Kliima 3

11. Klass

Inimese tegevuse mõju

Peamised saastavad ained:

Väävliühendid SO2 Lämmastikuühendid (NO, NO2,

ammoniaak) Süsinikuühendid - vingugaas CO,

süsihappegaas CO2 Aerosool – tahked osakesed, tolm

Ained pärinevad

Kütmisel tekkiv suits – SEJ, kütmine Autode heitgaasid Metallurgiatööstus Naftatööstus Pinnasetööd (kaevandus, põlluharimine,

teede ehitus) Metsatulekahjud Looduslikud saaste-allikad (vulkaanid,

tolm)

SUDU Õhku sattunud mürgised põlemisproduktid

(tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega)

inversioon

SEJ ja katlamajade põletusjäägid, keemiatööstused, metallurgia

Mõju inimesele

60º

Happevihmad Fossiilsete kütuste põletamisel õhku – S ja

N ühendid (SO2 ja NOx) Metallisulatamine Metsatulekahjud – CO Vulkaaniline tegevus – SO2 Äike N ja S lahustuvad vees, muutudes

happelisteks sademeteks

Metsapõleng on nähtav ka aerofotol

Happevihmade tagajärjed

1. Kahjustuvad okaspuud

-Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril hävinud metsad;

- Kagu-Soome, Lapimaa, Karjala

2. Kiireneb keemiline murenemine

-ehitised, raudesemed, skulptuurid jne.

3. Veekogude vesi happelisemaks

-kalade hukkumine, liigiline vaesumine

-Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada

4. Mullad muutuvad happelisemaks

-muldade leostumine (Soome)

5. Mõju inimese tervisele

-bronhiit, astma, kopsuvähk

Tuntumad kasvuhoonegaasid

CO2 – fossiilsete kütuste põletamisel; metsade mahavõtmisel (vihmametsad); tsemendi tootmisel

Metaan CH4 – maagaasi osa, märgaladelt, riisikasvatusest, koduloomade väljaheidetest, prügimägedelt

Lämmastikoksiid NOx – autoheitgaasid, reaktiivlennukitest, N väetise lagunemisel, biomassist bakterite tegevusel

Freoonid – aerosoolid, külmikute külmutusseadmete, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel

Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed Põllumajandus Inimese tervis Liustike sulamine Rannikualade üleujutamine Looduse mitmekesisuse vähenemine Muutused loodusvööndite piires

Kliima kaitseks

1992 Rio de Janeiros ÜRO keskkonna arengukonverents – Kliimamuutuste raamkonventsioon – CO2 õhku paiskamine

1998 Kyoto protokoll – kasvuhoonegaasid 1985 Viinis – Osoonikihi kaitsmise konventsioon 1987 Montreali protokoll – Osoonikihti

lagundavate ainete tootmise kontroll