18. sajandi kunst Prantsusmaal ja KeskEuroopas
Koostanud: Regina Rm
Kunst Prantsusmaal
Arenes vlja stiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Suure
Prantsuse Revolutsiooni ajal asus klassitsism listama
revolutsiooni. Hiljem aga hakati klassitsistlikus kunstis vljendama
Prantsuse keisririigi suurust ja sjalisi vite. Jljendati
antiikkunsti, sest antiikset hiskonda peeti ideaalseks.
Klassitsismi phinueteks olid ilis lihtsus ja vaikne suurus. Kunst
pidi olema petlik, listama voorusi ja vitlema pahede vastu.
Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis vrdselt hlmas kik
kunstiharud.
Ahitektuur
Kige tavalisemad ehitised olid smmeetrilised ja suurte siledate
seinapindadega. Fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsaklge
seal eendus sammastik, mida lal kroonis kolmnurkne viil.
Klassitsistlikku stiili on armastatud kasutada esindushoonete
pstitamisel.
Pierre Vignon
Elas aastatel 1763 1828. Ta ppis ametit mitme tuntud meistri,
sh. Claude Ledoux' juures. Prantsuse Suure revolutsiooni aastail
sai ta Vabariigi Ehitiste
Madeleine'i kirik
Hoone rajati Napoleon I korraldusel ja phendati Kuulsuse
Templina" Prantsuse armee sduritele. Ehitise roll mlestusmrgina
kahanes, kui valmis The triumfikaar. Madeleine'i kiriku phiplaan
jljendab antiiktemplit: praktiliselt ainsad kaunistused on sambad.
Valgus langeb ehitisse ainult katuses olevatest kuplitest, sest
aknaid sellel hoonel ei ole. Kui vljast on hoone vimas, siis seest
on see sna ebapraktiline.
Jacques Germain Soufflot
Elas aastatel 1713 1780 ppis kunsti Prantsuse Rooma Akadeemias.
Tegi tid ka mujal Euroopas (nt. Itaalias)
Panton
J. G. Soufflot kuulsaim ehitis. Panton on Prantsusmaa suurim ja
thtsaim klassitsistlik ehitis. Algselt oli see kirik, kuid 1791
Rahvuskogu otsustas, et Pantonist saab prantsuse suurmeeste
autempel ja matmispaik. Hoone fassaadi ehib on korintose sammastega
portikus, teised seinad on lagedad. Ka kuplit mbritseb
sammastik.
Jean Francois Chalgrin
Elas aastatel 1739 1811 ppis kuulsa neoklassitsisti Giovanni
Niccol Servandoni ke all. On ehitanud mitmeid kirikute fassaade ja
torne. On ehitanud mitmeid muusikapaviljone suurtele lossidele.
Pidas thtsaks vanu ehitisi restaureerida.
The triumfikaar
Vidukaare tellis Napoleon I Prantsuse vgede auks ja kuulsuseks.
Ehitis jljendab antiikseid triumfikaari, kuid on neist tunduvalt
suurem: 50 meetrit krge ja
Skulptuur
Sltus antiikeeskujudest. Teosed mjuvad jahedalt, nad on enesesse
tmbunud, tagasihoitud estidega, rivastatud antiigipraselt vi siis
hoopis rivasteta. Idealiseeritud nojoonte tttu on nad omavahel sna
hte ngu. Teoste teemad on enamasti ammutatud antiikmtoloogiast.
Antonio Canova
Elas 1. november 1757 13. oktoober 1822. Oli Itaalia skulptor.
ppis ja ttas Veneetsias. Canova li peamiselt marmorkujusid.
Amor ja Psyche
Antonio Canova kuulsaim skulptuur. Selle skulptuuri esmateostus
(1792) asub Louvre'is.
Bertel Thorvaldsen
Elas aastatel 1770 1844. Oli Taani skulptor. Lhtus oma loomingus
vaid antiiksetest iluideaalidest.
Ganymedes
Bertel Thorvaldseni kuulsaim teos. Ganymedes on kreeka
mtoloogiast prit kangelane.
Maalikunst
Jljendati antiikskulptuuri. Kik piirjooned ja inimeste
kehavormid maaliti hoolikalt vlja, vrvide iseseisvat osa ei
rhutatud. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene
antiikajast, mida pti seostada oma kaasaja sndmustega. Teosed pidid
olema petlikud ja eeskujuandvad.
Jacques-Louis David
Elas 30. august 174829. detsember 1825. Ta oli prantsuse
maalikunstnik ja klassitsismi esindaja.
Marat` surm
Maalitud 1793 aastal. Teos on ks tuntumaid Suurt Prantsuse
Revolutsiooni kujutavatest maalidest.
Kunst Saksamaal
18. sajandil tugevnes prantsuse kunsti mju teiste Euroopa maade
kunstile. Eriti Saksamaa vikemonarhid pdsid jljendada Prantsuse
ukonna elustiili ja uut kunstilaadi. Saksamaal levis rokokoo,
segunedes saksa hilisbarokiga.
Arhitektuur
Rokokoo oli segunenud hilisbarokiga nnda, et barokk domineeris
vliskujunduses, rokokoo aga sisekujunduses. Siiski pstitati ka
rokokooliku laadiga luksusehitusi, eriti Luna-Saksamaal. heks
selliseks niteks on Sanssouci loss.
Sanssouci loss
Sanssouci loss on loss Saksamaal Berliini lhistel Potsdamis,
mida hakati rajama 1744. aastal. Arhitektiks oli Johann Gottfried
Bring. Valmis 1747. aastal.
Wieskirche altar
Arhitekt on Dominikus Zimmermann. Kiriku lage kattev lirikkalik
ornament mjub kergena, lausa hus hljuvana.
Maalikunst Itaalias
Omapraseima ala moodustasid nn. veduudid. Neid tpseid maastiku-
ja linnavaateid viks vrrelda tnapeva postkaartidega. Kasutati
heledaid vrve ning osati suurepraselt edasi anda hbekaid peegeldusi
kanalite vees.
Dresdeni vaade
Loojaks Francesco Guardi. Teine nimi maalil on Suur kanal. On ks
kuulsaimaid veduudimaale. Maalitud aastal 1748.
Arhitektuur Slovakkias
Renessansi tulekuga tiendati endisi gooti ja romaani stiili
lossid paraaditsevate mugavustega. 17. ja eriti 18. sajandil jid
lossid thjaks. Paljud isegi hvitati kuninga ksul, sest kuningas
arvas, et lossid olid Habsburgide vastase liikumise keskuseks. Osa
siiski silis, niteks Devin, Bratislava, Orava.
Kristlik kirik BratislavasSee ehitati aastatel 1280 1297.
Barokilikud omadused sai see kirik 18. sajandil. See kirik on kahe
kabeliga.
Loss Saint Anton
Algselt ehitati 16. sajandil Giullio Ferrari poolt. 18. sajandil
lisati 2 tiiba. Kik selles lossis on soestatud aastaga: nt. 12
kaminat 12 kuud, 52 tuba 52 ndalat jne.
Kirikud Ida-Slovakkias
Puuarhitektuuri telised prlid asuvad Ida-Slovakkias. Need
kirikud on Karpaatide puusseppade meisterteosed. Nende kirikute
phiplaan on kreeka risti kujuline. Need kirikud ehitati reeglina
asustatud punkti realadele. Neil puudub kellatorn ja sissekik on
seljaga linnavrava poole.
Kokkuvte
Prantsusmaal oli 18. sajandil klassistsism. Jljendati
antiikkunsti. Thtis oli lihtsus ja vaikne suurus. Klassitsistlikku
stiili kasutati esindushoonetel. Saksamaal levis rokokoo, segunedes
Saksa hilisbarokiga. Maalikunstis Itaalias joonistati tpseid ja
piltilusaid maastikupilte. Renessansi tulekuga tiendati endisi
gooti ja romaani stiili lossid paraaditsevate mugavustega. Kirikud
Ida-Slovakkias olid kreeka risti kujulised.
