Ilm ja kliima

Emilia Landra

Kohandanud: Kairi Jaaksaar

2009/2010

MIS ON ILM?

ILM – pidevalt muutuv õhkkonna seisund

Ilma iseloomustatakse ilmaelementide kaudu:• Õhutemperatuur• Õhuniiskus• Sademed• Tuul• Õhurõhk• pilvisus

Foto 1. Ilmajaam

Mõõteriistad ja -ühikud

Ilmaelement Mõõteriist Mõõtühik

temperatuur termomeeter c

õhurõhk baromeeter Mm/Hg

tuulesuund tuulelipp ilmakaar

tuulekiirus anemomeeter m/s

sademed sademetemõõtja mm

pilvisus Pilvede atlas pallid

Mis on kliima?Paljuaastast keskmist ilmade vaheldumist nimetatakse kliimaks.Kliima kujunemisele mõjuvad korraga paljud tegurid:

• Päikesekiirguse hulk• Üldine õhuringlus• Mandrite ja ookeanide jaotus• Mäeahelike ja madalike

olemasolu• Merehoovused• Igilumi ja -jää

Kliimategrid

Kairi Jaaksaar

Laagri Kool

2009/2010

Miks ei saa kõik paigad ühepalju soojust ja valgust?

• See sõltub koha geograafilisest laiusest:• Pooluste lähedal on Maa pinna ja päikesekiirte

vaheline nurk väike - vähe soojust• Ekvaatori lähedal on Maa pinna ja päikesekiirte

vaheline nurk suur – palju soojust

Pöörijoonte vahelisel alal võib Päike paista seniidis – otse lagipähe (nurk maapinna ja päikesekiirte vahel on 90 kraadi)Põhjapöörijoonel on Päike seniidis suvisel pööripäeval juunisLõunapöörijoonel on Päike seniidis talvisel pööripäeval detsembris

Õhutemperatuur ja –niiskus, pilvede tekkimine.

1.

2.

3. 3.

4. 4.

Õhu-temperatuur

Võimalik vee-auru sisaldus

+20 0C 17 g/kg

+10 0C 9 g/kg

0 0C 5 g/kg

- 10 0C 2 g/kg

- 20 0C 1 g/kg

1. Soe maapind soojendab õhku enda kohal. Soe õhk on kergem kui jahe ja kerkib ülespoole.

2. Kerkides õhk jahtub. Jahe õhk mahutab vähem veeauru (vt tabelit). Vesi kondenseerub, tekivad pilved.

3. Külm õhk on raskem ja liigub allapoole.4. Külmema õhuga piirkonnas on õhurõhk suurem, kui soojema õhuga piirkonnas.

Seega liigub külmem õhk madalama rõhuga alade suunas, tekib tuul.

Üldine õhuringlus

Ekvaatoril – ekvatoriaalne kliima, palju sademeid. Pöörijoonte piirkonnas – laskuv, soojenev st kuiv õhk – troopiline kliima, vähe sademeid, selged, tuulevaiksed ilmad - maailma suurimad kõrbed.

Maakera tuuledEkvaatoril troposfäärini tõusnud õhuvoolud liiguvad põhja ja lõunasuunas. 30.laiuskraadil hakkavad troposfääris liikunud õhumassid laskuma. Tekib kõrgrõhuvöönd – tuulevaikusvöönd.Osa õhust liigub maapinnalähedases kihis tagasi ekvaatori suunas ning osa liigub edasi põhja- ja lõunasuunas (vt. joonis eelmisel slaidil ). Maakera pöörlemise tõttu kalduvad tekkinud tuuled oma teelt kõrvale. Tekivad maakera tuultesüsteemid.

Passaadid – pöörijoontelt ekvaatori suunas püsivalt puhuvad tuuled.

Parasvöötme läänetuuled 35.-60 laiuskraadil on ülekaalus ekvaatori suunast puhuvad tuuled.

Polaarsed idatuuled puhuvad poolustelt parasvöötme suunas.

Idatuuled

Läänetuuled

N

S

Kirdepassaadid

Kagupassaadid

Läänetuuled

Idatuuled

Briisid

M

23 O18 O

K K

15 O 23 O

M

• Maismaa ja mere erineva soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad tuuled• Vahetavad ööpäevas suunda• Kohaliku mõjuga, kuni paarkümmne kilomeetri laiusel rannikuribal

Päeval soojeneb maapind kiiremini , soojem õhk liigub ülespoole ning raskem õhk merelt liigub maa poole - tekib merebriis.

Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri ning jahedam ja raskem õhk hakkab liikuma maalt merele – tekib maabriis.

Mussoonid – Aasia ida- ja lõunarannikut kujundavad tuuled. Tekivad sarnaselt briisidele. Puhuvad suvel merelt mandrile – mussoonvihmad. Talvel mandrilt- merele.

Pinnamood ja merehoovused mõjutavad:

• Õhutemperatuuri

• Sademete hulka

• Kohalikke tuuli (suunda ja tugevust)

Kõrged mäeahelikud takistavad õhuliikumist.

KÜLM ÕHK

Mägede vahelistes nõgudes võib külmal aastaajal temperatuur langeda väga madalale.

• Oimjakon • Põhjapoolkera

külmemaid paiku.• Jaanuari keskmine

õhutemperatuur on −47,0 °C.

• Madalaim mõõdetud

71,2 °C (78 °C MA)

Tuulepealne nõlv

Tuulealune nõlv

Tuul

Niiske õhk

Õhk jahtub

Tekivad pilved

Kõrgustel 2000m-4000m sajab palju

Kuiv õhk

Tuulealune nõlv jääb sademeteta

Tuulepealsel nõlval on palju sademeidMäestike mõju sademete hulgale

Andide mäestik Lõuna-Ameerikas muudab Patagoonia kuivaks, vähese taimestikuga poolkõrbeks

Hoovus• kindla suuna ja kiirusega liikuv ümbritsevast

mereveest erineva temperatuuriga veemass;• Soe hoovus – pehmendab kliimat, muudab kliima

soojemaks ja niiskemaks-sajusemaks • Külm hoovus – kuiv külm õhk jahutab, muudab

kliima jahedamaks ja kuivemaks

Golfi hoovus (pildil) – muudab Euroopa kliima soojemaks

Tänu Peruu külmale hoovusele asub Lõuna-Ameerika läänerannikul maailma kuivem kõrb Atacama.

Lumepiir• Märgib mäestikus kõrgust, kust algab lumi.• Põhjapoolkeral on põhjapoolsetel nõlvadel lumepiir

reeglina madalamal, kui lõunapoolsetel. • Lumepiiri kõrgus sõltub eelkõige laiuskraadist.

Polaaraladel ulatub lumepiir merepinnani. Ekvaatorilähedastel aladel on aga 4...6 km kõrgusel. Siiski ei ole lumepiir kõige kõrgemal mitte ekvatoriaalses kliimavöötmes, vaid troopilises. Selle põhjuseks on see, et sademete moodustumiseks on vaja niiskust, mida troopikas napib.

• Lumepiirist kõrgemal toimub liustike moodustumine. Liustiku alumised osad asuvad küll lumepiirist madalamal, kuid seal liustik sulab, mitte ei moodustu. Sõltuvalt jääkihi paksusest ja nõlva kallakusest hakkab jääkiht voolama (jää on seda plastsem, mida suurem on rõhk), moodustades liustiku.

• http://karavanserai.bluemoon.ee/Images/map_Asia_red.jpg• kikamele.trip.ee/node?page=2 • www.wikipeedia.ee• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:NWS_weather_balloon_station2,_Riverton_WY.jpg• http://et.wikipedia.org/wiki/Lumepiir• Koppel, L. Liiber, Ü. Saar, E. GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium . 2010