KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE

EKSAMIEELNE KONSULTATSIOONMerle SulgVKG 2012

E-aadress http://

opikirjavahemargidselgeks.weebly.com/kirjavahemaumlrkide-kasutus.html

NÄPUNÄIDE nr 1 Otsi öeldist ehk tegusõna

pöördelist vormi!

KOMATA SIDESÕNAD KOMATA SIDESÕNAD (peaaegu

alati): ja, ning, ega, ehk, või, (nii...) kui ka

KOMAGA SIDESÕNAD KOMAGA SIDESÕNAD (peaaegu

alati): sest, et, ent, kuid, kuigi, ehkki, kuna

(peaaegu alati): aga, vaid, siis

KOMAGA SIDESÕNAD kui, nagu, justkui, otsekui, kuni Kui nende järel on öeldis, on

nende ees koma.

ÜHENDSIDESÕNAD ehk MITMESÕNALISED SIDENDID

Ühendsidesõnad ehk mitmesõnalised sidendid (enamasti et- või kui-osaga):

isegi kui, ilma et, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, mitte et – kuuluvad kokku ning et ja kui ette koma ei panda.

ÜHENDSIDESÕNAD ehk MITMESÕNALISED SIDENDID

Lisaks veel ühendsidesõnu: nii kui, siis kui, nii et, nii nagu, sel ajal kui, peale selle et, lisaks sellele et, selleks et, vaatamata sellele et, sellele vaatamata et, enne kui, nii kaua kui, tänu sellele et, sellepärast /selle pärast et, seda enam et, niipea kui, pärast seda kui, eeldusel et, selle nimel et, selle asemel et, samal ajal kui ... Kindlasti vaid ÜKS KOMA, tihti ühendsidesõna ees.

KOMAGA küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad kes, mis, kelle, mille, keda,

mida, kellesse, millesse, kelles, milles, kellest, millest, kellele, millele, kellel, millel, kellelt, millelt, kelleks, milleks, kelleni, milleni, kellena, millena, kelleta, milleta, kellega, millega

KOMAGA küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad missugune, missuguse, missugust,

missugusesse ... milline, millise, millist, millisesse ... mitu, mitme, mitut, mitmesse ... mitmes, mitmenda, mitmendat,

mitmendasse ... kumb, kumma, kumba, kummasse ...

KOMAGA küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad kus, kuhu, kust, kuspool,

kuhupoole, kustpoolt … kuidas, kas … millal, mil, kunas, kui palju … miks, milleks, mispärast,

mistarvis, mistõttu, mismoodi, misjaoks …

KOONDLAUSE Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause.

Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited.

Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega.

Valssi, rumbat, foksi ja tangot olime juba ammu õppinud.

Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi ja tangot.

KOONDLAUSE Loetelus ei käi koma sidesõnade ja, ning, ega,

ehk, või, nii... kui ka ette.Me oleme ammu õppinud nii sambat kui ka foksi.

Loetelus käib koma sidesõnade aga, vaid, kuid, ent ette.Me õppisime sambat, aga foksi mitte.Me ei õppinud sambat, vaid rumbat.

KOONDLAUSE Kokkuvõtufraasiga koondlause

Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi, foksi, rumbat ja sambat.

Valss, foks, samba ja rumba – kõik need tantsud on meil nüüd selged.

KOONDLAUSE Erilaadilisi täiendeid üksteisest komadega ei

eraldata.See ilus sinisilmne poiss tantsis sambat.Vana väike puidust maja püsib veel kaua.

NB! Täiendid käivad sama objekti kohta, märkides selle eri tunnuseid.

Samalaadiliste täiendite vahele pannakse koma.          Pikad, lühikesed, kõhnad ja prullakad poisid - kõik tantsisid sambat.

KOONDLAUSE Samalaadilised täiendid on näiteks

1) omadussõnalised täiendid: Sinine, kollane, punane ja pruun värv said juba otsa.2) täiendid, mis näitavad samaliigilisi tunnuseid: Inglise, vene, saksa keele oskus on väga vajalik.

Alati eraldatakse komadega järellisandid:Järv, peegelsile ja sinine, läikis mändide vahel.

KOONDLAUSE Samamahulised määrused eraldatakse komadega:

Poiss käis võistlustel Tartus, Tapal, Elvas ja Põlvas.

Hõlmavaid, erimahulisi määrusi komadega ei eraldata:Võistlused toimusid Põhja- Eestis Jüri gümnaasiumis 16. märtsil 2010. aastal.

KOONDLAUSE Korduvad öeldistäited eraldatakse

komadega.

Maja on ilus, korras ja hubane.

Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila, Harjumaa. (MIS?)

Ma elan Kelgu tänavas Keilas Harjumaal. (KUS?)

KOONDLAUSE Semikoolniga eraldatakse koondlause

loetelude rühmad.

Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi.

LISAND Lisand on nimisõnaline täiend

(lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.            põhisõna                       lisand     Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi.

Lisand võib paikneda lauses nii põhisõna ees kui ka järel.

LISAND Eeslisandit EI eraldata komadega.

Insener Jaan Kaup vahetas töökohta.

Ülikoolilinn Tartu valis uue volikogu.

Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal.

LISAND Vormiliselt võib järellisand olla

1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga.2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas.3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagrites.

LISAND4) olevas käändes

Hillar Nahkur AS-i Signaal müügiagendina ei tulnud kohale.

5) võrdlus (kui-lisand)

Mina kui 12. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma.

LAUSELÜHEND Lauselühend on öeldiseta sõnarühm,

mille tuumaks on verbi käändeline vorm.

Alati eraldatakse koma(de)ga1) verbita lauselühendKoolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega vilistata nagu õues.

LAUSELÜHEND

2) määruslikud (MILLAL? KUNAS?) nud- ja tud-lühendidTöötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid.Töö lõpetatud, mindi peole.

3) kesksõna- ja mata-lühend järeltäiendinaKirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual.

LAUSELÜHEND Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna-

lühend eraldatakse koma(de)ga, kui lühendi tuum asub lühendi alguses:

Istusin laua taga, kuulates järjejuttu, ja unustasin oma töö sootuks.

Vastamata ainsalegi esitatud küsimusele, vangutas vanamees ainult pead.

LAUSELÜHEND Komaga ei eraldata

1) des-, mata-, maks-, tuna- lühendit, kui tuum paikneb  lühendi lõpus

    Pead õlgade vahele tõmmates jooksis tüdruk vette. Kodus sobivat rakendust leidmata kolis vanaisa maale. Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks.

LAUSELÜHEND

2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit)

Vaikiv olend vaid noogutas.

Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud.

RINDLAUSE Rindlause on lause, kus on vähemalt kaks

öeldist ja mille osalausete vahel on rinnastusseos.

Rinnastatud osalaused on omavahel seotud kas sidesõnade või komadega.          Päike paistab, ilm on soe.          Päike paistab ja ilm on soe          Päike paistab, aga õues on külm.

RINDLAUSE Koolon pannakse rindlause osalausete vahele,

kui järgnev osalause seletab eelmist või järeldab midagi eelmisest.

Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus.

Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma.

Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi.

PÕIMLAUSE Põimlause on liitlause, mille osalaused on

alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget.

Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda.

PÕIMLAUSE Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise

astme kõrvallausest alati koma(de)ga.Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla1) alistavad sidesõnad          et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid          siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt

PÕIMLAUSE3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses)

4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad          kes, kelle, keda, kellesse                    kuhu, kus, kust          mis, mille, mida, millesse                    milline, millise, millist

PÕIMLAUSE Kõrvallause võib asetseda pealause järel:

Tean, et sa tahad kinno minna.          Ei tea, kuhu nad läksid.

 Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu.

NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei panda koma mõlemasse kohta.

PÕIMLAUSE Kõrvallause võib asetseda pealause ees.

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi.Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi.Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema.

PÕIMLAUSE Kõrvallause võib asetseda pealause sees.Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks

põhjalikult.Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve

ääres.

Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele.          

Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, kuna pidin esmaspäevaks referaadi kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata.

NAGU või NII NAGU lause alguses Kui NAGU või NII NAGU on lause

alguses, on komakasutus vaba. Nagu kõik koduloomad (,) vajavad

hoolitsust ka kassid. Vrd Kassid nagu kõik koduloomad

vajavad hoolitsust. Nii nagu Eesti tarbija (,) võib mis

tahes liikmesriigi tarbija pöörduda...

KIILLAUSE Kiil on lause või sõna(ühend), mis on

paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud.

Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks.Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. Selles pole mingit kahtlust.

KILLAUSE Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse

kommentaare.

Ausõna, mina seda ei teinud.Kas tõesti, juba ta tulebki.Ei või olla, ema teab juba kõike!Suurepärane, Juku võitis.Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime.

KIILLAUSE Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de)

või sulgudega.Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit).Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised kui muu lausegi.Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi.Peaasi - ära mind sega.Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud.Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid.

KIILLAUSE Mõttekriipse või sulge tuleb kindlasti

kasutada, kui kiillause lõpeb küsi- või hüüumärgiga.

Ta ütles, et feminism on praegu moes - mida ta sellega mõtles? - ja sellest kirjutatakse liigagi palju.

Ta ütles, et feminism on praegu moes - mida ta sellega mõtles? -, sest sellest kirjutatakse liigagi palju.

 

NAGU tähenduses NÄITEKS NAGU võrdluses on loetelu, mis

sisaldab sõnu niisugune, selline, seesugune jt, ning koma ei kasutata.

Niisuguseid inimesi nagu Juhan Kont ja Peeter Pint ei ole just palju.

Selliseid uhkeid autosid nagu Audi või BMW sõidab tänaval palju.

NAGU tähenduses NÄITEKS Mitu kooli, nagu (=näiteks) Laiuse,

Torma ja Sadala kool,, on laiendanud oma õppesuundi.

MITU SIDESÕNA KÕRVUTI mitu sidesõna kõrvuti

ja et, ning kui, ega siis, kuid et jt

Tava ei luba panna koma sidesõnade vahele.

AGA ja VAID rõhumäärsõnadena

Kui aga ja vaid on rõhumäärsõnad, siis koma nende ees ei ole. Soe tee mõjub aga kosutavalt. Probleem on aga selles... Tema on minu kohmetuse üle alati vaid muianud.

da-tegevusnimi da-tegevusnime puhul on

komakasutus vaba. Soovitus: ära kasuta koma!

Meil ei jäänud muud üle (,) kui tagasi minna. (Vrd Meil ei jäänud muud üle, kui tuli tagasi minna.)

olema-verb

Olema-verbi väljajätt ei mõjuta komakasutust.

Ta oskab hinnata kõike, mis hästi tehtud (= mis on hästi tehtud).

Ta tegi rohkem, kui ette nähtud (= kui oli ette nähtud).

Ühendage juhtmed nii, nagu joonisel näidatud (= nagu on joonisel näidatud).

Mis meelel, see keelel (= mis on meelel, see on keelel).

ERANDID Erandiks on mõned kinnisväljendid,

mille puhul on komakasutus vaba. maksku (,) mis maksab saagu (,) mis saab tee (,) mis tahad olgu (,) kuidas on läheb (,) kuidas läheb jms. Eelistada võiks komata lauseid.

VABA KOMAKASUTUS Komakasutus on vaba, kui

kõrvallausest on välja jäetud pealause verbiga sama öeldisverb.

Klient näeb e-arvel kõike seda (,) mida oma paberarvel (= mida ta näeb oma...).

A-d teevad sama (,) mis S-ki. (= A-d teevad sama, mida teeb S-ki).

alates, võrreldes, hoolimata, vaatamata Vormid alates, võrreldes,

hoolimata, vaatamata, mis on kaassõnastunud, ei nõua koma.

Alates reedest (= reedest peale) hakkab kehtima uus sõiduplaan. Võrreldes Tallinnaga on Tartu turvalisem. Hoolimata kõrgest east nägi ta hea välja. Vaatamata kõigele oli õpilane tubli.

KOMAGA! Komaga eraldatakse niisugused

sõnad nagu muidugi, mõistagi, õigust öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks jts, kui need seisavad lause alguses ja neile ei järgne kohe öeldis. 

KOMAGA! Muidugi, Andres oleks võinud ju minna.

(Muidugi oleks Andres võinud minna.) Õigust öelda, seegi on üks põhjusi.

Kolmandaks, mingeid nõiasõnu ei olnudki. Kindlasti, see ootamatu sündmus puudutas meid. Samas, teistega peame ka arvestama. Niisiis, tulemus oleneb meist endast. (Niisiis oleneb tulemus meist.)

KÜSIMÄRK Küsimärki ei panda kaudse

küsilause järele (lause ei alanud küsisõnaga!).

Iseenesest tekib küsimus, kas poleks

olnud õigem vähem puhata.

TSITAADID Tsitaadid on sõnasõnalised väljavõtted

teosest või tuntud inimese ütlemised. Neid kasutatakse selleks, et toodud väiteid kinnitada või mõttele ilmekust lisada. Autori kirjaviis tsitaadis peab säilima, samas võib tsiteeritavast lausest mõned osad välja jätta. Väljajäetud sõnu tähistatakse mõttepunktidega, lauseid aga mõttekriipsudega (enamasti nurksulgudes).

TSITAADID Kui tsitaat, mille algusest on sõnu ära jäetud,

liitub tihedalt tekstiga, on mõttepunktid tarbetud (sel korral osutab väljajättele juba väike algustäht). Näiteks F. Tuglas on selle kohta öelnud, et „kõik meie paremad kirjanikud ... on ikkagi midagi pooldanud, idealiseerinud või põlanud — ning selles peitub nende jõud ja väärtus”.

JUTUMÄRGID Jutumärke ei kasutata värsiridade

tsiteerimisel, kui need on paigutatud eraldi muust tekstist ega sula sellega ühte. Näiteks Juhan Liiv ütleb enda kohta:

Minu mõttekangaskatki kärisend.Tuhat korda temast

süda värisend.

JUTUMÄRGID AGA muu teksti sees: Juhan Liiv ütleb

enda kohta: „Minu mõttekangas/ katki kärisend. /Tuhat korda temast/ süda värisend.”

JUTUMÄRGID NB! Jutumärkides tsitaate ja pealkirju

käsitatakse vahemärgistuse seisukohast nagu tavalisi lause moodustajaid. Nende puhul koolonit ei kasutata (v.a loetelukoolon) ning järelmärgid pannakse kinnijutumärkide järele. Kui tsitaat või pealkiri ise lõpeb hüüu- või küsimärgiga, ei kustuta see lauselõpu punkti. 

JUTUMÄRGID Lause „Mullast oled sa võetud ja mullaks

pead sa saama” teeb mullast tema verivaenlase, kellega tal on omad arved õiendada.

Igal kevadel on lehes pealkiri „Vallavanem hakkab maasikaid kasvatama”.

Võistkond oli leidnud liivas lebava pudeli kirjaga „Ära jäta taarat randa!”.

Sõna „haridus” on vaja õigesti kirjutada juba varakult. Kuidas käändub „iga”?

OTSEKÕNE Otsekõne koos saatelausega võib

toimida osalausena.

Mai ütles: „Ole valmis mind aitama!”, kuid see ei meeldinud mulle.

See ei meeldinud mulle, et Mai ütles: „Ole valmis mind aitama!”.

OTSEKÕNE Ainult koma, mida lisaks otsekõnele

tingib ka kõrvallause või sidesõna (aga, kuid, vaid jt), seisab jutumärkide järel.

Kui tüdruk ütles: „Seda poleks ehk tarvis olnud” , vastas Jaan kindlalt: „Oli tarvis!” Kui küsisime: „Kuidas teil on läinud?”, saime kuulda vaid kiidusõnu. Poiss lausus küll: „Võite võtta”, kuid paistis, et ta polnud siiski nõus. (Koma tingib peale otsekõne ka sidesõna kuid.)

OTSEKÕNE Ta ütles: „Mina kaasa ei tee,” ja

hakkas minema. (Koma tingib vaid otsekõne.) Õpetaja küsis: „Kas lugesite läbi Sütiste luuletuse „Tervitus teile, võidukad väed!”?”

Miks ta ütles mulle: „Sa oled väsinud näoga”? Kui solvav oli öelda talle: „Sa loed väga vähe”!

OTSEKÕNE Niisiis, kui saatelause ise on küsi-

või hüüdlause, pannakse sellele osutav küsi- või hüüumärk kinnijutumärgi järele. Seejuures otsekõne küsi- või hüüumärk säilib, punkt aga kustub.

VEAOHT! Ekslikult rakendatakse vahel des- ja

mata-lühendi reeglit ka valt-tarindi puhul.

Õige on komata! Erinevalt paljudest eakaaslastest ei ole

Tiina tööle läinud. Vastavalt meie täpsustusele võiks vastuvõtt olla sel nädalal.

SIDESÕNA EGA Kui ega seob rindlause osalauseid ja

tähendab kindlasti ei, vist ei, küllap ei, siis pannakse selle ette koma:

Ära parem sellest räägi, ega sind keegi usu. Mis sa seletad, ega nad ikka seda usu. Pole meil veel mingeid uudiseid, ega enne kevadet mingit muutust tule.

ja, ning = aga, kuid; ega = kindlasti ei, vist ei; või = vastasel korral,

muidu; ehk = võib-olla, vahest Koma tarvitatakse sidesõnade ja,

ning, ega, ehk, või ees ka siis, kui need esinevad ebatavalises tähenduses: ja, ning = aga, kuid; ega = kindlasti ei, vist ei; või = vastasel korral, muidu; ehk = võib-olla, vahest.

ja, ning = aga, kuid; ega = kindlasti ei, vist ei; või = vastasel korral, muidu; ehk = võib-olla, vahest

Vanemad on loonud kõik võimalused, ja ikkagi ei kasutatud neid. Ära parem sinna minegi, ega sealt paremat tööd saa. Sa tuled meiega, või me ei lähegi kuskile. Proovime veel, ehk see katse siiski õnnestub.

KIRI ja KIRJAVAHEMÄRGID Kirja lõpetamisel sõnade tervitades,

tänades, jõudu soovides vms ja nime vahele ei panda eesti kirjakorra tava järgi koma, näit Tervitades koolivend; Ette tänades Andres Tasa; Vastust ootama jäädes Tuuli Kuusik; Tulemuslikku koostööd soovides AS Tööjänes.

Sama kehtib ka sõnade lugupidamisega, austusega jts kohta: Lugupidamisega Teie pank; Austusega Lembit.

KOHANIMED/KOHASÕNAD Kui kohanimed/kohasõnad on

nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga.

Harjumaa, Kuusalu vald, Piibelehe küla; Viikingi hotell, Sadama 15, Pärnu; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn; Paide, Türi mnt 7, I korrus.

KOHANIMED/KOHASÕNAD Kui aadressi osad on eri ridadel (nt

ümbrikul), pole komasid tarvis:

Merle SulgVabaduse 6-965609 Võru

KOHT ja AEG Koht ja aeg: Loeng toimub 7. jaanuaril

kell 14.00. Kohtume laupäeval kell 9.45 auditooriumis. Koosolek peeti Tartus 5. septembril 2007. aastal. Ta sündis 6. aprillil 1980 Eesti Vabariigis Viljandimaal Hargla vallas. Esmaspäeval, 23. oktoobril oli külm ilm. Eile, laupäeval peeti Palamusel laata.

KOHT ja AEG Aga: Rakvere, 21.juuni 1998; Tartu

ülikool, 17.09.2002; Rakvere, oktoober 2007 (tavaliselt kutsel, diplomil; vrd Rakveres 21. juunil 1998).

Nimetavas käändes koha- ja ajamäärused KOMATA!

SÕNA “palun” Sõna palun ei nõua koma: Lugege

palun tekst läbi! Palun kutsuge asjatundja. Tule palun appi.

VEEL NÄITEID Kes külvab, see lõikab. Kelle ta

kaasa toob, ei teadnud me keegi. Mida aeg edasi, seda kergem on armuda. Kellesse usud, seda ootad. Milles on küsimus, pole neilgi selge. Kellest räägitakse, see tuleb. Kui minna, siis kohe. Mis öeldud, jääb meie vahele. Et inimene muutub, on loomulik.

VEEL NÄITEID Ja nüüd oleks ta nagu poisi unustanud,

kohendades pabereid laual. Minu ehmatus oleks nagu teisteski läbi käinud. Mees aga ei kuulanudki neid sõnu. Andres nagu ei kuulnudki neid sõnu. See nutt aga kriimustas tema südant. Majast üksi oleks nagu temale vähe. Hobuse rõõmuhirnatuses kustus nagu tükk naise senisest elust.

VEEL NÄITEID Ei, see pole laimujutt, vaid tõde.

Andres, noh, tema on niisugune, nagu ta on. Oi heldeke, niisuguste juttude vastu ei või ma midagi.

Ah seda inimest küll! (komata)

KASUTATUD MATERJALID

Ottenson, K. Täiendkoolituse käsilehed. 2006 (Tartu Kivilinna Gümnaasium)

Eesti keele käsiraamat. Internet:

http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11

http://opikirjavahemargidselgeks.weebly.com/kirjavahemaumlrkide-kasutus.html