Nr. 61

Märts 2013

Hind: 0,50€

Milline on ilus neiu?

Enda ausat arvamust naistest jagavad

12. klassi poisid!

Loe lähemalt

Kes on veel need kellest me mit-

te midagi ei tea?

Kirjatark paljastab kõik saladused!

Loe lähemalt

Kas sina oskad enda aega kasutada?

Sinu päevas on sama palju tunde kui

Lady Gagal, Barack Obamal või

Barutol!

Loe lähemalt lk. 2 lk. 9 lk. 13

Fliistekk pole ka eriti sobilik.

Martin: Fliistekid ei sobi kooli.

Mattias: Mulle ei meeldi neoontoonides r i ided, näiteks neoonroheline.

Timo: Raske öelda, võib-olla väga silmapaistvad hilbud. Tüdrukute puhul ei salli eriti ka halli värvust.

3. Milline käitumine ja sõnavara ei sobi tütar-lapsele?

Reiko: Ropendamine ja ebasündsate väljendite kasu-tamine ei ole tüdruku puhul ilus.

Martin: Agressiivne ja ülbe käitumine häirib. Ropenda-mine ja välismaised väljen-did (idi nahhui). Beibet-semine ka ei meeldi, see

näitab madalat klassi.

Mattias: Mehelik käitu-mine ja sõnavara ei sobi

tütarlapsele.

Timo: Ropendamine on kindlasti väga kole, beibet-semine samuti. Loomulik ja tubli tüdruk on alati ahvat-

Less is more!* Milline on ilus naine? See on küsimus, millele on miljon erinevat vastust. Meie koolis käib palju noori neide, kes kõik tahavad olla kõige ilusamad ja silmapaist-vamad, kuid kas kõige silmapaistvam on ikka alati kõige ilusam? Sageli kiputakse liialdama meigiga ja kantakse kohatuid riideid. Kas tõesti kool on see koht, kuhu peab tulema klubiriietes ja viis aastat vanemaks meigituna? Pöördusime lahenduse leidmiseks 12. klassi poiste poole, et teada saada, mis teeb ühest tü-drukust ilusa tüdruku. Oma mõtteid jagasid meiega Martin Neemsalu, Reiko Tamm, Timo Tamm ja Mattias Abram. * Vähem on rohkem!

levam.

4. Milline peaks olema tüdrukute meik koolis?

Reiko: See peaks kindlasti olemas olema, aga selline loomulik, mida kohe ei märka.

Martin: Peaks puuduma, kaua nad petavad inimesi!?

Mattias: Peaks puuduma täiesti, kui, siis väga vähe. Tuleks rõhuda loomulik-kusele.

Timo: Meikimisele ei peaks palju rõhku panema, pigem tagasihoidlik.

5. Milline on Sinu jaoks ilus tüdruk?

Reiko: Loomuliku iluga, mitteropendav, enesekindel neiu.

Martin: Kaunis neiu on loomulik, korralik, tark ja rahulik.

Mattias: Märkan neiut, kes on tark, korralik ja rahulik.

Timo: Ilus tüdruk on kaunis nii sisemiselt kui välimuselt.

1. Kas Sa märkad, kui tüd-ruk on koolis meigitud?

Martin: No ikka märkan.

Reiko: Oleneb, eks ikka on aru saada.

Mattias: Oleneb sellest, kui palju meiki tüdruk kannab.

Timo: Üldiselt ei pane tähele, kui just ülepakutud pole.

2. Mis ei meeldi Sulle tüd-rukute kool i ri ie tuse juures?

Reiko: Pusa ja dressipluusi võiks tütarlaps koju jätta.

TOIMETAJA VEERG

Tere, kallid lugejad! Tundub uskumatu, kuid nii see on, kalender ei valeta ja tõepoolest on märts kätte jõudnud! Lisaks kevade saabumisele tähendab märts p a l j u d e l e k o l m a n d a kooliveerandi lõppu ja nii ongi Kirjatark Sinu jaoks teinud kokkuvõtte kolman-dal veerandil toimunust. Nagu juba kombeks saanud, leidub lehes uudiseid seinast-seina, see-ga peaks igaüks endale meelepärast lugemis t leidma. Vahendame teile muljeid toimunud üritustest

nagu Metsalaul ja Vabariigi aastapäeva tähistmine, kiikame spordimaailma ja tutvume lähemalt põhi-koolilõpetajatega. Lisaks saate aimu omapärasest Experimendist ja kogute teadmisi olulistel teemadel nagu aja kasutamine ja vastassugupoole köitmine ning saate teada, mida see salapärane Mao aasta endaga kaasa toob. Oh muidugi!! Parima pala oleksin peaaegu rääkimata jätnud! Nimelt … ahh, teate, uurige see parem ise välja, ei hakkagi parem teie

lugemishuvi rikkuma.

Meeldivat lugemist ja kaunist saabuvat kevadet soovides,

Anett-Hildegard

LAARMANN

Anett-Hildegard

LAARMANN

Kerli KORE

Anett-Hildegard Laarmann 12R

Rait-Eino Laarmann 12R

Kerli Kore 12R

Kristo Savi 12R

Triinu Ots 11

Reelika Tõnisson 11

Mary-Liis Kull 10

Signe Täär 10

Maarja Voort 10

Auris Aleksandrov 8A

Brith Marii Treial 8A

Luise Maria Tallo 8A

Maru-Mehis Kore 7B

Anna-Margret Noorhani 7B

TOIMETUS

Tõlge pildile: „Võib-olla, kui ma kannan pluusi, mis

rõhutab mu rindu, kohtun ma poisiga, kes tahab mind

mu iseloomu pärast“

Foto:http://littlefun.org/maybe-if-i-wear-this-shirt-that-shows-my

AS Kroonpress tegeleb põ-hiliselt ajalehtede ja ajakirja-de tootmisega. Tuntuimad neist on ajalehed Postimees, Õhtuleht, Äripäev, Maaleht, Kuldne Börs, Pärnu Posti-mees ning ajakirjad Krooni-ka, Nädal, Anne ja Stiil, Maakodu, Kodukolle. Ette-võttel on kliente üle kogu Eesti ja ka Norras, Rootsis, Soomes, Hollandis, Vene-maal, Lätis ja Leedus. 70% kogu toodangust on võõr-keelne.

Kroonpressis kasutatak-se kvaliteetset paberit, mida transproditakse u m b e s 1 2 0 0 -kilogrammistes rullides. Väikese arvutamise käi-gus selgus, et igal päeval kulub Postimehe trükki-miseks üle 180 umbes 60aastase puu.

Teaduskeskuses AH-HAA külastasime esi-mesena Tartu Ülikooli arstiteaduskonna medit-

siinikollektsiooni, mille va-nim eksponaat pärineb aas-tast 1803. Seal nägime nii terveid organeid kui ka eri-nevate haigusnähtudega preparaate.

Pärast meditsiininäitust läk-sime teadusteatrisse, kus põhiteemaks oli vesi. Algu-ses räägiti lühidalt, kuidas see tekkis. Võis arvata, et sellise teema juures väga palju pauku ja tuld ei tehta, kuid nii see ei olnud. Pauku tehti nii etenduse alguses kui ka lõpus ja leekide soojust tundsid isegi kolmandas reas istujad. Ühe veetilgaga süüdati leek, mida oli valus vaadata.

Pärast etendust oli kõigil tuju hea ja edasi mindi šoko-laadilaborisse. Saime maitsta kakaoube ja ise šokolaadi valmistada. Vaja läks ainult kolme koostisosa: kakaod, suhkrut ja kakaovõid. Lisaks väike kausitäis kuuma vett, et kakaovõid sulatada. Sellel ajal, kui šokolaad külmkapis jahtus, saime AHHAAs ringi käia. Salapärase liftiga sai minna nii kosmosesse kui ka maa sügavusse. AHHAAst ära minnes tehti suu magu-saks isetehtud šokolaadiga.

Kirjatark heade mõtete linnas 7. märtsil võttis väike buss suuna Kilingi-Nõmmest Tartu poole. Kohaliku koolilehe tegijad tahtsid teada saada, kuidas käib suuremahulisem ajalehtede ja ajakirjade trükkimine. Lisaks astuti läbi teaduskeskusest AHHAA, kus tutvuti nii inimese sisemuse kui ka vee saladustega.

Reelika TÕNISSON

Eliise näitab, kui suured need paberirullid tegelikult

olid. Foto: Eva-Liisa Kasela

Noortele neidudele meeldib tulega mängida ja pauku teha. Foto

AHHAA kodulehelt

Šokolaadi kolm koostisosa:

kakaovõi, kakaooad, suh-

kur. Foto: Eva-Liisa Kasela

Eesti Vabariigi 95. sünni-päeva plakatite konkurss.

Kilingi-Nõmme Gümnaa-siumi õpilased olid väga usinad ning iga klass meis-terdas Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva auks konkursi raames isamaalist au ja uh-kust demonstreerivaid pla-kateid. Vastavalt ainetunni-le kujunesid erinevad tee-mavaldkonnad, tuues esile sellega Eesti ühiskonna, ajaloo ja kultuuri mitmes erinevas vaatevinklis. Pari-maid plakatiloojaid autasus-tati 22. veebruaril toimunud Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul aktusel. Terve

veebruarikuu kaks viimast nädalat leidus ruumi kõiki-dele kunstiloomingutele kaunistamaks meie kooli seinu ja stende.

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Ki lingi -Nõmmes.

23. veebruaril juba pool tundi enne keskööd, kogu-nes suur hulk nii suuri kui väikeseid Saarde valla une-tuid Kilingi-Nõmme Klubi juurde, et võtta üheskoos ette isamaaline teekond Lipuväljakule. Inimeste meeli ülendasid rongkäigu eesotsas marssivate kaitse-liitlaste trummimäng, isa-maalised laulud ning soo-just ja valgust andvad tõrvi-

kud. Vaatamata krõbekül-male ilmale oli rahvas kan-natlik ning pidas vapralt vastu. Täpselt sel hetkel, kui kell lõi kaksteist, kõlas Eesti Vabariigi hümn ning sellele järgnes iseseisvusmanifest, mille luges ette Mihkel Vinogradov. Sõna sai ka Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ning tervitas kõiki isamaalise kõnega. Seejärel kõlas hundude hümn ning anti au väikestele vapratele skautidele, kes andsid pidu-liku hundulubaduse. Nad said ametlikult Eesti Skauti-de Ühingu liikmeteks. Igale mudilasele seoti kaela ka uhke skaudirätik ning vane-mad skaudid õnnitlesid igat hundut isiklikult. Program-mi jätkudes üllatas publikut

Eesti Vabariik 95 Meie armas ja imekaunis vabariik Eesti tähistas järjekordselt oma sünnipäeva, seekord juba 95. korda. Suure juu-beli auks korraldati Kilingi-Nõmmes erinevaid isamaalisi üritusi, mis üllatasid meeldivalt kogu elanikkonda ning äratas taas rahva seas ellu võimsa ühtekuuluvustunde.

küünaldega tants, mille esitas naisrahvatantsurühm laulu „Kodu“ (Toomas Voll/ Ly Kuningas) saatel. Pärast tantsu astusid tervi-tuskõnedega üles vallavoli-kogu esimees ja Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi di-rektor Erli Aasamets ning Kaitseliidu Pärnumaa male-va pealik major Mehis Born. Seejärel asetati pärjad pidu-likult ausamba juurde ning Kaitseliit marssis eemale, et lasta relvadest mõned au-paugud. Tseremoonia lõpe-tas uhke ja särav ilutulestik, mis oli ilus punkt kogu meeldejäävale iseseisvus-päeva üritusele.

Kirjatark – lootusetu dramaqueen! 14. veebruar - rahvusvaheline valentinipäev. Päev, mil armastajad peavad üksteist meeles ja pühendavad endile ühe kauni päeva. Teatavasti ei hüüa armastus nagu ka õnnetus tulles. See tekib kõige ootamatumal ajal kõige ebasobivamas kohas kõige kummalisema inimese vastu. Kedagi süüdistada ei ole, kiruda võime ainult iseendid.

Triinu OTS

Kerli KORE

Neljapäeval ronisime koos väikese õe Ingeliinaga roo-sadesse kostüümidesse, et pidulikult kohale toimetada kiindumusavaldused sala-pärastelt inimestelt. Et lisa-da veidi pidulikkust, olid kohustuslikeks elementi-deks sulgedest tiivakesed ja armunoole vibu. Nimelt

ü r i t a t i j ä l j e n -d a d a k ü m -m e k o r d a kuulsa-mat ar-m a s t u s e -j u m a l a t Amorit. Kahjuks polnud meil atsakat heledapäist noormeest, kes oleks nõus linadest val-

mistatud r ü ü s s õ n u -m e i d edasta-

m a , seepärast

p i d i d k i õ p i l a s e d

leppima üleni roosade õdede

Koredega.

Kindlasti piinavad kõiki

poisse ja tüdrukuid, kes said punase südame, millel armastusavaldus, kummali-sed küsimused: Miks mina? Kellelt? Kuidas?

Kui nüüd rääkida asjast, tekkis Kirjatarga meeskon-nal ületamatu tahtmine kiusata neid noori, kes on märkinud ühes sotsiaalvõr-gustikus oma perekonnasei-suks hõivatud. Nimelt väi-keseid turteltuvisid. Ja mil-

Paar näidet plakatitest.

lal veel oleks selleks ideaal-sem aeg kui 14. veebruar? Mõeldud, tehtud!

Valisime välja 8 sihtmärki: Urmet, Iiri, Kai Triin, And-

ris, Kristiina, Ger-h a r d - G u s t a v , Merlin ja Janet.

“Amori” postkon-toris valmisid süda-mesoovidega kaar-did salajastelt aus-tajatelt.

Valisime kostüü-mid, mis oleks pii-savalt provokatiiv-sed, tähelepanu

köitvad, kuid samas arm-sad ja meeldejäävad. Kind-lasti on segaduse külvami-seks oluline ka õige ajastus. Sobivaim tundus üks tund

e n n e s ö ö g i -

vahetundi, sest siis on emotsioon alles värske söö-gilaua taga aruta-miseks ja speku-leerimiseks.

Viimaseks eta-piks oligi skan-daalsete sõnumi-te tähelepanuköi-tev üleandmine, mis toimus nel-janda ainetunni ajal. Kõik õnnes-tus 100% tänu

aineõpetajate vastutulelikku-sele, kes lubasid kahel roosa-mannal oma tundi segada.

Niisiis on segadu-sed ja küsimused oma vastuse saa-nud. Tegemist ei olnud tõeste armas-t u s a v a l d u s t e g a , vaid puhtsüdamli-kult siira lavastuse-ga rahuldamaks vastupandamatut soovi külvata draa-mat.

Tahaksime soovida k õ i k i d e l e „ohvritele“ pikka kooselu, õnne ja armastust. Samuti siiralt vabandada kõikide ebamuga-vuste pärast, sest meie eksperiment kukkus tänu asja-osaliste tugevate omavaheliste suhe-te tõttu põhimõtteliselt läbi. Lootsime koridoridel

Kerli ja Ingeliina salapäraste

sõnumite viijatena. Fotod:

Maarja Voort

näha Ladina-Ameerika see-bikatele omast karjumist, kaklust, verd ja pisaraid. Kahjuks kuulsime ainult lihtlabaseid eestlastele oma-seid omaette pobinaid. Lisa-ti veel lõppu, et peaks vist

oma kaasaga sellest rääki-ma.

Siiani pole Kirjatarga mees-kond kuulnud traagilistest lõppudest, seega oleme õnnelikud, et pääseme puh-ta südametunnistusega.

Urmet

saab oma

salapära-

se neiu

armastus-

avalduse!

Kristiina on sõnumi üle nii rõõmus, et suurest õnnest lausa embas meie väikest

Amorit.

Südamekese edastamine Kai Triinule.

Segasime Gerhard-Gustavi füüsika kontrolltöö tegemist. Loo-

dame, et teadmiste kontroll ei ebaõnnestunud!

Ingeliina ja Andris sobisid kui kaks

tilka vett!

Toome teieni võitjad ja võistlused, kus Saarde valla noored on osalenud.

17.-18.11.2012. IX Estonian CUP. Noorte parimad: Väi-no Daum ja Hendrik Raid.

26.12.2012. Valmiera kooli-devaheline võistlus. Parim võistkond Kilingi-Nõmme I.

28.12.2012. Saarde valla 2012. aasta noorte MV. Neidude parimad olid Karin Rea, järgnesid Hele-na Tann ja Kristel Talvik ja noormeste parimad olid Mario Mihkelson, Hendrik Raid, Ats Kaldma ja Arvi Laasme.

6.01.2013. Pärnumaa XXVII individuaalne MV III etapp. Kilingi-Nõmme parimad

noormehed: Mario Mihkelson, Arvi Laasme ja Marcus Jürimäe, neiud: Kris-tel Talvik, Helena Tann ja Karin Rea.

26.01.2013. Kalju Tiigi

VIII mälestusturniir. Pari-mad olid Kilingi-Nõmme noored.

0 3 . 0 2 . 2 0 1 3 . Noorte Eesti MV koroona üksik-mängus. Pari-mad olid Mario Mihkelson ja Helena Tann.

Uudiseid koroonalaualt 25.-22. märtsil suunduvad meie kooli parimad lauamängurid Ukrainasse, Bojarka linna rahvusvahelisele lauamänguturniile. Need õpilased on Arvi Laasme, Helena Tann, Kerdo Lensment ja Mario Mihkelson. Anname aru, mida need tublid õpilased selleks teinud on.

09.02.2013. Eesti nais- ja meespaaride MV parimad olid Arvi Laasme ja Kerdo Lensment

Noorte treeneriks on Viire Talts.

Tänusõnad Saarde vallava-litsusele, kes leidis vabad vahendid toetamaks võist-lusreisi Ukrainasse.

Fotod: Guido Trees

Arvi LAASME

Väino DAUM

Kooli visad hinged

Vastlad KiNG style’is 12.veebruaril, vastlapäeval, mida tähistatakse üle Eesti, korraldas ka Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilasesindus väikese võistluse oma kooli õpilastele.

Maru Mehis KORE

Vastlapäev Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis möödus hoogsalt ja lõbusalt. Kõige pikemat liugu aga keegi ei mõõtnud, selle asemel oli kolme-osaline kelguvõistlus koolimaja sisehoovis.

Võistlus, millest kogu kooli-pere osa võttis, koosnes kolmest etapist:

esimeses etapis tuli kindad käes viia kui-vatatud oad ühest jogurti-topsist teise topsi. Järgmise-na, kui kõik kuus meeskon-naliiget olid topside juures ära käinud tuli hüpata kelkude peale ja teha üks väikene ring. Kolman-das etapis aga tuli teha rivi topsist topsini, ning anda käest

-kätte ube, et need topsi pai-gutada.

Võitsidki need klassid, kelle

koostöö kõige ladusamalt sujus.

Vastlaralli ümber pargi.

Algklasside lapsed võistlusootuses. Fotod: Maarja Voort

Sel aastal pidas Kadri Karoni kujundatud lava vastu 62 esitust. Plaanitust kahe võrra vähem. Nimelt olid kaks lauljahakatist ootamatult haigeks jäänud ning seetõttu ei saanud kon-kursist osa võtta. Sellest on muidugi kahju, kuid usun, et praeguseks ajaks on nad juba toredalt terved ja val-mistuvad järgmiseks aas-taks, et anda kõva lahing oma konkurentidele. Kui panna üleüldiselt terve päev ühte lausesse, siis tekib mul tahtmatult küsimus, et kas tõesti on seda harvanähtud siirast rõõmu siin maailmas laste silmade läbi nii vä-he? See tähendab lahtisele-tatult, et enamus laule olid lüürilised, kurva- ja raske-meelsed. Mõni laul ajas lausa oma südantlõhestavu-sega nutma. Vähe leidus hoogsaid, jalga tatsumapa-nevaid laule, mis oleks jää-nud kummitama õhtu lõpu-ni. Samas leidus esitusi, mis paelusid oma huvitavusega. Kuulama pani ennast Lau-lulinnu tiitli pälvinud Sand-ra Laagus Häädemeeste Keskkoolist, keda juhendab Elon Miisna, meie laulu-stuudio juhendaja. Muidugi tegid seda ka meie endi kooli kasvandikud Triinu Ots ja eelmisel aastal põhi-

kooli lõpetanud Joanna Jakobson, kes esinesid nii solistidena kui ka duetina. Kommentaariks võib öelda, et hea on kuulata treenitud häält ja professionaalset muusikat. Lisada võib ka, et Triinu pälvis oma esitusega I koha tiitli. Suureks üllatu-seks oli kaks aastat tagasi Kirjatarga Lemmiku tiitli pälvinud Peeter Hansen. Naissoost isikud saalis lau-sa sulasid. Nende poolt tuli Peetrile ka asjakohane aplaus ja kriiskavad huiked ilu-sa ja hur-mava esitu-se eest. S h o w e l e -ment ides t tundsin sel aastal puu-dust. Kui eelnevatel a a s t a t e l üllatas pea iga teine n u m b e r mõne vah-va kostüü-mi või tore-da kaaslase näol, siis sel aastal rõõmustati publikut kostüümipeoga vähe. Lava-laudadel nägime Terhi Kuuse imevahvat seelikut, mis läks ta lauluga suurepä-raselt kokku, ühte teo-kest ja vahvat põrnikat.

Kollektiivesinemised olid veidikene rõõmsamad. Nägi-me Surju Põhikoolist väga toredaid esitusi Tiia Her-manni juhendamisel, kellelt lava tagant sai teada, et seal koolis olla niivõrd palju hu-viringe, et laulmisele ruumi ei jäägi. Seetõttu tehakse proove vahetundide ajal. Samuti oli Pärnu Rääma Põhikooli bänd ka väga efektne ja tore vaheldus

plaadimän-gijale ja kla-v e r i l e . Kõige enam t a h a k s i n välja tuua kogu päeva pärlit. Selle meisterda-sid valmis 7. k l a s s i d e poiste an-s a m b e l V ä n d r a Gümnaasiu-mist, keda j u h e n d a b Liivi Lumi-jõe. Tahan teha suure kummardu-

se neile pois-tele oma julguse ja leidlikku-se eest. Noored mehed olid traksides, valgetes särkides, vingete sonidega ja esitasid tantsulise laulu, kus isegi roosid rahva sekka lendasid! Meeldejäävad olid ka kolm poissi: Jaanus Talts, Andreas

Kaunim Metsalaul 2013 24. jaanuaril sai Kilingi-Nõmme Klubis taas nii väikseid kui ka suuri laululinde. Igaüks vaikselt närveerimas eel-seisva esituse pärast uhkel laval. Olin ka kohal, et oma professionaalne pilk peale visata ja välja valida Kirjatarga Lemmiku auhinna kandidaat.

Pärna ja Martti Tarsalainen. Kui jõuda nüüd minu lõpp-tulemuseni, siis kõige enam sümpatiseeris mulle Surju Põhikooli “väike põrnikas”, kes oli nii mehine, kuid samas ka ääretult südant-soojendav oma laulukesega. Lõppotsusena saigi Martti Tarsalainen selleaastase üllatuse Kirjatarga poolt. Julget poissi, kes sügisel ei pidanud viisigi, juhendab Tiia Hermann. Loodame Marttit näha ka järgmise aasta Metsalaulu konkursil.

Metsalaulul oli palju toeta-jaid, keda siinkohal korral-dusmeeskonna poolt täna-me!

AS Metsataim, Avon Eesti OÜ, Balbiino AS, Büroo-mark Pluss, Eesti Metsa-selts, Egmont Estonia AS, Kilingi-Nõmme Gümnaa-sium, Kilingi-Nõmme Klu-bi, Klubi „Eakas“, Koolileht „Kirjatark“, Kultuurkapital Pärnumaa ekspertgrupp, Meeskoor Nõmmela, MTÜ AIK Livonia, Naiskoor Ka-narbik, Oberis OÜ, Olerex AS, OÜ Lumiroos, OÜ Vilensa, Port Artur AS, Pär-numaa Omavalitsuste Liit, R a h v a t a n t s u r ü h m „Kilingi“, Riigimetsa Ma-jandamise Keskus, Saarde Hariduselu SA, Saarde Val-lavalitsus, Sander LKP OÜ, Tallinna Kaubamaja AS, Tamrex Ohutuskeskus, Wendre AS.

Kerli KORE

Kirjatarga lemmik Martti.

Auhinnatoolid, mille autoriteks on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilased. Fotod: Maarja Voort

Uued näod 9. klassis Seoses Saarde valla hariduselu ümberkorraldustega tuli Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 9. klassidesse mitu uut õpilast, kelle sihiks põhikooli hariduse omandamine. Küsisimegi neilt, kuidas on nad rahul siinse koolieluga.

Luise Maria TALLO

Brith Marii TREIAL

Toni Kukke

tuli Tihemetsa Põhikoolist põhjusega, et Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis asub kõige lähe-mal kodule. Küsimusele, mida ta koolist ootas, vastas ta, et ootas häid õpetajaid ja sõbralikke klassikaaslaseid. Ta ütles, et te-ma ootused läksid täppi. Tema sõnul on õpetajad normaalsed ja kooli juures meeldib talle see, et saab võrkpalli mängida ja üldse muu spordiga tegeleda. Toni lisas ka, et klass suhtub temasse hästi.

Karl Maidle

tuli Tihemetsa Põhikoolist ja selgitas Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse tulekut sellega, et see on kõige lähe-mal tema kodule. Mingeid ootusi tal uue kooli suhtes ei olnud. Tema sõnul on uue kooli õpetajad nor-maalsed ning klassikaaslased suhtuvad temasse hästi. Küsi-musele, mis talle Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi juures ei meeldi, ei osanud ta midagi halba välja tuua, kuid plussina tõi välja siinsed head sportimisvõimalused.

Piret Meltsas

tuli August Kitzbergi nimelisest gümnaasiumist, mis asub Karksi-Nuias. Piret selgitas kooli valikut sellega, et Kilingi-Nõmme spordi-hoones saab tegeleda talle meeldi-vate spordialadega ning siin on ka mõnus ühiselamu, just seepärast tundus talle see kool parim. Suuri-mad ootused uuest koolist olid, et siin oleks head õpetajad ja kord. Tema ootused läksid täide, eriti tõi ta esile toreda matemaatika õpetaja. Küsimusele, kuidas klass temasse suhtub, vastas ta, et hästi kok-kuhoidev klass on. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi juures häirib teda see, et süüa saab liiga hilja.

Karin Rea

saabus meile Tihe-metsa Põhikoolist. Ta loodab, et koolivahe-tus annab talle tugeva aluse eksamite soori-tamiseks. Eks näis kas ootused vastavad tõele. Küsimusele, kuidas talle siinsed õpetajad meeldivad, vastas ta, et mõned on head, aga mõned ei meeldi üldse. Mi-

dagi muud halba ta Kilingi-Nõmme Gümnaasiu-mi kohta öelda ei osanud. Meeldib talle aga see, et kool on kodule lähedal.

Ants Arukask

tuli sarnaselt Karlile samuti Tihemetsa Põhi-koolist Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse. Põh-juseks kooli lähedus kodule. Ootusi tal uue koo-li kohta polnud, aga ta kartis, et ei harju uue keskkonnaga ära. Hirmudeks polnud põhjust ja see kool meeldib talle väga. Klass on tema vastu sõbralik ja ta saab kõigiga hästi läbi. Kooli juu-res meeldib talle see, et saab tutvuda uute ini-mestega, halvema poolena tõi ta välja selle, et nii pika maa peab kõndima järgmisesse tundi.

Fotod: Erakogu

Hr. Tõnisson– teel teadmiste tippu! Autahvlist möödudes märkame pidevalt nime Rando Tõnisson. Kes see mees on? Mis on tema teadmiste ja edu saladuseks? Kirjatark otsustaski saladuseloori kergitada ja Randost rohkem teda saada.

Anett LAARMANN

Triinu OTS

asjadele. Kui olen midagi paar korda läbi teinud või kuulnud, siis tõenäoliselt suudan selle hiljem meelde tuletada või loogikaga välja mõelda. Veel tuleb tänada meie kooli õpetajaid, kes aeg-ajalt midagi uut ja hu-vitavat õpetavad või soovi-tavad.

Kuidas Sa ise sellesse suh-tud, et õpetajad Sind kõik-võimalikele võistlustele saadavad, kas võtad seda tüütu kohustuse või pigem kasulike väljakutsetena?

Varem pidasin seda tüü-

tuks kohustuseks, kuid tegelikult on see mulle ai-nult kasuks tulnud. Olen leidnud uusi tuttavaid ja saanud väga palju uusi teadmisi, mida koolis kas vähe käsitletakse või siis üldse mitte. Mulle meeldib ka probleeme lahendada, neist olümpiaadid üldiselt koosnevadki. Olen protsessi inimene ja naudin lahendu-se otsimist.

Milline on Sinu lemmik-õppeaine, miks?

Otseselt mul lemmikõppeai-net pole. Meeldivad siiski reaalained. Pikka aega pida-sin oma lemmikuks mate-maatikat, kuid äkitselt leid-sin end füüsika lainelt. Juba lapsest saati on mind lum-manud universum ja tähed, samuti mõtted, kuidas maa-ilm töötab.

Kui oleksid ise koolis õpe-taja, siis mida Sa muudak-sid?

Tõenäoliselt muudaks õppi-mist rohkem praktilisemaks. Teoreemide ja reeglite pähe-ajamine muutub tüütuks.

Praktiline lähenemine muu-dab asju lihtsamaks. Hea näide on autosõit. Võid ju teada, kuidas masin töötab ja mida teatud olukordades teha, kuid kui pole kunagi roolis istunud, pole neist teadmistest mingit kasu ja sõidust ei tuleks tõenäoliselt midagi välja.

Kuidas valmistud eelseis-vaks eksamiperioodiks? On sul seoses lõpetamisega ka mingeid hirme?

Olen keskendunud valitud

Tere, Rando! Räägi veidike endast, kes Sa oled ja mil-lega tegeled?

Oma esimesed eluaastad veetsin ma Tartumaal, kust pärast paari aastat kolisime perega Kilingi-Nõmme, kust on pärit mu isa. Olen oma iseloomult tagasihoid-lik, vaikne- meeldib olla üksi ja elusaladuste üle mõtiskleda. Pean tähtsaks suhtlemist teiste inimeste-ga, eriti sõpradega. Peale mõtisklemise aitan isa Silla-otsa talus töödega. Isa Rai-vo on kuldsete kätega- suu-dab teha pea kõike, mis vaja. Temaga koos töid te-hes on ka endale midagi külge jäänud.

Millega Sa peale kooli tegeled, mis hobid Sul on?

Peale kooli on mu tegemi-sed enamjaolt seotud arvu-titega. Mängin arvutimänge juba üsna pikka aega. Hilju-ti avastasin, et interneti kaudu on väga meeldiv ja lihtne teadmisi koguda. Vaatan lühifilme ja videoid erinevatest teadusvaldkon-dadest. Sellised laiad ja mitte eriti tuntud teadmi-sed huvitavad mind. Hiljuti ajaloo tunnis suutsin teiste-le selgeks teha sakslaste k o d e e r i m i s m a s i n a „Enigma“ tööpõhimõtted. Kes oleks osanud arvata, et see teadmine mulle kunagi kasuks tuleb?

Teatavasti oled väga hea õpilane ja pea igal olüm-piaadil, kus Sa käid, saa-vutad poodiumikohti. Mis on Su edu saladus?

Oma edu saladuseks peangi neid videoid, mida interne-tis vaatan. Samuti on mul väga hea mälu kindlatele

Sõpradel on Rando (vasakul) elus tähtis koht. Pildil on Rando

koos klassivend Urmetiga. Foto: Eva-Liisa Kasela

ainetele. Püüan teha võima-likult palju, võib-olla isegi liiga palju. Püüdmise ase-mel peaksin rohkem tegut-sema. Otseselt hirme pole, olen kindel, et eksamitega saan hakkama, heade tule-muste nimel pean aga pin-gutama.

Kuhu plaanid pärast güm-naasiumi lõpetamist edasi õppima minna? Millised tulevikuplaanid Sul on?

Plaan on minna õppima matemaatikat, kuid kaalun veel ka füüsikat või isegi midagi IT alalt. Reaalaineid on tulevikus kindlasti vaja ja nendega on hea võimalus korralik töökohta leida. Elult plaanin võtta võimali-kult palju. Elus on kaks kindlat asja, sünd ja surm. Nende vahepealsel ajal püüan elada võimalikult meelepäraselt ja ilma kahet-sustundeta.

Kuidas iseloomustad oma klassi ja kogu lendu? Rää-gi palun mingi tore seik möödunud kooliajast.

Paremaid koolikaaslasi ja sõpru annab otsida. Me kõik oleme olnud üksteisele toeks. Toredaid seiku mee-nub kuidagi eriti palju seo-ses kunagise klassikaaslase Kabeli aka Jörgeniga, kes oma isiksuselt oli juba selli-ne, et kui tema oli kohal, siis midagi huvitavat ka juhtus.

Oled peaaegu 12 pikka aastat kooliteed käinud. Mida sooviksid oma klas-sikaaslastele edaspidiseks ja lõpetamiseks?

Et te kõik lõpetaksite suure-päraste tulemustega ja et kõik läheks ka tulevikus hästi. Loodan, et ka tulevi-kus oleme üksteistele toeks ja suhtleme edasi.

Mul tekkis juba eelmisel aastal mõte osaleda Tartu maratonil, kuna mu vend Veiko ja õde Katrin olid mõlemad juba mitu korda se l les t suurepä ra ses t võistlusest osa võtnud. Kahjuks eelmisel aastal en-ne maratoni vigastasin oma sõrme ning ei saanud osale-da, kuna ühe käega oleks sõit päris karm olnud.

Sel aastal olin ma Tartu m a r a t o n i k s r o h k e m valmistunud. Läbitud suu-sakilomeetreid sai kokku umbes 160. Seda pole just väga palju, kuid minu jaoks piisavalt. Eelnevalt tegin trenni jõusaalis ja sõitsin ainult klassikatehnikaga, kuna maratonil on lubatud ainult klassikatehnika. Nädal enne maratoni sõin rohkem süsivesikuid, kui tavaliselt, et 63 km läbimiseks energiat jätkuks.

Maratoni hommikul sõin korralikult kaerahelbeputru. Ärkama pidime juba viiest, kuna start algas üheksast.

Õnneks oli selle aasta suu-sailm super: stardihetkel oli umbes -5 kraadi külma ning hiljem juba -3 kraadi. Kilingi-Nõmme Gümnaasi-umi endistest õpilastest võtsid maratonist osa ka Veiko Vinkel, kes praegu õpib Otepääl Audentese S p o r d i g ü m n a a s i u m i s , Katrin Vinkel, Siiri Rist ning Kristjan Pahk, kes õpivad nüüd juba Tartu Ülikoolis.

Mina startisin viimasest stardigrupist, numbriga 5908. Start sujus hästi, kuk-kumisi polnud, minuga sõitis terve raja kaasa isa, Ville Vinkel, keda tulemus ei huvitanud, tähtis oli, et mina raja läbiksin. Selle aasta eesmärk maratonil oligi selle läbimine. Oleta-sin, et ma sõidan 63 km umbes 7,5 h. Päris stardi-jooneni jõudmiseks läks mul aega 4 minutit, kuna ma startisin nii kaugelt ja liikusin väga aeglaselt. Esi-mesed laskumised olid päris jubedad, enamus aega pidi sahka laskma, kuna muidu oleks ees olevale suusatajale selga sõitnud.

P a l j u d kukkusid laskumis-tel. Mul vedas, et ma suuski ä ra e i lõhkunud.

Kokku oli maratonil 6 toitlustus p u n k t i , kus sai s p o r d i -jooki, vett, kurki, lei-

ba ,

saiakesi jne. Minu jaoks oli parim legendaarne musti-kasupp, mil lest kõik rääkisid. Igas punktis jõin kaks topsi jooke, üks neist oli alati mustikasupp, mis andis hästi energiat. Maratoni seltskond oli meeldiv. Rajal olid kostümeerituna ka ka-na, surfipükstes mehed, kaelkirjak ja hiir. Sõidu parem pool oli esimene, kus oli korralikke laskumisi ja tõuse. 16. kilomeetril oli raja kõrgeim punkt Harimägi, pärast mida tuli paarikilo-meetrine laskumine. Las-kumistel sai puhata, kuid alati oli oht, et kui keegi ees kukub, siis kukun ka mina. Pärast seda, kui olin juba päris pikalt tõusu võtnud ja jõud oli otsakorral, tuli üks hea laskumine, kus ma kahjuks kukkusin, kuna kaks meest minu ees kukkusid ja ma pidin kiirelt reageerima, kuid reavahetus sellise kiiruse pealt oli päris kee-ruline, sõitsin meeste vahelt läbi ja sain ühe suusakepiga pihta ning kukkusin suure hooga vastu maad ning libi-sesin 10 meetrit allapoole. Vaatasin kohe üles, et keegi mulle otsa ei sõidaks ja üritasin kiiresti raja äärde saada, kahjuks järgmine las-kuja sõitis mu suusa otsa ning kukkus samuti, neid inimesi võis seal veel olla, kes kukkusid. Õnneks jäid suusad ja kepid terveks. Peale poolt maad hakkas väsimus võimust võtma, ma ei saanud puusa korralikult lahti ja seega oli samm kehv, mulle tundus, et suusk ei libise. Vahetasin isaga suusad, kuid asi oli minu tehnikas. Kohutav oli vaada-ta kilomeetriposte, 58 km veel lõpuni, 57 km lõpuni… Õnneks alguses läksid kilo-meetrid kiiresti. Viimased 10

Esimest korda Tartu maratonil! 17. veebruaril anti stardipauk 42. Tartu maratonile. Sellest võtsid osa tuhanded sportlikud inimesed. Stardijoone taha astus ka meie kooli abiturient Kristiina Vinkel, kellega Kirjatark juttu tegi ning soovisimegi teada saada, mis tundeid tekitas see rahvaüritus, kus stardi ja finiši vahele jäi ei rohkem ega vähem kui 63 kilomeetrit.

kilomeetrit olid mu elu pikimad! Isa küsis veel 6 kilomeetrit enne lõppu, et kas ikka jõuan lõpuni. Selle peale ma naersin ja ütlesin, et muidugi, kus mul ikka minna on. Lõpp oli metsa vahel mööda lauget maad. Isegi kui laskumine tuli, ei suutnud ma enam kükita-da, kuna kõik lihased olid valusad Enne lõppu tuli mul ootamatult jõud tagasi ja isegi tehnika sain korda! Suusk libises ilusti ja mõtlesin ainult finišini jõudmisele. Head meelt tegid sõitjad, kelle numbrid o l i d m i n u o m a s t väiksemad, 4000 ja 3000 sõitjad olid ka minuga seal taga, järelikult polnud ma viimane. Peagi saabus silt, et viimased 500 meetrit, siis hakkasin kiirendama. Sõitsin paaristõugetega lõpuni. Kuulsin rahva seast ergutamist ja oma nime. Isa lasi mul muidugi võita.

Pärast finišit pandi kohe medal kaela! Söögitalongiga saime sooja suppi, saiakest, teed. Minu jaoks oli sõit lõppenud ajaga 6:38:43,7 ning kohal numbriga 5627, seega tõstsin oma kohta 598 koha võrra. Õe Katrini aeg oli 5:54:50.6 ja koht 4986, Siiri Rist lõpetas ajaga 6:01:04.0, koht: 5119, (Siiri kandis ka pulsivööd ja kogu maratoniga kaotas ta 3460 kalorit). Veiko aeg oli 4:22:45.0, koht: 2131 ja Kristjan lõpetas ajaga 5:44:21.8 kohal 4744.

Kavatsen kindlasti ka järg-m i s e l a a s t a s e l l e s t suurepärasest üritusest osa võtta ja oma aega paran-dada! Soovitan kõigile, kellele sport meeldib!

Anett-Hildegard

LAARMANN

Foto on pärit orienteerumisvõistluselt, seepärast on esin-

datud vabatehnikas sõidustiil. Erakogu

Õpetajad tahavad patjadel heljuda!

Head unenäod vahetunnis on tagatud tänu unenäopüüdjale, mille spetsi-aalselt meisterdasid Laura Teearu ja Sylvia-Saskia Noorhani.

Õpside uus tuba Tiivustatuna uutest tuultest ja soovides ujuda moevooluga kaasa, otsustas “Kirjatark” rakendada oma äsjaomandatud teadmisi Feng shui´st. Eksperimendi päevaks valisime 8. märtsi. Õpetajate õnne ja edu valemi suurendamiseks lõime õpetajate tuppa vastavad teemanurgad. Kaks päeva oli pedagoogidel võimalus totaalse muutumise läbinud tubade hüvesid nautida. Tagasiside oli vaid positiivne ja niigi naistepäeva kõrgendatud meeleolus naispere suisa niutsus neile osutatud tähelepanust.

Helle Berg ja Ly Lü-nekund, aheldatuna teineteise külge roo-sade käeraudadega, poseerivad kuulsuste nurgas.

Ma ssa až inurk on suunatud neile, kel lihased pinges ja lähe-dale hiiliv stress tahab v õ i m u s t v õ t t a . Sõbralikku sügamist oli palju ja keelesüga-mist vähem.

Aaaaa, JUSTIN BIEBER!!!! Ka õpetajad vajavad nurgakest, kus suurt staari ülista-da ja noortega samastuda.

UN

EN

ÄO

PÜ

ÜD

JA

Rahapuu, mille all on hea nii töömõtteid koondada kui ka koolijuhile suurema palganumbri soov esit-ada. Õpetajate tungival soovil jääb rahapuu sinna kauemaks.

80-aastase pensionäri Hein-richi arvates ei ole õpilastel austust õpetajate vastu. Ta

lisas: „Poisid tuleks jätta üheks aastaks istuma.“ Teine esitatud küsimus pani eaka mõtlema, kuid vastus oli kindel. Nimelt peaks Heinrichi hinnangul õpetajatel olema õigus end kaitsta ja võimuandjad peaksid väga kiiresti rea-geerima ka ilma meedia sekkumiseta. „Ausus ja

austamine peaks olema mõlemal poolel, “ lausus pensionär.

17-aastane Marta, Koidula Gümnaasiumi õpilane, leidis, et õpetaja peaks enda eest ise seisma, mitte lask-ma ennast niimoodi kohel-da. Ta toonitas: „Kui õpeta-ja ei ole suuteline sellises olukorras toime tulema, siis ta ei sobi õpetajaks.“ Neiu arvas, et suhete parandami-seks tuleks üksteisesse lu-gupidavalt suhtuda. Ta lisas, et õpetajad võiksid rohkem toetada ja olla

mõistvamad. 69-aastane Linda, aktiivne Eesti Vabariigi pensionär, arvas, et õpetajal peaks ole-

ma rohkem õigusi ennast kaitsta. Teisele küsimusele oli tal raskem vastata, kuid naine leidis, et õpetajatel ja õpilastel peaks olema roh-kem omavahel suhtlemist. Linda pakkus välja, et klas-sid võiksid olla väiksemad. 25-aastane meediaplaneeri-ja, jalgpallur Joel arvas, et Tõstamaal aset leidnud koo-livägivald oli väga kahetsus-väärne ning see sündmus näitas, kui paigast ära on kohati tänapäeval inimeste

väärtushinnangud. Ta lisas, et see näitab ka, et õpetajad, keda muidu peetakse autori-teetseteks isikuteks, võivad

Tänavaküsitlus Käisin küsitlemas inimesi, et teada saada, mida arvatakse Tõstamaal aset leidnud koolivägivallast ning uurisin, kuidas parandada õpilaste ja õpetajate vahelisi suhteid.

pisut üllatuslikult ise sattu-da koolivägivalla ohvriteks. Joel ütles: „Nii õpetajatel kui õpilastel peab olema rohkem teineteisemõist-mist, teineteisega arvesta-m i s t n i n g

empaatiavõimet.“ 43-aastane Helle, kahe lap-se ema, leidis, et noortel puudub austus vanemate inimeste vastu. Ta lisas: „ Poiste käitumine peegeldab kodust kasvatust.“ Naise sõnul peaksid nii õpilastel kui ka õpetajatel võrdsed õigused olema ning prob-leemidest tuleks omavahel rääkida.

Jessika OTS

Tahvelarvutid Kui veel paar aastat tagasi ei teadnud enamus inimesi, mis on tahvelarvuti, siis tänaseks on asjalood muutunud ning paljud meist on sellest kuulnud ja paljud on ka selle endale soetanud.

Kristo SAVI

Nüüdseks on paljudel ini-mestel kodus tahvelarvuti. Tahvelarvuti on tegelikult suhteliselt vana asi, selle kontseptsioon oli välja mõeldud juba aastal 1968 ja selle esimese prototüübi esitlus toimus aastal 1971.

Esimest korda kasutati mõistet Tablet PC ehk tah-velarvuti aastal 2001, et defineerida uut arvuti-standardit. Aastal 2000 tut-vustas Bill Gates Windowsi-ga tahvelarvutid, kuid mee-dias ei ilmunud sellest mitte ühtegi artiklit. Järgmisel aastal tuldi välja uue proto-tüübiga, kuid ka see ei saa-nud erilist meedia tähelepa-nu. Esimeseks tõsiseltvõeta-

vaks tahvelarvutiks saab nimetada Apple iPadi, mida esitles Steve Jobs 27. jaanua-ril 2010 Apple pressikonve-rentsil. iPadi teist põlvkon-da esitleti aastal 2011, see oli

eelmisest 33% õhem ning Apple´i väidete kohaselt on see esimesest iPadist kaks korda kiirem. Kui esimesel iPadil kaameraid ei olnud, siis teise generatsiooni omal

oli neid kaks, üks ees ning teine ta-ga, see v õ i m a l -das teha videokõ-nesid ja t e h a videosid või pilte, mida sai siis teiste-ga jagada. N ü ü d -seks on v ä l j a s juba iPadi

neljas põlvkond, mis on eelnevatest veelgi kergem ja parema ekraaniga. iPad on olnud eeskujuks paljudele teistele firmadele, seda müüdi esimese aastaga 15 miljonit, iPad oli teerajaja uuele tahvelarvutite ajastu-le.

Pärast seda, kui Apple esit-les iPadi, hakkasid ka teised tootjad välja tulema oma tahvelarvutitega, ühed esi-mesed oli Dell Streak ja Samsung Galaxy Tab.

Tänapäeval on poodides lai valik igasugustes värvides ja lisavarustusega tahvelar-vuteid, nii kalleid kui ka odavaid, igaüks leiab enda-le meelepärase.

Foto: http://www.chipchick.com/2012/10/ipad-mini-

what-you-need-to-know.html

Kasuta enda aega efektiivsemalt! Sa oled kindlasti kuulnud kaasõpilasi virisemas, et neil ei ole päevas piisavalt aega kõige vajaliku jaoks. Jäta meelde, et AEG on Sinu väärtuslikeim ressurss! Sinu päevas on sama palju tunde kui Lady Gagal, Barack Obamal või Barutol.

Rait-Eino LAARMANN

1. samm: Tee suvalises järje-korras nimekiri oma ülesannete kohta.

2. samm: Määra, mis ajaks peavad ülesanded tehtud saama.

1. prioriteet: tänaseks või homseks.

2. prioriteet: ühe nädala jooksul.

3. prioriteet: ühe kuu jooksul.

4. prioriteet: järgmise aasta jooksul.

3. samm: Tasakaalusta oma tegemised.

Tööta oma ülesannete kallal vähehaaval, kuid iga päev. Alusta tänase päeva ülesannetest ja keskendu sellele, mis saab kiiremini või lihtsamini valmis, seejärel liigu edasi järgmise ülesandeni. Kui need kõik on tehtud, võib (kuid ei pea) edasi liikuda järgmise perioodi ülesannete tegemi-sele. Ideaalis saavad mõned pikema perioodi ülesanded juba enneaegselt tehtud.

4. samm: Arvesta ka sellega, milline osa päevast on sulle töötamiseks kõige mugavam. Mõned inimesed on palju loovamad ja produktiivsemad pigem hommikul kui õhtul.

5. samm: Jaota tööaeg kindlateks osadeks. Kujuta ette, et sa võistled ajale vastu.

• Tööta veerandtunniste, pooletunniste või tunniste inter-vallidega.

• Määra endale kindel ajalimiit, millal peab mingi osa ülesandest või terve ülesanne olema valmis.

6. samm: Tee oma töö-protsessis pause.

Pausid on vajalikud oma mõtete selginemiseks ning vajaduse korral nende ümberfokuseeri-miseks. Väikese järele-mõtlemise tulemusel võivad tihtipeale kiiresti vastu võetud otsused paista täiesti ebaloogili-sed ja vajavad suure töö ümbertegemist. Isegi 5-, 10- või 15minutilised pausid aitavad otsuseid paremini hinnata.

7. samm: Hoia oma tege-mistel silma peal.

• Tõmba nimekirjast juba tehtud ülesanded maha.

• Sa tunned ennast mõne ülesande valmissaamisel palju rahulolevamalt ja pingevabamalt.

• See omakorda annab sulle ärategemisrõõmu ja tunde, et oled midagi saavutanud, mis suuren-dab ka motivatsiooni tulevaste ülesannete tege-miseks.

8. samm: Väldi takistusi, mis võivad su tähelepanu kõrvale juhtida. Aeg liigub kiiresti. Paljud inimesed raiskavad oma aega aga sellega, et lasevad järgnevatel harjumustel oma tähelepanu hajutada oluliselt vähemolulisele.

• Ülesannete homse peale jätmine – olulised asjad lükatak-se edasi.

• Arvuti, televiisor, mobiil ja sõbrad – kõik need on head viisid, kuidas tööst kõrvale hiilida.

• Emotsionaalsed tõkked – igavus, unistamine, stress, süü-mepiinad, viha, ärritus ja armumine vähendavad kesken-dumist.

• Haigus – haigeks jäämine võib põhjustada ajakavas suuri muudatusi.

9. samm: Ära unusta jätta aega ka meelela-hutuse jaoks. Seda ei pea üldsegi palju ole-ma, kuid ole kindel, et seda oleks!

10. samm: Viimane asi – maga 6 kuni 8 tundi päevas. Kui sa ei maga vajalikke tunde täis, kannatad sa ilmselt keskendu-misraskuste all ja see ei lase sul efektiivselt tööd teha.

Nõuanded:

• Tee täiesti suvalisi asju kahe ülesande vahel, et aju saaks puhata ja sa ise saaksid ennast juba järgmise ülesande tegemi-seks ette valmistada.

• Et määraksid võimalikult realistlikud tähtajad, pead mõtle-ma, et kõik saab valmis vähemalt eelnevaks päevaks.

• Ära üle pinguta! Pole mõtet teha ebarealistlikku päevaplaa-ni, millest sa ei suuda kinni pidada. Selle asemel, et rohkem asju valmis jõuda, vaid suurendad oma stressitaset.

• Kui su tähelepanu on kõrvale juhitud, siis esimene samm on probleemi äratundmine. Siinkohal võid uuesti lugeda ülesannete nimekirja. Proovi ennast positiivselt ümber mee-lestada, otsi sobiv koht õppimiseks ja hakka kasutama telefo-nil automaatvastajat.

• Pärast iga suurema ülesande valmissaamist premeeri en-nast mõne vaba momendiga televiisori ees või õhtusöögiga sõpraderingis

Allikas: www.wikihow.com

Tuntud Eesti tähetark Igor Mang on täheldanud, et maoaasta võib tuua suuri ühiskondlikke segadusi, seda eriti aprillis, mais ja sügisel. Kuid see-eest on oodata paremaid ja viisaka-maid inimsuhteid. Kuna seekord on madu musta värvi, siis võib selle mõjust välja lugeda kontsentreeri-tuse esile kutsumist, mis toob edu nendele, kes suu-davad hästi keskenduda. Kuna madu iseloomustab üsna suur esteetlikkus, siis on alust arvata, et inimesed hakkavad rohkem tähelepa-nu pöörama oma väljanäge-misele, oma väljaütlemistele ja viisakatele kommetele. Madu sümboliseerib tarkust ja kavalust ning ööpäevases tsüklis kujutab maoaasta hommikust aega, mil virgu-takse unest. Näiteks, hom-mikul kohvi või teed juues on hea oma päevased toi-mingud läbi mõelda. Aasta esimesel poolel tun-dub elu rahutu olevat, kuna sündmuste kallal kiire te-gutsemine ei luba aega mõt-lemiseks. See, kas maoaasta tuleb parem, kui draakoni-aasta, ei oska öelda, kuid sündmuste käik on rohkem läbimõeldud ja paranduste-ga. Neid, kes on mao märgi all sündinud, iseloomustab kõige paremini sügav mõt-lemine ja tugevad tunded. Madu on väga heasüdamlik ning tal on hästi arenenud huumorisoon. Madu oskab edasi anda huvitavaid mõt-teid ning suudab kergelt liituda erinevate kõneluste-ga. Peale selle on ta tihti võimeline nägema situat-sioone mitmest erinevast vaatenurgast. See muudab mao suurepäraseks otsusta-

jaks. Ta kaalutleb kaua ning jälgib hoolega, enne kui mingisuguse otsuse vastu võtab. Madu armastab pi-dutseda ning tahab elada luksuslikku elu. Kuid vahel vajab siiski ka aega iseenda jaoks ning tahab tegeleda oma hobidega. Madu kait-seb usinalt oma sõpru, kui selleks vajadust on, ning soovib luua ainult pikema-ajalisi sidemeid.

Kuidas mõjutab maoaasta 2013. aastal tähemärke?

ROTT- edu-kas karjääri- ja tööaasta.

Heaolu tsoon- karjääri ning õigete valikute tsoon.

Eluvaldkond- õiged vali-kud, otsused, elutee loomi-ne ja strateegiad.

P Ü H V E L - e n e s e -täiendamise aasta.

H e a o l u tsoon- teadmiste tsoon.

Eluvaldkond- iseenda tundma õppimine, enese-täiendamine.

T I I G E R - tuleviku loo-mise aasta.

Heaolu tsoon- sisemise potentsiaali tsoon.

Eluvaldkond- oma positiiv-sete omaduste aktiivne ja tulemuslik kasutamine.

JÄNES- edukas töö- ja armas-tuseaasta.

Heaolu tsoon- perekonna, su-guvõsa ja mineviku tsoon.

Eluvaldkond- eneseanalüüs, oma tugevuste ja nõrkuste määramine, oma mineviku mustrite vabastamine ja suht-lemine suguvõsa, perekonna-ga.

D R A A K O N - üleminekute ja uute harjumus-te loomise aas-ta.

Heaolu tsoon- raha, rikkuse ja rahulolu tsoon.

Eluvaldkond- rahulolu loomi-ne oma igapäevaelus.

MADU- mõju-kate inimestega tutvumise aasta.

Heaolu tsoon- raha, rikkuse ja väärtuste tsoon.

Eluvaldkond- tunda rõõmu v ä i k e s t e s t a s j a d e s t HOBUNE- suu-repärane rikku-se ja heaolu aasta.

Heaolu tsoon- kuulsuse, reno-mee ja hea nime tsoon.

Eluvaldkond- oma Mina mää-ramine.

KITS- avanemi-se, vabanemise ja muutuste aasta.

Heaolu tsoon- suhete ja armastuse tsoon.

Eluvaldkond- suhete loomine, toetamine ja arendamine.

Salapärane vesimao aasta 2013 Aastavahetus on meie jaoks jäänud juba kaugesse minevikku. Kuid Hiina horoskoobi järgi algas uus aasta alles 10. veebruari hommikul. Vana draakoniaasta jäeti seljataha ning oli aeg astuda uude aastasse- maoaastasse. Siin-kohal piilume veidi tulevikku, mida siis must vesimadu sel aastal endaga kaasa toob.

AHV- tulevi-ku loomise ja meelte puhas-tamise aasta.

Heaolu tsoon- sõpruse tsoon.

Eluvaldkond- sõprussuhete loomine, toetamine ja aren-damine.

KUKK- sise-mise potent-siaali avasta-mise aasta

Heaolu tsoon- laste, loovuse ja tuleviku tsoon

Eluvaldkond- oma tuleviku minapildi loomine, tuleviku-visiooni leidmine ja kinnita-mine.

KOER- ausu-se ja enese-otsimise aasta.

Heaolu tsoon- abistajate ja õ p e t a j a t e tsoon.

Eluvaldkond- juhendaja, abilise, nõuandja leidmine ja kasutamine oma elus.

SIGA- kergu-se ja armastu-se aa s ta .

Heaolu tsoon- reiside ja abistajate tsoon. Eluvaldkond- nõuandja või nõu andva asja kasutamine oma elus.

Kirjatark soovib teile ilusat ja edukat

maoaastat!

Triinu OTS

Lugupeetud kuulajad!

„Aeg on raha” - see on fraas, mis leiab laialdast kasutust. Kui me selle järgi toimime, võime välja tuua, et mida rohkem on isikul raha, seda rohkem on tema käsutuses aega. Kuid sellise loogika järgi on aeg aga kindel mõõt-ühik. Kas siis on võimalik näiteks ühe euro eest hanki-da, ütleme, ühe tunni? Või ühe päeva? See kõlab ab-surdselt, sest aeg ei ole ju tegelikult vahetatav igapäe-vakaup või ressurss. Seda on pidevalt ja lõputult ning selle väärtus on subjektiivne. Ül-diselt on aeg meie jaoks väär-tuslik siis, kui me oleme ol-nud selle jooksul produktiiv-sed. Vastasel juhul ütleme, et see on raisatud aeg. Et olla produktiivne, tuleb sul kõi-gepealt õppida aega kasuta-ma. Meile on aega antud niipalju, kui palju on meil eluiga. Tavainimesed mõtle-vad, mida oma ajaga peale hakata, kuid arukad inime-sed teavad, mida nad oma ajaga teevad, sest nad juba tegutsevad. Paljud kurdavad ju, et neil ei jätku aega. See on vale. Kui sa tegelikult plaaniksid ja ka hindaksid oma ajakasutust, jõuad sa kõigega õigeaegselt valmis. Kõige taga on enesemotivee-rimine ja sundimine. Kui sa jääd lennukist maha, siis on see võimalus kadunud igave-seks, sest sa ei hinnanud oma aega õigesti. See on lihtsalt läinud ja sul pole lootustki seda kinni püüda. Me oleme aja orjad, mis on meid igave-seks vallutanud. Seda ei ole võimalik mõjutada, küll on aga võimalik meil õppida seda kasutama. Õppige hin-dama oma aega.

Kallid kaasõpilased!

Aja planeerimine – see on kunst kasutada oma aega optimaalselt. Mis te arvate, kas te kasutate oma aega õigesti või pigem raiskate seda? Paljudele inimestele valmistab raskusi oma aega planeerida. Nad jätavad pi-devalt kõik viimasele minu-tile ja nii avastavad ennast peagi keerulistes olukorda-des, kust välja pääseda pole-gi nii lihtne. Ning siis nad ütlevad, et neil pole aega. Mis mõttes ei ole? Oletame, et kutsud oma sõbra välja. Ta vastab sulle, et pole aega. Tegelikult ju on aega, lihtsalt ta on valinud oma aja sisus-tamiseks mõne muu tegevu-se. On see siis õppimine, sportimine või kas või liht-salt puhkamine. Sisuliselt ongi ju aja planeerimine vali-kute tegemine.

Milliseid valikuid te siis tee-te? Otstarbekaid või ebaots-tarbekaid? Mõelge natuke, milline näeb välja teie tavali-ne päev? Ärkate, sööte, pese-te, lähete kooli, õpite, olete koos sõpradega, peale kooli lähete trenni või koju, istute mitmeid tunde arvutis, suht-lete inimestega, puhkate, käite väljas, mõned kindlasti õpivad. Valikuid on lõpmata palju ning need on iga ini-mese jaoks individuaalsed.

Võiks ju öelda, et kui osata oma aega optimaalselt kasu-tada, siis pole ka ajapuudust. Sageli kaotatakse aega, kuna puuduvad selged eesmärgid, plaanid ja prioriteedid. Nii lükatakse oma asju kogu aeg aina edasi ja edasi ning lõ-puks avastatakse ennast tupikus. „Teen seda kunagi hiljem“ on ütlus, mis viib teie unistused koos teiega

hauda kaasa. Nii et kui see on võimalik, siis tehke oma asjad kohe ära ning ärge raisake oma aega. Kaotatud aega ei saa üles leida ja kao-tatud aeg ei tule kunagi ta-gasi.

Proovi teha õigeid valikuid, seada endale eesmärgid ning prioriteedid ja ära ütle, et sul pole aega. Sulle on antud täpselt sama palju aega nagu meile kõigile siin maailmas. Oska seda lihtsalt hinnata ja kasutada. Kas meie või aeg – üks kahest on teise isand.

Kallid klassikaaslased!

Ma tahan teile rääkida ajast, kui tähtis ja oluline see meile on ning kuidas õppida seda hindama.

On väga palju inimesi, kes ütlevad, et neil ei ole aega. Alati on neil rutt ja oma üles-anded täidavad nad kiiresti, mille tõttu on tööd halvasti ja lohakalt tehtud. Sellised inimesed ei oska tavaliselt oma aega hinnata ega pla-neerida. Nad on enam-jaolt tigedad ja närvilised. Aja valesti hindamise tõttu pole niisugused isikud ka kunagi millegagi rahul. Selle tule-musel võivad jääda paljud tähtsad tegemised tegemata, milleks võib olla kas siis mõni koolitöö, kellegi abista-mine, külastamine või hoo-pis miski olulisem.

Niisamuti ei oska ka mina oma aega hinnata, viivitades oluliste töödega, näiteks antud juhul uurimistööga. Selle asemel, et koolitööga tegeleda, olen tihti sõprade-ga nädalavahetuseti väljas, istun niisama netis ja suhtlen teistega või siis käin trennis

“Õppigem hindama oma aega” Meie gümnaasiumi 11. klassi õpilased viisid edukalt lõpule oma teise kursuse osa, mis hõlmas endas kõne kir-jutamise põhitõdesid ning esinemisoskust, kuidas ennast väljendada ja rahvast kuulama panna. Siin on välja toodud mõned parimad palad teemal “Õppigem hindama oma aega”.

ning nii see aeg kaobki.

Vaba aega - seda mul kah-juks praktiliselt ei olegi, kuna ma ei oska oma aega planeerida, raisates seda mõttetutele tegevustele. Tihti on mul tegemata töid. Kuid nüüd, mõeldes kõige-le sellele, mõistan ma, et aeg on ju suurim kink, mis elu on meile andnud. Raa-dioski kõlaval laulul – „Meil on aega veel“ on tõe-tera sees. Tänaseks olen ma aru saanud, et ma peaks oma aega paremini hinda-ma ning planeerima. Tule-nevalt sellest näiteks vähem olema messenger’is või facebook’is ning rohkem suhtlema inimestega näost-näkku. Nii toimides tun-neksin end kindlasti palju rahulikumana ja enesekind-lamana. Ja mis kõige põhili-sem, hinnates meile antud aega, saame elada rahuli-kult ja õnnelikult, mõtlema-ta, et sellest puudu on ja midagi tegemata jääb. Lõp-pude lõpuks on meil palju vabu hetki, mida veeta koos tähtsate ja lähedaste inimes-tega meie endi jaoks.

Lõpetuseks tahaksingi öel-da - õppigem hindama oma aega õigesti ja te näete, kui kaunis on elu ilma, et peaks kuskile või millegi pärast kiirustama.

Ragnar RANDOJA, 11C Janne TIKKO, 11C

Lii ZEREL, 11C

http://www.terviseamet.ee

TOP 15 soovitust

kevadvaheajaks

Ostke uued jalanõud, kevad tuleb!

Magage, magage, ma-gage.

Lugege raamatut, mis muudaks teie elu!

Minge matkama!

Minge vanavanematele külla!

Armuge ära!

Pange till tärkama

Tehke kodus /õpilasko-dus suurpuhastus!

Tooge tuppa kaseok-sad!

Kuulake head muusi-kat!

Minge veel VIIMAST korda uisutama!

Veetke vähem aega sotsiaalvõrgustikus!

Minge trenni, ran-nahooaeg läheneb.

Ostke uued päiksepril-lid! NB! Zum-Zum prillid on täiega OUT!

Lugege uut COSMOT!!

“Sa oled andekas, aga laisk nagu porikärbes.”

*** “Kes see nõelab siin nagu

tõeline rästik?”

*** ‘’Kui ma ei tea, siis ma saan

ju ka google’dada.” ***

Õpilase naermise peale ütleb õpetaja: "Novot, läm-

bu ära ka nüüd!"

***

"...mingi jutuajamine. Aare on koolis vä?"

*** Õpilane õpetajale: "Ma ei hakka vastust kirjutama,

see on igav."

***

“Õnneks on inimesed sure-likud!”

***

“Kas sa ennast emaseks ei maga?”

***

“Urmet teab seda, mida Rando õpib.”

***

Õpetaja uue Microsofti programmi peale: “Ma ei

oska siin mitte si**agi teha.”

***

“Jälle ahistatakse!”

***

“Pea mõtteist tühi.”

***

Õpetaja klassi tunniteema kohta: “Armastus, aga sek-

sini me ei jõudnud.”

*** “Sa oled õel… aitab, ma lähen võileiba sööma.”

“Nokulandia turistid sodi-vad taas atlaseid.”

***

Õpetaja leiab laualt ühe partei reklaampastaka ja

lausub: ”Keegi on oma par-teilise kuuluvuse siia jät-

nud.” ***

“Nõukogude naine saab kõigega hakkama.”

*** “Oled endale juba rikka vanamehe leidnud vä?”

*** “Kas sulle meeldib, kui ma

su kõrval karjun?” ***

“Need, kes homme tööd ei tee, lähevad seina äärde

mahalaskmisele.” ***

Kahe kõhetu neiu figuuri probleemide kurtmise peale kostab õpetaja: "Noh, peki-

kärakad!"

***

“Nirud kurdavad!”

***

Poiss istub aknalaual. Õpe-taja: “Noh, kukeke!” Õpila-

ne kärmelt vastu “Noh, kanake!”

***

Õpilane küsib: “Kas vastus on A või B .“ Õpetaja see-

peale: “Jah!” ***

Klassis valitseva vaikuse peale õpetaja: “Nii vaikseks kõik on jäänud mu ümber

ja mu sees.”

***

“Ma olen siin kulda pritsi-nud juba kahte lehte.”

***

“Mul on oma salasahtel.”

***

“Ma lähen varsti viipekeele peale üle.”

***

Õpetajad omavahel: “Nuh, said 10 korda kuulsamaks jah?” Teine õpetaja selle

peale: “Näh…..tola.”

… ja juttu jätkub

kauemaks!

Kui jutt on otsas ja ühtegi sõna enam pähe ei tule, siis Kirjatarga poolt paar osavat lauset, mis alati töö-tavad.

Ilus jutt.

Sa ei peagi alati aru saa-ma.

Mina olen sinu geisha!

Ära mõtle, kohe ütle!

Ma ei ole ju paha inime-ne!

Head lapsed, need kas-vavad peksuta.

Ma niisama omaette.

Sa oled nii hea ja tore, lausa tiivanukid ka paista-vad.

Sa oled kui tore jänes!

Ära höörti neid, keda sa laavid!

Kas sa tantsida tahad? Kui tahad siis mine, ma räägin seni su sõbrannaga.

Woah. Taevasse kutsu-takse üht inglit tagasi.

Kas sul on magnet tagu-mikus, et ma oma silmi sealt ära ei saa?

Sul on kõige ilusamad silmad.

Neiu, kas Teie emal on uut väimeest vaja?

Mees silitab naise nägu: “Vabandust, ma arvasin, et teil on seal midagi aga ilu ei tule vist maha!”

"Lõpeta ära" -"Lõpeta misasi?" -"Lõpeta ilusamaks minemine iga korraga, kui sind näen."

Strippar Marcol on lõuaimplantaat.

Minu lemmikriik on New York .

Seks on rõve, sellepärast me seda teemegi, et näidata kui rõve see on.

Aga miks mitte, kui huvi on.

Ma nägin Selena Gomez'i ilma meigita.

Mul ema ei käse üldse magama minna.