TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI …helinap/BA%20t%f6%f6d%202015%20kevad/EV/...varase ja hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele õppemotivatsioonis. Selgitakse välja,

TALLINNA ÜLIKOOL

EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT

Anna Holina

KEELEKÜMBLUSE ÕPILASTE

EESTI KEELE ÕPIMOTIVATSIOON KOHTLA-JÄRVEL

Bakalaureusetöö

Juhendaja professor Anastassia Zabrodskaja

Tallinn 2015

2

Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd,

põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.

/Allkiri/

3

Tallinna Ülikool

Instituut Eesti Keele ja Kultuuri Instituut

Osakond Lingvistika osakond

Töö pealkiri Keelekümbluse õpilaste eesti keele õpimotivatsioon Kohtla-Järvel

Teadusvaldkond

Humanitaaria ja kunstid

Töö liik Keelealane bakalaureusetöö

Kuu ja aasta Mai, 2015

Lehekülgede arv 63

Referaat Käesolevas bakalaureusetöös käsitletakse keelekümblusprogrammi olemust ja selle erinevaid mudeleid. Töös keskendutakse varasele ja hilisele keelekümblusele Eestis.

Antud bakalaureusetöö peamine eesmärk on välja selgitada, kas on sarnasusi ja erinevusi varase ja hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele õppe motivatsioonis. Sekundaarseks

eesmärgiks on uurida, kui tihti suhtlevad keelekümblusklasside õpilased eesti keeles väljaspool kooli. Uurimistöö ülesanne on anda teoreetiline ülevaade uuritavast teemast. Eesmärkide saavutamiseks koostati uurimismetoodika ning viidi läbi kirjaliku küsitluse

Kohtla-Järve põhikoolide keelekümblusklasside õpilastega. Bakalaureusetöö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse bakalaureusetöö

raames läbi viidud uurimuse meetodit ning tutvustatakse uuritavaid koole. Teises peatükis antakse ülevaade keelekümblusprogrammist, tutvustatakse varast ja hilist keelekümblust Eestis, kirjeldatakse nende meetodite rakendamist ning tutvustatakse

kooliõppekava. Kolmandas peatükis antakse ülevaade motivatsioonist ja motivatsioonilistest

orientatsioonidest. Neljandas peatükis esitatakse uurimistulemusi: kirjeldatakse, mis põhjustel õpivad varase ja hilise keelekümblusklasside õpilased eesti keelt. Uuritakse, kas on sarnasusi ja erinevusi

varase ja hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele õppemotivatsioonis. Selgitakse välja, kas ja kui tihti suhtlevad õpilased eesti keeles väljaspool kooli.

Teema valikul sai otsustavaks keelekümbluse programmi aktuaalsus Eestis. Samuti taheti uurida, mis paneb keelekümblusklasside õpilasi eesti keelt õppima valdavalt venekeelses Kohtla-Järvel.

Võtmesõnad: kakskeelne õppe, keelekümblusprogramm, varane keelekümblus, hiline keelekümblus, õpilaste motivatsioon, motivatsioonilised orientatsioonid

Keywords: bilingual education, immersion program, early immersion, late immersion,

student’s motivation, motivational orientations

Säilitamise koht: TLÜ Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi raamatutuba

Töö autor: Anna Holina allkiri:

Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: professor Anastassia Zabrodskaja allkiri:

4

Tallinn University

Institute Institute of Estonian Language and Culture

Department Department of Linguistics

Title Motivation of Estonian language learning among immersion students in Kohtla-Järve

Science field Humanities and Art

Classification

Bachelor’s thesis in linguistics

Month and year

May, 2015

Number of pages

63

Abstract

This Bachelor’s thesis is considered the essence of the language immersion program and its different models. The work is concentrated on early and late language immersion in Estonia. The main aim of this Bachelor’s thesis is to find out whether there are similarities and

differences between early and late immersion students in Estonian language learning motivation.

The secondary aim is to research how often immersion students speak Estonian language in their everyday life. The task of this Bachelor’s thesis is to give the theoretical overview of the research topic. To

achieve the aims of the Bachelor’s thesis was prepared research methodology and was carried out the written poll in immersion classes in Kohtla-Järve primary schools.

The thesis consists of four chapters. The first chapter describes the data collection method used in the Bachelor’s thesis. The second chapter gives an overview of the language immersion program and

implementation of this method in Estonia. In the third chapter, the author gives an overview of the motivation and motivational

orientations. The fourth chapter presents the findings of the research. This chapter describes for what reasons early and late immersion students learn Estonian language, examines whether there

are similarities and differences between early and late immersion students in Estonian language learning motivation, finds out how often immersion students speak Estonian

language outside the school.

Keywords: bilingual education, immersion program, early immersion, late immersion, students’ motivation, motivational orientations

Storage: Library of humanities and Art at Tallin University

Author: Anna Holina Signature:

Allowed to defend:

Supervisor: Professor Anastassia Zabrodskaja Signature:

5

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 6

1. UURIMISMEETOD ....................................................................................................... 8

1.1 Uuritavad koolid.......................................................................................................... 9

2. KEELEKÜMBLUS JA SELLE LIIGID ...................................................................... 10

2.1 Keelekümblus Eestis .................................................................................................. 11

3. MOTIVATSIOONI MÕISTE JA OLEMUS ................................................................ 13

4. KOHTLA-JÄRVE PÕHIKOOLIDE KEELEKÜMBlUSKLASSIDE ÕPILASTE

MOTIVATSIOON EESTI KEELE ÕPPIMISEKS ............................................................. 15

4.1 Kohtla-Järve põhikoolde keelekümblusklasside õpilaste motivatsiooniliste

orientatsioonide mõõtmine ............................................................................................... 21

4.2 Kohtla-Järve põhikoolide keelekümblusklasside õpilaste motivatsioon eesti keele

kasutamiseks väljaspool kooli .......................................................................................... 27

KOKKUVÕTE..................................................................................................................... 39

KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................. 43

LISA 1.................................................................................................................................. 45

LISA 2.................................................................................................................................. 54

6

SISSEJUHATUS

Tänapäeva globaliseeruvas maailmas, kus rahvaste liikumine riikide vahel on muutunud

järjest kergemaks, on üheks olulisemaks teemaks tõusnud mitmekeelne ja

mitmekultuuriline haridus ning sisserändajate ja vähemusrahvuste kohanemine, sotsiaalne

toimetulek ühiskonnas, mis eeldab kõikide osapoolte avatust, lugupidamist teiste suhtes ja

eelarvamuste vaba suhtumist (Heller 2007, viidatud Sau-Eki jt (2011: 6) järgi). Mitme

keele oskamine annab inimesele võimalust laiendada enda silmaringi ning olla

konkurentsivõimeline kaasaegses ühiskonnas. Uues ühiskonnas kohanemiseks on väga

oluline kohaliku riigikeele oskus.

Kõige soodsam ja igaühele kättesaadav keskkond keele õppimiseks on keeletunnid

koolis. Keeletundidest saab õpilane kõik vajalikud teadmised. Samas aga selleks, et keelt

õppida on vaja sellega kokkupuutuda ka väljaspool kooli. Õpilane peab ise aru saama, et

keele oskamine on väga oluline ning et keeleõppimine võib huvitav olla. Üks tõhusamaid

kakskeelse õppe viisidest on keelekümblus.

Keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse teise keele paremaks

omandamiseks. Keelekümblus võimaldab omandada eesti keelt kõrgel tasemel, sealjuures

kahjustamata õpilase emakeelt. “Keelekümbluse eesmärk pole mitte ainult keele

omandamine, vaid ka paremate võimaluste loomine selleks, et tunnetada ühiskonda, kus

elatakse, ning vajadust rääkida riigikeelt ja näha end riigi kodanikuna“ (Sau-Ek 2009:8).

Robert Gardner (2006) on arvamusel, et motivatsioon on väga tähtis tegur teise

keele õppimises. Keeleõppemotivatsiooni võivad mõjutada erinevad tegurid. Kõige

olulisemad tegurid, mis mõjutavad motivatsiooni, on orientatsioonid. Motivatsioon

mõjutab ka teise keele õppetulemuslikkust.

Bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada, kas on sarnasusi ja

erinevusi varase ja hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele õppe motivatsioonis.

Sekundaarseks eesmärgiks on uurida, kui tihti suhtlevad keelekümblusklasside õpilased

eesti keeles väljaspool kooli. Saadud tulemusi võrreldakse Nadežda Martšuki magistritöö

(2014) tulemustega.

Bakalaureusetöö aluseks püstitati järgmine hüpotees:

Nii varase kui ka hilise keelekümbluse õpilasi paneb eesti keelt õppima

valdavalt integratiivne orientatsioon.

7

Andmete kogumiseks viis siinkirjutaja läbi kirjaliku küsitluse Kohtla-Järve põhikoolide

õpilastega. Kohtla-Järve Slaavi põhikoolis küsitleti 8. klassi, kus lapsed õpivad

keelekümblusklassis juba kolmandat aastat, ja 9. klassi, kus lapsed hakkasid

keelekümblusmeetodi järgi õppima juba esimesest klassist. Kohtla-Järve Maleva

põhikoolis küsitleti 8. ja 9.klassi, kus õpilased hakkasid keelekümblusmeetodi jä rgi õppima

juba esimesest klassist. Kohtla-Järve Tammiku põhikoolis küsitleti 8. ja 9. klassi õpilasi,

kes on õppinud keelekümblusklassis juba kolmandat ja neljandat aastat.

Bakalaureusetöö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse antud

lõputöö andmete kogumise meetod. Teises peatükis esitatakse ülevaadet

keelekümblusprogrammist ning tutvustatakse hilist ja varast keelekümblust Eestis.

Kolmandas peatükis antakse ülevaade motivatsiooni mõiste olemusest ja kirjeldatakse,

millest õpimotivatsioon sõltuda võib. Samuti selgitatakse, missugused on keeleõppe

motivatsioonilised orientatsioonid. Neljandas peatükis arutletakse uurimistulemuste üle,

mida saadi Kohtla-Järve Slaavi põhikoolis, Kohtla-Järve Maleva põhikoolis ja Kohtla-

Järve Tammiku põhikoolis aastatel 2014-2015 läbiviidud küsitluste käigus.

Siinkirjutaja avaldab tänu Kohtla-Järve Slaavi põhikooli direktorile Irina Putkonenile,

Kohtla-Järve Maleva põhikooli direktorile Ülle Kumpinile ja Kohtla-Järve Tammiku

põhikooli direktorile Valentina Kutuzovale uuringus kaasaitamise eest ning ka õpilastele,

kes on antud uuringust osa võtnud.

8

1. UURIMISMEETOD

Peatükis kirjeldatakse bakalaureusetöö raames läbi viidud uurimuse meetod it ning

tutvustatakse uuritavaid koole.

Bakalaureusetöö eesmärkidest lähtuvalt oli kavas välja selgitada, kas on sarnasusi ja

erinevusi varase ja hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele õppe motivatsioonis ja kui

tihti suhtlevad Kohtla-Järve Slaavi, Maleva ja Tammiku põhikoolide keelekümblusklasside

õpilased eesti keeles väljaspool kooli. Eesmärgi saavutamiseks on uurimistöös kasutusele

võetud kvantitatiivset uurimismeetodit, mis võimaldab lühikese aja jooksul koguda infot

paljude õpilaste kohta ning saada vastused suurele hulgale küsimustele.

Andmete kogumiseks viis siinkirjutaja läbi kirjaliku küsitluse õpilastega (vt Lisa1

ja Lisa 2). Õpilaste anketeerimiseks kasutati Nadežda Martšuki magistritöös (2014) olevat

küsimustikku, mida siinkirjutaja kohandas vastavalt vajadustele. Näiteks on välja jäetud

küsimused sünnikohast ja elukohast, sest Kohtla-Järvel pole nii selgeid erinevusi eri

linnaosade etnolingvistilise koosseisu vahel, nagu see on Tallinnas (nt on olemas valdavalt

venekeelne Lasnamäe). Küsimustik koostis 54 küsimusest, millest 50 valikvastuste ja 4

vabavastustega küsimust. Ankeedi abil mõõdeti varase ja hilise keelekümblusklassis

õppivate põhikoolilaste motivatsioonilist orientatsiooni.

Kirjalik küsitlus viidi läbi Kohtla-Järve Slaavi, Maleva ja Tammiku põhikoolides

2014 aasta sügisel. Kohtla-Järve Slaavi põhikoolis küsitleti 8. klassi, kus lapsed õpivad

keelekümblusklassis juba kolmandat aastat, ja 9. klassi, kus lapsed hakkasid

keelekümblusmeetodi järgi õppima juba esimesest klassist. Kohtla-Järve Maleva

põhikoolis küsitleti 8. ja 9. klassi, kus lapsed õppivad keelekümblusmeetodi järgi esimesest

klassist alates. Kohtla-Järve Tammiku põhikoolis küsitleti 8. ja 9. klassi õpilasi, kes õpivad

keelekümblusklassis juba kolmandat ja neljandat aastat. Küsitluses osales kokku 89

õpilast: 27 Slaavi põhikooli õpilast, 30 Tammiku põhikooli õpilast ja 32 Maleva põhikooli

õpilast. Küsitluses osales kokku 48 varase ja 41 hilise keelekümbluse õpilast. Ankeedi

täitis 42 tüdrukut ja 47 poissi. Küsitlus oli anonüümne. Kohtla-Järve Slaavi ja Tammiku

põhikoolide direktorite palvel olid kõik küsimused vene keeles. Kohtla-Järve Maleva

põhikooli õpilased vastasid küsimustele eesti keeles. Küsitluse täitmine võttis õpilastel 10-

20 minutit.

9

Kogutud andmed sorteeriti ja analüüsiti Exeli programmi abil. Bakalaureusetöö

raames läbi viidud uurimuse tulemusi esitati jooniste ja tabelite abil.

1.1 Uuritavad koolid

Slaavi põhikool (endine 13. keskkool) avati 1. septembril 1965. aastal Kohtla-Järve Järve

linnaosas. Kool on liitunud hilise keelekümblusprogrammiga aastast 2005. Pärast Vahtra

põhikooli sulgemist, mis liitus varase keelekümblusprogrammiga aastast 2001, läksid

keelekümblusklassid koos õpetajatega Slaavi põhikooli. Praegu on Slaavi põhikoolis 7

varase keelekümbluse klasse ja 2 hilise keelekümbluse klassi.

Tammiku põhikool (endine 18. keskkool) alustas oma tööd 9.septembril 1991.

aastal Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Kool on liitunud hilise keelekümblusprogrammiga

aastast 2005 ning 2011 aastal lõpetas edukalt kooli esimene kümblejate lend. Praegu on

Tammiku põhikoolis 7 hilise keelekümbluse klasse.

Maleva põhikool (endine 17. keskkool) avati 1949. aastal Kohtla-Järve Ahtme

linnaosas. Maleva põhikool on Kohtla-Järve linna ainuke kool, kus õpitakse nii eesti kui ka

vene keeles (on eesti ja vene õppekeelega klassid). Lisaks sellele on kool liitunud varase

keelekümblusprogrammiga aastast 2006. Praegu on Maleva põhikoolis 12 varase

keelekümbluse klassi.

10

2. KEELEKÜMBLUS JA SELLE LIIGID

Peatükis antakse ülevaade keelekümblusprogrammist, tutvustatakse varast ja hilist

keelekümblust Eestis, kirjeldatakse nende meetodite rakendamist ning tutvusta takse

kooliõppekava.

„Keeleõppe protsess on kompleksne, kus oma osa on mitmel teguritel. Maailmas on

kasutusel paljud teise keele omandamise vormid, mis toetavad keeleõpet ning mille

ülesanne võib olla erinev.“ Teise keele omandamise programmid jagunevad

keelekümblusprogrammideks, emakeele või päritolukeele säilitusprogrammideks ning

teisteks kakskeelseteks programmideks. (Sau-Ek jt 2011: 7)

Kõige levinum on aine- ja keeleõppemudel ehk LAK-õpe(Content and Language

Integrated Learning). LAK-õpe alla kuuluvad mitmed teise keele omandamise mudelid (nt

keelekümblusprogrammid, osaline võõrkeeleõpe, keelelaager, keeledušš ja mitmed

rahvusvahelised projektid) (Mehisto jt 2010: 15).

Keelekümblus kui haridusmudel kuulub keeleõppe efektiivsete vormide hulka.

Keelekümblusprogrammi võeti algselt kasutusele 1965. a Kanadas Montrealis. Programmi

eesmärgiks oli luua Quebeckis elavatele inglise keelt kõnelevatele lastele võimalus

omandada Quebecki ametlik ja Kanada teine riigi keel – prantsuse keel (Genesee 1999,

viidatud Sau-Eki 2011: 7 järgi).

Pärast 1965. a on välja töötatud ka teiste keelte kümblusprogramme, mille

eesmärkideks oli:

üldine keeleline, kultuuriline ja hariduslik rikastumine (nt prantsuse

keelekümblus Ameerika Ühendriikides);

ametliku keele õppimine (nt saksa või prantsuse keel Euroopa Liidu

riikides);

riigikeele õppimine ja selle staatuse tõstmine (iiri keelekümblus Iirimaal,

rootsi keelekümblus Soomes);

põliskeelte säilitamine ja selle staatuse tõstmine (nt baski keelekümblus,

katalaani keelekümblus);

vähemusrühmade integraarimine ühiskonna põhielanikkonda (nt Eesti ja

Läti keelekümblus). (Sau-Ek jt 2011: 7)

11

Eestis rakendatava keelekümblusprogrammi eesmärk on anda õpilasele nii

emakeele kui ka riigi keele funktsionaalne oskus. Eri riikides rakendatavate

keelekümblusprogrammide vahel esineb ka erinevusi: programmide kaudu püütakse

lahendada erinevaid probleeme ja rahuldada erinevaid haridusvajadusi (Asser 2003: 19).

Peamine erinevus Kanada ja Eesti keelekümblusprogrammi vahel seisneb selles, et Kanada

meetod oli mõeldud inglise ehk dominantkeele õpilaste tarvis, Eestis keelekümblus on

välja arendatud rahvusvähemuskeelsetele õppijatele, et nendel oleks võimalus omandada

riigikeelt eakohasel tasemel (Sau-Ek jt 2011: 8).

Hiie Asser (2003) väitis, et keelekümblusprogrammi korrekstselt planeeritud maht

ja kestus võimaldab saavutada funktsionaalse mitmekeelsuse. Keelekümblusklasside

õpilased tulevad õpitava keele keskkonnas toime. Samuti funktsionaalne mitmekeelsus

soodustab kultuuritundlikuse tõusu: „õppijad orienteeruvad sihtkeelses kultuuris ning

suudavad mõista teisi emakeele kõnelevate inimeste mõttemaailma“ (Asser 2003: 57).

Programmi oluliseks osaks peetakse ka kodanikukasvatuslikku eesmärki (Sau-Ek jt

2011: 8). Eduka keelekümblusprogrammi läbimine võimaldab eesti keele omandamist

kõrgel tasemel ja kultuuri rikastumist ning samas vene keele ja kultuuri säilitamist.

2.1 Keelekümblus Eestis

Eesti keelekümblusprogrammi tegevusi alustati 1998. aastal ning keelekümblusklasse on

avatud alates 2000. aastast (Keelekümbluskeskus, Keelekümblusest).

Eestis on keelekümblusprogrammi kohta püstitatud järgmised eesmärgid:

õppeedukus kõigis õppeainetes;

emakeele ehk vene keele valdamine eakohasel tasemel;

teise keele ehk eesti keele hea funktsionaalne oskus;

kolmanda keele omandamine heal tasemel;

vene, eesti ja kolmanda õpitava keelega seotud kultuuri mõistmine ja

väärtustamine;

mõtlemis- ja sotsiaalsete oskuste omandamine, selleks et muutuvas maailmas

edukalt toime tulla. (Keelekümblusaastaraamat 2008: 10)

Eestis on keelekümblusprogrammiga võ imalik liituda kolmel tasandil. Varase

keelekümbluse puhul kahel/kolmel viimasel lasteaiaaastal või 1. klassis ning

12

hilisekeelekümbluse korral 6.klassis (mõned koolid on alustanud ka 5. klassist)

(Keelekümbluskeskus, Valikuvõimalused).

Kooliprogrammides on sihiks seatud täielik keelekümblus. Varase täieliku

keelekümbluse programmis õpetatakse alguses kõiki õppeaineid täielikult eesti keeles.

Vene keele osatähtsus õppekeelena suureneb järk-järgult, kuni moodustab 6. klassis 44%.

Kuuendal õppeaastal toimub 44% õppest eesti ja 44% vene keeles, 12% õppest aga

kolmandas keeles. (Keelekümblus, Valikuvõimalused)

Hilise keelekümbluse korral on 5. või 6. klass üleminekuaste, kui üksnes 33% õppest

on eesti keeles. Järgmistes klassides suureneb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%-ni

õppekavast, ülejäänud 24% õppest hõlmavad vene keel kui emakeel ja võõrkeel. 9. klassis

moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained 60% õppekava mahust.

(Keelekümblus, Valikuvõimalused)

13

3. MOTIVATSIOONI MÕISTE JA OLEMUS

Peatükis antakse ülevaade keeleõppemotivatsioonist ja keeleõppe motivatsioonilisest

orientatsioonist. R. Gardneri järgi (2006) motivatsioon on nähtus, mille järgi inimene teeb

pingitusi keele õppimiseks.

R. Gardner (2001) väidab, et pole lihtne seletada, mis on motivatsioon, kuid igaüks

saab öelda motiveeritud isiku tunnuseid. Motiveeritud isik:

on eesmärgikindel

on tähelepanelik

on enesekindel

teeb jõupingetusi eesmärkide saavutamiseks

tunneb positiivseid emotsioone saavutustest

on ootuste ja eeldustega (Gardner 2006: 2).

Keele õppeedukus sõltub paljudest teguritest, seahulgas suhtumisest õpitavasse keelde

ja motivatsioonist (Gardner 1985, viidatud Noels 2000: 58 järgi). Motivatsioon on

keeruline nähtus ning seda ei saa defineerida ühetähenduslikult. Motivatsiooni võivad

mõjutada:

põhjus (cause): väline kontroll või õpilase eesmärgid;

käitumine (behaviour): õppija püsivus ja pingutus.

tulemused (outcomes): hinnangu andmine ja reaktsioon edusammudele või

nurjumisele. (Gardner 2006: 3)

W.Lambert ja R. Gardner väidavad oma varasemates uuringutes (1959, 1972), et

motivatsioon sõltub suhtumisest õpitava keele kogukonnasse ning eesmärgist, mida

soovitatakse teise keele omandamisega saavutada. Gardner ja Lambert rõhutavad kahte

motivatsioonilisi orientatsiooni: integratiivset ja instrumentaalset (Noels 2000: 58-59).

R.Clement ja B.Kruidenier (1986) on jõudnud oma uuringutes järelduseni, et

motivatsioonilisi orientatsioone on rohkem.

R. Gardner (2005: 6–9) esitas haridussotsiaalset mudelit (socio-educational model).

Selle mudeli järgi mõjutavad keeleomandamist afektiivsed muutujad (integratiivsus,

hoiakud keeleõppesituatsiooni suhtes, ärevus, instrumentaalne orientatsioon). See mudel

14

on kõigepealt seotud motivatsiooniga. Hoiakud õpisitua tsiooni suhtes ja integratiivus

mõjutavad teise keele õppimise motivatsiooni. Need afektiivsed muutujad toetavad

motivatsiooni ja on seotud võõrkeele tulemuslikkusega. Motivatsioon mõjutab

keeleõppetulemuslikkust. Kõrge ärevuse tase segab teise keele õppimist.

Oluliseks motivatsiooni kujundavaks teguriks on orientatsioonid ehk põhjused.

Orientatsioonid näitavad, miks õpitakse võõrkeelt (nt õpilaste vajadused ja suhtumised).

Petridese (2006: 2) järgi on õpilased motiveeritud siis, kui tahavad õppida eesmärki

saavutamiseks, teise keele kõnelejatega suhtlemiseks, kui nad on huvitatud s ihtkultuurist.

Tuleb eristada motivatsiooni ja motivatsioonilise orientatsiooni. Oxford (1994: 13)

järgi võib õppijal motivatsiooniline orientatsioon olla, kuid ta ei pea olema motiveeritud.

Integratiivne orientatsioon on suunatud soovile teist keelt õppida selleks, et saada lähedaks

selle keele kõnelejatega. Selline isik õpib keelt, sest soovib tundma õppida selle keele

kõnelejaid, tutvuda ja suhelda uute inimestega. Samuti tunneb selline isik huvi ja, mis on

eriti tähtis, ausust võõra kultuuri vastu.

Instrumentaalne orientatsioon osutab soovile teist keelt õppida selleks, et praktilist

eesmärki saavutada (parema töökoha saamine, karjääri tegemine, hariduse omandamine).

Õppija jaoks pole oluline, kas ta saab teise keele gruppiga lähedaseks või mitte.

Enesemääratlemisteooria järgi (Noels jt 2000: 38–40) on olemas järgmised

motivatsioonilised orientatsioonid, mis erinevad sel määral, kui palju toimub õppija

sisemistest soovidest või vastupidi välisest kontrollist lähtuvalt

Sisemine motivatsioon (intrinsic motivation): isik osaleb tegevuses selle

tegevuse pärast ning tegevuse sooritamine pakub naudingut. Tegevus on

eesmärk, mitte vahend eesmärgi saavutamiseks.

Omaksvõetud regulatsioon (identified regulation). Õppija väärtustab tegevust,

milles ta osaleb. Tegevuses osalemine on teadlik, isik tahab eesmärke

saavutada.

Pealesurutud regulatsioon (introjected regulation). Isik käitub reeglite ja nõuete

surve all. Inimene tunneb välist kontrolli tema tegevuste üle. Õppija püüab

vältida enesekriitikat ning osaleb tegevuses, sest ei taha ennast süüdi tundma.

Väline regulatsioon (external regulation). Tegevuses osalemise ajal tunneb isik

täielikku kontrolli. Õppija vajab häid hindeid ning soovib karistust vältida.

Motivatsiooni puudumine ehk amotivatsioon (Ryan 2000: 236).

15

4. KOHTLA-JÄRVE PÕHIKOOLIDE KEELEKÜMBlUSKLASSIDE

ÕPILASTE MOTIVATSIOON EESTI KEELE ÕPPIMISEKS

Teoreetilised lähtekohad, mis on esitatud bakalaureusetöö esimestes peatükkides, näitavad,

et õppijatel võivad olla erinevad orientatsioonid keeleõppeks. Peatükis kirjeldatakse, mis

põhjustel õppivad varase ja hilise keelekümblusklasside õpilased eesti keelt. Uuritakse, kas

on sarnasusi ja erinevusi varase ja hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele

õppemotivatsioonis. Samuti selgitakse välja, kas ja kui tihti suhtlevad õpilased eesti keeles

väljaspool kooli.

Õpilaste taustainformatsioon

Uuringud viidi läbi kolmes Kohtla-Järve põhikoolis: Kohtla-Järve Slaavi põhikoolis,

Kohtla-Järve Tammiku põhikoolis ning Kohtla-Järve Maleva põhikoolis. Uurimuse raames

küsitleti kokku 89 õpilast (vt tabel 1): 27 õpilast Kohtla-Järve Slaavi põhikoolist, nende

hulgas 16 hilise keelekümblusklassi õpilast (8. hilise keelekümblusklassi õpilast) ja 11

varase keelekümblusklassi õpilast (9. varase keelekümblusklassi õpilast).Kohtla-Järve

Tammiku põhikoolis küsitleti 30 hilise keelekümblusklasside õpilast (16 üheksanda ja 14

kaheksanda klassi õpilast). Kohtla-Järve Maleva põhikoolis küsitleti 32 varase

keelekümblusklasside õpilast (16 üheksanda ja 16 kaheksanda klassi õpilast). Kokku on

küsitletud 48 varase ja 41 hilise keelekümblusklasside õpilast. Õpilaste keskmine vanus on

14,4 aastat. Kohtla-Järve Slaavi ja Tammiku põhikoolide d irektorite palvel olid kõik

küsimused vene keeles. Kohtla-Järve Maleva põhikooli õpilased vastasid küsimustele eesti

keeles. Avatud küsimustele, kus õpilased avaldasid oma arvamusi, vastasid õpilased nii

eesti kui ka vene keeles. Kõik venekeelsed vastused on tõlgitud eesti keelde.

Kohtla-Järve Slaavi põhikool Kohtla-Järve

Maleva põhikool

Kohtla-Järve

Tammiku põhikool

Varane

keelekümblus

Hiline

keelekümblus

Varane

keelekümblus

Hiline

keelekümblus

8. klass 16 õpilast 18 õpilast 14 õpilast

9. klass 11 õpilast 14 õpilast 16 õpilast

Tabel 1. Informandid

16

Õpilaste keeleline taust

Keelelise tausta uurimiseks, palus siinkirjutaja õpilastel vastata, mis on nende

emakeel/emakeeled ja kodune keel(kodused keeled). Vastustest selgus, et 84 õpilast 89st

räägib emakeelena vene keelt. Kolme õpilaste jaoks on emakeeleks armeenia keel (2

varase ja 1 hilise keelekümbluse õpilast). Kahe hilise keelekümblusklasside õpilaste jaoks

emakeeleks on ukraina keel. Enamik õpilastest (86 õpilast ehk 97%) räägivad kodus vene

keeles. Teised 3% räägivad kodus armeenia keeles.

Küsimustikus olid küsimused vanemate emakeele kohta. Selgus, et 2 varase

keelekümbluse õpilaste emad räägivad eesti keelt emakeelena. Samuti selgus, et 5 varase

keelekümbluse ja 2 hilise keelekümbluse õpilaste isad räägivad eesti keelt emakeelena.

Enamik õpilastest ehk 90% vastasid, et nende vanemad eesti keelt emakeelena ei räägi.

Siinkirjutaja uuris, kui kaua on keelekümblusklasside õpilased eesti keelt õppinud.

Enamik varase keelekümbluse õpilastest (31 õpilast ehk 65%) on õppinud eesti keelt

vähemalt 9 aastat, 17 õpilast ehk 35% on õppinud eesti keelt 5-8 aastat. 26 hilise

keelekümbluse õpilast on õppinud eesti keelt vähemalt 9 aastat, 13 õpilast on õppinud eesti

keelt 5-8 aastat ning 2 õpilast – 2-4 aastat.

Joonis 1. Õpilaste eesti keele õpp imise aeg

Uurimuse käigus uuris siinkirjutaja, kas õpilased on varem eesti keeles õppinud (vt

joonis 2). Tulemused näitavad, et enamik varase keelekümblusklasside õpilastest on varem

eesti keeles õppinud, enamik hilise keelekümblusklasside õpilastest aga pole varem eesti

keeles õppinud. Varase keelekümbluse õpilaste vastustest selgus, et 19 õpilast käis

eestikeelses lasteaias, 16 õpilast käis keelekümbluslasteaias, 7 õpilastõpis varem

31

17

26

13

2 0

5

10

15

20

25

30

35

9 aastat ja rohkem

5-8 aastat 2-4 aastat

Mitu aastat oled eesti keelt õppinud?

Varane keelekümblus

Hiline keelekümblus

17

eestikeelses koolis. Ülejäänud 6 õpilast ei ole kunagi eesti keeles õppinud. Enamik hilise

keelekümblusklasside õpilastest (24 õpilast) pole varem eesti keeles õppinud, 7 õpilast käis

eestikeelses lasteaias ning 10 õpilast käis keelekümbluslasteaias.

Joonis 2. Keelekümblusklasside õpilaste eesti keele(s) õppimise kogemused

Õpilaste enesehinnang

Keelekümblusklasside õpilastele pakuti hinnata oma eesti keele oskust (vt joonis 3).

Siinkirjutaja küsis „Kuidas hindad oma eesti keele oskust?“ ning vastusvariandideks olid:

väga nõrk, nõrk, rahuldav, hea ja suurepärane.

Joonis 3. Kohtla-Järve põhikoolide õpilaste eesti keeleoskus

19

7

16

10

7

6 24

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

varane keelekümblus

hiline keelekümblus

Kas oled käinud...

ei käinud

eesti õppekeelega koolis

keelekümbluslasteaias

eestikeelses lasteaias

6

16

22

4 3

8

15 15

0

5

10

15

20

25

väga nõrk nõrk rahuldav hea suurepärane

Kuidas hindad enda eesti keele oskust?

Varane keelekümblus Hiline keelekümblus

18

Tulemused näitavad, et 3 hilise keelekümbluse õpilast on arvamusel, et nende eesti

keele oskus on väga nõrk. 16% ehk 14 õpilast (6 varase ja 8 hilise keelekümbluse õpilast)

väitsid, et nende eesti keele oskus on nõrk. Samuti 35% ehk 31 õpilane (16 varase ja 15

hilise keelekümbluse õpilast) on arvamusel, et nende eesti keele oskus on rahuldav. 42%

ehk 37 õpilast (22 varase ja 15 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et nende eesti keele

oskus on hea. Ainult 4 varase keelekümbluse õpilast väitsid, et nende eesti keele oskus on

suurepärane.

Samuti palus siinkirjutaja õpilastel hinnata, kui raske on iga osaoskus: lugemine,

kuulamine, grammatika, kirjalik ja suuline osa, nende jaoks ning vastusvariandideks olid:

väga raske, raske, mõõdukalt raske, üldse pole raske ja kerge.

Joonis 4. Osaoskuste hindamine: grammatika

Tulemustest selgus, et nii hilise kui ka varase keelekümblusklasside õpilaste jaoks

on kõige raskem eesti keele grammatika (vt joonis 4). 31varase keelekümblusklassi klassi

õpilast ja 36 hilise keelekümblusklassi õpilast vastasid, et eesti kee le grammatika on nende

jaoks väga raske, raske või mõõdukalt raske. Ainult 17 varase keelekümbluse ja 5 hilise

keelekümbluse õpilast väitsid, et eesti keele grammatika ei ole nende jaoks raske.

Kõige kergemaks osaoskuseks on õpilaste arvates lugemine (vt joonis 5). 26 õpilast

(11 varase ja 15 hilise keelekümbluse õpilast) väitsid, et lugemine ei ole nende jaoks raske

ning 34õpilast (26 varase ja 8 hilise keelekümblusklasside õpilast) väitsid, et lugemine on

nende jaoks kerge. Ainult 11 õpilast vastasid, et lugemine on nende jaoks raske (4 varase ja

7 hilise keelekümbluse õpilast) või mõõdukalt raske (7 varase ja 11 hilise keelekümbluse

õpilast).

6

14

11 13

4

8

19

9

5

0

5

10

15

20

väga raske raske mõõdukalt raske

üldse pole raske

kerge

Hinda, kui raske on grammatika sinu jaoks


19

Joonis 5.Osaoskuste hindamine: lugemine

Kuulamine on varase keelekümblusklasside õpilaste jaoks sama lihtne kui lugemine

(vt joonis 6): 37 õpilast vastasid, et kuulamine pole nende jaoks raske või on isegi kerge.

Hilise keelekümbluse õpilastest ainult kolmandik vastas, et kuulamine pole nende jaoks

raske või on lihtne. 5 hilise keelekümblusklasside õpilast väitsid, et kuulamine on nende

jaoks väga raske. Raske või mõõdukalt raske on kuulamine 35 õpilase (11 varase ja 24

hilise keelekümbluse õpilast) jaoks.

Joonis 6.Osaoskuste hindamine: kuulamine

Suuline osa ei tekita raskusi 33 varase keelekümblusklasside õpilaste ning 8 hilise

keelekümblusklasside õpilaste jaoks (vt joonis 7). 27 õpilast (10 varase ja 17 hilise

keelekümbluse õpilast) vastasid, et suuline osa on nende jaoks mõõdukalt raske. 5 varase ja

3 2 6

21

16

8 10

15

8

0

5

10

15

20

25


üldse pole raske

kerge

Hinda, kui raske on lugemine sinu jaoks


4 7

11

26

5

13 11

8 4 0

5

10

15

20

25

30


üldse pole raske

kerge

Hinda, kui raske on kuulamine sinu jaoks


20

14 hilise keelekümblusklasside õpilast väitsid, et suuline osa on nende jaoks raske ning 2

hilise keelekümblusklasside õpilast tunnistasid, et suuline osa on nende jaoks väga raske.

Joonis 7. Osaoskuste hindamine: suuline osa

Kirjalik osa (vt joonis 8) on väga raske 3 hilise keelekümblusklasside õpilaste

jaoks, raske 14 õpilase (6 varase ja 8 hilise keelekümbluse õpilast) jaoks ning mõõdukalt

raske 38 õpilase (17 varase ja 21 hilise keelekümbluse õpilast) jaoks. 21 varase ja 9 hilise

keelekümbluse õpilast vastasid, et kirjalik osa pole nende jaoks raske ning kergeks osutus

kirjalik osa 4 varase keelekümblusklasside õpilaste jaoks.

Joonis 8. Osaoskuste hindamine: kirjalik osa

5

10

25

8 2

14 17

5 0

5

10

15

20

25

30


üldse pole raske

kerge

Hinda, kui raske on suuline osa sinu jaoks


6

17

21

4 3

8

21

9

0

5

10

15

20

25


üldse pole raske

kerge

Hinda, kui raske on kirjalik osa sinu jaoks

Vaane keelekümblus Hiline keelekümblus

21

Siinkirjutaja palus õpilastel vastata, mis on nende eesti keele aastahinne (vt joonis

9). 38 õpilast 89st vastasid, et nende eesti keele aastahinne on 4, 28 õpilasel oli eesti keele

aasta hinne 5 ning 23 õpilasel – 3. Tulemustest selgus, et õpilased on väga enesekriitilised

ning nende aastahinne ei näita nende tõelist eesti keeles oskust. Sama tulemusteni on

jõudnud ka N. Martšuk oma magistritöös (2014). Ta jõudis järeldusele, et “hinne pole

õpilaste teadmiste näitaja, vaid on konkreetse töö eest saadud tagasiside“(Martšuk 2014:

43).

Joonis 9. Keelekümblusklasside õpilaste eesti keele aastahinne

4.1 Kohtla-Järve põhikoolde keelekümblusklasside õpilaste motivatsiooniliste

orientatsioonide mõõtmine

Küsitluse käigus selgus, et Kohtla-Järve põhikoolide õpilastel on erinevad

motivatsioonilised orientatsioonid eesti keele õppimiseks. Tulemused on analüüsitud

enesemääratlemisteooriast lähtuvalt (vt Deci ja Ryan 2000).

Õpilaste vastuste analüüsi põhjal eristati järgmised motivatsiooni kategooriad:

Integratiivne orientatsioon

Instrumentaalne orientatsioon

Mõistmise orientatsioon

Teadmise orientatsioon

Pealesurutud regulatsioon

16 24

8

12 14

15

5 4 3

Eesti keele aastahinne oli...


22

Muud motivatsioonilised orientatsioonid (vaba aja lahutamatu osa, isiklikud

põhjused, keele meeldivus)

Amotivatsioon

Motivatsiooniliste orientatsioonide mõõtmiseks paluti õpilastel hinnata mot ivatsiooniga

seotud väiteid ning vastusvariantideks olid: üldse pole nõus, pole nõus, pigem pole nõus, ei

oska öelda, pigem nõus, olen nõus, olen täiesti nõus. Motivatsiooni mõõtmise jaoks liideti

kokku pigem olen nõus, olen nõus ja olen täiesti nõus vastuseid.

Integratiivne motivatsioon.

Selline isik tunneb huvi teise keele õppimise vastu. Õppija püstitab enda jaoks eesmärke:

suhelda teises keeles, tutvuda emakeelekõnelejatega, sotsialiseeruda ning leida sõpru teise

keelekogukonna liikmete seas. Õpilased avaldasid oma arvamust kaheksa väite kaudu:

Õpin eesti keelt, sest tahan saada eestlaste seas sõpru (12%)

Püüan eestlastega nende emakeeles suhelda (68%)

Loen ajalehti ja ajakirju eesti keeles (36%)

Loen ilukirjandust eesti keeles (20%)

Vaatan eestikeelseid filme (38%)

Suhtlen sotsiaalvõrgustikes eesti keeles (20%)

Käin üritustes, mis toimuvad eesti keeles(51%)

Oste tehes püüan eesti keeles rääkida (27%)

Tulemused näitasid, et integratiivne orientatsioon pole informantide seas populaarne.

Enamik õpilastest ehk 57 õpilast (30 varase ja 27 hilise keelekümbluse õpilast)

püüavad eestlastega nende emakeeles suhelda. See näitab, et õpilastel on suur soov

sotsialiseeruda.

Ainult 11 õpilast (7 varase ja 4 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et nad õpivad

eesti keelt, sest tahavad eestlaste seas sõpru saada.

Eesti keele kasutamine väljaspool kooli pole õp ilaste seas populaarne. 32 õpilast

loevad eestikeelseid ajalehti ja ajakirju, 18 õpilast loevad eestikeelset ilukirjandust ning 34

õpilast vaatavad eesti keelseid filme. Selle põhjuseks võib olla see, et Kohtla-Järve on

segregatiivne linn, kus vene keelt kõnelevad inimesed saavad sellega hakkama.

23

Samade tulemusteni on jõudnud ka Nadežda Martšuk oma magistritöös (2014). Ta

väitis, et kõik kirjeldatud asjaolud viitavad sellele, et õpilased ei tunne siirast huvi eesti

keele vastu ja ei ole eriti huvitatud saada eestikeelse ühiskonna osaks.

Instrumentaalne orientatsioon

Inimese jaoks on palju olulisem õppimisprotsessi tulemus, mitte protsess ise. Selline isik

õpib keelt selleks, et saada hea hinne. Õpilased avaldasid oma arvamust kuue väite kaudu:

Eesti keele õppimine on vajalik minu tulevase karjääri jaoks (55%)

Õpin eesti keelt, et saada parem töökoht tulevikus (55%)

Õpin eesti keelt, sest tahan olla kõrgelt haritud inimene (61%)

Õpin eesti keelt ainult sellepärast, et vajan tunnistuses head hinnet (45%)

Eesti keele oskus aitab tööturul konkureerida (31%)

Õpin eesti keelt selleks, et piisavalt raha teenida (45%)

Instrumentaalne orientatsioon on nii hilise kui ka varase keelekümbluse õpilaste seas

populaarne.

54 õpilast (32 varase ja 22 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et õpivad eesti keelt,

sest tahavad olla kõrgelt haritud inimesed.

49 õpilast (24 varase ja 25 hilise keelekümbluse õpilast) väitsid, et õpivad eesti keelt

selleks, et saada parem töökoht tulevikus. Samapalju õpilasi (30 varase ja 19 hilise

keelekümbluse õpilast) vastasid, et eesti keele õppimine on vajalik nende karjääri jaoks. 28

õpilase (17 varase ja 11 hilise keelekümbluse õpilast) arvamusel eesti keele oskus aitab

tööturul konkureerida. 40 õpilast (22 varase ja 18 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et

õpivad eesti keelt, et piisavalt raha teenida. Selliste vastuste põhjuseks võib olla see, et

tänapäeval on raske tööd leida ning keelte teadmine annab inimesele lisapunkte tulevase

tööandja silmis.

Oli ka neid, kes õpivad eesti keelt ainult heade hinnete pärast. 40 õpilast (18 varase ja

22 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et õpivad eesti keelt, sest vajavad tunnistuses

head hinnet. Selle põhjuseks võib olla see, et koolid, kus kõik küsitletud õpilased praegu

õpivad, on põhikoolid ning pärast lõpetamist peavad nad kooli vahetama.

Nadežda Martšuki magistritöö (2014) raames läbiviidud uuringus oli instrumentaalne

orientatsioon õpilaste seas veelgi populaarsem. See võib olla seotud sellega, et käesolevast

24

uuringust võtsid osa ka 8. klassi õpilased, kes pole veel oma tulevikust ja kooli

lõpetamisest mõelnud.

Mõistmise orientatsioon

Isik, kelle on mõistmise orientatsioon, õpik keelt selleks, et saada teise keele kõnelejate elu

mõista, mõista sihtkultuuri. Õpilased avaldasid oma arvamust nelja väite kaudu:

Õpin eesti keelt, sest see aitab aru saada Eesti ühiskonnas toimuvast (55%)

Mõista, millest räägitakse eestikeelses meedias, on väga tähtis (47%)

Eesti keele oskus võimaldab parema arusaama eesti kultuurist (56%)

Õpin eesti keelt, sest tahan eestlasi tundma õppida (22%)

Mõistmiste orientatsioon ei ole õpilaste seas eriti populaarne. Üle poole õpilasi õpib

eesti keelt, et aru saada sellest, mis toimub Eesti ühiskonnas, ning kuidas seda kajastatakse

eestikeelses meedias. 49 õpilast (27 varase ja 22 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et

eesti keele õppimine aitab neil aru saada Eesti ühiskonnas toimuvast. 42 õpilase (29 varase

ja 13 hilise õpilast) jaoks on tähtis mõista, millest räägitakse eestikeelses meedias.

Eesti kultuuri arusaamine on tähtis rohkem kui poole õpilaste jaoks. 56% ehk 50 õpilast

(24 varase ja 26 hilise keelekümbluse õpilast) väitsid, et eesti keele oskus võimaldab

parema arusaama eesti kultuurist.

Informantidel ei ole erilist soovi eestlasi tundma õppida. Ainult 19 õpilast (13 varase ja

6 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et õpivad eesti keelt, sest tahavad eestlasi tundma

õppida.

Nadežda Martšuki uuringus on peaaegu samad tulemused. Erinevus on selles, et

enamik Kohtla-Järve Slaavi põhikooli õpilasi on arvamusel, et eesti keele oskus võimaldab

parema arusaama eesti kultuurist.

Teadmiste orientatsioon

Selline isik õpib keelt, sest tahab saada uusi teadmisi. Samuti inimene soovib oma

silmaringi avardada. Õpilased avaldasid oma arvamust nelja väite kaudu:

Õpin eesti keelt selleks, et mul ei oleks probleeme gümnaasiumis õppematerjalist

arusaamisega (77%)

25

Loen õppekirjandust eesti keeles (44%)

Õpin eesti keelt, sest veel ühe keele oskus annab mulle lisateadmisi (76%)

Õpin eesti keelt, sest tahan oma silmaringi laiendada (71%)

Teadmiste orientatsioon on varase keelekümbluse õpilaste seas kõige populaarsem.

Tulemused näitavad, et varase keelekümblusklasside õpilasi paneb eesti keelt õppima

valdavalt teadmiste orientatsioon. 69 õpilast (45 varase ja 24 hilise keelekümbluse õpilast)

vastasid, et õpivad eesti keelt selleks, et vältida probleeme õppematerjalist arusaamisega.

39 õpilast (21 varase ja 18 hilise keelekümbluse õpilast) loevad õppekirjandust eesti

keeles. Triin Kibari magistritöö (2008) raames läbi viidud uuring näitas, et eesti keele

õppimine on Tallinna ülikooli venekeelsete üiõpilaste jaoks oluline, et saada ülikooli

loengutest aru.

63 õpilast (34 varase ja 29 hilise keelekümbluse õpilast) õpivad eesti keelt selleks, et

enda silmaringi laiendada.

Kõige suurem erinevus Nadežda Martšuki uurimuse tulemustega seisnes selles, et 47%

Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi 9. klassi vastasid, et veel ühe keele oskus annab neile

lisateadmisi. Kohtla-Järve Slaavi põhikolis aga 76% õpivad eesti keelt, sest selle oskus

annab neile lisateadmisi. Võib teha järeldust, et teadmiste saamine pakub Kohtla-Järve

põhikoolide lastele rohkem naudingut, kui nende Tallinnas elavatele eakaaslastele.

Pealusurutud regulatsioon

Selline isik tahab tõestada oma väärtust, vältida süütunnet, ärevust või enesekriitikat.

Inimene õpib keelt selleks, et ennast mitte tunda halva inimesena. Õpilased avaldasid oma

arvamust viie väite kaudu:

Õpin eesti keelt, ses see on kohustuslik kooliaine (87%)

Kui ma elan Eestis, pean ma eesti keelt oskama (90%)

Kui eesti keel ei oleks kohustuslik kooliaine, poleks ma iialgi seda vabatahtlikult

õppima alustanudki (17%)

Kõik Eestis elavad inimesed peavad eesti keelt valdama (67%)

Õpin eesti keelt, ses seda oskamata oleks ma ennast süüdi tundnud (31%)

26

Hilise keelekümbluse õpilasi paneb eesti keelt õppima valdavalt pealesurutud

regulatsioon.

Tulemused näitasid, et 78 õpilast (40 varase ja 38 hilise keelekümbluse õpilast) õpivad

eesti keelt, sest see on kohustuslik kooliaine. 60 õpilast (34 varase ja 26 hilise

keelekümbluse õpilast) õpilast on nõus väitega, et Eestis elavad inimesed peavad eesti

keelt oskama. Nadežda Martšuk (2014) ja Julia Gaibadullina (2009) uuringud näitasid, et

enamik põhikoolilapsi õpivad eesti keelt, sest see on Eesti riigikeel.

15 õpilast (4 varase ja 11 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et kui eesti keel ei

oleks kohustuslik kooliaine, poleks nad seda vabatahtlikult õppima alustanudki. 28 õpilast

(7 varase ja 21 hilise keelekümbluse õpilast) õpivad eesti keelt, sest seda oskamata oleks

nad ennast süüdi tundnud. Triin Kibari (2008) uuring näitas, et Tallinna ülikooli

venekeelseid tudengeid paneb eesti keelt õppima peamiselt pealesurutud regulatsioon ning

see võib olla seotud sisestatud teadmisega, et Eestis peab riigikeelt valdama. Triin Kibar

väidab, et pealesurutud regulatsiooni populaarsus võib olla seotud ka süütunnega, mis tekib

eesti keele mittevaldamise tõttu.

Muud motivatsioonilised orientatsioonid

Õpilastel võivad olla isiklikud põhjused keele õppimiseks. Näiteks mõned õppilased

õpivad eesti keelt, sest nende tuleviku plaanid on seostatud Eestiga.

Õpin eesti keelt, sest seostan oma tuleviku Eestiga (69%)

62 õpilast 89st vastasid, et seostavad oma tuleviku Eestiga. Nende jaoks on eesti keele

teadmine väga oluline, kuna nad plaanivad jätkata õpinguid Eestis.

Eesti keele meeldivus

Väga oluline on ka õpitava keele meeldivus. Ei saa saavutada eesmärki, kui sulle ei meeldi

see, millega sa tegeled. Sama situatsioon on ka keelega. Inimene ei saa omandada keelt,

kui see talle ei meeldi. Õpilased avaldasid oma arvamust kolme väite kaudu:

Mulle meeldib, kuidas kõlab eesti keel (28%)

Eesti keeles suhtlemine pakub mulle tõelist naudingut (38%)

Õpin eesti keelt, sest mulle meeldib see keel (50%)

27

Tulemused näitasid, et umbes kolmandikule informantidest eesti keeles rääkimine

pakub huvi. 25 õpilast (17 varase ja 8 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et nendele

meeldib, kuidas kõlab eesti keel. 34 õpilast (18 varase ja 16 hilise keelekümbluse õpilast)

väitsid, et eesti keeles suhtlemine pakub nendele tõelist naudingut ning 45 õpilast (30

varase ja 15 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et õpivad eesti keelt, sest nendele

meeldib see keel.

Tulemustest lähtuvalt saab teha järeldust, et eesti keel meeldib varase keelekümbluse

õpilastele rohkem, kui hilise keelekümbluse õpilastele.

Amotivatsioon

Amotivatsioon on motivatsiooni puudumine. Selle mõõtmiseks palus siinkirjutaja õpilastel

hinnata järgmisi väiteid:

Ma ei tea, miks ma õpin eesti keelt (20%)

Eesti keele õppimine on ajaraiskamine (13%)

Eesti keele õppimine on mõttetu (12%)

Amotivatsioon esines harva. 18 õpilast (7 varase ja 11 hilise keelekümbluse õpilast)

väitsid, et nad ei tea, miks eesti keelt õpivad. 12 inimest (5 varase ja 7 hilise

keelekümbluse õpilast) vastasid, et eesti keele õppimine on nende arvates ajaraiskamine.

11 õpilase (6 varase ja 5 hilise keelekümbluse õpilast) jaoks on eesti keele õppimine

mõttetu.

Tulemused näitavad, et hilise keelekümbluse õpilaste vastustes amotivatsioon esineb

rohkem, kui varase keelekümbluse õpilaste vastustes.

4.2 Kohtla-Järve põhikoolide keelekümblusklasside õpilaste motivatsioon eesti

keele kasutamiseks väljaspool kooli

Rannuti (2005: 10-14) järgi on vene elanikkonna suur kontsentratsioon teatud piirkondades

suur probleem, sest venekeelse elanikkonna segregatsioon nii ühiskonna kui ka koolivaliku

tasandil aitab küll vene keelt säilitada, kuid ei soodusta nende eestikeelsesse ühiskonda

lõimumist. Kohtla-Järve on segregatiivne linn, kus elavad inimesed suhtlevad ainult oma

28

keele kõnelejatega ning ei tunne vajadust eesti keele õppimiseks. Vene õpilaste

integreerimine toimub segregatiivsete haridusmudelite abil, kus nad on era ldatud eesti

keelt emakeelena kõnelejatest. See puudutab ka keelekümblusklasse, mis on rajatud vene

koolidesse ja koosnevad ainult vene õpilastest.

Siinkirjutaja uuris, kui tihti kasutavad varase ja hilise keelekümblise õpilased eesti

keelt väljaspool kooli (vt joonis 10). 16 varase ja 24 hilise keelekümbluse õpilast vastasid,

et nad üldse ei suhtle eesti keeles väljaspool kooli. 12 varase ja 15 hilise keelekümbluse

õpilast suhtlevad eesti keeles 1-2 korda nädalas. 7 varase ja 2 hilise keelekümbluse õpilast

suhtlevad eesti keeles 3-4 korda nädalas. 8 varase keelekümbluse õpilast suhtlevad eesti

keeles 4-5 korda nädalas ning 5 varase keelekümbluse õpilast suhtlevad eesti keeles

rohkem kui 5 korda nädalas. Tulemustest võib teha järeldust, et enamik hilise

keelekümbluskalsside õpilastest kas üldse ei suhtle eesti keeles või suhtlevad harva. Samas

enamik varase keelekümblusklasside õpilastest suhtleb eesti keeles rohkem kui 3 korda

nädalas. Selle põhjuseks on see, et hilise keelekümblusklasside õpilased ei tunne huvi eesti

keele vastu ning saavad vene keelega hakkama.

Joonis 10. Eesti keele kasutamine väljaspool kooli

Siinkirjutaja palus õpilastel kirjeldada, kellega nad suhtlevad kõige rohkem eesti

keeles ja mis teemadel. Selgus, et enamik õpilastest suhtlevad eesti keeles enda eesti keele

õpetajaga koolis. Samasugust olukorda kirjeldasid enda bakalaurusetöös Olga Selištševa

(2012) ja magistritöös Nadežda Martšuk (2014). Olga Selištševa uuring näitas, et paljud

õpilased kasutavad eesti keelt ainult koolis. Nadežda Martšuk väitis, et keelepraktika

puudmine võib mõjutada motivatsiooni negatiivselt.

16 12

7 8 5

24

15

2

0

5

10

15

20

25

30

Ei suhtle 1-2 korda 3-4 korda 4-5 korda rohkem kui 5 korda

Mitu korda nädalas suhtled eesti keeles

väljaspool kooli?

Varane keelekümblus hiline keelekümblus

29

Allpool on toodud õpilaste vastused küsimusele, kellega nad suhtlevad eesti keeles

ja mis teemadel. Venekeelsete vastuste juurde on lisatud vastuste tõlked eesti keelde.

Eestikeelsed vastused on esitatud muutmatu kujul, et näidata õpilaste eesti keele taset.

Siinkirjutaja märkas, et enamik hilise keelekümbluse õpilastest jätsid vaba vastustega

küsimused vastamata.

Varase keelekümbluse õpilaste vastused:

Oma sõbratega eri teemadel (kool, mängud arvutis ja teised teemasid) [siin ja edaspidi

kirjaviis muutmatu – A.H.].

На темы, которые предлагает учитель эстонского языка на уроке.

’Teemadel, mida pakub eesti keele õpetaja’.

Hilise keelekümbluse õpilaste vastused:

Räägin eesti keeles enda treneriga.

На разные темы.

’Erinevatel teemadel’.

С учителем эстонского языка и с учителем истории. Учитель эстонского языка наш

классный руководитель и у нас есть другие уроки на эстонском языке.

’Eesti keele ja ajaloo õpetajatega. Eesti keele õpetaja on meie klassijuhendaja ning meil

on ka teised õppeained, mis toimuvad eesti keeles’.

Mõned õpilased vastasid, et kasutavad eesti keelt, selleks et midagi küsida. Varase

keelekümbluse õpilaste vastused:

Küsin midagi eesti keele õpetaja käest, kui ei saa aru millest ta räägib.

Говорю по-эстонски, когда мне надо что-то спросить.

’Räägin eesti keeles, kui mul on vaja midagi küsida’.

30

Õpilased räägivad eesti keeles ka oma sõpradega ja tuttavatega. Mõned käivad suviti ka

eesti peredes keelt õppimas. Varase keelekümbluse õpilaste vastused:

Isaga, sest tema on eestlane.

Räägin vanaemaga, ta teab eesti keelt ja tahab, et mina ka seda tean.

Cо своими друзьями эстонцами. Рассказываю им как провел свое свободное время.

’Enda eestlaste seast sõpradega. Räägin nendele, mida vabaajal tegin’.

Летом, когда отправляюсь в эстонскую семью, общаюсь с ними на различные темы.

’Suvel, kui sõidan eesti perre, suhtlen nendega eri teemadel’.

Siinkirjutaja uuris, kas õpilased praktiseerivad eesti keelt väljaspool kooli: loevad

ajalehti, ajakirju, ilu- ja õppekirjandust, vaatavad eestikeelseid filme või suhtlevad

sotsiaalvõrgustikes (vt tabel 2).

Ei loe/

ei vaata

1-2 korda

aastas

3-7 korda

aastas

1-2 korda

kuus

Igal

nädalal

Iga

päev

Loen

ajalehti

ja ajakirju

eesti keeles

57

inimest 10 inimest 4 inimest 11 inimest 4 inimest 3 inimest

Vaatan

eestikeel-

seid filme

55

inimest 21 inimest 3 inimest 2 inimest 5 inimest 3 inimest

Loen ilukir-

jandust

eesti keeles

71

inimene 10 inimest 5 inimest 0 3 inimest 0

Loen õppe-

kirjandust

eesti keeles

50

inimest 4 inimest 7 inimest 0

22

inimest 6 inimest

Tabel 2. Eesti keele praktika väljaspool kooli

31

Tulemused näitavad, et 57 õpilast 89st ei loe eestikelseid ajalehti ja ajakirju. 14

õpilast (3 varase ja 11 hilise keelekümbluse õpilast) vastasid, et loevad eestikeelseid

ajalehti ja ajakirju paar korda aastas. 11 õpilast (8 varase ja 3 hilise keelekümbluse õpilast)

väitsid, et loevad eestikeelseid ajalehti ja ajakirju paar korda kuus. 4 varase

keelekümblusklasside õpilast vastasid, et loevad ajalehti ja ajakirju eesti keeles iga nädal

ning 3 varase keelekümblusklasside õpilast loevad eesti keelseid ajalehti ja ajakirju iga

päev.

55 õpilast 89st ei vaata eesti keelseid filme. 24 õpilast (10 varase ja 14 hilise

keelekümbluse õpilast) vaatavad eesti keelseid filme paar korda aastas. 2 hilise

keelekümblusklasside õpilast vastasid, et vaatavad eesti keelseid filme paar korda aastas. 5

varase keelekümblusklasside õpilast väitsid, et vaatavad eestikeelseid filme iga nädal ning

3 õpilast vaatavad eestikeelseid filme iga päev.

Halvem olukord on eestikeelse ilukirjandusega: 71 õpilane 89st ei loe eestikeelset

ilukirjandust. 15 õpilast (4 varase ja 11 hilise keelekümbluse õpilast) loevad ilukirjandust

eesti keeles paar korda aastas. 3 varase keelekümblusklasside õpilast väitsid, et loevad

eestikeelset ilukirjandust iga nädal. Tulemustest lähtudes võib teha järeldust, et nii varase

kui ka hilise keelekümblusklasside õpilased ei tunne huvi eestikeelse kirjanduse,

publitsistika ega filmide vastu.

50 õpilast 89st vastasid, et ei loe õppekirjandust eesti keeles. 11 õpilast (3 varase ja

8 hilise keelekümbluse õpilast) loevad õppekirjandust eesti keeles paar korda aastas. 22

õpilast (15 varase ja 7 hilise keelekümbluse õpilast) loevad eestikeelset õppekirjandust iga

nädal ning 6 õpilast (3 varase ja 3 hilise keelekümbluse õpilast) loevad eestikeelset

õppekirjandust iga päev.

Noorte seas on internetis suhtlemine väga populaarne. Küsitluse käigus uuriti, kui

tihti Kohtla-Järve põhikoolide õpilased suhtlevad sotsiaalvõrgustikes eesti keeles (vt joonis

11).

Tulemused näitavad, et enamik õpilastest ei suhtle sotsiaalvõrgustikes eesti keeles.

7 õpilast (kõik varase keelekümblusklasside õpilased) räägivad sotsiaalvõrgustikels eesti

keeles 1-2 korda kuus, mitu korda nädalas suhtleb eesti keeles 3 varase keelekümbluse

õpilast ning iga päev suhtlevad eesti keeles 4 varase keelekümbluse õpilast. Suhtlemine

eestikeelsetes sotsiaalvõrgustikes pole venekeelsete õpilaste seas populaarne. Selle

põhjuseks võib olla see, et õpilastel pole eestlaste seas sõpru, kellega nad võiksid

sotsiaalvõrgustikes eesti keeles suhelda.

32

Joonis 11. Suhtlemine sotsiaalvõrgustikes eesti keeles

Samuti küsitluses uuriti, kas ja kui tihti käivad Kohtla-Järve põhikoolide õpilased

üritustes, mis toimuvad eesti keeles (vt joonis 12). Tulemused näitasid, õpilased käivad

eestikeelsetes üritustes. 11 varase ja 16 hilise keelekümbluse õpilast külastab eestikeelseid

üritusi 1-2 korda aastas. 7 varase ja 2 hilise keelekümbluse õpilast külastab eestikeelseid

üritusi 3-7 korda aastas. 9 varase keelekümbluse õpilast külastavad eestikeelseid üritusi 1-2

korda kuus. Ülejäänud 44 õpilast (21 varase ja 23 hilise keelekümbluse õpilast) ei külasta

eestikeelseid üritusi. Üheks põhjuseks võib olla see, et Kohtla-Järvel ei toimu nii palju

eestikeelseid üritusi (näitused, kontserdid jm). Enamik õpilastes külastab eestikeelseid

üritusi kooli ekskursioonide ajal (nt Tallinnasse, Tartusse).

Joonis 12. Eestikeelsete ürituste külastamine

34

7 3 4

37

4

0

10

20

30

40

ei suhtle 1-2 korda kuus paar korda nädalas

iga päev

Sotsiaalvõrgustikes suhtlen ma...

Varane keelekümblus hiline keelekümblus

21

11 7 6

3

23

16

2

0

5

10

15

20

25

ei käi 1-2 korda aastas

3-7 korda aastas

1-2 korda kuus iga nädal

Käin erinevates üritustes (näitused,

muuseumid, kontserdid), mis toimuvad eesti keeles


33

Siinkirjutaja uuris, kas Kohtla-Järve põhikoolide õpilased suhtlevad eesti keeles

huvialadega tegeledes (vt joonis 13). Tulemused näitasid, et enamik õpilastest (53% ehk 17

varase ja 30 hilise keelekümbluse õpilast) ei käi huviringides vm, kus suhtluskeeleks on

eesti keel. Ülejäänud 42 õpilast käivad kas huviringis (8 varase ja 2 hilise keelekümbluse

õpilast), spordiringis (7 varase ja 4 hilise keelekümbluse õpilast), muusikakoolis (10 varase

ja 3 hilise keelekümblusklasside õpilast) või kunstidekoolis (4 varase ja 2 hilise

keelekümbluse õpilast), kus suhtluskeeleks on eesti keel. Õpilaste vastustest pole selge, kas

õpilased üldse ei tegele millegagi või nad lihtsalt ei suhtle eesti keeles huvialadega

tegeledes.

Joonis 13. Eesti keele kasutamine huvialadega tegeledes

Mõned noored inimesed hakkavad töötama juba 15-16 aastaselt või varem. Uuriti,

kas õpilased on töötanud kohas, kus suhtluskeeleks oli eesti keel (vt joonis 14).

Tulemused näitasid, et enamik õpilastest (83% ehk 37 varase ja 37 hilise

keelekümbluse õpilast) ei ole töötanud kohas, kus suhtluskeeleks oli eesti keel. Ülejäänud

17% ehk 11 varase ja 4 hilise keelekümbluse õpilast töötasid kohas, kus nad suhtlesid enda

kolleegidega eesti keeles. Samas pole selge, kas need, kes vastasid eitavalt sellele

küsimusele, pidasid meeles, et nad pole töötanud just eestikeelses kollektiivis või nad pole

üldse töötanud.

8 7 10

4

17

2 4 3 2

30

0

5

10

15

20

25

30

35

huviringis spordiringis muusikakoolis muu ei käi

Käin (...), kus suhtluskeeleks on eesti keel


34

Joonis 14. Õpilaste töökogemus

Keeleõppemotivatsiooni mõjutavad ka hoiakud, millest sõltub inimese soov keelt

õppida. Selline isik tahab suhelda emakeelsete kõnelejatega, viibida sihtkeele kultuuris

ning elada selle keele territooriumil. Seega oli oluline uurida, kas õpilased seostavad oma

tulevikku Eestiga (vt joonis 15).

Joonis 15. Tuleviku seos Eestiga

Uuringust „Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes“ on varem

selgunud, et 2008. aastal küsitletud noortest sidus oma lähtetuleviku Eestiga 74% ja 2009.

aastal 61% õpilastest (viidatud Metslang jt 2013: 174 järgi). „Õpilaste soov Eestist

lahkuda aastastega kasvab” (Martšuk 2014: 54). Sarnaste tulemusteni on jõudnud ka

Birute Klaas ja Kristiina Praakli oma uuringus (2014): „suur osa õpilastest ei seosta oma

11

4

37 37

varane keelekümblus hiline keelekümblus

Töötasin kohas, kus suhtluskeeleks oli eesti

keel

töötasin ei töötanud

36 26

12 15

varane keelekümblus hiline keelekümblus

Kas seostad oma tulevikku Eestiga?

jah ei

35

tulevikku Eestiga ning plaanib riigist lahkuda”.Tulemused näitavad, et 62 õpilast ehk 70%

(36 varase ja 26 hilise keelekümblusklasside õpilast) seostavad enda tulevikku Eestiga, 27

õpilast ehk 30% (12 varase ja 15 hilise keelekümblusklasside õpilast) ei seosta enda

tulevikku Eestiga. Allpool on toodud õpilaste kommentaarid selle küsimuse kohta.

Paljud õpilased on veendunud, et Eestis on raske tööd leida ning karjääri teha.

Mõned rõhutasid, et on juba otsustanud, mis riigis nad elada tahavad, ning eesti keelt pole

nende jaoks vajalik.


Tahan elada Inglismaal. Seal on praegu minu vend. Ta töötab ja saab hea raha [siin ja

edaspidi kirjaviis muutmatu – A.H.].

Sõidan Taani ja õpin seal arkitektiks. Tahan ilusad majad ehitada.

Хочу работать во Франции, поэтому хожу на курсы французского. Эстонский язык

мне не нужен.

’Tahan töötada Prantsusmaal, sellepärast käin prantsuse keele kursustel. Eesti keelt pole

mul vaja’.

Minu мечта (unistus – A.H.) on elama USA. Seal on väga ilus ja ei ole vaja eesti keel.

Mõtlen, et Eestis ei saa normaalselt elada. Ema töötab palju, aga ei saa palju raha.

Palgad on väikesed. Ei taha nii elada. Sõidan isa juurde Rootsi.


Я буду работать заграницей, где эстонский язык никому не нужен.

’Plaanin töötada välismaal, kus eesti keelt pole vaja’.

Хочу уехать в другую страну, так как в Эстонии невелика возможность найти

хорошую работу.

’Tahan välismaale ära sõita, kuna Eestis on väga raske head tööd leida’.

После 12-го класса планирую уехать за границу.

’Peale 12. klassi plaanin välismaale ära sõita’.

36

Ema ja ise palju töötavad, raha ei saa. Ei taha siin terve elu töötama ja elada pahasti.

Teised õpilased väitsid, et jätkavad õpinguid Eestis. Mõned tahavad omandada

esimest kõrgharidust Eestis, aga teist kõrgharidust juba välismaal.


Tahan saada inseneriks. Arvan, et Euroopas saab parem töö ja suurem palk. Sõidan Eestist

kui saan diplom.

Первое высшее образование получу в Эстонии, так как оно здесь бесплатное. А

второе высшее образование уеду получать в другую страну.

’Esimest kõrgharidust omandan Eestis, kuna see on tasuta. Teist kõrgharidust plaanin

omandada välismaal’.

Я продолжу учиться на эстонском языке в гимназии, а потом и в колледже.

’Jätkan õppimist eesti keeles gümnaasiumis, hiljem ka kolledžis’.


Хочу быть сварщиком, а для этого надо знать и эстонский, и английский языки.

’Tahan keevitajaks saada. Selleks on vaja eesti ja inglise keelt teada’.

Tahan saada inseneriks ja õppida TTÜ ülikoolis.

Хочу получить высшее образование и найти работу в Эстонии.

’Tahan omandada kõrgharidust Eeestis ning leida siin tööd.

Oli ka neid, kes soovisid kõrgharidust omandada Eestis, aga töötada välismaal.


Tahan saada vene keele õpetajaks ja sõita Inglismaale. Selline töö on seal populaarne ja

saab heat palka saada.

Хочу получить высшее образование в Эстонии, но уехать работать заграницу.

’Tahan omandada kõrgharidust Eestis, kuid töötama välismaale minna’.

37

Esines vastusi, kus õpilased tunnistavad, et nad pole veel valikud teinud. Varase

keelekümbluse õpilaste vastused:

Честно, не знаю. Еще не решила, хочу я оставаться здесь или уехать заграницу.

’Ausalt, ma veel ei tea. Pole veel otsustanud, kas jään siia või sõidan ära’.

Ma olen alles 8. Klassis, pole veel mõtelnud, aega on palju.

Väga tähtis motivatsiooni kujundaja on kool. Koolitunnid peavad olema huvitavad,

siis tekkib õpilastel soov eesti keelt kasutada ka väljaspool kooli. Uuriti, kas eesti keele

tunnid pakkuvad õpilastele huvi (vt joonis 16).

Joonis 16. Eesti keele tundide meeldivus

Selgus, et 56 õpilastele (38 varase ja 18 hilise keelekümbluse õpilast) pakuvad eesti

keele tunnid huvi ning 37% ehk 33 õpilase (10 varase ja 23 hilise keelekümbluse õpilast)

jaoks pole eesti keele tunnid piisavalt huvitavad.

Peatükist selgus, et varase ja hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele õppe

motivatsioonis esineb nii sarnasusi kui ka esrinevusi. Õpilaste perede keeleline taust on

väga sarnane: enamik õpilastest räägib kodus vene keeles. Tulemustest selgus, et varase

keelekümbuse õpilased on varem eesti keeles õppinud, hilise keelekümbluse õpilased aga

mitte. Võrdlev analüüs näitas, et nii varase kui ka hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele

oskuse enesehinnang on enamasti hea. Võrreldes õpilaste eesti keele kasutamissagedust

38

10

23

18

jah ei

Kas eesti keele tunnid koolis pakkuvad sulle

huvi?

varane keelekümblus Hiline keelekümblus

38

saab öelda, et varase keelekümbluse õpilased suhtlevad eesti keeles väljaspool kooli

rohkem, kui hilise keelekümbluse õpilased. 13 varase keelekümbluse õpilast väitsid, et

suhtlevad eesti keeles vähemalt 4 korda nädalas, hilise keelekümbluse õpilaste hulgas aga

vastused 4-5 korda või rohkem kui 5 korda üldse ei esinenud. Samuti osutus, et nii varase

kui ka hilise keelekümbluse õpilased ei tunne huvi eestikeelse kirjanduse, publitsistika ega

filmide vastu. Õpilaste vastustest selgus, et enamik varase ja hilise keelekümbluse

õpilastest seostab oma tulevikku Eestiga. Tulemused näitavad, et varase

keelekümblusklasside õpilasi paneb eesti keelt õppima valdavalt teadmiste orientatsioon,

hilise keelekümblusklasside õpilasi aga pealesurutud regulatsioon. Selgus, et hilise

keelekümbluse õpilaste vastustes amotivatsioon esineb rohkem, kui varase keelekümbluse

õpilaste vastustes.

39

KOKKUVÕTE

Bakalaureusetöö eesmärkideks oli välja selgitada, kas on sarnasusi ja erinevusi varase ja

hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele õppe motivatsioonis ning uurida, kui tihti

suhtlevad keelekümblusklasside õpilased eesti keeles väljaspool kooli ning anda ülevaade

keeleõppe motivatsioonist ja motivatsioonilistest orientatsioonist. Eesmärkide

saavutamiseks koostati ankeet, toetades Nadežda Martšuki magistritöös (2014) kasutatud

küsimustikule, ning viidi läbi uuring varase ja hilise keelekümbluse õpilaste seas Kohtla-

Järve Slaavi, Maleva ja Tammiku põhikoolides.

Läbiviidud küsitlus näitas, et varase keelekümbluse õpilased on varem eesti keeles

õppinud, hilise keelekümbluse õpilased aga mitte. Võrdlev analüüs näitas, et nii varase kui

ka hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele oskuse enesehinnang on enamasti hea.

Võrreldes õpilaste eesti keele kasutamissagedust saab öelda, et varase

keelekümbluse õpilased suhtlevad eesti keeles väljaspool kooli rohkem, kui hilise

keelekümbluse õpilased. 29 varase ja 11 hilise keelekümbluse õpilast väitsid, et suhtlevad

eesti keeles huvialadega tegeles. Samuti õpilaste vastustest selgus, et enamik õpilastest

suhtlevad eesti keeles enda eesti keele õpetajaga koolis. Samasugust olukorda kirjeldasid

enda bakalaureuse töös Olga Selištševa (2012) ja Julia Gaibadullina (2009) ja magistritöös

Nadežda Martšuk (2014). Õpilaste vastuste analüüs näitas, et enamik hilise keelekümbluse

õpilased kasutavad eesti keeles ainult koolis. Töö kinnitas seda, et segregatiivsete

piirkondade õpilased saavad eesti keeleta hakkama. Seega õpetajate töö seisneb selles, et

tekitada õpilastes soovi eesti keelt omandada, eesti keeles suhelda ning eesti kultuuri

tundma õppida.

Teoreetiliste materjalide alusel läbi viidud uurimus näitas, mis motivatsioonilised

orientatsioonid panevad keelekümblusklasside õpilasi eesti keelt õppima valdavalt

venekeelses Kohtla-Järvel. Võib öelda, et esile on tõstetud erinevaid põhjusi eesti keele

õppimiseks. Motivatsioonilised orientatsioonid on jagatud järgmistesse kategooriatesse:

instrumentaalne orientatsioon, integratiivne orientatsioon, pealesurutud regulatsioon,

mõistmise orientatsioon, teadmiste orientatsioon, amotivatsioon ja muud

motivatsioonilised orientatsioonid (nt eesti keele meeldivus).

Motivatsiooniliste orientatsioonide mõõtmiseks palus siinkirjutaja õpilastel hinnata

motivatsiooniga seotud väiteid. Läbiviidud küsitlus näitas, et varase keelekümbluse õpilasi

40

paneb eesti keelt õppima valdavalt teadmiste orientatsioon. Sellised õpilased õpivad keelt,

sest tahavad uusi teadmisi saada ning enda silmaringi laiendada. Hilise keelekümbluse

õpilasi aga paneb eesti keelt õppima valdavalt pealesurutud regulatsioon: õpilased tahavad

tõestada enda väärtust ning mitte tunda ennast halva inimestena. Seega töö aluseks

püstitatud hüpotees - õpilasi paneb eesti keelt õppima valdavalt integratiivne orientatsioon

- osutus valeks.

Samuti näitasid tulemused, et 31% õpilastest ei seosta enda tulevikku Eestiga.

H.Metslang jt (2013) ning B.Klaas ja K.Praakli oma uuringutes (2014) on jõudnud sarnaste

tulemusteni. Suur osa õpilastest, nii edukamatest kui ka vähem edukamatest koolidest, ei

seosta enda elu Eestiga ning p laanivad riigist lahkuda. Võib teha järeldust, et keele oskus

aitab õpilastel eesmärke saavutada. Eesti kultuur ei paku erilist huvi informantide jaoks.

77% vastasid, et õpivad eesti keelt selleks, et vältida gümnaasiumis probleeme

õppematerjalist arusaamisega. Samuti osutus, et nii varase kui ka hilise keelekümbluse

õpilased ei tunne huvi eestikeelse kirjanduse, publitsistika ega filmide vastu. 85% vastasid,

et nad ei loe ilukirjandust eesti keeles, 71% ei loe eestikeelset publitsistikat ning 66% ei

vaata eestikeelseid filme. Õpilased vajavad eesti keele oskust õpingute jätkamiseks ja

tööturul konkureerimiseks.

Käesoleva uuringu tulemused viitavad sellele et oleks huvitav uurida eesti keele

õppimise motivatsioonilist orientatsiooni Kohtla-Järvel ja Jõhvis ning välja selgitada, kas

on sarnasusi ja erinevusi nende kahe linna põhikoolide keelekümblusklasside õpilaste eesti

keele õppemotivatsioonis.

41

SUMMARY

Motivation of Estonian language learning among immersion students in Kohtla -Järve

Different researchers in education have recognized that motivation is very important for

successful second language learning. Motivation directly influences how often students

speak L2 in their everyday life.

Language immersion is a very effective L2 learning program. The first modern language

immersion programs appeared in Canada in 1960s and the aim of those programs was to

enable English-speaking children appreciate the traditions and culture of the French-

speaking population in Quebec in Canada.

The language immersion program was introduced to Estonia in 1998 and the first

immersion classes were opened in 2000. Children can join immersion program in

kindergarten or in first- form (early immersion) or sixth-form (late immersion) at school.

The main aim of this Bachelor’s thesis is to find out whether there are similarities and

differences between early and late immersion students in Estonian language learning

motivation in Kohtla-Järve primary schools. The secondary aim is to research how often

immersion students speak Estonian language in their everyday life.

To achieve the aims of this Bachelor’s thesis was prepared research methodology and

was carried out the written poll in immersion classes in 3 Kohtla-Järve primary schools.

The thesis consists of four chapters. The first chapter describes the data collection

method used in this Bachelor’s thesis. The author gives an overview of schools under the

study. The second chapter gives an overview of the language immersion program, its

history, different models and implementation of this method in Estonia. In the third

chapter, the author describes motivation and motivational orientations. The fourth chapter

presents the findings of the research. This chapter for what reasons early and late

immersion students learn Estonian language in Russian-speaking Kohtla-Järve. The author

examines whether there are similarities and differences between early and late immersion

students in Estonian language motivation and finds out how often immersion students

speak Estonian language outside the school.

The surveys showed that early immersion students learn Estonian because of knowledge

orientation. Such students will learn the language because they want to get new knowledge

and broaden their horizons. Late immersion students learn Estonian largely because of

42

imposed regulation: the students want to prove their value as human beings and not feel

bad.

Also, the results showed that 31% of students do not associate their future with

Estonia. H.Metslang et al (2013), and B.Klaas and K.Praakli his studies (2014) have

reached similar results. A large part of the students do not associate their own life with

Estonia and are planning to leave the country. It may be concluded that the language will

help students to achieve their objective. Estonian culture does not provide for the special

interest of the informants. 77% replied that they learn the Estonian language in order to

avoid problems with secondary school education. It also turned out that both early and late

immersion students are not interested in Estonian literature, publicism, and the films. 85%

responded that they do not read the literature in the Estonian language, 71% do not read

Estonian magazine or newspapers, and 66% do not see Estonian films.

The results of this study suggest that it would be interesting to study the Estonian

language learning motivation orientation in Jõhvi and Kohtla-Järve and to find out whether

there are similarities and differences between these two city elementary schools students’

Estonian language learning motivation.

43

KASUTATUD KIRJANDUS

Asser, Hiie (2003). Varajane osaline ja täielik keeleimmersioon Eesti muukeelse hariduse

mudelitena. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Deci, Edward, Richard Ryan (2000). Self-Determination Theory and the Facilitation of

Intrinsic Motivation, Social Development and Well-Being. − American Psychologist 55,

68−78.

Gaibadullina, Julia (2009). Eesti keele õppimise motivatsioonilise orientatsiooni mõõtmine

(tava- ja hiliskeelekümblusklassi näitel) [Bakalaurusetöö]. Tallinna Ülikool. Eesti Keele ja

Kultuuri Instituut.

Gardner, Robert, Wallace Lambert (1959). Motivational Variables in Second Language

Acquisition. − Canadian Journal of Psychology 13, 266−272.

Gardner, Robert (1985). Social Psychology and Second Language Learning. London:

Arnold.

Gardner, Robert (2001). Language Learning Motivation. The Student, the Teacher and the

Reseacher. − Texas Papers in Foreign Language Education 6 (1), 1−18.

Gardner, Robert (2005). Integrative Motivation and Second Language Acquistion.

http://publish.uwo.ca/~gardner/docs/Gardner/GardnerPublicLecture1.pdf (23.04.2015)

Gardner, Robert (2006). Motivation and Second Language Acquition.

http://publish.uwo.ca/~gardner/docs/SPAINTALK.pdf (22.03.2015)

Genesee, Fred (1999). Teise keele kümblusprogrammid. − Keelekümblus kui integratsiooni

võti. Tallinn: Haridusministeerium, 7−16.

Heller, Monica (2007). Why Bilingualism? Bilingualism: a Social Approach. Palgrave:

Macmillian, 1−14.

Keelekümbluskeskus: seitsme aasta jagu kogemusi 2008. Keelekümblusaastaraamat.

Tallinn: Keelekümbluskeskus.

Keelekümbluskeskus. Valikuvõimalused = SA Innove Keelekümbluskeskus.

Valikuvõimalused. http://kke.innove.ee/keelekümblusest/valikuvõimalused (18.09.2014)

Keelekümbluskeskus. Keelekümblusest = SA Innove Keelekümbluskeskus.

Keelekümblusest. http://kke.meis.ee/keelekümblusest (20.09.2014)

http://publish.uwo.ca/~gardner/docs/Gardner/GardnerPublicLecture1.pdf

http://publish.uwo.ca/~gardner/docs/SPAINTALK.pdf

http://kke.innove.ee/keelekümblusest/valikuvõimalused

http://kke.meis.ee/keelekümblusest

44

Klaas-Lang, Birute, Kristiina Praakli (2014). Milleks mulle eesti keel? Vene õppekeelega

koolinoorte hoiakutest riigikeele oskuse vajalikkuse kohta. Ettekanne 13.

rakenduslingvistika kevadkonverentsil „Keel ja haridus mobiilses maailmas“, 24.−25.

aprill. Tallinn, Eesti Keele Instituut ja Tallinna Ülikool.

Kruidenier, Bastian, Richard Clement (1986). The Effect of Context on the Composition

and Role of Orientations in Second Language Acquisition. Canada.

Martšuk, Nadežda 2014. Vene emakeelega õpilaste motivatsioon eesti keele kasutamiseks

väljaspool keeletunde [Magistritöö]. Tallinna Ülikool. Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.

Mehisto, Peeter, David March, Maria Jesus Frigols, Kai Võlli, Hiie Asser (2010). Lõimitud

aine- ja keeleõppe. Tallinn: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Võrguväljaanne. http://digar.nlib.ee

Metslang, Helena, Triin Kibar, Mare Kitsnik, Ingrid Krall, Jevgenia Koržel, Anastassia

Zabrodskaja (2013). Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis. Uuringu lõpparuanne.

Tallinn: Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.

Noels, Kimberly, Luc Pelletier, Richard Clement, Robert Vallerand (2000). Why are you

learning a second language? Motivational orientations and self-determination theory.

http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/0023-8333.00111/epdf (10.04.2015)

Oxford, Rebecca, Jill Shearin (1994). Language Learning Motivation: Espanding the

Theoretical Framework. − The Modern Language Journal, 78 (1), 12−28.

Petrides, Joanna (2006). Attitudes and Motivation and their Impact on the Performance of

young English as a Foreign Language Learners. − Journal of Language and Learning,

4(1), 1−20.

Rannut, Ülle (2005). Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja

integratsioonile Eestis. Tallinn. TLÜ Kirjastus.

Sau-Ek, Kristiina (2009). Hiline keelekümblus Eesti koolides. − Haridus, 11−12.

Sau-Ek, Kristiina, Krista Loogma, Vaike Vainu (2011). Hilise keelekümbluse mõju:

uuringu tulemuste aruanne. Tallinn: Tallinna Ülikool, haridusuuringute keskus.

Selištševa, Olga (2012). Hilise keelekümblusprogrammi rakendamine vene koolides Eestis

ja sellega kaasnevad raskused [Bakalaureusetöö]. Tallinna Ülikool. Kasvatusteaduste

Instituut.

http://digar.nlib.ee/

http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/0023-8333.00111/epdf

45

LISA 1

ANKEET (EESTIKEELNE VARIANT)

Hea keelekümblusklassi õpilane!

Minu nimi on Anna Holina. Mina olen Tallinna Ülikooli tudeng. Vajan Sinu abi lõputöö

koostamisel, mille teemaks on varase ja hilise keelekümbluse uurimine.Palun vasta

küsimustele.

Sugu: poiss tüdruk

Vanus:

Klass:

1. Emakeel/Emakeeled

Vene

Muu (täpsusta)

2. Kodune keel/Kodused keeled

Vene

Muu (täpsusta)

3. Mitu aastat oled eesti keelt õpinud?

9 aastat või rohkem

5-8 aastat

2-4 aastat

Vähem kui 2 aastat

4. Kas sa oled käinud...

Eestikeelses lasteaias

Keelekümbluslasteaias

Eesti õppekeelega koolis

Ei käinud

46

5. Ema ja/või isa räägivad eesti keelt emakeelena

Mõlemad vanemad

Ema

Isa

Mitte keegi

6. Kuidas sa hindad oma eesti keele oskust?

Väga nõrk

Nõrk

Rahuldav

Hea

Suurepärane

7. Eesti keele aastahinne oli

5

4

3

2

8. Hinda, kui raske on iga osaoskus Sinu jaoks. Pane linnuke ruutu.

Väga raske Raske Mõõdukalt

raske

Ei ole

üldse raske

Kerge

Lugemine

Kuulamine

Grammatika

Kirjalik osa

Suuline osa

9. Kas seostad oma tulevikku Eestiga (õppimine, töö, karjäär)?

Jah

Ei

47

10. Palun kommenteeri oma vastust eelmisele küsimusele.

11. Kellega sa kõige rohmek suhtled eesti keeles (sõbrad, treener jne)?

12. Mis teemadel tavaliselt suhtled teiste inimestega eesti keeles?

13. Kas eesti keele tunnid koolis pakuvad Sellu huvi?

Jah

Ei

14. Mis on Sinu jaoks ideaalne eesti keele tund? Kirjelda.

15. Mitu korda nädalas suhtled eesti keeles väljaspool kooli?

Ei suhtle

1-2 korda

3-4 korda

4-5 korda

Rohkem kui 5 korda

48

Loe antud väited. Vali sobiv ning tõmba sellele ring ümber

16. Õpin eesti keelt, sest mulle meeldib see keel

1. Üldse

pole nõus

2. Pole

nõus

3. Pigem

pole nõus

4. Ei oska

öelda

5. Olen pigem

nõus

6. Olen nõus

7. Olen täiesti

nõus

17. Õpin eesti keelt, sest see on kohustuslik kooliaine

1. Üldse

pole nõus

2. Pole

nõus

3. Pigem

pole nõus

4. Ei oska

öelda

5. Olen pigem

nõus

6. Olen nõus

7. Olen täiesti

nõus

18. Eesti keele õppimine on vajalik minu tulevase karjääri jaoks

1.

Üldse pole nõus

2.

Pole nõus

3.

Pigem pole nõus

4.

Ei oska öelda

5.

Olen pigem nõus

6.

Olen nõus

7.

Olen täiesti nõus

19. Õpin eesti keelt selleks, et mul ei oleks probleeme gümnaasiumis

õppematerjalist arusaamisega

1. Üldse

pole nõus

2. Pole

nõus

3. Pigem

pole nõus

4. Ei oska

öelda

5. Olen pigem

nõus

6. Olen nõus

7. Olen täiesti

nõus

20. Õpin eesti keelt, sest veel ühe keele oskus annab mulle lisateadmisi

1.

Üldse pole nõus

2.

Pole nõus

3.

Pigem pole nõus

4.

Ei oska öelda

5.

Olen pigem nõus

6.

Olen nõus

7.

Olen täiesti nõus

21. Eesti keele oskus võimaldab parema arusaama eesti kultuurist

1.

Üldse pole nõus

2.

Pole nõus

3.

Pigem pole nõus

4.

Ei oska öelda

5.

Olen pigem nõus

6.

Olen nõus

7.

Olen täiesti nõus

22. Õpin eesti keelt, et saada parem töökoht tulevikus

1. Üldse

pole nõus

2. Pole

nõus

3. Pigem

pole nõus

4. Ei oska

öelda

5. Olen pigem

nõus

6. Olen nõus

7. Olen täiesti

nõus

49

23. Eesti keele oskus aitab tööturul konkureerida

1. Üldse

pole nõus

2. Pole

nõus

3. Pigem

pole nõus

4. Ei oska

öelda

5. Olen pigem

nõus

6. Olen nõus

7. Olen täiesti

nõus

24. Kui ma elan Eestis, pean ma eesti keelt oskama

1. Üldse pole nõus

2. Pole nõus

3. Pigem pole nõus

4. Ei oska öelda

5. Olen pigem nõus

6. Olen nõus

7. Olen täiesti nõus

25. Õpin eesti keelt, sest soovin oma silmaringi laiendada

1.

Üldse pole nõus

2.

Pole nõus

3.

Pigem pole nõus

4.

Ei oska öelda

5.

Olen pigem nõus

6.

Olen nõus

7.

Olen täiesti nõus

26. Õpin eesti keelt, sest see aitab aru saada Eesti ühiskonnas toimuvast

1. Üldse

pole nõus

2. Pole

nõus

3. Pigem

pole nõus

4. Ei oska

öelda

5. Olen pigem

nõus

6. Olen nõus

7. Olen täiesti

nõus

27. Kõik Eestis elavad inimesed peavad eesti keelt valdama


2. Pole nõus

3. Pigem pole nõus

4. Ei oska öelda

5. Olen pigem nõus

6. Olen nõus


28. Mul on olemas isiklikud põhjused eesti keele õppimiseks

1.

Üldse pole nõus

2.

Pole nõus

3.

Pigem pole nõus

4.

Ei oska öelda

5.

Olen pigem nõus

6.

Olen nõus

7.

Olen täiesti nõus

29. Ma ei tea, miks ma õpin eesti keelt

1.

Üldse pole nõus

2.

Pole nõus

3.

Pigem pole nõus

4.

Ei oska öelda

5.

Olen pigem nõus

6.

Olen nõus

7.

Olen täiesti nõus

30. Õpin eesti keelt, et saada eestlaste seas sõpru

1. Üldse

pole nõus

2. Pole

nõus

3. Pigem

pole nõus

4. Ei oska

öelda

5. Olen pigem

nõus

6. Olen nõus

7. Olen täiesti

nõus

50

31. Oste tehes püüan eesti keeles rääkida

1. Üldse

pole nõus

2. Pole

nõus

3. Pigem

pole nõus

4. Ei oska

öelda

5. Olen pigem

nõus

6. Olen nõus

7. Olen täiesti

nõus

32. Püüan eestlastega nende emakeeles suhelda


2. Pole nõus

3. Pigem pole nõus

4. Ei oska öelda

5. Olen pigem nõus

6. Olen nõus


33. Ma käin (...), kus suhtluskeeleks on eesti keel

Huviringis

Spordiringis

Muusikakoolis

Ei käi

Muu (täpsusta)

34. Vaatan filme eesti keeles

Ei vaata

1-2 korda aastas

3-7 korda aastas

1-2 korda kuus

Iga nädal

Iga päev

35. Ma loen ajalehte ja ajakirju eesti keeles

Ei loe

1-2 korda aastas

3-7 korda aastas

1-2 korda kuus

Iga nädal

Iga päev

51

36. Ma loen ilukirjandust eesti keeles

Ei loe

1-2 korda aastas

3-7 korda aastas

1-2 korda kuus

Iga nädal

Iga päev

37. Ma loen õppekirjandust eesti keeles

Ei loe

1-2 korda aastas

3-7 korda aastas

1-2 korda kuus

Iga nädal

Iga päev

38. Sotsiaalvõrgustikes (nt Facebook) suhtlen eesti keeles

Ei suhtle

1-2 korda kuus

Mitu korda nädalas

Iga päev

39. Käin erinevates üritustes (näitused, muuseumid, kontserdid), mis toimuvad

eesti keeles

Ei käi

1-2 korda aastas

3-7 korda aastas

1-2 korda kuus

Iga nädal

Iga päev

52

40. Töötasin kohas, kus suhtluskeeleks oli eesti keel

Töötasin

Ei töötanud

41. Õpin eesti keelt, sest seda oskamata oleks ma ennast süüdi tundnud

1.

Üldse pole nõus

2.

Pole nõus

3.

Pigem pole nõus

4.

Ei oska öelda

5.

Olen pigem nõus

6.

Olen nõus

7.

Olen täiesti nõus

42. Õpin eesti keelt ainult seepärast, et vajan tunnistuses head hinnet

1.

Üldse pole nõus

2.

Pole nõus

3.

Pigem pole nõus

4.

Ei oska öelda

5.

Olen pigem nõus

6.

Olen nõus

7.

Olen täiesti nõus

43. Kui eesti keel ei oleks kohustuslik kooliaine, poleks ma iialgi seda

vabatahtlikult õppima alustanudki


2. Pole nõus

3. Pigem pole nõus

4. Ei oska öelda

5. Olen pigem nõus

6. Olen nõus


44. Eesti keele õppimine on ajaraiskamine

1.

Üldse pole nõus

2.

Pole nõus

3.

Pigem pole nõus

4.

Ei oska öelda

5.

Olen pigem nõus

6.

Olen nõus

7.

Olen täiesti nõus

45. Õpin eesti keelt, et piisavalt raha teenida

1. Üldse

pole nõus

2. Pole

nõus

3. Pigem

pole nõus

4. Ei oska

öelda

5. Olen pigem

nõus

6. Olen nõus

7. Olen täiesti

nõus

46. Mulle meeldib, kuidas kõlab eesti keel


2. Pole nõus

3. Pigem pole nõus

4. Ei oska öelda

5. Olen pigem nõus

6. Olen nõus


47. Eesti keeles suhtlemine pakub mulle tõelist naudingut

1.

Üldse pole nõus

2.

Pole nõus

3.

Pigem pole nõus

4.

Ei oska öelda

5.

Olen pigem nõus

6.

Olen nõus

7.

Olen täiesti nõus

53

48. Suhtlemine eesti keeles väljaspool kooli mõjutab minu õppeedukust positiivselt

1. Üldse

pole nõus

2. Pole

nõus

3. Pigem

pole nõus

4. Ei oska

öelda

5. Olen pigem

nõus

6. Olen nõus

7. Olen täiesti

nõus

49. Õpin eesti keelt, sest tahan eestlasi tundma õppida


2. Pole nõus

3. Pigem pole nõus

4. Ei oska öelda

5. Olen pigem nõus

6. Olen nõus


50. Suhtlemine eesti keeles väljaspool kooli annab mulle kindlust keeletundides

1.

Üldse pole nõus

2.

Pole nõus

3.

Pigem pole nõus

4.

Ei oska öelda

5.

Olen pigem nõus

6.

Olen nõus

7.

Olen täiesti nõus

51. Õpin eesti keelt, sest see on riigikeel

1. Üldse

pole nõus

2. Pole

nõus

3. Pigem

pole nõus

4. Ei oska

öelda

5. Olen pigem

nõus

6. Olen nõus

7. Olen täiesti

nõus

52. Mõista, millest räägitakse Eesti meedias, on väga tähtis


2. Pole nõus

3. Pigem pole nõus

4. Ei oska öelda

5. Olen pigem nõus

6. Olen nõus


53. Õpin eesti keelt, sest tahan olla kõrgelt haritud inimene

1.

Üldse pole nõus

2.

Pole nõus

3.

Pigem pole nõus

4.

Ei oska öelda

5.

Olen pigem nõus

6.

Olen nõus

7.

Olen täiesti nõus

54. Eesti keele õppimine on mõttetu

1.

Üldse pole nõus

2.

Pole nõus

3.

Pigem pole nõus

4.

Ei oska öelda

5.

Olen pigem nõus

6.

Olen nõus

7.

Olen täiesti nõus

Tänan!

54

LISA 2

ANKEET (VENEKEELNE VARIANT)

Дорогой ученик класса языкового погружения!

Меня зовут Анна Холина и я студентка Таллиннского университета. Мне нужна

Твоя помощь в написании моей дипломной работы. Ответь, пожалуйста, на

вопросы.

Класс:

Пол: Мальчик Девочка

Возраст:

Выбери подходящий ответ и обведи его.

1. Родной язык/родные языки

Русский язык

Другой (уточни)

2. Домашний язык/домашние языки

Русский язык

Другой (уточни)

3. Сколько лет учишь эстонский язык?

9 лет или больше

5-8 лет

2-4 года

Менее 2 лет

4. Ходил(а) ли ты в…

Эстоноязычный детский сад

Детский сад с языковым погружением

Школу с эстонским языком обучения

Не ходил(а)

55

5. У кого из родителей родной язык эстонский?

У обоих родителей

У мамы

У папы

Ни у кого

6. Как ты оцениваешь свое знание эстонского языка?

Очень слабо

Слабо

Удовлетворительно

Хорошо

Отлично

7. Годовая оценка по эстонскому языку была

5

4

3

2

8. Пожалуйста, оцени свое знание эстонского языка. Поставь галочку в

нужный квадрат.

9. Связываешь ли ты свое будущее с Эстонией?

Да

Нет

Очень

тяжело

Тяжело Есть

трудности

Довольно

хорошо

Отлично

Чтение

Слушание

Грамматика

Письмо

Устная речь

56

10. Прокомментируй свой ответ на предыдущий вопрос.

11. С кем ты чаще всего общаешься на эстонском языке?

12. На какие темы ты чаще всего общаешься на эстонском языке?

13. Интересны ли школьные уроки эстонского языка для тебя?

Да

Нет

14. Опиши идеальный урок эстонского языка.

15. Сколько раз в неделю ты общаешься на эстонском языке?

Не общаюсь

1-2 раза

3-4 раза

4-5 раз

Более 5 раз

57

Прочти данные высказывания. Выбери подходящий ответ и обведи его.

16. Я учу эстонский язык потому, что мне нравится этот язык.

1 Вообще

не согласен

2 Не

согласен

3 Скорее


4 Затрудняюсь

ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен

7 Полностью

согласен

17. Учу эстонский потому, что это обязательный предмет в школе.

1

Вообще не согласен

2

Не согласен

3

Скорее не согласен

4

Затрудняюсь ответить

5

Скорее согласен

6

Согласен

7

Полностью согласен

18. Знание эстонского языка очень важно для моей будущей карьеры.

1


2


3


4


5


6

Согласен

7


19. Учу эстонский язык для того. Чтобы избежать проблем с пониманием

учебного материала в гимназии.

1 Вообще


2 Не

согласен

3 Скорее



ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен


согласен

20. Учу эстонский язык потому, что владение еще одним языком дает мне

дополнительные знания.

1 Вообще не

согласен

2 Не согласен

3 Скорее не

согласен

4 Затрудняюсь ответить

5 Скорее согласен

6 Согласен

7 Полностью согласен

21. Знание эстонского языка помогает лучше понимать эстонскую

культуру.

1 Вообще


2 Не

согласен

3 Скорее



ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен


согласен

58

22. Учу эстонский язык для того, чтобы получить хорошее рабочее место

в будущем.

1

Вообще не

согласен

2


3

Скорее не

согласен

4


5


6

Согласен

7


23. Знание эстонского языка помогает конкурировать на рынке труда.

1 Вообще не

согласен


3 Скорее не

согласен



6 Согласен


24. Я живу в Эстонии, значит, я должен знать эстонский язык.

1 Вообще не

согласен


3 Скорее не

согласен



6 Согласен


25. Учу эстонский язык потому, что хочу расширить свой кругозор.

1 Вообще


2 Не

согласен

3 Скорее



ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен


согласен

26. Учу эстонский язык потому, что это помогает мне понимать то, что

происходит в эстонском обществе.

1

Вообще не

согласен

2


3

Скорее не

согласен

4


5


6

Согласен

7


27. Все люди, которые живут в Эстонии, должны знать эстонский язык.

1 Вообще не

согласен


3 Скорее не

согласен



6 Согласен


59

28. У меня есть личные причины для изучения эстонского языка.

1 Вообще


2 Не

согласен

3 Скорее



ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен


согласен

29. Я не знаю, почему учу эстонский язык.

1 Вообще


2 Не

согласен

3 Скорее



ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен


согласен

30. Учу эстонский язык для того, чтобы завести друзей среди эстонцев.

1 Вообще


2 Не

согласен

3 Скорее



ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен


согласен

31. Совершая покупки, стараюсь общаться на эстонском языке.

1


2


3


4


5


6

Согласен

7


32. Стараюсь общаться с эстонцами на их родном языке.

1


2


3


4


5


6

Согласен

7


33. Я хожу в (…), где общаются на эстонском языке.

Кружок по интересам

Спортивную секцию

Музыкальную школу

Не хожу

Другое (уточни)

60

34. Смотрю фильмы на эстонском языке

не смотрю

1-2 раза в год

3-7 раз в год

1-2 раза в месяц

Каждую неделю

Каждый день

35. Я читаю газеты и журналы на эстонском языке

Не читаю






36. Я читаю художественную литературу на эстонском языке

Не читаю






37. Я читаю учебную литературу на эстонском языке

не читаю





Каждый год

61

38. В социальных сетях общаюсь на эстонском языке

Не общаюсь


Несколько раз в неделю


39. Хожу на разные мероприятия (выставки, концерты), которые

проходят на эстонском языке

Не хожу





40. Я работал(а) в месте, где все общались на эстонском языке.

Да

Нет

41. Учу эстонский язык потому, что незнание его заставляло бы меня

чувствовать свою вину в этом.

1 Вообще


2 Не

согласен

3 Скорее



ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен


согласен

42. Учу эстонский язык только потому, что мне нужны хорошие оценки в

аттестате.

1 Вообще не

согласен


3 Скорее не

согласен



6 Согласен


62

43. Если эстонский язык не был обязательным школьным предметом, я

бы не стал(а) его учить по собственному желанию.

1

Вообще не

согласен

2


3

Скорее не

согласен

4


5


6

Согласен

7


44. Изучение эстонского языка простая трата времени.

1 Вообще не

согласен


3 Скорее не

согласен



6 Согласен


45. Учу эстонский язык для того, чтобы хорошо зарабатывать в будущем.

1


2


3


4


5


6

Согласен

7


46. Мне нравится, как звучит эстонский язык.

1

Вообще не

согласен

2


3

Скорее не

согласен

4


5


6

Согласен

7


47. Общение на эстонском языке доставляет мне колоссальное

удовольствие.

1 Вообще


2 Не

согласен

3 Скорее



ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен


согласен

48. Общение на эстонском языке вне школы положительно влияет на

мою успеваемость.

1 Вообще


2 Не

согласен

3 Скорее



ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен


согласен

63

49. Учу эстонский язык для того, чтобы лучше узнать эстонцев.

1 Вообще


2 Не

согласен

3 Скорее



ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен


согласен

50. Общение на эстонском языке вне школы делает меня более

уверенным на уроках эстонского языка.

1 Вообще


2 Не

согласен

3 Скорее



ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен


согласен

51. Учу эстонский язык потому, что это государственный язык.

1 Вообще


2 Не

согласен

3 Скорее



ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен


согласен

52. Понимать то, о чем говорят в эстоноязычных СМИ, очень важно.

1


2


3


4


5


6

Согласен

7


53. Учу эстонский язык потому, что хочу быть высокообразованным

человеком.

1 Вообще


2 Не

согласен

3 Скорее



ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен


согласен

54. Изучение эстонского языка бессмысленно.

1 Вообще


2 Не

согласен

3 Скорее



ответить

5 Скорее

согласен

6 Согласен


согласен

Спасибо!

Documents

TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI …helinap/BA%20t%f6%f6d%202015%20kevad/EV/...varase ja hilise keelekümbluse õpilaste eesti keele õppemotivatsioonis. Selgitakse välja,