Embed Size (px)
Citation preview
Seminari- ja bakalaureusetööde vormistamise konsultatsioon
Hans Põldoja
Tänased teemad
• Digitehnoloogiate instituudi nõuded üliõpilaste akadeemiliste tööde vormistamisele
• Allikatele viitamine
• Tüüpilised eksimused üliõpilaste akadeemiliste tööde vormistamisel
Digitehnoloogiate instituudi nõuded
Digitehnoloogiate instituudi nõuded
• Hetkel kehtivad erinevad nõuded õppesuundade kaupa
• Ühtsed nõuded on ettevalmistamisel
http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Oppetoo/Dokumendid
Rakendusinformaatika õppesuuna nõuded
• Nõuded seminaritöö koostamiseks: http://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/seminari_too/seminaritoo_nouded_2014S.pdf
• Nõuded bakalaureusetöö koostamiseks: http://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/bakalaureus/bakalaureusetoo_koostamise_nouded.pdf
Vormistamine ja viitamine
• Vormistusjuhend lõputöö koostamiseks (hetkel kehtiv): http://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/lopu_too/yliopilastoode_vormistusjuhend_1.3.pdf
• Vormistusjuhend lõputöö koostamiseks (uus): http://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/lopu_too/yliopilastoode_vormistusjuhend_2016a.pdf
• Bibliograafiliste kirjete koostamine: http://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/bibliograafiliste_kirjete_koostamine.pdf
Seminaritöö nõuded
• Esitamise tähtaeg: 07.11.2016
• Põhiteksti maht 10…20 lk (ca 22 000–45 000 tähemärki)
Seminaritöö osad
• Tiitelleht
• Sisukord
• Sissejuhatus
• Töö põhiosa
• Kokkuvõte
• Kasutatud kirjandus
• Lisad
Bakalaureusetöö nõuded
• Esitamise tähtaeg: 03.01.2017, mai 2017
• Maht sõltub õppesuunast
• Rakendusinformaatika õppesuunal on bakalaureusetöö mahuks 15…25 lk (ca 33 000–56 000 tähemärki)
Bakalaureusetöö osad
• Tiitelleht
• Autorideklaratsioon
• Lihtlitsents
• Sisukord
• Sissejuhatus
• Töö põhiosa
• Kokkuvõte
• Summary
• Kasutatud kirjandus
• Lisad
Vormistamine
• Põhitekst 12 pt Times New Roman, rööpjoondus, reavahe 1,5
• Vasak serv 4 cm, ülejäänud servad vaikimisi seadetega (2,54 cm; 3,17 cm)
• Lehekülje numbreid näidatakse alates sissejuhatusest, nummerdatakse alates tiitellehest
• Peatükid nummerdatakse (va sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus)
Joonised, tabelid, koodinäited
• Tabelitel on number ja pealkiri
• Joonistel ning koodinäidetel on number ja allkiri
• Kõigile tabelitele, joonistele ja koodinäidetele tuleb teksti sees numbriga viidata
Allikatele viitamine
Viited
• Viited koosnevad kahest osast:
• tekstisisene viide
• viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus
Viitamissüsteemid
• Nimi-aasta viitamisüsteemid — teose tekstis on viide autori nimele ja teose avaldamise aastale, täielikud viitekirjed autorite järgi tähestikulises järjekorras teose lõpus
• Numbriviitamissüsteemid — teose tekstis on allika number, täielikud viitekirjed kasutamise järjekorras teose lõpus
• Joonealune viitamine — teksti sees number ülaindeksina, viitekirjed lehekülje või teose lõpus
Tuntumad viitamissüsteemid
• American Psychological Association (APA)
• Modern Language Association (MLA)
• The Chicago Manual of Style
• Harvard
• ...
APA viitamissüsteem
APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõteTekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:(eXe Learning, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).
Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed viited
Esimene tekstisisene viide sulgudes
Järgnevad tekstisisesed viited sulgudes
Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)
Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)
Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets (2011)
Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011)
(Väljataga et al., 2011)
Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013)
Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013)
(Tomberg et al., 2013)
Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006)
Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006)
(Põldoja et al., 2006)
Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)
Grupi teos (lühendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008)
ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008)
(ISTE, 2008)
Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research Collective (2003)
The Design-Based Research Collective (2003)
(The Design-Based Research Collective, 2003)
(The Design-Based Research Collective, 2003)
Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015
Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga(Journal article with DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul (http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-style.html)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita(Journal article without DOI)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111.
Journal Article
7. Ajakirja artikkel(Magazine article)
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47.
Magazine Article
10. Ajalehe artikkel(Newspaper article)
Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, lk 2–3.
Newspaper Article
11. Ajalehe artikkel veebis(Online newspaper article)
Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht. Loetud aadressil http://opleht.ee
Newspaper Article
Raamatud ja raamatupeatükid(Books, Reference Books, and Book Chapters)
18. Terve raamat, trükiversioon(Entire book, print version)
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book
Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book
Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015
25. Raamatupeatükk, trükiversioon(Book chapter, print version)
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book Section
Tehnilised ja teadusaruanded(Technical and Research Reports)
34. Aruanne asutuse arhiivist(Report from institutional archive)
Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01
Report
Konverentsiartiklid(Meetings and Symposia)
39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid(Proceedings published in book form)
Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13
Conference Proceedings
Doktori- ja magistritööd(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)
Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist
Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
Thesis
Veebiallikad(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)
Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid
Web Page
Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet
Web Page
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015
Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.
American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association.
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Vikipeedia artikkel Operating system. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 14. detsember 2014 aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system
Web Page
76. Ajaveebipostitus(Blog post)
Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/
Web Page
Õigusaktid
Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015
Tekstisisesed viited
8
1. Kirjanduse analüüs
Muutunud õpikäsituse juurutamine on andnud õpetajatele tõuke sotsiaalkonstruktivistliku
lähenemise rakendamisele, rõhutades õppijates probleemi lahendamise ja rühmatöö oskuse
arendamist. Sellega on tekkinud ka surve kaasajastada õppimist, muutes seda omakorda
huvitavamaks ja kaasahaaravamaks (Schneider & Synteta, 2005). Õpetajad saavad
kasutada õpistsenaariumeid uutmoodi tundide ettevalmistamiseks ja abistavaks materjaliks
tundide läbiviimisel. Käesoleva kirjanduse analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade
sotsiaalkonstruktivistlikule lähenemisele toetuvast trialoogilisest õpikäsitusest, õpi- ja
õppedisainist, õpistsenaariumist ning tuua välja olemasolevad vahendid õpistsenaariumide
koostamiseks.
1.1. Trialoogiline õpikäsitus
Õppimist on traditsiooniliselt vaadeldud monoloogilisena – iga õppija individuaalse
teadmiste omandamisega. Eraldi saab välja tuua dialoogilise õppimisprotsessi, mida
käsitletakse kui üles kasvamist ja kogukonna sotsiaalseks liikmeks saamist. Õppeprotsessi
tehnoloogiliste vahenditega toetamine on olnud aluseks trialoogilise ehk teadmisi loova
õppimise metafoori tekkimisele (Hakkarainen, 2009). Trialoogiline õppimine toetab
muutunud õpikäsitust ja rõhutab koostööl põhineva õppeprotsessi näol teadmiste ning
praktikate kujunemist. Tavapärasest enam väärtustatakse ühiselt loodud ja muudetud
jagatavate ühisteadmiste kujunemist. Oluliseks peetakse erinevate digitehnoloogiliste
vahendite kättesaadavust, mis aitab kaasa koostööle jagatavate teadmusobjektide loomisel
ning ühistegevuste organiseerimisel (Paavola & Hakkarainen, 2014). Õppeprotsessist
tervikuna ülevaate saamiseks ning selle kirjeldamiseks on mitmeid võimalusi, mida
kirjeldatakse järgmises peatükis.
1.2. Õppedisain ja õpidisain
Õppedisain (ingl instructional design) keskendub õpetamise kavandamisel metoodikale ja
õppeprotsessi kirjeldamisele, mida kasutades on suurem tõenäosus täita seatud
õpieesmärgid. Kavandamise eesmärgiks on muuta õpetamine tõhusamaks ning õpilaste
jaoks motiveerivamaks (Reigeluth, 1999). Sarnaselt käsitletakse ka õppimisega seonduvat,
kasutades õpidisaini (ingl learning design) mõistet, millega kirjeldatakse tänapäeval
õpitegevuste kavandamist, planeerimist ja läbiviimist (Oliver, 2007). Ühe definitsioonina
Mann, W
lisades
virtuaal
Vahend
sellesse
(diminis
Manni V
erinevat
alamliik
reaalsus
taksono
Joonis 4
andmete
Oleneva
liitvirtua
Feineri
eesmärg
reaalsus
modifits
WearComp
juurde kak
suse (media
datud reaals
midagi (
shed reality
Venn diagra
te liikide va
ke, mis ku
st. Vasakp
oomia, mille
4. Manni rea
l).
alt reaalsus
aalsust, vah
(2002) ar
giks on läb
sesse ja pü
seerimine.
p ja WearC
ks uut näh
ated virtuali
suses mani
(augmented
y).
amm (vt joo
ahel. Joonis
uulub omak
oolne diag
es R tähistab
aalsuse-virtua
se ja virtu
hendatud rea
rvates seisn
bematult re
üüab seda l
Cam leiutaja
htust: vahen
ity) (2002, 0
ipuleeritaks
d reality),
onis 4, pare
sel on selge
korda põim
gramm visu
b reaalsust,
aalsuse-vahen
uaalsuse mo
aalsust ja va
neb virtuaa
eaalset maa
aiendada. V
a, laiendab
ndatud reaa
06. august).
e kasutaja
muundade
empoolne ob
elt näha, et
munud reaa
ualiseerib
V – virtuaa
ndatud konti
odifitseerim
ahendatud v
alse ja liitr
ailma asend
Vahendatud
Milgrami
alsuse (med
.
reaalmaail
s (modula
bjekt) kuva
liitreaalsus
lsuse alla
reaalsuse,
alsust ja IM
iinium (auto
mise astmes
virtuaalsust.
reaalsuse v
dada, siis
d reaalsuse
RVK kahe
diated real
lmaga erine
ted reality
b seosed va
s on üks va
ja sisaldab
virtuaalsus
– süübe ast
ri joonis Ma
st eristab
vahe selles,
liitreaalsus
eesmärgiks
e-dimensioo
lity) ja vah
neval viisil:
y) või eem
ahendatud r
ahendatud r
b endas vi
se ja vahe
tet.
ann, 2002, 0
Mann liitr
, et kui
suhtub re
ks on aga r
14
oniliseks,
hendatud
lisades
maldades
reaalsuse
reaalsuse
rtuaalset
endatuse
6. august
eaalsust,
esimese
espektiga
reaalsuse
Tsiteerimine ja refereerimine
• Refereerimisel antakse teise autori tekst edasi oma sõnadega
• Tsiteerimisel antakse teise autori tekst edasi sõna-sõnalt jutumärkides
Plagiaat
• Plagiaat on teiste autorite teoste osade (laused, teksti põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamine oma töös nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta omistatud töö esitajale
• Teise autori teksti sõnasõnalt kordamist loetakse plagiaadiks nii originaalkeeles kui tõlgitult
• Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina (jutumärkides) koos korrektse viitega
Kasutatud kirjanduse loetelu viited
Allikate tüübid
• 7.01 Perioodikaväljaanded
• 7.02 Raamatud ja raamatupeatükid
• 7.03 Tehnilised ja teadusaruanded
• 7.04 Konverentsiartiklid
• 7.05 Doktori- ja magistritööd
• 7.06 Arvustused
• 7.07 Audiovisuaalne meedia
• 7.08 Andmekogud ja tarkvara
• 7.09 Avaldamata allikad
• 7.10 Arhiivimaterjalid
• 7.11 Veebipostitused
(American Psychological Association, 2010)
Perioodikaväljaanded
Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A., & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111.
Ajakirja artikkel
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47.
Ajalehe artikkel
Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, lk 2–3.
Ajalehe artikkel veebis
Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht. Loetud aadressil http://opleht.ee
Raamatud ja raamatupeatükid
Terve raamat, trükiversioon
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.
Toimetatud raamat
Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Raamatupeatükk, trükiversioon
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Konverentsiartiklid
Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel
Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning - ICWL 2011 (lk 122–131). http:// dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13
Doktori- ja magistritööd
Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist
Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
Seminaritöö institutsionaalsest andmebaasist
Ruubel, I. (2010). Sisuhaldustarkvarade Drupal ja Joomla! funktsionaalsuse võrdlus (seminaritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
Veebipostitused
http://blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/how-to-cite-something-you-found-on-a-website-in-apa-style.html
(Lee, 2010)
http://blog.apastyle.org/apastyle/2012/05/missing-pieces.html
Veebilehekülg
Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid
Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata
Tiigrihüppe Sihtasutus. (kuupäev puudub). DigiTiiger põhikursus. Loetud aadressil http://www.tiigrihype.ee/et/digitiiger-pohikursus
Vikipeedia artikkel
Operating system. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 14. detsember 2014 aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system
Ajaveebipostitus
Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/
APA ja eesti keel
Lühendite ja fraaside tõlkimine viidetes
• 3rd ed. — 3. trükk
• Retrieved from — Loetud aadressil
• Eds. — toim
• pp. — lk
• (2010, April 23) — (2010, 23. aprill)
• [Web log post] — [ajaveebipostitus]
Tarkvararakendustele viitamine
http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-style.html
14
Learning Flow Pattern (lühendatud CLFP), mis sisaldab koostöös õppimise meetodite
parimaid praktikaid õpitegevustest (Hernández-Leo et al., 2006).
Collage on kasutatav kõigil operatsioonisüsteemidel, mis suudavad käivitada Java
rakendusi, kuid viimane tarkvarauuendus oli aastal 2007.
1.4.3. ScenEdit
ScenEdit12 on veebipõhine graafiline autorvahend, mis võimaldab õpetajatel luua, muuta ja
taaskasutada õpistsenaariumeid. Struktureeritud stsenaariumi koostamine toimub õpetaja
jaoks järgmiste sammudena (Emin, Pernin, & Aguirre, 2010):
• kavandab õpetajate kogukonnale tuttavad teadmised, oskused ja võimed
olemasolevast andmebaasist;
• valib stsenaariumi mustrid, mis vastavad levinud õpistrateegiatele ja sobivad
stsenaariumi eesmärkide ning õpisisuga;
• valib õppija interaktsioonid ja sobitab erinevate stsenaariumide osad erinevate
strateegiatega;
• haldab kindlas andmebaasis erinevaid komponente nagu stsenaariumid, eesmärgid,
strateegiad, interaktsiooni olukorrad.
Loodud stsenaarium vastab IMS LD spetsifikatsioonile ja on kasutatav ka teiste
tööriistadega. Samuti on võimalik keskkonnast eksportida SCORM paketti, mida saab
kasutusele võtta õpikeskkonnas. ScenEdit veebipõhist autorvahendit enam edasi ei
arendata ning see ei ole enam veebist kättesaadav.
1.4.4. CopperCore
CopperCore13 on IMS LD arendajatele mõeldud moodul, mis võimaldab arendajatel
integreerida IMS LD spetsifikatsiooni oma lahendusse. CopperCore on arendatud
komponendiks, mis võimaldab IMS LD spetsifikatsioonile vastavat õpidisaini XML
dokumendist lugeda ja vastavalt arendusele keskkonnas toimida (Britain, 2004). Viimane
tarkvarauuendus CopperCore v3.3 oli aastal 2008 ning enam tarkvaravigu ei parandata.
12 http://scenedit.imag.fr 13 http://coppercore.sourceforge.net
Kust saab lisainfot?
http://libguides.library.curtin.edu.au/referencing
What is a DOI? Author variations Publication details
2
Books Book In-text citation
(Fleer, 2015) OR Fleer (2015, p. 5) claimed that .... Reference list Fleer, M. (2015). Science for children. Cambridge, UK: Cambridge University Press.
eBook In-text citation
(Bull, 2015) OR Bull (2015, p. 5) claimed … Reference list
Bull, M. (2015). Punishment and sentencing: Risk, rehabilitation and restitution. Retrieved from http://CURTIN.eblib.com.au/patron/FullRecord.aspx?p=1985996
� For eBooks, supply DOI where available, or URL in the absence of DOI (shorten the URL). � Where a DOI is assigned do not include Retrieved from � The DOI can be expressed as either doi:10.1037/rmh0000008 or
http://dx.doi.org/10.1037/rmh0000008, Make sure however that you are consistent and use the same format throughout the reference list.
Book review In-text citation
(Robbins, 2011) OR Lamphere (2005) critiques a recently written biography... Reference List
Robbins, M. (2011). Conservation biology [Review of the book The American bird conservancy guide to bird conservation, by D. J. Lebbin, M. J. Parr & G. H. Fenwick]. The Quarterly Review of Biology, 86(4), 343-344. http://dx.doi.org/10.1086/662504 Lamphere, L. (2005). Out of the shadows: Reclaiming the contributions of Ruth Landes [Review of the book Ruth Landes: A life in anthropology by S. Cole]. Current Anthropology, 46, 485-486.
� If the review is untitled, use the material in brackets as the title; retain the brackets to indicate that the
material is a description of form and content, not a title. � Identify the type of medium being reviewed in brackets (book, motion picture, television program,
etc.). � If the reviewed item is a film, DVD, or other media, include the year of release after the title of the
work, separated by a comma.
Chapter in edited book In-text citation
(Petermann, 2015, p. 75)
Viidete haldamise vahendid
Teised viidete haldamise vahendid
• Zotero: http://www.zotero.org
• ReadCube: http://www.readcube.com
• Papers: http://www.papersapp.com
• RefWorks: http://www.tlulib.ee/index.php/et/inforessursid/refworksi-viitehaldustarkvara
• EndNote: http://endnote.com
• Microsoft Word
• ...
Tüüpilised eksimused
Kasutatud allikad
• American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association.
• Lee, C. (2010, 18. november). How to Cite Something You Found on a Website in APA Style [Ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/how-to-cite-something-you-found-on-a-website-in-apa-style.html
Kasutatud fotod
• David Fulmer, https://www.flickr.com/photos/annarbor/4349876203/
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja [email protected]
Õppejuht Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool
