Uued õpetajad 2

Juubilar sai 50 5

Skaudid aktsioonis 10

Avastame abituriente 12

Projektid 18

Meie neiud 20

Maagiline tulevik 24

SELLES NUMBRIS

Ettevaatust! Rebased on jälle lahti!

H IND : 0 .50€

OKTOOBER 2011 T IRAAŽ 125

NR . 55

KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI KOOLILEHT

10. klassi õpilased ehk rebased said sel nädalal korraliku kogemuse võrra rikkamaks. Kolm päeva kestnud ret-simine oli täidetud huvitavate tegevuste ja stiilidega. Kogu asjale pani punkti neljapäeva õhtune retsimise välirada ja sellele järgnev pidulik osa, mis hõlmas endas naljakaid mänge, etteasteid ja pidulikku vande andmist.

Kertu Kore

Esimesel päeval (teisipäeval) olid rebased superkangelased. Värvikaid karaktereid ja huvita-vaid kostüüme oli äärmusest äärmusesse. Päev möödus va-hetundides ülesannete täit-misega ja rebaste proovile panekuga. Võib öelda, et esimene päev oli kõige hullem, sest abitu-riendid ei tahtnud rebaseid kuidagi rahule jätta ja kiusasid neid igal võimalusel.

Teisel ehk kol-mapäeval saabusid 10. klassi poisid kooli iluvõimle-jatena ja tüdrukud ka rvas te rek-k a m e e s t e n a . Nagu ka eelneval päeval, olid re-

bastele vahetundides mõeldud tegevused, kust ei puudunud rekkameeste orienteerumine ja iluvõimlejate kava.

Neljapäev oli rebaste jaoks pead valutama panev

päev, sest saabuti k o o l i

s t i i l i s ―eile oli RAJU pidu‖. V ä g a r ä s i t u d välimusega gümna-siste ei säästetud ja päev möödus hu-

vitavate tegevuste ja maja koristamisega.

Kella viiest algas ret-simine, mis kujutas endas välirada, kust ei puudunud mäda-n e n u d õ u n a d ,

muda, lehe-soga, munad

ja mõnusad näksid.

Pärast rajast puhtaks pesemist, algas pidulik aktus abiturien-tidele ja rebastele. Õhtuhäma-ruse saabudes jalutasid küm-nendikud küünaldega saali, kus

mängiti nalja-kaid mange. Rebasekutsikad esitasid oma viimased et-

teasted, kuhu kuulus ka armas video abiturientidest. Samuti tänati aktiivsemaid ja tore-damaid rebaseid ning anti vanne. Abiturientide klassiju-hatajad Urve Jõgi ja Ly Lüne-kund olid valmistanud vande ka rebaste klassijuhatajale Ülo Liblikule ehk vanarebasele. Kõik see kokku muutis ini-meste tuju äärmiselt heaks ja võib öelda, et ei leidu inimest, kelle arust kogu vaev ja töö, mis re-baste nädalal kulus, asjata oli.

Abituriendid koos oma klassijuhatajatega ja rebased oma vanarebasega. Pilt: Laine Ülemaantee

«Rebaste klassijuhataja

ehk vanarebane»

Pilt: Gerly Pikkor

Pilt: Diana-Maria Vahtramäe

tehnoloogilises keskkonnas tuleb õpiülesandeid täites

ja esitledes rakendada nüüdisaegseid tehnilisi vahendeid, et hi l jem töökeskkonnas toime tulla. Õpetaja ongi see, kes õpilasi tehnoloogia juurde suunab.

4.Millised on emotsioonid seoses meie kooli ja õpilastega siiani?

Ainult soojad ja positiivsed. Nii mõnus on tagasi olla...

Raivo Tõnisson

1. Miks tulite Kilingi-Nõm-me õpetajaks?

Kuna Kilingi-Nõmme Güm-naasium kuulutas välja konkursi, siis pidasin v a j a l i k u k s k a n d i d e e -rida. See on ju minu vana kool.

2. Millis-tes koo-lides olete enne õpetanud?

Olen töötanud alates 1989. aastast Tihemetsa Põhikoolis ja viimased kümmekond aastat ka Surju Põhikoolis. Seega töötan sel aastal kokku kolmes koolis.

3 .Kui vä ga huvi ta b tänapäeva noori millegi isetegemine ja meister-damine ?

Noortel on tänapäeval võimalus tegeleda väga paljude selliste asjadega, millest mina noorena ei osanud unistadagi. Paljud asjad sündisid algul igavusest- tuli oma vaba

aega millegagi sisustada. Hiljem muutus see hobiks ja nüüd on see aastaid minu töö. Õpetuses saab kasutada uusi mater-jale traditsiooniliste puidu ja metalli kõrval, lisaks ka

Uuendused kooli personalis Kooliaasta alguses toimus meie koolis päris palju muutusi. Kes tuli juurde, kes läks ära, kes sai ametikõrgendust ja kes naases meie kooli ridadesse.

kaasaegseid elektr il is i käs i töör i i s tu. Se l l i sed väikesed erinevused peaks õpilaste huvi tehnoloogia-õpetuse vastu suurendama. Loodan peagi töökojast teha poiste lemmikpaiga koolis jõusaali kõrval.

4. Millised on emotsioonid ja rahulolu meie kooli ja õpilaste suhtes siiani?

Õpilased on ju igal pool samasugused. On neid, kes haaravad kõike lennult, ja on neid, kes peavad rohkem v a e v a n ä g e m a . M i s puudutab materiaalset poolt, siis seal on arenguruumi aastateks.

Marge Kaljuste

1.Miks otsustasite tulla Kilingi-Nõmme Gümnaa-siumisse õpetajaks?

Otsus tulenes sellest, et Kilingi-Nõmme Güm-naasium vajas põhikooli füüsikaõpetajat.

2.Millises koolis olete enne õpetaja olnud?

Põhikohaga olen Tali Põhi-koolis loodusainete õpetaja.

3.Millised on esmased emotsioonid ja rahul-

olu seoses meie kooli ja õpilastega?

Esimesed emotsioo-nid on positiivsed.

Olen igati rahul teie kooli ja õpilastega.

4.Kas lisaks füüsikale ole-te õpetanud või õpetate ka teisi aineid?

Lisaks füüsikale õpetan Tali p õ h i k o o l i s k e e m i a t , geograafiat, bioloogiat, loodusõpetust (5.-7.kl) ja inimeseõpetust. Varasematel aastatel olen õpetanud loodusõpetust ja inimese-õpetust ka 1. -4.kl.

Signe Lensment

1. Miks otsustasite hakata lisaks multimeediale meie koolis ka kunstiajalugu õpetama?

Kuna kunstiga tegelemine on mind huvitanud lapsest saadik, siis võtsin rõõmuga vastu ettepaneku õpetada kunstiajalugu. Uus õppe-kava näeb ette kunstiajaloo tundides nii digipildi kui video käsitlemist, seega on need kaks ainet suuresti haakuvad. Praegu tegelen aktiivselt portselanmaali, klaasisulatuse ning Tiffani-tehnikas klaasvitraažide valmistamisega. Vahel maalin oma lõbuks.

2. Olete olnud algklasside õpetaja, aga kas lisaks multimeediale ja nüüd ka kunst ia ja loole o le te õpetanud ka mingeid muid aineid?

Õpetan praegu veel geograafiat, informaatikat ning kaugõppele psühho-loogiat.

3 . V õ r re ld e s e e l m i se kunstiajaloo õpetajaga on teie õpetussüsteem palju Internetipõhisem. Kas õpilased on selle omaks võtnud või igatsetakse taga vihikuid ?

Esialgu on raske teha järeldusi. Uus õppekava sätestab ka selle, et lisaks muuseumidele külastatakse virtuaalseid näi-tusi, projektid toimuvad vir-tuaalkesk-kon-nas ning koos-tatakse digi-taalne õpi-mapp. Tä-n a p ä e v a muutuvas

TOIMETAJA VEERG

Aeg on möödunud linnu-tiivul, sest oli suvi. Juba oleme jõudnud lehtede langemiseni ja koolileht Kirjatark hakkab jälle ilmu-ma. Toimetuse liikmeskond on muutunud. Kooli lõpe-tanud Mihkel, meie endine peatoimetaja, ja teised kaas-töölised on asendunud suju-valt uute huvitavate ja tegu-sate inimestega. Praegu on minu, peatoimetaja, käpa all 13 leheneegrit ja loodan, et vaatamata ebaõnne toovale numbrile kestab meie koos-töö lõbusasti aasta lõpuni. Siiani tehtud toimetustest annab aru selle kooliaasta esimene number, kus pea-mine tähelepanu läheb suvele. Loomulikult ei puudu ka eksperiment, kooli alguse üritused, huvitavad persoonid, kõmu ja palju- palju muud. Lühidalt öeldes, kõike natuke ja igale maitsele. Olen kindel, et pärast lühikest suve ilmuva lehe kohta on kokku pandud a r t i k l i d s i l m a r i n g i laiendavad ja kohaliku eluga kursis olemiseks häda-vajalikud.

Mõnusat lugemist Teile kõigile ning rohkesti päikest ja rõõmu igasse päeva!

KERTU KORE

TOIMETUS

Kertu Kore 12R

Eelika Laikask 12R

Gerly Pikkor 12R

Sven Salus 12R

Kadri Meriste 12R

Andra Teearu 12RL

Diana-Maria

Vahtramäe 12RL

Rannes Pärn 12RL

Kristo Savi 11R

Anett-Hildegard

Laarmann 11R

Rait-Eino Laarmann 11R

Kerli Kore 11R

Eva-Liisa Kasela 11R

Triinu Ots 10

Auris Aleksandrov 7A

Anett-Hildegard Laarmann

Pildid: Diana– Maria Vahtramäe

Elon Miisna

1.Miks otsustasite avada Kilingi-Nõmme Gümnaa-siumis laulustuudio?

I n i m h ä ä l o n ü ks keerulisemaid ja kauni-kõlalisemaid muusika-instrumente. Muusika on tunnete keel, emot-sionaalse seisundi keel ja keelena kui sellisena u n i v e r s a a l n e , r a h v u s e ü l e n e . Panna noor laulja kõnelema selles keeles, teha koostööd selles keeles ja seda keelt kasutades. Lihtsalt öeldes — meeldib see töö. Ja miks mitte Kilingi-Nõmme Güm-naasiumis!

2.Millises koolis olete enne õpetaja olnud?

Häädemeeste Keskkoolis, nüüd ka Paikuse Põhikoolis ja KiNG-is.

3.Kas juba esimeste proovidega olete võimeline nägema, kas kelleski on miskit erilist peidus?

Me kõik oleme erilised, eriliste võimete, soovide, võib- olla veel avamata oskus te ja unikaalse maailmanägemisega. Mis puutub laul-misesse, siis kui laulja on muusikamaailmas ja suudab oma ilusat maailma edasi anda muusika keeles, oma häält kasutades, siis ma loomulikult "tunnen" selle erilise ära. Ja loomulikult kohe. Räägime siis ju samas keeles!

4.Kas teada-tuntud müüt, et laulmine ja v i i s i p i d a m i n e p o l e õpitavad, vastab tõele?

Räägiks kõigepealt lahti mõis te "mus ika alsus" . Musikaalsus on muusi-kalisest keelest arusaamise oskus sõltumata muusika stiilist. Me kõik oleme suuremal või vähemal määral musikaalsed. Teatud raamides on laulmine ja viisipidamine tõepoolest treenitav ja arendatav. Kes

o n k ä i n u d lastemuusika-koolis, teab ainet nimega solfedžo. Siin o n o s a v a s t u s e s t .

Ühesõnaga, ilusa laulmise eelduseks on musi-kaalsus, tehniline musikaalsus ja loodu-se poolt kingitud hääl

ning hääleaparaat. Ka silmaring,

e m p a a -

tiavõime, lugemus, huvi maailma vastu jne. Kõik on arendatav, küsimus on selles, mil määral.

5.Millised on emotsioonid ja rahulolu meie kooli ja õpilastega siiani?

Esimesed ja vahetud emotsioonid — väga rahul. Palju ilusa ja rikka sise-maailma ning musikaal-susega noori inimesi.

Erli Aasamets

1. Miks ja mis kaalutlustel otsustasite direktori ameti-kohale kandideerida?

Kaalutletud ja kaalutud sai kaua, 2000. aastal ja 2006. aastal kutsuti koolijuhi

konkurssidele osalema, kuid siis ei pidanud

end veel piisavalt küpseks ega

elukogenud inime-seks. Pean end juba haridusvald-

konda tund-vaks inime-s e k s , elukogemus ja küpsus ning teotahe ja aktiivsus p e a k s i d

olema üsnagi heas tasakaa-lus. Pealegi, ikkagi Kilingi-Nõmme Gümnaasium ning mul on oma koolisse, õpilastesse ja kolleegidesse usku. Seega — miks mitte?

2. Kas seoses direktori vahetusega on ka koolis õpilaste jaoks korralduse poole pealt oodata mingisuguseid suuremaid muudatusi?

Tundide ja vahetundide

pikkusi ära ei vaheta, kooli-vormi pole disainima haka-nud. Samas ootan meeleldi ja huviga õpilaste ette -panekuid: mida, miks ja mismoodi korraldada ning suuremalt muuta!

3. Kas Teil on mingeid uudseid nippe, et meelitada rohkem õpilasi meie kooli?

Usun, et paljud kodud ja õpilased on jõudnud veendumusele meie kooli heas tasemes ning soovivad jagada neid väärtusi, mida meie kool õpilastele pakub. Kõik, kes on tahtnud õppida ja minna edasi õppima, on seda ka teinud. Kõik, kes on tahtnud tegeleda erinevate huvialade ning hobidega, on leidnud huvitavaid võima-lusi. Kõik, kellel on olnud kodus raskeid olukordi, on tuge leidnud vallalt ning koolilt. Inimlikkus ja koostöö peavad looma südamliku kogukonnatunde, kuhu tahetakse kuuluda, kui seda pidada nipiks.

4. Millised on emotsioonid seoses selle töökohaga?

Olen püüdnud hoida emot-sioonid endale (kuigi see alati ei õnnestu) ja jagada on mul tavaliselt optimismi ja huumorit.

5. Palju on räägitud koolide sulge-mise st , mida arvate Teie meie g ü m n a a s i u m i tulevikus kestma jäämisest?

Kui poliitilised tuuled koole ei pühi ja õigusaktidega hariduse kaudu haldusreformi ei tehta, siis saame KiNG-i lõpuaktuseid veel pikalt pidada.

Erki Kangur

1.Miks otsustasite lisaks treeneriametile kehalise kasvatuse õpetajaks hakata?

Õpetaja- ja treeneriamet on suhteliselt sarnased asjad ning käivad käsikäes. Trennis ja treeneri juures käivad lapsed, kes teevad asju vabatahtlikult, aga kui

oled õpetaja, siis on koolis juba kohustuslik programm. Samal ajal, kui olin siin koolis treener, olin ka üheksa aastat tagasi teises koolis õpetaja. Tundsin, et aeg on õige jälle õpetajaks hakata.

2.Kas lisaks Kilingi-Nõmme Gümnaasiumile õpetate või olete olnud õpetaja ka mõnes teises koolis?

Olen Tihemetsa põhikoolis kehalise kasvatuse õpetaja. Hetkel läheb seal juba kümnes aasta. Paar aastat olin ka inimese- ja tervise-õpetuse õpetaja.

3.Milline on õpilaste aktiivsus kehalises kasva-tuses? Kas sirgumas on ka uusi olümpiavõitjaid?

Olümpiavõitudeni läheb kindlasti kõvasti-kõvasti aega, aga üldiselt olen rahul. K i n d l a s t i o n k a vajakajäämisi. Õpilasele tuleb l ihtsa l t õigesti läheneda. On sel l ine kontingent, kes tegeleb

igasuguste asjadega. Kes tahab, see jõuab.

5.Millised on Teie emotsioonid meie kooli ja õpilaste suhtes siiani?

Õpeta ja ks o l e m i n e on lisa-b o o n u s . K a a l u -k a u s i l j ä ä v a d

tublid lap-sed ikka peale. On neid, keda t u l e b v e i d i k e

aidata, aga muidu on lapsed väga tublid.

6.Mis tunne on olla õpetaja samas koolis, kus ise olite õpilane?

Hea tunne. Au on siin olla. Kui ma kunagi 16 aastat tagasi läksin oma eriala õppima, siis salamisi oli väike mõte, et äkki kunagi olen siin tagasi.

1.Kust koolist Sa tuled?

Lii Zerel: Tulen Tali põhi-koolist.

Reivo Soots: Kõpu põhi-koolist.

Janne Tikko: Kõpu põhikoolist.

Helen Sepp: Tali Põhikoolist.

Andra Vaima: Varbla Põhikoolist, mis asub Lääne-Eestis.

2 . M i k s otsustasid tulla Kilin-g i - N õ m m e Gümnaasiumisse?

Lii: See oli lähim kool minu kodukohale ja ma sain tulla koos sõbrannaga. Plaanisin astuda küll Pärnu Ülejõe Gümnaasiumisse, aga jäin dokumentidega hiljaks.

Reivo: Kilingi-Nõmme asub Kõpule suhteliselt lähedal. Koolil on ka ühikas, et ei peaks kogu aeg kodust käima.

Janne: Valisin Kilingi-Nõm-me, sest Viljandisse oleks kooli igal hommikul väga tüütu bussiga sõita, sest see läheb hommikul kell 7. Siin saab ühikas elada ja see on parem variant.

Helen: See oli lähim kool minu kodule. Teisi v a l i k u i d p o l n u d k i plaanis ja siin olid ka tuttavad ees.

Andra: Alguses oli plaan kutsehari-duskooli minna, aga ma ei leidnud endale sobivat eriala, seega mõtle-sin gümnaasiumi peale. Kuna siin on sotsiaal-suund ja ühiselamu, siis see sobib

mulle. Mõtlesin proovida k a P ä r n u Ü l e j õ e Gümnaasiumisse, aga jäin katsetega hiljaks.

3.Millised ootused olid Sul meie kooli suhtes?

Lii: Erilisi ootusi küll polnud. Tulin lihtsalt uude kohta ja plaan on güm-naasium lõpetada.

Reivo: Ootasin sõbralikke inimesi ja häid õppimis-võimalusi.

Janne: Ei tea, ei olnud. Tulin lihtsalt uude kohta.

Helen: Ootus on lõpetada gümnaa-sium ja minna hiljem k u s k i l e e d a s i õppima.

Andra: Lootsin, et võrreldes eelmise kooliga on siin rohkem inimesi (Varbla põhikoolis oli umbes 70 inimest) ja et ma leiaksin endale uusi sõpru.

4.Milline on rahulolu meie kooliga siiani?

Lii: Kooliga olen rahul ja s u u r e k l a s s i g a p r o b l e e m e p o l e tekkinud. Tunde võiks vähem olla.

Reivo: Praegu on enam-vähem kõik korras.

Janne: Kõik on siiamaani enam-

vähem korras olnud. Isegi

o l e n e m a t a s u u r e s t

klassist ei ole veel t e k k i n u d

t ü l i s id ega m ing e i d probleeme.

Helen: Kooliga olen küll rahul, aga suur klassi-koosseis segab, eriti vanad olijad, sest nad üritavad klassis tunni segamisega tähelepanu saada.

Andra: Klassis on „kerge“ kihistumine tekkinud. Vanad ei võta uusi omaks ja klass on vaimselt pooleks. Tundides võiks mõni õpetaja olla

mõistvam ja abivalmim ning pöörata rohkem tähelepanu neile, kes asjast kohe aru ei saa.

5.Miks sa õpilas-kodusse elama tulid?

Lii: Valisin ühiselamu, sest igapäevaselt oleks tüütu bussi või autoga

käia ja sellisel juhul peaksin

ka vara ärkama Ühiselamus on

mugavam.

Reivo: Tulin elama ühikasse, sest kodu asub kaugemal ja nii on lihtsalt mugavam.

Helen: Valisin elamiseks ühiselamu, sest siin on elu tasuta. Samuti on mugav lähedale kooli käia. See annab ka võimaluse õhtuti trennis käia.

Andra : Tul in ühis -elamusse, sest mu kodu on kaugel. Lisaks on hea lähedale läbi pargi kooli käia.

6 . K u i d a s s a õpilaskoduga rahul oled?

Lii: Olen rahul, kõik on s i i a m a a n i o l n u d normaalne. Algul oli natuke külm.

Uute õpilaste esmamulje KiNG’ist Seoses alanud õppeaastaga on meie kooliperre lisandunud palju uusi õpilasi. Kirjatark otsustas mõnega neist lähemalt tutvust teha.

Reivo : Ena m-vähem

Janne: Siiamaani rahul, pole veel muresid tekkinud.

He len : Olen rahul, sest siin o n s õ b ra d , kellega õhtul koos olla.

A n d r a : Üldmulje on korras. Ühikas on ilus ja puhas. Aga

õpilased hoiavad omaette, suhtlevad ikkagi need, kes teavad juba üksteist.

7.Mis võiks ühiselamus olla teisiti?

Lii: Siin võiks olla mingi-suguseid üritusi ja ühiseid et tevõtmisi , e t oleks huvitavam.

Reivo: Interneti ühendus võetakse õhtul küll vara ära, aga inimene harjub kõigega.

Janne: Internet peaks veidike kauem olla. Ja kui Interneti kauemaks ei lasta jääda, siis võiks kasvataja lubada olla meil kauem teiste tubades.

Helen: Väiksed võiksid korralikumalt olla ja mitte karjuda. Internet võiks õhtuti kauem olla ja selle leviala võiks ka laiendada

Andra: Ühiseid tegevusi peaks rohkem olema.

Anett-Hildegard Laarmann

Lii Zerel

Helen Sepp

Andra Vaim

a

Janne Tikko

Pildid: Diana-Maria Vahtramäe

Reivo Soots

30. septembri hommik oli täis elevust ja rõõmu. Esmalt kogunes terve koolipere ümber kena valge telliskivimaja, et ühendada k ä e d j a l a u l d a sünnipäevalaulu ning koolihümni. Seejärel tehti Kilingi-Nõmme Gümnaa-siumi perest ühispilt.

Ükski sünnipäev ei möödu tordi söömiseta. Iga klassi ülesanne oli küpsetada kook, mis hiljem ühiselt ära söödi.

Kogu koolipere sammus lõbusa rongkäiguga, mille eesotsas olid ilves, kooli direktor ja lehvivad lipud,

läbi linna Kantsi koolimaja juurde. Seal toimus pidulik punase koolimaja mälestus-kivi avamine, kus võtsid sõna Kiling-Nõmme Güm-naasiumi direktor Erli Aasamets, Kantsi kooli direktor Elli Teras (aastatel 1952-1954), Kantsi kooli õpilane Karl Ruukel, kes ja-gas meiega meenutusi oma kooliajast, ja Kilingi-Nõm-me majandusühistu esi-mees Peep Kaljuste.

Mälestuskivi juurde istutati Asta ja Voldemar Tamme poolt annetatud tamm.

Kui pidulik mälestuskivi avamine oli seljataga, suundus salk 5.-12. klassi õpilasi surnuaeda, kes

viisid punase koolimaja põlengus hukkunute hauale küünlaid.

Ürituse raames oli ka Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi

Suur ja tähtis juubel! Aastad lendavad linnutiivul ja juba ongi meie armas koolimaja saanud 50-aastaseks. Kas pole mitte sümpaatne vanus? Nagu kombeks, tähistatakse ümmargust juubelit alati suurelt ja ega seegi üritus tagasihoidlikuks jäänud.

fuajees üleval näitus Kilingi-Nõmme koolielust läbi aegade.

K i l i n g i - N õ m m e Spordihoone juures oli start umbes 5 km rajale. Võistlemas oli 196 osalejat, neist noorim oli 4-kuune ning vanim 74-aastane. Rada läbiti joostes, kõndides või kepikõnniga.

Rõõm oli näha, et üritusest võeti osa suisa terve perega – sülelastest vankrites kuni h a l l i p ä i s t e vanavanemateni. Osalema oli tuldud Saarde valla piiridest kaugemaltki: Tallinnast, Rakverest ja Paidest.

Kiireimad mehed olid Kalle Koop, Veiko Vinkel ja Ville Vinkel. Naiste seast olid

väledamad Katrin Vinkel, Siiri Rist ja Evely Olde.

Esimesed sada lõpetajat said lisaks diplomile Kolme koolimaja jooksu märgid. Peale võistlust toimus finišis kõigi võistlejate vahel auhinnaloos.

Ürituse õnnestumise eest täname kõiki osalejaid ning abistajaid. Kolme koolimaja

õnnestumisele aitasid kaasa: Anti Stroom, Rannes Pärn, Urmet Tihane, Jaan Kalmet, A u r i s Aleksandrov, Arvi Laasme, Kristo Karbus, Gerly Pikkor, Mari Karon,

Erli Aasamets,

Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Spordiklubi Saarde ja Saarde vald korraldas eesotsas Kuro Lingiga esmakordselt 1. oktoobril Kilingi-Nõmmes rahvaspordiürituse „Kolme koolimaja jooksu”.

Agnes Melnits, Sirje Jakobson, Age Link, Eve Sinijärv, Saima Tõigast, Malle Lehtmaa, Ülo Liblik, Erki Kangur, Moonika Ringas, Argo Tali, Eiki Lehemets, Olev Aal, Pille Kadak, Anne Aasamets, Kuro Link, Toivo Tallo, Angela Link, Allar Link, Toomas Hallop, Aivo Kuningas, Talis Pulk, Urmas Tihane, Urmas Vares, Tiina Uke, Marje Leets, Piret Link, Robert Krošetskin ning Kilingi-N õ m m e P o l i t s e i j a Päästeamet.

Täname Kolme koolimaja jooksu toetajaid: Saarde vald, Ki l ingi -Nõmme Spordihoone, Spordiklubi Saarde, Büroomark Pluss, Resto ja Triinu Pubi.

KiNGi huvijuht

Laine Ülemaantee

―Kolme koolimaja jooks‖

Gerly Pikkor

Kõik on juba stardivalmis. Pilt: Kristo Karbus

Punase koolimaja mälestuskivi avamine. Pilt: Diana-Maria

Vahtramäe

1. MIS ON KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI UUE DIREKTORI NIMI?

ERLI ASASAMETS;

ERLI AASAMETS;

ERLI ASAMETS;

AASUMETS;

MATISON;

JÜRI METS;

ARNE LINK;

2. MIDA TÄHENDAB SÕNA JUUBEL?

KUI KELLEGIL ON SÜNNIPÄEV JA NUMBRI LÕPUS ON NULL;

SIIS, KUI SA SAAD NÄITEKS 30 SIIS

ON JUUBEL;

JUUBEL ON SÜNNIPÄEV KAS 5, 10, 15, 20 JNE;

KUI SAAD KÜMMNE AASTASEKS IA NII EDASI;

JUUBEL TÄHENDAB SUURT SÜNNIPÄEVA;

SÜNNIPÄEV MIS ON TÄISKÜMMNETES;

KUI SUL ON VÄGA SUUR SÜNNIPÄEV;

TANTSUPITU;

ARMASTUST;

HULL.

3. MIS ON

PUNANE KOOLIMAJA?

PUNANE KOOLIMAJA ON KANTSI TÄNAVA, KOOLIMAJA MIS PLAHVATAS JA PÕLES ÄRA;

PUNAST VÄRVI KOOLIMAJA, MIS PLAHVATAS;

PUNANE KOOLIMAJA ON KA KOOLIMAJA;

SEE KUS ÕPILASET KÄISID KOOLIS;

SEE ON ÜKS VÄIKE KOOLIMAJA;

KOOLIMAJA MIS LÄKS PÕLEMA;

KOOL MIS MAHA PÕLES;

PÕLENUD

Lapsesuu Küsisime meie kooli kolmanda klassi õpilastelt erinevaid küsimusi. Pisikeste vastused on esitatud muutmata kujul.

KOOLIMAJA;

VANA KOOLI MAJA;

SUUR KOOLIMAJA;

ON PRAEGU KIVI;

VANAKOOL.

4. MIS ON AULA?

AULA ON JOOKSMIS KOHT;

KOHT KUS ON AKTUSED;

SEE KES ON KUULUS;

SEE ON SUUR SAAL;

AULA ON SAAL;

TANTSIMINE;

KOOLI SAAL;

LAVA;

SAAL.

„Ma usun jumalasse, aga mitte Sotsiaaldemokraatidesse.‖

***

Õpetaja: „Nii lühike jutt. Tavaliselt sa jutustad nii

pikalt, et ma ei jõua lõppu ära oodatagi !‖

***

Õpetaja: „Veerandi lõppudel lähed sa alati nii tõsiseks.‖

***

Õpetaja: ’’Oot, oot! Kas 30 aastane on juba pensionär?’’

***

Õpilane: „Kodus ei ole see mõtlemine selline, kui siin tunnis.‖

Õpetaja: „Ah ärge ajage.‖

Õpilane: „Kodus pole ju

Teid, õpetaja!‖

***

Õpetaja klassile: „Maagaas on joobes ja alkaanidel on gaasid!‖

***

Õpetaja: „Ei tõmble! Õpime edasi! Võiduka lõpuni!‖

***

Õpetaja: „Pirukaid ma ei taha, ma olen isegi juba kobe tükk!‖

***

Õpetaja: „Kus lõpeb

mõistus, algab Makroflex!‖

***

Õpilased arutavad omaette: „Lasnamägi on olümpialinn: kõik käivad dressides ringi ja räägivad võõras keeles!‖

***

Õpilane õpetaja käest: „Kuidas on füüsika hispaania keeles?‖

Õpetaja: „Fisiki!‖

Õpilane vastu: „Mõttetu!‖

Õps ütleb !

RETROstiilis õpetajate päev Nagu igal aastal, tähistati ka sel sügisel traditsioonilist õpetajate päeva. Olenemata sellest, et abiturientidel on vaja palju õppida ja eksamiteks valmistuda, saadi sellega edukalt hakkama.

Pildid: Erakogu

Õpilasesinduse poolt

tehtud küsitluse

lemmikõpetaja karikas,

mille sai Moonika

Ringas.

Retrotajad ootasid tantsulkat.

Vallatud retroõpilasedja abitu

rientidest õpetajad.

Viim

ase p

eal tib

id!

Jaak õpet

aja E

ne

Laadi rolli

s.

Direktor Reivo

Keng andis üle

VIP-kutse

õpilasele Erli

Aasametsale..

Kuna GLOBE on ülemaailmne programm, seega olid meie külalisteks kolm õpilast ja nende õpetaja Tšehhist.

Laagri tegevust tulid uudistama saate „Suvel võib“ telemehed TV3-st.

Laagrit külastasid Ameerika suursaadik Eestis Michael C. Polt (paremal) ja USA suursaatkonna majandusnõunik Brian Frere (vasakul).

G L O B E

Uskuge või m i t te , ag a mõned meie kooli õpilased o h v e r d a s i d oma vaba aja täielikult suvel toimunud üle-eestilise laagri korraldamisse.

Lisaväärtusena ei osalenud suvepäevadel mitte ainult eestlased, vaid ka külalised välismaalt. Kõige eksklusiivsemaks külaliseks kujunes Ameerika suursaadik Eestis Micheal C. Polt. Samuti kogusid kilinginõmmekad kuulsust ka telekanalilt TV3. Pakume Teile vahelduseks väikese fotoreportaaži toimunud laagrist. Rohkem infot toimunud üritusest saate veebiaadressilt www.globe.ee. Pildid: erakogu

L a a g r i s t o i m u s i d õppesessioonid ja loengud, kus omandati erinevaid t e a d m i s i f ü ü s i k a s , bioloogias ja keemias. Viimasel päeval tuli ka laagrilistel endil õpitu k o h t a e t t e k a n n e valmistada.

T o i m u s i d m a a s -t i k u m ä n g u d , k u s õppisime kasutama GPS-i, tegime vaatlusi ja mõõtmisi.

Anett-Hildegard Laarmann

Pärast õppesessioone, matku ja loenguid tuli poistel idee hakata musitseerima.

Pildid: Erakogu

särada. Lõpuks kujuneski nii, et Tanel loobus oma kohast ja pakkus seda tööd Mihklile.

Kui te arvate nüüd, et kogu tegevus toimus tõsises atmosfääris, siis te eksite rängalt. Mihkel oskas tuju ü l e v a l h o i d a k õ i g i l s a a l i s v i i b i j a te l . K o g u filmimist kroonis lause Mihkli suust: „Keegi ei vaata seda saadet! Niisiis, next time I will be naked!” (tõlge: järgmisel korral olen ma alasti). Samuti rääkis mees, et nei l on Tal l inna Televisioonis konkureeriv saade „REC‖.

Vaatajanumbrite kohta pärides sain vastuseks väga umbkaudse vahemiku: 7000-100 000. Kõige suuremat rolli mängivat vaatajate arvu puhul kellaaeg.

loodusfilmide jaoks.

Kui Mihkel, Janis ja Sten pausilt tagasi jõudsid ning Tanel Tatteri kirjutatud s t s e n a a r i u m i g a tutvusid, avanes mul võimalus ka oma käsi saate tegemisele külge lüüa. Sain oma ü l e s a n d e k s monteerija tahvli (blackboard) täitmise. Muidugi sain ma enne 52. episoodi filmimist ka natuke k a s u l i k k e õ p e t u s s õ n u . K e s k m i s e s s e lahtrisse tuli kirjutada stseeni number. Viimasesse tuli märkida duubli number. Kusjuures enamik ajast tuli suhelda inglise keeles, sest Janis on lätlane ja meie keelt ta ei räägi.

Saate saime filmitud 13 duubliga. Pärisin ka, et mis on olnud duublite arvu rekord. Eiko vastas mulle kiirelt, et 16, kui saatejuhiks oli veel Tanel Tatter.

Pean ära märkima, et ülesvõetud saate auhinnad olid minu jaoks üpriski ahvatlevad. Näiteks üks vinge T-särk ja Tron: Legacy superpakett.

Pärast võtteid jäin veel natukeseks Mihkliga juttu puhuma, et pärida, kuidas t e m a j õ u d i s „Kinominutitesse”. Sain teada, et noor ja hakkaja mees oli juba esimesel korral soovinud seda saadet juhtida, aga TV3 olevat vajanud mõnda tuntumat nägu, mispeale võeti saatejuhiks hoopis Tanel Tatter. Kui Tanel haigeks jäi, osutus Mihklil võimalus

Lisaks kõigele nähtule sain veel privaatvisiidi BDG Music Group-i peakon-torisse.

Olen väga tänulik kogu meeskonnale, kes mind hästi vastu võttis ning meeldivaid ja põnevaid öötunde pakkus.

Kõik sai alguse juulikuu keskpaigas, kui saatsin kirja Tanel Tatterile. Oma palvele osaleda saate filmimisel, sain positiivse vastuse. Kahjuks pidin oma esia lgsel t kokkulepitud aja ära muutma 9. augustile.

Aeg lendas linnutiivul ning varsti tuligi sammud Tallinna poole seada.

Kogu filmimine toimus Tallinnas Solarise kinos kell üks öösel. Ennekõike sain koos tegevprodutsendi Sten-Erik Toosiga mööda poodide l a b ü r i n t e s e i g e l d a . Peaeesmärgiks oli jõuda võttepaigale, mis asus Nokia kontserdisaalis.

Kohale jõudnud, tervitasid mind saatejuht Mihkel Sirelpuu, režissöör Eiko Kink ja kaameramees Janis Jurkovskis. Samal ajal toimus ka väike hingetõmbepaus. Peamiselt selleks, et Mihkel saaks mikrofoniproovi läbi teha, mõne aja pärast algaski kogu vaatemäng.

Esimese filmitud saate number oli 51. Kogu toiming kestis ligikaudu 45 minutit, misjärel oli jälle väike paus, mil sain teha juttu Eikoga. Temalt sain teada ka p õ h j u s e , m i k s „Kinominuteid” nii hilja filmitakse. Eelkõige seetõttu, et siis on maja vaikne. Vaikust on vaja, sest saadet filmitakse väga tundlike mikrofonidega ning tegijate tiimist puudub helimees.

Kui te arvate, et tehnika oli viimase peal, siis eksite.

Kogu asi võeti üles väikese ja kompaktse profikaameraga, mis on eelkõige mõeldud

Behind the scenes – making of ―Kinominutid‖* Kas te teate, mis saade jookseb igal neljapäevaõhtul TV6-s? Eks ikka “Kinominutid’’! Seda saadet vaadates tekkis mul idee tuua teieni kõik eetritagused trikid.

Auris Aleksandrov Mihkel Sirelpuu tegutsemas.

Foto: erakogu

«Kogu filmimine toimus Tallinnas Solarise kinos

kell üks öösel.»

Mis on maailmajamboree?

See on ülemaailmne skautide suurlaager. Korraldatakse, et ühendada skaudiperet üle maa-ilma nagu seda teevad olüm-piamängud.

Te käisite 22. Maailmaskauide jamboreel Rootsis. Miks te sinna läksite?

Kertu: Sest meid valiti esitatud avalduste põhjal 22. maail-majamboreele minejateks. Mina kandideerisin IST kohale. See tähendab, et mina pidin olema üks kümnest tuhandest, kes korraldas laagrilistele meel-divad kaks nädalat. Osalejaks ma ei saanudki kandideerida, sest ma olen juba vanuse-piiridest väljas.

Kerli: Mina olin see õnnelik osaleja, kellele tehti kõik ette taha ära.

Kuidas sündmuseks valmis-tusite?

Kertu: Kõigepealt tuli otsida suur summa raha, et see laager üldse võimalik oleks. Ma pidin endale kohaleminekuks ka ise transpordi otsima.

Kerli: Mina hakkasin pika mõt-lemisaja peale saatma sponsor-kirju, sest lisaks osalustasule oli vaja soetada ka spetsiaalset va-rustust, mida meil varem pol-nud, nagu reisikotid, matka-nõud ja muud sellised reisi mu-gavdavad asjad, aga ka nende jaoks oli ju kapitali vaja, mida meil tol hetkel ei olnud.

Kas saite sponsoreid?

Kerli: Ja, me saime kolm suurt

Meie piigad 22. Jamboree’l Rootsis Sel suvel käisid õed Kerli ja Kertu Kore suures ülemaailmses skaudilaagris Rootsis. Otsustasime ka õdesid Ko-resid intervjueerida.

Kuidas osalejad süüa said?

Kerli: Me käisime iga kord, kui meie kord oli süüa valmistada, enne algavat toidukorda poes vajalikke tooraineid ostmas. Kogu meie elamine oli välitin-gimustes. Potid, pannid ja gaa-sipliidid olid koha peal olemas, seega neid polnud meil endil vaja õnneks kaasas tassida.

Kas programm pakkus erine-vaid rahvuseid ühendavaid te-gevusi või olid teil ainult need tööväljad, mille pidite läbima?

Kerli: Vähemalt ühe korra pidi iga 10-liikmeline nö pere võõ-rustama teisi rahvuseid. Eestlasi kutsuti päris paljudes-se kohtadesse, aga jõudsime ai-nult oma sealsete naabrite ing-laste juurde. Enda laagriplatsil võõrustasime portugallasi, leedulasi, lätlasi ja inglasi.

Te rääkisite, et elasite koos brasiillastega. Kas nende söö-gikultuur erineb väga palju Eesti omast?

Kertu: Kohe kindlasti! Nende põhitoiduks on ju riis, aga meil kartul.

Kerli: Kuna me elasime koos kolme brasiilia rühmaga, siis tegid enamuse ajast süüa ne-mad. Seepärast saigi meil lõ-puks villand hamburgeritest, sandwichidest, riisist ja kanast.

Kuidas suhtusid brasiillased eesti toitu?

Kertu: Kuna nad olid üliviisakad, siis sõid nad alati kõik korralikult lõpuni, isegi kui nad enam ei jõudnud .

Auris Aleksandrov

Kerli Kore

Pildid:Erakogu

ja vajalikku toetajat: Matka-sport OÜ, Saarde Vald ja Eesti Lasterikaste Perede Liit. Oleme neile väga tänulikud, sest mui-du poleks meie reis võimalik olnud.

Kertu: Üheks suureks toetajaks oli muidugi ka meie pere!

Kui palju rahvast seal koos oli?

Kertu: IST-sid oli kokku ligi 10 000, või isegi rohkem. Ma täpseid andmeid kahjuks ei tea.

Kerli: Kokku oli 40 061 osalejat 160 erinevast riigist. See oli kogu ülemaailmsete skaudi-jamboreede ajaloo jooksul suu-rima osavõtjate arvuga suurlaa-ger.

Oli ka mingisugune vanuse-piirang?

Kertu: IST-d pidi olema 18+, muid tingimusi neil ei olnud.

Kerli: Osalejad olid vanuses 14-17.

Kuhu kogu see mass paigu-tati?

Kertu: Laagriplats asus Lõuna- Rootsis Rinkaby ja Kristians-tadi vahel.

Kerli: Olime keset suurt karja-maad, mille ühest otsast teise kõndimiseks kulus umbes 45 minutit.

Kuidas te kohale läksite?

Kertu: Mina lendasin esimest korda lennukiga. Kohale jõu-des pidin 3-4 tundi ootama bussi, mis meid laagrikohta viiks.

Kerli: Osalejate reis kulges autobussiga mööda maad ja merd.

Kaua kohapeal viibisite ?

Kerli: Mina viibisin Rootsis 10 päeva.

Kertu: Mina olin kauem, 14 päeva.

Te olite seal päris kaua aega. Kuidas eluolu seal välja nägi?

Kertu: IST-d ei pidanud endale ise süüa tegema nagu seda pidid osalejad. Me käisime söömas ülisuures sööklas, kus pidime end järjekorda võtma, et toit kätte saada. Toidud olid harju-matud. Näiteks ahjus valmis-tatud keeduvorstid juustuga, mis on parajalt paksudeks viilu-deks lõigatud. Ühised WC-d olid paigutatud iga saja meetri taha. Samuti saime ühistes suur-tes pesuruumides ennast pesta. Infopunktid olid ka iga võima-liku nurga peal. IST-del olid veel väikesed poekesed, kust sai vajaduse korral kummikommi, jäätist või muud sellist osta. Muidugi oli igal pool ka kohvikuid.

Kerli: Osalejate laagrialade lähedal asuvas laagri pea-südames olid kultuuritelgid ja kohvikud väga populaarsed. Kogu süsteem oli selline, et suur laagriala oli jaotatud neljaks aastajaks: kevad, suvi, sügis ja talv. Need omakorda olid jao-tatud väikesteks küladeks, mis olid nimetatud Rootsi maakon-dade järgi. Maakonnad olid veel eraldi jaotatud väikesteks laagri-platsideks, mis olid num-merdatud. Ühel taolisel sai elada korraga 40 inimest, ehk neli 10-liikmelist salka. Enamjaolt pandi kokku ühest riigist inimesed, aga kuna Eestist oli ainult üks osalejate salkkond, siis saime meie enda perekonnaliikmeteks brasiillased.

Kertu, Mirjam ja Kerli kultuuripäevatseremoonial

Vaade kogu

laagriplatsile.

Asusime

ringiga

märgitud

kohas.

Kerli: Üheks heaks näiteks on meie valmistatud tavaline kartul, kaste, kana ja salat. Brasiillaste juht tuli meilt kohe pärima, et kas see on meie rahvustoit. Vas-tasime, et see on m e i e i g a -päevatoit. Selle aja sees olid ju-ba pooled bra-siillased oma esimese portsu lõpetanud ja vaatasid maias-te nägudega toi-du poole ning tulid kohe kii-resti juurde kü-sima.

K a s p a l j u räägitud rah-vuste stereotüübid pidasid paika?

Kertu: Jaa, muidugi. Näiteks prantslased hoidsid vägagi omaette, arvatavasti keele-barjääri tõttu, sakslased olid väljapeetud ja viisakad, Jaapanlased olid väga range korraga ja neid ei olnud laagri ajal märgatagi.

Kerli: Näiteks meie sõbrad portugallased väitsid algul, et nad on väga hull rahvus, aga laagri lõpuks kujunes vas-tupidine olukord. Nad ütlesid meile, eestlastele, et me oleme väga kena väike hull rahvus, heas mõttes! Üheks üllatajaks olid ka inglased. Nii robustset rahvust pole ma veel kohanud – väga otsekohesed ja enamjaolt ka labased.

Aga kuidas oli meie naaber-maa rahvastega?

Kertu: Oi, soomlastega oli väga tore! Valdas selline tunne, nagu vanad sõbrad oleksid kokku saanud. Palju nalja sai eesti ja soome keele erinevusi välja tuues. Lätlaste ja leedukatega me ise eriti ei suhlenud, seda tegi rohkem meie juht. Olin õnnelik, et sattusin kokku ka venelastega. Seda ka seetõttu, et minu juurest käis päevas läbi umbes 10 000 inimest. Nad olid kahvatu nahaga ja üllatavalt lühikesed, isegi lühemad kui Kerli. Samas olid nad väga energilised ja toredad. Nägid isegi pisut mongoliidsed välja.

Kerli: Mul oli ka soomlastega üks tore kokkupõrge. Kultuuri-päeval käisin mööda laagri-platsi Kalevi kommikausiga ringi ja jagasin neid inimestele,

ise see- juures seleta-des, et need on Eesti komp-vekid ja kus me laagris asume.

Järsku kuul-sin kaugelt juba hõiskeid „Kalev!” ja s o o m l a s e d jooksid meie ümber ning nautisid meie pa kuta vai d maiustusi.

Ütlesite, et teid oli seal oma 40 000 inimest. Kas teil toimus ka suuri ühi-süritusi?

Kerli: Kokku oli kolm suurt kont-serti: avamis-

tseremoonia, kultuuripäevat-seremoonia ja lõputseremoo-nia. Kõik olid väga lahedad ja kaasa sai elatud kümne eest!

Kertu: Meil oli lisaks neile suurtele üritustele veel eraldi IST-de avamistseremoonia ja ka lõpu oma. Seal rokkisid täiskasvanud ikka kogu hin-gest. Osalejatega koos olevatel kontsertidel pidime korralikult käituma, sest me olime nende korrapidajad, aga kui lapsed olid ära läinud, said kõik ennast viimseni vabaks lasta. See emotsioon ei unune kuna-gi!

Mida te kõik need päevad te-gite?

Kertu: Mina hoolitsesin selle eest, et osalejatele võimalikult meeldiv laager oleks. Olin töö-välja Quest ühe ülesande ju-hendaja. Mul oli ka üks vaba päev, mille veetsin koos teiste eestlastega Rootsi rannas. See oli juba omaette kogemus: sel-ge, kuid jahe vesi, kuum ilm ja tohutult rahvast.

Kerli: Meil oli ettenähtud spet-siaalne programm, mille läbi-des saime väikesed puust kuu-bikud käevõru meisterdami-seks. Selleaastase jamboree juhtlauseks oli: ―Lihtsalt skautlus‖ ja märksõnadeks solidaarsus, kohtumised, ja loodus.

Kogu laagri vältel läbisime viis s u u r t t ö ö v ä l j a : G l o b a l Development Village (globaalse arengu küla), Earth (maa), People (inimesed), Dream (unistus) ja Quest (otsimine).

Global Development Village’i

tööväljal valisime rahu teema ja osalesime antud workshopil. Earth-is õppisime läbi tegevuse tundma looduse võlusid. People-is õppisime läbi huvitavate mängude, et kõik on erinevad ja üksteisega hästi läbisaamiseks on vaja astuda samm tagasi, et minna üheskoos edasi. Dream-i tööväljal, mis toimus öösel, läbisime elutee. See oli omaette maagiline rännak läbi elu võlude, valude ja imeliste hetkede. Quest-i tööväli, mille teemaks oli keskaeg ning kus ka Kertu töötas, oli absoluutselt parim. Seal oli väga palju erinevaid meeskonnale mõeldud ühendavaid seikluslikke üles-andeid.

Kertu ütles, et tal oli ka üks vaba päev. Kas osalejatel olid kõik päevad üritusi täis?

Kerli: Ei olnud, Kertuga samal päeval oli ka meil vaba päev. Tänu sellele saime kõik koos nautida põhjamaise Rootsi ran-na võlusid.

Missugune ilm Rootsis valitses teie sealviibimise ajal?

Kerli: Nädal aega oli lakkamatu vihm ja teine nädal aega oli päeval päikese käes 40 kraadi sooja.

Kertu: See oli väga harjumatu, et õhtuti läks väga kiiresti kül-maks.

Kas ilma tõttu tekkis ka prob-leeme?

Kertu: Päikese korral oli töötajatel rangelt kohustuslik kasutada päikesekaitsevahen-deid. Minu teada IST-de hulgas midagi ei juhtunud — täiskasva-nud inimesed oskasid end hoi-

da.

Kerli: Osalejate seas oli küll kuumade ilmade korral palju kiirabiautode vuramist näha.

Kertu, missuguseid emotsioone oma tööga seoses kogesid?

Kertu: Oi mul oli väga tore! Sain päeva jooksul kokku erinevate inimestega. Iga päev külastas ühte töövälja 10 000 inimest, seega võite ette kujutada, mis-sugune mu päev välja nägi. Ere mälestus on ühe grupiga, kellel oli ebatavaline traditsioon juhen-dajat peale ülesande lahen-damist üles õhku visata ja siis samal ajal ka pilt teha. Nii tehti ka minuga. Ma ei kujuta ette, missugune see pilt välja tuli, kui ma seal oma lolli näoga õhus olin.

Kas korraldajate poole peal oli mingeid tõsisemaid probleeme ka?

Kertu: Kusjuures ei olnud. Pigem oli osalejate seas nilbeid nalju, mis kõrvaldati kohe info kiire liikumise tõttu.

Jätk lk 16...

Kertu ja

prantslasest siga

Dream tööväljal

Skaut- eeskujulik tavakodanik, kes järgib skautlusseadusi

IST- International service team.

Jamboree- ehk suurlaager, korraldatakse iga nelja aasta tagant

Vasakult: Mirjam, Kerli, Hanna-

Kadri, Kärt-Maria, Gerlin,

Karmel, Laura-Liis ja Janar

Ott Eerik, miks

otsustasid

jääda Kilingi-Nõmme

Gümnaasiumisse?

Jäin KiNGi kuna usun, et ka siit on võimalik saada piisav haridus, et tagada koht ülikoolis. Samuti oleks tüütu olnud bussiga kahe linna vahet sõitma hakata. Olen valikuga rahul, kuigi kui aus olla, siis enne põhikooli lõpetamist olid paar Pärnu kooli s i l m a p i i r i l k ü l l . Oled abiturient, kuidas vaatad tulevikku?

Tulevik veel päris kindel ei ole. Kindel on see, et lähen edasi õppima, aga kuhu, seda ei oska veel 100%-iliselt öelda, kuigi mõned mõtted on tekkinud.

Kas eksamite valik on juba tehtud?

Eksamite valikutega on sama lugu, oleneb sellest, mida kavatsen

õppima minna. Paar eksamit on veel lahtised.

Räägi põgusalt oma hobidest: millal nendega alustasid ning mis nende juures k ö i d a b ?

Hobideks on mul BMX, kalandus, jahindus ja meeldib ka kitarri mängida. Kõige

rohkem tegelen siiski BMXi ja kalandusega. Need on mul ka nn kõige vanemad hobid. Täpselt ei mäletagi, millal nendega sai algust tehtud, aga lõpetada ei kavatse niipea. Mis mind nende hobide juures köidab, on see, et saab toast

välja, eemale hallist argielust.

Tean ka, et Sulle meeldib lugeda, niisiis, millist k i r j a n d u s t l o e d meelsasti ja kas S u l o n k a

mõni

lemmikkirjanik v ä j a kujunenud?

M e elsa s t i lo en sed a kirjandust, mida sõbrad on s o o v i t a n u d , n ä i t e k s a u t o b i o g r a a f i a i d v õ i tänapäevast kirjan-dust. O t s e s e l t m u l lemmikkirjanikku pole, aga

Eesti kirjanikest on kõige rohkem meelde jäänud Andrus Kivirähk ja Sass

Henno.

Kas on mõni ra ama t , mida

k i n d l a s t i s o o v i t a d tänapäeva noortele?

Lugeda soovitan raa-matut " S L A S H " , m i s o n autobiograafia Guns & Roses`i kitarristist. See annaks noortele aimu ühe

tõelise rokkari elustiilist ja p a h e d e s t , millest tuleks võib-olla eemale

hoida.

Eelika Laikask

Ott Norras kalapüügil. Foto:

erakogu

«Soovitab: SLASH’i: autobiograafia Guns & Roses`i kitarristist»

Haridus on see, mis jääb alles, kui kõik õpitu on ununenud Uus hooaeg, uus leht, uued näod. Selles numbris on vaatluse all 2 abiturienti: Ott Eerik Pärtel ja Sanna Simson. Ott on silma paistnud väga kohusetundliku ja targa õpilasena ja on omamoodi hunt Kriimsilm, kes jõuab peale kooli ka paljude muude asjadega tegeleda. Sanna on isikupärane ning omamoodi muusikainimene, kes niisama mütsiga lööma ei lähe.

Saavutused ja osalemised:

Kuldrula 4. koht

Sindi skate 2009 a. finaali

koht

KiNGS CUP võistlused finaali koht

Tartu Tartu sise- skatepark’i avamine

Tartu väliskatepark’i avamine

Kalapüügivõistlused Linnapäevadel 3. koht

Talvine kalapüügivõistlus Pärnu lahel 3. koht

Sanna, tean, et vahetasid güm-naasiumi algu-s e s k o o l i . Millises koolis sa käisid ning kuidas taamal meeldis?

K ä i s i n T a r t u

K a r l o v a G ü m n a a s -iumis. Alguses on ikka raske sisse elada, kuid hiljem muutusid nii õpetajad kui ka õpilased t o r e d a m a k s . Ka suhtle-mine klassi-kaaslastega m u u t u s v a b a -maks.

Kas oled valikuga rahul, et t a g a s i K i N G i tulid?

J a h , kindlasti.

Kuida s mõjus Sul le koolivahetus?

Kooli vahetada on selles mõttes huvitav, et saad uute inimestega tuttavaks, näed, kuidas teises koolis kõik toimib ja millised õpetajad seal on.

Mis on sinu arvates

meie kooli heaks küljeks?

Üks suurimaid K i l i n g i - N õ m m e G ü m n a a s i u m i plusse on, et loenguid ja üritusi on hästi palju ning need on alati h ä s t i organiseeritud.

Kuidas vaatad tulevikku? Kas on mõni kool välja valitud, ku-hu edasi õppima?

T u l e v i k u -plaanid on l e n n u k a d n a g u arvata-vasti i g a l

abituriendil. A i n u k e

erinevus, et mina pigem valin kooli

linna järgi.

M õ t e o n

Tartusse minna, sest elasin seal juba 2 aastat ning selle ajaga hakkas mulle seal juba

väga meeldima. Tahan minna kahte kooli: Elleri muusikakooli rütmi-klaverit õ p p i m a , m i s o n põhimõtteliselt nagu jazz-k l a v e r n i n g K u t s e -hariduskeskusesse, kuid mida täpselt, seda veel pole paika pannud.

Millega tegeled vabal ajal?Üleüldiselt võib öelda, e t m u u s i k a g a . Muusikakoolis olen juba 11 aastat käinud. Klaverit olen mänginud 14 aastat ning kitarri mängin vahelduva eduga. Lisaks on puhkpilli s a a d e , s o l f e d ž o , klaveriansambel ja laulan ka ise segakooris.

Mis köidab Sind muusika juures?

Kui mängin klaverit, tunnen, et olen täiesti

omas mullis. Kui tulen muusikakoolist olen

alati energilisem, kui sinna minnes.

M i l l i s t m u u s i k a t k u u l a d ning mida

meeldib klaveril mängida?

Kuulan muusika

heavy metal´ist klassikani. Klaveril meeldib mängida jazzi, bluesi ja souli, Duke Ellingtoni muusika-palasid.

Vaadates tulevikku, on Sul mõni salasoov?

Soovin minna zooloogiat õppima, olen täielik loomahull. Kuid usun, et enne kolme kümnen-daid mina ülikooli ei lähe. Ennast tundes arvan, et enne ma lihtsalt ei suuda pühenduda täielikult ülikoolile, niisama müt-siga lööma ei lähe.

Sanna igapäevane ajaviide klaveri taga. Foto: erakogu

Foto: Eelika Laikask

«Kuulan muusikat heavy metal´ist klassikani »

Haridus on see, mis jääb alles, kui kõik õpitu on ununenud

Ühikas sai rebaste ristimine oma ootamatu alguse teisi-päeva südaööl, mil kõik uus tulnuka d üles äratati üles ning alla välisukse juurde suunati. Sel hetkel võis kõigi näos näha ühte suurt küsimärki, sest ega neid just igal öösel terroriseerita. Selleks, et ühikarebased end kodusemalt tunneks ning lihased ilusti enne järgmis t ülesannet soojaks saaksid, saat-sime nad nende mee-lehärmiks oma tuba-desse välisriideid selga panema. Õue jõudes ootas neid ees märg, niiske, pime ja vihmane ilm. Kuna rebased ju karme il-mastikuolusid ei karda, pidid nad taskulambi valgel üles leidma ühiselamu ees olevasse parki peidetud väikese kirja, mis selgitas nii mõnelegi, mis toimuma hakkab.

Järg -neval

õhtul toimus kõik otsast peale, ainult väikese muu-datusega: väljamineku ase-mel pidid rebased loosi teel

omale ühe sõna valima ning üheskoos nende sõnadega seostatud laulu tegema.

Finaalpäeva hommik algas uustulnukatel kell 6:30 hommikul mõnusa tervise-

ampsu ja hambapesuga. K u n a l a p s e d

keeldusid erk-s a m a t n ä g u tegemast, saadeti nad kooli staa-

dionile jooksma ja hommikvõimle-mist tegema. Pärast p a a r i r i n g i

jooksmist oli kõigil juba lõbus naeratus näol ja erksus silmis. Edasi otsus-

tasime proovile panna ühika-rebaste tasa-

kaalu- ja keskendumis-võime pulgakeerutamisega, mille teostasime järgnevalt: joosta umbes 10 meetrit, panna pea ühe meetri pik-kusele pulgale ja teha pulga ümber 10 tiiru. Teoreetili-selt tundub väga lihtne ning tekib küsimus, mis sel-les nii keerulist siis on? Aga tuleb tunnistada, et iga teine rebasekutsikas läks ta-gasi oma algpositsioonile väga suure kaarega või siis h o o p i s k i r o o m a t e s . Hommiku kulminatsioo-niks oli siiski „paberi-mäng―, kus tuli välja tüdru-kute häbelikkus, kui neile teatati, et paber tuleb teisele mängijale suuga edasi anda ehk siis paned paberi suule ja samal ajal tõmbad õhku sisse, et paber maha ei kukuks ning annad selle käsi kasutamata edasi kõrvalseisijale. Paljud ei suutnud seda esimese korraga teha ning läksid näost kohati väga puna-seks.

Selleks, et rebased end

täieõiguslike uustulnukatena tunneks, toimus õhtul suurejooneline finaal. Rebased kamandati k õ i k ü h i s e l a m u koristusruumi, mis oli 2 0 - l e i n i m e s e l e ilmselgelt väike. Seal seoti neil silmele varem juba ette v a l m i s t a t u d rätikud, millele oli suurelt kirju-tatud „Rebane 2011“. Edasi kostitati neid leivasupiga ja p a l u t i n e i l näonaha korras-hoidmiseks nägu i l u s a s t i h a m b a -pastaga ära kreemitada. Üheks humoorikamaks asjaks oli retsimisel peeru-padi. Rebased juhatati üks-haaval telekatuppa ning pandi istuma toolile, millel ilutses suur peerupadi. Poistel ei olnud sellest hullu midagi, aga tüdrukud kargasid suurest eh-matusest püsti. Asja muutis veel lõbu-s a m a k s k a s v a t a j a Sirje väikesed m ä r k u s e d , näiteks: „Ma ju ütlesin, et Sa ei sööks nii palju kom-mi!―, „Ei oleks tohtinud nii palju piima juua!― Hä-b e l i k u l t , näost punas-tena valmis-tusid nad ette kandma eelneval ööl saadud s õ n a d e s t l a u l u . Peale seda mindi õhtuga edasi, milleks oli kehaosade-

Ühika elu ja melu Nädal enne koolis toimuvat rebaste ristimist leidis samasugune üritus aset ka ühisela-mus, ainult et väiksemas mahus. mäng. Me lubasime neil

terve grupi peale maha panna ainult 6 jalga ning 4

kätt. Edasi läks väga suureks pusimiseks: küll ronisid tüdrukud poiste kukile ja küll üritati püramiidi teha,

et tingimustest kinni pidada. Kui rebased olid

o m a 5 m i n u t i t p u s s e r d a -

nud ning ikka ei saanud h a k k a m a , otsustasime pi i ra nguid

vä henda da , seega lubasime

neil kasutada endise 6 jala asemel hoopis 8-t jalga, kuigi kahjuks ei aidanud ka see eriti ning me pidime leppima, et uued ühika-

elanikud on akrobaatikas ülimalt nõrgad. Et k u t s i k a d s a a k s i d ametlikult rebasteks, pidid nad pimesi joonis-

tama oma näo ning rebasetiitli kinni-tamiseks

lisama

briljantroheli-sega oma käe-

jälje. Õhtu lõppes ühikarahva ühise pidusöögiga. Küsi-des teiste ühika-elanike käest, mi-da nemad rebas-te retsimisest ar-

vasid, kostus kui ühest suust, et öösiti oleksid rebased või-nud vaiksemalt käi-tuda, sest teised

üritasid siiski puhata, et järgnev pikk koolipäev vastu pidada!

Diana-Maria Vahtramäe

2011. aasta ühikarebase näoilme pärast

leivapudingi söömist. Üksik rebasekutsikas

ülesannet täitmas

Ühika abiturient rebaseid

piinamas.

Vähemalt üks rebane

oli õnnelik!

Fotod: Diana–Maria Vahtramäe

16. september.

Kui Pärimusmuusika Aita kohale jõudsime, võttis meid vastu Tuuli, kes oli üks korraldajatest, ning andis meile vajaliku informatsiooni programmi kohta. Esimesel päeval polnud meile tunde ette nähtud, seega oli meil võimalus külastada Viljandi Kitarrifestivali. Ära näidati ka meie ööbimiskoht, mille ristime „superstaaritoaks―. Kui olime end mõnusasti sisse seadnud, katkestas meid tore torupillikägin, mis kutsus esi-mesele kitarrikontserdile.

Astusime viimastena saali, mis ki irgas sinis t ebamaist fluorestsents-valgust. Oleksime justkui kuhugi teise dimensioo-ni, valgusaas-tasse või kos-mosesse sat-tunud.

Viimaks saabus kaua-oodatud esineja Stian Westhaus Norrast. Te-mast hõngus isikupära ja energiat. Improvisatsioon oli lihtsalt võimas, meelierutav. Selline oli avapauk meie muu-sikalaagrile.

Pärast pisikest pausi, läksime juba järgmisele kontserdile. Esinesid John Stowell & Lembit Saarsalu Trio. Esinejad olid USA-st, Rootsist ja Eestist. Väga kihvt oli vaadata, kuidas jazzmuusikud täie hingega oma muusikasse sisse elasid ja end justkui kuskile mujale maailma unustasid. Elamus oli taaskord positiivne ja oma-moodi inspireeriv. Esimene päev lõppeski inspiratsiooni-ohkete kontsertitega.

17. september.

Ärkasime vara, et jõuda enne tundide algust Muusikamajas kuskile sööma. Esimeseks tun-niks oli Triinul ja Anettil kla-verisaade. Sanna läks tundi,

milleks oli jazzmuusika impro-visatsioon ja ansambel. Õpetaja näitas klaveril käigud ette ja õpilased mängisid järgi. Vahe-peal tegelesid nad ka muusika-teooriaga. Anetti ja Triinut õpetas Hedi-Kai Pai, kes andis hiljem ka hääleseadet ning improvisatsiooni. Mõle-mad tunnid andsid juurde palju uusi teadmisi.

Triinu jaoks oli hääleseade liht-salt super: hea tehnika, detail-ne selgitus hää-le kasutamise suhtes ja või-m a l u s

ise improviseerida.

Aneti jaoks oli see kõik uus ja võõras, kuid ta jäi samuti ra-hule. Enne järgmisi tunde oli meil väike paus.

Aneti ja Triinu järgmiseks tun-niks oli dirigeerimine. Dirigeeri-misõpetaja Signe Ristisaar osu-tus väga toredaks ning koostöö sujus hästi. Õpetaja näitas väga täpselt, kuidas on õige ja ilus. Aneti jaoks ei osutunud asi meeletult keeruliseks ja ta sai ilusasti hakkama. Ka Triinu oli väga tubli. Õpetajal tuli vaid veidike kätehoidu sättida, kuid kõik muu oli suurepärane. Aneti jaoks oli asi väga huvitav ja pakkus pinget, sest ka tulevi-kuplaanid on seotud selle alaga. Kuna Triinul on tulevikus muud plaanid, siis tema jaoks oli kõik väga uus ja huvitav. Sanna suundus praktilisse harmoniseerimisse, kus ta õppis

klaverisaadet ja erinevate akor-dide tähistusi, räägiti ka erine-vatest saatmisviisidest. Sanna päeva lemmiktundideks olid ansambel ja improvisatsioon, sest seal olid kaks tundi omavahel kombineeritud.

Järgmiseks tunniks oli teooria. Leidsime klassi suurema vae-

vata ja peatselt liitus meiega ka Sanna.

Õpetajaks osutus noor tudeng K a a r e l Kuusk. Kah-juks ta kor-

das enam-jaolt kõike, mida me olime juba õppinud,

aga korda-mine on

siiski tarkuse ema. Lisaks sellele näitas ta meile kla-veril impro-viseerimist ja laulis. Samu-ti laskis ta meil lugusid kuulata ning näitas, kui-das neid on v õ i m a l i k

partiideks lahti kirjutada. Aeg lendas linnutiivul ja päeva viimane tund oligi lõppenud. Kuna kõigil olid kõhud tühjad, suundusime sööma. Peale sööki oli aeg tagasi Pärimus-muusika Aita minna.

Õhtul ootas meid ees Eesti kitarrilegendide & Tallinna kammerorkestri kontsert. Õh-tujuhiks oli Guido Kangur. Ta tutvustas kümmet kitar-rilegendi, kes esinesid, ja paja-tas igaühe kohta midagi huvi-tavat. Külmavärinad käisid üle keha ja oli tunda, milline võim ning võlu on muusikal. Triinu ütles, et esimene lugu tõi talle lausa pisarad silma. Kuulsime erinevaid etteasteid, nii emot-sionaalsemaid kui ka veidi lõbusamaid. Kõik lood, mõni kurvem, mõni rõõmsam, ja moodustasid suurepärase ter-viku. Aneti jaoks oli tõeliseks

Viljandi koolitab muusikuid! Anett, Sanna ja Triinu käisid Viljandis Pärimusmuusika Aidas Viljandi Kitarrifestivalil. pärliks viimane esitus, kui la-

vale astusid Erkki-Sven Tüür ja Riho Sibul. See haaras meid endasse ning tundus, nagu 2 tundi oleksid möödunud kui 10 minutit. Kahju oli saalist lahkuda, sest teadsime, et sel-list kontserti samas koossei-sus ei kuule me enam iial.

Pärast kontserti oli plaan minna Viljandit avastama. Aita tagasi jõudes otsus-tasime oma hilisõhtu sisusta-da muusikaga kammersaalis.

Kui tükk aega juba lauldud ja musitseeritud, hakkas vaik-selt ka uni silma tikkuma. Tegime siis lõpuks ühise otsuse magama minna. Järg-mise hommikuni!

18. september.

Hommik. Pakkisime kohvrid kojusõiduks ning seadsime sammud Muusikamaja poole. Väikese ootamise järel jõudis lõpuks trummiõpetaja Kristo Joosep kohale ja suunas meid klassi. Tund oli ülikõva!! Õpetaja lasi meil teha sünkroonis erinevaid rütme kindla pulsi järgi, hiljem iseseisvalt sama gruppides harjutada. Tund iseenesest oli aga väga huvitav ja omapärane.

Peale tundi kohtusime programmijuhi Tuulike Kivistuga. Ta rääkis meile en-dast ja tutvustas erinevaid Eesti muusikakõrgkoole ning rääkis sissesaamise tingi-mustest. Kui Noorte Muusi-kute Kool lõpusirgele jõudis, avastasime, et bussini oli pea-aegu tund aega. Otsustasime sammud seada juba tutta-vasse Viljandi kohvikusse, et nautida veel viimast, juba lemmikuks saanud kakaod vahukoorega. Selleks korraks oligi Noorte Muusikute Kool lõppenud. Lahkudes olid emotsioonid igati positiivsed. Kindlasti tahame minna ka kevadel toimuvale järjekord-sele NMK-le.

Anett-Hildegard Laarmann

Triinu Ots

Anett ja Triinu peale laagrit megasuurte kohvritega – pooli

asju ei läinud vajagi... Foto: Erakogu

Algus lk 10...

Kas seal esines ka seisuse-vahesid?

Kertu: Meil, IST-de hulgas, küll ei olnud. Kõik olid võrdsed — ikkagi skaudid.

Kerli: Ma ka ei märganud. Isegi rootsi kuningas oli seal oma mees. Muidugi ümbrit-sesid teda turvad, kuid siiski oli ta teiste seas nagu tavaline inimene. Ausalt öeldes olime ulmelises keskkonnas, sest seal olid koos kõik maailma rikkamad skaudid. Oma riiki promoti ikka väga võimsalt! Meil, eestlastel, polnud peale lipu praktiliselt mitte midagi. Väga paljud tahtsid meie väikese riigi asju, aga kahjuks polnud meil neile midagi anda. See oli üks selline kurvem noot, meie imelisest kogemusest.

Üks asi oli küll positiivne, et meil oli kaasas vähemalt kultuuripäeval jagamiseks kaks suurt kilekoti täit Kalevi komme ja kama.

Kertu: Naljakas oli jälgida, et kui me kama valmistasime, vaatasid eestlased seda suurt potti suud maigutades. Muidugi kasutasime me ära iga vaba võimalust, et ise seda kama manustada.

Rääkisite, et teil olid seal suured tseremooniad kogu laagrile. Kas oli ka tavalisi peo õhtuid?

Kertu: Mina teadsin, et iga õhtu toimus kuskil mingi koosviibimine. Populaarseim

Missuguseid asju teil veel seal laagris pakuti?

Kertu: Näiteks iga all-laagri keskmes oli üks suur sümbol ja atraktiivsem tegevus pak-kuda. Näiteks sügise süm-boliks oli suur õunakorv ja sai-me külastada ka plane-taariumi. Suve keskmes oli suur päike ja bassein, kus sai suurte mullide sees möllata. Talve all-laagri sümboliks olid hiigelsuured suusad ja tegevuseks pakuti uisutamist. Kevades, täiskasvanute alas, oli hiigelsuur soome saun ja sümboliks tärkav taim. Üleüldise laagriplatsi keskmes sai surfata. Muidugi ei puudu-nud ka tivoli, ainult et see oli e h i ta tu d p u u s t . Se l l e külastamine oli omaette koge-mus, sest kõik asjad toimisid inimjõul.

Kerli: Oi issand! Neid asju oli väga palju. Lisaks kohvikutele ja telkidele olid kogu laagri keskväljakul veel ronimis-seinad, mille järjekorrad ei tahtnud kuidagi lõppeda. Samuti oli väljakul üks tohutu suur jamboreepood, kus meie ka nö šoppamas käisime. Samuti oli üheks tõm-benumbriks suur vaatetorn, kust avanes vaade kogu laagrile. Sinna saime minna pika ootamise järel. Sealt avanev vaade oli võimas!

Juhtus seal ka midagi ebameeldivat?

Kertu: Mul oli üks tore juhtum. Algselt oli minu eluase Kevade all-laagris, aga kuna ma ei saanud selle teise eesti IST-ga hästi läbi, siis

kolisin Kerli juurde, kus olin kuni nende lahkumiseni. Eelviimasel päeval hakkasin asju pakkima ja neid vaikselt oma Kevade koju tagasi viima. Kohale jõudes valdas mind paanika, sest mu telk oli kadunud. Jooksin tagasi Kerli juurde ja hakkasime kohe lahendusi otsima. Helis-tasime kiiresti teisele Eesti IST-le ja seejärel meie juhile. Selgus, et minu telki pakuti eestlastest külalistele pea-varjuks, aga minult polnud keegi küsinud. Nemad korra-likud inimesed olid pannud telgi ilusasti kokku ning selle Kerli ja teiste osalejate bussi viinud. Õnneks vaibus paani-ka ja hakkasime mõtlema, kuidas seda telki tagasi saa-da. Koha peal ma seda tagasi ei saanudki, sest kõigil läks see meelest ära. Alles Eestisse jõudes tuli meelde, et meie telk kuskil Eestimaal ringi rändab. Õnneks saime selle juba kätte ja kõik on korras, aga esialgne emotsioon oli küll kohutav. Kujutage ise ette, kui lähete ja olete kindlad, et teie telk on olemas ja siis näete, et selle kohal valitseb mõnus tühjus.

Kerli: Mina kaotasin oma vihmakeebi ära. See ei olnud lihtsalt mingi suvaline vihmakeep. Selle kinkis meile meie salgajuht Sirli Arumäe ja sellel on Saarde lipkonna slogan peal. Sain selle küll pika küsimise peale kätte, aga väike hirm tekkis küll südamesse, kui lootus vaikselt kaduma hakkas.

Sõpruskond kultuuripäevatseremoonial. Vasakult: Diogo Nuno

Mira, Diogo Moreira, Diogo Borges, Kerli, Mirjam ja Kertu

oli hollandlaste kohvik oma. Seal käis koguaeg tants ja trall. Kõik peod kestsid kuni kella üheteistkümneni, sest siis algas ametlik öörahu.

Kerli: Meie, osalejad, ei teadnud toimuvast praktili-selt midagi, sest meie juht osales pidevalt koosolekutel ja tavaliselt sattusime oma laagriplatsile siis, kui tema sealt puudus. Aga üks õhtu ma teadsin, et toimub väike disko, sest see oli meie laagriplatsi lähedal ja ma kuulsin, kuidas tümakas möllas. Ma tahtsin nii väga minna, aga me pidime osalema oma naabrite õhtusöögil, millest kujunes kõige kohutavam õhtu terve laagri jooksul – toit oli põhja kõrbenud ja maitsetu ning magustoiduks pakuti asju, mida mina kahjuks ei söö. Söömale järgnes peavalu tekitav lõkkeõhtu, sest seda korra ldavad inimesed pingutasid huumoriga üle ja seetõttu ei tulnud see hästi välja. Muidugi toimus meie piinarikas lõkkeõhtu selle-sama disko kõrval ja te ei kujuta ette, kuidas ma tahtsin sinna rokkima minna! See tahe oli lihtsalt nii meeletu, et ma läksin oma juhi käest luba pinnima. Õnneks lubas ta mul sinna minna. Sain kätte ka Kertu ja Mirjami ning me lihtsalt jooksime muusika poole. Kui me kohale jõud-sime, algas pidulikult viimane lugu, mis tekitas tõsist masendust.

Kerli, Kertu, Mirjam ja Sander (teine Eesti IST) tivolis lõbutsemas

KÜSIMUSED

1. Kas jalakäija tohib liigelda jalgrattateel?

2. Kui suur on lubatud kiirus õuealal?

3. Kui suur summa on l i i k l u s t r a h v k a k s trahviühikut?

4. Kas juht võib sõitmise ajal k a s u t a d a m o b i i l -telefoni?

5. Kui vanalt saab teha mopeedilube?

Küsitlesin arvutiõpeta Sirje Jakobsoni, õppealajuhataja Mar i Ka roni t , a as ta lemmikõpetaja Moonika Ringast, saksa keele õpetajat Kätlin Lauri,direktor Erli

Aasametsa, käsitööõpetajat Saima Tõigastit ja huvijuht L a i n e Ü l e m a a n t e d . Küsitlesin neid kaks päeva. Esimesel päeval läksin kooli kell 07.20 ja esimesena jõudis kooli Sirje Jakobson, kellele ladusin ümbrikud ette. Õpetaja Sirje valis ümbriku numbriga 3, millel seisis küsimus: ―Kui suur on 2 trahviühikut?‖ Kahjuks ei osanud õpetaja Sirje sellele vastata.

Teisena võtsin rajalt maha Erli Aasametsa, kes valis numbri viis. Sellel seisis küsimus: mitmendast eluaastast on võimalik teha mopeedilube? Direktor Erli teadis täpselt, et 14. aastaselt, ja kui ma ütlesin, et see on kõik, vastas ta, et neid oleks võinud rohkem olla.

Kolmandana jõudis minuni Mari Karon, kes valis taas numbri 3, ja vastas valesti. Võtkem teadmiseks et 1 trahviühik on 3,83€ ja 2 trahviühikut teeb siis 7,66€. Siis sattus minu hambu õpetaja Kätlin Laur, kes valis samuti ümbriku 3. Ka tema taas ei teadnud vastust. Moonika Ringas valis ümbriku, millel oli number 5, kus oli sama küsimus, mis direktorilgi – ―Kui vanalt saab teha mopeedilube?‖ Kahjuks vastas õpetaja M o o n i k a n e l j a t e i s t -k ü m n e a a s t a se a s e m e l kuueteistkümneaastaselt.

Järgmisena sattus minu juurde õpetaja Saima Tõigast, kes valis ümbriku viis, ja vastas õigesti, et mopeedilube saab teha 14

Kirjatarga tänavaristlejad Selles lehes on minu pihtide vahel seitse õpetajat, kellele esitasin küsimuse allolevast valikust ja ainult kolm neist vastas õigesti. Õpetajate lemmiknumber oli 5 ja enamik vastuseid olid kahjuks valed, eriti küsimus trahviühikute kohta.

aastaselt. Koridori peal juhtusime kokku Laine Ülemaantega, kes valis ka ümbriku viis, ja vastas õigesti. See eksperiment näitas, et õpetajatele meeldib kõige rohkem number/hinne 3 ja 5.

Pildid: Erakogu

Auris Aleksandrov

Küsimused: Sven Salus ja

Auris Aleksandrov

Projekti nimeks on ‖250 km”, mis tuleneb Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ja Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi vahemaa pikkusest. Projekti on kaasatud kõik 9. a klassi õpilased ja Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi 9. klass. Meie projekti nõustajaks on klassijuhataja Saima Tõigast ja tuumikgrupi moodustavad Kita-Ly Remmelgas, Marleen Parm, Kenter Kirschbaum ja Sanar Sutt. Projektijuhiks on Daisy Kase.

Üllatuslikult olid kohtlajärvekad meelsasti nõus meie sõprusklassiks hakkama ja projektist osa võtma. Projekt ise kestab kuni järgmise aasta augusti lõpuni.

Projekti eesmärgiks on aktiveerida noori, arendada rahvustevahelist sallivust ja t o l era n t su s t n i ng k orr a lda da noortepäraseid kultuuriüritusi.

Tegevuseks on noorteüri tuste korraldamine, filmimine, kakskeelse uusmeedia loomine, filmikooltusel osalemine ja meie filmikatketest ühisfilmi loomine.

Alustasime oma tegemistega 1. septembri aktuse filmimisest. Juba paari päeva pärast vahetasime sõprusklasside vahel tutvustavaid slaidimaterjale. Plaanis on veel teha mitmed küsitlused mõlema kooli õpilastega. Samuti filmime oma koolimaja ning kooliüritusi. Ühel ja samal päeval filmime meie kooli vene keele tundi ning Kohtla-Järvel eesti keele tundi. Projekt hõlmab üksteise kodulinnade külastust. Meie lähme oma Kohtla-Järve sõpradele külla aprillis ja meie kooli külastatakse mais.

Projekt on meie jaoks esmakordne. Loodame kogu protsessi käigus omandada uusi teadmisi ja huvitavaid kogemusi.

P r o j e k t M I M O t ä h e n d a b lahtiseletatuna etenduskunstide ja muusikatudengite ning noorte professionaalide l iikumist oma kodukogukonna (või mõne muu paiga) noorte juurde, enda kunstikogemuse jagamist põlvkond-kaks noorematega ning tekkiva kontakti pinnalt juba koos edasi l i ikumist. Antud projekti teostatakse järgmisel õppeaastal kümnes eri paigas üle Eesti:

Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Keila Kool

MTÜ Ardu Huvikeskus

Türi Noortekeskus

MTÜ Lihula Noorteklubi

Puhja Gümnaasium

Paide Noortekeskus

Vändra Gümnaasium

Rapla Vesiroosi Gümnaasium

Tarvastu Gümnaasium

Projekti eesmärgid:

Noorte vaba aja sisustamine läbi tantsu, etenduste, muusika ja muude lavaliste tegevuste.

Luua alus koostööks etenduskunstide professionaalide ja noorte vahel.

Luua noortele võimalus kuuluda loomingulisse gruppi.

Tugevdada noorte sotsiaalseid

Meie kooli 9.a klassi kirjutas Anne Aasametsa suunamisel programmile ”Euroopa Noored” projekti. Äsja saime teada, et see projekt sai

100% rahastuse.

kontakte kogukonnas.

2011/2012 õppeaasta vältel viivad Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid Kilingi-Nõmmes iga kuu läbi kaks töötuba ning igal koolivaheajal ühe temaatilise lühilaagri. Eesmärgiks on järgmiseks suveks koos noortega jõuda ühe etenduseni (nt lühike tantsu-, draama- või nukulavastus, video, kontsert, näitus, installatsioon, häppening või mingi vahevorm, mis seob endas kõike mainitut). Kogu ühislooming koondatakse 2012. aasta suvel korraldatavale noortefestivalile.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia multimeedia spetsialisti eriala üliõpilaste käe all valmib kogu protsessist dokumentaalfilm.

Projekti eestvedajad Eestis on:

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Von Krahli Teater ja konsultatsioonifirma PW Partners

Soome partnerid on:

Turu Rakenduskõrgkool (Turku University of Applied Sciences), kelle kureerimisel käivituvad tegevused Soomes. Soome partnerid on veel:

H U M A K ( H u m a n i s t i n e n Ammat t i korkeakou lu ) , Turu l inna noorteamet (City of Turku, Youth Services).

Projekti rahastab Kesk-Läänemere INTERREG IV A Programm 2007-2013.

Marleen Parm

Kilingi-Nõmme Gümnaasium osaleb kogukonnaprojektis MIMO (Moving In! Moving On!).

Auris Aleksandrov

250 km

Projektis osalev 6. klass ja reporter Auris Aleksandrov koos tudengitega.

Foto: Laine Ülemaante

Kuidas oma keha üles äratada? Triinu Ots

...jooga abil Lihtsad hommikused joogaharjutused, mis

aitavad leida tasakaalu ja selguse igapäevaelus.

Esimese asjana, kui hommikul ärkate ja

voodist tõusete, tehke umbes 5

korda randme- ja pahkluuringe. Sisse hingates sirutage

end pealaest jalatallani,

väljahingates lõdvestuge.

...rütmika abil

See on just Teile, muusikasõbrad.

Nii, kui tunned väsimust kontidesse pugemas,

tuleb appi võtta käed ja jalad. Tammudes ühelt

jalalt teisele, lööd taktimõõtu ehk

metronoomi kaasa. Ja siis plaksutad kätega

erinevaid rütme juurde, mis aga pähe tuleb. Ja nii

lihtne see ongi!

Ärata oma keha üles...

...hommikuvõimlemise abil See on kõige tüüpilisem viis endasse hommikul kiiresti

energiat süstida., sest võtab aega vaid 5 minutit. Sarnaneb joogaharjutustega (sirutamine, kaela- ja

õlaringid, painutused ja uuesti sirutus), kuid saab ka läbi kiirema nipi. Kui tunned tundide ajal väsimust,

aitab ka kõrvade mudimine ja näppudega ninale koputamine.

Pille-Riin Kahro 14.a H o b i : R a a m a t u t e l u g e m i n e K a u a t e g e l e n u d : u m b e s 8 a a s t a t Meelib, sest lugemine on mulle nagu mu klassiõele rääkimine, kui on hea lugu siis pidama ei saa. Samuti on see hea ajaviide, kui väljas sajab vihma, elekter on ära või on käimas mõni igav koolitund. ,,Lugemine on vaimule sama, m i s v õ i m l e m i n e k e h a l e . ― ( S i r R i c h a r d S t e e l e , 1 6 7 2 - 1 7 2 9 ) . Lemmikraamat: Otseset lemmikut pole, aga eriliselt head on „Kääbik― J.R.R Tolkien ja ,,Vampiiri päevikud“ L.J. Smith.

Kristiina Vinkel 17.a H o b i : O r i e n t e e r u m i n e K a u a t e g e l e n u d : O ri en te er u mis ega o le n t e g e l e n u d k õ n d i m a hakkamisest alates aga kui a r v u l i s e l t , s i i s 1 3 a a s t a t . Meeldib, kuna alati on võistlustel uus ning huvitav maastik, mitte lihtsalt staadioniring. Üks suur pluss on see, et iga aasta on reis välismaale ning seoses sellega tekib palju uusi tutvusi. Eriti põnev on öine orienteerumine, kus saab suurte pealampidega metsas punkte läbides suure a d r e n a l i i n i l a k s u .

Eeskujud: Eeskujuks on mu isa, Ville Vinkel, tänu kellele ma selle alaga tegelen.

Saavutused ning eesmärgid: Kõiki ette lugeda ei jõua, aga tähtsamad minu jaoks on: suusaorienteerumises III koht (2011.a, võistkondlik) ning E M V p r o n k s m e d a l . Eesmärgiks on jõuda sellisele tasemele, et suudaksin olla konkurent teistele enda klassi

t ü d r u k u t e l e .

Anett Hildegard Laarmann 17.a H o b i : S q u a s h Kaua tegelenud: Ühe hooaja ehk siis s q u a s h i m õ i s t e s 9 k u u d . Tegelen, sest see meeldib mulle ning on hea võimalus end vormis hoida. Samuti ei muutu see igavaks, sest käime tihti võistlustel ning erinevaid mängukaaslasi on palju. S q ua sh la s e b m ul unustada kõik päevased mured ja keskendude i s e e n d a l e . Samuti on seltskond super: peame koos sünnipäevi ja tähistame igasuguseid pühasid ja muid üritusi. Tihti toimuvad ka ühised peod Pärnu klubiga.

Eeskujud: Treener Aliis Allas

Saavutused ja eesmärgid: Siiamaani on suurim saavutus olnud mai kuus toimunud Eesti juunorite meistrivõistluste 2. koht. Sel hooajal tahan saada Eesti juunorite meistriks.

H a n n a - E l i i s e M ä g i 1 6 . a H o b i : J a l g p a l l Kaua tegelenud: Jalgpalliga olen tegelenud juba väikesest saadik, aga tõsiselt treeningutes hakkasin k ä i m a 5 a a s t a t t a g a s i . Tegelen, kuna jalgpall hakkas mulle juba väiksena

huvi pakkuma. Alati kui oli vaba aeg läksin välja palli taguma. Jalgpall on lihtsalt imeline mäng, eriti v ä l j a k u l o l l e s

kuuldes, kuidas sulle kaasa elatakse. Võistlustel peab keskenduma lihtsalt mängule ning ümbritseva unustama. Samuti saab seal kõik oma pinged välja elada. E e s k u j u d : S u u r i m a k s eeskujuks on kindlasti maailma parim naisjalgpallur Marta. Eesmärgiks on jõuda samale tasemele kus tema. Lemmik jalgpallivõistkond on ikka oma kodu võistkond Pärnu Jalgpalliklubi ning välismaa klubi Barcelona.

Meie kooli aktiivsed neiud Koolipeal liigub ringi palju tütarlapsi, kellest paljud midagi ei tea. Kirjatark otsustas just meie kooli neidudele tähelepanu pöörata ning tutvustada nende erilisi hobisid.

Eva-Liisa Kasela

Pildid: erakogu

Üks kõige levinum operat-

sioonisüsteem selles nimistus on

Android, mida hakati arendama

aastal 2003 ning mille ostis ära

Google aastal 2005 esialgsete

arendajate käest. Sellest ajast

peale on seda rohkesti edasi

arendatud ning sellest on saanud

üks maailma enimkasutatavaid

operatsioonisüsteeme nutitele-

fonides.

Teist operatsioonisüsteemi, iOS-i võib näha ainult

Apple-i toodetel, sest see pole avatud

koodiga ning seda võib ainult Apple

kasutada. Esimene telefon

iOS-iga oli Apple’i iPhone,

mis kuulutati välja aastal

2007 ning mis oli selle aja

kohta väga innovatiivne ja

populaarne. Nüüdseks on

väljas iPhone 4S, mis on

iPhone’i seeria viies telefon

n i n g m i d a e s i t l e t i

o k t o o b r i k u u a l g u s e s .

Ning viimane nuti telefonide

operatsioonisüsteeme, millest juttu

tuleb, on Symbian. Symbiani

operatsioonisusteem on enim

kasutusel Nokia nutitelefonidel, kuid

kahjuks ei ole suutnud Symbian

Android-i ja iOS-iga sammu pidada

ning on nende varju jäänud. Kui

eelmainitud Android ja iOS on

põhiliselt kasutuses olnud vaid

puutetundlikutel telefonidel, siis

Symbian on kasutusel ka paljudel

mittepuutetundlikel telefonidel ning

on seega ka laialdasemalt levinud.

Nutitelefon ehk tark mees taskus Olete ehk näinud kooli peal mitmeid inimesi, kes mängivad tundides ning vahetundides puutetundlike telefonidega, kuid mis teeb need telefonid huvitavaks?

Kristo Savi

Neid operatsioonisüsteeme võime leida

telefonidel, mida on kujutatud

kõrvalolevatel piltidel.

K.Ö.F.F — Kirjatarga ÖöFilmiFestival Kristo Savi

29. september toimus koolimajas kirjatarga ööfilmifestival, kus vaatasime filme, sõime ja

tundsime elust rõõmu. Ära jõudsime vaadata filmid “Kuninga kõne”, “Pruutneitsid”, “Halb

õpetaja” ning “Jääaeg 3”. Üritasime vaadata ka “Paul”-i, kuid olime liiga väsinud ning ei

suutnud seda lõpuni vaadata. Seega jäime pärast viite minutit magama. Järgmine päev oli

koolipäev ja seetõttu pidime varakult ärkama. See oli vaevanõudev, kuna saime magama alles

kell viis hommikul. Eesmärgiks oli olla meediaga kursis ja arutleda filmiteemadel. Ette tuli ka

ootamatusi: Rannese madrats läks katki, kõlarite ja helipuldi töölesaamiseks läks kaua aega,

kuid Rannese madrats tühjenes jätkuvalt.

Pildid: Diana-Maria Vahtramäe

Pildid: Erakogu

Jussikese seitse klemmi

Uus aula läbi Kirjatarga silmade Tegime Kirjatargaga kooli aulast oma visioonid. Selles numbris näete neist esimest.

Tekst ja pilt Eva-Liisa Kasela

Päga Jussike alati tiksus mingi omaette pühapäeviti. Lihtsalt üli-fun oli terve päev mingi hullu lolli mängida. Tõmmelda ta üldse ei vinnanud. Jussike tahtis, et 24/7 oleks pühapäev. Ta o t s u s t a s t r i p p i d a pühapäevamaale ja vana käest küsida, et too temaga tšilliks kogu aeg.

J u s s i ke t eg i vä ik e s t breinworki ja arvas, et kõik päevad asuvad võsa taga, kuhu igal õhtul päike kerra tõmbab, sest iga päev tsoinis päikesevana sealt uue päeva kaasa.

Jussike pani kohe jalad tööle ja jõudis megasse metsa. Jussike feilis räigelt, sest sealt ei olnud päikeseklemmi üldse näha. Jussike pani turpsiga minekut, et päikesele järele jõuda. Aga räme võsa ei lõppenud ja Jussike oli täielikult lost nagu.

Mingi suvakas tee viis räige sipelgaresidentsi juurde. Nood oli ilgelt ametis oma uste kinni panemisega, sest tõmbas juba vähe pimedaks. „Jou, houmid! Sheerige, kus pühapäevamaa on?― käis Jussike räigelt pinda.

„Oleme mingi nagu kõik kohad läbi käinud ja ilgelt

tõmmelnud, aga sellist kräppi me veel nagu kuulnud pole― vastasid sipelgad. „Astu tihase juurest läbi, ta peaks matsu jagama!―

Jussike hüppas tihase juurest läbi, kes oma näljarottidele just jorises mingit unekat. „Jou, tihane! Sheeri, kus pühapäevamaa on?― lõugas Jussike. „C’mon, ma olen mingi päev läbi retsilt tõmmelnud, hüppa öökulli juurest läbi, ta mingi haige nohik, jagab raudselt matsu! Nagu tegelt ka!―

Jussike põrkas öökulli juurde. „Jou, öökull, sheeri pühapäevamaa staffi!― Öökull oli mingi räiget sleepi päev otsa lasknud ja just nagu oli tal väike weiki- weiki: „No jou, houmi! No sa pead mingi retsilt edasi minema. Kõigepealt pead E s m a s p ä e v a g a v ä h e põrkama, aga ta siuke suht chill tüüp, aitab hädast välja.―

Jussike jõudis Esmas-päevamaale ja hakkas kohe hullult põrkama, et vana talle Pühapäevamaast räigelt asju sheeriks. Esmaspäev lasi Jussikese räigelt üle ja pani too mingi ullult rabama ja alles siis näitas, kuhu minema peab.

Sama keiss juhtus nagu iga päevaga. Ta pandi nagu retsilt tõmblema igal pool ja tüüp oli nii pussy, et oli räigeks abiks kõigile.

Lõpuks, kui ta Püha-päevamaale jõudis, oli kõik nagu retsilt chill ja kena. Mingi räme party läks lahti kohe. Samuti oli Jussikese kõik seitse meiti ka seal, need nädalapäevad, keda ta retsilt helpis nagu. Jussike oli mingi räme sangar ja ull houmi kõigil ja täiega nagu tšillis igal pool ringi. Kui läbu hakkas lõppema, peksti ilge sleep majja. Ja nii juhtus 24/7.

Allikas: Silvi Välja „Jussikese seitse sõpra“

Ümber tegi: Kerli Kore

Tekst ja pilt Kerli Kore

Uus aula jääks samasse kohta, kus praegu, aga siiski viiksime sisse mõned lihtsad muudatused. Lava kuju muudaksime ümaramaks, mille ees oleks trepp, kust saab lavale ning kus koorilauljad saaksid laulda. Samuti paneksime lavale uued tumerohelised eesriided, mis sobiksid kokku toolidega. Lavapoolse seina värv oleks meelepärane heleroheline, mis jätkub küljeseinte ülemises ning alumises osas. Põranda vahetaks täielikult välja, kuna see on palju üle elanud ning enam käimist ei kannata (eriti kontskingadega). Kindlasti vajaks saali akustika korrigeerimist. Kuna kõlareid hetkel saalis ajutiselt ei ole, lisaksime kaks suurt kõlarit lava mõlemale poolele. Valgustuse poolelt peaksid saalis kindlasti olema ka prožektorid, millest mõned näitaksid värvilist valgust.

VISIOON 1

Kirjatarga uusim beebi– e.l.u.24 Tänapäeval on olemas kõikvõimalikud ajakirjad ja Internetileheküljed, kus saame kursis olla teiste elu murede, rõõmude ja värskete uudistega ning uusimate suundadega moelavadelt. Kirjatark viib sellest sügisest sisse uue rubriigi e.l.u.24– ehe lokaalne uudis 24.

Näljutamine on moes !?

Üha rohkem näeme nii koolimajas kui ka tänavapildis noori neiusid ja vahetevahel ka noormehi, kes on nii peenikesed ja kõhnad, et justkui kaoks ära, kui nad külje keeravad. Mõelgem nüüd korraks, kui palju olete enda sõprusringkonnas kuulnud lauset: „ Oumaigaad! Ma olen paks!― Kindlasti märkate söögivahetunnis neid, kes tõstavad ette vaid ühe kartuli või pool lusikatäit salatit, et see siis nõrkenud näoga alla kugistada. No kammoon, milleks? Loodetavasti olete ikka terviseõpetuse tunnist meelde jätnud, kui palju inimene päevas kilokaloreid ja erinevaid toitaineid vajab. Miks teha endale karuteene ja viia oma organism tasakaalust välja? Inimesed võiksid endale meelde tuletada, et tervislikum on käia regulaarselt trennis, mis tagab superhea enesetunde, ja süüa kolm korralikku toidukorda päevas. Kõige tähtsam on muidugi hommikusöök, et aju tööle hakkaks. Vahepaladena võib haarata ka näiteks puuviljade või müslibatooni järele.

e.l.u.24 ütleb - näljutamine ei ole IN, tervis on moes!

Anett-Hildegard Laarmann Kirjatark õpside silmis halvas valguses.

On tulnud infot, et õpetajatele ei meeldi Kirjatargas tehtav töö. Pidevalt on klassis kuulda õpetajate poolt halvustavaid kommentaare. Võib tuua näite eesti keele õpetaja poolt dikteeritud etteütlusest: „Koolilehes Kirjatark avaldas retsensiooni nooruk, kel on ladus sulejooks, kuid jääb vajaka kultuuritausta tundmisest..― Meie jaoks on see solvav.Õpetajate poolt on tulnud ka palveid, et Kirjatark ei alustaks kohe aasta alguses, sest muidu tekivad ju jälle tundidest äraküsimised.

Õpetajad, mis teil viga on? See on ju vabatahtlik töö, mida teeme enda vabast ajast. Kas oleks siis parem, kui passiksime bussijaamas, suits suus ja pudel seltsiks? Pärast kooli kella kolmest, kui normaalsed õpilased lähevad koju, tuleme meie lehte kokku panema. Paljud inimesed ei tea, et Kirjatarga liikmed on lehe valmimise nimel istunud koolimajas pikkade öötundideni. See kõik on ju vabatahtlik töö, mis arendab meid endid nii eesti keeles kui ka annab sotsiaalseid oskusi inimestega suhtlemisel. Mis saaks siis õpetajatel olla meie arengu vastu? Pedagoogid, palun olge mõistvamad, kui mõnikord peamegi tundidest ära küsima, sest me ei tee seda ju sihilikult.

Mood ja stiil on väga aktuaalsed teemad. Nad käivad meie eluga kaasas ja me puutume nendega kokku igal pool kuhu me ka ei läheks. Ka koolimajas on märgata inimesi, kes proovivad isikupäraselt silma paista. Venja Žokin otsustas kokku panna stiilsed komplektid nii noormeestele kui neiudele, saades inspiratsiooni just õpilastelt meie endi keskelt.

U u e d , s ü g i s e l moelavadele jõudnud komplektid näitavad, et noormehed peaksid riietuma eestimaiselt musta või tumehalli. Eriti stiilipuhtaks peetakse ki tsa id t e k s a s e i d k o o s t r i i k s ä r g i j a pikaninaliste valgete kingadega. Asjale lisab vunki male purse (tõlk. meeste õlakott f i lmist Hangover), millega on mugav kõik vajalikud asjad stiilselt kaasa võtta.

Tüdrukud, ärge muretsege, ka teie peale on mõeldud. Sügistuuled on puhunud meieni seksikaid, trendikaid ja ülimugavaid kehapaljastavaid suundi. Meie soovitame kanda võimalikult palju pitsi ja mini. Suurepärase koosluse moodustavad korsett ja seelik, mida v õ i k s i d t ä i e n d a d a p i t s s u k k a d e j a

kontsakingadega. Aksessuaaridega võite

julgelt ümber käia ja siin kehtib küll lause:

―Mida rohkem, seda uhkem!‖

Parim valik on k i n d l a s t i narmastega

või metall-imitatsioo-niga kingad. Sära lisab kindlasti ka tugev meik ja värvidega pole mõtet küll tagasi hoida.Moes on suured ja massiivsed kulinad. Käevõrusid ja kaela-keesid sobib kanda mitme-kaupa. Parim valik oleks metalsest materjalist ehted, mis liikudes teeks kilisevat häält .

Neiud, kas mõtlete, kuidas s i l m a paista? Venja soovitab teil edaspidi kanda ülikõrgeid kontsi . Soovi ta taval t selliseid, millel on raske püsti püsida.

Pildid: Diana-Maria Vahtramäe Suur tänu neile õpilastele, kes olid lahkesti nõus Venjale oma riideid laenama!

Foto allikas: Internet

Venja Zokin soovitab ˇ

Jäär (21. märts – 20. aprill)

Kuna kuu seis on halb, siis jäärad kalduvad kaotama palju raha. Loobite raha nii vasakule

kui ka paremale. Vältida tuleks kindlasti kasiinosid ja loteriipileteid, sest raha kaotavad jäärad igal juhul.

Sõnn (21. aprill – 20. mai)

Vallalistel sõn-nidel on suur tõenäosus leida endale elu armas-

tus. Suhetes on sõnnid igati soojad ja hoolivad. On aeg ette võtta midagi romanti-list.

Kaksikud (21. mai – 21. juuni)

Kaksikutel on soodne aeg paastu alustam-iseks. Sel le

tingib kuu liikumine ambu-ris. Nüüd on ka hea aeg proovida midagi uut ja täi-esti eksootilist (jutt ei käi melonist).

Vähk (22. juuni – 22. juuli)

Vähkidel on aeg elus kee-rata täiesti uus lehekülg ning ette võtta mi-d a g i u u t . Näiteks hakata

tegelema ekstreemspordiga või lihtsalt minna filmipoes ―sodi‖ kasti juurde ja osta mõni karm Steven Seagali film.

Lõvi (23. juuli – 22. august)

Lõvid võivad leida endale uue sõbra, kes on igati truu ja jääb tema ellu pikaks

ajaks. Hea aeg on ka mista-hes õpinguteks ja ene-setäiendamiseks ning ho-bidega tegelemiseks. Pe-rioodi teisel poolel tunned vajadust midagi suurt suhu võtta. Näiteks hamburgeri.

Neitsi (23. august – 22. sep-tember)

Neitsid unistavad ning on hajameel-semad kui ta-valiselt. Oht on kaotada süütus või sattuda varaste

ohvriks. Hea periood on ka

religioosseteks või rituaal-seteks tegevusteks.

Kaalud (23. september – 23. oktoober)

Kui käid ringi lah-tiste kingapael-tega, võid komis-

tada millegi sellise otsa, mida varem tähele ei pan-nud. Eemale tuleks hoida ka kuumadest asjadest kuna on suur võimalus, et saad kõrvetada.

Skorpion (24. oktoober – 22. november)

Liikluses tuleb ette vaadata aga s k o r p i o n i t e l . Kuna Merkuuri

seis Neptuuniga on suhtel-iselt nigel, siis on eriti just autokoolis käivatel skorpio-nitel oht sattuda ahe-lavariidesse.

Ambur (23. november – 21. detsember)

On võimalus, et tuleval perioodil täitub just mõni amburi suur

ning pikkisilmi oodatud unistus. Kuu märksõnaks on mardisant ja jäätee.

Esimese veerandi horoskoop Horoskoop on astroloogias skeem, mis kujutab planeetide ja teiste taevakehade asendit mingi sündmuse hetkel. Siinkohal toome välja meie lugejate maagilise tuleviku.

Kaljukits (22. detsember – 20. jaanuar)

Kaljukitsedel on oht jääda ―sõpradest koolikaaslaste― tünga ohvriks. Ma ei hakka

nimesid ni -metama, aga halvasti hakkab vedama just gümnasistidest

rebastel.

Veevalaja (21. jaanuar – 18. veebruar)

V e e v a l a j a t e l tuleks vältida tuleval perioodil i g a s u g u s e i d vähegi kaht-

lasena näivaid tehinguid. On oht sattuda suure pet-tuse ohvriks. Koolipuhvetis tädilt raha tagasi saades kontrollige iga sent üle, et tegu ei oleks valerahaga.

Kalad (19. veebruar – 20. märts)

Kuna kalad on vee element, siis on Jupiteri positiivne mõju i n i m k ä i -

tumisele juba kaugelt näha. Kui näete tänaval hul-lumeelselt rõõmsa ilmega ringi käivaid inimesi, siis ilmselgelt on tegu kaladega.

Rait-Eino Laarmann

K — olgu (OK) dunno — ei tea mt? — Mis teed? Ns — Niisama chattima — rääkima trippima — reisima lühkarid — lühikesed püksid driftima—autoga ketsitama nuub — inimene, kes ei saa hakkama fail — ebaõnnestumine pmts — põhimõteliselt rottima — varastama sliipi peksma — magama chillima/hängima —

pohhui—täiega suva (sõpradega) aega veetma

Sõnaseletusi lapsevanematele: Sõnaseletusi lapsevanematele: tuntuimad väljendid vanematele, kes ei saa aru, mida

nende poeg või tütar räägib. Otsustasime kirjutada teile noortesõnastiku.

Illustratsioonid: Kerli Kore

Auris Aleksandrov

Ootame Teid kõiki

17. novembril toimuvale

balliteemalisele moeshow’le.

Materjaliks taaskasutus