KOHILA LASTEAED SIPSIK · dokumendist Kohila lasteaed Sipsik sisehindamise kord ning on järgmised: Organisatsiooni arendamiseks ja täiustamiseks kasutatakse lasteaias PDCA – tsüklit

KOHILA LASTEAED SIPSIK

KOHILA LASTEAED SIPSIK ARENGUKAVA 2013 - 2015

Kohila 2013

2

SISUKORD

1. ÜLDANDMED .................................................................................................................................... 3

2. LASTEAIA ARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ....................................................... 5

2.1. Lasteaia arenduse võtmealad ja valdkonnad .................................................................................. 5

2.2. Lasteaia missioon ja põhieesmärgid .............................................................................................. 6

2.3. Lasteaia visioon ja põhiväärtused .................................................................................................. 6

2.4. Hetkeseis ja arengueeldused .......................................................................................................... 8

2.5. Õppeaastate prioriteedid ................................................................................................................ 8

2.6 Personali koosseis ........................................................................................................................... 8

2.7 Personali struktuur ........................................................................................................................ 10

2.8 Rühmad ja lapsed ......................................................................................................................... 11

3. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS ....................................................................................... 12

4. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD ........................................................................................ 20

LISAD .................................................................................................................................................... 21

LISA 1. SWOT ANALÜÜS EESTVEDAMISE JA JUHTIMISE VALDKONNAS ........................... 21

LISA 2. SWOT ANALÜÜS PERSONALIJUHTIMISE VALDKONNAS ........................................... 22

LISA 3. SWOT ANALÜÜS KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA VALDKONNAS .............................. 24

LISA 4. SWOT ANALÜÜS RESSURSSIDE JUHTIMISE VALDKONNAS ...................................... 25

LISA 5. SWOT ANALÜÜS ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESSI VALDKONNAS .......................... 27

3

SISSEJUHATUS

Kohila Lasteaed Sipsik arengukava on dokument, mis määrab ära lasteasutuse

arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava

uuendamise korra.

Kohila Lasteaed Sipsik arengukava lähtub lasteaia põhimäärusest, lasteaia

sisehindamise aruande tulemustest, Kohila valla arengukavast ja Kohila valla hariduse

arengukavast.

1. ÜLDANDMED

LASTEASUTUSE NIMI

Kohila Lasteaed Sipsik

LASTEASUTUSE ANDMED

Pidaja, tema aadress

Kohila Vallavalitsus, Vabaduse 1 Kohila

Liik

Munitsipaallasteaed

Lasteasutuse registrikood 75035708

Lasteasutuse aadress

Posti 5a Kohila

Kontakt (tel, faks, e-post, kodulehekülg)

48 94 139, [email protected]

Koolitusloa nr, kehtivusaeg

Nr. 5325HTM, tähtajatu

Teeninduspiirkond

Kohila vald

Üldinfo

Lasteaed on avatud tööpäevadel 07.00 – 19.00. Lasteaias on 8 rühma; kohti on 160-le

lapsele. Sipsiku lasteaed ehitati 1982. aastal. Algselt on maja ehitatud kuuele rühmale.

Lasteaed suleti aastal 2000 laste vähese arvu tõttu. Kuna sisseränne ja sündivus tõusis ning

vallas tekkis lasteaiakohtadest puudus, alustas 2002 a. majas tegevust Kohila

lastepäevahoid. 01.01.2007 ühines Kohila lastepäevahoid Prillimäe lasteaiaga. 2008 aasta

oktoobris alustati lasteaia juurdeehitusega ning veebruaris 2009 avati kaks uut rühma. Ligi

2 aastat tegutsesid Sipsiku rühmad Prillimäe lasteaia filiaalina. Aastal 2008 otsustas Kohila

vallavolikogu lasteaiad eraldada ning 02.03.2009. aastal on taas tegemist iseseisva

lasteaiaga. 2011.a. veebruaris avati teisel korrusel, endise raamatukogu ruumide asemel,

veel kaks rühma. Seega on hetkel lasteaed 8-rühmaline.

Lastele on tagatud erinevad tugisüsteemid. Lasteaias töötab eripedagoog 1,0 koormusega,

Kohila valla psühholoog külastab lasteaeda üks kord nädalas. Muukeelsetele lastele on

tagatud eesti keele õpe. Eesti keelt õpetab spetsiaalse ettevalmistuse saanud

mailto:[email protected]

4

vanempedagoog Sirje Kallaste (Mesisummi rühma õpetaja). Keeletunnid toimuvad kaks

korda nädalas. Lasteaias toimivad erinevad huviringid: kunsti-, spordi-, loovus-,

väärtusõpetuse- ja tantsuring. Õppe- ja kasvatusprotsess on paindlik ning lapsest lähtuv.

Tegevused viiakse läbi lõimitult ja laste huvidest lähtuvalt.

2011 aasta sügisel liitus lasteaed Eesti Tervist Edendavate Lasteaedade Liiduga ning seega

pööratakse suurt tähelepanu tervislike eluviiside kujundamisele (sotsiaalne, füüsiline,

emotsionaalne ja vaimne heaolu).

Erilist tähelepanu pööratakse ühistegevustele lasteaias. Vahvad ettevõtmised teevad lastele

palju rõõmu ja on toredaks vahelduseks lasteaia tavarütmile. Aasta lõikes korraldavad

lasteaia töötajad ca 40 erinevat üritust, mis on palju kajastamist leidnud ka kohalikus

ajakirjanduses.

Asukoht

Sipsiku lasteaed asub looduskaunis kohas Kohila alevis. Keila jõgi jääb lasteaiast 100

meetri kaugusele, üle tee on Kohila mõis ning läheduses asub „Kapa” männik. Hoov on

suur (ligi 10 000m2) ja kõrghaljastatud. Õuel on kaasaegsed mänguatraktsioonid.

Väiksematele lastele on omaette, piiratud aiaga mänguväljak. Lasteaial on oma staadion

sportimiseks, suuremaid spordipäevi on võimalik korraldada Kohila Spordikompleksis.

Lasteasutuse eripära

Lasteaia eripäraks on eelkõige terviseedendus, mille eesmärgiks on hoida ja tugevdada

laste ja personali tervist ning toetada iga lapse individuaalset aengut. On loodud väga hea

kasvu- ja töökeskkond lastele ning personalile – hoone ja siseruumid on renoveeritud,

õueala korrastatud ja turvaline.

Lasteaia tervisliku ja tasakaalustatud menüü koostab toitumisspetsialist, toimub mitmeid

tervislikke eluviise kujundavaid üritusi ning antud teemadele pööratakse palju tähelepanu

ka igapäeva tegevustes.

Lastele on tagatud erinevad tugisüsteemid. Lasteaias töötab eripedagoog 1,0 koormusega;

Kohila valla psühholoog külastab lasteaeda ühel korral nädalas. Muukeelsetele lastele on

tagatud eesti keele õpe. Eesti keelt õpetab spetsiaalse ettevalmistuse saanud õpetaja Sirje

Kallaste. Keeletunnid toimuvad kaks korda nädalas. Lastele, kelle füüsiline areng vajab

lisatoetust, toimuvad individuaalsed liikumistegevused ja on võimalik kasutada

füsioterapeudi teenust. Individuaalsed liikumistegevused lastele, kelle füüsiline areng vajab

lisatoetust.Lasteaias on erinevad huviringid: kunsti-, tantsu-, loovus- ja spordiring. Lasteaia

õppe- ja kasvatustprotsess põhineb üldõpetuslikul tööviisil, kuid õpetajatel on õigus

vajadusel kasutada ka alternatiivpedagoogika elemente.

5

2. LASTEAIA ARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD

2.1. Lasteaia arenduse võtmealad ja valdkonnad

Lasteasutuse arenduse võtmealad ja neid iseloomustavad valdkonnad tulenevad

dokumendist Kohila lasteaed Sipsik sisehindamise kord ning on järgmised:

Organisatsiooni arendamiseks ja täiustamiseks kasutatakse lasteaias PDCA – tsüklit

(PDCA – “Plan-Do-Check-Act”). PDCA- tsükkel ehk Demingi ratas kujutab endast

lõppematut õppimis- ja täiustamistsüklit. PDCA- tsüklit saab kasutada nende

muutuste hindamiseks, mis on seotud kas pikaajaliste eesmärkidega või lühiajaliste

tsüklitega ning võib kasutada igasuguse korduva tegevuse puhul. PDCA- tsükkel loob

eelduse, et õpitakse sellest, mis on valesti läinud ja korrigeeritakse oma tegevust

vastavalt sellele.

VÕTMEALAD

VALDKONNAD

EESTVEDAMINE JA

JUHTIMINE

eestvedamine

strateegiline juhtimine

PERSONALIJUHTIMINE personalivajaduse hindamine

personali värbamine

personali kaasamine ja toetamine

personali arendamine

personali hindamine ja motiveerimine

KOOSTÖÖ

HUVIGRUPPIDEGA

koostöö kavandamine

huvigruppide kaasamine

huvigruppidega koostöö hindamine

RESSURSSIDE JUHTIMINE eelarveliste ressursside juhtimine

materiaal-tehnilise baasi arendamine

säästlik majandamine ja keskkonnahoid

ÕPPE- JA

KASVATUSPROTSESS

lapse areng

õppekava

õppekorraldus ja –meetodid

väärtused ja eetika

6

Joonis 1. PDCA -tsükkel

2.2. Lasteaia missioon ja põhieesmärgid

Kohila lasteaed Sipsiku õppe-ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgseks

ja järjepidevaks arenguks tingimuste loomine kodu ja lasteasutuse koostöös.

Üldeesmärgist lähtuvalt on lasteaia töötajate missiooniks toetada laste vaimset,

füüsilist ja sotsiaalset arengut, et tekiksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja

arusaam tervislike eluviiside tähtsusest.

Lapsest lähtuvalt on eesmärkideks seatud:

- Laps tunneb ja väärtustab oma kodukohta ja perekonda

- Laps on loov ja algatusvõimeline

- Laps väärtustab tervislikke eluviise

- Laps järgib kokkulepitud reegleid ja käitumisnorme

2.3. Lasteaia visioon ja põhiväärtused

Kohila Lasteaed Sipsik visioon:

Sipsiku lasteaed on kaasaegne õppeasutus, kus väärtustatakse turvalist, avatud ja

lapsest lähtuvat arengukeskkonda ning koostöösuhteid igal tasandil.

Lasteaia töötajate põhiväärtused määravad, kuidas midagi tehakse. Väärtused

peegeldavad organisatsiooni ideoloogiat. Lasteaia töötajate põhiväärtused on

kokkulepped, millest tegutsemisel lähtutakse:

Planeeri

Tegutse

Uuri

Reageeri

7

* Koostöö – Me väärtustame koostööd igal tasandil (lapsed, lapsevanemad,

meeskond, teised asutused jne)

* Austus –me suhtume kaaslasesse heatahtlikult ja austusega ning oleme tema

erinevuste suhtes tolerantsed.

* Hoolivus – Me märkame ja toetame üksteist, oleme vastutustundlikud ning

suhtlusele avatud, loome turvalise kasvu- ja töökeskkonna.

* Loovus - Me hindame ja toetame inimese omanäolisust, uute ideede

rakendamist, katsetamist ja algatusvõimet.

* Tervis – Meie jaoks on tähtis iga lapse ja töötaja tervis, pöörame igapäevaselt ja

erinevate tegevuste käigus tähelepanu tervislikule eluviisile ja toitumisele.

8

2.4. Hetkeseis ja arengueeldused

Lasteaias on läbi viidud SWOT analüüs 2010 - 2012 a. andmete ja analüüside põhjal,

et määratleda hetkeseis ja arengueeldused. Analüüsi koostamisel on analüüsitud viit

võtmeala (eestvedamist ja juhtimist, personalijuhtimist, koostööd huvigruppidega,

ressursside juhtimist ning õppe- ja kasvatusprotsessi, vt. lisad 1-5), tuues välja nende

tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Analüüsi tulemused kajastuvad

tegevuskavas.

2.5. Õppeaastate prioriteedid

Kohila Lasteaed Sipsik arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada lasteaia õppe- ja

kasvatustegevuse vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Õppeaastate

prioriteedid on määratletud lasteaia arengukavas kõikide arendamist vajavate

võtmealade lõikes igale valdkonnale. See tagab lasteasutuses kõikehõlmava

arendustegevuse lasteaia personali ees seisvate eesmärkide saavutamisel. Õppeaastate

prioriteedid on toodud iga valdkonna kohta prioriteetsete tegevustena peatükis

Tegevuskava kolmeks aastaks.

2.6 Personali koosseis

Lasteaias on 33,5 ametikohta. Töötajaid on 34 ja seisuga 01.02.2013 on kõik

ametikohad komplekteeritud. Hetkel viibib lapsehoolduspuhkusel 5 pedagoogi, kelle

asemel on asendustöötajad. Pedagooge on kokku 20 (neist 16 on pedagoogid

rühmades). Pedagoogid töötavad kõik täiskoormusega.Tehnilisest personalist töötab

köögi-abitööline 0,5 koormusega, ülejäänud on täiskohaga.

Pedagooge on igas vanuserühmas. Tuntav ülekaal on 30-40 aastaseid (50%). (joonis

2). Üks õpetaja on pensioniealine (lapsehoolduspuhkusel viibiva õpetaja asendaja).

Lasteaias käib igal aastal praktikal üliõpilasi kellega hoitakse kontakte, et vajadusel

värvata uusi töötajaid.

9

Joonis 2. Pedagoogide vanuseline jaotus

20-st pedagoogist ei vasta hetkel pedagoogide kvalifikatsioonile 6 õpetajat. Nendest 5

omandab erialast kõrgharidust (2- lõpetavad õpingud sügisel 2013; 2- kevadel 2014 ja

üks kevadel 2015). Pedagoogide haridustase on esitatud joonisel 3.

Joonis 3. Pedagoogide haridustase.

2.7 Personali struktuur

DIREKTORI ASETÄITJA

MAJANDUSE ALAL ÕPPEALAJUHATAJA

ÕPETAJA(16)

LIIKUMISÕPETAJA (1)

MUUSIKAÕPETAJA (1)

KORISTAJA (1)

MAJAHOIDJA (1)

ÕPETAJA ABI

(8)

DIREKTOR

KOKK (2)

ERIPEDAGOOG

(1)

2.8 Rühmad ja lapsed

Lasteaias on 8 rühma. Rühmade andmed jaanuar 2013 seisuga:

NIMI LIIK LASTE VANUS LASTE ARV

Mesisummid Vanem rühm 6-7 19

Õnnetriinud Vanem rühm 6-7 21

Sipelgad Keskmine rühm 5-6 22

Jaanijussid Keskmine rühm 5-6 20

Päikeseliblikad Noorem rühm 3-5 21

Sajajalgsed Noorem rühm 3-5 21

Põrnikad Noorem rühm 3-5 21

Rõõmutirtsud Noorem rühm 3-5 21

Arvestades rühmaliike, on kohti ette nähtud 160 lapsele. Hoolekogu ettepanekul on

Kohila vallavalitsus suurendanud rühmades laste arvu ja lisaks on tekkinud 9 kohta.

Jaanuar 2013 seisuga on lasteaia nimekirjas 164 last.

12

3. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS

EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE

Eestvedamine. Eesmärk: Kokkulepitud väärtustele toetuv juhtimine. Personal on

kaasatud otsustus- ja planeerimisprotsessi.

Jrk

nr

Prioriteetsed tegevused

Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja

I pa II pa I pa II pa I pa II pa

1. Regulaarsed koosolekud

nii õpetajatele kui ka

muu personalile. 1x

aastas üldkoosolekud

kogu personalile

Personal on kaasatud

otsustus- ja

planeerimisprotsessi.

X x x x x x Direktor,

direktori

aset.maj.alal

2. Aasta tegevuskava

eesmärkide ja tegevuste

määratlemine koostöös

personaliga


otsustusprotsessi

x x x Direktor

3. Ühtse väärtussüsteemi

loomine kogu

personaliga


väärtussüsteemi

loomisprotsessi.

X Direktor

Strateegiline juhtimine. Eesmärk: Kogu personal teab ja mõistab lasteaia visiooni

ja tegutseb selle elluviimise nimel.

Jrk

nr


Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1. Arengukava 2013-2015

koostamine

Arengukava on koostatud

analüüsist lähtuvalt

x Direktor

2. Arengukava

analüüsimine

Arengukava täitmist on

jälgitud ja sellest lähtuvalt

kavandatud

parendustegevused

x x Direktor

3. Asjaajamise korra

redigeerimine

Asjaajamise kord on

vastavusse viidud KLS-i ja

haldusmenetluse

seadusega, lasteaia

dokumendid on vastavuses

õigusaktides ja

standardites kehtestatud

nõuetega.

X Direktor

4. Sisehindamissüsteemi

rakendamine

Sisehindamisalased

tegevused on analüüsitud

ja toetavad aruande

koostamist 2015. Aastaks

x x x x x x Direktor,

õppealajuhataja

5. Sisehindamise aruande

koostamine

Sisehindamise aruanne,

mis on eelnevalt heaks

kiidetud ped.

Nõupidamisel ja

hoolekogus

x Direktor,

õppealajuhataja

13

PERSONALIJUHTIMINE

Personalivajaduse hindamine ja värbamine. Eesmärk: Lasteaias töötab

kvalifikatsiooninõuetele ja lasteaia põhiväärtustele vastav personal.

Jrk

nr


Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1.

Toetada õpetajaid

kõrgkoolis õppimise ajal

Õpetajad on motiveeritud

haridust omandama.

x x x x x x Direktor

2. Personalivajduse

väljaselgitamine ja

värbamine vastavalt

organisatsiooni

eesmärkidele

Toimib süsteem

personalivajaduse

jälgimiseks

(arenguvestlused,

rahuloluuuringud,

töövestlused, statistilised

näitajad)


Personali kaasamine ja toetamine. Eesmärk: Lasteaia personal on kaasatud

juhtimisse töörühmade ja arendusgruppide kaudu.

Jrk

nr


Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1.

Arenguvestluste

läbiviimine kogu

personaliga

Kogu personaliga on läbi

viidud arenguvestlused

x x x Direktor,

õppealajuhataja,

direktori

aset.maj.alal

2. Mentorluse rakendamise

põhimõtete koostamine

Mentorluse rakendamise

kord

x Direktor

3. Regulaarsete

arendusgrupi

koosolekute toimumine


juhtimise protsessi


4. Rahulolu-uuringute

läbiviimine personaliga,

võrdleva analüüsi

koostamine kolme aasta

lõikes

Personali rahulolu on

uuritud, tagasisidestatud.

Kokkuvõtete põhjal

parendustegevused uude

arengukavasse on

kavandatud

x x Direktor

5. Pedagoogilise nõukogu

koosolekud

Ped. Personal on kaasatud

otsustusprotsessi


õppealajuhataja

6. Kriisiplaani välja-

töötamine

Personal teab, kuidas

kriisiolukorras käituda

x x Direktor

Personali arendamine. Eesmärk: Lasteaia personalile on loodud soodsad

arengutingimused ja täiendkoolitusvõimalused

Jrk

nr


Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1.

Regulaarsete

mõttetalgute ja

uurimisseminaride

korraldamine

aktuaalsetel teemadel

Õppiv organisatsioon x x x x x x Direktor,

õppealajuhataja

14

2. Ühiste koolituste,

õppepäevade

korraldamine

kolleegidega teistest

lasteaedadest

On korraldatud koolitusi ja

õppepäevi.

Koostöösuhted teiste valla

lasteaedade kolleegidega

on konstruktiivsed.

x x x x x x direktor

3. Luua „lahtiste

tegevuste“ süsteem

õpetaja professionaalse

arengu toetamise

eesmärgil

Õpetajad saavad oma

tegevuste kohta tagasisidet

x x x x x x Õppealajuhataja

4. Sise- ja väliskoolitused

personalile

Personali professionaalse

arengu toetamine


Personali hindamine ja motiveerimine. Eesmärk: Lasteaia personal on

motiveeritud ja tunneb end vajaliku ja hinnatuna.

Jrk

nr

Prioriteetsed

tegevused

Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1.

Supervisiooni

võimaldamine

personalile stressi

maandamiseks

Personal on enesekindlam,

stressi näitaja on langenud

x x Direktor

2. Välja töötatud

statuutide

rakendamine

Personal on motiveeritud ja

tunnustatud

x x x Direktor

3. Juhtkonnapoolne

tagasiside personalile

Personali tegevus on

tagasisidestatud


õppealajuhataja,

direktori

aset.maj.alal

KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

Koostöö kavandamine. Eesmärk: Koostöö võimalused huvigruppidega on välja

selgitatud.

Jrk

nr

Prioriteetsed

tegevused

Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1.

Võimaluste leidmine ja

rakendamine

koostööks

huvigruppidega

Toimib hea koostöö lasteaia

huvigruppide vahel


õppealajuhataja

2. Rahuloluküsimustike

redigeerimine

Küsimustikud on täiendatud x Direktor

Huvigruppide kaasamine. Eesmärk: Lasteaial on toimivad partnerlussuhted

Jrk

nr

Prioriteetsed

tegevused

Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1.

Lastevanematele

koolituste

korraldamine

Lapsevanemad on

teadlikumad ja on huvitatud

koostööst lasteaiaga

x x x Direktor

15

2.

Vanemate kaasamine

ühisürituste

korraldamisesse

Lapsevanemad on kaasatud

ühistegevustesse.

X x x x x x Õppealajuhataja

3. Lastevanemate

koosolekud

Lapsevanemad on

informeeritud ja kaasatud

lasteaia tegevusse


4. Hoolekogu

koosolekud

Hoolekogu on kaasatud

lasteaia otsustusprotsessi


5. Regulaarsed laste

koosolekud

Lapsed on kaasatud

planeerimisprotsessi


6. Regulaarsed

tagasiside-koosolekud

algklassiõpetajatega

Toimiv koostöö algklassi- ja

lasteaiaõpetajate vahel


7. Ühiskoolitused ja –

ettevõtmised ning

ressursside jagamine

valla allasutustega

Toimiv koostöö allasutustega x x x x x x Direktor

8. Koostöösuhete

arendamine

organisatsioonidega ja

koolieelsete

lasteasutustega (k.a

rahvusvaheline

koostöö) kogemuste

vahendamise

eesmärgil

On loodud koostöösuhted

organisatsioonidega ja

koolieelsete lasteasutustega


Huvigruppidega koostöö hindamine. Eesmärk: On viidud läbi lasteaia

põhihuvigruppide (lapsed, personal, lastevanemad, partnerid) rahulolu uuringud

ning nende tulemusi arvestatakse edasisel planeerimisel

Jrk

nr

Prioriteetsed

tegevused

Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1. Rahulolu-uuringu

läbiviimine

6-7- aastaste lastega

Laste huvide ja

ettepanekutega on

arvestatud

x x x Õppealajuhataja

2. Rahulolu-uuringute

läbiviimine personali

ja lastevanematega.

Lapsevanemate ja personali

rahulolu uuringu tulemused

on aluseks planeerimisel

x x Direktor

3. Tagasiside

koostööpartneritelt

Koostöö efektiivsust on

analüüsitud ja tulemustega

arvestatakse edaspidisel

planeerimisel

x x x Direktor

16

RESSURSSIDE JUHTIMINE

Eelarveliste ressursside juhtimine. Eesmärk: Eelarve ressursside juhtimine

lähtub lasteaia arengukavast ja loob tingimused eesmärkide täitmiseks ja parenduste

realiseerimiseks.

Jrk

nr

Prioriteetsed

tegevused

Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1.

Eelarve planeerimine Eelarve on planeeritud

koostöös personali ja

hoolekoguga ja on

kooskõlastatud

arengukavaga

x x x Direktor,

direktori

aset.maj.alal

2.

Töötasude

planeerimine ja

läbirääkimine KOV-i

esindajatega

Personali töötasu on

konkurentsivõimeline

x x x Direktor

3. Eelarve täitmise

analüüsimine kaasates

huvigruppe

Igakuiselt on jälgitud eelarve

sihtotstarbelist kasutamist ja

on antud sellekohast

tagasisidet hoolekogule ja

personalile


direktori

aset.maj.alal

4. Lisavahendite

taotlemine, projektides

osalemine

On esitatud taotlusi

erinevatesse fondidesse

rahastuse saamiseks lasteaia

arendusprojektidele


õppealajuhataja

Materiaal-tehnilise baasi arendamine. Eesmärk: Lapse arenguks ja personali

tööks on loodud head tingimused – väga hea õpi-, kasvu-, mängu- ja töökeskkond.

Jrk

nr

Prioriteetsed

tegevused

Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1. Õueatraktsioonidele

turvamattide

soetamine

Lasteaia mänguväljak on

turvaline ja vastab nõuetele

x x x Direktori

aset.maj.alal

2. Elektriklaveri

soetamine

Muusikategevusi, pidusid ja

üritusi saab läbi viia

väljaspool saali

x Direktor

3. Murutraktori

soetamine

Lasteaia õueala (ca 10 000m2)

hooldamine on efektiivsem.

X Direktori

aset.maj.alal

4. Rattahoidikute

soetamine

Ratastele on loodud

hoiukoht

x Direktori

aset.maj.alal

5. Õuesõppekeskuste ja

loodusraja

kavandamine

On loodud erinevad

võimalused õuesõppe

läbiviimiseks

x x Õppealajuhataja

6. Vajamineva mööbli

soetamine (riiulid,

lauad, kapid, toolid

jne)

Vajalikud mööbliesemed on

soetatud

x x x Direktori

aset.maj.alal

7. Hoone skeemide

soetamine

Lasteaia hoones

orienteerumine on

lihtsustatud

x Direktori

aset.maj.alal

17

8. Helivõimenduse

süsteemi soetamine

Erinevate suurürituste

korraldamine

x Õppealajuhataja

9. Liivakastide katete

soetamine

Liivakastid on puhtad ja

hooldatud

x x x Direktori

aset.maj.alal

10. Fonolukusüsteemi

paigaldamine

Turvalisus on tagatud x Direktori

aset.maj.alal

Inforessursside juhtimine. Eesmärk: Info vahetamine personali, lastevanemate ja

teiste huvigruppide vahel on efektiivne

Jrk

nr

Prioriteetsed

tegevused

Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1. Koostöö

ajakirjandusega

Informatsioon lasteaia

uudistest ja tegevustest on

avalik


2. Digitaalse

raamatukogu

andmebaasi

arendamine

Andmebaasi võimalused on

suuremad

x x Õppealajuhataja

3. Digitaalse

dokumendihaldussüst

eemi kasutusele

võtmine (sh ka

elektrooniline õppe- ja

kasvatustegevuse

päevik)

Info ja andmed on

kättesaadavamad,

arhiveerimine on digitaalne.

x x x x Direktor

4. Lasteaia kodulehe

redigeerimine

Kodulehe sisupuu on

loogilisem, info

kättesaadavam.

x Direktor

Säästlik majandamine ja keskkonnahoid. Eesmärk: Kasutusele on võetud säästlikku

majandamist reguleerivad põhimõtted (prügi sorteerimine, jääkmaterjalide kasutamine jne).

Jrk

nr

Prioriteetsed

tegevused

Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1.

Jääk- ja

taaskasutatavate

materjalide

kasutamine laste

loovtegevustes

Lapsed on kasutanud

jääkmaterjale loovtegevustes


2. Säästliku mõtteviisi

rakendamine

Personal ja lapsed on

keskkonnateadlikumad


3. Dokumentide osaline

digitaalne haldamine

Bürookulud on vähenenud x x x x x x Direktor

18

ÕPPE-JA KASVATUSPROTSESS

Lapse areng. Eesmärk: Lastele on loodud soodsad tingimused, mis toetavad iga

lapse individuaalset arengut.

Jrk

nr

Prioriteetsed

tegevused

Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1.

Võimaluste leidmine

muukeelsetele lastele

eesti keele

õpetamiseks

Muukeelsetele lastele on

tagatud eesti keele õpe


2.

Laste arengu

toetamine erinevate

huvialaringide kaudu

On loodud võimalused

erinevates huvialaringides

osalemiseks


3. Piirkondlikel ja

maakondlikel näitustel

ning konkurssidel

osalemine

Lapsed on saanud

esinemiskogemust ja

kogenud eduelamust


4. Laste arengu

jälgimissüsteemi

rakendamine

Laste arengut on jälgitud

süsteemselt ja lapsevanemaid

tagasisidestatud.


5. Laste kasvukeskkonna

planeerimine lapsest

lähtuvalt

Kasvukeskkonna

kujundamisel on arvestatud

laste huvisid ja arengut

toetavaid faktoreid


6. Tervist edendavate

ürituste ja tegevuste

korraldamine

Lapsed teavad tervislikke

eluviise ja mõistavad selle

tähtsust


7. Logopeedi teenuse

võimaldamine

Lapse erivajadustega on

arvestatud


8. Koolieelikute rühmas

lapse oma aabitsa

metoodika

rakendamine

Laps on motiveeritud

õppeprotsessis osalema


Õppekava. Eesmärk: Lasteaia õppekava vastab riiklikule õppekavale ja õpetajad

lähtuvad oma töös kokkulepitud eesmärkidest ja põhimõtetest.

Jrk

nr

Prioriteetsed

tegevused

Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1.

Vajadusel

individuaalse

arenduskava

koostamine ja

rakendamine

On arvestatud laste

erivajadustega

Vastavalt vajadusele Eripedagoog

2.

Erinevate meetodikate

(õuesõpe, hea algus,

montessori jne)

lõimimine õppe- ja

kasvatusprotsessi

Õppe- ja kasvatustegevuste

läbiviimisel on kasutatud

erinevaid lapse arengust

lähtuvaid metoodikaid


3. Lasteaia õppekava

analüüsimine

Õppekava on täiendatud x x x Õppealajuhataja

19

Õppekorraldus ja -meetodid. Eesmärk: Õppe- ja kasvatusprotsessi analüüsid on

aluseks planeerimisel ja läbiviimisel (Demingi ratas). On rakendatud lapsekeskse

lähenemise põhimõtteid.

Jrk

nr

Prioriteetsed

tegevused

Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1.

Õppetegevuse

analüüsitulemuste

kasutamine

planeerimisel ja

tegevuste läbiviimisel

Analüüs ja planeerimine on

seotud, parendustegevused

toetavad eesmärkide täitmist


2.

Õppe- ja

kasvatusprotsessi

planeerimine ja läbi

viimine on lapse

arengust lähtuv

On rakendatud lapse

arengust lähtuvad

põhimõtted

x x x x x X Õppealajuhataja

3. Õppeaasta kokkuvõtte

koostamine

Õppeaasta on analüüsitud,

määratletud tugevused,

nõrkused ja

parendustegevused

x x x Direktor,

Õppealajuhataja

Väärtused ja eetika. Eesmärk: Lasteaia personal lähtub oma töös ühistest

väärtustest ja kokkulepetest (põhiväärtused, õpetaja kutse-eetika koodeks, muud

kokkulepped).

Jrk

nr


Tulemus

2013

2014

2015

Vastutaja


1. Lasteaia väärtussüsteemi

loomine koostöös

personaliga

Lasteaia personalil on

ühtne arusaam ühistest

väärtustest

x Direktor

2.

Lasteaia

organisatsioonikultuuri

väljatöötamine koostöös

personaliga

Välja on töötatud lasteaia

organisatsioonikultuur

x x Direktor

3. Ühise väärtussüsteemi ja

kokkulepete

rakendumine

Personal lähtub oma töös

kokkulepitud väärtustest

x x x x x Direktor

20

4. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse vajadusel igal aastal.

Arengukava korrigeerimisel lähtub lasteaed järjepidevalt sisehindamistulemustest.

Arengukava kinnitab Kohila Vallavalitsus.

Kohila Lasteaed Sipsik arengukava on läbi arutatud pedagoogilises nõukogus

14.03.2013 ja kooskõlastatud hoolekogu poolt 27.03.2013.

Kohila lasteaed Sipsik arengukava koostamise juhtgruppi kuulusid:

1. Kristina Mägi - direktor

2. Silva Ööpik – direktori asetäitja majanduse alal

3. Angelika Karama – eripedagoog

4. Terje Valinu – õpetajate esindaja

5. Maris Reinumäe – õpetaja abide esindaja

6. Marii Küling – õpetaja

7. Janika Volga - liikumisõpetaja

21

LISAD

LISA 1. SWOT ANALÜÜS EESTVEDAMISE JA JUHTIMISE VALDKONNAS

Tugevused Nõrkused

Eestvedamine: Personal on kaasatud

otsustusprotsessi. Personali rahulolu

juhtkonnaga ja juhtimispõhimõtetega

Direktoril on kollektiivis innustav ja

toetav roll (rahulolu uuringu põhjal).

Strateegiline juhtimine: Lasteaia visioon

ja missioon on hästi mõistetavad.

Sisehindamise kord on uuendatud ja

sisehindamine toimub süsteemselt.

On liitutud Tervist Edendavate

Lasteaedade Liiduga. Toimub süsteemne

tervise edendamine (moodustatud on

tervisemeeskond, koostöö

toitumisspetsialistiga, tervise tegevused

lastele).

Lasteaia dokumendid on uuendatud ja

vastavuses õigusaktidega.

Eestvedamine: Kuna personali arv on

suurenenud ja osaliselt vahetunud, tuleks

üle vaadata lasteaia väärtussüsteem.

Strateegiline juhtimine: Asjaajamise

kord vajab uuendamist

Võimalused Ohud

Eestvedamine: Koostöös personaliga

luua uus väärtussüsteem.

Strateegiline juhtimine:

Asjaajamise kord uuendada vastavalt

kehtivatele õigusaktidele.

Eestvedamine: Seoses lasteaia personali

suure arvuga võib personali kaasamine

olla raskendatud.

Strateegiline juhtimine: Arengukavas

planeeritud finantsilisi vahendeid

nõudvad tegevused sõltuvad lasteaia

eelarvest, mis ei pruugi olla piisav.

22

LISA 2. SWOT ANALÜÜS PERSONALIJUHTIMISE VALDKONNAS

Tugevused Nõrkused

Personalivajaduse hindamine ja

värbamine: On koostatud personali värbamiskord.

Lasteaias on täidetud tervishoiutöötaja

ametikoht.

Personali kaasamine ja toetamine: Õpetajatest on moodustatud

arendusgrupp, kes töötab erinevate õppe-

ja kasvatustöö küsimustega. Abi- ja

tugipersonalile toimuvad regulaarsed

infokoosolekud. Oluliste üksikküsimuste

arutelud kogu personaliga

(üldkoosolekud).

Väljatöötatud personali rahulolu uuring ja

selle tulemusi kasutatakse edaspidises

planeerimises. Personali rahulolu

lasteaiaga on väga kõrge (rahulolu

uuring). Kogu personaliga toimuvad

arenguvestlused. Personali

koolitusvajadust on analüüsitud.

Projektidest osavõtt on suurenenud.

Toimuvad kollektiivi ühendavad

ühisüritused. Toimib kolleegidevaheline

toetussüsteem.

Personali arendamine: Toimuvad

regulaarsed sisekoolitused õpetajatele

(võimalusel osaleb ka abipersonal). On

loodud regulaarne pedagoogide

kogemuste vahendamise süsteem

(uurimisseminar, mõttetalgud). Loodud

atesteerimiskomisjon ja 5 õpetajat on

atesteeritud vanempedagoogiks.

Täiendkoolitusest osavõtt 100%.

Personali hindamine ja motiveerimine:

On välja töötatud uus personali

motivatsioonisüsteem ja statuudid (aasta

õpetaja ja aasta tegija).

Personal tunneb, et neid tunnustatakse ja

nende tööd hinnatakse.


värbamine:

25 % õpetajatest ei vasta kvalifikatsiooni

nõuetele (omandavad erialast haridust

kõrgkoolis).

Personali kaasamine ja toetamine:

Puudub uue töötaja sisseelamise süsteem

(mentorluse rakendamine).

Personali arendamine: Puuduvad

regulaarsed õpetajate poolt läbiviidavad

lahtised tegevused (hinnanguvaba

tagasiside).


Personal hindab oma tööd stressirohkeks.

Võimalused Ohud


värbamine: Toetada õpetajaid kõrgkoolis

õppimise ajal.


Töötada välja mentorluse põhimõtted.

Personali arendamine: Rakendada regulaarne (1x aastas) lahtiste

tegevuste läbi viimine.



värbamine: Seoses personali õpingute

ja haigestumistega on keeruline leida

asendustöötajaid ning võib tekkida

raskusi asendusrahade eelarves

püsimisega.


Kuna personali arv on suur, võib

kaasamine olla raskendatud.

23

Leida võimalusi personali stressi

maandamiseks (väljasõidud, ühised

ettevõtmised, supervisoon jms).

Personali arendamine: Personal ei leia

pakutavate koolituste hulgast sobivaid

teemasid.


Ei jätku eelarvelisi vahendeid maksta

personalile lisatasu heade töötulemuste

eest.

24

LISA 3. SWOT ANALÜÜS KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA VALDKONNAS

Tugevused Nõrkused

Koostöö kavandamine:

Kavandamisel arvestatakse lasteasutuse

personali, lastevanemate jt osapoolte

huvide, vajaduste ning võimalustega;

Ühiskoolitused teiste lasteaedadega.

Koostöö rahvusvahelisel tasandil teiste

lasteaedadega (Soome, Norra ja edaspidi

Läti, Island).

Lasteaia huvigrupid on määratletud

õppekavas.

Toimiv koostöö valla teiste allasutustega.

Huvigruppide kaasamine:

Lastevanemate rahulolu lasteaiaga

(arenguvestlused, rahuloluküsimustikud).

Lastevanematel on võimalus osaleda

(kaasa rääkida) lasteaia tegevuses / töös

(lastevanemate koosolekud, koolitused,

ühisüritused, meililist, hoolekogu,

arenguvestlus);

Toimuvad regulaarsed (sügisel ja

kevadel) kohtumised lasteaiaõpetajate ja

Kohila Gümnaasiumi algklasside

õpetajatega;

Vallavalitsus (sh haridusnõunik) suhtub

positiivselt ning asutuse arengut toetavalt

lasetaia tegevusse;

Tehakse koostööd erinevate valla

allasutustega (ruumide ja vahendite

kasutamine).

Lasteaial on aktiivne ja toetav hoolekogu.

Lapsevanemad on teadlikud hoolekogu

tööst (e-kirjad enne ja pärast koosolekut).

Eripedagoog on välja töötanud

lapsevanematele laste arengu kirjeldused

vanuseti.

Õpetajad annavad rühma e-listide kaudu

eelinfo algava nädala kohta ja hiljem

kokkuvõte toimunust.

Huvigruppidega koostöö hindamine:

Rahulolu uuringute läbiviimine personali,

lastevanematega ja 6-7. aastaste lastega.

Arenguvestlused lastevanematega .

Tagasiside valla allasutustelt koostööle.


Mitmed lapsevanemad jätavad

kasutamata võimaluse avaldada oma

ootusi lasteaia suhtes (arenguvestlus,

rahuloluküsitlus).

Rahuloluküsimustik vajab uuendamist.


Lastevanemate vähene osavõtt neile

pakutavatest koolitustest (osaleb ca 5%

lapsevanematest).

Lasteaia kodulehel puuduvad

koolitusmaterjalid lastevanematele.

Huvigruppidega koostöö hindamine: Rahulolu-uuringu ankeetide vähene

tagastamine (tagastati u. 50%

ankeetidest).

Võimalused Ohud


Rahuloluküsimustike redigeerimine.

Õpetajad julgustavad lapsevanemaid oma

ootusi ja arvamusi avaldama.


Uurida lapsevanematelt, milliseid


Lasteaed ei suuda täita kõiki spetsiifilisi

ootusi/ettepanekuid.


Vanemate liigne hõivatus. Mõningate

lapsevanemate toimetulekuraskused, mis

25

koolitusi nad vajaksid ja selgitada välja

neile sobivad ajad koolituseks

(rahuloluküsimustik).

Täiendada lasteaia kodulehte ja lisada

materjale lapsevanematele.


Vastavalt hetke vajadustele

täiendada/muuta rahulolu uuringuid.

muudavad koostöö lasteaia ja kodu vahel

keerulisemaks.


Rahulolu uuringud muutuvad liiga

mahukaks, motivatsioon seda täita ja

tagastada väheneb.

LISA 4. SWOT ANALÜÜS RESSURSSIDE JUHTIMISE VALDKONNAS

Tugevused Nõrkused

Eelarveliste ressursside juhtimine:

Eelarve koostamine tugineb eelmise aasta

analüüsile. Iga rühm saab oma eelarve

õppevahendite ja mänguasjade

soetamiseks, millest lähtub aasta jooksul

(vastutuse jagamine).

Materiaal-tehnilise baasi arendamine: Koostöös kogu personaliga on uuendatud

töökeskkonna riskianalüüs ja välja

töötatud laste õpi- ja mängukeskkonna

riskianalüüs.

Välja on töötatud uus tuleohtusalane

dokumentatsioon ja toimuvad regulaarsed

õppused.

Väga hea kasvu- ja töökeskkond –

renoveeritud ja nõuetele vastavad ruumid

ja hoone fassaad (kõrge hinnang rahulolu

uuringus nii personali kui ka

lastevanemate poolt).

On paigaldatud uus aed.

Väga hea IT riist- ja tarkvara olemasolu

(arvutid igas rühmas ja üldkasutatavates

ruumides, projektor, foto- ja

videokaamera, TV, printerid-

koopiamasinad-skannerid), mida

vahetatakse vastavalt vajadusele.

Toimiv digitaalne andmebaas (avalik

kaust, digitaalne raamatukogu).

Ruumide ja mänguväljaku ruutmeetrite

arv vastab tervisekaitse nõuetele.

Hoov on korrastatud (peenrad, lillepotid,

ilupuud).

Inforessursside juhtimine: Info

vahetamise jaoks kasutatakse erinevaid

kanaleid (infokoosolekud 1x kuus, ped.

nõupidamised, muu personali koosolekud,

igahommikused infominutid,

meililist,lastevanemate koosolekud 2x

aastas).

Lasteaial on koduleht ja facebook´i konto.

Välja on töötatud digitaalsed laste

kohalkäimistabelid.


Lasteaia personali madal palgatase.

Materiaal-tehnilise baasi arendamine:

Eelarve piirab soetada kõiki

vajaminevaid vahendeid (N:vaja oleks

uut klaverit).

Lasteaia hoovis oleva asfaltkatte halb

olukord.

Hoovis on kohti, kuhu kevadel koguneb

sulavett.

Põrnika (aia)rühmas hetkel 2 wc-potti

(vajalik oleks vähemalt 3).

Inforessursside juhtimine: Puudub elektrooniline

dokumendihaldussüsteem. Kodulehe

struktuur on keeruline.

Puudub elektrooniline õppe- ja

kasvatustegevuse päevik.

Säästlik majandamine ja

keskkonnahoid:

Prügi ei sorteerita piisavalt põhjalikult.

26

Personal ja lapsevanemad on

infoliikumisega rahul.


keskkonnahoid: Digitaalsed dokumendid

on vähendanud paberi- ja

printimiskulusid. Prügi sorteerimiseks on

loodud võimalused (vastavad konteinerid

olemas, sh komposter). Kunstitegevustes

kasutatakse jääkmaterjale.

Võimalused Ohud


Senisest enam pöörata tähelepanu

palgataseme tõstmisele.

Materiaal-tehnilise baasi arendamine:

Leida lisavõimalusi vahendite/puuduste

soetamiseks/kõrvaldamiseks (projektid

jne).

Inforessursside juhtimine: Leida võimalused elektroonilise

dokumendihaldussüsteemi ja

elektroonilise õppe- ja kasvatustegevuse

päeviku kasutusele võtmiseks.

Uuendada lasteaia kodulehte.


keskkonnahoid: Säästliku mõtteviisi rakendamine (prügi

sorteerimine).

Eelarveliste ressursside juhtimine: Eelarvelised vahendid ei kata kõiki

planeeritud vahendeid.

Materiaal-tehnilise baasi arendamine: Siseruumid ja tehniline baas vajavad

järk-järgulist uuendamist.

Inforessursside juhtimine: Info üleküllus.


keskkonnahoid: Lasteaia hoovis

paiknevatesse konteineritesse tuuakse

sorteerimata prügi väljast poolt lasteaeda.

Hulkuvad loomad lasteaia territooriumil.

27

LISA 5. SWOT ANALÜÜS ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESSI VALDKONNAS

Tugevused Nõrkused

Lapse areng:

Laste arengut jälgitakse ja analüüsitakse

regulaarselt, vastavalt uuele lapse arengu

jälgimise süsteemile (kirjeldav, lapse

arengut toetav).

Lasteaias on toimivad tugisüsteemid

(psühholoog, eripedagoog, eesti keele

õpetaja muukeelsetele lastele).

Toimib arenguliste erivajadustega laste

märkamis- ja toetussüsteem. Vajadusel

rakendatakse lapse arengu paremaks

toetamiseks individuaalset arenduskava.

Füsioterapeudi teenuse kasutamise

võimalus. Individuaalsed

liikumistegevused lastele, kelle füüsiline

areng vajab lisatoetust.

Laste huvide toetamiseks on erinevaid

huvialaringi (keskkonnahoid, tants,

kunst, sport, loovus, väärtuskasvatus).

Kõigile lastele koostatakse individuaalne

portfoolio ja arengumapp.

Lastevanematele toimuvad lapse

arenguteemalised koolitused kaks korda

aastas. Lastevanemate kõrge rahulolu

õpetajate tööga (rahulolu-uuring).

Õppekava: Õppekava täiendatakse pidevalt.

Õppekava on paindlik.

Õppekorraldus ja –meetodid: Õppekorralduslik süsteem ja

planeerimisvorm on paindlikud,

võimaldades õpetajal valida lastest

lähtuvalt sobilikud õppemeetodid.

Kasutatakse kaasaegseid õppemeetodite

elemente (avastus- ja õuesõpe,

montessori, lõimitud õppetegevused, hea

algus, lapse arengust lähtumine jms).

Tervisetegevusi viib lastega läbi 1x kuus

toitumisspetsialist, tutvustades tervislikke

eluviise.

On liitutud programmiga „Kiusamisest

vabaks“.

Liikumis-, muusika- ja rütmikategevusi

viivad läbi erialaõpetajad.

Rühma- ja õpetaja eneseanalüüside

tulemusi arvestatakse uuel planeerimisel.

Väärtused ja eetika: Välja on töötatud lasteaia töötajate kutse-

eetika koodeks.

Lapse areng: Puudub logopeed.

Väärtused ja eetika:

Seoses personali koosseisu muutumisega

ei ole uued töötajad osalenud

põhiväärtuste loomisprotsessis.

Puudub organisatsioonikultuur.

28

Õppe- ja kasvatustegevustes

väärtustatakse tervist, loodust ja

keskkonda.

Võimalused Ohud

Lapse areng:

Leida võimalus logopeedi teenuse

kasutamiseks.

Väärtused ja eetika:

Koostöös personaliga töötada välja uued

põhiväärtused ja organisatsioonikultuur.

Lapse areng: Laste suur arv ja koosseis

rühmas ei võimalda õpetajal piisavalt

tegeleda individuaalselt lapsega, kellel on

selleks vajadus.

Väärtused ja eetika: Personali isiklikud

väärtushinnangud ja põhimõtted ei pruugi

ühtida lasteaia väärtussüsteemiga ja

organisatsioonikultuuriga.

Documents

KOHILA LASTEAED SIPSIK · dokumendist Kohila lasteaed Sipsik sisehindamise kord ning on järgmised: Organisatsiooni arendamiseks ja täiustamiseks kasutatakse lasteaias PDCA – tsüklit