Maailma majandus kahe maailmasõja vahel.

Demokraatlikud riigid

Diktatuurid

Kordamine

Est aj

Majanduse areng 1920-ndatel: Saksamaa pärast I MShttps://www.youtube.com/watch?v=J31vkB4IdS0

I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. Selle põhjused:

Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.

Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota.

Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel.

Maailma majandus kahe maailmasõja vahel

Pärast I MS vajas Eesti majandus põhjalikke ümberkorraldusi.

Maareform -> asundustalud. Tulemuseks: a) Mõisamajandus asendus talumajandusega, b) kadusid varasemad teravad vastuoludc) tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht.Pärast I MS arenes kiiresti tööstus – rajati uusi

tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Keskenduti nii Euroopa kui ka siseturu vajadustele. Venemaa olulisus: tellimused + transiit.

Eesti majandus pärast I maailmasõda

Väike kriis, mis hõlmas peaaegu kõiki riike, sest maailma

riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud.

Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku

ületootmiskriisiga: toodeti rohkem kui tarbida suudeti

-> tööpuuduse kasv -> tarbimise vähenemine jne.

Majanduskriis 1923.a.-1924.a.

Pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, sh viljatutele äriplaanidele.

Laene oli raske tagasi saada -> pangad trükkisid raha juurde ->

Inflatsioon + müüdi maha suur osa riigi kullavarudest.Väliskaubanduse negatiivne bilanss.Tollide tõstmine välisriikide poolt.Ikaldus põllumajanduses.Venemaa kärpis kaubandussidemeid Eestiga.1924. a uus majanduspoliitika: riik suunas rohkem majandust, orienteeruti ümber Vene turult Euroopa turule,

põllumajanduseeelisarendamine (riigi toetus), välislaen -> rahareform.

Majanduskriis Eestis 1923-24. a. Põhjused:

Asutav kogu võttis vastu 15. juuni 1920. esimese põhiseaduseKõrgeim võimukandja rahvas, kes viis oma võimu

ellu:Valimistel.Rahvahääletusel.Rahvaalgatusel.

Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100 liiget, ühekojaline), täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus.

Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid.

Laiad kodanikuõigused:Täielik võrdsus seaduse ees.Isiku- ja korteripuutumatus.Kirjavahetuse saladus.Koosolekute-, usu-, sõnavabadus jne

Põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle.

Eesti Vabariik

Sisepoliitiline areng Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Enamasti olid erakonnad suhteliselt väikearvulised ja tihtipeale puudus

neil kindel maailmavaateline alus ja selgepiirilise sotsiaalse

grupitoetus. Koalitsioonivalitsused moodustusid 4-5 erakonnast -> tekkisid sisemised

pinged -> koalitsioon lagunes -> valitsus astus tagasi -> valitsuskriis.

Välispoliitika 1921 tunnustas Antanti Ülemnõukogu kõiki Balti riike. 1922 astus Eesti Rahvasteliitu. Kaks võimalikku ohuallikat: Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. 1.dets 1924.

kommunistide korraldatud riigipöördekatse. Püüti normaliseerida suhteid nii Vene (ei õnnestunud kui ka

Saksamaaga (õnnestus). Luua suhteid suurriikidega, nt Inglismaaga (siduvaid lepinguid ei sõlmitud). Balti liit – Soome, Eesti, Läti, Leedu sõjalis-poliitiline koostöö välisagressiooni

tõrjumiseks. Liitu ei loodud. 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping.

Maailma 1923.-24.a kriisi põhjused:Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest

majandussüsteemist.Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt

rahuaja majandusele. Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone. Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta,

kuna ei saada Saksamaalt reparatsioone kätte. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses

Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega. Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada.

Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See süvendas kriisi ka teistes riikides.

Protektsionismi kasv. Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra

teravnemise paljudes riikides - Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed)

Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan –

1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga –

aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ningSaksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene.

1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood. Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja

finantssüsteem. Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud –

autotööstus;keemiatööstus; elektrotehnika. Kasvav välis- ja

sisepoliitiline stabiilsus suurendas tarbimist ja tootmist.

Majanduskriisist üle saamine

http://www.youtube.com/watch?v=7i6c_R5Pds4&feature=related

Suure majanduskriisile paneb aluse majanduseülekuumenemine USA-s. 29. okt 1929 puhkes New

Yorgi börsil paanika: müüdi väärtpabereid -> hinnad

langesid -> Inimesed kaotasid oma vara ja ei suutnud laene

tagasi maksta -> pangandus varises kokku. Pankrottide

laine -> töötuse kasv -> ostujõu langus -> tootmine langes.https://www.youtube.com/watch?v=6ktgIU7Rrog

Suur majanduskriis 1929-1933 (suur depressioon)

.

http://images.businessweek.com/ss/07/04/0426_dow/image/2_great_depression.jpg

Majanduskriisi levik Euroopasse

Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (nt natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934)

Põhjused:• Ületootmine – toodeti rohkem, kui jõuti osta. (Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist).

• Vale majandamine – võeti palju laene, in-sed ei suutnud laene tagasi maksta.

• Valitsuse vead kriisi ajal – loobumine vabakaubandusest ja kõrgete tollide kehtestamine (Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (rakendasid protektsionismi) jne.)

Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad; põhjused:• USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt. • Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932.a. Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise). • Uus hüperinflatsiooni laine. • Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- st et inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule. • Laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne.

USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majandusearendamisel). 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”). New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes

´i teoorial = keinsianism  (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted)

Keinsianistlik majanduspoliitika

riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma. riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks

tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade.

kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud).

suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist.

riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse riigi poolt inflatsioon).

selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi.

majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse.

Keinsianistlik majanduspoliitika:

Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist.

Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel.

II MS: https://

www.youtube.com/watch?v=u77orUQyy3o

Rahvusvahelist majanduskorda haldavad rahvusvahelised institutsioonid, mis asutati peale II MS peamiselt USA initsitatiivil ja tema huvide kaitseks

Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond, Üldine Tollli- ja Kaubanduskokkulepe.

Eesmärgiks oli liberaalne majanduskorra kehtestamine riikidevahelises majandussuhtlemises.

Organisatsioonid

- riik dikteerib tootmist, - peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand, - tootja töötab etteantud plaani järgi, - riik määrab kaupade ja teenuste hinnad, - töö tasustamine on normatiivne, - tööpuudust ei ole.

Plaanimajanduse peamised puudused: - konkurentsi puudumine, - planeerimisvead, - tootja ei ole huvitatud uue tehnoloogia kasutuselevõtust, kvaliteedi parandamisest, algatuse näitamisest, sest kõike dikteerib riik ja konkurents puudub, - inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest.

NL. Plaanimajanduse tunnused.

tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, sh kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus- turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa. - vaba konkurents - kauba mitmekesisus, ostja valib, mida osta. Kes ei suuda oma kaupu ja teenuseid müüa, laostub. - riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse.

Vabaturumajanduse peamised puudused: - ületootmiskriisid, millega kaasneb tootjate pankrott, tehaste sulgemine ja tööpuudus; - ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused; - monopolide tekkimine.

Vabaturumajandus

Riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine. Segamajandus on vabaturumajanduselt üle võtnud kõik, mis soodustab tootmist: - eraomandi, - konkurentsi, - vaba ettevõtluse, - turusuhted. Riik osaleb majanduselus, et vabaturumajanduse puudusi kõrvaldada - kriise, vaesust, sotsiaalset kaitsetust; seadusega määratakse tootjatele maksud, takistatakse monopolide teket, kaitstakse tarbijate huve, soodustatakse konkurentsi, hoolitsetakse keskkonnakaitse, hariduse, kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest.

Segamajandus

1. Nimetage plaanimajanduse olulisemad tunnused.

2. Millised muudatused toimusid Eesti, Läti ja Leedu majanduselus nõukogude ajal (1945-1991)?

3. Kuidas need protsessid inimeste elu mõjutasid, kuidas inimeste elu muutus?

4. Kas nõukogude korra ajal püstitatud juhtlause "Töö on nõukogude inimese au, kuulsuse ja kangelaslikkuse asi" vastas tõele?

5. Missugune on plaanimajanduse mõju tänapäeva Läti ja Eesti majanduselule?