Kinnitatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse

22.06.2010.a määrusega nr 29

KOHTLA-JÄRVE

SLAAVI GÜMNAASIUMI

ARENGUKAVA

2010 – 2013

Kohtla-Järve 2010

Kinnitatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse

22.06.2010.a määrusega nr 29

SISUKORD

I SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 3

II ÜLDANDMED ................................................................................................................................ 3

2.1 Andmed kooli kohta ....................................................................................................................... 3

2.2 Pedagoogiline kaader ..................................................................................................................... 4

2.3 Õppijate iseloomustus .................................................................................................................... 7

2.4 Materiaal-tehniline baas ................................................................................................................. 9

III KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA -VALDKONNAD ...................................................... 10

3.1 Kooliarenduse peamised eesmärgid: ............................................................................................ 10

3.2 Kooliarenduse valdkonnad ........................................................................................................... 10

3.2.1 Strateegiline juhtimine .............................................................................................................. 10

3.2.2 Õppe-kasvatustöö ...................................................................................................................... 11

3.2.3 Õpilaste toetamine..................................................................................................................... 11

3.2.4 Personali juhtimine ................................................................................................................... 12

3.2.5 Õpikeskkonna kujundamine ...................................................................................................... 12

3.3 Kooli missioon ............................................................................................................................. 13

3.4 Kooli visioon ................................................................................................................................ 13

3.5 Kooli SWOT-analüüs ................................................................................................................... 13

IV TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS ................................................................................... 16

4.1 Eestvedamine ja juhtimine ......................................................................................................... 16

4.2 Koostöö huvigruppidega .............................................................................................................. 19

4.3 Ressursside juhtimine .................................................................................................................. 21

4.4 Õppe- ja kasvatusprotsess ............................................................................................................ 22

V EESTI ÕPPEKEELELE ÜLEMINEKUKS VAJALIKUD JA VÕIMALIKUD MEETMED ...... 24

VI ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD .................................................................................... 24

3

I SISSEJUHATUS

Kohtla-Jarve Slaavi Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse

põhisuunad ja -valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks, eesti õppekeelele üleminekuks vajalikud ja

võimalikud meetmed ning arengukava uuendamise korra.

Kohtla-Jarve Slaavi Gümnaasiumi arengukava lähtub Kohtla-Jarve Slaavi Gümnaasiumi

põhimäärusest ja Kohtla-Jarve linna arengukavast. Kohtla-Jarve Slaavi Gümnaasiumi arengukava

eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele.

II ÜLDANDMED

2.1 Andmed kooli kohta

Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasium on asutatud 1965. aastal 13.Keskkooli nime all. 1997. aastal nimetati

kooli ümber Slaavi Gümnaasiumiks. Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasium on oma neljakümne viie

tegutsemise aasta vältel tõestanud oma elujõulisust. Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasium on Kohtla-Jarve

linna haldus- ja valitsemisalas asuv munitsipaalkool. Tegevuse aluseks on EV põhikooli ja

gümnaasiumiseadus, EV Haridus- ja Teadusministeeriumi normatiivaktid, Kohtla-Jarve Linnavalitsuse

määrused ja korraldused ning Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumi põhimäärus.

Aadress: Pärna 49,

30324 KOHTLA-JÄRVE

Tel/faks: 3355 331

E-post : info@kjsg.edu.ee

Kooli veebilehekülje aadress: http://kjsg.edu.ee

Direktor: Irina Putkonen

Direktori asetäitjad õppe- ja

kasvatustöö alal: Tamara Põlevina

Direktori asetäitja majandusalal: Jelena Jõesaar

4

Õppeasutuse tegevusnäitajad EHIS-e alamregistris seisuga 10.06.2010

10.06.2010 2008/09

Koolis Grupi keskmine

Õpilaste arv kokku 375 430 572.2

I kooliaste - 1.-3. klass 120 121 136.1

II kooliaste - 4.-6. klass 109 117 132.3

III kooliaste - 7.-9. klass 111 113 154.2

gümnaasium - 10.-12. klass 35 79 170.2

Õpetajate ametikohtade arv kokku* 35.6 29.2 40.3

Õpetajate arv kokku** 44 41 47.7

Klassikomplektide arv kokku*** 21 22 24.8

I kooliaste - 1.-3. klass 7 7 6.5

II kooliaste - 4.-6. klass 6 5 6.1

III kooliaste - 7.-9. klass 6 6 6.7

gümnaasium - 10.-12. klass 2 4 6.5

Õpilaskodu kohtade arv 0 - 45.7

Klassi täituvus põhikoolis 17.9 19.5 21.9

Klassi täituvus gümnaasiumis 17.5 19.8 26.1

* Õpetajate ametikohtade hulka loetakse kehtivad õpetaja ja klassiõpetaja ametikohad antud kuupäeval. Ametikoht arvutatakse iga õppeaine juures

eraldi tundide ja koormusnormi jagatisena.

** Loendatakse õpetajad, kellel on kehtiv õpetaja või klassiõpetaja ametikoht antud kuupäeval.

*** Leitakse erinevate kombinatsioonide arv klassi numbrist, paralleelklassi tunnusest ja liitklassi tunnusest.

Kohtla-Jarve Slaavi Gümnaasium asub Järve linnaosas. Samas linnaosas on veel kolm gümnaasiumi,

kaks nendest on vene ja üks eesti õppekeelega. Kooli asukoht on loonud suurepärased võimalused

õppe-kasvatustöö läbiviimiseks. Lähema 20 km raadiuses on mitmed ajaloolis-kultuurilised paigad

ning looduslikud vaatamisväärsused, mida koolis kasutatakse õppekäikude korraldamisel. Kooli lähedal

on olemas võimalusi mitmekülgseks sportimiseks (jäähall, linna ujula, staadion).

2.2 Pedagoogiline kaader

Koolis on asjatundlik ja kutsealaselt pädev pedagoogiline personaal, kes suudab luua tingimused

kõikide õpilaste arenguks. Pedagoogiline kollektiiv keskendub koolitöö olulistele protsessidele, täiustab

5

neid ja muutub kvaliteetsemateks, töörühmade ja metoodiliste ainesektsioonide töö kaudu, koolitab end

täiend- ja tasemeõppe kaudu. Pedagoogid on osalenud pedagoogilis-psühholoogilistel ja ainealastel

kursustel. Seisuga 10.juuni 2010 töötab koolis 44 õpetajat.

Tabel 1. Pedagoogide haridustase

Tabel 2. Pedagoogide ametijärk

Tabel 3. Pedagoogide vanuseline jaotus

Tabel 4. Pedagoogide staaž

6

Tabel 5. Pedagoogide tööalase eesti keele oskuse tasemed

Järeldused:

1. Pedagoogide haridustase on kõrge, nimelt 94 % on bakalaureuse kraadiga, 6 protsenti on

omandanud magistrikraadi. Magistrikraadiga pedagooge on vähe, tuleb personali

haridustaset tõsta täiend- ja ümberõppe kaudu.

2. Pedagoogide ametijärgu kohta saab öelda, et 94% moodustavad peadagoogid, 4 %

nooremad pedagoogid ning 2% ehk 1 inimene töötab kvalifikatsioonita.

3. Pedagoogide vanuselise jaotuse järgi on kollektiivis alla 25-aastaseid ainult 2 %, kuni 30-

aastaseid on 6 % ja kuni 40-aastaseid vastavalt 9 %. Järgmist rühma moodustavad

pedagoogid, kelle vanus ei ületa 50 aastat ning neid on 26%. Arvuliselt kõige mahukam

rühm on 50-63-aastased õpetajad, kes võtavad 36 % kogu kollektiivist. Pedagoogid, kelle

7

vanus ületab 63 aastat moodustavad järgmist sektorit – 21%. Sellega järeldame, et

pedagoogide keskmine vanus on 53 aastat.

4. Kuna eakaid õpetajaid töötab koolis palju, siis sellega on seletatavad pedagoogilise staaži

näitajad – arvuliselt kõige mahukama rühma moodustavad need töötajad, kelle tööstaaž on

üle 35 aasta (39%). Suurt sektorit (28%) võtavad ka need, kes on koolis töötanud 20-35

aastat. Ülejäänud rühmad on võrdselt väikesed.

5. Pedagoogide tööalase eesti keele oskus on suhteliselt madal – algtasemel valdavad riigikeelt

57%, kesktasemel 11%, kõrgtasemel 15%, keelekandjaid on 9% ehk 4 inimest. On ka

pedagooge, kes ei valda üldse eesti keelt (9%).

6. Õpetajad on huvitatud enesearendusest, osaletakse nii taseme- kui ka täiendusõppe

koolitustel.

2.3 Õppijate iseloomustus

Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumis on traditsiooniline klassiõpe. Kooli põhieesmärgiks on vastavalt

õppekavale iga lapsele tagada tema võimetekohane arendamine. Selleks tuleb võimaldada tugi- ja

individuaalset õpet nõrgematele õpilastele põhiainete osas ja valmistada võimekamaid ette

gümnaasiumi astumiseks. Kool on loonud õpilaste arengu soodustamiseks tugisüsteemi, millesse

kuulub ka logopeediline tugi. Tänu tugisüsteemile ja individuaalsele tööle õpilastega on paranenud

õppeedukus ja õpimotivatsioon õpilaste seas.

Aasta-aastalt on meie kooli õpilaskontingent muutunud nõrgemaks. Suurenenud on õpiraskustega

õpilaste osakaal, tihti pole lapsel piisavat toetust kodu poolt. Kuna meil puudub valikuvõimalus

klasside komplekteerimisel, peame õppeedukuse parandamiseks tõhustama järelvastamiste korda,

parandama senikehtivat tugiõppesüsteemi, koolitama õpetajaid toime tulema õpiraskuste ja

erinevate käitumisprobleemidega õpilastega. Kindlasti tuleb kasuks õpilaste arvu vähendamine

klassis ja suurem sotsiaalse töötaja-poolne abi ja nõustamine. Koolis on loodud tingimused, et

õpetajal oleks võimalik kasutada individuaalset lähenemist ja enam hinnata õpilases arengut.

Suhtlemisel lastevanematega on häid tulemusi andnud arenguvestlused ja vanemate igakülgne

teavitamine koolis toimuvast. Tähtsaks peame õpilaste huvidele ja soovidele vastava huvitöö

säilitamist. Koolil on mitmeid traditsioonilisi ja meie koolile omaseid õpilasüritusi.Kohtumised ja

ühised ettevõtmised partnerluskoolidega Venemaalt Gatšina linnast võimaldavad arendada

silmaringi, maailmavaadet ning säilitada oma rahvuskuuluvust.

8

Tabel 6. Õpilaste üldarv koolis

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2005-

2006

2006-

2007

2007-

2008

2008-

2009

2009-

2010

õpilaste üldarv koolis

klasskomplektide arv

Õpilaste tase on keskmine. Õpilased võtavad aktiivselt osa erinevates projektides, konkurssidel,

vabariiklikel võistlustel, linna olümpiaadidel.

Tabel 7. Õpilaste osavõtt olümpiaadidel.

aine õpetaja õpilane tulemus

Kohtla-Järve linna olümpiaadid 2008-2009 õppeaasta

Füüsika O.Borodinova Juura, Maksim 9.kl 1.koht

Netšajev, Eduard 9.kl 2.koht

Keemia I.Komarova Kovalev, Albert 8.kl 11.koht

Pobežimova, Veronika 8.kl 12.koht

Netšajev, Eduard 9.kl 2.koht

Matemaatika L.Rõbalkina Moroz, Denis 8.kl 4.koht

Kovalev, Albert 8.kl 3.koht

Netšajev, Eduard 9.kl 2.koht

Juura, Maksim 9.kl 3.koht

J.Tšepelova Rjabkov, Anton 7.kl 3.koht

Bioloogia J.Jurtseva Netšajev, Eduard 9.kl 3.koht

Inglise keel I.Kekla Zolotõhh, Irina 12.kl 7.koht

Vene keel T.Kurenko Moroz, Veronika 7.kl 3.koht

Kilp, Anna 7.kl 4.koht

9

Pobežimova, Veronika 8.kl 4.koht

Molotova, Jekaterina 8.kl 4.koht

(rahvusvaheline

olümpiaad)

V.Nikiforova Zolotõhh, Irina 12.kl 2.koht

Eesti keel

(tõlkekonkurss)

L.Belovzorova Zolotõhh, Irina 12.kl

Nedzenskaite, Kristiina 12.kl

Anissimova, Polina 12.kl

Kohtla-Järve linna olümpiaadid 2009-2010 õppeaasta

Füüsika O.Borodinova Rjabkov, Anton 8.kl 1.koht

Keemia I.Komarova Rjabkov, Anton 8.kl 2.koht

Matemaatika J.Tšepelova Rjabkov, Anton 8.kl 3.koht

Bioloogia I.Komarova Muravjova, Anastassia 8.kl 2.koht

Vene keel T.Kurenko Moroz, Mark 5.kl 2.koht

Tabel 8. Õpilaste arv klassides

1.-3. klass 4.-6. .klass 7.-9. klass 10.-12.klass

2005-2006 94 92 154 105

2008-2009 122 120 116 79

2009-2010 125 109 112 36

1.-4. klass 5.-9. .klass 10.-12.klass

2006-2007 120 180 110

2007-2008 123 162 79

2.4 Materiaal-tehniline baas

Raamatukogu üldpindala on 50 m2. Raamatukogus on lugemissaal 12 kohaga. Kooli raamatukogus on

suur valik ilu – ja teabekirjandust, metoodilist materjali, videofilmide kogu, tabelid, sõnastikud. Fond

koosneb 32676 eksemplarist, õpikuid on 13713 eksemplari, ilukirjandust, teatmeteoseid ja metoodilist

10

kirjandust on kokku 18936 eksemplari. Raamatukogus korraldatakse erinevaid näitusi vastavalt

temaatikale ning pühendatud tähtpäevadele ja riigipühadele. Õpilased ja õpetajad kasutavad pidevalt

kooli raamatukogus olevat kirjandust. Statistika järgi on pidevaid kasutajaid 332 nii alg-, põhi- kui ka

keskooli õpilastest. Raamatukogu fondi võtavad kasutusele referaatide ja kirjandite kirjutamisel,

klassijuhataja tundide ja klassiväliste ürituste ettevalmistamisel.

Õpetamiseks ja õpilastele kasutamiseks on sisustatud arvutiklass 13 arvutiga, mis kaasajastab

õppeprotsessi; õpetajate tuppa õpetajatele kasutamiseks on paigaldatud 2 arvutit. Koolimajas on

renoveeritud meediaklass, mis on varustatud 12 arvutitega, on olemas interneti püsiühendus, traadita

internet ehk Wi-Fi ning tänapäevane audiotehnika. Õpetajatele on soetatud Tiigrihüppe projekti

raames individuaalsed 12 sülearvutit ning on kasutuses ka 18 arvutid, 3 multimeedia projektorit.

Kooli administratsiooni kasutuses on 8 arvutit, 2 arvutit raamatukogus ja 1 õpilasomavalitsus

ruumis.

III KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA -VALDKONNAD

3.1 Kooliarenduse peamised eesmärgid:

1) Luua tingimused kõigi õpilaste arenguks (laiendada ainealast tööd ja huvitegevust, et tagada

parimad võimalused iga õpilase arenguks vastavalt tema võimetele ja huvidele)

2) Juurutada kakskeelsust kooli õppetöös, korraldada mõnede õppeainete õpetamist eesti

keeles, et luua soodsad tingimised edaspidiseks sujuvaks üleminekuks eesti õppekeelele.

3) Alustada üleminekut uuele õppekavale alates 2010-2011 õa.

4) Luua ja säilitada õpilaste vajadusi optimaalselt arvestav turvaline ja kaasaaegne

õpikeskkond.

5) Aktiviseerida ja intensiivistada koostööd ning partnerlust erinevate huvigruppide vahel.

6) Uuendada kooli arvutiparki, juurutada kooli õppematerjalide hoidmist elektroonilisel kujul

kooli FTP-serveril.

7) Tagada õpilaste sulandumine eesti rahvakultuuri, viia sisse vene ja eesti rahvakultuuri

traditsioonid.

3.2 Kooliarenduse valdkonnad

3.2.1 Strateegiline juhtimine

Slaavi Gümnaasiumis toimub süstemaatiline arendustegevus. Kooli arendustegevuse aluseks on

arengukava. Slaavi Gümnaasiumi arengukava määrab kooli visiooni õpilase arengust lähtuvalt, kooli

11

personali strateegilised eesmärgid, õppeaastate prioriteedid ning arengukava tegevuskavas planeeritud

tegevused toetavad ja tagavad strateegiliste eemärkide saavutamist. Arengukava korrigeerimisel

lähtutakse Slaavi Gumnaasiumis järjepidevalt sisehindamisetulemustest. Üldtööplaanis kavandatud

tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise ning üldtööplaani kavandamisel lahtutakse kooli

sisehindamise tulemustest ja arengukavast. Kooli juhtkond kaasab enesehindamisse sidusgrupid.

Eesmärgid:

Sisehindamise koondaruande koostamine, analüüsimine ja esitamine.

Saadud tulemuste kasutamine planeerimistegevuses

Ainekomisjonide vahelise koostöö arendamine.

Uue arengukava koostamine.

Partnerluse arendamine.

3.2.2 Õppe-kasvatustöö

Slaavi Gümnaasiumi pedagoogid on kutsealaselt pädevad. Pedagoogid kujundavad õpilastes õppima

õppimise oskusi, koostööoskusi, kasutades uute tehnoloogiate elemente (“Kriitilise mõtlemise arengu

tehnoloogia”, rühmatöö vormid jne.), ning suunavad õpilasi käituma vastavalt ühiskondlikult

tunnustatud käitumisnormidele. Pedagoogid valivad õpetamisstrateegiad ja -meetodeid lähtuvalt õpilaste

individuaalsusest. Õpilased on õppetunnis aktiivsed oppijad. Hindamise abil motiveerivad pedagoogid

õpilasi sihikindlalt õppima. Õpilaste tasemetööde, arvestuste ja ühtlustatud materjalidega eksamite

hinded on vastavuses aastahinnetega.

Eesmärgid:

Luua õpikeskkond, mis toetab kõikide õpilaste õpihimu, on eakohane, turvaline ja arendav.

Õppekavade arendustöö rõhuasetusega ainete- ja suundadevahelisele integratsioonile;

õppesuunda toetavate ülekooliliste ürituste korraldamine (ainenädalad ja -päevad);

Valikainete süsteemi täiendamine; õppekava pidev arendamine.

Spordisuuna arendamine ning selle laiendamine I ja II kooliastmesse.

Eesti keele ja kommunikatiivsete oskuste arendamine rahvuskultuuri säilitamiseks.

Inimese-, loodus- ja kunstiõpetuse, kehalise kasvatuse, muusika, ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja

eesti kirjanduse õpetamise eesti keeles juurutamine.

Kooli tegevuste arhiivi ja interaktiivse töökeskkonna arendamine, kooli serveri loomine.

E-kooli efektiivne toimimine ja edasiarendamine, optimaalse dokumenteerimise süsteemi

väljatöötamine.

Lõimida ainetunnid infotehnoloogia kasutamisega.

12

Jätkata multimeediaklassis integreeritud tundide läbiviimist.

Klassivälise ainealase töö avardamine: aineringide süsteemi laiendamine; ainepäevade ja -

nädalate korraldamine.

Kultuuripärandi ja -traditsioonide edasikandmine.

3.2.3 Õpilaste toetamine

Slaavi Gumnaasiumis on toimiv õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem. Koolis

rakendatud tugisüsteemid tagavad õpilaste toetamise. Õpilastele ja lastevanematele on kättesaadav

spetsialisti nõustamine. Konsultatsioonid tagavad õpilase toetamise. Slaavi Gumnaasiumis lähtutakse

tugisüsteemide korrigeerimisel nende mõjususe analüüsist. Slaavi Gumnaasiumis peetakse järjepidevat

arvestust koolikohustuse täitmise üle kohta, analuusitakse opilaste puudumiste pohjusi ning

rakendatakse meetmeid koolikohustuse mittetaitjate kooli naasmiseks ja naasmisel.

Eesmärgid:

Andekate ja võimekate õpilaste toetamise ning tunnustamise süsteemi arendamine.

Õpiabivormide hea taseme säilitamine ja arendamine. Põhirõhk on ennetustööl I ja II

kooliastmes; samuti on vajalik logopeedilise töö laiendamine ja individualiseeritud töö

tõhustamine.

Õpilaste nõustamiseks ja igakülgseks arendamiseks vajaliku tugisüsteemi arendamine.

Juurutada koolis parandusõpe.

Tihedam side kooli ja kodu vahel: koolitused; ühisprojektid lastevanematega, rahulolu-

uuring lastevanematele.

Ühiste projektide läbiviimine ainekomisjonide vahel, mis pakuks õpilastele enam

arenguvõimalusi.

Õpilaste õpimotivatsiooni tõstmine.

Õpilaste rahulolu kaardistamine: rahulolu-uuring õpilastele.

3.2.4 Personali juhtimine

Personali täienduskoolituse kavandamine Slaavi Gumnaasiumis tuleneb arengukava strateegilistest

eesmärkidest ja sisehindamise tulemustest.

Eesmärgid:

Pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine.

Kooli ja kodu koostöö aktiviseerimine ja intensiivistamine.

13

Info liikumise parendamine: õpetajate listi edasiarendamine.

Meeskonnatöö arendamine: tõhusat meeskonnatööd pidurdavate probleemide

väljaselgitamine.

Sisekoolituse arendamine.

Personali koolitamine lähtuvalt eneseanalüüsist ja enesehindamisest.

Õpetajaskonna rahulolu kaardistamine: rahulolu-uuring õpetajatele.

Juhtkonna kaadri ettevalmistamine.

3.2.5 Õpikeskkonna kujundamine

Slaavi Gümnaasiumi personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna. Igal

õpilasel on töökoht vastavalt tema kasvule ja hariduslikule erivajadusele. Slaavi Gümnaasiumis on

pedagoogidel võimalused IT-vahendite kasutamiseks tundide ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Õppekäikude korraldamine on süsteemne.

Eesmärgid:

Sõbraliku ja turvalise koolikeskkonna kujunemise ning püsimise soodustamine.

Huvialategevuse osatähtsuse tõstmine, selle sidumine õppetööga.

3.3 Kooli missioon

Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumi missioon on kindlustada õpilastele turvalise ja kaasaegse õpi-ja

kasvukeskkonna, kujundada neist elukestvad õppijad, oma riigist, kultuurist ja kaaskodanikest

hoolivad inimesed, kes tulevad toime oma elu ja tööga, arendavad ennast ja aitavad kaasa ühiskonna

arengule.

3.4 Kooli visioon

Kohtla-Jarve Slaavi Gümnaasiumi visioon on kvaliteetse õppe- ja kasvatustegevuse kaudu kujundada

kool, kus on tagatud iga õpilase areng vastavalt tema võimetele. Kogu personali ülesandeks on

järjepideva arendustegevuse kaudu muuta kool selliseks, kus on strateegiline juhtimine, personali

koolituspoliitika, õppenoukogu, hoolekogu ja koolide vaheline koostöö, turvaline õpikeskkond,

usalduväärsus pühendatud õpilaste mitmekülgsele arengule.

3.5 Kooli SWOT-analüüs

SWOT-analüüsiga on välja toodud Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumi arengu analüüsi ja

14

planeerimise seisukohalt olulised tegurid. SWOT-analüüs on koostatud õpetajate töörühmade töö

alusel.

TUGEVUSED ehk kooli arengut soodustavad sisemised tegurid:

1. Koostöö põhimõttest lähtumine: erinevate osapoolte – õpilaste, lastevanemate, õpetajate ja

õpilasomavalitsuse kaasamine.

2. Konkurentsivõimeline põhikooli- ja gümnaasiumiharidus.

3. Tugevad traditsioonid.

4. Ainekomisjonide sisene hea koostöö.

5. Õppe-ja kasvatustöö erivaladuste õpilastega.

6. Võimalus õppida erinevaid võõrkeeli (inglise, saksa, prantsuse)

7. Õpetajate valmisolek arenguks.

8. Koostöö erinevate õppeasutuste õppesuundade arendamisel

9. Partnerlussuhete arendamine (Venemaa koolid)

10. Kvaliteetsed klassivälised üritused.

11. Slaavi kultuuri muuseumi töö.

12. Sisukas gümnaasiumi kodulehekülg.

13. Kvaliteetne, kiire ja ajakohane info liikumine e-posti kaudu.

NÕRKUSED ehk kooli arengut pidurdavad sisemised tegurid:

1. Teatud määral liigne orienteeritus riigieksamite tulemustele.

2. Ebapiisav ja vananenud IT-varustus.

3. Madal õpetajate eesti keele tase.

4. Ebapiisav arvuti kasutamisoskus õpetajatel (eakad pedagoogid)

5. Eakate pedagoogide suur osakaal

6. Nõrk projektitegevus.

VÕIMALUSED ehk välised arengut soodustavad tegurid:

1. Strateegiliselt soodne asukoht.

15

2. Sõpruskoolide võrgustiku intellektuaalne toetus.

3. Pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine infotehnoloogia ja riigikeele alal.

4. Ühise foto- ja video arhiivi loomine.

5. Noorte õpetajate värbamine.

6. Vanemate kooli loomine.

OHUD ehk välised arengut pidurdavad tegurid:

1. Õpilaste arvu vähenemine.

2. Ebapiisav eelarve.

3. Märgatav laste järelevalvetuse suurenemist perekonnas.

4. Massimeedia negatiivsest mõjust tingitud laste agressiivsuse kasv.

5. Sotsiaalsete probleemide peegeldus koolis.

16

IV TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS

Jätkata seniste tugevate külgede arendamist ja täiustamist ning nende külgede mõju vahendamist, mis seni kõige paremaid tulemusi pole andnud.

Nõrgemate külgede parendamine. Tegevuse toimumist märgib x; vajalikud rahasummad toodud numbriliselt. Investeeringute kava on koostatud

vastavalt kooli poolt seatud prioriteetidele, mida täidetakse vastavalt kooli pidaja eelarveliste vahendite võimalustele.

4.1 Eestvedamine ja juhtimine

Võtmeala: EESTVEDAMINE

Tegevus 2010-

2011

2011-

2012

2012-

2013

Maksumus Täiendav

finantseerimine

Vastutaja

Kooli põhimääruse muutmine (vajadusel) x x x Direktor

Kooli tutvustavate materjalide

koostamine ja trükkimine

x x x 5 000 sponsorid Direktor

Kooli meenete muretsemine x x x 5 000 sponsorid Direktor

Kooli 45.aastapäeva tähistamine x x Direktor

Kooli kodukorra muutmine x x x Direktor

Tunnustamissüsteemi uuendamine x x

Õpetajate atesteerimissüsteemi

täiendamine

x x Direktor

Traditsiooniliste ürituste koordineerimine

ja läbiviimine

x x x Huvijuht

Huvitegevuse koordineerimine ja info

kokkukogumine ning analüüs

x x x Huvijuht

Videokroonika koostamine x x x Infojuht

Kooli võistkondadele uute

võistlusvormide muretsemine

x x sponsorid Direktor

Direktori vastuvõtu korraldamine

parimatele õpilastele koos vanematega

1000 1000 1000 3 000 Direktor

17

Võtmeala: STRATEEGILINE JUHTIMINE

Tegevus 2010-

2011

2011-

2012

2012-

2013

Maksumus Täiendav

finantseerimine

Vastutaja

Arengukava koostamine x Direktor

Arengukava muutmine x x x Direktor

Kooli üldtööplaani koostamine ja

täitmise jälgimine

x x x Direktor

Juhtkonna koosolekud x x x Direktor

Infominutite läbiviimine x x x Direktor

Õppenõukogu otsuste täitmise kontroll x x x Direktor

Koolidokumentide loetelu täiendamine x x x Direktor

IKT-kasutuseeskirja täiustamine x x x Direktor

Sisehindamise süsteemi analüüs ja

täiendamine (vajadusel)

x x x Õppeala-

juhataja

Sisehindamise koondaruande koostamine

ja esitamine REKK-ile

x Direktor

Koostöö lasteaedadega x x x Õppeala-

juhataja

Kalendriplaani koostamine ja täitmise

jälgimine

x x x Huvijuht,

infojuht

Comenius-projekti algatamine või selles

kaasolemine

x x x Infojuht

Partnerluse arendamine

(keelekümblusklassid, eesti õppekeelega

koolidega ühised õppetegevused)

x x x Õppeala-

juhataja

18

Võtmeala: PERSONALI VAJADUSTE HINDAMINE JA VÄRBAMINE

Tegevus 2010-

2011

2011-

2012

2012-

2013

Maksumus Täiendav

finantseerimine

Vastutaja

Personali koosseisu ülevaatamine ja

muutmine (vajadusel)

x x x Direktor

Konkursside korra täiustamine x x x Direktor

Uute töötajate konkursside korraldamine

(vastavalt vajadusele)

x x x Direktor

Võtmeala: PERSONALI KAASAMINE JA TOETAMINE

Tegevus 2010-

2011

2011-

2012

2012-

2013

Maksumus Täiendav

finantseerimine

Vastutaja

Arengukava ajurünnakud ja töörühmad x x x Direktor

Ametijuhendite muutmine x x x Direktor

Rahuloluküsitluste läbiviimine x x x Direktor

Võtmeala: PERSONALI ARENDAMINE

Tegevus 2010-

2011

2011-

2012

2012-

2013

Maksumus Täiendav

finantseerimine

Vastutaja

Pedagoogika täiendkoolitused 5000 10 000 15 000 30 000 Direktor

Arvutialaste koolitusvajaduste

selgitamine ja koolituste korraldamine

x x x Direktor

Koolitusplaanide koostamine x x x Direktor

19

Võtmeala: PERSONALI HINDAMINE, MOTIVEERIMINE JA TUNNUSTAMINE

Tegevus 2010-

2011

2011-

2012

2012-

2013

Maksumus Täiendav

finantseerimine

Vastutaja

Arenguvestlused õpetajatega x x x Direktor

Töötajate tunnustamise korra

täiendamine ja rakendamine

x x x Direktor

Töötajate tunnustamise korra muutmine

(vajadusel)

x x Direktor

Õpetajate päeva tähistamine x x x Huvijuht

Kooli “Aasta Õpetaja” ja “Noore Aasta

Õpetaja” valimine

6000 6000 6000 18 000 Direktor

Õpetajate eneseanalüüsi tulemuste

tagasisidestamise süsteemi loomine ja

rakendamine

x x Direktor

4.2 Koostöö huvigruppidega

Võtmeala: KOOSTÖÖ KAVANDAMINE

Tegevus 2010-

2011

2011-

2012

2012-

2013

Maksumus Täiendav

finantseerimine

Vastutaja

Hoolekogu regulaarsed koosolekud x x x Direktor

Lastevanemate üldkoosolekud x x x Direktor

Koostöö Kohtla-Järve linna ja Ida-

Virumaa koolidega

x x x Direktor

Lahtiste uste päevade korraldamine x x x Direktor

Lastevanemate ja õpetajate

ühiskoolitused

12 000 12 000 24 000 Direktor

Koostöövõrgustiku arendamine x x x Direktor

20

Liitumine Tervist Edendavate Koolide

liikumisega

x Direktor

Terviseedenduse koolitused x x Direktor

Esmaabikoolituse korraldamine 10 000 10 000 Õppeala-

juhataja

Koostöö MTÜ-ga ja huvikoolidega x x x Huvijuht

Kooli kodulehe haldamine ja arendamine x x x Infojuht

Võtmeala: HUVIGRUPPIDE KASAMINE

Tegevus 2010-

2011

2011-

2012

2012-

2013

Maksumus Täiendav

finantseerimine

Vastutaja

1.klassi astujate infopäeva korraldamine x x x Direktor

Lapsevanemate aktiivsem kaasamine

kooli kultuuri- ja spordiüritustele

x x x Huvijuht

Koolis toimuvate ürituste kajastamine

kodulehel kui ka medias

x x Direktor

Suhete hoidmine ja arendamine

huvigruppidega

x x x Direktor

Võtmeala: KOOSTÖÖ HINDAMINE

Tegevus 2010-

2011

2011-

2012

2012-

2013

Maksumus Täiendav

finantseerimine

Vastutaja

Rahulolu-uuringute läbiviimine

lapsevanemate hulgas

x x x Õppeala-

juhataja

Klassijuhatajate arenguvestlused lapsega

ja tema vanematega

x x x Õppeala-

juhataja

Tugisüsteemide töö analüüs lähtuvalt

sisehindamisest

x x Õppeala-

juhataja

Terviseedendamise analüüs ja x x x Direktor

21

arendamine

Meedias avaldatud artiklite kogumine ja

lisamine kooli kroonikasse

Huvijuht

4.3 Ressursside juhtimine

Võtmeala: EELARVELISTE RESSURSSIDE JUHTIMINE

Tegevus 2010-

2011

2011-

2012

2012-

2013

Maksumus Täiendav

finantseerimine

Vastutaja

Kooli eelarve koostamine x x x Direktor

Eelarvemuudatuste tegemine ja

kinnitamine LV-s

x x x Huvijuht

Erinevate projektide kirjutamine

lisavahendite saamiseks

x x Direktor

Inforessursside juhtimine x x x Direktor

Võtmeala: MATERJAAL-TEHNILISE BAASI ARENDAMINE JA INFORESSURSSIDE JUHTIMINE

Tegevus 2010-

2011

2011-

2012

2012-

2013

Maksumus Täiendav

finantseerimine

Vastutaja

Õppekava täitmiseks vajalike

õppevahendite ja õppekirjanduse

muretsemine

x x x Vastavalt

eelarvele

Direktor

Raamatukogu tarkvara muretsemine x Direktor

Raamatukogu fondi sisestamine

elektronkataloogi

x Direktor

IKT-vahendite juurde hankimine

(interaktiivne tahvel, videoprojektorid,

sülearvutid jm)

x x x Tiigrihüpe-ühised

projektid

Direktor,

infojuht

22

Võtmeala: SÄÄSTLIK MAJANDAMINE JA KESKKONNAHOID

Tegevus 2010-

2011

2011-

2012

2012-

2013

Maksumus Täiendav

finantseerimine

Vastutaja

Elektri ja vee säästliku kasutamise

tutvustamine ning selle rakendamine

igapäevaelus

x x x Majandus-

juht

Soojusenergia kokkuhoiu seire x x x Majandus-

juht

Kevadised ja sügisesed koristuspäevad x x x Majandus-

juht

Tervisekaitse nõuete täitmise kontroll x x x Direktor

4.4 Õppe- ja kasvatusprotsess

Võtmeala: ÕPILASE ARENG

Tegevus 2010-

2011

2011-

2012

2012-

2013

Maksumus Täiendav

finantseerimine

Vastutaja

Uute õpilaste arengu uuringud x x x Õppeala-

juhataja

Õpilaste võtmetekohase õppe ja

õpijõudluse jälgimine

x x x Õppeala-

juhataja

Logopeedilise töö korraldamine x x x Õppeala-

juhataja

Õpiabisüsteemide rakendamine

abivajajatele

x x x Õppeala-

juhataja

Õpiabi tõhususe analüüs x x x Õppeala-

juhataja

Õpilase huvitegevuse kaardistamine ja

vajaduste väljaselgitamine

x x x Õppeala-

juhataja

23

Arenguvestluste läbiviimine x x x Õppeala-

juhataja

Õpetajate, huvijuhi, logopeedi ja

sotsiaaltöötajaga koostöövõrgustiku

loomine ja arendamine erivajadustega

õpilaste tarbeks

x x x Õppeala-

juhataja

Õpilastele õppe-käikude ja

ekskursioonide korraldamine

x x x Huvijuht

Võtmeala: ÕPPEKAVA JA ÕPPEKORRALDUS

Tegevus 2010-

2011

2011-

2012

2012-

2013

Maksumus Täiendav

finantseerimine

Vastutaja

Uue õppekava arendus x x x Õppeala-

juhataja

Õppekava muudatuste tegemine

(vajadusel)

x x x Õppeala-

juhataja

Eelkutseõppe kavandamine koostöös

kutseõppeasutustega

x x x Õppeala-

juhataja

Hindamisjuhendi muutmine (vajadusel) x x x Õppeala-

juhataja

Individuaalsete õppekavade koostamise

korraldamine (vajadusel)

x x x Õppeala-

juhataja

Koduõppe korraldamine (vajadusel) x x x Õppeala-

juhataja

Tasemetööde ja üleminekueksamite

korraldamine

x x x Õppeala-

juhataja

Põhikooli lõpueksamite korraldamine x x x Õppeala-

juhataja

24

V EESTI ÕPPEKEELELE ÜLEMINEKUKS VAJALIKUD JA VÕIMALIKUD

MEETMED

Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumi pedagoogiline personal ja administratsioon peavad tähtsaks:

1. Alata üleminekut eestikeelsele aineõppele algkoolis (muusika- ja kunstiõpetus, kehaline

kasvatus)

2. Jätkata üleminekut eestikeelsele aineõppele põhikoolis (ajalugu, loodus-, ühiskonna- ja

kunstiõpetus, kehaline kasvatus)

3. Üle minna eestikeelsele õppele gümnaasiumis, üleminekut alustada 10. klassist eesti

kirjanduse, muusika ja kehalise kasvatuse õpetamisest; edaspidi valida igal aastal juurde

õppeaineid (võimaluse korral)

4. Jätkata hiliskeelekümbluse kasutamist

5. Alata keelekümblusklasside komplekteerimist (alatest 1.klassist)

6. Juurutada koolis kakskeelsuse põhimõtteid algkoolist gümnaasiumi astmeni

7. Juurutada keelelaagrite projektide korraldamist ning läbiviimist üle Eesti.

8. Tõhustada klassivälist eestikeelset tööd (koostöö eesti koolidega, keelekümblusklassidega

teistest koolidest – rahvakalendri tähtpäevad, riigipühad)

9. Tõsta eesti keele õpetajate ja eesti keeles õpetavate aineõpetajate õpetamise taset

täiendkoolituste ja õpetajate koostöö kaudu.

10. Tagada aineõpetajatele vajalikke erialaseid kirjanduse- ning tehnilisi õppevahendeid

11. Plaanida aineõpetajate ümberõppe jaoks vajalikku finansseerimist.

12. Tõhustada koostööd lastevanematega koosolekute, infopäevade, lahtiste tundide ja

päevade kaudu,

13. Analüüsida, arutleda ja kokkuvõtteid teha iga õppeaasta järel, et jälgida arengu toimumist.

VI ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava korrigeerimisel

lähtub kool järjepidevalt sisehindamistulemustest.

Arengukava uuendatakse:

• seoses haridusalase seadusandluse muudatustega;

• seoses muudatustega linnavalitsuse arengukavas;

• seoses haridusasutuse staatuse muutmisega;

• seoses õppenoukogu voi kooli hoolekogu ettepanekuga.

Arengukavas tehakse muudatusi vajaduse korral õppenoukogu, hoolekogu ja juhtkonna

ettepanekul. Muudatuste vajadust (arengukava uuendamist)arutatakse nõupidamisel direktori

25

juures, õppenõukogus, hoolekogus. Ettepanekud tehakse teatavaks kogu kollektiivile. Kui

vajalikud kooskolastused õppenoukogu ja hoolekoguga on tehtud, esitatakse uuendatud

arengukava Kohtla-Jarve Linnavalitsusele kinnitamiseks.

Gennadi Bessan

Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumi direktori kt

KOOSKOLASTATUD:

Slaavi Gümnaasiumi hoolekoguga

(16.06.2010 hoolekogu koosoleku protokoll nr 3)

Slaavi Gümnaasiumi õppenõukoguga

(16.06.2010 õppenõukogu koosoleku protokoll nr. 14)