nii lihtne.

Millised on Teie hobid peale

matemaatika ?

Peale matemaatika armastan ma

väga kõikvõimalikke lilli, (kutsub meid ekskursioonile oma

lemmiklille näitamiseks), aga Amarüllus on mu lemmik ja nüüd

nad järjest õitsevad. Kõik lilled, mis on aias, on suvisel ajal väga

ilusad. Peale selle

meeldib mulle väga

küpsetada. Ausalt

öeldes olen kõigesööja, aga lemmik on virsi-

kukook. Tõsisemalt teen näiteks tiramisut.

Minu suvine hobi on seenel-käimine. Lemmikseened on

kuuseriisikad ja puravikud. Salakohta ma teile muidugi ei

avalda, aga kui ma lähen oma parima kukeseene kohale, siis Mai

Seller tuleb vastu ja ütleb, et kuule ära mine, ma juba käisin ära.

Mida soovitate õpilastele, kes ei

saa hästi hakkama?

Põhisoovitus on kuulata ja mõelda tunnis kaasa. Kui seda suuta, siis

on tükk maad kergem aru saada. Kui aru ei saa, siis tuleb küsida.

Arengu toimimiseks peaks klassis toimuma elav arutelu antud

teemade kohta. Üksinda matemaatika õppimine õpikust on

väga raske.

Mis tunne on lahkuda kallilt

töökohalt?

Tunne lahkuda on täiesti

positiivne. Arvan, et need asjad, mida ma tegin, olen osanud ma

väga hästi õigetele inimestele üle anda. Näiteks maakonna

matemaatikasektsiooni andsin üle Anne Aasametsale.

Mina usun, et minu asemele tuleb noor haritud matemaatika õpetaja-

see kellest kõik unistavad. Praegu pole veel konkurss välja

kuulutatud, aga silmapiiril on juba olemas mõni kena inimene,

nimesid ma ei nimeta, sest ilmselt pole ka tema veel otsustanud. Ma

ütlen nii, et ma ei tahaks, et hakataks rääkima, et see memm

võiks minna koju ja hakata näputööga tegelema. Ma ei taha

nii, et ma ei oska enam seda tööd, mida ma olen koguaeg teinud.

Ainuke asi, millest mul kahju on, on see, et ma ei saa kellelegi

istutada ümber kõike seda, mida ma oma elu jooksul õppinud olen,

sest näiteks oma kogemusega

raiskasin ma viis aastat oma elust.

Kui mu tütar tahtis ülikooli

pooleli jätta, siis me võtsime isaga auto ja sõitsime otsemaid

Tartusse. Me lihtsalt seisime ta toakaaslase ette ja ütlesime, et

vanematel on siiski õigus teada, kus nende laps on. See oli üks

päev enne jõululaupäeva ja me läksime

tema töö juurde ning

tõime ta koju, sest

nägin, et sellel hetkel peaks olema keegi,

kes aitaks ja toetaks. Lõpuks lõpetas ta ilusti ära ning minu

kogemus aitas ka teda.

On Teil olnud mõni eriti

lemmikklass, või olete

suhtunud kõikidesse

ühtemoodi?

Õpetajatöö on suhtlemine ini-

mese tasandil. Kõik inimesed ikka ei meeldi ühtemoodi.

Ilmselt on mul ka praegu neid lemmikuid, kellele meeldib

kaasa töötada ja arutada. Õpilastele on soovitus suhelda

ja kaasa töötada. Arutelu sees tuleb tihti geniaalne idee.

Tallinna Tehnikaülikooli koolituste ajal, mille ma Pärnus

läbi viisin, tuli vahest nii kihvte lahendusi. Aga kui te tahate

õnnelikud olla ja kaua töötada, siis õppige matemaatikat!

Matemaatikuna võid sa tegeleda millega iganes. Arvutiga

näiteks.

Mida peate enda arust kõige

suuremaks saavutuseks oma

töös?

Mul on küll medal selle eest, et ülikooli eksamid kõik viitele

tegin, kuid laste tehtud töö ületab kõik.

Olen meie kooli direktori Aarne

Lingiga samal arvamusel, et kõigepealt meie kool ning

seejärel tükk tühja maad. Mina arvan küll, et meil on hea kool.

See on väga oluline, et kool oleks tasemel ja suurim tunnus-

tus õpetajale ning koolile on, et lapsed teevad oma tööd hästi

ehk õpivad edukalt.

persoon

Foto: erakogu

«Aga kui te tahate õnnelikud olla ja kaua töötada, siis õppige matemaatikat!»

Suurim tunnustus minu jaoks

oli 2005. aasta riigieksami tulemus. Meie koolil oli vaid

mõni sajandik Koidula gümnaasiumiga vahet.

Lapsepõlv ja politsei

Kus Te õppisite?

Õppisin Tall inna 21. Keskkoolis. Lõpetasin 1987, siis Nõmme miilitsakoolis, 2000 lõpetasin Tartu Ülikooli õigusteaduse ja 2003 TTÜ humanitaar-teaduskonna. Nii, et nii õiguse kui haldusjuhtimise m a g i s t e r . V a h e p e a l täiendasin ennast veel FBI Akadeemias USAs.

Kus veetsite oma lapse-

põlve?

Olin põline Tallinna ini-mene.

Miks otsustasite politseist ära

tulla ja kaua Te seal

töötasite?

Politseis töötasin 1987. kuni 2006. aastani. Tundsin, et minu missioon selles kitsas vallas on täidetud. On vaja laiemalt mõelda. Keerulistel 90ndatel tegid noored politseis kiiret karjääri kuna inimesi oli vähe. Nii olingi selle sa jandi alguses K e sk kr i mi n a a l p o l i t se i direktor. Minu ja politsei-peadirektor Antropovi nägemus kriminaalpolitsei arengust ei mahtunud ühte ruumi, mistõttu suunati mind Politseikolledžit juhtima. Arvan, et olin selle

töö jaoks ehk liiga noor ning otsustasin uute väljakutsete kasuks. Neid on õnneks elus rohkem kui valida jõuad. Tuleb ainult silmad, meeled valla hoida ja aktiivne olla.

Milline on eredaim mälestus

Politseist?

Kõige meeldejäävam ja hoiatavam ehk see, kui 1996. aasta 1. jaanuaril pidin

seisma mõni tund tagasi inimese tapnud kurjategija relvatoru ees. Õnneks lakkas relv tal sel hetkel töötamast, kuid mõni tund hiljem töötas taas eksperdi käes. Sellised hetked jahutavad uljaspäisust, ning panevad mõtlema elu väärtuse üle. Parem o n n e i d m õ t t e i d ammutada teistelt kui luua neid ise. Vastasel korral võib see viimaseks mõtteks jääda.

Raamatud

Kust tuli teile idee kirjutada raamat “Punane elavhõbe”?

Kui alustasin kirjutamist, siis oli alguses mõte lihtsalt enda jaoks panna emot-

sioonid kriminaalpolitseist paberile. Nagu omamoodi psühholoogiline teraapia. Kriminaalpolitsei oli olnud lahutamata osa minu elust ju 15 aastat. Sellest väljumine vajas sekkumist. Tasapisi muutusid mõtted ja seigad

Selles numbris küsitlesime kuulsat poliitikut ja endist politseinikku Andres Anvelti ja küsisime temalt paar küsimust. Tänan teda meeldiva koostöö eest.

külaline

Auris Aleksandrov

Foto: erakogu

jutuks ning tuli tahtmine sõpradele näidata. Nemad t o e t a s i d m i n d j a julgustasid, et vormistaksin asja ära.

Kuidas suhtute sellese, et tehti film Teie raamatust?

Olin ise filmi stsenarist, sest ei tahtnud oma last kellelegi usaldada. See oli raskeim töö mu elus, kuna sa pead proovima panna 400 leheküljeline jutustus 60 leheküljelisse stsenaa-riumisse. See on nagu hamburger, mis on ilma saia, liha ja juustuta ning kapsas peab olema samas kõige eelpoolnimetatud

maitsetega. Vähesed a l g a j a d

kirjamehed saavad selle üle uhked olla, et nende raamatust on tehtud film. Muide praegu mõtisklen m õ t t e i d " D i re k t o r i " lavastamisest. Ideepakku-jaid on olemas.

Kuidas edenes müük?

.. Andres Anvelt, riiki hästi teeninud mees

Kas Teile meeldiks koostada opositsioon Kesk– või Reformi-erakonnaga?

Tänapäeval on paljud maailmavaatelised asjad hägustunud, eriti väikses Eestis, mistõttu parem-poolsed ei saa ilma sotsiaalsete ehk vasak-poolsete meetmeteta ja

vastupidi. Et olla edukas sotsiaalriik, peab olema ko rras ka raa ma tu -pidamine. Mul ei ole selles suhtes eelistusi erakondade v a h e l , v a i d p i ge m persoonide vahel. Kes täpsemalt tahab mõista, lugegu "Direktorit" .

Poliitbänd

Milline oli Teie reaktsoon, kui Te saatesse läksite?

Reaktsioone oli erinevaid, ka ise kahtlesin, aga samas mõtlesin, et poliitikuna pean olema võimeline igasugustest olukordadest välja tulema. Kõva närv peab olema, et proovida kas või "kuu peal jõulukuuski müüa". Jäin soliidseks, ei sõimelnud ega kakelnud. Nii et kokkuvõttes ei pidanud ka ise enda ees saadet häbenema.

Kas olite seltskonnaga rahul?

Üldiselt küll, kusjuures kaadritagune melu andis tugeva poliitilise väitluse kogemuse!

Kuidas Teie meelest kontsert läks? Hindele rahuldav, kui lõpuks poleks Artur Talvik (Ivo Linna loo ajal) hakanud isetegevust tegema, mis tõi kaasa kokkumängu lagunemise.

Bändis on meeskonna töö sama tähtis kui poiitikas. No ja võta näpust, mu hea koolivend Artur jäigi Riigikogu ukse taha.

Raamat ‗‘Punane Elavhõbe’’

Andres Anvelti d e bü ü tro ma a n i l põhinev film rää-gib 1990-ndate al-guse Eesti krimi-n a a l m a a i l m a s t . P e a t e g e l a s t e k s n o o rp o l i t se i n i k Sander, äsja vang-last vabanenud Reps ja kuri polit-seiülemus Ekska- vaator. ―Punane elavhõbe‖ viib k r i m i n a a l s e s s e heitlusse hullu aja hullud kangelased, kes proovivad noorust ja koge-nematust, trotsides oma eesmärke saavutada. Musta ja valge, hea ja halva piirid hägustuvad, kui inim-suhetesse löövad kiilu armastus, truudusetus,

„Direktor ehk ühe turu erastamise lugu‖ on tragi-koomiline põnevusromaan, mis heidab pilgu 90-ndate lõpu äri, poliitika ja organi-seeritud kuritegevuse häma-rasse maailma, kus kõigi kolme nähtuse seosed ja t o i m i m i s l o o g i k a o n äravahetamiseni sarnased. Eriti aplaks muudab kõigi kolme valdkonna esindajad

külaline

vihkamine ja reetmine. Kangelased peavad ise otsustama, kummale poole piiri jääda ja k u i d a s o m a e l u korraldada.

e si me ne suu re m majanduskriis „Vene börsikrahh―, lootus napsata oma osa suurimast sularaha-masinast „Tallinna kesklinna turust― ning inimelu jätkuvalt madal hind. Kuigi „Punast elavhõbedat“ enam ei müüda ja vägivald on tänavatelt taandumas, on ini-mesed ikka valmis üksteist reetma, vih-kama ja hävitama – ja seda kõike ühel eesmärgil – surra rikkana! Raamat annab muuhulgas lugejale edasi autori

nägemuse nii Eesti poliitika, ärieliidi kui ka organiseeritud kuri-tegevuse kujunemisest iseseisvuse esimesel kümnendil. „Direktor ehk ühe turu erastamise

lugu― on jätkuks Andres A n v e l t i s e n i s e l e loomingule, mis on i n sp i re e ri tu d me i e kodumaa kriminaalsest j a ä r e v a s t l ä h i -minevikust.

eksemplari eesti keeles ja üle tuhande vene keeles, ―Direktori‖ müük läheneb 3000ni.

Kas tuleb veel krimi-romaane?

―Direktor‖ juba on. Raamat räägib ühe Tallinna turu erastamise loo 90ndate lõpul . Fan taas iar ikas tõsieluromaan. Lähima tutvustuse võib leida www.raamatukirjastus.eu kodulehelt. Mul hea meel, et tal läheb sama hästi kui "punasel". Tagasiside on siiani väga hea. Vaikselt on kuskil sündimas ka uus projekt, aga sellest on veel vara rääkida. Kuna see on hobi, siis enne kolme aastat pole mõtet uut oodata. ―Direktor‖ ju alles viimastel jõuludel ilmuski.

Poliitika

Kas olete oma Riigikogu liikme kohaga rahul?

Kindlasti ei ole see koht, kuhu koha pärast pürgida, et siis rahul olla. Tahan kunagi öelda, et olen oma tegevusega seal rahul, aga sinna on veel aega. Nii-öelda leiva pärast mul muret ei ole. Ühe otsaga ju töötan veel tänagi kaitseväe juhataja julgeolekunõuni-kuna. Pean abikaasaga koos väikefirmat, mis tegeleb kirjastamise ja meedia-tootmisega (erinevad tele-saated), kirjutan raamatuid. Kahjuks need viimased tegevused jäävad nüüd mingiks ajaks tagaplaanile.

M ik s ju s t S o ts i d ? Pean seda erakonda esiteks kõ i ge a u sa ma k s ja intelligentsemaks era -konnaks. Võib olla see ongi üks ta probleem, et ta ei näita vajalikul määral hambaid. Kuid näen temas suurt tulevikku. Meie riigis on inimene ikka veel teise-järguline materiaalsete väärtuste järel. See viis meid koos maailmaga eriti sügavasse kriisi.

“Punane Elavhõbe” filmi poster

Teose “Direktor” esikaane pilt

Marko Padernik 18.a

Hobi: Rulaga sõitmine

Kaua tegelenud: Varsti saab 6 aastat.

Idee pärineb: Ei mäletagi päris täpselt, ostsingi esimese rula selle mõttega, et trikke õppima hakata ja eks muidugi olid mõned sõitjad juba siinkandis ka olemas, kes trikke tegid, ja ega ma ei tahtnud ka siis halvem olla kui

teised.

Meeldib, sest see tekitab hea tunde,

k u i m i l l e g i meeldivaga hakkama saad.

Eeskujud: Eks alguses olid kõik sõbrad, kellega

koos sõitmas käisime. Näiteks

Edgar Kiisa pärnust, Allar L i n k me i e linnast ja kõik koos vaatasime, kuidas ameeriklased sõidavad, sealne tase on selle ala kõrgeim.

Reivo Keng 18.a

Hobi: Klassikalise tõstmine

Kaua tegelenud: umbes 5 aastat

Tegelen, sest ma oskan seda spordiala väga hästi ning saab

võistlustel käia ja raskused lähevad järjest suuremaks.

Meie mehed! Koolipeal liigub ringi palju Eesti mehi, kellest paljud midagi ei tea. Panime pead kokku ja otsustasime just meie meestele tähelepanu pöörata ning tutvustada kõigile nende huvitavaid, erinevaid ja silmapaistvaid hobisid.

Maru-Mehis Kore 12.a

Hobi: Raamatute luge mine —enamasti fantaasiapõnevikud

Kaua tegelenud: 2-3 aastat. Lugesin ka enne, aga siis piirdusin tavaliselt õhemate raamatutega.

Tegelen, sest lugemine on huvitav ja hea ajaviide, alati leiab midagi uut ja põnevat.

Lemmikraamat: Ühte kindlat ei ole, aga Eragoni seeria (I-IV osa) meeldib väga!

hobid

Jaak Oks 18.a

Hobi: Jahindus

Kaua tegelenud: Umbes 6 aastat, kuid ametlikult 2 aastat.

Tegelen, sest jaht on seltskonna üritus ja naudin alati head seltskonda ning see on hea põhjus niiöelda rutiinist välja pääseda ja loodusesse huvitavaid kogemusi otsima minna. Jahil näeb palju loomi ja linde, mis tavainimesele on üsna harv juhus.

Tarvo Kodu 17.a

Hobi: Tegeleb taekwondo. See on Korea võitluskunsti ja enesekaitsevõtete trenn.

K a u a tegelenud: üle 5 aasta

Idee pärineb: Selle ala leidis mu hea t u t t a v , kes kutsus mind k a trenni, kuna ta ise ü k s i e i tahtnud min-na. See mõte tundus päris hea ja läksin kaasa. Pärast seda pole k u n a g i m õ t t e s s e g i tulnud, et tuleks trennist ära.

Meeldib, sest trennis olen kohanud väga erinevaid

inimesi ja suhtlusring on kõvasti suu re ne nu d. Mu id ugi me e ld i b inimesele asi, mida ta hästi oskab, nii on ka minu puhul. Tänu tae-kwon-do‘le olen saanud palju reisida nii Eesti piires kui ka väljaspoole Eestit ja kellele ei meeldiks reisida?

Ott-Eerik Pärtel 18.a

Hobi: BMX-iga sõitmine

Kaua tegelenud: 3-4 aastat

Idee pärineb: Vaatasin, kuidas teised sõidavad ja mõtlesin, et prooviks ise ka.

Meeldib, sest sõites tekib vaba tunne. Kõik probleemid oleks nagu maha unustatud, ainult mina ja ratas. Kui mõne uue triki ära teen, siis on ilgelt hea tunne ja muidugi on mõnus mööda obstaakleid

kulgeda.

Eeskujud: Välismaa n i me d e s t D a ko ta

Roche, Corey Martinez, Dan Foley, aga kindlasti ka Rasmus Paimre, kuna

käin temaga päris tihti sõitmas

ja alati on t e m a l t m i d a g i j u u r d e õppida.

Pildid: erakogu

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea! Küsitlus algklasside, keskastme ja gümnaasiumi seas selgitas välja pealkirjas öeldud vanasõna paikapidavust.

koolitarkus

2-3 KLASS 6.KLASS 11.KLASS

1 EMADEPÄEV; NELIABÄEVAL; MEHED KINGIVAD NAISTELE LILLI; VASTLAPÄEV; PIDU; SIIS KUI ON EMAD RÕÕMSAD; TÜTRUKUTEPÄEV; PÜHAT; MEESTE PÄEV; POISID JA MEHED KINGIVAD NAISTELE JA TÜTARLASTELE LILLI JA KINKE; SEE PÄEV KUI OLLAKSE NAISTE VASTU HEAD; PÄEV, KUI TÄHELEPANUPUNKT ON NAINE

Naised on sellel päeval tähtsad ja tavaliselt kingitakse siis naistele lilli; on päev, kus naised on erilise tähelepanu all; naistele pühendatud päev üks kord aastas; riiklik tähtpäev; see on päev, millal austatakse naisterahvaid; päev, mil tehakse naistele midagi erilist

tunnustatakse naisi selle eest, et nad olemas on; päev pühendatud õmblusvabriku põlengus hukkunud naistele; 8.märts 1 päev aastas; päev, mil naised ei pea vinguma, et neil on vähem õigusi kui meestel, sest sellel päeval mehed kummardavad neid ja kingivad lilli

2 VIHA; TARTU; KOHTU KARISTUS; TASKU; TARETUND; KÜLA; LINN; TALU; KARISTUS

ühistu; uus sõna eesti keeles, mis valisid kooli õpilased, leiutati aastal 2011 jaanuaris; ehitis; seadus; ladu; koht Eestimaal; supipäev

midagi inimestega seonduvat; ahh see on üks uus sõna; palju taresid koos; infrastruktuur

3 KUS ON PAJU INIMESI; LAHEPERE; KERGEPERE; SIIS KUI NAD POLE ABIELUS; ILUPERE; IMELIK PERE; SPORT TALVEL KÕIKILE; LINN; VÄIKE PERE; VAENEPERE; ARGKPERE; KUI PERES ON PALJU HINGESID; KÄRBESTEBERE; KUI PERE ON MITU ISA JA/VÕI EMA; KOLMELIIKMEILINE PERE; MESILASPERE

söödakse palju mett; lahku läinud pered; kohanimi; pere, kus on lastekodu lapsi; mesilased; suureliikmeline pere

poolõdedest ja- vendadest koosnev pere; sinu-minu-meie stiilis pere; pereliikmed elavad erinevates kohtades; uus sõna

4 KOLLA NOKK; KOHALIKMEES; KOLAKOGU; ISELOOM; MINGI MAKS MIDA KÕIK PEAVAD MAKSMA; KORISTAIA; VALVE POSITSIOON; KOLAMUUGIPAEV; UHKUS; SÕDA; OPERATSJOON; MIDAGI KOGUMINE; MERESÕJAVÄGI

valimiste eelvoor; kahe erakonna vaheline liit; riigikord; riigikogu; värava koht; arutlus; maks

riigikogus enamus ehk üle 51 inimese; erakondade või riikide liit; võimul olev erakond; enamusvalitsus; juhtiv osa

5 VALMIS OLLA; POSTIMEES; POSTILIOON; MINGI RIIK VÕITLEB TEISE RIIGIGA; IAKAB KIRJU; POSITSOON; LAULUKOOR; SÕJAVÄGI; OPERATSIOON; PANTVANG; OOPER; OLUKORD, KUI PEREL ON RASKE; ÕPETAJA; OPERAATOR

valimiste lõppvoor; operatsioon välismaal sõduritega; eestlaste küüditamine Venemaale; mingi teatud asja kindel koht; tähistatakse mingit päeva; vastane; riigikord; võõrvõimu all olemine

alluv osa; vastuhakk; kui ei pääsenud võimule; vähemus; pind tagumikus koalitsioonile

6 INIMENE; SÕTALANE; LAULJA; RAAMATUPITAJA; KOLEKTSONER; TEINE EESTI PRESIDENT; KIRJANIK; PRESIDENT VENEMAAL; VENE MUUSIK, TIRIGENT; KUULSUS; NÄITLEJA; KULTURIST; PEAMINISTER; VENEMAA TURIST

NSVL juht; Lenini sünnipäeva tähistamine; diktaator; kunagine Venemaa president; Vene opositsiooni juht; kunagine tähtis venelane; mingi inimene äkki??; mingi nimi

NSVL esimees; enamlane; temast tehti muumia; pani aluse kommunismile; venelane; diktaator; onu, kes puhkab Punasel väljakul

1) NAISTEPÄEV – 8.märtsil; See on päev, kui räägitakse naiste muredest ja probleemidest. Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise algust on

seostatud USA 1848. aasta reformidega, kui naised said mitmeid õigusi ja vabadusi. Veel on tähtpäeva seostatud 1908. aastaga, kui New Yorgi tekstiilivabriku streikijad nõudsid endale paremaid töötingimusi. Täiesti juhuslikult puhkenud tulekahjus hukkus 129 naist.

2) TARISTU—Infrastruktuur

3) KÄRGPERE—pere, kelle liikmed on naine ja mees, mõlema lapsed eelmistest suhetest ja ühised lapsed.

4) KOALITSIOON – riikide või parlamentide ühinemine; liit

5) OPOSITSIOON - vastasrind, vastuseisjad; vastuseis, vastutegevus

6) VLADIMIR ILIJTŠ LENIN - Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja.

VARSTI SAABUVA EMADEPÄEVA KINGIIDEID ALGKLASSIDE LASTELT:

RAVHAHELOT JA LÕHNAÕLI JA LILLI (STEN 2KL); LILLE OKSA (AGNES 2.KL); ROOSI JA VÕTMEHOITIA (HARLES 2.KL); MIDAGI, MIS TA LEMMIKVÄRVI ON JA SIIS KINDLASTI LILLI (KREETE-LISETT 2.KL); ILUSA KAARDI, LILLED, KAELAKEE JA KÕRVARÕNGAD (LIIS 2.KL)

*Enimlevinud vastusteks olid lilled.

K.Ö.F.F 2011 Kirjatarga ÖöFilmiFestival - üksteist filmihunti, üksteist eesti filmi klassikat, üksteist patja, üksteist üraskit

madratsitel, üksteist kiluvõileiba, üksteist ärkvelpüsimise nõksu, üksteist sambanõksu, üksteist valsimüksu, üksteist tuhat sekundit ja üksteist ühist tundi.

isekeskis

Kertu Kore

At the beginning!

,,Armastus

kolme apelsini

vastu’’

,,Detsembri-

kuumus’’

,,Viimne

reliikvia’’

,,Siin me

oleme’’

,,Mehed ei nuta’’

,,Teisikud’’

,,Keskpäev’’

,,Nukitsamees’’

,,Naerata ometi’’

isekeskis Simpsonite järjejutt

III osa

Kell lõi täpselt seitse kui Barti äratuskell hakkas tüütama, Bart tõusis ruttu püsti ja hakkas end riietama. Lisa, kes juba enne Barti üleval oli, andis kõigile teada, et Bart võitis esimese eelvooru ning sammub juba homme finaali. Bart oli jõudnud end riietada ja ära süüa, pärast söömist jalutas Bart koolibussi peale, Lisa aga mitte, ta valetas emale, et tal on paha olla. Bart astus kooliuksest sisse ja kõik hakkasid aga itsitama, kuid Bart ei saanud aru, miks, ja nii ta kõndiski oma klassi poole. Oodates ukse taga astus ligi talle Nelhouse, kooli pätt, kel oli kindel soovi Bardile peksa anda. Bart küsis muidugi, et mispärast siis, Nelhouse vastas talle: ‘‘enda süü, et nohkariks hakkasid. Lisa ütles Macebookis, et tahab füsa viite saada‘‘. See võttis Bardi sõnatuks, talle ei jõudnud kohale, miks pidi Lisa talle sellise käki kokku keerama. Nelhouse lõigi Barti. Hiljem koju jõudes mõtles sinise silmaga Bart, kuidas Lisale käkki keerata ja seda ta ka tegi. Hiljem kui Lisa alla jõudis, andis Bart talle ühe ülesande, mil le väidetavalt oli talle usaldanud ema. Nimelt pidi minema Lisa e m a t ö ö j u u r d e kaubanduskeskusesse, kust ta saab Maggiele toitu. Niisiis Lisa läkski. Muidugi sai ta selle eest peapesu.

Järgmisel päeval:

Kell lõi täpselt seitse, kui äratuskell Lisa äratas ja ta alustas oma hommikut. Sõi, jõi, riietus ja läks kooli. Tol päeval ei pidanud Bart ju kooli minema, kuna võistluse finaal oli käes. Ja nii ärkaski Bart kell 6, et reklaamida Lisat Macebookis.

JÄTKUB......

Auris Aleksandrov

The E

nd !

Hommik. Haapsalu. Rand. Päike. Täna algab võistluse kolmas päev. Plaanime täna Kesk-Eesti kanti ära sõita. Seame sammud maantee

poole, et sõita Virtsu.

Päike kuumutab täna kohe eriti. Täitsa võimatu on liikuda, ilma et veepudelit käepärast poleks. Pidevalt on janu. Ma võin mürki võtta, et väljas on vähemalt 350C.

Lõpuks saime auto peale, mis viib meid Virtsu poole. Muidugi päris Virtsu me ei saa, kuna juht läheb Lihulasse, aga vähemalt sinnani saab meid sõidutada. Autos möllab tore taks ka.

Oh, jälle peab päikese käes olema. Külastame vahe-tustega üle tee olevat ben-siinijaama. Ostsin sealt omale väikese hommi-kusöögi ka. Tahaks kohvi...

Eestimaal on ikka toredaid inimesi. Me ei kavatsegi hetkel hääletada, vaid istume oma kompsude otsas ning einestame, kuid üks mees jääb oma autoga seisma, keerab akna lahti ning küsib, kas me tahame peale tulla. Haarame härjal sarvist ning hüppame peale.

See kohalik onu viskas meid nüüd maanteele maha. Ise pidi keerama kuskile kõrval-teele. Nii me siin siis taas-kord seisame, ootame. Peaks asjale minema...

Meid võttis peale üks naine, kes ise sõidab Saaremaale. Ta küsis, kas me ka tahame minna. Eks me mõtle veel selle peale. Ega raha raisata pole.

Oleme lõpuks jõudnud Virtsu. Kohutavalt palav on. Nüüd on vaja leida see kuramuse punkt üles. Aga kust? Pole õrna aimugi. Peaks vist pöörduma kohalike poole.

Õige pea leiame ühe ilusa hoovi, kus muru on täiesti ära kõrbenud. Mammi oli kuuris ning kui küsima läk-sime, siis ehmatas nii, et pidi pikali kukkuma. Ta rääkis meile, kus raud-teejaam asub ning et tege-likult on see eramaa ja tema meid siis sinna juhatanud pole. Küsisime tädi käest vett ka. Muide, neil pole juba kuu aega vihma sadanud. Päris karm!

Jätsime asjad mammi juurde ning nüüdseks oleme ekselnud umbes tund aega, et jõuda veel tei-segi punkti juurde. Pärast poolt tundi avastasime, et oleme valesti läinud. Loo-bume. Asume hoopis imetlema suuri tuulegene-raatoreid, mida on siin Virtsus ikka lademetes.

Asjad mammi juurest ära võetud, hakkasime sam-muma uuesti maantee poole, et asulast Tallinna poole saada. Saaremaale me otsustasime mitte minna. Kell on umbes 12:30. Väljas on TAPVALT PALAV. Meie joogivarud hakkavad ka lõppema juba. Ma ei kujuta ette, mis saama hakkab.

Me oleme tund aega juba hääletanud. Ei jõua enam püstigi seista ja kõik kohad on ära põlenud. Auto peale pole kuidagi võimalik saada, sest Saaremaalt tul-lakse praamilt ning kolonnis: esimene auto ei saa pidama, teised ei märka ning ka viimane mitte.

On möödunud veel oma-korda pool tundi. Asi hakkab juba kriitiliseks minema. Vett hakkab üha vähemaks jääma.

Lõpuks saame ühe auto peale, mis sõidab küll Haapsalusse, aga paneb meid maha seal, kus ta ära keerab. Ta andis isegi meile vett. Tore onu.

Pärast autost väljumist on möödunud kaks tundi. Jälle ei saa me autode peale. Kõik tulevad kolonnis, kuid keegi ei võta peale. Julm. Vett ei ole meil olnud sellest ajast saati, kui viimasest autost välju-sime. Oleme hakanud hää-letama vahetustega. Viis minutit hääletab üks püsti ning teine magab koti peal varjus ja siis vahetus. Asi hakkab väga kriitiliseks mine-ma. Me juba teeme veidraid asju, nagu näiteks üritame pudelist keelega kondentsvett kätte saada.

Püksid peas on tore pikutada. Tegelikult on asi naljast kaugel. Ma hakkan jõuetuks muutuma!

Lõpus saame ühe auto peale. Võib öelda, et see toimus viimasel hetkel. Nüüd võta-megi sihikule Kullama, kus kirikuhoovist tuleb üles leida Sitakoti Matsi viimane puh-kease.

Meie õnnetuseks on Kulla-maal pood ka poole tunni eest kinni pandud, kust me vett saaks osta. Siirdume üle tee asuva surnuaia poole.

Mina ei tea. Olen risti-põiki teinud hoovile vähemalt kolm ringi peale, kuid kuskilt seda hauda ei leia.

Vahepeal saime kokku kaas-võistlejatega. Istume kiriku-

hoovis, puhkame jalgu, ajame juttu ning joome vett, mida nad meile andsid. Lõpuks näitasid nad meile ka õige koha ära. Tüüpiline, kui paaniliselt midagi otsid, siis oled sa sellest tegelikult pidevalt mööda käinud.

Klõpsti pilt tehtud, hakkame neljakesi tagasi maantee poole minema.

Meie hakkame hääletama Märjamaa poole, nemad Virtsu poole. Nad saidki esimesena peale. Veab neil, aga ega tegelikult enam viga

Hääletusvõistlus “Kas tunned maad X” III päev Kõige õudsam päev nende nelja päeva jooksul. Sellist kuumust ning janu ei taha ma oma elus enam kunagi kogeda. Alljärgnevalt kirjutangi sissekande meie kolmandast päevast. polegi, kuna õhk on veidi

talutavamaks läinud.

Meid võttis peale mingi noormees, kes ei sõida küll Märjamaale, vaid poole peale, Sipasse. Enne tahtsid meid ka peale võtta üks mikrobussitäis rahvast, aga kuna neil polnud ruumi, siis jäi teema katki. Hetkel laseb noormees oma autos kogu täiega tümmi. Liina andis märku, et tal tulevad varsti neerud selja küljest lahti.

Oleme nüüd Sipas, ootame, kell on umbes 21:00. Päike loojub, mõnus on.

Saime ennist ühe auto peale. Ma alguses vaatasin, et juht on veidi imelik, aga ei teinud sellest eriti numbrit. Kui ta aga hakkas vongerdama tee-servast teise, siis sain aru – ta on PURJUS. Suht hirmus oli, ausalt. Ta tundus natuke mõrvari näoga ka. Kuidas üldse võib tulla kellelgi selline idee pähe, et tõmbab nosu täis, läheb rooli ja siis võtab veel teised inimesed ka autosse?!

Oleme nüüd Märjamaa bensiinijaamas. Saime siiski õnnelikult kohale. Poes käidud ning hääletame mööda Via Balticat Konuvere sillani. See on üks paekivist sild Tallinna ja Pärnu vahel. See peaks eeldatavasti meie tänane viimane sihtkoht olema.

Vahepeal tundus, et me ei saagi auto peale, kuid lõpuks võttis üks mees meid peale. Vägev masin. Ja mis kõige sürrim, ta sõidab Kilingi-Nõmme. Me siiski otsustasime, et jätkame oma trippi ning läheme siiski Konuvere silla juures maha.

Oleme finišisse jõudnud. Muidugi alles kolmanda päeva finišisse. Ilus renoveeritud Konuvere sild. On hämar ka juba. Kell on umbes 23:00

Järgmises numbris: Viimane päev, kesk-eesti, viljandi folk

reisikiri

Mihkel Vinogradov

Mihkel Vinogradov

Need kolm nutitelefoni on sarnased, aga erineva suunaga mobiilid. LG on sobilik noorele, kes pildistab rohkelt ja peab videote tegemist vaja-likuks. Sellel on kõige parema kvaliteediga kaa-mera.

elust enesest Spikker

169.00 (2644.28 Kr)

LG GT540

179.00 (2800.74 Kr)

Samsung Galaxy 550

169.00

(2644.28 Kr)

Nokia 5230

Mobiili andmeside:

Sisseehitatud modem:

- Jah Jah

WAP: Jah - Jah

WLAN: Jah Jah Ei

Mobiili kõne seaded:

häälkäsklused: Ei Ei Jah

häälvalimine: Ei Ei Jah

Mobiili meelelahutus:

ekraanisäästja e. screensaver:

- - Jah

Java tugi: - - Jah

Kaamera pix: 3.15 Mpix 2.0 Mpix 2.0 Mpix

Mobiili Põhiomadused:

Ekraan: 3" 320 x 40 pix 2.8" 240 x 320 pix TFT LCD

3.2", 640 x 360 pix, 16:9

Ekraani värve: 256000 256000 16700000

Mälukaart: MicroSD kuni 32GB

MicroSD kuni 16GB

MicroSD

OS: Android 1.6 Android 2.1 Symbian OS S60 5th

Tel.mälu: 130 MB 170 MB 70 MB

Mobiili töövahendid:

ActiveSync: Ei Jah Jah

Dokumentide vaatur:

doc, xlx, ppt, pdf

doc/docx, xls/xlsx, ppt

-

Eelinstalleeritud GPS tarkvara:

Google Maps Google Maps -

Kõige parema ekraaniresolut-

siooniga on Nokia, aga sellel

puudub WIFI ja dokumentide

vaatur. Üldkokkuvõttes on tabelis

kõige parema hinna ja kvaliteedi

suhtega LG. Samsungi ostja ei

peaks ka kahetsema, sest sellel on

olema wifi ja kõik noorele vajalik,

ainult selle hind on veidi kõrgem.

Tibi: „Kurat, rinnahoidja paneb näkku!―

Kutt: „Ma kujutan ette...―

***

Tibi1: „Sul on kotil ainult sangad katki?―

Tibi2: „Jah.―

Tibi1: „Aga sa saad siis uued sangad panna ju?!―

Tibi2: „Enda omad või?―

Tibi1: „Ei, sellel tüdrukul on seal päris pirakad.!―

***

Õpilane: „Õpetaja, kas te olete klaasisepa tütar?―

Õpetaja: „Jaa, jaaa, jaa.―

***

Tibi: „Ma ei teadnudki, et Paide NII suur on!―

***

Tibi õpetajale: „Kas kaks erinevat teemat ühte kirjandisse võib panna?―

***

Tibi1: „Mõtle, kui meil koolis oleks tõsine koolivägistamine... oota, ei, kuidas see kiusamine teisiti oli?―

Tibi2: „Vägivald?―

Tibi1: „Ah jah, õigus.―

***

Tibi teisele: „Kõik on nii ropult kalliks läinud!―

***

Üks tibi kõdistas teist mispeale kohe teine: „Kui sa ühe korra veel teed, saad molli ka!―

***

Esimese klassi poisid omavahel: „Tead, ta kirjutas oma vihikusse, et seks on parem kui jalgpall.―

„Näh, minu arust on ikka jalgpall parem kui seks.―

Matemaatika tunnis õpetaja õpilasele: „Ma ei taha, et sa mehaaniliselt pähe õpid ülesandeid. Mõtlema peab. Mehaaniliselt võid sa

luuletusi õppida, luuletusi Nõukogude passist.―

Kuidas sa saad sokki otsida, kui sokk on kadunud?

Arutlus eksamite parandamisest ning õpetaja seepeale: „Iial ei tea milline Krõõt su tööd parandab!―

Õpetaja rääkimas endast: „Ma olen väga vanamoodne inimene, mul on tõmme vastassoo vastu.―

Matemaatika tunnis joonist tegemas: „Pane see täisnurk ilusti. Mitte, et ta oleks nagu kalasilm, ikka ilusti olgu.―

Kõik on sinu jaoks mõttetu. Vihmauss on ka mõttekam loom, kuigi ainult sööb ja essub.

Kas sa oled surnud laip?

Noo, mida Te nüüd ümisete, koopaoravad?

Õpetaja: ―Kas mõni siin on Downi sündroomiga?‖ Õpilane: ―Jah, mina olen!‖ Õpetaja: ―Ei, aga Sa käitud küll nagu kasvatamatu pärdik.

Õpetaja : „Mis sa töllerdad seal?‖ Õpilane: „ Mida?‖ Õpetaja: „ Sita rida!‖

See on see erialane idiootsus!

Reiko Tamm

Filmiviktoriin Laused Eesti mängufilmidest, kuid missugustest?

1) ‘’Taksomeeter tiksub!’’

2) ‘’Üllas antiikne tolmuimeja- hari.’’

3) ‘’Tähtkuju järgi olen süütu’’.

4) ‘’Andke mulle kirvest!’’

5) ‘’Poja, kosu veel! Sinust on vaid pool kõhutäit‘’

Ristsõna! Nuputa nii, mis mühiseb!

lebonurk

Rait–Eino Laarmann

KUULUTUSED

Kas oled uudihimulik noor?

Kas otsid uusi väljakutseid?

Kas sulle meeldib filme teha?

Siis on see projekt just teile! Filmitalgud on ühiskondlik

projekt, kus saavad osaleda kõik Eesti Vabariigi noored!

Vaata lisaks : WWW.FILMITALGUD.EE

Oma ristsõna ja filmiviktoriini vastused saatke aadressile:

kirjatark @ kool .kng edu.ee Viimane saatmine päev on: 25.04.11

Auhinnaks Endla teatri etenduse (h)ING poster näitlejate signatuuridega!