Kokkuvõte Tallinna Tehnikaülikooli õppetegevusest 2010 ... · personaliosakond, teadusosakond, turundus- ja kommunikatsiooniosakond, rahvusvaheliste suhete osakond, IT-osakond,

Kokkuvõte Tallinna Tehnikaülikooli õppetegevusest

2010/2011. õppeaastal

Arengusuunad 2011/2012. õppeaastaks

Tallinn 2011

2

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 6

1. ÕPPEKAVAD ............................................................................................................................. 7

1.1 Õppekavad/spetsialiseerumised ............................................................................................. 7

1.1.1 Õppeaasta 2010/2011 ...................................................................................................... 7

1.2 Õppekavaarendus ................................................................................................................... 8

1.3 Õppekavade üleminekuhindamine ......................................................................................... 9

2. ÕPPETEGEVUSE TULEMUSLIKKUS .................................................................................. 10

2.1 Lõpetamine (sh rahvusvaheline) .......................................................................................... 10

2.2 Väljalangevus ....................................................................................................................... 10

2.3 Õppetegevuse tulemuslikkus ............................................................................................... 11

2.4 Koolitustellimuse täitmine ................................................................................................... 12

2.5 Tagasiside ............................................................................................................................ 12

3. ÕPPETÖÖ LÄBIVIIMINE/ÕPPEKORRALDUS .................................................................... 15

3.1 Õppekorralduslikud õigusaktid 2010/2011. õppeaastal ....................................................... 15

3.2 Õppetegevuse korraldus väljalangevuse vähendamiseks..................................................... 18

3.3 Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine – VÕTA ............................................. 21

3.4 Õppetegevuse seostamine praktikaga .................................................................................. 23

3.5 Õppetegevuse ressursid ........................................................................................................ 24

3.5.1 Ruumiressursside iseloomustus .................................................................................... 24

3.5.2 Õpperuumide täituvus ................................................................................................... 25

4. ÕPPEJÕUD ............................................................................................................................... 27

4.1 Õppejõudude arv ja kvalifikatsioon ..................................................................................... 27

4.1.1 Teaduskonnad ja teadusasutused ................................................................................... 27

4.1.2 Kolledţid ....................................................................................................................... 28

4.2 Nõuded õppejõudude töölevõtmisel .................................................................................... 29

5. ÜLIÕPILASED ......................................................................................................................... 30

5.1 Üliõpilaste arv ...................................................................................................................... 30

5.2 Üliõpilaste edasijõudmine .................................................................................................... 30

5.3 Üliõpilaste nõustamine ........................................................................................................ 30

5.4 Stipendiumid ja õppetoetused .............................................................................................. 33

5.4.1 Sihtasutus Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi stipendiumid .................................. 33

5.4.2 Õppetoetused ................................................................................................................. 33

5.4.3 Väslisstipendiumid ........................................................................................................ 35

6. ÕPPEVAHENDID JA INFORESSURSID ............................................................................... 37

6.1 Raamatukogu ja kirjastus ..................................................................................................... 37

6.1.1 Õpikud, õppevahendid, õppematerjalid raamatukogus ................................................. 37

6.1.2 Kirjastuse tegevus ......................................................................................................... 38

3

6.2 Õppeinfosüsteem ................................................................................................................. 38

6.3 Kaasaegse õpikeskkonna edasiarendamine.......................................................................... 39

6.3.1 E-õpe ja e-toega õpe ...................................................................................................... 39

6.3.2 Teleülikool .................................................................................................................... 41

7. RAHVUSVAHELISTUMINE .................................................................................................. 43

7.1 Üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsus .................................................................................. 43

7.1.1 Üliõpilaste mobiilsus ..................................................................................................... 43

7.1.2 Õppejõudude mobiilsus ................................................................................................. 46

7.2 Rahvusvaheliste tippõppejõudude ja teadurite kaasamine ................................................... 49

7.3 Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja võrgustikes ........................................... 49

8. SUHTED AVALIKKUSEGA ................................................................................................... 52

8.1 Õppetööalased teatmematerjalid .......................................................................................... 52

8.2 TTÜ õpet tutvustavad üritused ............................................................................................ 52

8.3 Koostöö kõrgkoolidega ........................................................................................................ 54

8.4 Koostöö koolidega. Koolide võõrustamine TTÜ-s .............................................................. 55

8.5 TTÜ Tehnoloogiakool ......................................................................................................... 56

8.6 Eelõpe .................................................................................................................................. 58

8.7 Täiendusõpe ja avatud õpe ................................................................................................... 59

8.7.1 Täiendusõppekavade alusel toimuv täiendusõpe .......................................................... 59

8.7.2 Avatud õpe .................................................................................................................... 62

8.7.3 Täiendusõppe tulu 2010. aastal ..................................................................................... 64

8.8 Koostöö tööandjatega........................................................................................................... 65

9. TAGASISIDE JA KVALITEEDIKINDLUSTUS .................................................................... 66

9.1 Kvaliteedikindlustus Eesti tasandil ...................................................................................... 66

9.2 Kvaliteedikindlustus ülikooli tasandil ................................................................................. 67

10. ÕPPEARENDUSPROJEKTID ............................................................................................... 68

10.1 Struktuurifondide programmid ja projektid ....................................................................... 68

11. ÜLIÕPILASTE VASTUVÕTT 2011 ...................................................................................... 73

11.1 Vastuvõtt statsionaarse õppe RE ja REV õppekohtadele .................................................. 73

11.2 Vastuvõtt rahvusvahelisse tasemeõppesse ......................................................................... 74

12. PEAMISED ARENGUD ÕPPETEGEVUSE VALDKONNAS 2011/2012. ÕPPEAASTAL

....................................................................................................................................................... 76

12.1 Õppekavaarendus ............................................................................................................... 76

12.2 Õppetegevuse kvaliteet ja jätkusuutlikkus ......................................................................... 76

12.3 Õpikeskkonna nüüdisajastamine ........................................................................................ 76

12.4 Õppetegevuse seostamine praktikaga ................................................................................ 76

12.5 Rahvusvahelistumine ......................................................................................................... 77

12.6 Elukestev õpe ..................................................................................................................... 77

4

12.7 Täiendusõpe ....................................................................................................................... 77

12.8 Õppetegevuse tulemuslikkus ............................................................................................. 78

LISAD ........................................................................................................................................... 79

Lisa 1 Lõpetamine 20002011 kevadsemester ............................................................................. 79

Lisa 2 Väljalangevus ..................................................................................................................... 79

Tabel 2.1 Väljalangevus 20022010 ......................................................................................... 79

Tabel 2.2 2010. aasta väljalangevus õppetasemeti .................................................................... 79

Tabel 2.3 2010. aasta väljalangevus teaduskondades ja kolledţites .......................................... 79

Lisa 3 Õppetegevuse tulemuslikkus 2008−2010 ........................................................................... 80

Tabel 3.1 Õppetegevuse tulemuslikkus põhi- ja magistriõppes 20012010 ............................. 80

Tabel 3.2 Õppetegevuse tulemuslikkus 20082010 teaduskondades ja kolledţites .................. 81

Tabel 3.3 Õppetegevuse tulemuslikkus 20082010 valdkonniti (magistriõpe) ........................ 82

Tabel 3.4 Õppetegevuse tulemuslikkus 20032010 valdkonniti (doktoriõpe) .......................... 82

Tabel 3.5 Eksmatrikuleeritute ja lõpetajate protsent 2010/2011. õa .......................................... 83

Lisa 4 Koolitustellimuse täitmine õppesuuniti .............................................................................. 85

Tabel 4.1 Lõpetamiste ja koolitustellimuse täitmise dünaamika õppeaastatel

2007/2008−2010/2011 ............................................................................................................... 86

Lisa 5 Õppejõud ametikohtade lõikes (seisuga 01.10.2011) ......................................................... 88

Tabel 5.1 Õppejõud ametikohtade lõikes TTÜ struktuuriüksustes (teaduskonnad, instituudid,

asutused) .................................................................................................................................... 88

Tabel 5.2 TTÜ-s töötavad välisriigi kodanikest õppejõud (seisuga 01.10.2011) ...................... 91

Lisa 6 Üliõpilaste arv õppeaasta algul 20042011 ........................................................................ 92

Lisa 7 Üliõpilaste edasijõudmine .................................................................................................. 92

Tabel 7.1 Üliõpilaste edasijõudmine 2010/2011 õa .................................................................. 92

Tabel 7.2 Deklareerimine ja sooritused 2009/2010 ja 2010/2011 ............................................. 92

Tabel 7.3 Õppetööst täiskoormusega osa võtnud põhi- ja magistriõppe üliõpilased 2009/2010

ja 2010/2011 (RE ja REV õpe) .................................................................................................. 93


................................................................................................................................................... 93


................................................................................................................................................... 94

Lisa 8 Kirjastustegevus .................................................................................................................. 95

Tabel 8.1 Kirjastustegevuse üldnäitajad 20062010 ................................................................. 95

Tabel 8.2 Õppekirjanduse ilmumine aastatel 20072010.......................................................... 96

Lisa 9 E-kursused teaduskondade struktuuriüksustes 2010/2011 ................................................ 97

5

Lisa 10 Välisüliõpilaste arv õppekavati, õppeaastati ja õppeastmeti ............................................ 98

Tabel 10.1 Rahvusvahelised tasemeõppe üliõpilased õppekavade kaupa (seisuga 01. 10.2011)

................................................................................................................................................... 98

Lisa 11 Täiendusõppe tegevusnäitajad teaduskondade ja struktuuriüksuste lõikes 20052010 ... 99

Lisa 12 Tööalase (kutse-, ameti- ja erialase) täiendusõppe tegevusnäitajad valdkondade lõikes

20052010 ................................................................................................................................... 101

Lisa 13 Rahvusvahelised õppearendusprojektid 2010/2011. õppeaastal..................................... 103

Lisa 14 Vastuvõtt bakalaureuse-, inseneri- ja rakenduskõrgharidusõppesse 20062011 ........... 106

Lisa 15 Vastuvõtt magistriõppesse 2010–2011 (RE+REV) ........................................................ 107

Lisa 16 Vastuvõtt doktoriõppesse 2010–2011 (RE+REV) ......................................................... 108

6

SISSEJUHATUS

Ülikoolide tegevuse tulemuslikkust mõõdetakse kõige laiemas vaates kolmes mõõtmes –

õppetöö, teadustöö ja ühiskondlik mõjukus (societal impact). Erinevad kaardistused, näiteks

U-Multirank ja U-Map, toovad juurde täiendavaid alammõõtmeid, milleks on õppetöö

kategoorias tudengite arvud eri kõrgharidusastmetel, nende õppevormid ja koormusjaotus,

õppejõudude kvalifikatsioonid ja suhe üliõpilaste arvu, kraadiõppe fookus ja mahud,

rahvusvahelistumise näitarvud, eelarve suurus jms.

15. veebruaril 2011. aastal võeti TTÜ nõukogus vastu Tallinna Tehnikaülikooli arengukava

2011−2015, mis vormistas senised kogemused ja arengumõtted kaasajale sobivateks

seisukohtadeks ning juhisteks. Selle järgi on ülikoolihariduse aluseks teadustegevus, mille läbi

hoitakse, arendatakse ja taasluuakse ülikooli akadeemiline taset, sh professionaalset akadeemilist

töötajaskonda ja selle järelkasvu.

Arengukava rõhutab teadus-, arendus- ja õppetöö osas võrreldavust Läänemeremaade tugevate

tehnoloogiaülikoolidega. Sellest tuleneb vajadus kasutada sarnaseid indikaatoreid − kas lähtuda

ainult vähestest ajalooliselt väljakujunenud universaalsetest näitajatest või leppida ülikoolide

vahel kokku täiendavates ning ilmekamates näitajates, kasutades selleks olemasolevaid

kootöövõrgustikke (UNICA, CESAER jt). Õppetöö osas näeb arengukava ette 11 tegevus-

fookust, millest uutena saab nimetada ettevõtlusmooduli kohustuslikkust kõigis magistri-

õppekavades, süvaõppe võimaldamist, rahvusvaheliste magistriõppekavade olemasolu kõikide

teaduskondade juures. Olulised õppetegevuse tulemusnäitajad ja sihid on veel TTÜ üliõpilaste

osakaalu Eesti üliõpilaskonnast tõstmine, katkestamise määra vähendamine, ühisõppekavade (sh

rahvusvaheliste) loomine, välisüliõpilaste osakaalu kasvatamine ja täiendusõppe mahu

suurendamine. Ressursikasutuse efektiivsuse ning interdistsiplinaarsuse huvides on vaja väga

head koostööd teaduskondade, teadusasutuste ja kolledţite vahel.

Käesolev kokkuvõte TTÜ õppetegevusest 2010/2011 esitab pildi TTÜ-s kogutavate indikaatorite

alusel, kusjuures eriväärtuseks on pikad aegread, mis näitavad trende, suundumusi, toimunud

reformide raputusi ja valitud tegevuste edukust.

Õppetegevuse aastaaruannet on TTÜ-s koostatud juba enam kui 10 aastat, seekord on

eritähelepanu pööratud üleüldisele esitusele, lisandunud on ka üksikuid uusi indikaatoreid, kuigi

primaarsem mahust on kasulikkus ja kasutatavus enesearenduse ja -regulatsiooni huvides.

Arvutist loetavuse parandamiseks on dokumenti rikastatud aktiivsete rist- ja veebiviidetega.

Aruanne kajastab õppetööga seonduvat kooskõlas TTÜ struktuuriga – nii akadeemilise kui

haldus-tugistruktuuri üksustega, kelle summaarne orkestreeritud panus on vajalik

tervikkvaliteedi saavutamiseks.

Aruande koostamise juures on peaosalised olnud õppeosakond, avatud ülikool,

personaliosakond, teadusosakond, turundus- ja kommunikatsiooniosakond, rahvusvaheliste

suhete osakond, IT-osakond, raamatupidamise- ja eelarve osakond, raamatukogu, kirjastus,

haldusosakond, juriidiline osakond ning SA TTÜ Arengufond.

Soovin siinkohal tänada kõiki, kes aruande valmimisele kaasa aitasid!

Kalle Tammemäe

Õppeprorektor

November 2011

http://www.u-multirank.eu/

http://www.u-map.eu/

http://www.unica-network.eu/

http://www.cesaer.org/

7

1. ÕPPEKAVAD

1.1 ÕPPEKAVAD/SPETSIALISEERUMISED

1.1.1 ÕPPEAASTA 2010/2011

Aktuaalseid õppekavu (kavad, kus õppisid üliõpilased) oli 2010/2011. õppeaastal 106, neist:

bakalaureuse- ja inseneriõpe 31 (sh 3 ehitusinseneriõppes)

rakenduskõrgharidusõpe 14

magistriõpe 51

doktoriõpe 10

Statsionaarne õpe toimus 101 õppekava alusel.

Kaugõppes oli võimalik õppida 32-l õppekaval (eelmisel õppeaastal 23-l):

bakalaureuseõppes 10 õppekava;

integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes (ehitusinseneriõpe) 1 õppekava;

magistriõppes 13 õppekava;

rakenduskõrgharidusõppes 8 õppekava.

Ülalnimetatud õppekavadest sai ainult kaugõppes õppida 5-l õppekaval:

1. Halduskorraldus (HAKB02),

2. Väikeettevõtlus (SDVR04),

3. Haldusjuhtimine (HAHM03),

4. Tehnikaõpetaja (MAEM06),

5. Personalitöö ja -arendus (HAPM10).

Riigieelarvevälistel õppekohtadel on võimalus õppida kõikidel õppekavadel.

Ainult riigieelarveväline õpe toimus 23 õppekava järgi:

bakalaureuseõppes 5 õppekava;

magistriõppes 15 õppekava;

rakenduskõrgharidusõppes 3 õppekava.

Inglise keeles toimus õpe 19-l õppekaval:

Bakalaureuseõppes 4 õppekava:

1. Õigusteadus (HAJB08),

2. Rahvusvahelised suhted (TASB08),

3. Rahvusvaheline ärikorraldus (TVTB03*),

4. Ärikorraldus (TACB08).

Magistriõppes 15 õppekava:

1. Keskkonnakorraldus ja puhtam tootmine (EABM03*),

2. Tehnoloogia valitsemine (HAGM09*),

3. Tehnoloogia valitsemine (HATM06*),

4. Õigusteadus (HAIM08),

5. Õigusteadus (HAJM08),

6. Tööstustehnika ja juhtimine (MARM06*),

7. Disain ja tootearendus (MADM10*),

8. Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas (KAYM09*),

9. Tarkvaratehnika (IVSM09*),

10. Küberkaitse (IVCM09*),

11. Infotehnoloogia (IVIM03*),

12. Tervishoiutehnoloogia (YVEM09*),

8

13. Ärikorraldus (TACM08),

14. Rahvusvahelised suhted ja Euroopa uuringud (TASM08),

15. Rahvusvaheline ärikorraldus (TVTM03*).

Nimetatud õppekavadest 12-l (tärniga märgistatud) toimus õpe ainult inglise keeles.

Vene keeles toimus õpe kogu õppekava ulatuses 11-l õppekaval:

rakenduskõrgharidusõppes 6 õppekava,

bakalaureuseõppes 2 õppekava,

magistriõppes 3 õppekava.

Õppekava üld- ja alusõppeainete ulatuses sai vene keeles õppida 18-l õppekaval.

Ülikooli nõukogus kinnitati järgmised uued õppekavad:

1. Maa-teadused (YAMB11),

2. Hoonete energiatõhusus (EAAM11),

3. Elektroonika ja kommunikatsioon (IVEM11),

4. Kütuste keemia ja tehnoloogia (RAKM 11),

5. Euroopa õigus (HAJD10).

Uued peaerialad lisandusid järgmistele õppekavadele:

Rahvusvaheline ärikorraldus (TVTB03): turundus, rahandus ja majandusarvestus;

Tervishoiutehnoloogia (YVEM09): tööhügieen;

Tootearendus ja tootmistehnika (MATM02): mehhanotehnika;

Mehhanotehnika (MAPD02): tervishoiutehnoloogia.

Õppekava nimetust muudeti järgmistel õppekavadel:

1. Hoonete ehitus (RDBR06),

2. Avaliku sektori majandus (TAAB02),

3. Avaliku sektori majandus (TAAM02),

4. Ärirahandus ja majandusarvestus (TARM02).

TTÜ Tartu Kolledţi maastikuarhitektuuri õppekavale (NAAB06) kinnitati uus versioon, mille

õpetamisõigus läks üle TTÜ Tallinna Kolledţile.

Ühisõppekavad (juhtiv on TTÜ kui pole teisiti nimetatud):

1. Küberkaitse (koostöös Tartu Ülikooliga),

2. Tarkvaratehnika (juhtiv Tartu Ülikool),

3. Disain ja tootearendus (koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga),

4. Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas (koostöös Tartu Ülikooliga),

5. Merendus (juhtiv Eesti Mereakadeemia),

6. Väikelaevaehitus (koostöös Eesti Mereakadeemia).

Ühisõppekavade (sh välismaa teadusülikoolidega) osakaal kõigist TTÜ õppekavadest oli 5,7%.

1.2 ÕPPEKAVAARENDUS

Alates 1. septembrist 2010 on Eesti kõrghariduses kasutusel ühtne hindamissüsteem – toimus

üleminek väljundipõhisele hindamisele. Sellega seoses tegelesid teaduskonnad/kolledţid

2010/2011. õa sügissemestril intensiivselt õppeainetele hindamisinfo lisamisega. Mitmeid

teaduskondi toetas selles inimressursi arendamise rakenduskava meetme „Teaduspoliitika ja

kõrghariduse kvaliteedi arendamine“ kolmanda taseme õppe kvaliteedi arendamise programm

PRIMUS (edaspidi ESF programm PRIMUS).

9

Programmi PRIMUS toel viidi 2010/2011. õppeaastal läbi veel mitmeid tegevusi:

IT teaduskonnas töötati välja lõputööde vormistamise eeskiri ühtlustamaks lõputööde

vormistusnõuete ja magistritööde hindamismudeli hindevööndeid vastavalt mõõdikutele.

Koguti andmeid rahvusvahelise pingereastamise indikaatorite kättesaadavuse ja sobivuse

testimiseks, osaledes rahvusvahelises projektis U-Multirank indikaatorite valikul,

kättesaadavuse ja sobivuse testimisel.

Koostati TTÜ infotehnoloogia teaduskonna ja Eesti Infotehnoloogia Kolledţi sarnaste

õppekavade võrdlus.

Toetati üle-Eestilisel õppekavanõustajate koolitustel osalemist.

TTÜ raamatukokku ja õppeosakonda soetati 32 õppekavaarendusega seotud trükist.

Alustati aktiivõppe võimaluste tutvustamist õppeprodekaanidele.

Viidi läbi ehitusteaduskonna tööandjate tagasiside uuring.

Vilistlassuuringu põhjal koostati lisaanalüüs kõigi õppekavade lõpetajate kohta.

Õppekavade (avaliku halduse instituudi õppekavad, tekstiilitehnoloogia õppekavad,

õiguse õppekavad ja TTÜ Kuressaare Kolledţi õppekavad) arendamisel tehti koostööd

tööandjatega.

TTÜ Kuressaare Kolledţis viidi läbi praktikakonverents kolledţi töötajatele, üliõpilastele

ja tööandjatele.

Toimusid tekstiilitehnoloogia õppetooli koostööseminarid kutsekoolide esindajate,

erialaliitude ja tööandjatega.

Toimusid õppekavaarendusega seotud seminarid üliõpilastele. Valmis videojuhend

üliõpilastele, mis kirjeldas miks ja kuidas õppeainetele ÕIS-is tagasisidet anda.

Mehaanikateaduskond osales parendusprojektis „Kvaliteedikindlustamine kõrgkoolis II“.

2010. aasta novembris-detsembris viidi läbi praktika korraldusega seotud siseaudit. Auditi

tulemusena kaardistati ning analüüsiti praktika korraldust ja praktikakuraatorite tööd. Auditeeriti

kõiki TTÜ akadeemilisi struktuuriüksuseid, kes tegelevad õppetööga, mis hõlmab ka tudengite

praktikat. Auditi tulemusi kasutatakse praktikasüsteemi korrastamisel.

Nõukogu 21.12.2010 määrusega nr 13 muudeti ja võeti vastu uus õppekava statuut.

Seoses osalemisega programmi PRIMUS projektis „Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis 2010−2011“

valmistati ette enesehindamise raporti õppeprotsessi analüüs.

2010/2011. õa käivitati 3 uut ühisõppekava:

1. Väikelaevaehitus (ühisõppekava Eesti Mereakadeemiaga, juhtivaks kõrgkooliks TTÜ),

2. Merendus (ühisõppekava Eesti Mereakadeemiaga),

3. Disain ja tootearendus (ühisõppekava Eesti Kunstiakadeemiaga, juhtivaks kõrgkooliks

TTÜ).

1.3 ÕPPEKAVADE ÜLEMINEKUHINDAMINE

2010. aasta sügisel hinnati järgmisi õppekavagruppe: bio- ja keskkonnateadused, füüsikalised

loodusteadused, sotsiaalteadused (bakalaureuse- ja magistriõpe); isikuteenindus (rakenduskõrgharidusõpe);

tehnika, tootmine ja tehnoloogia (doktoriõpe). Kõik hindamise all olnud õppekavagrupid said Vabariigi

Valituse 23.12.2010 määrusega nr 191 tähtajatu õiguse õpet läbi viia.

2011. aastal hinnati õppekavagruppe õpetajakoolitus ja kasvatusteadus (magistriõpe) ning järgnevaid

doktoriõppe õppekavagruppe: õigus, arhitektuur ja ehitus, informaatika ja infotehnoloogia, ärindus ja

haldus, bio- ja keskkonnateadus, füüsikalised loodusteadused ning sotsiaalteadused. Vabariigi Valitsuse

30.06.2011 määrusega nr 89 anti tähtajatu õigus õpet läbi viia õppekavagruppidele (ärindus ja haldus,

informaatika ja infotehnoloogia, füüsikalised loodusteadused), mis läbisid hindamisprotsessi lihtmenetluse

käigus. Ülejäänud kavad läbisid hindamise tavamenetluse vormis ja tulemused kinnitatakse sügisel 2011.

http://www.itcollege.ee/

http://primus.archimedes.ee/node/37

https://www.riigiteataja.ee/akt/104012011002


10

2. ÕPPETEGEVUSE TULEMUSLIKKUS

2.1 LÕPETAMINE (SH RAHVUSVAHELINE)

Bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajate arv on viimastel aastatel püsinud samas suurusjärgus

(va 2008. a). Doktoriõppes näitab lõpetajate arv kasvutendentsi (vt joonis 2.1).

Joonis 2.1 Lõpetamised 2006–2011

Lõpetamiste statistika 2000−2011 on toodud lisas 1 „Lõpetamine 2000−2011 kevadsemester“.

Seni on olnud iseloomulik majandus- ja sotsiaalerialade (majandusteaduskond,

sotsiaalteaduskond, Tallinna Kolledţ ja Kuressaare Kolledţ) lõpetanute suhteliselt suur osakaal

kõikidest TTÜ lõpetanutest. International University Audentes liitumine TTÜ-ga suurendas

osakaalu veelgi.

Majandus- ja sotsiaalerialade lõpetanute protsent kõikidest lõpetanutest :

Õppeaste 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Bakalaureuse- ja

rakenduskõrgharidusõpe

32,5 35,7 28,1 33,3 35,3 35,5 56,2 48,9

Magistri- ja

ehitusinseneriõpe

41,5 43,9 40,5 38,4 28,9 25,9 34,4 31,1

2010/2011. õppeaastal oli rahvusvahelistel tasemeõppe õppekavadel, kus õpe toimus vaid inglise

keeles, lõpetajaid järgnevalt:

International Business Administration ( TVTB) – 24

International Business Administration (TVTM) – 5

Environmental Management and Cleaner Production (EABM) – 4

Industrial Management (MARM) – 10

Technology Management (HAGM) – 3

Materials and Processes for Sustainable Energetics (KAYM) − 12

Cybersecurity (IVCM) − 3

Software Engineering (IVSM) − 7

Health Care Technology (YVEM) − 2

2.2 VÄLJALANGEVUS

Võrreldes viimaste aastatega 2010. aastal väljalangevus pisut vähenes, seda peamiselt seoses

õppekoha kaotamisega väljalangevuse tõttu vähenemise arvelt (lisa 2 tabel 2.1).

1283 1275

844

1286

1129

987

302

511

635

776 716

557

32 33 45 34 45 31

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

2006 2007 2008 2009 2010 2011 (juuni)

bak. ja rakendusk. õpe

magistriõpe

doktoriõpe

11

Välja langetakse kolme peamise põhjuse tõttu: õppetööst mitteosavõtt, edasijõudmatus ning

lahkumine omal soovil. Viimasel kahel aastal on antud suurusjärgud võrdsustunud.

Õppetasemeti on väljalangevus suurim bakalaureuseõppes (lisa 2 tabel 2.2).

Eksmatrikuleeritute protsent üliõpilaste üldarvust viimasel viiel aastal on järgmine:

Aasta Üliõpilaste arv Eksmatrikuleeritute

arv

Eksmatrikuleeritute

% üliõpilaste arvust

2006 11313 1643 14,5

2007 11263 2209 19,6

2008 13263 2166 16,3

2009 13739 1986 14,5

2010 14151 1932 13,6

Väljalangevus teaduskondades ja kolledţites on toodud lisa 2 tabelis 2.3.

Arvuliselt on rohkem eksmatrikuleerituid suuremates teaduskondades. Kui vaadata

eksmatrikuleeritud üliõpilaste arvu suhtarvuna teaduskonna/kolledţi üliõpilaste arvu, siis suurem

väljalangevus on kolledţites ja infotehnoloogia teaduskonnas. Kuna REV üliõpilaste puhul on

vastavalt õppekorralduse eeskirjale dekaanil õigus vähendada osakoormuse alampiiri, siis

suurema REV üliõpilaste arvuga teaduskondades vähendab see ka eksmatrikuleeritute arvu.

Eksmatrikuleeritute protsent üliõpilaste üldarvust teaduskonniti 2010. aastal on järgmine:

Teaduskond/kolledž Üliõpilaste

arv

Eksmatrikuleeritute

arv

Eksmatrikuleeritute

% üliõpilaste arvust

Ehitus 1489 194 13

Energeetika 800 108 13,5

Infotehnoloogia 2363 446 18,8

Keemia- ja materjalitehnoloogia 675 76 11,2

Majandus 3131 384 12,3

Matemaatika-loodus 763 96 12,6

Mehaanika 1131 109 9,6

Sotsiaal 1537 170 11,1

Kuressaare kolledţ 191 32 16,7

Tallinna kolledţ 1096 169 15,4

Tartu kolledţ 372 33 8,9

Virumaa kolledţ 603 115 19,1

Väljalangevuse statistika 2002−2010 on toodud lisas 2: „Väljalangevus“.

2.3 ÕPPETEGEVUSE TULEMUSLIKKUS

Õppetegevuse tulemuslikkuse hindamisel on aluseks võetud nominaalajaga lõpetajate suhtarv,

kusjuures sisseastujate arv võetakse vastuvõtu alusel 3 aastat (bakalaureuseõpe), 2 aastat

(magistriõpe), 5 aastat (inseneriõpe) ja 4 aastat (doktoriõpe) tagasi. Arvesse läheb nii RE kui

REV õpe.

Õppetegevuse tulemuslikkust põhiõppes (bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpe) ning

magistri- ja doktoriõppes kajastavad tabelid 3.1−3.4 lisas 3 „Õppetegevuse tulemuslikkus“.

Teaduskondade ja kolledţite vahel on tulemuslikkuses suured erinevused ning ka suured

kõikumised erinevatel aastatel (vt tabelid 3.2−3.3 lisas 3).

Põhiõppes (vt lisa 3 tabel 3.2) on tulemuslikkus teaduskondades ja kolledţites väga erinev. Seni

madalaima tulemuslikkusega infotehnoloogia teaduskond on viimasel aastal tulemust

parandanud. Kolledţitest on madalaima tulemusega endiselt TTÜ Virumaa Kolledţ, aga 2010. a

on senisest madal tulemus ka TTÜ Tartu Kolledţil.

12

Magistriõppes (vt lisa 3 tabel 3.3) kõigub teaduskondade tulemuslikkus aastati. Madalaim on

tulemuslikkus ehitusinseneriõppes. Magistriõppes on tulemuslikkus tõusnud.

Doktoriõppes on tulemuslikkus sotsiaalerialasid õpetavates teaduskondades

(majandusteaduskond ja sotsiaalteaduskond) 2010. aastal tõusnud, tehnikaerialadel langenud. (vt

lisa 3 tabel 3.4).

Põhjalikuma pildi saamiseks õppekavati on 2010/2011. õppeaasta seisuga arvutatud

eksmatrikuleeritute ja lõpetajate protsent nominaalaja + 1 aasta möödumisel vastuvõtust (vt lisa

3 tabel 3.5). Õppekavati on tulemus väga erinev, eksmatrikuleeritute protsent ulatub 0-st kuni

70%-ni.

2.4 KOOLITUSTELLIMUSE TÄITMINE

Aastast 2002 on sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepinguid, mille alusel on tellitud ülikoolilt

lõpetajaid. Kokkuvõte riikliku koolitustellimuse (RKT) täitmisest 2010/2011. õppeaastal on

toodud lisas 4 „Koolitustellimuse täitmine õppesuuniti“.

Magistriõpe/ehitusinseneriõpe. Kuigi koolitustellimuse täitmine on aasta-aastalt paranenud,

vähenes RKT täitmine sellel õppeaastal võrreldes eelmiste aastatega.

RKT on täidetud vaid neljal õppesuunal:

sotsiaal- ja käitumisteadused,

ärindus ja haldus,

transporditeenused,

arhitektuur ja ehitus (ehitusinseneriõpe).

Suurimad vajakajäämised RKT täitmisel on õppesuundades:

arvutiteadused,

tehnikaalad.

Ehitusinseneriõppe koolitustellimus on täidetud juba teist aastat järjest. Oma mõju on siin

kindlasti sellel, et vastu võetakse 1,5 korda rohkem tellitust. Magistriõppes nii suurt reservi ei

ole.

RKT täitmata jätmised suurenevad kumuleeruvalt, st lõpetanute arvu kasv ei kompenseeri

varasemate aastate vajakajäämist RKT täitmisel.

Rakenduskõrgharidusõpe. Kõige kriitilisem on olukord rakenduskõrgharidusõppes.

Koolitustellimust suudetakse praeguseks täita veidi üle 50%. Suurim vajakajäämine on

tehnikaaladel, kus 2010/2011. õppeaastal oli täidetud 31% õppekohtadest.

Doktoriõppes on tehnikaaladel RKT täitmine madalaim − 51%. Ülikoolis tervikuna on täidetud

71% RKT-st.

Lisa 4 tabelis 4.1 on toodud lõpetamise ja koolitustellimuse täitmise dünaamika õppeaastatel

2007/20082010/2011.

Õpingud katkestanute tagasitoomine

Käivitatud on programm TULE (Tule Uuesti, Lõpeta Edukalt). TULE on Euroopa Sotsiaalfondi

ja Eesti riigi poolt rahastatud programm, mis on mõeldud kõrghariduse katkestanutele õpingute

jätkamiseks tasuta õppekohtadel. Täpsem info programmi kohta vt ptk 10.1.

2.5 TAGASISIDE

Tagasiside üliõpilastelt

Alates 2009. aasta sügissemestrist hindavad üliõpilased TTÜ õppeinfosüsteemi (ÕIS) kaudu

õppeaineid ja neid õpetavaid õppejõude. Senine vastamise protsent on olnud tagasihoidlik, kuid

13

jätkuv töö vastamise aktiivsuse suurendamiseks käib. Üliõpilaste vastamise aktiivsust

protsentuaalselt semestrite lõikes iseloomustab joonis 2.2.

Joonis 2.2 Vastanud üliõpilaste protsent semestrite lõikes

Üliõpilastel on võimalus näha üle-ülikoolilisi nende õppeainete koondtulemusi, mida nad ise

hindasid. Õppeainete tulemusi näevad lisaks ainet õpetavatele õppejõududele ka õppekavajuhid,

kellel on õigus näha kõiki aineid õppekava lõikes tervikuna; samuti õppetooli, instituudi ja

dekanaadi juhid. Õppejõudude hindamistulemused on kättesaadavad lisaks õppejõule endale ka

õppetooli juhatajal, instituudi direktoril, dekanaadil ja õppeprorektori poolt määratud isikutel.

Iga küsimuse juurde on võimalik kirjutada kommentaare; lisaks on küsimustiku lõpus eraldi osa,

kus palutakse välja tuua kuni 5 olulisemat asja, mis üliõpilasele kursuse juures meeldis ja mis ei

meeldinud. Tagasiside tulemusi kasutatakse TTÜ-s õppeainete arendamisel ning võetakse

arvesse õppejõude tagasivalimisel akadeemilistele ametikohtadele.

Eelnädal esmakursuslastele

2010/2011. õppeaasta sügisel viidi läbi esmakursuslaste rahulolu uuring hindamaks TTÜ-s

läbiviidava eelnädala korraldust ning tudengite rahulolu sellega. Uuringu tulemusena selgus, et

eelnädala kõige suuremaks probleemiks on info üleküllus ning kohatine kordumine erinevates

tundides. Tulenevalt sellest korrigeeritakse järgmise õppeaasta eelnädala plaani.

Kõige vajalikumaks peeti õpingukorraldust tutvustavaid loenguid ning tuutoritunde. Kõige

vähem hinnati enesejuhtimise loenguid, karjääri- ja nõustamisalast infot ning Gaudeamuse

laulmist.

Uuringu kokkuvõtte, põhiliste murekohtade ning tehtud ettepanekutega saab tutvuda TTÜ

siseveebis („TTÜ esmakursuslaste rahulolu küsitlus. Uuringu aruanne“).

Tasandusõppe kursused

Jätkunud on matemaatika ja füüsika lisaõppe pakkumine kõigile huvitatud esmakursuslastele.

Kursustel osalejate arv on aasta-aastalt kasvanud (vt joonis 2.3).

9,91

15,82

21,76

15,91

0

5

10

15

20

25

2009/2010 sügis 2009/2010 kevad 2010/2011 sügis 2010/2011 kevad

http://www.ttu.ee/public/u/uliopilasesindus/Kusitlused/Esmakursuslaste/TTU_esmakursuslaste_rahulolu_uuring_2011.pdf

14

Joonis 2.3 Üliõpilaste arv matemaatika ja füüsika tasandusõppes

Doktorantide ja kaugõppijate uuring

Kui möödunud aastal analüüsiti põhjalikult esmakursuslaste probleeme, siis 2010/2011.

õppeaastal viidi läbi uuringud doktorantide ja kaugõppijate vajaduste kohta.

Mare Teichmanni uuringu põhjal tehtud ettekandega saab tutvuda TTÜ siseveebis.

Vilistlaste uuring

Õppeaasta jooksul valmis Eesti kõrgkoolide ühine vilistlaste uuring, mille lõppraportiga on

võimalik tutvuda Archimedese kodulehe kaudu.

83

214

379

444

628

492

757

682

77 80

146 165

138

383

565

666

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011

Matemaatika

Füüsika

http://www.ttu.ee/siseveeb/dokumendid/juhtkonna-strateegiaseminar-19-20052011/

http://primus.archimedes.ee/kaeimasolevad-uuringud

15

3. ÕPPETÖÖ LÄBIVIIMINE/ÕPPEKORRALDUS

3.1 ÕPPEKORRALDUSLIKUD ÕIGUSAKTID 2010/2011. ÕPPEAASTAL

Õigusaktid õppetegevuse valdkonnas, mis kehtestati 2010/2011. õppeaastal:

Nõukogu määrused

1. 28. september 2010 nr 7 „Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -kord“

kehtestamine;

2. 16. november 2010 nr 10 „Tallinna Tehnikaülikooli lõpetamise eeskirja muutmine“;

3. 21. detsember 2010 nr 11 „Doktorantide atesteerimise tingimused ja kord“ kehtestamine;

4. 21. detsember 2010 nr 13 „Tallinna Tehnikaülikooli õppekava statuut“ kehtestamine;

5. 19. aprill 2011 nr 2 „Tallinna Tehnikaülikooli lõpetamise eeskirja muutmine“.

Nõukogu otsused

1. 28. september 2010 nr 85 „Ehitusteaduskonna keskkonnatehnika inseneriõppe õppekava

EAKI02 muutmine“;

2. 28. september 2010 nr 86 „Tasemeõppeteenuste tasumäärade kinnitamine 2010/2011.

õppeaastaks riigieelarvevälistele üliõpilastele, avatud ülikooli õppuritele ja eksternidele“;

3. 16. november 2010 nr 98 „Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna

materjalitehnoloogia magistriõppe õppekava muutmine“;

4. 16. november 2010 nr 99 „Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna toidutehnika ja

tootearenduse magistriõppe õppekava muutmine“;

5. 16. november 2010 nr 100 „Matemaatika-loodusteaduskonna biomeditsiinitehnoloogia

magistriõppe õppekava muutmine“;

6. 16. november 2010 nr 101 „Sotsiaalteaduskonna õigusteaduse doktoriõppe õppekava

HAJD10 kinnitamine“;

7. 21. detsember 2010 nr 105 „Tasemeõppeteenuste tasumäärade kinnitamine

riigieelarvevälistele üliõpilastele, avatud ülikooli õppuritele ja eksternidele 2011/2012.

õppeaastaks“;

8. 21. detsember 2010 nr 106 „Sotsiaalteaduskonna õigusteaduse doktoriõppe õppekava

HAJD10 nimetuse muutmine“;

9. 25. jaanuar 2011 nr 1 „Majandusteaduskonna rahvamajanduse magistriõppe õppekava

TAAM02 muutmine“;

10. 25. jaanuar 2011 nr 2 „Majandusteaduskonna rahvamajanduse bakalaureuseõppe õppekava

TAAB02 nimetuse muutmine“;

11. 15. veebruar 2011 nr 17 „Infotehnoloogia teaduskonna elektroonika ja bioonika

bakalaureuseõppe õppekava IAEB02 muutmine“;

12. 15. veebruar 2011 nr 18 „Infotehnoloogia teaduskonna elektroonika ja bioonika magistriõppe

õppekava IAEM02 uue versiooni kinnitamine“;

13. 15. veebruar 2011 nr 19 „Infotehnoloogia teaduskonna elektroonika ja kommunikatsiooni

magistriõppe õppekava IVEM11 kinnitamine“;

14. 15. veebruar 2011 nr 20 „Infotehnoloogia teaduskonna äriinfotehnoloogia bakalaureuseõppe

õppekava IABB02 muutmine“;

15. 15. veebruar 2011 nr 21 „Infotehnoloogia teaduskonna informaatika bakalaureuseõppe

õppekava IAPB02 muutmine“;

http://amphora2.ttu.ee/amphora_public/z/amphora_public/document/info?item_id=58262




http://amphora2.ttu.ee/amphora/home/oigusaktid/Noukogu_maarused/Noukogu_maarused_2010/Nr_10_16.11.doc
































16

16. 15. veebruar 2011 nr 22 „TTÜ infotehnoloogia teaduskonna ja Tartu Ülikooli küberkaitse

magistriõppe ühisõppekava IVCM09 muutmine“;

17. 15. veebruar 2011 nr 23 „Infotehnoloogia teaduskonna arvutisüsteemide magistriõppe

õppekava IASM02 uue versiooni kinnitamine“;

18. 15. veebruar 2011 nr 24 „Energeetikateaduskonna elektroenergeetika magistriõppe õppekava

AAVM02 muutmine“;

19. 15. veebruar 2011 nr 25 „Ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse inseneriõppe õppekava

EAEI02 muutmine“;

20. 15. veebruar 2011 nr 26 „Ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse magistriõppe õppekava

EAEM07 muutmine“;

21. 15. veebruar 2011 nr 27 „Ehitusteaduskonna keskkonnatehnika inseneriõppe õppekava

EAKI02 muutmine“;

22. 15. veebruar 2011 nr 28 „Mehaanikateaduskonna tootearenduse ja tootmistehnika

magistriõppe õppekava MATM02 uue versiooni kinnitamine“;

23. 15. veebruar 2011 nr 29 „Tartu Ülikooli ja TTÜ mehaanikateaduskonna tuumaenergeetika ja

tuumaohutuse magistriõppe ühisõppekava MAKM11 kinnitamine“;

24. 15. veebruar 2011 nr 30 „TTÜ mehaanikateaduskonna ja Tartu Ülikooli tuumaelektrijaamade

magistriõppe ühisõppekava MANM11 kinnitamine“;

25. 15. veebruar 2011 nr 31 „Mehaanikateaduskonna mehhatroonika bakalaureuseõppe õppekava

MAHB02 muutmine“;

26. 15. veebruar 2011 nr 32 „Mehaanikateaduskonna mehhatroonika magistriõppe õppekava

MAHM02 muutmine“;

27. 15. veebruar 2011 nr 33 „TTÜ mehaanikateaduskonna ja Eesti Kunstiakadeemia disaini ja

tootearenduse magistriõppe ühisõppekava MADM10 muutmine“;

28. 15. veebruar 2011 nr 34 „Mehaanikateaduskonna mehhanotehnika doktoriõppe õppekava

MAPD02 uue versiooni kinnitamine“;

29. 15. veebruar 2011 nr 35 „Majandusteaduskonna ärinduse bakalaureuseõppe õppekava

TABB02 muutmine“;

30. 15. veebruar 2011 nr 36 „Majandusteaduskonna ärirahanduse ja arvestuse magistriõppe

õppekava TARM02 nimetuse muutmine ja uue versiooni kinnitamine“;

31. 15. veebruar 2011 nr 37 „Majandusteaduskonna rahvusvaheliste suhete bakalaureuseõppe

õppekava TASB08 muutmine“;

32. 15. veebruar 2011 nr 38 „Majandusteaduskonna juhtimise ja turunduse magistriõppe

õppekava TATM02 muutmine“;

33. 15. veebruar 2011 nr 39 „Majandusteaduskonna rahvusvahelise ärikorralduse

bakalaureuseõppe õppekava TVTB03 uue versiooni kinnitamine“;

34. 15. veebruar 2011 nr 40 „Majandusteaduskonna rahvusvahelise ärikorralduse magistriõppe

õppekava TVTM03 uue versiooni kinnitamine“;

35. 15. veebruar 2011 nr 41 „Majandusteaduskonna majanduse doktoriõppe õppekava TADD02

muutmine“;

36. 15. veebruar 2011 nr 42 „TTÜ Tartu Kolledţi maastikuarhitektuuri bakalaureuseõppe

õppekava NAAB06 muutmine“;

37. 15. veebruar 2011 nr 43 „TTÜ Tartu Kolledţi maastikuarhitektuuri magistriõppe õppekava

NAAM06 muutmine“;













































17

38. 15. veebruar 2011 nr 44 „TTÜ Tartu Kolledţi tööstusökoloogia bakalaureuseõppe õppekava

NAEB06 muutmine“;

39. 15. veebruar 2011 nr 45 „TTÜ Tartu Kolledţi tööstusökoloogia magistriõppe õppekava

NAEM06 muutmine“;

40. 15. veebruar 2011 nr 46 „TTÜ Tallinna Kolledţi rahvusvahelise majanduse ja ärikorralduse

rakenduskõrgharidusõppe õppekava BDÄR02 muutmine“;

41. 15. veebruar 2011 nr 47 „Sotsiaalteaduskonna avaliku halduse bakalaureuseõppe õppekava

HAAB02 uue versiooni kinnitamine“;

42. 15. veebruar 2011 nr 48 „Sotsiaalteaduskonna avaliku halduse magistriõppe õppekava

HAAM02 uue versiooni kinnitamine“;

43. 15. veebruar 2011 nr 49 „Sotsiaalteaduskonna tehnoloogia valitsemise magistriõppe

õppekava HAGM09 uue versiooni kinnitamine“;

44. 15. veebruar 2011 nr 50 „Sotsiaalteaduskonna haldusjuhtimise magistriõppe õppekava

HAHM03 uue versiooni kinnitamine“;

45. 15. veebruar 2011 nr 51 „Matemaatika-loodusteaduskonna geenitehnoloogia

bakalaureuseõppe õppekava YAGB02 uue versiooni kinnitamine“;

46. 15. veebruar 2011 nr 52 „Matemaatika-loodusteaduskonna maa-teaduste magistriõppe

õppekava YAMM07 muutmine“;

47. 15. veebruar 2011 nr 53 „Matemaatika-loodusteaduskonna tervishoiutehnoloogia

magistriõppe õppekava YVEM09 uue versiooni kinnitamine“;

48. 15. märts 2011 nr 55 „Matemaatika-loodusteaduskonna maa-teaduste bakalaureuseõppe

õppekava YAMB11 kinnitamine“;

49. 15. märts 2011 nr 56 „TTÜ Virumaa Kolledţi ehitustehnika rakenduskõrgharidusõppe

õppekava RDBR06 nimetuse muutmine ja uue versiooni kinnitamine“;

50. 15. märts 2011 nr 57 „Ehitusteaduskonna keskkonnatehnika inseneriõppe õppekava EAKI02

muutmine“;

51. 15. märts 2011 nr 58 „TTÜ Tartu Kolledţi maastikuarhitektuuri bakalaureuseõppe õppekava

NAAB06 uue versiooni kinnitamine“;

52. 19. aprill 2011 nr 68 „Ehitusteaduskonna inseneriõppe õppekavades kraadide nimetuste

muutmine“;

53. 17. mai 2011 nr 72 „TTÜ Virumaa Kolledţi kütuste keemia ja tehnoloogia magistriõppe

õppekava RAKM11 kinnitamine“;

54. 17. mai 2011 nr 75 „TTÜ ja TÜ tuumaenergeetika ühisõppekavasid kinnitavate nõukogu

15.02.2011 otsuste nr 29 ja 30 muutmine“;

55. 21. juuni 2011 nr 78 „Matemaatika-loodusteaduskonna tehnilise füüsika magistriõppe

õppekava YAFM02 muutmine“;

56. 21. juuni 2011 nr 79 „Üliõpilaste vastuvõtu piirarvude kinnitamine 2011/2012. õppeaastaks“;

57. 21. juuni 2011 nr 94 „Õppetegevuse riigieelarveliste vahendite jaotamise alused“

kinnitamine.

Käskkirjad

1. 23. august 2010 nr 137 „Õppetegevust reguleerivate käskkirjade kehtetuks tunnistamine“;

2. 24. august 2010 nr 138 „Eelõppeosakonna õppeteenuste hinnakirja kinnitamine 2010/2011.

õa sügissemestriks“;







































http://amphora2.ttu.ee/amphora_public/z/amphora_public/document/list?search_form_name=10simple_search_form&_search=1&parent_id=5&catalog_id=&catalog_hidden=&search_form_selector=10simple_search_form&doctitle=%F5ppetegevust+reguleerivate+k%E4skkirjade+kehtetuks+tunnistamine&catalog=&fti_words=&submitButtonName=Otsing



18

3. 02. september 2010 nr 158 „Õppetoetuste juhendi kinnitamine“;

4. 13. september 2010 nr 169 „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tasumäärade

ja tasumise korra kinnitamine“;

5. 14. september 2010 nr 170 „Rektori 24.08.2010 käskkirja nr 138 „Eelõppeosakonna

õppeteenuste hinnakirja kinnitamine 2010/2011. õa sügissemestriks“ muutmine“;

6. 07. oktoober 2010 nr 204 „Konkursi tingimused ja kandideerimise nõuded sisseastumisel

2011/2012. õa“;

7. 08. oktoober 2010 nr 207 „Akadeemilise kalendri 2011/2012. õppeaastaks kinnitamine“;

8. 18. november 2010 nr 238 „Eelõppeosakonna õppeteenuste hinnakirja kinnitamine 2011. õa

kevadsemestriks“;

9. 16. detsember 2010 nr 256 „Diplomi ja akadeemilise õiendi duplikaadi väljaandmise korra

kinnitamine“;

10. 16. detsember 2010 nr 257 „Diplomi ja akadeemilise õiendi vormide kinnitamine“;

11. 19. jaanuar 2011 nr 22 „Vabaainete tasuta õpetamine Tallinna Tehnikaülikoolis“;

12. 25. aprill 2011 nr 111 „Rektori 09.02.2009 käskkirja nr 17 „Rektori 08.60.2006 käskkirja nr

91 „Õppekulude hüvitamise lepingute tüüpvormide kehtestamine“ muutmine“ kehtetuks

tunnistamine;

13. 02. mai 2011 nr 115 „Rektori 18.11.2010 käskkirja nr 238 „Eelõppeosakonna õppeteenuste

hinnakirja kinnitamine 2011. õa kevadsemestriks“ muutmine“;

14. 10. mai 2011 nr 118 „Konkursi tingimused ja kandideerimise nõuded sisseastumisel

2011/2012. õa“ muutmine;

15. 31. mai 2011 nr 127 „Külalisüliõpilaste õpingute korra lisa 3 muutmine“;

16. 03. juuni 2011 nr 130 „Õppekulude hüvitamise lepingu (sõlmitakse Virumaa Kolledţi REV

üliõpilastega) muutmine“.

3.2 ÕPPETEGEVUSE KORRALDUS VÄLJALANGEVUSE VÄHENDAMISEKS

Tegevused väljalangevuse vähendamiseks võib tinglikult jagada kaheks:

- sisseastumiseelsed tegevused,

- sisseastumisjärgsed tegevused.

Sisseastumiseelsed tegevused on suunatud teadlikumate, võimekamate ning motiveeritumate

üliõpilaskandidaatide leidmiseks. Nende hulka kuuluvad juba traditsioonilised tegevused:

Ülikooli avatud uste päevad, sh erialade ja õppimisvõimaluste tutvustamine,

potentsiaalsete sisseastujate kutsevaliku alane nõustamine.

TTÜ infopäevad üldhariduskoolides, sh erialade, vastuvõtutingimuste, vilistlaste

karjääriinfo ja noortele suunatud teadmusteenuste tutvustamine.

TTÜ lepinguliste partnerkoolide õpilastele suunatud tegevused. 2010/2011. õppeaasta

seisuga on ülikoolil lepingulised suhted 22 üldhariduskooliga. Koostöö raames

korraldatakse partnerkoolide õpilastele erinevaid loenguid, töötubasid ja praktikume (vt

ptk 8.4).

Koostöö üldhariduskoolidega, sh üldhariduskoolide õpilaste ja õpetajate

täienduskoolitused (õpilastele kaubamärkide all „Linnalaager“ ja „Tehnoloogiakool“ (vt

ptk 8.5).

Sisseastumiseelsete tegevuste hulka kuulub ka eelõpe. TTÜ eelõpe pakub individuaalsema

lähenemisega ja väikestes rühmades matemaatika järeleaitamise tunde 6.−12. klassini. Tundide

eesmärgiks on aidata õpilasi edasi aines ning näidata neile, et matemaatikat järjepidevalt
























19

õppides pole see enam nii keeruline. Lisaks pakub eelõpe mahukaid matemaatika, füüsika,

keemia, bioloogia jm kursusi 12. klasside õpilastele, kus õpilane saab süstemaatilise

ettevalmistuse ülikooliks (vt tabel 3.1).

Tabel 3.1 Eelõppeosakonna korraldatud ettevalmistuskursused

Kursus Aud.

tunde Algus Lõpp

Osalejate

arv

sügissemester

Matemaatika riigieksamiks 100 13.10.2010 27.04.2011 25





Füüsika riigieksamiks 60 6.10.2010 30.03.2011 18

Keemia riigieksamiks 60 28.09.2010 15.03.2011 26


Bioloogia riigieksamiks 60 15.10.2010 1.04.2011 11

Ajalugu riigieksamiks 75 16.10.2010 21.05.2011 8

Ühiskonnaõpetus riigieksamiks 75 16.10.2010 23.04.2011 5

Inglise keel riigieksamiks 100 28.09.2010 31.03.2011 10

Inglise keel riigieksamiks e-kursus 14 2.10.2010 5.03.2011 5

Kirjandiõpetus riigieksamiks 75 7.10.2010 21.04.2011 25

Kirjandiõpetus riigieksamiks e-kursus 10 9.10.2010 16.04.2011 11

Matemaatika riigieksamiks e-kursus 20 2.10.2010 2.04.2011 8

Matemaatika põhikoolile 68 25.09.2010 28.05.2011 20

Matemaatika järeleaitamise tunnid (konsult põhikoolile) 50 25.09.2010 18.12.2010 15

Matemaatika järeleaitamise tunnid (konsult gümn) 20 25.09.2010 18.12.2010 22

Matemaatika riigieksamiks Tartu 100 29.09.2010 11.05.2011 19

Matemaatika riigieksamiks Pärnu 100 2.10.2010 23.04.2011 16

Matemaatika individuaaltunnid 6 1.12.2010 15.12.2011 1

Matemaatika riigieksamiks kaugõpe 75 2.10.2010 9.04.2011 13

kevadsemester





Füüsika riigieksamiks 44 23.02.2011 1.06.2011 20


Bioloogia riigieksamiks 54 25.01.2011 18.05.2011 24

Ajalugu riigieksamiks 48 29.01.2011 21.05.2011 14

Ühiskonnaõpetus riigieksamiks 40 4.02.2011 23.04.2011 7



Inglise keel riigieksamiks e-kursus 14 22.01.2011 30.04.2011 8



Matemaatika riigieksamiks e-kursus 20 2.02.2011 30.04.2011 16

Matemaatika põhikoolile 68 25.01.2010 24.05.2011 12

Kirjandiõpetus põhikoolile 44 29.01.2011 14.05.2011 6

Matemaatika järeleaitamise tunnid (konsult põhik) 20 12.01.2011 28.05.2011 30

Matemaatika järeleaitamise tunnid (konsult gümn) 20 15.01.2011 16.04.2011 25

Matemaatika riigieksamiks Pärnu 80 7.02.2011 21.04.2011 7

20

Kursus Aud.

tunde Algus Lõpp

Osalejate

arv

Matemaatika riigieksamiks Tartu 80 7.02.2011 9.05.2011 19

Kirjandiõpetus riigieksamiks Tartu 44 20.01.2011 21.04.2011 15

Kirjandiõpetus riigieksamiks e-kursus 10 22.01.2011 23.04.2011 13

Matemaatika riigieksamiks kiirkursus 48 15.04.2011 11.05.2011 19

Inglise keel riigieksamiks kiirkursus 40 11.04.2011 27.04.2011 3

Kirjandiõpetus riigieksamiks kiirkursus 28 7.04.2011 20.04.2011 9

Matemaatika TTÜ sisseastumiskatseks 30 14.06.2011 30.06.2011 26

Matemaatika individuaalõpe 1 10.01.2011 10.01.2011 1

Inglise keele individuaalõpe 5 26.01.2011 16.02.2011 1

Keemia individuaalõpe 5 19.05.2011 1.06.2011 1

Keemia individuaalõpe 2 25.05.2011 25.05.2011 1

TTÜ-s läbiviidud sisseastumisjärgsed tegevused üliõpilaste väljalangevuse vähendamiseks on:

õppekavade, -korralduse ja vajalike tugisüsteemide arendamine;

üliõpilaste nõustamine ja nõustamissüsteemi arendamine;

uuringud üliõpilaste rahulolu, toimetuleku ja väljalangemispõhjuste kohta;

töö esmakursuslastega (tuutorlus, eelnädal esmakursuslastele, eneseanalüüsi ja -juhtimise

alased seminarid, e-õppe kursused);

töö väljalangemisohus üliõpilastega;

alusõppe „harjutamine“ ning tasandusõpe matemaatikas ja füüsikas.

Üliõpilaste nõustamine ja nõustamissüsteemi arendamine

TTÜ õppurite vajaduspõhiseks ja tulemuslikumaks toetamiseks arendatakse pidevalt

olemasolevat nõustamissüsteemi, uuendatakse nõustamisviise ja -meetodeid, laiendatakse

nõustajate võrgustikku ning tõstetakse nõustamise kvaliteeti. Üksikasjalikum info üliõpilaste

nõustamistegevuste kohta 2010/2011. õppeaastal on esitatud ptk 5.3 „Üliõpilaste nõustamine“.

Töö esmakursuslastega

Eelnädal esmakursuslastele

Ülikooliellu hõlpsamaks sulandumiseks korraldatakse uutele tudengitele jätkuvalt eelnädalat, sh

jagatakse õppekorraldusalast infot süstemaatiliselt nii esimese kõrgharidusastme üliõpilastele kui

ka magistrantidele ja doktorantidele. Eelnädalal toimuvad loengud ülikooli õpingukorraldusest,

üliõpilaselust ja pakutavatest tugiteenustest (karjääri- ja psühholoogiline nõustamine,

stipendiumid, erivajadustega tudengite toetamine jne). Lisaks antakse teavet

sportimisvõimalustest, matemaatika ja füüsika tasandusõppest, enesejuhtimise kursusest ning

raamatukogu andmebaaside kasutamisest. Uustulnukatele osutavad igakülgset abi kollastes

särkides tuutorid − vastava teaduskonna vanema kursuse üliõpilased. 2010/2011. õa pandi

rohkem rõhku tuutorlusele ning tudengite sisseelamist toetati personaalsemalt.

2010/2011. õppeaasta sügisel viidi läbi esmakursuslaste rahulolu uuring hindamaks eelnädala

korraldust ning tudengite rahulolu sellega. Üliõpilaste tagasiside ja ettepanekud kinnitasid

eelnädala tegevuste vajalikkust ning info otstarbekust. Tagasiside tulemuste põhjal

korrigeeritakse 2011. a eelnädala tunniplaani.

Üliõpilaste enesejuhtimise ja eneseanalüüsi oskuste arendamine

Ülikoolis eduka õppimise ja eluga toimetuleku eelduseks on oskus õppida, olla teadlik iseendast,

oma võimetest, motivatsioonist ja võimalustest. Toetamaks ja arendamaks üliõpilaste

eneseanalüüsi, enesejuhtimise ja probleemidega hakkama saamise oskusi, pakutakse kõigile

esmakursuslastele sissejuhatava loengu ja/ning teistele e-õppena Mare Teichmanni kursust

„Enesejuhtimine“. Põhilised teemad, mida seal käsitletakse, on: enesejuhtimine, ajajuhtimine,

21

finantside juhtimine, õpioskused ning stressiga toimetulek. 2010/2011. õppeaasta jooksul

deklareeris ainet ligikaudu 600 üliõpilast, kursust on külastanud üle 14 000 üliõpilase.

Digiõppena on võimalik soovijatel osaleda ka kursusel „Eneseanalüüs“, mis keskendub VÕTA

võimalustele, elukestvale õppele ja eesmärkide seadmisele. Sihtgrupiks ja heaks abivahendiks

ennekõike ülikooliõpingute taasalustajatele. Kursus on kõigile tasuta.

Rebasetest

Traditsiooniliselt toimub kõigile esmakursuslastele „rebasetest“, mis aitab määratleda üliõpilaste

toimetuleku ohutegurid ja pakub erinevate õppimisprobleemide ületamiseks vastavaid

tegutsemisjuhiseid.

Primuse poolt toetatud tegevused

Primus programmi 6. alaprogrammi (õppija toimetuleku toetamine) raames tegeleti nii uute

initsiatiivide algatamise kui traditsiooniliste tegevuste jätkamisega:

Teaduskonniti alustati vastavate seminaride läbiviimist, et pakkuda õpingute

katkestajatele võimalusi õpingute jätkamiseks ning ergutada neid lõputöid kirjutama.

2011. a kevadel viis sotsiaalteaduskond läbi esimese pilootseminari, millest võttis osa 28

üliõpilast.

2010/2011. a korraldati infoüritusi erivajadustega tudengitele tähelepanu pööramiseks,

nende õppimisvõimaluste lihtsustamiseks. Infopäevade põhiteemaks oli erivajadustega

üliõpilaste liikumisteed TTÜ-s ning pakutavad tugiteenused. Mais toimunud üritusele

„Pane oma meeled proovile!“ olid kaasatud ka välisüliõpilased, väliseksperdid ja

-külalised. Tegevustena kasutati aktiivset simulatsioonimeetodit. Osalejad said proovida

takistuste ületamist ratastooliga, tegevusi nägemisvälja muutvate prillidega, tutvuda

juhtkoera, nägemis- ja kuulmispuuet kompenseeriva tehnikaga ning õppida viipekeelt.

Algajatele õppijatele anti traditsiooniliselt välja infovoldikuid ja märkmikke, et aidata

tudengitel ülikoolis paremini orienteeruda, erinevatele muredele kiirelt vastuseid ning

vajalikke kontakte leida. Raamatukokku telliti vastavasisulist kirjandust.

Populaarseimateks teosteks olid tudengi käsiraamat „Õppimine kõrgkoolis“, trükistest

TTÜ Rebaseaabits ja üleülikooliste nõustajate voldik „Suunaviit Tipikale“.

Selleks, et suurendada esmakursuslaste õpimotivatsiooni ja huvi valitud eriala vastu

alustati õppeaasta lõpul erialase sisseelamisprogrammi väljatöötamist bakalaureuseastme

esimese kursuse üliõpilaste jaoks. Programm viiakse läbi esimese õppesemestri jooksul

ning selle raames on plaanitud tutvustada noortele õppekavas olevate õppeainete

praktilisi väljundeid, nende seotust tööandjate ootuste ja lõpetajate konkurentsivõimega

tööjõuturul. Sisseelamisprogrammi pilootprojekt viiakse läbi 2011/2012. õa

sügissemestril energeetikateaduskonnas.

3.3 VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSTE ARVESTAMINE – VÕTA

VÕTA rakendamise kvaliteedi arendamisel oli üheks oluliseks tegevuseks TTÜ

õppeinfosüsteemis (ÕIS) VÕTA e-taotlusvormide arendamine lähtuvalt Vabariigi Valitsuse

12.03.2003 määruse nr 76 „Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid“ muutmisest.

ÕIS-is on neli liiki VÕTA ülekandelehti: TTÜ aine, töökogemus, täienduskoolitus ja välisaine.

TTÜ VÕTA nõukoda tuli kokku maikuus, et vaadata üle VÕTA tasumäärade kehtestamise

alused ja nende põhjendatus, kooskõlastati VÕTA taotluse pabervormid ja arutleti VÕTA

kvaliteedikontrolli tagamise teemadel. Otsustati, et võimalusel tuuakse suuremahulised ja

keerulisemad VÕTA hindamised igast teaduskonnast VÕTA nõukogu päevakorda, tagamaks

üleülikoolilist kvaliteeti ja juurutamaks süsteemsema kvaliteedimehhanismi rakendumist.


22

Jätkus VÕTA-alase statistika kogumine VÕTA nõustajatelt ja hindajatelt. 2010/2011. õppeaasta

VÕTA statistikast annab täpsema ülevaate tabel 3.2.

Tabel 3.2 TTÜ VÕTA statistika üldkokkuvõte 2010/2011. õppeaastal

Nr Statistika

2010/2011

sügissemester

2010/2011

kevadsemester

2010/2011. õa

kokku

1 Õppekava täitmiseks esitatud

taotluste arv, sh: 650 708 1358

varasemate õpingute arvestamine 551 573 1124

täienduskoolitus 58 74 132

töökogemus 39 59 98

mitmekomponendiline arvestamine 2 2 4

2 Arvestatud ainepunktide arv 14876 13296 28172

3 Nõustatavaid kokku 2130 2023 4153

4 Nõustamise tunde kokku 1034 1017 2051

Jätkus VÕTA-alaste seminaride/koolituste läbiviimine TTÜ-s (vt tabel 3.3). Teist aastat järjest

toimus VÕTA nõustajate õppereis. Seekord külastati Soome Aalto Ülikooli, kus kohtuti sealsete

VÕTA spetsialistidega – vahetati kogemusi VÕTA toimimise alal, jagati parimaid praktikaid ja

tutvuti Soome kõrgharidussüsteemi ja Aalto Ülikooli teaduskondade ja õppetööga.

Tabel 3.3 2010/2011. õa toimunud TTÜ VÕTA-alased seminarid

Nr Seminari põhiteema Sihtgrupp Toimumis-

aeg

Osalejate

arv

1 TTÜ Virumaa Kolledţi VÕTA

seminar

TTÜ Virumaa Kolledţi

õppejõud, VÕTA nõustajad ja

hindajad

29.10.2010 12

2 TTÜ VÕTA nõustajate õppereis

Aalto Ülikooli

TTÜ VÕTA nõustajad 15.−16.11.2010 10

3 Eneseareng: eile, täna ja homme TTÜ tudengid 3.12.2010 ja

10.12.2010

12

4 TTÜ Tartu Kolledţi VÕTA

seminar

TTÜ Tartu Kolledţi õppejõud,

VÕTA nõustajad ja hindajad

9.12.2010 11

5 TTÜ VÕTA nõustajate ja

hindajate seminar: VÕTA ja ÕIS,

ülevaade VÕTA võrgustikul

arutatust, VÕTA nädala

planeerimine

TTÜ VÕTA hindajad ja

nõustajad

4.03.2011 23

6 TTÜ VÕTA hindajate

infoseminar

TTÜ VÕTA hindajad 12.04.2011 21

7 TTÜ VÕTA infopäev Tudengid, sisseastujad, õpingud

varem katkestanud

15.04.2011 30

8 Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja

Tallinna Tehnikaülikooli VÕTA

nõustajate ja hindajate ühisseminar

TÜ, TTÜ ja TLÜ kõrgkooli

VÕTA nõustajad ja hindajad

27.−28.04.2011 39

(sh 13 TTÜ-st)

9 TTÜ VÕTA nõukoja liikmete ja

hindajate lühiseminar

TTÜ VÕTA nõukoja liikmed ja

VÕTA hindajad

12.05.2011 15

10 TTÜ Tallinna Kolledţi VÕTA

seminar

TTÜ Tallinna Kolledţi

õppejõud, VÕTA nõustajad ja

hindajad

20.05.2011 13

11 Vastuvõtt ja VÕTA TTÜ vastuvõtutöötajad 14.06.2011 52

Lisaks TTÜ-s korraldatavatele VÕTA-alastele seminaridele ja koolitustele said TTÜ VÕTA-ga

seotud töötajad osaleda ka Primus programmi poolt korraldatavatel kesksetel koolitustel nagu

23

näiteks alustavate VÕTA hindajate seminaril „Varasemate õpingute ja kogemuste hindamine

kõrgkoolis“ (TTÜ-st 4 osalejat) ja nõustajatele mõeldud täiendusõppekursusel „VÕTA taotleja

nõustamine kõrgkoolis“ (TTÜ-st 4 osalejat).

Õppeaasta lõpus toimus kokkusaamine Tallinna Ülikooli VÕTA üleülikoolilise koordinaatori ja

IT osakonna juhatajaga, eesmärgiga arutada võimalikke edasisi koostöökohti õppeinfosüsteemis

varasemate õpingute ja töökogemuse taotlusvormide nii sisulisel kui tehnilisel arendamisel.

Edaspidist koostööd planeeritakse ÕIS-i VÕTA e-taotlusvormide täiendamisel.

3.4 ÕPPETEGEVUSE SEOSTAMINE PRAKTIKAGA

Praktikaga puutub õpingute ajal kokku iga tudeng. Praktika võib olla üliõpilase elu esimene

erialane töökogemus, millest võib alguse saada edasine tööalane karjäär. Praktika olulisust

rõhutavad nii tudengid, tööandjad kui õppejõud, kuid arvamusi selle kohta, kuidas praktika peaks

olema korraldatud, on erinevaid.

2010. a novembris-detsembris viidi siseauditi osakonna ja õppeosakonna poolt läbi siseaudit

praktikavaldkonna regulatsioonide ja praktikakuraatorite tegevusele tagasiside saamiseks.

Auditeeriti 2009. ja 2010. a praktikadokumentatsiooni, kehtestatud siseregulatsioone ning tehti

intervjuusid. Auditi tulemusena selgus, et kõik TTÜ siseregulatsioonid on olulises osas

vastavuses kehtivate riiklike õigusaktidega, kuid parandada võiks osapoolte vahelist infovahetust

ja koostööd.

Saamaks teada, millised on TTÜ üliõpilaste senised isiklikud kogemused ja ootused praktika

osas, viidi 2011. a aprillis õppeosakonna ja üliõpilasesinduse koostöös läbi küsitlus TTÜ

õppekavade ja õppeastmete praktikakorralduse kohta. Küsitlustulemuste kokkuvõte valmib 2011.

a sügisel ning see saab olema oluliseks sisendiks praktikakorralduse süsteemi edasiarendamisel.

Praktikapakkumisi edastavad ja vahendavad erialadepõhiselt teaduskonnad, lisaks

üleülikooliliselt ka TTÜ karjääriteenistus. 2010/2011. õppeaasta jooksul avaldasid tööandjad

karjääriteenistuse kodulehel 109 kuulutust, millega otsiti enamat kui 200 praktikanti (vt joonis

3.1). Tööpakkumiste stendile käisid ettevõtjad ise oma kujundusega plakateid lisamas. Statistika

järgi on populaarseimad praktikapakkumiste kuud september, märts, aprill ja mai.

Joonis 3.1 Praktikakuulutusi karjääriteenistuses

Tänaseks on tööpakkumiste listiga ühinenud 706 tudengit, praktikapakkumisi saavad e-mailile

388 üliõpilast.

17 13

12 11 11 11

10 5 5 5

3 1 1 1 1 1 1

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18

arvutid/infotehnoloogia/internet

turundus/reklaam

energeetika

tootmine

logistika/transport

kinnisvara

elektroonika

mehhatroonika

toiduainetetööstus

24

SEB Suveülikool

Ettevõtete ja ülikooli vahelistest koostööprojektidest oli olulisim SEB Suveülikool. TTÜ ja AS

SEB Panga koostöös korraldatud konkursi raames sai SEB Suveülikooli suvisest

praktikaprogrammist osa 16 TTÜ tudengit. Esmakordselt pakkus karjääriteenistus teenusena

kandidaatide seas esmase valiku tegemist.

2007/2008. õa algusest toetatakse Erasmus programmi raames ka üliõpilaste välispraktikat.

2010/2011. õppeaastal oli välispraktikante kokku 20 − neist 1 majandusteaduskonnas, 2

matemaatika-loodusteaduskonnas, 1 keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas,

1 energeetikateaduskonnas, 6 infotehnoloogia teaduskonnas, 9 mehhaanikateaduskonnas.

Riigiti jagunes tulijate arv: 1 Türgist, 1 Šveitsist, 1 Saksamaalt, 1 Leedust, 1 Soomest, 1

Suurbritanniast, 3 Hispaaniast, 3 Lätist, 7 Prantsusmaalt.

Väljaminevaid praktikante oli 2010/2011. õppeaastal 27. Käidi praktikal Itaalias (4), Lätis (5),

Soomes (4), Saksamaal (1), Iirimaal (1), Hispaanias (2), Prantsusmaal (6), Ungaris (1), Austrias

(1), Portugalis (1), Rootsis (1).

Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnast käis praktikal 2 üliõpilast, TTÜ Virumaa

Kolledţist 5, TTÜ Kuressaare Kolledţist 1, ehitusteaduskonnast 2, majandusteaduskonnast 6,

sotsiaalteaduskonnast 5, mehaanikateaduskonnast 2, energeetika teaduskonnast 2, TTÜ Tartu

Kolledţist 1 ja infotehnoloogia teaduskonnast 1 üliõpilane.

IAESTE organisatsiooni kaudu käis praktikal 2 üliõpilast – 1 Hispaanias ja 1 Austrias. Mõlemad

said ka Erasmus stipendiumi.

2010/2011. õppeaastal õppis TTÜ-s 226 vahetusüliõpilast erinevatest partnerülikoolidest või

omal algatusel. Lisaks 6 IASTE praktikanti, 9 LLP/Erasmus praktikanti ja 5 muude

stipendiumite alusel praktikal olnud tudengit.

3.5 ÕPPETEGEVUSE RESSURSID

3.5.1 RUUMIRESSURSSIDE ISELOOMUSTUS

Seisuga 01.07.2011 on TTÜ omandis olevate ruumide üldpind 158 868 ruutmeetrit. Kõigi

omandis või kasutuses olevate ruumide kasulik pind on 112 045 ruutmeetrit.

Ülikooli pindade jaotus sihtotstarbe järgi:

Pindala m²

% kogu

pinnast

Õppeotstarbeline (m2)* 31 343,00 20%

Teadusotstarbeline (m2)* 34 330,00 22%

Administratiivne (m2)* 5 363,00 3%

Teaduslik raamatukogu (m2)* 10 274,00 6%

Spordibaasid (m2)* 5 647,00 4%

Muuseumid (m2)* 3 017,00 2%

Üliõpilaselamud (m2)* 22 071,00 14%

Abiruumid, tehnilised ruumid (m2) 45 256,00 28%

Põhitegevuseks mittevajalikud ruumid 1 567,00 1%

KOKKU 158 868,00 100%

* kasulik pind

Abiruumid ja tehnilised ruumid on maa-alused parklad, garaaţid, ühendatud teede (sh koridoride

ja trepikodade) pinnad, tehnilised ruumid (sh ventilatsioonikambrid, alajaamad, serveriruumid

jms).

25

3.5.2 ÕPPERUUMIDE TÄITUVUS

2010/2011. õppeaastal oli tunniplaaniga hõivatud 72 üldkasutatavat auditooriumi.

Suuri ruume vooruloengute paigutamiseks oli 12 (65−210 kohta). Paari rühma mahutavaid

auditooriume oli 18 (40−64 kohta). Ühe rühma kaupa tundide paigutamiseks oli 34 auditooriumi

(21−39 kohta). Väikeseid ruume, kuhu mahuvad poolrühmad või väga väikesed rühmad oli 8

(10−21 kohta). Esitlustehnika puudub 11-s auditooriumis.

Sügissemestril koostati tunniplaan 367-le statsionaarõppe rühmale ning 65-le kaugõppe rühmale.

Kevadsemestril 344-le statsionaarõppe rühmale ning 62-le kaugõppe rühmale.

Alltoodud joonisel 3.2 on näha erinevate suurustega üldkasutatavate auditooriumite hõivatus

päevade lõikes sügissemestril. Kell 10, 12 ja 14 on palju 100% hõivatust. Joonistel ei ole

kajastatud korraliselt toimuvaid konsultatsioone ja muid õppetööga seotud tunniplaanivälised

tegevusi (eelõpe, täiendõpped, kontrolltööd jne). Õhtuti kasutavad auditooriume ülikooli

erinevad taidlusrühmad ning eelõppeosakond. Samuti ei kajastu joonistel kaugõppe rühmade

ruumikasutus.

42

100 100 92

100

84 75

34

62

100 100

89

100

73

21

62

86 95

80

95

71

50

88

75

63

88

75

38

0

20

40

60

80

100

8.00 10.00 12.00 14.00 16.00 17.45 19.30

Esmaspäev

65-210

kohta

40-64

kohta

22-39

kohta

10-21

kohta

67

100 100 100 92 92

67 67

95 95 95

67 62

45 50

77

89 89 86

71

50 50

75

100 100

75 75

38

0

20

40

60

80

100

8.00 10.00 12.00 14.00 16.00 17.45 19.30

Teisipäev

65-210

kohta

40-64

kohta

22-39

kohta

10-21

kohta

75

100 100 100

67 75

42 50

84

100 100

73 73

50 56

83 86 89 83

77

33

88

100 100 100

75 75

63

0

20

40

60

80

100

8.00 10.00 12.00 14.00 16.00 17.45 19.30

Kolmapäev

65-210

kohta

40-64

kohta

22-39

kohta

10-21

kohta

26

Joonis 3.2 Auditooriumide täituvus

84

100

84 84

59

84 75

50

84 89

100 89

67 56

65

95 95 89

83

68

45 38

63

100 100

75

50

38

0

20

40

60

80

100

8.00 10.00 12.00 14.00 16.00 17.45 19.30

Neljapäev

65-210

kohta

40-64

kohta

22-39

kohta

10-21

kohta

75

92

75

50

25 25 25 23

78

89

62

39

50 45

71

83 83 83

48 42 39

50

88

63

100

38

25

38

0

20

40

60

80

100

8.00 10.00 12.00 14.00 16.00 17.45 19.30

Reede

65-210

kohta

40-64

kohta

22-39

kohta

10-21

kohta

27

4. ÕPPEJÕUD

4.1 ÕPPEJÕUDUDE ARV JA KVALIFIKATSIOON

TTÜ teaduskondade, teadusasutuste ning kolledţite koosseisus oli 01.10.2011 seisuga kokku 612

õppejõu ametikohta, mida täideti hõivega 496,45 (vt lisa 5 tabel 5.1).

Õppejõududest on doktorikraadi või sellega võrdsustatud NL kandidaadikraadiga 54% ning

magistrikraadiga 29%.

Õppejõudude koosseis ametikohtade liikide arvu/ täidetud ametikohtade alusel seisuga

01.10.2011:

professor ja külalisprofessor 142/118,05

dotsent 160/127,75

assistent 85/68,5

lektor 216/175,15

õpetaja 9/7

Kokku 612/496,45

4.1.1 TEADUSKONNAD JA TEADUSASUTUSED

Teaduskondade ja teadusasutuste õppejõudude ametikohtadest on seisuga 01.10.2011 täidetud

428,05 (01.10.2010 – 439,15). Kokku töötab 01.01.2011 teaduskondades ja teadusasutustes

õppejõuna 533 (01.01.2010 − 526) töötajat (vt lisa 5 tabel 5.1). Teaduskondade ja

teadusasutustes on ühe õppejõu kohta 26,55 üliõpilast.

Teaduskondade ja teadusasutuste õppejõudude kvalifikatsioon ametikohtade lõikes:

Doktor Teaduste kandidaat Magister Ülikooli diplom

professor,

külalisprofessor 72

professor,

külalisprofessor 65 külalisprofessor 2 külalisprofessor

1

dotsent 80 dotsent 60 dotsent 0 dotsent 2

assistent 8 assistent 1 assistent 58 assistent 15

lektor 7 lektor 14 lektor 91 lektor 53

õpetaja 0 õpetaja 0 õpetaja 0 õpetaja 4

Kokku 167 140 151 75

Muudatused teaduskondade ja teadusasutuste õppejõudude arvus ja struktuuris õppeaasta alguse

seisuga on alates 2001/2002. õppeaastast olnud järgmised:

Õppeaasta

arv/täidetud

ametikohad

2001/

2002

2002/

2003

2003/

2004

2004/

2005

2005/

2006

2006/

2007

2007/

2008

2008/

2009

2009/

2010

2010/

2011

2011/

2012

õppejõud

kokku

482 488 477 469 490 500 502 553 538 526 533

431 413 413,5 401 416,8 415,9 416 457 437 439,2 428,1

professor 106 103 104 104 108 109 116 118 136 134 140

99,25 97 97 96 103,5 98,25 104 108 117 121,9 116,6

erak. professor 1 6 6 8 8 10 12 19 0 0 0

1 4,5 4 5 5 7 7,25 12,6 0 0 0

dotsent 160 153 145 136 139 144 147 158 151 141 142

137,8 132,8 125,5 115 116,5 116,2 117 125 118 113 111,8

assistent 70 83 87 89 93 95 90 89 80 77 82

51,25 63,5 72,25 73,5 78,5 76,5 74,7 73,8 64 60,5 65,5

28

Õppeaasta

arv/täidetud

ametikohad

2001/

2002

2002/

2003

2003/

2004

2004/

2005

2005/

2006

2006/

2007

2007/

2008

2008/

2009

2009/

2010

2010/

2011

2011/

2012

lektor 141 139 131 128 138 142 137 165 167 170 165

119,8 120,3 110,8 108 114,3 118 114 134 135 140,6 131,3

õpetaja 4 4 4 4 4 0 0 4 4 4 4

4,0 4 4 4 4 0 0 4,0 3,25 3,2 3

4.1.2 KOLLEDŽID

Ülikooli neljas kolledţis on 01.10.2011 seisuga täidetud 68,4 (01.10.2010 – 73,10 ). Kokku

töötab 01.01.2011 kolledţites õppejõuna 79 (01.01.2010 − 83 ) töötajat (vt lisa 5 tabel 5.1).

Seega on kolledţites ühe õppejõu kohta 28,63 üliõpilast. Suur suhe tuleneb tunnitasuliste

õppejõudude kasutamisest TTÜ Tallinna Kolledţis ja TTÜ Kuressaare Kolledţis.

Kolledţite õppejõudude kvalifikatsioon ametikohtade lõikes:

Doktor Teaduste kandidaat Magister Ülikooli diplom

professor,

külalisprofessor 1 professor 1 professor 0 professor

0

dotsent 10 dotsent 7 dotsent 0 dotsent 1

assistent 1 assistent 0 assistent 0 assistent 2

lektor 0 lektor 4 lektor 23 lektor 24

õpetaja 0 õpetaja 0 õpetaja õpetaja 5

Kokku 12 12 23 32

Muudatused kolledţite õppejõudude arvus ja struktuuris õppeaasta alguse seisuga on alates

2001/2002. õppeaastast olnud järgmised:

Õppeaasta

arv/täidetud

ametikohad

2001/

2002

2002/

2003

2003/

2004

2004/

2005

2005/

2006

2006/

2007

2007/

2008

2008/

2009

2009/

2010

2010/

2011

2011/

2012

õppejõud

kokku

20 23 25 29 47 42 70 77 78 83 79

15,5 20,5 22,75 25,75 43 38,5 59,55 66,1 67,9 73,1 68,4

professor 0 0 0 0 0 0 2 2 3 1 2

0 0 0 0 0 0 1,25 1,25 2,25 1 1,5

dotsent 4 5 4 8 9 11 19 22 21 18 18

3,5 4,5 4 7 9 10 16,05 17,35 17 16 16

assistent 0 3 4 2 3 1 1 1 2 2 3

0 3 4 2 2,75 1 1 1 2 1,5 3

lektor 10 13 12 15 25 25 39 42 44 54 51

7,25 11 9,25 13 23,25 23,75 34 37,75 40,5 47,85 43,9

õpetaja 6 2 5 4 10 5 9 10 12 8 5

4,8 2 5 3,75 8 3,75 7,25 8,8 9,4 6,75 4

29

4.2 NÕUDED ÕPPEJÕUDUDE TÖÖLEVÕTMISEL

Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise personali (õppejõud ja teadustöötajad) ametijuhend on

kinnitatud nõukogu 16.10.2007 otsusega nr 74. Nõuded õppejõudude ja teadurite tööle võtmisel

on vastavuses riiklike õigusaktidega: „Ülikooliseadus“ ja „Kõrgharidusstandard“.

TTÜ akadeemilise personali ametijuhendis on sätestatud:

akadeemiliste ametikohtade nimetused;

akadeemilise tegevuse liigid: õppetöö ja õppearendustegevus, teadustöö ja

teadusarendustegevus ning muu eelnevaga seotud tegevus (enesetäiendamine, eriala

populariseerimine jms);

akadeemilised õigused ja kohustused;

akadeemilise tegevuse aruandluse ja töö tulemuslikkuse hindamise alused;

nõuded akadeemilistele ametikohtadele kandideerimiseks, töökirjeldused ja eeldatavad

töötulemused professorile, dotsendile, lektorile, assistendile ja õpetajale, juhtivteadurile,

vanemteadurile ja teadurile.

Professori, dotsendi, juhtivteaduri ja vanemteaduri ametikohtadele saavad kandideerida,

vastavuses riiklikele õigusaktidele, isikud, kellel on doktorikraad või sellele vastav

kvalifikatsioon.




30

5. ÜLIÕPILASED

5.1 ÜLIÕPILASTE ARV

Üliõpilaste arv õppeaasta algul aastatel 2004−2011 on toodud lisas 6.

2010/2011. õppeaasta algul (seisuga 01.10.2010) õppis TTÜ-s 14 151 üliõpilast, neist

riigieelarvelistel õppekohtadel 6936 (49%) ja riigieelarvevälistel 7215 (51%). Suurim

teaduskond on majandusteaduskond, kus õppis sügissemestri algul 3131 üliõpilast. Suuruselt

teine on infotehnoloogia teaduskond, kus õppis 2363 üliõpilast. Väikseim on keemia- ja

materjalitehnoloogia teaduskond 675 üliõpilasega. Ülikooli neljas kolledţis õppis kokku 2262

üliõpilast (16%). Kaugõppes õppis 2583 üliõpilast (18%).

Rahvusvahelise tasemeõppe õppekavadel (õppekavadel, kus võimalik inglisekeelne õpe) õppis

2010/2011. õppeaastal kokku 2727 üliõpilast, neist 460 olid välisüliõpilased. Doktoriõppes õppis

35 välisüliõpilast ja eestikeelsetel tasemeõppekavadel 7 välisüliõpilast.

Välisüliõpilaste osakaal õppetasemeti :

Õppetase Välisüliõpilasi Välisüliõpilaste

%

Kokku

üliõpilasi

Bakalaureuseõpe (ingliskeelsed õppekavad) 290 23,3 1246

kogu bakalaureuseõpe 290 4,3 6626

Magistriõpe (ingliskeelsed õppekavad) 128 18,3 698

kogu magistriõpe 128 3,6 3532

Doktoriõpe 35 4,5 783

ülejäänud õppekavad 7 0,1 11424

Ülikool kokku 460 3,3 14151

Lisas 10 on toodud välisüliõpilaste arv õppeaastate, õppekavade ja õppeastmete kaupa.

2010/2011. õppeaastal õppis välisüliõpilasi 56 riigist, enim oli Soomest (215), Lätist (29) ja

Hiinast (26). Välisüliõpilaste koguarv kasvab pidevalt.

5.2 ÜLIÕPILASTE EDASIJÕUDMINE

Lisas 7 on toodud andmed üliõpilaste edasijõudmise kohta.

Sügissemestril osales õppetöös 10 500 üliõpilast (so 74% arvelolevatest) ja kevadsemestril 9321

üliõpilast (so 69% arvelolevatest).

Üliõpilased on häälestunud täiskoormusega õppele – deklareeritakse reeglina 75%

nominaalkoormusest. Tegelikult sooritatakse 67% nominaalkoormusest (vt lisa 7 tabel 7.2).

Täiskoormusega õppivate üliõpilaste arv on põhiõppes ca 50% ja magistriõppes ca 41%.

Täiskoormusega õppivate üliõpilaste protsent õppeaastati:

Õppeaasta 2002/

2003

2003/

2004

2004/

2005

2005/

2006

2006/

2007

2007/

2008

2008/

2009

2009/

2010

2010/

2011

Põhiõpe 39,8 44,5 40,7 40,1 42,1 41,7 54,5 52,8 50,1

Magistriõpe 30,2 29,3 27,4 35,2 33,1 34,7 40,6 41,1 41

RE õppekohtadel õppivatel üliõpilastel on edasijõudmine (täiskoormusega õpe) nii põhiõppes

kui magistriõppes selgelt parem kui REV õppekohtadel õppijatel.

Täiskoormusega õppes õppimine on teaduskondades ja kolledţites üsna erinev (vrdl andmeid lisa

7 tabelites 7.4 ja 7.5).

31

5.3 ÜLIÕPILASTE NÕUSTAMINE

TTÜ nõustajate eesmärk on aidata kaasa üliõpilaste tuleviku teadlikule kujundamisele, nende

edukale toimetulekule õppetöös ja hiljem ka tööturul. Hästitoimiv nõustamine peaks väljenduma

väljalangevuse vähenemises, nominaalajaga lõpetajate arvu kasvus ning akadeemilise ja

töömaailma vajaduste integreerituses.

2011. a kevadel viidi õppeosakonnas läbi TTÜ nõustamissüsteemi ning õppeosakonna poolt

pakutavate nõustamisteenuste analüüs. Selgunud kitsaskohtadest lähtuvalt 2011/2012. õa jooksul

pakutavad teenused süstematiseeritakse, tõhustatakse teenuste juhtimist ning parendatakse

kommunikatsiooni.

Nõustamise kaart, kelle poole tudengid erinevates küsimustes pöörduda saavad on alljärgnev:

Individuaalsel karjäärinõustamisel käis 2010/2011. õppeaastal 236 inimest (sh tudengid,

sisseastujad, vilistlased) (vt joonis 5.1). Enamlevinud probleemid karjäärinõustamisele tulles olid

erialavalik, erialavahetus (1−2 kursuse tudengitel), CV koostamine ning praktika- ja töökoha

otsimine. Vene keelt emakeelena kõnelevatel tudengitel oli teistest enam raskusi

õppekorraldusest arusaamisega, inglise keelt kõnelevatel tudengitel oli suureks murekohaks Eesti

praktika- ja töövõimalused.

32

Joonis 5.1 Klientide arv karjäärinõustamisel

Varasemast rohkem tunti 2010/2011. õppeaasta jooksul huvi ka grupiseminaride vastu. Eriti

populaarsed olid teemad unistuste töökohast, ajajuhtimisest, ettevõtlusest ning CV ja kaaskirjade

koostamisest. Karjääriteenuse vahendusel korraldati 25 grupiseminari, millest võttis osa 248

tudengit (sh ka ülikooli töötajad).

Nõustamiste arv karjääriteenistuses kolmel viimasel õppeaastal on toodud joonisel 5.2.

Joonis 5.2 Nõustamiste arv karjääriteenistuses

Psühholoogilise nõustamise dünaamika on toodud alljärgnevas tabelis.

Õppeaasta Nõustatud

üliõpilaste arv

Neist

mehi/naisi

Korduvalt

nõustatute arv

(üle 2x)

Nõustamiste

arv kokku

(60−90 min)

2006/2007 22 7/15 6 54

2007/2008 42 18/24 20 174

2008/2009 37 20/17 21 181

2009/2010 55 32/23 26 223

2010/2011 90 44/46 40 326

0

50

100

150

200

250

300

350

2008/2009 2009/2010 2010/2011

94 79

236

176 130

327

10 16 4

Individuaalne nõustamine

Grupiseminarid/nõustamine

Kutsevalikutestid

0

50

100

150

200

250

2008/2009 2009/2010 2010/2011

101 86

248

6 17 21

2 2 4

Individuaalsed

nõustamised

Karjääriseminarid

Kutsevalikutestid

(seminar)

33

Erivajadustega tudengite nõustamine

Alates 2009/2010. õppeaastast hakati programmi PRIMUS toel pakkuma erivajadustega

üliõpilastele stipendiume ning muid toetusi, et hõlbustada nende ülikooliõpinguid. 2010. aastast

nõustab erivajadustega üliõpilasi lisaks TTÜ psühholoogile ka erivajadustega üliõpilaste

nõustaja. Erivajadustega tudengite nõustamisel rakendab TTÜ mitmetes riikides levinud nn

„sarnase nõustamise“ ehk reaalse praktilise kogemuse baasil nõustamise loogikat, s.t

erivajadustega üliõpilasi nõustab isik, kes on ka ise reaalselt erivajadusega. Tegevusi rahastab

EL Struktuurifondide programm Primus.

2010/2011. õppeaasta jooksul viidi lisaks individuaalsetele nõustamistele läbi ka üleülikoolilisi

infopäevi, kus tähelepanu keskmes oli teemad erivajadustega tudengite liikumisest, nende

igapäevaelust ja neile õpikeskkonna loomisest.

Valmis ka erivajadustega tudengite infoveeb, kust leiab vajalikku teavet nii

nõustamisvõimaluste, ruumide ligipääsude kui muu õppimiseks olulise kohta.

2010. aastal viidi programmi PRIMUS toel läbi TTÜ õppehoonete ja ühiselamute

ligipääsetavuse kaardistus, andmed on leitavad liikumispuudega inimeste infoportaalist.

Tudengiveeb

Esiletõstmist väärib Eesti kõrgkoolide vahelise koostööprojektina valminud üle-eestilise

tudengiportaali „Tudengiveeb“ projektitaotlus innovatsioonimeetmesse , mille eesmärgiks on

koondada kõrgkoolide ülesed õppimist, töötamist ja toimetulekut toetavad materjalid.

Tudengiportaal parendaks info ja nõustamise kättesaadavust, seoks tööandjad kõrgkooli- ja

praktikateemadega, pakuks neile teemakohast teavet, abimaterjale jms ning säästaks kõrgkoolide

ressursse.

5.4 STIPENDIUMID JA ÕPPETOETUSED

5.4.1 SIHTASUTUS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ARENGUFONDI

STIPENDIUMID

SA TTÜ Arengufond on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud

vara valitsemiseks, kasutamiseks ning toetuste vahendamiseks. SA TTÜ Arengufond asutati

1991. aastal ning reorganiseeriti sihtasutuseks 1998. aastal ja kanti Tallinna Linnakohtu

registriosakonna mittetulundusühingute ning sihtasutuste registrisse. Arengufondi tegevuse

eesmärk on toetuste vahendamine TTÜ arenguks, stipendiumide väljaandmine, uurimis- ja

arendusprogrammide rahastamine ning koostöö korraldamine Eesti ettevõtjatega. Fondi

juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu.

SA TTÜ Arengufond jagab koos TTÜ Vilistlaskogu ja TTÜ juhtkonnaga stipendiume edukatele

üliõpilastele ja toetab ülikooli noori doktorikraadiga õppejõude. Doktori- ja magistriõppe

stipendiumidega toetatakse TTÜ-le akadeemilist järelkasvu kujunemist.

SA TTÜ Arengufond 2010. aasta stipendiumid:

2 stipendiumit doktorikraadiga noortele õppejõududele (á 100 000 krooni);

4 stipendiumit doktoriõppe üliõpilastele (á 50 000 krooni);

3 stipendiumit doktoriõppe üliõpilastele (á 40 000 krooni);

9 stipendiumit magistri- ja inseneriõppe üliõpilastele (á 30 000 krooni);

7 stipendiumit magistri- ja inseneriõppe üliõpilastele (á 25 000 krooni);

20 stipendiumit bakalaureuseõppe üliõpilastele (á 20 000 krooni);

4 stipendiumit bakalaureuseõppe üliõpilastele (á 15 000 krooni);

23 stipendiumit rakenduskõrgharidusõppe üliõpilastele (á 20 000 krooni, á 15 000 krooni,

á 10 000 krooni, á 5 000 krooni).

Aastal 2010 anti välja kokku 72 stipendiumit kogusummas 1 750 000 krooni (vt joonis 5.3).

http://liikumisvabadus.invainfo.ee/index.php?go=objekt&otsi=Tallinna+Tehnika%C3%BClikool

http://str.archimedes.ee/et/struktuurifondid/Events/Korgkooli-innovatsioon-alameetme-infopaev

http://www.ttu.ee/sihtasutus-tallinna-tehnikaylikooli-arengufond/stipendiumid/

34

Joonis 5.3 SA TTÜ Arengufond stipendiumid 1999−2010

Detailne info SA TTÜ Arengufond stipendiumitest (aastatel 1999−2010) on alljärgnevas tabelis:

Aasta Järel-

doktorid

Doktori-

õpe

Magistri-

ja

inseneriõpe

Bakalaureuse-

õpe

Rakendus-

kõrghari-

dusõpe

Kokku

1999 3 3 11 17

2000 7 5 10 22

2001 7 7 15 29

2002 1 8 9 17 35

2003 2 8 10 20 40

2004 2 8 11 21 42

2005 2 8 14 28 52

2006 2 13 17 30 11 73

2007 2 14 25 29 38 108

2008 2 12 24 33 44 115

2009 2 13 23 27 31 96

2010 2 7 16 24 23 72

Kolmeteist tegutsemisaasta jooksul on SA TTÜ Arengufond välja jaganud 17 stipendiumit

doktorikraadiga noortele õppejõududele, 108 stipendiumit doktoriõppe üliõpilastele, 164

stipendiumit magistri- ja inseneriõppe üliõpilastele, 265 stipendiumit bakalaureuseõppe

üliõpilastele ja 147 stipendiumit rakenduskõrgharidusõppe üliõpilastele, kogusummas 16 504

900 krooni.

Kolmeteist tegutsemisaasta jooksul on SA TTÜ Arengufond välja jaganud 17 stipendiumit

doktorikraadiga noortele õppejõududele, 108 stipendiumit doktoriõppe üliõpilastele, 164

stipendiumit magistri- ja inseneriõppe üliõpilastele, 265 stipendiumit bakalaureuseõppe

üliõpilastele ja 147 stipendiumit rakenduskõrgharidusõppe üliõpilastele, kogusummas 16 504

900 krooni.

Arengufondi stipendiume rahastasid 2010. aastal:

Eraisikud: Olaf Herman, Alexander Kofkin, Toomas Luman, Tiina Mõis ja Jaanus Otsa.

Aktsiaseltsid: ABB, Abobase Systems, Cybernetica, Datel, Eesti Energia, Eesti Energia

Kaevandused, Eesti Raudtee, Elion Ettevõtted, EMT, Ensto Ensek, Ericsson Eesti,

Fujitsu Eesti, Harju Elekter, Kadaka Varahaldus, Lennuliiklusteenindus, Merko Ehitus,

Nordic Contractors, Nordecon International, Saku Õlletehas, Silberauto, Teede REV-2,

Viru Keemia Grupp, Väinamere Teenindus.

0,36

0,52 0,68

0,88

1,07 1,09

1,29

1,68

2,36 2,51

2,32

1,75

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

mln eek

35

Osaühingud: Astlanda Ehitus, Built Ehitus, Coniery, Kiviõli Keemiatööstus, KPMG

Baltics, Skype Technologies.

Mittetulundusühingud: Eesti Mäeselts, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti

Mööblitootjate Liit.

Eesti Interneti sihtasutus.

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides.

Tallinna Tehnikaülikool.

5.4.2 ÕPPETOETUSED

Vastavuses 2010. aasta riigieelarve seaduse § 3-le olid õppetoetuste suurused 2010. aastal ühe

õppekuu kohta järgnevad: põhitoetus 875 krooni, täiendav toetus 440 krooni ja doktoranditoetus

6000 krooni.

Vastavuses 2011. aasta riigieelarve seaduse § 2-le on õppetoetuste suurused 2011. aastal ühe

õppekuu kohta järgnevad: põhitoetus 55,93 eurot (875 krooni), täiendav toetus 28,13 eurot (440

krooni) ja doktoranditoetus 383,47 eurot (6000 krooni).

TTÜ-le eraldati 2010. aastal Haridus-ja Teadusministeeriumi eelarvest õppetoetuste

väljamaksmiseks 44 562 661 krooni, sealhulgas põhi- ja täiendavaid toetusi 27 390 661 krooni ja

doktoranditoetusi eraldati koos riikliku koolitustellimusega 17 172 000 krooni. 2011. aastal on

TTÜ-le (ilma 2011. aasta vastuvõttu arvestamata) eraldatud ministri käskkirja alusel õppetoetusi

1 796 446 eurot, sealhulgas põhitoetusi väljamaksmiseks 1 195 280 eurot, täiendavaid toetusi

601 166 eurot. Doktoranditoetus eraldatakse koos riikliku koolitustellimusega, summa ilma

2011. a vastuvõtu rahastamiseta on 977 848 eurot. Põhitoetust ja täiendavat toetust makstakse

10 kuud aastas, doktoranditoetust 12 kuud aastas.

Õppetoetuste väljamakseid tehti 2010. aastal kokku summas 46 842 865 krooni, sealhulgas

põhitoetuse väljamakseid 18 672 500 krooni, täiendavaid toetusi 7 42 720 krooni,

doktoranditoetusi 16 386 000 krooni ning eritoetusi 4 441 645 krooni. Lisaks riigieelarvest

eraldatavatele õppetoetustele tehti stipendiumi* väljamakseid TTÜ-s 2010. aastal 28 812 006,88

krooni (sh grandistipendiume 5 259 080 krooni) ulatuses ja õppelaene kustutati 1 432 726,58

krooni ulatuses.

*Stipendiumide summa jaguneb:

grandistipendiumid − 5 259 080 krooni,

Erasmus programmi stipendiumid töötajatele ja tudengitele – 9 176 616,71 krooni,

TTÜ poolt määratud stipendiumid – 5 419 951,89 krooni,

muude koostööprojektide raames määratud stipendiumid – 8 956 358,28 krooni

(doktorikoolid, Leonardo, ettevõtete koostööprojektid).

2011. aasta esimese kuue kuuga on TTÜ-s tehtud õppetoetuste väljamakseid summas

1 790 989,23 eurot, sealhulgas põhitoetusi 785 572,54 eurot, täiendavaid toetusi 320 583,39

eurot, doktoranditoetusi 549 129,04 eurot ja eritoetusi 135 704,26 euro ulatuses.

Täiendavalt on makstud stipendiume ja kustutatud õppelaene 1 000 872,03 euro ulatuses, sh

õppelaene kustutati 41 658,53 eurot.

5.4.3 VÄLISSTIPENDIUMID

Üliõpilasmobiilsus on endiselt rahvusvahelistumise protsessi üks olulisemaid vahendeid. TTÜ

üliõpilased kasutavad kõige rohkem välisõppesse või -praktikale minekuks Erasmus

vahetusprogrammi võimalusi. Teisteks rahaliste toetuste taotlemise võimalusteks on Eesti riigi

mobiilsustoetusprogramm Kristjan Jaak ning ESF programm DoRa (rahastajaks Euroopa

Sotsiaalfond); riiklikud stipendiumid, mida võimaldavad Eesti riigi poolt välisriikidega sõlmitud

36

koostöölepingud ning erinevate fondide ja organisatsioonide poolt pakutavad stipendiumid.

Üliõpilasmobiilsust soodustavad ka TTÜ kahepoolsed akadeemilised koostöölepingud, mille

puhul ei kaasne küll alati stipendiumi taotlemise võimalus, kuid kehtib õppemaksuvabastus.

Igal aastal pakuvad suuremad Euroopa riigid, erinevad fondid kui ka partnerülikoolid

mitmesuguseid stipendiumiprogramme õppe- ja teadustööks välismaal, näiteks Saksamaa

(DAAD), Soome (CIMO), Taani (CIRIUS), Šveits, DUO-Aasia stipendiumid, Jaapan (JASSO),

Nordplus, Kieli linna ja Kieli Rakenduskõrgkooli stipendiumid jm. Ülevaade on kättesaadav

ülikooli kodulehel.

Alfred Otsa nimeline stipendiumifond on aga kõige suuremaks erafondiks, mis toetab Eesti

päritoluga üliõpilaste õpinguid või teadustöö tegemist Rootsis Chalmersi Tehnikaülikoolis. Oma

11-aastase tegevuse jooksul on fondil välja kujunenud senistest stipendiaatidest koosnev

vilistlaskogu, kuhu kuulub üle 70 liikme. Tänaseni ulatub stipendiumite kogusumma üle 12

miljoni Eesti krooni. Oluliselt on kasvanud Eesti riigi poolne toetus üliõpilasmobiilsusele.

Kuna TTÜ-s puudub täielik statistika väljaminevate üliõpilaste osas, siis on tabelis 5.3 toodud

vaid rahvusvaheliste suhete osakonnale teadaolevad andmed välisstipendiumide kasutamise

kohta 2010/2011. õppeaastal.

Tabel 5.3 Välisstipendiumid 2010/2011. õa

Stipendiumi väljaandja Stipendium Periood Õppetase Kokku

B M D

Eesti Vabariik Kristjan Jaak Tasemeõpe

(kuni 1 a)

- 3 0 3

Eesti Vabariik Kristjan Jaak Osaline õpe

(1−5 kuud)

- 3 3 6

Eesti Vabariik / Euroopa

Sotsiaalfond

DoRa 6 (1−5 kuud) - - 19 19

Eesti Vabariik / Euroopa

Sotsiaalfond

DoRa 7 Magistrandid

1−6 kuud

- 16 - 16

Kahepoolsed koostöölepingud FH Kiel 1 aasta 1 1

Kahepoolsed koostöölepingud KTH 1 semester 1 1

Kahepoolsed koostöölepingud Sun Moon

Ülikool

1 semester 1 1

Kahepoolsed koostöölepingud Taiwani TÜ 2 kuud 2 2

Fondid, organisatsioonid Alfred Otsa

stipendiumid

1,5 a 2

3

5

Põhja-Ameerika ülikoolide

teabekeskus

USA-s 1 semester

kuni 1 õa

3 1 7 11

KOKKU 4 28 24 54

http://www.daad.de/de/index.html

http://www.cimo.fi/

http://en.iu.dk/

http://www.jasso.go.jp/index_e.html

http://www.nordplusonline.org/higher_education

http://www.ttu.ee/valisstipendiumid/valisstipendiumid/

37

6. ÕPPEVAHENDID JA INFORESSURSID

6.1 RAAMATUKOGU JA KIRJASTUS

6.1.1 ÕPIKUD, ÕPPEVAHENDID, ÕPPEMATERJALID RAAMATUKOGUS

Raamatukogu arvudes 2008−2010

2008 2009 2010

Kasutuskogude suurus

sealhulgas õpikute kogu

723 630

144 813

734 139

146 408

716 299

108 187

Saadud paberkandjal raamatuid

sealhulgas õpikute kogusse

11 798

6 586

24 642

4 639

13 953

1 960

Saadud õpiku keskmine eksemplaarsus 43,6 11,6 9,6

Avakogude suurus (köidet) 35 161 191 445 205 968

Ligipääs e-raamatutele (nimetusi) 28 000 40 000 60 000

Saadud paberkandjal ajakirju (nimetusi) 560 570 460

Ligipääs e-ajakirjadele (nimetusi) 37 000 41 000 65 000

Digikogu suurus (dokumente) 305 476 528

Lugejaid 19 315 22 531 25 851

Külastusi 246 529 220 823 281 371

Laenutusi

sealhulgas: kojulaenutusi

laenutusi avariiulitelt

1 451 048

112 159

1 257 503

1 117 319

121 193

963 885

1 374 992

200 620

1 172 618

Otsinguid e-ressurssides 293 986 475 639 465 654

E-ressurssidest allalaaditud sisuüksusi 436 788 531 259 503 907

Digikogu külastusi 9 256 12 925 14 632

Päringuid raamatukogu veebiserveris (mln) 9,0 10,2 11,4

Teavikute ostusummad (mln kr) 14,2 10,8 12,1

Teavikute ostu summa ühe üliõpilase kohta (kr) 1 090 800 860

Raamatukogu personal 73,5 74,5 74,0

Õpikute kogu paikneb avariiulitel. Koostöös õppejõududega vaadatakse see igal aastal kriitilise

pilguga üle ning aegunud ja mittevajalikud õpikud eemaldatakse. Võrreldes eelmise aastaga

õpikute kogu suurus vähenes, sest vanad, peamiselt ajaloolise väärtusega õpikud eraldati

hoidlakogusse. Loodi kaardikogu, mis sisaldab ligi 900 kartograafiatrükist. Euroopa

Dokumendikeskuse kogusse lisandus 2010. aastal 433 uut teavikut.

Märgatavalt kasvas kättesaadavate e-ressursside osakaal. Ligipääs e-raamatutele (monograafiad,

õpikud, käsiraamatud, teatmeteosed) kasvas eelmise aastaga võrreldes 1,5 korda, ligipääs e-

ajakirjadele 1,6 korda. Laiendati avatud ligipääsuga digikogu, mis muuhulgas sisaldab alates

2005. aastast TTÜ-s kaitstud doktoritöid ning valiku õpikuid ja muid õppematerjale. Digikogu

kasutati kokku 14 600 korral. Ülikooli VPN portaali kaudu saab e-ressursse kasutada 24 tundi

päevas.

Raamatukogu kasutamise alaseid teadmisi jagati 2010. aastal 2 019 üliõpilasele. Peeti 252 tundi

loenguid, viidi läbi 385 tundi praktilisi harjutusi ja anti 50 tundi konsultatsioone. Kursuste

iseseisev töö (160 tundi) toimus veebipõhises kaugkoolituskeskkonnas. Uudse õppevahendina

võeti loengutes kasutusele õppevideod laenutus- ja tagastusautomaatide kasutamise kohta ning

interaktiivne õpiobjekt e-kataloogi ESTER kasutamise kohta. Osa koolitusi viidi läbi inglise

keeles. Koostati seitsmeosaline temaatiline voldikute sari „Kuidas leida kirjandust?“

2010. aastal vastas infoosakond 5 445 päringule, neist 958 elektroonilise infoteeninduse ja 57

reaalajas LIB Chati kaudu. Ainespetsialistid vastasid 94 päringule. Igal nädalal avaldatakse

uudiskirjanduse nimestikke e-kataloogis ESTER. Loodi sihtgruppidepõhise

navigeerimissüsteemiga uus kodulehekülg, kus on ka uudistevoog RSS. Kõik, kes on endale

http://www.ttu.ee/raamatukogu/

38

RSS-voo tellinud, saavad pidevalt värskeid uudiseid raamatukogu kohta. Alates maikuust saavad

kasutajad oma arvamusi ja ettepanekuid edastada sotsiaalmeedia võrgustikus Facebook.

Ingliskeelseid lühisõnumeid raamatukogu kohta avaldatakse Twitteris. Loodi ka

ainespetsialistide blogi, kust saab teavet nii ainespetsialistide tegemistest kui raamatukogu

üritustest ja uudistest.

Pärast uue hoone avamist 2009. aasta septembris on lugejate arv kasvanud enam kui kuue

tuhande võrra. Kokkuleppel Üliõpilasesindusega oli raamatukogu eksamiteks valmistumise

perioodil avatud kaks tundi kauem. Uus hoone on leidnud lugejate poolt igati positiivset

vastukaja. Eriti hinnatud on mugav töökeskkond, avakogud, selveteenused, arvutivalmidusega

töökohad, rühmatööruumid ja individuaalkabiinid. Neljal korrusel paiknevates kogudes aitab

orienteeruda avakogu juht, mis on integreeritud e-kataloogiga ESTER ja näitab teaviku asukohta

riiuli täpsusega.

6.1.2 KIRJASTUSE TEGEVUS

Kirjastuse tegevusest annavad ülevaate lisa 8 tabel 8.1 „Kirjastustegevuse üldnäitajad

2006−2010“ ja tabel 8.2 „Õppekirjanduse ilmumine aastatel 2007−2010“.

6.2 ÕPPEINFOSÜSTEEM

Kogu ülikooli ulatuses oli õppeinfosüsteem (ÕIS) kasutuses teist õppeaastat. Süsteemi vajalikud

funktsionaalsused on välja arendatud, jätkub nende täiendamine ja parendamine.

ÕIS-i arendusgrupi kaasabil jätkus uute arendusettepanekute läbivaatamine ja realiseerimine.

Arendusettepanekud jagunevad:

tagasiside kaudu laekunud ettepanekud õppeinfosüsteemi täiendamiseks,

teaduskondadest ja üliõpilastelt laekunud veel realiseerimata ettepanekud,

seadusandluse või normdokumentide muudatusest tulenevad täiendused.

Töös olid järgmised suuremad arendused:

Diplomi- ja akadeemiliste õiendite vormide muutmine ja sellega seoses ka VÕTA

ülekandelehtede muutmine töökogemuse ja täiendõppe ülekandmiseks (vastavalt

muutunud seadusandlusele).

Ühisõppekavade lõpudokumendi vormide ja lõpetamisega seonduvate rakenduste

väljatöötamine.

Veebipõhise andmevahetuse väljatöötamine ühisõppekavade andmete vahetamiseks

partnerülikooliga.

Doktoritöö teemade ja juhendamiste andmevahetus Eesti Hariduse Infosüsteemiga

(EHIS), millega seoses arendati doktorantide tegevuskava ja atesteerimine ÕIS-i

põhiseks.

Alustati analüüsiga, et täiendusõppe infosüsteem võiks tulevikus olla ÕIS-i üks

eraldiseisev osa.

Lisaks toimus suur hulk väiksemaid parandusi ja täiendusi, sh õppekorralduse eeskirja

muudatusest tulenevad täiendused (nt täiskoormusega õppivate RE üliõpilaste vabaõppe piirangu

mahavõtmine, õppekava täitmise kontrollil vabaõppe mooduli täitmine teiste moodulite

ületäidetuse arvel jne).

Kuna üheks kitsaskohaks on olnud kasutajate teavitamine muudatustest, siis lisati esilehele link,

kus on kuupäevaliselt näha installeeritud muudatuste loetelu.

39

6.3 KAASAEGSE ÕPIKESKKONNA EDASIARENDAMINE

Jätkati ESF programmi BeSt raames käivitatud tegevusi. Õppeaastal 2010/2011 plaaniti

luua 80 uut õpiobjekti ja 180 EAP ulatuses e-kursuseid.

Kõikide e-kursuste ületõstmine 2011. aasta lõpuks BlackBoard (WebCT) keskkonnast

Moodle keskkonda.

TTÜ e-õppe strateegia 2011−2015 tegevuskava lõplik väljatöötamine ja käivitamine.

IKT üldise pildi kaardistamine ja kitsaskohtade väljaselgitamine. Ühtse autentimise

kavandamine.

6.3.1 E-ÕPE JA E-TOEGA ÕPE

Kevadel 2011 liideti esitlustehnika- ja haridustehnoloogiatalitus ning tekkis iseseisev

struktuuriüksus TTÜ Haridustehnoloogiakeskus.

TTÜ Haridustehnoloogiakeskuse eesmärgiks on pakkuda TTÜ õppejõududele esitlustehnilist,

arvutialast ja haridustehnoloogilist tuge õppetöö paremaks organiseerimiseks. Tegevused

eesmärgi saavutamiseks võib jagada kolme gruppi:

1. TTÜ-s toimuvad tegevused

e-õppe alase dokumentatsiooni ja reeglistiku väljatöötamine TTÜ-s,

osalemine TTÜ kodulehe loomise töörühmas,

e-kursuste andmebaasi haldamine,

seminarid “Õppejõult õppejõule”,

infopäevad teaduskondades,

e-õppe alase tarkvara koolitused,

konsultatsioonid e-õppe sisutootmisel,

tugi videoklippide ja animatsioonide loomisel.

2. TTÜ-s tehtava reklaamimine väljaspool

artiklid, edulood, uudised “e-õppe uudiskirja”,

õppejõudude esinemised:

- temaatiliste võrgustike seminaridel

- e-õppe sügisseminaridel

- e-õppe kevadkonverentsidel

osalemine kvaliteetsete e-kursusete konkursil,

osalemine parima e-kursuse konkursil.

3. Koostöö e-Õppe Arenduskeskusega

õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste väljatöötamine,

koostöö „Kvaliteetse e-kursuse juhise“ väljatöötamisel,

ettepanekud sügisseminaride programmidesse,

tehnilise toe pakkumine sügisseminaride sessioonide salvestamisel,

ettepanekud kevadkonverentsi programmidesse,

tehnilise toe pakkumine kevadkonverentsi sessioonide reaalajas ülekandmisel ja

salvestamisel,

ettepanekud ja artiklid “e-Õppe uudiskirja”,

koostöö „Aasta e-kursuse“ valimisel,

koostöö kvaliteetsete e-kursuste valimisel,

temaatiliste võrgustike tegevuse organiseerimine,

ettepanekud haridustehnoloogide talve- ja suvekooli korraldamiseks.

40

TTÜ nõukogu 21.06.2005 otsusega nr 67 kinnitatud TTÜ e-õppe strateegias aastateks

2006−2010 on tulemuslikkuse mõõdikuna toodud välja e-toega õppeainete arv. Sellest tulenevalt

on koostatud järgnevad diagrammid.

E-õppe mõõdikud

2010/2011. õppeaastal toimus 991 e-toega kursust, kus osales 29 241 üliõpilast (vt joonis 6.1).

Üliõpilaste arv on esitatud ainele deklareerimise järgi, mistõttu üks üliõpilane esineb loetelus

mitu korda.

Joonis 6.1 E-kursused 2004–2011

E-õppe keskkonnad

e-Õppe keskkondadena oli 2010/2011. õppeaastal TTÜ-s kasutusel nii BlackBoard (WebCT) kui

ka Moodle, millele lisaks on õppejõudude endi loodud keskkondi. Tähtsaimaks omaduseks e-

õppe keskkonna valikul on õppeprotsessi läbiviimise mugavus ja õppetööks vajalike vahendite

olemasolu valitud keskkonnas.

E-toega kursuste jagunemine e-õppe keskkondade vahel on järgmine:

Teaduskond/kolledž/osakond Moodle BlackBoard Muu Õppureid

Ehitusteaduskond 29

Energeetikateaduskond 16 2 8 833

Haridustehnoloogiakeskus 9 104

Infotehnoloogia teaduskond 43 1

Keemia- ja materjalitehn. teaduskond 9 6 19 465

Majandusteaduskond 557 0 18953

Matemaatika-loodusteaduskond 16

Mehaanikateaduskond 20 35 3630

Sotsiaalteaduskond 12 16 5 1718

TTÜ Kuressaare kolledţ 13 4 44 284

48

73 92 168

529 558 1148 991

1136 3159 3296

6851

17498 17633

18652

29241

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

35000

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

E-kursuseid

Õppureid

41

Teaduskond/kolledž/osakond Moodle BlackBoard Muu Õppureid

TTÜ Tallinna kolledţ 15 16 1759

TTÜ Tartu kolledţ 68 876

TTÜ Virumaa kolledţ 20

Eelõppeosakond 8 619

Kokku 827 72 92 29241

2010/2011 on viimast õppeaastat kasutusel e-õppe keskkond BlackBoard, mis tingis aktiivsete e-

kursuste arvu vähenemise antud keskkonnas.

Joonisel 6.2 on toodud aktiivsed e-kursused teaduskonniti.

Joonis 6.2 Aktiivsed e-kursused

Struktuuriüksuste järgi on e-kursused esitatud lisas 9.

2010. aastal toimunud „e-kursuste kvaliteedimärgi konkursil“ omistati kvaliteedimärk kahele

TTÜ e-kursusele – “Tootmistehnika alused” (autor Aigar Hermaste) ning “Sotsiaalne tarkvara ja

võrgukogukonnad” (autor Kaido Kikkas).

6.3.2 TELEÜLIKOOL

TTÜ Teleülikool on käivitatud EITSA Tiigrihüppe programmi toel, kus kolme projektiga on

pandud alus loengute ja ürituste videoülekannetele koos salvestamisvõimalusega hilisemaks

vaatamiseks. Lisaks on erinevatest vahenditest muretsetud videokonverentsiseadmed Tartu,

Kuressaare ja Virumaa kolledţitesse, haridustehnoloogiakeskusele ja TTÜ peamaja

superauditooriumitesse (VI 229 ja VI 201). Osa TTÜ Kuressaare Kolledţi tasemeõppekavade

ainetest vahendatakse videokonverentsi vahendusel.

Superauditooriumid on Euroopas ainulaadsed täieliku multimeedia sisustusega varustatud

auditooriumid, kus on võimalik:

pidada kahelt suurelt ekraanilt loenguid, näidates videosid, pilti dokumendikaamerast või

arvutitest;

Ehitusteaduskond

(14) Energeetika-

teaduskond (38)

Infotehnoloogia

teaduskond (20)

Keemia- ja

materjali-

tehnoloogia

teaduskond (32)

Majandus-

teaduskond (175)

Matemaatika-

loodusteaduskond

(1)

Mehaanika-

teaduskond (60)

Sotsiaalteaduskond

(62)

TTÜ Kuressaare

Kolledţ (41)

TTÜ Tallinna

Kolledţ (31)

TTÜ Tartu Kolledţ

(68)

TTÜ Virumaa

Kolledţ (27)

42

salvestada kogu loengut koos kõikidel ekraanidel toimuvaga või kandes seda reaalajas

otse internetti;

pidada videokonverentse, kus 200 vaatajaga auditoorium saab osa loengust

videokonverentsi vahendusel teiselpoolt maakera või laiendades auditooriumit kolledţite

kuulajate ja küsijatega ühtseks õppekeskkonnaks.

Videokonverentsiseadmete multikonverentsi loomiseks on TTÜ-l võimalik kasutada e-Õppe

Arenduskeskuse seadet Codian MCU4210, mis lubab korraga ühendada kokku 25

videokonverentsi osapoolt. Videokonverentsi salvestamiseks on kasutada sama üksuse käsutuses

olev Codian VCR2220. Videoülekannete edastamiseks on 2004. aastast olemas server, kuhu on

talletatud ka kõik salvestused. Serverit haldab hetkel haridustehnoloogiakeskuse

multimeediaspetsialist. Serveri kasutamine on kõigile TTÜ üksustele tasuta. Loengusalvestuseks

on soetatud Echo360 seade ja aastase perioodiga litsentsid. Seade võimaldab luua salvestusi

automaatselt kalendris määratud aegadel. Tulemuseks on esitluse, videopildi ja häälega

komplekteeritud multimeediapresentatsioon. Salvestusi hoitakse e-Õppe Arenduskeskuse Flash

Media Serveris.

Loengute videoülekanded

Loengute videoülekanded toimusid 2010/2011. õa auditooriumites VI-229 ja VI-201 vastavuses

õppejõu soovile. Eesmärgiks on videopilt kanda reaalajas auditooriumis mitte viibivatele

tudengitele ning samaaegselt salvestada loengud hilisemaks vaatamiseks. Aastatel 2004–2011 on

toimunud 1393 loengu videoülekannet (vt tabel 6.1).

Tabel 6.1 Videoülekanded semestrite lõikes

Semester S04 K05 S05 K06 S06 K07 S07 K08 S08 K09 S09 K10 S10 K11 Kokku

Videoülekanded 225 107 208 84 193 84 85 40 92 80 45 76 42 32 1393

Videoklipid TTÜ meediaserveris ja Echo360 server

Meediaserverites asetsevad videoklipid on loodud kas õppejõudude endi poolt või kasutades

haridustehnoloogiakeskuse või esitlustehnikatalituse multimeediaspetsialistide abi. Videoklipid

on Windows Media formaadis ning multimeedia konspektina Echo360 formaadis.

Videoklippidele viitavad õppejõud oma materjalis. Ajavahemikul 2004−2011 on kokku loodud

1768 videoklippi (vt tabel 6.2).

Tabel 6.2 Videoklipid semestrite lõikes

Semester S04 K05 S05 K06 S06 K07 S07 K08 S08 K09 S09 K10 S10 K11 Kokku

Videoklipid 155 164 161 170 56 61 27 40 154 105 73 358 70 174 1768

Videomaterjalid TTÜ meediaserveris

Loengute- ja ürituste videoülekannete salvestused ning eraldi salvestatud videoklipid

moodustavad meediaserveri videomaterjali. Kokku on Windows Mediaserveris vaatamiseks

1908 videofaili andmemahuga 401GB.

43

7. RAHVUSVAHELISTUMINE

7.1 ÜLIÕPILASTE JA ÕPPEJÕUDUDE MOBIILSUS

7.1.1 ÜLIÕPILASTE MOBIILSUS

2010/2011. õppeaastal õppis TTÜ-s välisüliõpilasi 56-st riigist, enim oli Soomest (215), Lätist

(29) ja Hiinast (26).

Välisüliõpilaste koguarv (tasemeõppe- ja vahetusüliõpilased) on igal õppeaastal kasvanud.

Ülikooli arengukavas 2011−2015 on uueks eesmärgiks seatud 2000 välistudengit.

Joonisel 7.1 ja tabelis 7.1 on toodud summaarne info välisüliõpilastest (nii tasemeõppe- kui

vahetusüliõpilased) TTÜ-s õppeaastal 2010/2011.

Joonis 7.1 Välisüliõpilased kokku 2010/2011. õppeaastal

Välisüliõpilastest moodustavad vahetusüliõpilased kolmandiku (33%). Välisüliõpilaste arv

eestikeelsetel õppekavadel on marginaalne – 2010/2011. õa oli selliseid õppureid vaid 8. Seega –

õppetegevuse rahvusvahelistumisele loovad eeldused eelkõige rahvusvahelised (st ingliskeelsed)

tasemeõppekavad, mille arendamine kuulub akadeemiliste struktuuriüksuste vastutusvaldkonda.

Rahvusvaheliste suhete osakonna pingutused avaldavad mõju kõigi välistudengite arvule.

Rahvusvaheliselt peetakse arvestust selle üle, kui suure osakaalu moodustavad välisüliõpilased

õppurite koguarvust. TTÜ-s on välisüliõpilaste (tasemeõppeüliõpilased ja vahetusüliõpilased)

osakaal viimastel õppeaastatel (vt tabel 7.1) enam kui kaheksakordistunud. Kõige enam on

kasvanud tasemeõppe välisüliõpilaste arv (ca 15,5 korda), kuid märkimisväärselt (ca 4,8

kordselt) samuti vahetusüliõpilaste arv.

Tabel 7.1 Välisüliõpilased TTÜ-s

Õppeaasta Välisüliõpilasi

TTÜ-s

Nendest

vahetusüliõpilasi

% TTÜ

üliõpilaste

koguarvust

2004/2005 75 48 64% 0,72

2005/2006 115 62 54% 1,11

2006/2007 188 87 46% 1,66

2007/2008 210 101 48% 1,86

2008/2009 600 179 30% 4,52

2009/2010 651 231 36% 4,73

2010/2011 686 226 33% 4,85

226

20

460

2010/2011

sissetulevad

vahetustudengid

2010/2011

praktika

2010/2011

rahvusvahelised

programmid

44

Joonis 7.3 Mobiilsus TTÜ-s (sissetulevad- ja väljaminevad vahetusüliõpilased) aastatel

2006−2011

Sissetulevate üliõpilastena (incoming students) on arvesse võetud Erasmus vahetusüliõpilasi,

bilateraalsete lepingute alusel õppijaid, omal algatusel õppivaid üliõpilasi ja praktikante.

Väljaminevate üliõpilastena (outgoing students) on arvesse võetud Erasmus vahetusüliõpilasi

ning teiste stipendiumite alusel välisülikooli õppima asuvaid üliõpilasi.

Õppetasemeti jagunesid 2010/2011. õppeaasta vahetusüliõpilased järgnevalt:

bakalaureuse astmel 94 tudengit, magistriõppes 109 ja doktoriõppes 4 tudengit, mittekadeemilise

kraadiga tasemel 19 tudengit.

2010/2011. õppeaastal jätkasid oma õpinguid 2 doktoranti SA Archimedes poolt rahastatud

mitteresidentidele suunatud doktorantuuri õppekohtadel. Lisaks 8 DoRa stipendiaati. TTÜ-s

õppis 1 magistrant ning 1 bakalaureuse tasemel tudeng rahvuskaaslaste programmi rahastusel.

Sissetulevate vahetusüliõpilaste arv kasvab igal aastal. Sissetulevaid vahetusüliõpilasi oli

eelmisel õppeaastal enim magistriõppes (109) ja bakalaureuseõppes (94).

Vahetusüliõpilasi oli 2010/2011. õppeaastal ligi kolmekümnest riigist: Austriast 16, Belgiast 1,

Tšehhist 1 , Küproselt 1, Lõuna-Koreast 2, Taanist 1, Hollandist 5, Soomest 5, Prantsmaalt 61,

Gruusiast 16, Saksamaalt 26, Ungarist 5, Itaaliast 9, Leedust 10, Kirgiisiast 1, Poolast 6,

Portugalist 11, Rootsist 2, Slovakkiast 5, Hispaaniast 17, Türgist 9, Kreekast 1, Lätist 9,

Singapurist 2, Venemaalt 2, Ukrainast 2.

2010/2011. õppeaastel oli välispraktikante kokku 20 − neist 1 energeetikateaduskonnas, 9

mehaanikateaduskonnas, 6 infotehnoloogiateaduskonnas, 1 keemia- ja materjalitehnoloogia

teaduskonnas, 1 majandusteaduskonnas, 2 matemaatika-loodusteaduskonnas. Riigiti jagunes

tulijate arv: 1 Türgist, 1 Šveitsist, 1 Saksamaalt, 1 Leedust, 1 Soomest, 1 Suurbritanniast, 3

Hispaaniast, 3 Lätist, 7 Prantsusmaalt.

2010/2011. õppeaastal õppis TTÜ-s 226 vahetusüliõpilast erinevatest partnerülikoolidest või

omal algatusel. Lisaks 6 IASTE praktikanti, 9 LLP/Erasmus praktikanti ja 5 muude

stipendiumite alusel praktikal olnud tudengit. 17 külalisdoktoranti õppis DoRa5 stipendiumiga.

Teaduskonniti jagus enim vahetusüliõpilasi majandusteaduskonda − 109. Sotsiaalteaduskonnas

õppis 42 tudengit, infotehnoloogia teaduskonnas 25, ehitusteaduskonnas 18,

mehaanikateaduskonnas 21, matemaatika-loodusteaduskonnas 7, keemia- ja materjalitehnoloogia

teaduskonnas 4 (vt joonis 7.2).

45

Sissetulevaid vahetusüliõpilasi on reeglina rohkem teaduskondades, kus on olemas

rahvusvahelised tasemeõppekavad: majandusteaduskond, infotehnoloogia teaduskond,

sotsiaalteaduskond, mehaanikateaduskond.

Bologna 2020 eesmärgist (20% üliõpilastest omavad välismaal õpingute kogemust) on Eesti ja

TTÜ veel kaugel.

Joonis 7.2 Mobiilsus TTÜ teaduskondades ja kolledžites õppeaastal 2010/2011 (va

praktikandid)

TTÜ väljaminevate vahetusüliõpilaste arvu kasv on viimasel kolmel õppeaastal olnud pidev – ca

1,5 kordne. Eesti ja TTÜ on jõudnud Põhjamaade mudelini – sissetulevate vahetusüliõpilaste arv

ületab väljaminevate üliõpilaste arvu. Väljaminevaid vahetusüliõpilasi oli kõige enam

bakalaureuseõppes (101) ja magistriõppes (83).

Tabel 7.2 Väljaminevad vahetusüliõpilased (Erasmus õpingud ja praktika)

2007/2008−2010/2011. õa

2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011

Diplom/rakenduskõrgharidus 42 18 28 14

Bakalalaureus 48 90 70 101

Magister 40 55 61 83

Doktor 0 1 0 0

Kokku 130 164 159 198

Erasmuse programmi raames käis välisülikoolides 2010/2011. õppeaastal õppimas 171 üliõpilast

(vt joonis 7.4). Ehitusteaduskonnast 35, energeetikateaduskonnast 7, infotehnoloogia

teaduskonnast 15, keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnast 9, majandusteaduskonnast 56,

matemaatika-loodusteaduskonnast 7, mehaanikateaduskonnast 5, sotsiaalteaduskonnast 15, TTÜ

Kuressaare Kolledţist 2, TTÜ Tallinna Kolledţist 5, TTÜ Tartu Kolledţist 13 ja TTÜ Virumaa

Kolledţist 2 üliõpilast. 15 Erasmuse programmis osalenud tudengit kasutasid oma vahetuse

rahastamiseks riiklikke stipendiume (nt Kristjan Jaagu stipendium ja DoRa7).

70

21

40

10 8 12 8 23

6 3 5 14

109

25 18 21

4 7

42

0

20

40

60

80

100

120

Üliõpilased välja Üliõpilased sisse

46

Joonis 7.4 Erasmuse vahetusüliõpilased teaduskondades ja kolledžites 2010/2011

Muude koostöölepingute raames käis välisülikoolides õppimas 11 TTÜ tudengit.

Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuse andmetel siirdus 2010/2011. õppeaastal USA

ülikoolidesse 3 tudengit bakalaureuseõppesse, 1 magistriõppesse ning 7 doktoriõppesse.

Väljaminevaid praktikante oli 2010/2011. õppeaastal 27. Praktikal käidi Itaalias (4), Lätis (5),

Soomes (4), Saksamaal (1), Iirimaal (1), Hispaanias (2), Prantsusmaal (6), Ungaris (1), Austrias

(1), Portugalis (1), Rootsis (1).

Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnast käis praktikal 2 üliõpilast, TTÜ Virumaa

Kolledţist 5, TTÜ Kuressaare Kolledţist 1, ehitusteaduskonnast 2, majandusteaduskonnast 6,

sotsiaalteaduskonnast 5, mehaanikateaduskonnast 2, energeetika teaduskonnast 2, TTÜ Tartu

Kolledţist 1 ja infotehnoloogia teaduskonnast 1 üliõpilane.

IAESTE organisatsiooni kaudu käis praktikal 2 üliõpilast – 1 Hispaanias ja 1 Soomes. Neist 1 sai

ka Erasmus stipendiumit.

7.1.2 ÕPPEJÕUDUDE MOBIILSUS

Õppejõudude mobiilsus viiel viimasel õppeaastal (Erasmus programmi toel) on toodud

alljärgnevas tabelis 7.3.

Tabel 7.3 TTÜ Õppejõudude mobiilsus (Erasmus 2006/2007.−2010/2011. õa)

2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011

Assistent 2 1 2 2 1

Lektor 6 8 10 19 15

Dotsent 7 8 22 21 10

Teadur 1 2 6 2 5

Professor 7 11 10 11 9

Kokku 23 30 50 55 40

Õppejõudude ja töötajate koolituse võimalused avanesid Erasmus programmi raames õppeaastast

2007/2008.

Lisaks õppejõududele suurenes ERASMUS programmi võimalusi kasutanud haldustugistruktuuri

töötajate arv. 2010/2011. õppeaastal osales õppejõudude ja töötajate mobiilsuses 80 õppejõudu ja

töötajat (neist 40 õppejõudu käisid väliskõrgkoolides loenguid lugemas ning 40 õppejõudu ja

töötajat koolitustel).

35

7

15 9

56

7 5

15

2 5

13

2

0

10

20

30

40

50

60

47

Alljärgnevates tabelites 7.4 ja 7.5 on toodud õppejõudude mobiilsus riikide ja

teaduskondade/kolledţite kaupa.

Tabel 7.4 Õppejõudude õppetööga seotud mobiilsus 2005/2006−2010/2011 riikide kaupa

Riik

2005/

2006

2006/

2007

2007/

2008

2008/

2009

2009/

2010

2010/

2011

Soome 8 7 7 11 11 7

Saksamaa 3 3 4 11 9 7

Kreeka 2 1

Suurbritannia 3 3 7 5 2

Itaalia 2 2 1 4 2 2

Tšehhi 1 2 1

Taani 1 1 1

Bulgaaria 1 1 1

Türgi 2 1

Portugal 1 1

Sloveenia 1 1

Prantsusmaa 1 3 2 3 4

Läti 1 10 8

Austria 1 2 2 2 4

Hispaania 1 1 1

Holland 3 1

Poola 1

Island 1 2

Norra 1

Slovakkia 3

Leedu 3 4 2

Küpros 2

Rootsi 1 2 1

KOKKU 16 23 30 50 55 40

Tabel 7.5 Õppejõudude õppetööga seotud mobiilsus teaduskondades/kolledžites

2005/2006−2010/2011

2005/

2006

2006/

2007

2007/

2008

2008/

2009

2009/

2010

2010/

2011

Majandusteaduskond 7 7 7 17 18 17

Informaatika teaduskond 1 2 2 1 1

Ehitusteaduskond 1 2 3 4 7 6

Mehaanikateaduskond 1 1 2 3 1

Energeetikateaduskond 2 2 2 2 3 1

Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond 1 3 2 5 6 2

TTÜ Tallinna Kolledţ 1 2 3 5 2

Humanitaarteaduskond 3 3 6

Sotsiaalteaduskond 4 3 4

TTÜ Kuressaare Kolledţ 1 3 3 5 6 2


TTÜ Tartu Kolledţ 2 2 2

KOKKU 16 23 30 50 55 40

48

TTÜ töötajate mobiilsus on toimunud ülikoolidesse/teadusasutustesse või

ettevõtetesse/asutustesse. Vastav info summaarse mobiilsuse kohta (õppetöö+muu) on toodud

riikide ja teaduskondade/asutuste kaupa alljärgnevates tabelites 7.6 ja 7.7.

Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuse andmetel viibis õppe- ja teadustööl USA-s 5

õppejõudu. USA ülikoole jm organisatsioone külastas 43 TTÜ töötajat.

Tabel 7.6 TTÜ töötajate mobiilsus riigiti 2010/2011. õppeaastal

2010/2011 Ülikool Ettevõte/

organisatsioon KOKKU

Saksamaa 2 2

Sloveenia 1 1

Prantsusmaa 1 1

Soome 1 1

Rootsi 2 2

Norra 1 1

Itaalia 2 2

Bulgaaria 2 2

Taani 1 1

Austria 1 1

Holland 1 1

Läti 6 6

Türgi 2 1 3

Island 2 1 3

Suurbritannia 3 3

Hispaania 4 1 5

Belgia 1 1

Kreeka 2 2

Tšehhi 1 1

KOKKU 27 13 40

Tabel 7.7 TTÜ töötajate mobiilsus teaduskondades/asutustes/struktuuriüksustes

õppeaastatel 2007/2008−2010/2011

Teaduskond/asutus/struktuuriüksus 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011

Majandusteaduskond 15 9 9 13

TTÜ Virumaa Kolledţ 11 11 2

Energeetikateaduskond 6 6 1

TTÜ Tallinna Kolledţ 4 2 1

Raamatukogu 2 2 5

TTÜ Kuressaare Kolledţ 2 5 2

Keeltekeskus 2

Siseauditi osakond 1

Rahvusvaheliste suhete osakond 1 4

Ehitusteaduskond 2

Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond 1 5 5 5

Infotehnoloogia osakond 1 1 1

Infotehnoloogia teaduskond 1

Mehaanikateaduskond 2 1

Matemaatika-loodusteaduskond 1 1 1

TTÜ Tartu Kolledţ 8 4

Õppeosakond 2

Personaliosakond 1

49

Teaduskond/asutus/struktuuriüksus 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011

Sotsiaalteaduskond 4 1

KOKKU 44 40 40 40

TTÜ õppejõud on käinud õppeaastatel 2005/2006 −2010/2011 loenguid pidamas 23 riigi

partnerülikoolis: Soomes (44), Saksamaal (30), Suurbritannias (18), Itaalias (11), Lätis (11),

Prantsusmaal (9), Austrias (7), Leedus (7), Hollandis (4), Kreekas (3), Tšehhis (3), Taanis (3),

Bulgaarias (3), Türgis (3), Hispaanias (3), Islandil (3), Slovakkias (3), Rootsis (3), Portugalis (2),

Sloveenias (2), Poolas (1), Küprosel (2) ja Norras (1).

7.2 RAHVUSVAHELISTE TIPPÕPPEJÕUDUDE JA TEADURITE KAASAMINE

Vt lisa 5 tabel 5.2 „TTÜ-s töötavad välisriigi kodanikest õppejõud“. TTÜ-s töötab 2010/2011.

õppeaasta algul (seisuga 01.10.2011) 41 välisõppejõudu.

7.3 OSALEMINE RAHVUSVAHELISTES ORGANISATSIOONIDES JA

VÕRGUSTIKES

Kaasaja arengud kõrghariduses ja tehnoloogias ning sellega kaasnev konkurentsi kasv teaduses

ja õppes toovad endaga kaasa suurema vajaduse rahvusvahelise mõõtme järele ülikooli kõigis

tegevusvaldkondades.

Osalus tunnustatud rahvusvahelistes võrgustikes ja organisatsioonides pakub võimalusi

professionaalseks koolituseks ja annab ülikoolile võimaluse kaasa rääkida Euroopa

kõrghariduspoliitika kujundamisel. Rahvusvahelistes võrgustikes osalemisel tugineb TTÜ

liiderülikooli rollile Eesti tehnikakõrghariduses.

2010/2011. õppeaastal osales TTÜ alljärgnevate rahvusvaheliste võrgustike ja organisatsioonide

töös kollektiivliikme staatuses:

UNICA − Euroopa pealinnade ülikoolide võrgustik (Network of Universities from the

Capitals of Europe). Ülikooli liikmed võtavad aktiivselt osa erinevate projektide ja

töörühmade tegevustest, kuhu on kaasatud nii juhtkond, õppejõud, administratiivsed

struktuurid kui üliõpilased.

Edulood TTÜ üliõpilaste osalemisest konverentsidel ja puuetega üliõpilaste projektides

on positiivsed näited 2011. aastal.

CESAER − Euroopa tehnikaülikoolide võrgustik (The Conference of European

Schools for Advanced Engineering Education and Research). Ühendab juhtivaid

tehnikakõrgkoole Euroopas, eesmärgiga pakkuda kõrgekvaliteedilist inseneriharidust

Euroopas ja tihendada sidemeid liikmete vahel nii teaduse, doktori- kui ka elukestva õppe

osas.

BALTECH – Läänemere piirkonna tehnikaülikoolide võrgustik (University

consortium in Science and Technology). BALTECH on ellu kutsutud eesmärgiga

tugevdada partnerlussidemeid ja laiendada koostööd loodusteaduste, tehnika ja

tehnoloogia ning juhtimise valdkonnas. Aastast 2004 koordineerib BALTECH võrgustiku

tegevust TTÜ.

TTÜ on korraldanud personali-, IT- ja karjäärifoorumeid, kus on osalenud Balti- ja

Põhjamaade ülikoolide esindajad.

BUP - Balti mere regiooni ülikoolide võrgustik (The Baltic University Programme).

Võrgustik ühendab Balti mere regiooni ülikoole eesmärgiga tõhustada ülikoolide juhtivat

rolli ühiskonna demokraatia arengus, säästvas arengus ja keskkonna kaitses. TTÜ

koordineerib selle võrgutiku tegevusi Eestis.

http://www.unica-network.eu/

http://www.cesaer.org/en/home/

http://www.baltech.info/

http://www.balticuniv.uu.se/

50

TTÜ eestvedamisel on korraldatud rida foorumeid, kohtumisi ja visiite Eestisse,

Valgevenesse, Soome ja Rootsi.

EURAXESS − Euroopa välisteadlaste teabekeskuste võrgustik, mille eesmärgiks on

pakkuda külalisteadlastele ja nende pereliikmetele tuge kõigis mobiilsust puudutavates

küsimustes.

Toimub aastaringne TTÜ akadeemilise koosseisu ja personali koolitamine

BSRUN - The Baltic Sea Region University Network. Finantsalased koolitused ja

foorumid TTÜ ettekannete ning osaluse näol.

EUA – Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon (European University Association). TTÜ on

esitanud EUA foorumi korraldamiseks projekt-ettepaneku.

ECIU − European Consortium of Innovative Universities.

EUCEN – European Universities Continuous Education Network . Täiendkoolituste

alane ülikoolide võrgustik. TTÜ ekspertid osalevad aktiivselt EUCEN-i töös.

IACEE – The International Association of Continuous Engineering Education.

Täiendkoolituse võrgustik insenerihariduses.

WITEC – Euroopa Assotsiatsioon Naised Teaduses ja Tehnikas (Women in Science,

Engineering and Technology), mis ühendab ülikoolides, ettevõtetes ja asutustes töötavaid

naisi, kes tegelevad teaduse ja tehnoloogiatega.

TTÜ-s 4 edukat projekti.

EUE-Net − European University Enterprise Cooperation Network. Ülikoolide ja

ettevõtluse vahelise koostöö arendamine, projektid alates 2004. aastast.

TTÜ osaleb võrgustiku ühes mainekas praktikaprojektis.

SEFI − Euroopa Insenerihariduse Ühing (European Society for Engineering

Education). TTÜ on ühingu liige alates 1991. aastast. Koostöös BEST-iga on esitatud

ettekandeid.

BECC − British-Estonian Chamber of Commerce. Toimub laiapõhine infovahetus,

korraldatakse kultuuri- ja haridusüritusi ning üliõpilastele on määratud stipendiumid.

TTÜ osaleb ka aktiivselt rahvusvaheliste projektide töös, mille tulemusena tõhustatakse

ülikooli ja ettevõtete vahelist koostööd, töötakse välja praktika kvaliteedikriteeriumid,

arendatakse välja uusi õppekavu, luuakse õppematerjale. Eesmärgiks on tõsta noorte

ülikoolilõpetajate konkurentsivõimet läbi innovatsiooni, loovuse ning juhtimisoskuste

arendamise.

Vaatluse all on ka välismaalaste migratsiooniga seonduv keeltepoliitika areng, välisüliõpilaste

kultuuriõpe jms teemad. Projektides on olnud partneriteks mitmed Rootsi ja Põhjamaade

ülikoolid. Teemadeks on valitud mobiilsus, probleemõpe, e-õpe ja virtuaalülikool, naiste

esindatus inseneriõppes ja teaduses.

Toimub koostöö Ukraina, Venemaa, Valgevene jt riikide ülikoolidega kõrghariduse

kvaliteedivõrgustike loomisel. TEMPUS arendusprojektides osalemise eesmärgiks on praktilist

laadi ekspertabi osutamine Kiievi Polütehnilisele Instituudile Ukrainas ning TTÜ-s toimunud

Bologna protsessi käivitamise kogemuste edastamine Moldaavia kolleegidele.

2010/2011. õa edukalt lõppenud projektid:

EUE-Net,

KALECO,

Q-Planet,

FEPIC,

NINA,

http://ec.europa.eu/euraxess/links/index_en.htm

http://bsrun.utu.fi/

http://www.eua.be/Home.aspx

http://eciu.web.ua.pt/

http://www.eucen.org/

http://www.iacee.org/

http://www.witec.net/

http://www.eue-net.org/

http://www.sefi.be/

http://www.becc.ee/en/

http://www.eue-net.org/

http://www.kaleco.eu/

http://www.q-planet.org/

http://www.fepic.eu/EE/index.php

http://www.nina-project.eu/

51

ICON,

EPRODEC,

Projekt Discrimination at work.

2010/2011. õa alustatud projektid:

StepsTwo,

PRAXIS (European Center for Project/Internship Excellence),

INENTER,

ESTIA-NET.

Rahvusvahelistest õppearendusprojektidest annab ülevaate lisa 13.

http://icon.euproject.org/

http://eprode.iip.kth.se/information/information.html

http://www.discriminationatwork.eu/

http://www.stepstwo.eu/

http://www.unica-network.eu/project/inenter

http://www.estiatn.net/years2-3/index.php

52

8. SUHTED AVALIKKUSEGA

8.1 ÕPPETÖÖALASED TEATMEMATERJALID

Turundus- ja kommunikatsiooniosakond koostas koostöös õppeosakonnaga 2010–2011.

õppeaastal järgnevad õppetegevusega seotud materjalid:

sisseastujateatmik 2011 (eesti- ja venekeelne),

magistri- ja doktoriõppe tutvustav infovoldik.

Lisaks koostas ning aitas turundus- ja kommunikatsiooniosakond koostada alljärgnevad

materjalid:

avatud uste päeva plakatid koolidesse ja muu üritusega seonduv reklaam,

talvise vastuvõtukampaania reklaammaterjalid,

kevad-suvise vastuvõtukampaania reklaammaterjalid,

arengukonverentsi videod youtube’i ja Facebookì,

teadustrükis “TUT Research and Develpoment 2010”,

TTÜ esindustrükis (eesti- ja ingliskeelne),

lõpetajate brošüürid (talv 2010 ja kevad 2011).

8.2 TTÜ ÕPET TUTVUSTAVAD ÜRITUSED

7. oktoobril 2010 toimus Tallinna Ettevõtluspäev, kus külastajatel oli võimalus osaleda

tehnikaülikooli üliõpilaste poolt modereeritavates töötubades.

7.−8. oktoobrini oli TTÜ-s võimalus osaleda ettevõtlustööpäeva laagris, mida korraldati koostöös

MTÜ-ga Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku. Laager oli suunatud kõikidele Tallinna ülikoolide

tudengitele ning selle eesmärgiks oli suurendada ülikoolide ja erinevate erialade tudengite

omavahelist koostööd. Ürituse peaesinejaks oli Tine Thygesen Taanist.

25. oktoobril 2010 toimus sügisene avatud uste päev, millel osales üle 1000 külastaja. TTÜ

pakkus avatud uste päevale tulekuks tasuta transporti, mille vastu oli huvi tavapäraselt suur −

bussidega tuli kokku ligi 400 inimest Narvast (läbisõiduga Sillamäelt), Võrust (läbisõiduga

Tartust), Viljandist, Pärnust, Rakverest ja Kuressaarest. Väga populaarsed olid ka ekskursioonid

teaduskondadesse. Üritusel sai detailset infot sisseastumistingimuste, kõikide erialade,

riigieksamite ettevalmistuskursuste, stipendiumite ja karjäärivõimaluste kohta. Külastada sai

Eesti kaasaegseimat teadusraamatukogu ning tehnikaülikooli ühiselamuid.

3. −4. detsembril 2010 toimus TTÜ Spordihoones turundus- ja kommunikatsiooniosakonna

kaasabil üritus “ROBOTEX 2010”. Ürituse peateemaks oli robotitevaheline võistlus “jalgpallis”,

millest võtsid osa ülikoolid Eestist ja välismaalt. Lisaks võistlusele olid Robotexil ka töötoad

ning tehnikamess. Vaadata sai näitust „Robotex läbi aegade“, Robotexi joonistuskonkursi

parimate tööde näitust, Eesti Disainikeskuse näitust „SÄSI“ ning TTÜ Tehnoloogiakooli kursuse

„Tootearendus“ parimaid töid.

2.−4. detsembril 2010 võttis TTÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakonna eestvedamisel osa

populaarsest haridusmessist TEEVIIT. Esindatud olid kõik TTÜ teaduskonnad, kolledţid,

õppeosakond, avatud ülikool (“Tehnoloogiakool”), eelõppeosakond, üliõpilasesindus ning

üliõpilasorganisatsioonid. Messile oli toodud palju teaduslik-atraktiivset näidismaterjali. Tutvuda

sai TTÜ erialade, sisseastumistingimuste ja kõikide esindatud üksuste võimalustega.

5. −13. jaanuaril 2011 toimus talvine vastuvõtt. Turundus- ja kommunikatsiooniosakond avaldas

reklaamid TTÜ talvise vastuvõtu ja erialade kohta.

23. veebruarist kuni 14. märtsini 2011 viis turundus- ja kommunikatsiooniosakond koostöös

Turu-uuringute AS-ga läbi uuringu eesmärgiga selgitada ülikooli ja eriala valimise kriteeriumid

abiturientide seas. Samuti annab uuring ülevaate, milline on TTÜ maine ja õpilaste üldine

53

informeeritus ülikoolidega seonduvast. Uuringu valimisse kaasati 47 kooli üle Eesti, kokku oli

ankeete täitnud abituriente 1438. Uuringu tulemused olid ja on aluseks turundus- ja

kommunikatsiooniosakonna strateegilistele tegevustele ning planeeritavatele kampaaniatele.

21. märtsil 2011 korraldas turundus- ja kommunikatsiooniosakond ülikoolis kevadise avatud uste

päeva, millel osales hinnanguliselt 600−700 tehnikahuvilist noort, potentsiaalset sisseastujat.

Esindatud olid kõik TTÜ teaduskonnad, kolledţid, õppeosakond ja TTÜ raamatukogu. TTÜ

aulas toimus erialasid ja teaduskondi tutvustav mess. Avatud uste päeval sai käia ekskursioonidel

teaduskondades ja laborites, osa võtta loengutest, teha karjääriteste, tutvuda

teadusraamatukoguga ning vaadata tõelist ühikatuba koos selle elanikega.

17. juunil 2011 toimus esmakordselt rektori vastuvõtt partnerkoolide parimatele õpilastele.

Proportsioonis partnerkooli õpilaste koguarvuga oli kokku kutsutuid 187 ning üritusel osales 118

silmapaistvate õpitulemustega abiturienti. Üritusel avaldas rektor personaalset tunnustust

tänukirja näol, kuulati põnevaid ettekandeid erinevate teaduskondade esindajatelt ning nauditi

maitsvaid suupisteid meeleoluka TTÜ BigBandi saatel.

7. juulil 2011 toimus üritus kõigile bakalaureuseõppese kandideerinutele SAIS-is, et mõjutada

nende ülikoolivaliku otsust TTÜ kasuks. Üritus toimus Tallinna kesklinnas klubis “Cubanita

lounge”, kus meeleoluka koosviibimise käigus said sisseastujad tutvuda praeguste TTÜ

üliõpilastega, mängida TTÜ teemalist mälumängu ning kuulata ansambel Toe Tagì esinemist.

Üritusel osales ligikaudu 80 noort.

2011. aasta maist augustini korraldas turundus- ja kommunikatsiooniosakond laiaulatusliku

analüüsidel ja abiturientide uuringul põhineva vastuvõtukampaania. Kanalitena kasutati tele- ja

trükimeediat, internetti, sms-kampaaniat, otsepostitust ja mitmeid üritusi.

2010/2011. õppeaastal oli TTÜ esindatud kaheksal regionaalsel haridusmessil:

10. novembril osales TTÜ Paides toimunud Kesk-Eesti noorte haridusmessil "Lingid

tulevikku".

20. novembril osaleti Saaremaa koolinoorte infomessil „Tuleviku kompass“.

11.−12. veebruaril toimus Tartus haridusmess „Intellektika“, kus TTÜ oli

traditsiooniliselt esindatud kõige suurema messipinnaga ning kus lisaks

õppimisvõimaluste tutvustamisele demonstreeriti ka põnevaid keemia- ja füüsikaalaseid

katseid.

18. veebruaril oli TTÜ esindatud Pärnu haridusmessil „Suunaja”.

4. märtsil toimus teist aastat järjest noorte haridusmess Haapsalus, millest võttis osa ka

TTÜ.

18.−19. märtsil osales TTÜ iga-aastasel Narvas toimuval Ida-Virumaa noorte infomessil

„Orientiir“.

7. aprillil oli TTÜ esindatud Viljandi haridusmessil.

13. aprillil osaleti Rapla infomessil „Rapla Rada 2011”.

Lisaks regionaalsetele haridusmessidele tutvustati 2010/2011. õppeaastal TTÜ õppimisvõimalusi

ka kahel noortekonverentsil: 4. novembril Tartus toimunud noortekonverentsil „Lahe koolipäev“

ning 24. novembril Põlvamaa noortekonverentsil "Loovuse jõud".

TTÜ-d tutvustavaid infopäevi viidi 2010/2011. õppeaastal läbi 40 gümnaasiumis üle Eesti.

Ülikooli infopäevade eesmärgiks on tutvustada gümnaasiuminoortele TTÜ erialasid,

vastuvõtutingimusi ning noortele suunatud teadmusteenuseid. Lisaks räägitakse infopäevadel

erialavalikust, väljalangevuse põhjustest ning antakse ülevaade vilistlaste karjäärialguse

uuringust.

Lisaks TTÜ peamajas korraldatud avatud uste päevadele võimaldasid Tartu ja Virumaa kolledţ

samuti potentsiaalsetel sisseastujatel oma tingimuste ja võimalustega tutvuda:

27. oktoober TTÜ Tartu Kolledţi avatud uste päev,

5. märts TTÜ Virumaa Kolledţi avatud uste päev,

54

23. märts TTÜ Tartu Kolledţi avatud uste päev.

21.−25. märts 2011. a toimus TTÜ-s tudengivarju nädal, millest võttis osa 50 abiturienti

erinevatest gümnaasiumidest üle Eesti.

8.3 KOOSTÖÖ KÕRGKOOLIDEGA

2010/2011. õa sõlmiti koostöölepingud järgmiste kõrgkoolidega:

Magistriõppe ühisõppekava koostöölepingud Tartu Ülikooliga:

- Tuumaenergeetika ja tuumaohutus (10.03.2011),

- Tuumaelektrijaamad (10.03.2011).

Koostööleping Tallinna Majanduskooliga (11.06.2011).Vastastikune õppeteenuse

osutamine, õppejõudude vahetus, ühiste arendusprojektide algatamine, ühine osalemine

rahvusvahelistes programmides ja EL projektides, õppimisvõimaluste tutvustamine,

raamatukogude ning multimeediamaterjalide kasutamine.

Koostööleping (projektileping) Eesti Lennuakadeemiaga (05.11.2010). Poolte koostöö

reguleerimine struktuuritoetuse saaja ja partneri vahel alameetme "Kõrgkoolide ja

ettevõtete koostöö" projekti "Eesti Lennuakadeemia radariõppe arendus (ELAR)"

elluviimisel.

Ühisõppekavade arendamine

Struktuurifondide toel jätkub koostöö teiste Eesti kõrgkoolidega ühisõppekavade arendamisel (vt

ptk 1.1 ja 1.2).

TTÜ, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli vaheline koostööleping

2011. a vaadati koostööleping seoses muudatustega ülikoolide koosseisudes üle ning muudeti

lepingu ja töörühmade kontaktisikuid.

15.02.2011 toimus ülikoolide õppeprorektorite kohtumine Tartus, kus arutati tegevusi EMÜ,

TTÜ ja TÜ õppekorralduse ühtlustamiseks 2011. aastal. Arutamisel olid ühisõppekavade

avamise, muutmise ja õppekorraldusega seotud küsimused, õppekorraldusega seotud mõistete

ühtlustamine ning loomevarguse tuvastamise ja menetlemise korra ühtlustamine.

Innovatsioonimeede

Koostöös Eesti ülikoolidega esitati innovatsioonimeetmesse 7 taotlust:

Projekt

Partnerid

Projekti

maksumus

(EUR)

Projekti

kestvus

Projekti-

juht:

Oma-

finantseering

(EUR)

MeKTory (innovatsiooniplatvormi mudeli väljatöötamine

ja piloteerimine)

Partnerid: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna

Tehnikakõrgkool (hilisem koostöö EMT, Elion, Ericsson jt)

144 060 01.10.2011 –

30.09.2013

Tiit

Suuder

10 084

Kõrgkooli operatiivse juhtimise täiustamine: „Paberivaba

asjaajamine kõrgkoolis“

Partnerid: -

190 835 01.10.2011–

30.09.2013

Aivar

Auväärt

9 542

Täiskuluarvestus I etapp – ülikooli üldkulud ja kaudkulud

(mudeli väljatöötamine, EU projektides kaudkulude

abikõlblikkuse määramine)

Partnerid: Kõik 6 Eesti avalik-õiguslikku ülikooli

(eksperdina kaasatud Rektorite Nõukogu)

184 380 01.09.2011–

28.02.2014

Aivar

Auväärt

9 219

(sh TTÜ

5 197)

55

Projekt

Partnerid

Projekti

maksumus

(EUR)

Projekti

kestvus

Projekti-

juht:

Oma-

finantseering

(EUR)

Praktiliste oskuste õppelaborid reaalajasüsteemidele

(Students’ chain-labs for real-time embedded systems)

Partnerid: National Semiconductor Estonia OÜ, OÜ

ELIKO, Stoneridge Electronics AS, Ericsson Eesti AS

158 040 01.01.2012−

31.10.2013

Alvar

Kurrel

7 902

Virtuaalne õpituba (Virtual study campus)

Partnerid: Digitiim OÜ, Mykolas Romeris University

185 400 01.11.201–

31.10.2013

Velli Parts

9 270

Innoülikool: Reflekteeriva professionaali kujundamise

innovaatiline süsteem

Partnerid: -

80 000 2011−2014 Kaarel

Haav

4 000

Loominguliste ja probleemipõhiste õpimeetodite

väljatöötamine ja praktiseerimine toodete 3D-

täppismudelite muutmise, visualiseerimise ja analüüsi

baasil. Taotleja: TTÜ Tartu Kolledţ

Partnerid: -

49 340 01.09.2011−

30.06.2014

Ants Soon

-

8.4 KOOSTÖÖ KOOLIDEGA. KOOLIDE VÕÕRUSTAMINE TTÜ-S

2010/2011. õppeaasta seisuga on Tallinna Tehnikaülikoolil 22 lepingulist partnerkooli. Ülikooli

kõige pikemaajalisem (aastast 1988) lepingupartner on Tallinna Tehnikagümnaasium.

2008. aasta juunikuus sõlmis TTÜ koostöölepingud kümne üldhariduskooliga: Kadrina

Keskkooli, Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi, Narva Humanitaargümnaasiumi, Nõo

Reaalgümnaasiumi, Pärnu Koidula Gümnaasiumi, Rakvere Gümnaasiumi, Rapla Vesiroosi

Gümnaasiumi, Rapla Ühisgümnaasiumi, Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja Türi Gümnaasiumiga.

2009. aastal lisandus ülikooli lepingupartnerite nimistusse veel seitse kooli: Rocca al Mare Kool,

Saue Gümnaasium, Tallinna Inglise Kolledţ, Tallinna Reaalkool, Tartu Hugo Treffneri

Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Viimsi Keskkool. Samal aastal uuendati lepingut ka

Tallinna Tehnikagümnaasiumiga.

2010. aastal allkirjastati lepingud August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi, Saku Gümnaasiumi

ja Tallinna Arte Gümnaasiumiga.

2010/2011. õppeaastal sõlmis ülikool koostöölepingu Tallinna Nõmme Gümnaasiumiga.

Koolidega sõlmitud lepingute eesmärgiks on sätestada poolte koostöö üldised alused poolte

infrastruktuuri ja intellektuaalse/materiaalse ressursi kasutamiseks ning luua partnerkoolide

lõpetajatele paremad võimalused kõrghariduse omandamiseks TTÜ poolt pakutavatel tehnika-,

loodus- ja täppisteaduslikel ning sotsiaalteaduslikel erialadel.

Vastavalt sõlmitud lepingutele korraldati tehnikaülikooli partnerkoolide õpilastele ja õpetajatele

2010/2011. õppeaasta jooksul ülikooli tutvustavaid infopäevi, viidi läbi hulgaliselt erinevaid

töötubasid, kursusi, seminare ja koolitusi, pakuti võimalust kuulata ülikooli lektorite

populaarteaduslikke loenguid ning võimalust osaleda valikainete kursustel. Samuti organiseeriti

lepinguliste koolide õpilastele õppepäevi ning lühema- ja pikemaajalisi ainepraktikume

erinevates TTÜ laborites (vt table 8.1). Suvisel koolivaheajal said partnerkoolide õpilased

osaleda ülikooli laborites kahenädalasel suvepraktikal. 2010/2011. õppeaastal jätkus koostöö

Eesti Disainikeskusega, kellega ühiselt korraldati disaini- ja tootearendusalaseid töötubasid TTÜ

partnerkoolide gümnaasiumõpilastele.

56

Tabel 8.1 TTÜ partnerkoolide tegevused 2008/2009−2010/2011. õa

Õppeaasta Infopäevad Loengud Töötoad ja

kursused

Praktikumid

(sh suvepraktika)

2008/2009 12 27 15 14

2009/2010 14 26 13 15

2010/2011 18 24 17 12

KOKKU 44 77 45 41

2010/2011. õa külastas TTÜ-d üheksa üldhariduskooli:

Pärnu Koidula Gümnaasium (32 inimest, XII klass),

Kadrina Keskkool (7 inimest, XII klassid),

Kärdla Ühisgümnaasium (ca 30 inimest, X−XII klassid),

Kullamaa Keskkool (14 inimest, XII klassid),

Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium (ca 60 inimest, XII klassid),

Saku Gümnaasium, Kristiine Gümnaasium ja Kärdla Ühisgümnaasium

(kokku ca 150 inimest, X−XII klassid),

Vanalinna Hariduskolleegium (ca 30 inimest, IX klassid).

Külaskäigu jooksul anti õpilastele ülevaade TTÜ erialadest ja vastuvõtutingimustest, korraldati

ekskursioone erinevatesse teaduskondadesse ja laboritesse, tutvustati ülikooli raamatukogu ja

ühiselamuid ning külastati üliõpilasesindust, kus räägiti tudengielust ja vaba aja veetmise

võimalustest tehnikaülikoolis.

8.5 TTÜ TEHNOLOOGIAKOOL

Suurendamaks õpilaste hulgas huvi tehnika ja loodusteaduste vastu ning leidmaks motiveeritud

üliõpilaskanditaate ülikoolile, käivitus 2005. aastal üleülikooliline projekt „Laste ülikool”, mis

jätkub alates 2006. aastast TTÜ Tehnoloogiakooli nime all. Avatud ülikool korraldab koostöös

teaduskondadega kursusi õpilastele ja õpetajatele. Tehnoloogiakooli kursuste korraldamist

gümnaasiumi õpilastele, Linnalaagrit ning erinevate töötubade korraldamist põhikooli õpilastele,

toetavad rahaliselt TTÜ ning Haridus- ja Teadusministeerium.

2010. a sügissemestril viidi läbi kaks kursust „Kreemide valmistamine: toorainest karbi disainini

(eesti keeles)“ ja „Kreemide valmistamine: toorainest karbi disainini (vene keeles)“, kus

mõlemast kursusest võttis osa 55 õpilast. Kursusel „Tootearendus ja disain“ osales 20 õpilast

viiest erinevast koolist: Viljandi Paalalinna Gümnaasium, EMA Merekool, Saku Gümnaasium,

August Kitzbergi nimeline Gümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium.

2010. aasta sügissemestril viidi Tallinna Reaalkoolis läbi valikainekursus „Sissejuhatus

kujutavasse geomeetriasse“, kus osales 29 õpilast.

Koostöös TTÜ Geoloogia Instituudiga viidi läbi järgmised kursused:

„Eesti geoloogiast, kivimid ja fossiilid. Särghaua välibaas kui geoloogide oluline

uurimiskeskus“, kus osales 29 õpilast Kohila Gümnaasiumist.

„Piirkonna geoloogiline areng kui kaasaegset keskkonda kujundav tegur ja geoloogilised

uurimissuunad TTÜ GI-s“, milles osales 19 õpilast Lihula Gümnaasiumist.

„Eeati Geoloogiline ehitus, kivimid, kivistised, uurimismeetodid ja uurimissuunad

kaasajal“, milles osales kokku 30 õpilast Lihula Gümnaasiumist.

„Maa kui Päikesesüsteemi osa, vulkaanid, kivimid, fossiilid“, milles osales 22 õpilast

Saue Gümnaasiumist.

„Eesti geoloogiast, kivimitest ja kivististest ning kuidas neid uuritakse TTÜ Geoloogia

Instituudis“, milles osales 24 õpilast Juuru Gümnaasiumist.

57

„Geoprotsessid keskkonna ja kivimite kujundaja“, milles osales kokku 15 õpilast

Haapsalu Kutsehariduskeskusest.

„Kodukandi geoloogiline ajalugu, laamtektoonika kui geoloogiliste sündmuste

põhjustaja“, milles osales 22 õpilast Viimsi Keskkoolist.

„Bioloogiline mitmekesisus läbi geoloogilise aja ja lähimineviku Eesti järvede elustik

ning kaasaegsed uurimusmeetodid geoloogias“, milles osales 31 õpilast Tallinna Inglise

Kolledţist.

27.−28. oktoobril 2010 toimus linnalaager põhikooliõpilastele Kuressaares. Kahel päeval ehitati

töötubades roboteid.

Jätkus TTÜ Tehnoloogiakooli kursuste toimumine TTÜ Virumaa Kolledţis, kus 2010

sügissemestril viidi läbi kaks kursust: „Keskkonnakeemia“ ja „Praktiline orgaaniline keemia I“,

milles osales 37 õpilast.

2011. a kevadsemestril viidi läbi järgmised kursused:

„Geodisain – geoloogia, maavarad, majandus“, milles osales 11 õpilast.

„Robot igaühele 2011“, milles osales 20 õpilast.

„Sissejuhatus kujutavasse geomeetriasse“, milles osales 15 õpilast.

„Toit ja toitumine“, milles osales 23 õpilast.

„Tootearendus ja disain“, milles osales kokku 25 õpilast viiest erinevast koolist: Arte

Gümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium, Saue Gümnaasium, Varstu Keskkool ja

Kadrina Keskkool.

Valikainena viidi 2011. a kevadsemestril läbi Tartu Tamme Gümnaasiumis kursus „Kreemide

valmistamine: toorainest karbi disainini“, milles osales 15 õpilast Tartu Tamme Gümnaasiumist

ja 9 õpilast Nõo Reaalgümnaasiumist.

Koostöös Tallinna Reaalkooliga jätkusid 2011. aasta kevadsemestril kolm TTÜ

Tehnoloogiakooli kursust valikainetena:

„Energeetika üldkursus“, milles osales 27 õpilast.

„Sissejuhatus kujutavasse geomeetriasse“, milles osales 18 õpilast.

„Tootearendus ja disain“, milles osaleb 32 õpilast. Kursus kestab terve aasta, st kursus

algas kevadsemestril 2011 ning jätkub ka õppeaasta 2011/2012 sügissemestril samade

õpilastega.

Koostöös TTÜ Geoloogia Instituudiga viidi 2011. a kevadsemestril läbi neli kursust:

„Kosmosest planeet Maa kujunemiseni ja olulised geoloogilised protsessid“, milles osales

30 XI klassi õpilast Põlva Gümnaasiumist.

„Globaalsed geosündmused minevikus ja tänapäeval; eesti kivimid ja maavarad“, milles

osales 19 põhikooliõpilast Kohila Gümnaasiumist.

„Kivimite tüübid, omadused ja teke“, milles osales 27 põhikooliõpilast Õismäe Vene

Gümnaasiumist.

„Vanaaegkonna merede elustik Eesti aluspõhjas ja jääaja mõju meie territooriumile“,

milles osales 19 põhikooliõpilast Muuga Põhikoolist.

2011. a kevadsemestril toimus TTÜ Virumaa Kolledţis kursus teemal „Animatsioon ja video“

20-le õpilasele.

Põhikooliõpilastele korraldati 5.−7. jaanuaril 2011 Linnalaager, kus kolmel päeval ehitati

Iseliikurist lennukeid, Lego sumoroboteid ja viimasel päeval toimus konstrueerimise võistlus.

Kokku osales 25 õpilast erinevate koolide 5.−9. klassidest.

Aprillis 2011 toimus neli töötuba Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, millest võttis osa kokku 79

õpilast nii Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist kui ka Rapla Ühisgümnaasiumist. Töötubade

58

temaatika: iseliikurist lennuki ehitus, maketi ehitus, kreemide valmistamine ja inseneri

ülesannete lahendamine.

Tiigrihüppe Sihtasutuse toel käivitus kolm koolitusprojekti:

Koostöös mehhatroonikainstituudiga valmistati ette 27 robootika valikaine õpetajat.

Koostöös informaatikainstituudiga viidi läbi 3 IT-alast koolitust 55-le õpetajale.

TehnoTiiger+ raames osales 50 joonestamise õpetajat kursusel „Kujutava geomeetria

algkursus. Õpetamise metoodika“. Esimese mooduli „Kujutava geomeetria algkursus“

läbisid 21 õpetajat, 29 läbisid kogu kursuse täismahus.

Tabel 8.2 TTÜ Tehnoloogiakooli tegevused 2005−2010

Tehnoloogiakooli kursused õpilastele 2005−2010

Aasta Toimunud

kursused

Kogumaht

tundides Õpilasi

Osaleja-

tunde

2005 7 161 93 2 832

2006 8 277 72 2 706

2007 13 332 191 3 840

2008 28 422 598 8 820

2009 20 856 689 14 922

2010 28 1153 659 21 474

Linnalaager 2005−2010

Aasta Toimunud

laagrid Õpilasi

Osaleja-

tunde

2005 1 20 360

2006 3 67 1 206

2007 5 95 1 710

2008 5 113 1 050

2009 3 50 900

2010 3 97 786

TTÜ koolituspäevad õpetajatele 2007−2010

Aasta Toimunud

kursused

Kogu-

maht Osalejaid

Osaleja-

tunde

2007 2 16 26 216

2008 11 92 168 1 524

2009 8 172 106 1 704

2010 11 472 244 11 988

8.6 EELÕPE

TTÜ eelõppeosakond on tegelenud keskkooli- ja gümnaasiumiõpilaste ettevalmistamisega

ülikooliks üle 50 aasta. TTÜ on Eesti kõrgkoolidest olnud ainus, kus kursusi on tehtud

katkematult pika aja jooksul suurele õpilaste hulgale. Selles vallas on TTÜ-l pikk traditsioon

ning oluline positsioon ühiskonnas. Lähtudes nii ülikooli kui ühiskonna vajadustest, on

eelõppeosakond hakanud õpetama järjest nooremaid õpilasi eesmärgiga julgustada õppima nii

reaal- kui loodusaineid.

Riigieksamite kursuste kõrval korraldab osakond ettevalmistuskursusi põhikooli lõpueksamiteks

ning alates 2010. aasta sügisest edukalt ka matemaatika järeleaitamise tunde 6.−12. klassini. Siin

on eesmärgiks individuaalsem lähenemine, mis annab parema õpitulemuse.

2010/11. õppeaastal õppis matemaatika järeleaitamistundide kahel kursusel 92 õpilast.

59

2011. aasta juunis korraldas eelõppeosakond üle pika aja taas ettevalmistuskursusi TTÜ

matemaatika sisseastumiskatseteks. Kokku tuli kaks rühma 26 õpilasega. Lisandunud on ka

individuaaltundide soovijad.

Kui 2009/2010. õppeaastal oli õpilasi eelõppes 735, siis 2010/2011 õppis erinevatel kursustel

780 õpilast.

8.7 TÄIENDUSÕPE JA AVATUD ÕPE

Täiendusõpet käsitletakse järgmiselt:

1. Täiendusõppekavade alusel toimuv täiendusõpe

Kutse-, ameti- ja erialased koolitused (ka TTÜ sisekoolitused).

TTÜ tehnoloogiakooli kursused õpilastele ja üldhariduskoolide õpetajatele.

Eelõpe.

Kahte esimest täiendusõppe liiki käsitletakse edaspidi tööalase koolitusena, kuna on seotud

olemasoleva või tulevase töö jaoks vajalike teadmiste omandamise ja täiendamisega.

2. Tasemeõppekavadest valitud ainete alusel toimuv õpe, edaspidi „avatud õpe“.

Olulisemad näitajad 2010. aastal

Täiendusõppes osales 2010. aastal 9990 täiendusõppurit. Nendest 1173 õppis avatud õppe kaudu

tasemeõppeaineid koos üliõpilastega. 8817 täiendusõppurit osales 313 erineval kursusel. Kokku

toimus 459 täiendusõppe kursust kogumahuga 16 969 tundi ja 3763 kursuse lõpetanule väljastati

TTÜ tunnistus. Täiendusõppurid kogusid 5204 EAP-d.

Avatud õppe kaudu deklareeriti 16 229 EAP-d, osaleti 973 erineval tasemeõppe

ainekursusel.

Täiendusõppe kogumaht rahalises väljenduses 2010. aastal oli 28,8 miljonit krooni. Osalejate ja

asutuste poolt rahastatav täiendusõppe maht oli 15,5 miljonit krooni. ESF projektide ja

programmide toel rahastati täiendusõpet 6,8 miljoni krooni ulatuses ning avatud õppe tulu oli

6,5 miljonit krooni.

2010/2011. õa jätkus täienduskoolitust toetava infosüsteemi arendamine. TTÜ veebilehe

uuendamisega loodi TTÜ täiendusõppe valdkonna ühtne veebileht, kuhu on nüüdsest koondatud

täiendusõppurile suunatud valdkondlik info ning täiendusõpet korraldavate üksuste

kontaktandmed. Täiustati veebipõhise koolituskalendri koolitusele registreerumise ja

tellimise/infopäringu funktsioone. TTÜ pealehele lisati link algavatele täiendusõppe kursustele.

8.7.1 TÄIENDUSÕPPEKAVADE ALUSEL TOIMUV TÄIENDUSÕPE

Täiendusõppega tegelevad enamus TTÜ teaduskondi, asutusi, kolledţeid ja mõned haldus-

tugistruktuuriüksused. Avatud ülikool koordineerib ja pakub korralduslikku tuge täiendusõppe

valdkonnas, samas korraldades ka ise välisklientidele suunatud õpet.

Haldus-tugistruktuuri üksustest pakub õpilastele riigieksamiteks ettevalmistamise kursusi

eelõppeosakond. Personaliosakond korraldab ülikooli töötajatele sisekoolituskursusi ning

rahvusvaheliste suhete osakond organiseerib inglise keele ettevalmistuskursusi testimiseks ning

lühikursusi õppimisvõimalustest väljaspool Eestit.

Instituutides on täiendusõppe korraldus väga erinev. Kui tavaliselt tegelevad selle valdkonnaga

projektijuhid, õppejõud või sekretärid oma põhitöö kõrvalt, siis infotehnoloogiateaduskonnal ja

majandusteaduskonnal on eraldi struktuuriüksused täiendusõppe korraldamiseks − vastavalt IT

Täienduskoolitus ja Majandusteaduskonna Koolituskeskus. Samuti pakuvad instituudid ja

asutused täiendusõpet erinevate projektide raames.

60

2010/2011. õa korraldasid täiendusõpet kõik ülikooli teaduskonnad (vt joonis 8.1).

Täiendusõppekavade alusel ei korraldata täiendusõpet vaid TTÜ Tartu ja Tallinna Kolledţis.

Kõige enam kursusi korraldasid haldus-tugistruktuuri üksused − täpsemalt eelõppeosakond ja

avatud ülikool. Teaduskondadest oli kõige enam kursusi infotehnoloogia teaduskonnas, samas

täiendusõppe tundide arv osaleja kohta oli suurim majandusteaduskonnas.

Joonis 8.1 Täiendusõppekavade alusel toimuva õppe jagunemine teaduskondade ja

struktuuriüksuste lõikes

Täiendusõppe tegevusnäitajate muutumist viimase kuue aasta jooksul peegeldab tabel 8.3.

Tabel 8.3 Täiendusõppekavade alusel toimuva õppe tegevusnäitajad 2005–2010

Aasta Täiendus-

õppekavad

Toimunud

kursused

Kogumaht

tundides

Täiendus-

õppurid

Osaleja-

tunde

2005 190 296 9 239 4 110 175 572

2006 181 358 17 026 4 775 192 642

2007 196 350 16 996 5 588 271 296

2008 299 424 12 440 7 418 210 168

2009 289 440 13 245 8 346 226 206

2010 313 459 16 969 8 817 293 958

Eelmise aastaga võrreldes suurenesid kõik tegevusnäitajad. Erinevate täiendusõppekavade arv

suurenes 24 võrra, sealjuures kasvas kursuste kogumaht enam kui veerandi võrra. Viimase

põhjseks võib olla ka asjaolu, et EAP-des arvestatud kursuste osakaal on suurenenud ja seoses

sellega on kursuste mahule lisandunud teadmiste kontrolliga seotud iseseisva töö maht.

Täiendusõppe kursuse maht tundides ulatus paarist tunnist kuni 632 akadeemilise tunnini.

2010. aasta keskmine kursuse maht oli 37 tundi ehk keskmiselt korraldati 5–6-päevaseid

kursuseid. Täiendusõppe kursusel osales keskmiselt 19 inimest. Täiendusõppe kursustel või

loengutel osalejate arv ulatus individuaalõppijast kuni paarisaja osalejani.

Täiendusõppe tegevusnäitajate muutumine aastatel 2005−2010 teaduskondade ja

struktuuriüksuste lõikes on toodud käesoleva aruande lisas 11 „Täiendusõppe tegevusnäitajad

teaduskondade ja struktuuriüksuste lõikes 2005−2010“.

17 kursust

392 õppurit

(7%)

39 kursust

817 õppurit

(5%)

83 kursust

493 õppurit

(19%)

11 kursust

191 õppurit

(1%)

46 kursust

1042 õppurit

(17%)

18 kursust

655 õppurit

(2%)

24 kursust

851 õppurit

(5%)

14 kursust

318 õppurit

(3%)

152 kursust

3061 õppurit

(28%)

55 kursust

997 õppurit

(13%)

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

5 000

61

Alljärgnevas tabelis 8.4 on toodud täiendusõppekavade alusel toimunud täiendusõppe

põhinäitajad teaduskondade ja struktuuriüksuste lõikes aastal 2010.

Tabel 8.4 Täiendusõppekavade alusel toimuva õppe tegevusnäitajaid teaduskondade ja

struktuuriüksuste lõikes 2010

Teaduskond/struktuuriüksus Täiendus-

õppekavad

Toimunud

kursused

Kogu-

maht

tundides

Täiendus-

õppurid

Osaleja-

tunde

Ehitusteaduskond 16 17 1 110 392 27 630

Energeetikateaduskond 28 39 847 817 13 458

Infotehnoloogia teaduskond 41 83 3 266 493 16 476

Keemia- ja materjalitehn. teaduskond 10 11 232 191 3 912

Majandusteaduskond 32 46 2 883 1 042 73 314

Matemaatika-

loodusteaduskond 13 18 261 655 5 628

Mehaanikateaduskond 14 24 922 851 25 110

Sotsiaalteaduskond 15 14 547 318 7 986

Haldus-tugistruktuur 86 152 4 743 3061 87 228

Asutused 13 14 140 347 3 756

Kolledţid 35 41 2 018 650 29 460

Kokku 313 459 16 069 8817 293 958

Selgituseks: andmed esitatud täiendusõppekavade alusel toimuva täiendusõppe (sh

sisekoolituste), ettevalmistus- ja TTÜ Tehnoloogiakooli kursuste kohta.

Tööalane täiendusõpe

Tööalase täiendusõppena käsitleme kutse-, ameti- ja erialast täiendusõpet, sisekoolitusi ülikooli

töötajatele ning ülikooli erialasid tutvustavaid TTÜ Tehnoloogiakooli kursuseid.

2010. aastal jätkus täiendusõppurite arvu suurenemine tööalases (erialases) koolituses. Kursuse

keskmine maht võrreldes eelmise aastaga on suurenenud 22-lt 35 tunnini. Keskmine osalejate arv

on jäänud eelmise aastaga samale tasemele – 20 osalejat kursusel.

Tööalase (erialase) täiendusõppe tegevusnäitajate muutumist viimase kuue aasta jooksul

peegeldab alljärgnev tabel 8.5.

Tabel 8.5 Tööalase (erialase) täiendusõppe tegevusnäitajad 2005–2010

Aasta Täiendus-

õppekavad

Toimunud

kursused

Kogu-

maht

tundides

Täiendus-

õppurid

Osaleja-

tunde

2005 153 248 6 384 2 849 93 684

2006 165 291 8 971 3 656 126 156

2007 166 278 12 249 4 343 183 468

2008 256 349 8 440 6 162 140 220

2009 252 361 8 090 7 165 148 020

2010 283 381 13 350 7 726 239 244

TTÜ korraldab avatud täiendusõppe kursuseid, mida osalejatele finantseerivad peamiselt firmad,

üksikjuhtudel maksab osaleja ise oma koolituse eest. Tellitakse ka ettevõtete sisekoolitusi, mis

viiakse läbi nii ülikoolis kui ka asutustes.

Täienduskoolituse sihtgrupiks on TTÜ valdkondadega seotud tippspetsialistid, insenerid, juhid

ning keskastme juhid ja spetsialistid. Uueks sihtgrupiks on kujunenud üldhariduskoolide ja

kutseõppeasutuste pedagoogid, kellele tutvustatakse uusi suundi tehnoloogia valdkondades ja

62

valmistatakse ette õpetajaid LTT valdkonna valikainete õpetamiseks koolides. 2010. aastal

koolitati 244 õpetajat. Jätkus Tiigrihüppe Sihtasutuse toel robootika ja mehhatroonika, IT ning

joonestamise õpetajate koolitamine.

Mahukaim kursus oli TTÜ majanduskoolituskeskuse ja TTÜ Virumaa Kolledţi koostöös Innove

projekti raames korraldatud „Keemiaprotsesside operaatori“ kursus mahuga 632 tundi koos

iseseisva tööga.

Mahukatest spetsialistide pädevuskoolitustest teaduskonniti tuleks ära märkida veel järgmised:

Majandusteaduskond – „Raamatupidaja-finantsisti koolituskursus“ (348 tundi),

„Pearaamatupidaja – finantsjuhi täienduskoolituse kursus“ (144 tundi).

Ehitusteaduskond – „Hoonete energeetiline auditeerimine“ (240 akadeemilist tundi

ja 11 EAP-d).

Energeetikateaduskond – „Mäetööde kursus" ja „Energeetika üldkursus“ (mõlema

kursuse maht on 52 tundi ja 2 EAP-d).

Infotehnoloogia teaduskond – IT koolituskeskuse poolt korraldatud „Graafiline

turundus veebis“ (210 tundi ja 7 EAP-d). Koostöös avatud ülikooliga „Sekretär-juhiabide

dokumendihalduse, asjaajamise, infotöö ning digitaalse kirjaoskuse arendamise kursus“ (156

tundi ja 6 EAP-d).

Mehaanikateaduskond – „Täienduskoolitus autodiagnostikutele“ (160 tundi ja

4 EAP-d). Koolitus korraldati Innove projekti toel. Sisulises koostöös VEHO

Eesti AS-iga; „Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus“ (144 tundi).

Tabel nr 8.6 iseloomustab ESF projektide toel korraldatud täienduskoolituse näitajaid ja nende

osakaalu täiskasvanute tööalasest täiendusõppest valdkonniti. Ülikooli personali haridusalane

täienduskoolitus oli pea täies ulatuses finantseeritud ESF projektide toel.

Tabel 8.6 ESF projektide toel korraldatud täiskasvanute tööalane/erialane täiendusõpe

valdkondade lõikes 2010

Valdkond Täiendus-

õppekavad

Toimunud

kursused

Kogu-

maht

tundides

Täiendus-

õppurid

Osaleja-

tunde

Haridus 29 27 475 667 7 658

Humanitaaria ja kunstid 15 16 715 239 9 088

Loodus- ja täppisteadused 10 10 259 136 3 113

Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus 18 18 438 453 9 795

Tehnika, tootmine ja ehitus 20 23 2 565 571 39 612

Kokku 92 94 4 452 2066 69 266

Tööalane täiendusõpe täiskasvanutele

Ülikooli seadusest tulenevalt on ülikoolil õigus Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna

Tehnikaülikooli vahel sõlmitud halduslepingus kokku lepitud mahus ja tingimustel viia läbi

õppekohtade rahastamiseks eraldatud vahenditega samas õppevaldkonnas täiskasvanute tööalast

koolitust. RKT täitmisel lähevad arvesse ka avatud õppes sooritatud õpingud. Andmeid

kajastatakse tulemuslepingu aruannetes.

Muudatused tööalase täiendusõppe tegevusnäitajate osas valdkonniti aastatel 2005−2010 on

toodud aruande lisas 12 „Tööalase (kutse-, ameti- ja erialase ) täiendusõppe tegevusnäitajad

valdkondade lõikes 2005−2010“. Tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna näitajate suurenemises

on oma osa EL struktuurfondide rahastamisel toimunud koolitustel.

8.7.2 AVATUD ÕPE

Alates 1996. aastast on avatud ülikooli kaudu võimalik õppida kõiki tasemeõppekavade aineid ka

mitteüliõpilastel. Avatud õppes õppides on võimalik alustada õpinguid ülikoolis, omandada

63

lisaerialasid, arendada end oma huvialal, saada täiendkoolitust ametialase karjääri edendamiseks,

jätkata ja/või lõpetada katkenud õpingud jne.

Avatud õppe võimaluste kasutajate arv suurenes aastani 2007. Langus alates 2008. aastast on

tingitud peamiselt kahest asjaolust. Esiteks majandussurutis ja teine on õppekorralduslik asjaolu.

Uue õppeinfosüsteemi kasutusele võtuga kevadsemestril 2009 on üliõpilastel võimalik esitada

korduvdeklaratsioon dekanaadi kaudu ning selle tulemusel on avatud õppesse registreerunute arv

vähenenud (vt joonis 8.2).

Joonis 8.2 Avatud ülikooli õppurite arv 1996−2010

Ainepunktide mahu vähenemine on tingitud majanduslikust olukorrast ning seotud uue

õppetegevuse eeskirja ja ÕIS-i kasutuselevõtuga. Kokku deklareeriti täiendusõppurite poolt

16 229 EAP-d 973 erinevas tasemeõppeaines (vt joonis 8.3). Erinevate aastate võrreldavuse

tagamiseks on eelnevad aastate AP-d arvutatud ümber EAP-desse.

Joonis 8.3 Deklareeritud ainepunktide arv avatud ülikoolis 1996−2010

Tabel 8.7 Deklareeritud ainepunktide arv teaduskondade/struktuuriüksuste lõikes

2007−2010

Teaduskond/struktuuriüksus 2007 2008 2009 2010

Ehitusteaduskond 3 222 3 546 3 004 2 944

Energeetikateaduskond 342 382 620 361

Sotsiaalteaduskond 1 396 1 385 1 408 1 537

Infotehnoloogiateaduskond 3 129 3 557 2 588 2 120

Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond 182 158 142 241

Majandusteaduskond 4 526 4 199 4 200 4 813

80

354

606 638 634

879

1052 955

1189

1286 1456

1764 1732

1175 1172

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

1865

8336

15102 15188 13777

19505 18429

15263 17099

15737 16576

19954 19821 17342

16229

0

5000

10000

15000

20000

25000

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

64

Teaduskond/struktuuriüksus 2007 2008 2009 2010

Matemaatika-loodusteaduskond 5 195 4 769 3 041 2 257

Mehaanikateaduskond 1 040 1 105 817 616

TTÜ Kuressaare Kolledţ 42 16 156 282

TTÜ Tallinna Kolledţ **

355 493

TTÜ Tartu Kolledţ 482 185 274 126

TTÜ Virumaa Kolledţ 356 445 676 364

TTÜ Tehnomeedikum 0 8 15 30

TTÜ Geoloogia Instituut 0 5 4 9

TTÜ Meresüsteemide Instituut 9 27 42 36

Õpingukorraldus* 34 37

Kokku 19 954 19 821 17 342 16 229

* 2009. aastast on õpingukorralduse ainepunktid lisatud vastava teaduskonna arvestusse

** TTÜ Tallinna Kolledţi andmeid kajastatakse alates 2009. aastast

8.7.3 TÄIENDUSÕPPE TULU 2010. AASTAL

Täiendusõppe kogumaht 2010. aasta erinevate tululiikide lõikes on 28,8 miljonit krooni (vt

tabel 8.8). Võrreldes eelmise aastaga on tulubaas mõnevõrra vähenenud (0,7 miljonit krooni).

Tabel 8.8 Täiendusõppe, avatud õppe ja projektide/lepingute tulu 2005−2010 (mln eek)

Aasta Tulu

täienduskoolitusest

Tulu avatud

õppest

Tulu lepingutest

ja ESF

projektidest

Tulu

kokku

2005 9,4 6,1 0,0 15,5

2006 10,1 7,6 1,8 19,4

2007 11,2 8,8 3,8 23,8

2008 17,0 10,6 1,8 29,4

2009 14,2 8,5 6,8 29,5

2010 15,5 6,5 6,8 28,8

Osalejate ja asutuste poolt rahastatavate kursuste tulud suurenesid 1,3 miljonit krooni, ulatudes

15,5 miljoni kroonini.

ESF projektide, programmide ja lepingute toel rahastatava täiendusõppe (nii kursuste kui ka

avatud õppe) tulud jäid samale tasemele, ulatudes 6,8 miljoni kroonini.

Avatud õppe tulu osalejatelt ja ettevõtetelt vähenes eelmise aastaga võrreldes 2 miljonit krooni,

jäädes viimase viie aasta madalaimale tasemele ehk 6,5 miljonit krooni. Lisaks rahastati avatud

õpet ESF projektide toel (0,8 mln krooni).

Avatud õppe näitajate (tulu ja EAP-de maht) vähenemine on peamiselt seotud õppetegevuse

regulatsioonide muutumise ja uue õppeinfosüsteemi ÕIS rakendumisega (üliõpilaste korduvaid

deklareeringuid arvestatakse vastava teaduskonna, mitte avatud õppe näitajatena). Pingeline

majanduslik olukord omab kahtlemata languses oma osa.

Teatud mõju on avaldamas ka kaugõppe vormis toimuvate õppekavade arvu kasv, mistõttu

avatud ülikooli õppurid kandideerivad üliõpilaskohtadele (sobilikud paindlikud

õppimistingimused ning kaasnev üliõpilase staatus).

65

Joonis 8.4 Tulud täiendusõppest erinevate tululiikide kaupa 2005−2010 (mln eek)

8.8 KOOSTÖÖ TÖÖANDJATEGA

Praktika- ja tööpakkumiste vahendamine

Praktika- ja tööpakkumiste vahendamine toimub nii teaduskondades kui tsentraalselt TTÜ

õppeosakonna karjääriteenistuse koordineerimisel. Tööandjad edastavad karjääriteenistuse kaudu

üliõpilastele oma praktika- ja tööpakkumisi, mille vahendamiseks on karjääriteenistuse

kodulehel töövahenduse andmebaas. Praktikaettevõtete andmebaasi kuulub 2010/2011.

õppeaasta lõpu seisuga 120 ettevõtet/organisatsiooni.

Karjääriveebi edasine areng näeb ette TTÜ spetsiifilise info koondamist TTÜ ühtsele veebilehele

ja kõrgkoolide ühise info koondamist „Tudengiveebi“ projekti raames valmivasse keskkonda.

Portaali osana luuakse ka kõrgkoolide töö- ja praktikavahenduse ning uurimisteemade

vahenduskeskkond, mis aitab leida üliõpilastel uurimistöö teemasid ning praktika- ja töökohti.

Samuti soodustab ettevõtete sidumist kõrgkooli- ja praktikateemadega ning vähendab

dubleerimist.

Karjääriseminarid

2010/2011. õa jätkas karjääriteenistus koostöös tööandjatega tudengitele suunatud

karjääriseminaride korraldamist. Koostöö võimaldab kaasata seminaride lektoritena oma

valdkonna parimaid tippspetsialiste, kes on valmis oma kogemusi ja ootusi üliõpilastele

jagama. Toimus 21 erinevat karjääriseminari, kus kokku osales 248 üliõpilast. Populaarseimad

teemad olid ajajuhtimine, ettevõtlus ja ettevõtlikkus, Noored Kooli programmi tutvustus ning CV

ja kaaskirjade koostamine.

9,4 10,1

11,2

17,0

14,2 15,5

6,1 7,6

8,8

10,6

8,5

6,5

0,0

1,8

3,8

1,8

6,8 6,8

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Tulu

täienduskoolitusest

Tulu avatud

õppest

Tulu lepingutest

ja ESF projektidest

66

9. TAGASISIDE JA KVALITEEDIKINDLUSTUS

9.1 KVALITEEDIKINDLUSTUS EESTI TASANDIL

Kvaliteedileppe täitmise audit. Rektorite Nõukogu kvaliteedikomisjon hindas ajavahemikul

01.09.2009–31.08.2010 ülikoolides kaitstud doktoritööde ning avaliku konkursi korras valitud ja

ametikohale nimetatud professorite vastavust kvaliteedileppe nõuetele. Sarnaselt varasematele

aastatele koguti ja analüüsiti ülikoolide rahvusvahelistumise kvaliteedinäitajaid.

Doktoritööde kaitsmised. Ajavahemikus 01.09.2009–31.08.2010 kaitsti kvaliteedileppega

liitunud ülikoolides kokku 175 doktoritööd. Doktoritööde kaitsmiste puhul hindas

kvaliteedikomisjoni nii publitseerimisnõude, kaitsmiskomisjoni koosseisule kui välisoponendile

seatud nõuete täitmist. Esmakordselt viidi täiendavalt läbi analüüs doktoritöö eestikeelse

kokkuvõtte olemasolu ja sisu osas võõrkeelsete doktoritööde puhul (ning võõrkeelse kokkuvõtte

osas eestikeelse doktoritöö puhul).

Publitseerimisnõude täitmine. Kvaliteedikomisjon küsis täiendavat infot TTÜ-lt 2 doktoritöö

kohta, eesmärgiga välja selgitada, kas doktoritöö tulemusi kajastavad publikatsioonid on

nõuetekohastes ajakirjades ilmumiseks vastu võetud. ETIS-e andmebaasis vastavad

kinnituskirjad puudusid. TTÜ esitas vastavad kinnituskirjad ning nende alusel luges

kvaliteedikomisjon publitseerimisnõude täidetuks.

Nõue doktoritöö kokkuvõttele eesti või võõrkeeles. Esmakordselt viidi läbi kvaliteedileppe lisa 2

punkt 14 täitmise audit. Esimeseks analüüsi etapiks oli ülikoolide vastavate regulatsioonide

kontroll. Selle tulemusena sai kvaliteedikomisjon kinnitada, et regulatsioonid vastavad

kvaliteedileppele laias tähenduses ning enamiku ülikoolide regulatsioonid ei ole sõnastuses nii

konkreetsed kui kvaliteedileppe vastav punkt. TTÜ vastavates regulatsioonides on mainitud vaid

kokkuvõtte olemasolu vajadust, kuid ei ole täpsustatud selle kohustuslikke komponente.

Kvaliteedikomisjoni hinnangul võiks TTÜ oma regulatsioone täiendada viisil, et kvaliteedileppes

toodud komponendid, mida kokkuvõte peab kajastama, oleks regulatsioonis selgelt välja toodud.

Avaliku konkursi korras valitud ja ametikohale nimetatud professorid. Sarnaselt eelmisele

hindamisperioodile pidas kvaliteedikomisjon vajalikuks lisaks avaliku konkursi korras valitud

professoritele analüüsida ka ametikohale nimetatud professorite andmeid, kuigi kvaliteedileppes

räägitakse konkursi korras täidetud ametikohtadest. Kvaliteedikomisjon pidas otstarbekaks

koguda infot nimetatud professorite kohta, et saada ülevaadet kõigi korraliste professorite osas.

Võrreldes eelmise hindamisperioodiga on ametisse nimetatud professorite hulk oluliselt

langenud. TTÜ 18 professorit vastasid kõik kvaliteedileppe nõuetele.

Rahvusvahelistumise kvaliteedinäitajate kogumine

Välisüliõpilased. Kvaliteedikomisjonile esitatud andmetest selgub, et Eesti avalik-õiguslikest

ülikoolidest on välisüliõpilaste üldarv jätkuvalt kõige suurem TTÜ-s (420). Samas väli-

süliõpilaste osakaal üliõpilaste üldarvust oli suurem EMTA-s (7,9%) ning EBS-is (5,2).

Hüppelist kasvu ei ole üheski ülikoolis toimunud.

Rahvusvahelistumise strateegia eesmärgiks on, et 2015. aastal on välismaalasi Eestis

doktorikraadi kaitsnute hulgas 10%. Doktorantide hulgast moodustavad välisdoktorandid üle

10% vaid EBS-is (13,8) ja EMTA-s (12,8 %), järgnevad TÜ 6% ja TLÜ 5,7 %, TTÜ 4,5 % ja

EMÜ 4,1%.

Rahvusvaheline üliõpilasvahetus. Üliõpilasvahetus on Eestis mahuliselt jõudsalt kasvanud.

Suhtarvuna üliõpilaste üldarvu on antud näitaja märgatavalt suurem EKA-s ja EMTA-s, teiste

ülikoolide suhtarv on 1−2% ringis (EBS-is sissetulevaid üliõpilasi ca 4%).

Välisõppejõud. Välisõppejõudude kaasamise osas seab strateegia eesmärgiks, et aastaks 2015

peaks korralisel ametikohal töötavatest õppejõududest vähemalt 3% olema välisõppejõud.

Arvestades nii konkursi korras valitud kui ka ametikohale nimetatud välisõppejõude, selgub et

enamik ülikoolidest täidavad nimetatud eesmärgi juba praegu (välja arvatud EKA, EMÜ).

67

2009/2010 kohta kogutud andmed ei kajasta õppejõudude lühiajalist mobiilsust, mis toimub

aktiivselt. Kvaliteedikomisjon leidis, et edaspidi võiks andmed sisalda infot õppejõudude

lühiajalise mobiilsuse kohta.

9.2 KVALITEEDIKINDLUSTUS ÜLIKOOLI TASANDIL

Institutsionaalseks akrediteerimiseks ettevalmistamine. 2010. a septembrist alustas TTÜ

ettevalmistusi 2014. a sügisel toimuvaks institutsionaalseks akrediteerimiseks. Selleks kasutas

TTÜ võimalust osaleda programmi Primus tegevuse 2 raames „Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis

2010−2011“ protsessis, mis sisaldas TTÜ töötajate koolitamist, enesehindamise läbiviimist,

välishindajate visiiti ja tagasisideraportit. Ekspertide poolt tehtud ettepanekuid põhi- ja

tugiprotsesside arendamiseks arvestatakse järgnevate aastate tegevuskavade koostamisel.

Regulaarsed enesehindamised ülikooli tasandil ja struktuuriüksuste lõikes on institutsionaalse

akrediteerimise eduka läbimise eelduseks.

Jätkus kvaliteedineljapäevakute sari. Teemadeks olid õppekavagruppide üleminekuhindamine,

tööandjate hinnangud TTÜ õppekavadele, väljalangevuse vähendamise meetmed jne.

Tööd jätkas samuti õppetegevuse kvaliteeditöögrupp, kus liikmeteks peamiselt teaduskondade

õppeprodekaanid ja kolledţite õppedirektorid. Kohtumistel olid arutluse all erinevad

õppetegevuse kvaliteediga seonduvad küsimused.

68

10. ÕPPEARENDUSPROJEKTID

10.1 STRUKTUURIFONDIDE PROGRAMMID JA PROJEKTID

Meetme "Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine" alameede "Kõrgkoolide ja

ettevõtete koostöö"

2010. a eraldas SA Archimedes meetme „Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö“ raames toetuse

lisaks eelmises aruandes toodud 8-le projektile veel 5-le õppekavaarenduse projektile,

kogusummas 53,440 miljonit krooni:

1. TTÜ ja TÜ innovatsiooni valdkonna õppekavade arendus innovatsioonivõimekuse ja -

teadlikkuse tõstmiseks koostöös avaliku sektori ja ettevõtlusorganisatsioonidega (4,58 mln).

2. Innovatsiooni arendamine mehhanotehnika valdkonna ettevõtluses (4,95 mln).

3. Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühismagistriõppekava "Tuumaelektrijaamad"

(3,76 mln).

4. Uus kompleksne magistriõppekava „Integrated electronics systems” (4,99 mln).

5. Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia rahvusvaheline ühisõppekava „Disain ja

tootearendus" (4,98 mln).

6. Magistriõppekava „Hoonete energiatõhusus“ (4,98 mln).

7. Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistri

taseme ühisõppekava arendamine tööturuvajadustest lähtuvalt (4,82 mln).

8. Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö e-tervise tehnoloogia spetsialiste ettevalmistava

ühisõppekava väljaarendamiseks ja turundamiseks (4,41 mln).

9. Magistriõppekava „Arvutisüsteemid” (3,68 mln).

10. Polümeermaterjalide instituudi ja ettevõtete koostöö väljakujundamine magistriõppekava

KAOM02/09 „Materjalitehnoloogia“ alusel läbiviidava taseme- ja täienduskoolituse

õpiväljundite süsteemi ellurakendamiseks ja täiustamiseks (3,69 mln).

11. Kütuse keemia ja tehnoloogia magistriõppekava loomisprojekt (3,64 mln).

12. Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli ühisõppekava „Taastuvatel energiaallikatel

põhinev hajaenergeetika” (3,71 mln).

13. Väikelaevaehituse ühisõppekava arendamine koostöös ettevõtjatega (3,68 mln).

Partnerina osaleb TTÜ järgmistes sama alameetme projektides:

1. Eesti planeerimisõppekavade arendamine (EPA): ettevõtluskoostöö ühisõppekava, praktika-

ja täiendkoolitussüsteemi loomiseks (koordinaator Tartu Ülikool) (3,76 mln).

2. TLÜ, TÜ ja TTÜ ühismoodul: Aasia ühiskonnad, majandus ja poliitika (koordinaatori

Tallinna Ülikool) (3,29 mln).

3. Ettevõtlusõpe Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli bioõppekavades (koordinaator

Tartu Ülikool) (2,82 mln).

4. Ekspordijuhtimise ühismooduli arendus (Tartu Ülikool) (2,11 mln).

5. Magistritasemel logistikavaldkonna õppekavade „Tarneahela juhtimine“ ja „Logistika“

väljatöötamine Tallinna Tehnikakõrgkooli ja TTÜ koostöös tulenevalt tööturu vajadusest

(koordinaator Tallinna Tehnikakõrgkool) (3,67 mln).

6. Venemaa ja naabruspoliitika sihtriikide ärikeskkonna alase magistriõppe ühismooduli

arendamine Eesti ettevõtete Ida-suunalise ekspordivõimekuse tõstmiseks (koordinaator

Tartu Ülikool) (3,64 mln).

Meetme „Kohandumine teadmistepõhise majandusega" teaduse populariseerimise

alameede „Teeme"

Alameetme „Teeme“ eesmärk on teadus- ja arendustegevuse ning loodus- ja täppisteaduste ning

tehnoloogia valdkonna populariseerimine noorte seas ning huvi äratamine teadlas- ja

insenerikarjääri vastu. Toetatakse vastavaid teadusasutuste, -seltside, -keskuste, muuseumide,

huviringide, huvikoolide ning üldhariduskoolide poolt noortele suunatud süsteemseid projekte ja

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13289358

69

huvitegevusi, kuhu on juhendajatena kaasatud teadlased, õppejõud, kraadiõppurid, insenerid või

õpetajad.

2010. a toimunud taotlusvooru tulemusena on sihtasutus Archimedes poolt tehtud

rahastamisotsused Euroopa Sotsiaalfondist toetuse saamise kohta järgmistele TTÜ projektidele:

Robootika rakendamine Eesti gümnaasiumi- ja põhikooli vanemas astmes

(„KOOLIROBOOTIKA“) (toetus 70 366 krooni).

„Hammasrattast tuulegeneraatorini“ (toetus 95 867 krooni).

„Robotex 2011−2013“ (toetus 41 862 krooni).

„Ümber TERRA CUCERSITA (Põlevkivimaa)“ (toetus 95 867 krooni).

Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programm DoRa

Programmi DoRa raames on ellu viidud järgmised tegevused:

Tegevus 2 (kõrghariduse kvaliteedi parandamine läbi välisõppejõudude kaasamise)

esimeses voorus rahuldati TTÜ taotlus 10 välisprofessori kutsumise osas, teisest

taotlusvoorust lisandus neile 3 kohta.

2009/2010. õa alustanud välisõppejõududele (Tõnu Trump infotehnoloogia

teaduskonnas, Valery Vodovozov energeetika teaduskonnas, Victor Ţurbas

Meresüsteemide Instituudis, Dieter Meissner keemia- ja materjalitehnoloogia

teaduskonnas) lisandus 2010. aastal neile veel kaks. Professor Thomas Hollstein asus

tööle infotehnoloogia teaduskonna arvutitehnika instituudi digitaaltehnika õppetooli ning

professor Matti Elomaa keemia- ja materjaliteaduskonna polümeermaterjalide instituuti

polümeeride tehnoloogia õppetooli.

Tegevus 3 (teadusalane koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel). 2010/2011. õa lisandus

olemasolevatele stipendiaatidele veel 9. Kokku on TTÜ-s 21 „tööstusdoktoranti“.

Tegevus 4 (välisüliõpilaste kaasamine doktoriõppesse). 2009. aastal DoRa programmi

raames alustanud kahele välisdoktorandile Indiast ja Itaaliast lisandus 2010/2011 õa

3 doktoranti Lätist, 1 Lõuna-Koreast, 1 Palestiinast, 1 Tansaanisat, 1 Moldaaviast, 1

Indiast, 1 Hiinast ja 1 Venemaalt − ühtekokku 12 pikaajalist välisdoktoranti.

Tegevus 5 (külalisdoktorantide lühiajalised uurimisprojektid) raames eraldati 84-ks

kuuks 17 uurimisstipendiumi. Doktorandid Ukrainast, Venemaalt, Lätist, Itaaliast,

Soomest, Hiinast.

Tegevus 6 (rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine läbi Eesti doktorantide

õpirände) raames käis 2010. aastal TTÜ doktorantidest oma õppesemestrit välismaal läbi

viimas 18 tudengit ning selleks eraldati neile sõidu- ja elamistoetust summas 73 330 eurot

(1 147 365 krooni).

Tegevus 7 (magistrantide õpiränne) raames on ainekursuste ja praktika läbimiseks

välismaa kõrgkoolides saanud toetust 17 magistranti. TTÜ-le eraldatud kvoot ja summa

on 100% ära kasutatud.

Tegevus 8 (noorteadlaste osalemine rahvusvahelises teadmiste ringluses) raames käis

2010. aastal rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel, erialastest kursusest osa

võtmas või välisülikoolides ja -teadusasutustes uurimistööd tegemas 225 tudengit ja

noorteadlast. Selleks otstarbeks eraldati neile sõidutoetusi summas 249 226 eurot

(3 899 540 krooni).

Doktorikoolid

TTÜ juhtimisel jätkavad senist tegevust:

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorikool (liikmeid 105, neist 72 TTÜ-st),

energia- ja geotehnika doktorikool (70–65),

ehitus- ja keskkonnatehnika doktorikool (96−80).

TTÜ jätkab partnerina osalemist doktorikoolides:

majanduse ja innovatsiooni doktorikool (liikmeid 105, neist 94 TTÜ-st),

70

biomeditsiini- ja biotehnoloogia doktorikool (2701−22),

funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad doktorikool (134−61),

maateaduse ja ökoloogia doktorikool (223−22),

matemaatika ja statistika doktorikool (3−0).

2010/2011. õa rakendab TTÜ järgmisi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid projekte:

Projekt nr IEE/07/823/SI2.500392 “Terviklik lähenemine energiatõhusale

planeerimisele ja ehitamisele” raames sõlmitud lepingu nr. 1/2010 järgsete koolituste

läbiviimine. 2010/2011. õppeaastal korraldas avatud ülikool koostöös MTÜ

Keskkonnafoorumi ja TTÜ soojustehnika instituudiga 6 koolituspäeva mahus 48

akadeemilist tundi. Koolitustel osales kokku 67 inimest. Projekti tegevuste tulemusena on

paranenud oluliselt kohaliku omavalitsuse ehitus- ja majandusvaldkonna spetsialistide

võimekus koordineerida energiasäästualaseid projekte ning tegevusi omavalitsuse

tasandil. TTÜ eelarve 8000 eurot.

ESF projekti nr 1.5.0107.09-0044 „Energiatõhususe miinimumnõuete tõendamise ja

selle kontrolli võimekuse tõstmine“ raames sõlmitud lepingu alusel on koostatud 2

juhend- ja näidismaterjali: energiatõhususe miinimumnõuete määruse nr 258 järelevalve

teostajatele ning juhend- ja näidismaterjali määruse rakendajatele (arhitektid, insenerid)

energiatarbe hindamise metoodika ja arvutuste kohta, kasutades tarkvara BV2. Sama

lepingu raames korraldas avatud ülikool koolitused määruse rakendajatele (arhitektid,

insenerid) ja määruse täitmise järelevalve teostajatele (kohaliku omavalitsuse esindajad) .

Koolitusel osales kokku 59 spetsialisti. TTÜ eelarve 16 764 eurot, s.h koolituste eelarve

3760 eurot.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Karjääriteenuste süsteemi

arendamine“ raames sõlmitud kahe koolituslepingu alusel korraldas avatud ülikool

koostöös Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga karjääriinfo spetsialistide ning karjääri

nõustajate koolitused. Koolitused olid suunatud teavitamis- ja nõustamiskeskuste

töötajatele, töötukassa karjääriinfo spetsialistidele ning kõrgkoolide karjäärikeskuste

karjäärispetsialistidele. Ühe kursuse maht on 80 tundi (kokku 160 tundi), osalejaid kokku

72. TTÜ eelarve 6000 eurot.

ESF projekti nr 1.1.0801.10-0030 “IT- ACT Tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna

täiendusõppe arendamise mudel erialapõhiste info- ja kommunikatsiooni-

tehnoloogiaga seotud koolituste arendamise näitel”. Projekti raames laiendatakse

täiendusõppe võimalusi koolituste ettevalmistamise koostöömudeli loomise kaudu, mille

tulemusena näidisvaldkondades (ehitus, energeetika ja soojustehnika) tekib 8 uut

koolitusprogrammi koos materjalide, testide ja juhistega erialaste IKT-ga seotud oskuste

arendamiseks. Lisaks pakutakse regioonide tasandil projekti fookusvaldkondades

tegutsevatele kutseõpetajatele koolitaja koolitust.

Inimeste õpimotivatsiooni tõstmiseks luuakse eneseanalüüsi testide koostamise juhend

ning näidistestid 8-s koolitusvaldkonnas, mille abil inimesed saavad määratleda

olemasolevat taset kindla oskuse puhul (näiteks AutoCad), kontrollida millisele astmele

kutseomistamise süsteemi kontekstis see vastab ja millisesse koolitusastmesse on tal

mõttekas siseneda. Eneseanalüüsi testimist saab tulevikus kasutada kutset omistav organ,

samuti õppeasutused ja tööandjad erialaliidu kaudu.

Projekti partneriks on Tallinna Tehnikakõrgkool ning kaasatud on ka erialaliidud ja

kutseõppeasutused. Tegevused kestavad 1. märtsist 2011 kuni 31.detsembrini 2012.

Projekti finantseerimismaht on 144 900 eurot.

Õppekavade arendus

Programm PRIMUS

TTÜ õppearendustegevusi toetab 2008−2013 aastal inimressursi arendamise rakenduskava

prioriteetse suuna „Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine” meetme

71

„Teaduspoliitika ja kõrghariduse kvaliteedi arendamine” kolmanda taseme õppe kvaliteedi

arendamise programm PRIMUS. Programmis on kuus tegevusvaldkonda:

1. Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine.

2. Õppekavaarendus, koostöö ja enesehindamine.

3. VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine).

4. Strateegilise juhtimise suutlikkuse tõstmise toetamine.

5. Kõrghariduse tasemeõpet puudutavad uuringud ja analüüsid.

6. Õppijate parem toimetulek.

Tabel 10.1 Programmi PRIMUS 2011 eelarve tegevusvaldkondade kaupa

Tegevuse

nr Tegevus

2011. a eelarve

(eek)

2011. a

eelarve

(EUR)

Tegevuste elluviimisega seotud kulud 6 351 281 405 920,84

1. Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste

arendamine 1 287 562 82 290,21

2. Kvaliteetse õpiväljundipõhise õppe arendamine 1 541 831 98 540,96

3. VÕTA rakendamise kvaliteedi arendamine 1 260 758 80 577,12

4. Strateegilise juhtimise suutlikkuse tõstmise

toetamine kõrgkoolides

sh koordineerimine

686 616

300 000

43 882,76

19 173,49

5. Uuringute ja analüüside võrgustikutöö

käivitamine

655 040 41 864,69

6. Õppija toimetuleku toetamine 919 474 58 765,10

Programm TULE

2010. a käivitus Euroopa Sotsiaalfondi programm TULE, mis pakub kõrgharidustasemel

õpingud katkestanud inimestele võimalust oma õpingud lõpule viia. Programmi TULE abiga

saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel

2003/2004–2008/2009 ning kellel on läbida mitte rohkem kui pool õppekavast.

TULE programmi raames TTÜ-le eraldatud 2010/2011. aasta õppekohtadest täideti kõik

bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe kohad. Magistriõppekohtadest jäi täitmata 11 kohta,

millest 3 taotleti 2011/2012. õppeaasta bakalaureuseõppekohtadele lisaks, samuti jäi täitmata 5

rakenduskõrgharidusõppe kohta, kuid ka nendest vähemalt 3 täidetakse 2011/2012. õppeaasta

TULE vastuvõtuga.

Tabel 10.2 TULE õppekohtadel õpinguid alustanute ja lõpetanute statistika semestrite ja

õppetasemete lõikes

Sügissemester 2010/2011

Õppekava järgne õpe

Alustanud 2010

septembris

(sügissemester)

Lõpetanud 2011.

aasta kevadeks

Bakalaureuseõpe 66 9

Integreeritud õpe 13 1

Rakenduskõrgharidusõpe 3 0

Magistriõpe 14 2

KOKKU 96 12

72

Kevadsemester 2010/2011

Õppekava järgne õpe

Alustanud 2011

jaanuaris

(kevadsemester)

Lõpetanud 2011.

aasta kevadeks

Bakalaureuseõpe 32 5

Integreeritud õpe 2 0

Rakenduskõrgharidusõpe 0 0

Magistriõpe 8 1

KOKKU 42 6

Õppeaasta 2010/2011 lõpuks on TULE programmi raames oma õpingud TTÜ-s lõpetanud 18

üliõpilast. 2011/2012. õppeaastaks on TULE õppekohti eraldatud kokku erinevate õppetasemete

lõikes 76 kohta.

TULE eelarve TTÜ-le

Eelarve 2010/2011

õppeaastaks (EUR)

Eelarve 2011/2012

õppeaastaks (EUR)

TULE koolitustellimus 510 302,81 358 480,95

Õppetoetuste hüvitamine 58 523,96 37 285,99

Teavitamine 9906,31 8400,00

Kokku 578 733,08 404 166,94

73

11. ÜLIÕPILASTE VASTUVÕTT 2011

11.1 VASTUVÕTT STATSIONAARSE ÕPPE RE JA REV ÕPPEKOHTADELE

Bakalaureuse-, inseneri- ja rakenduskõrgharidusõppesse laekus kokku 8268 avaldust. Iga

kandidaat sai esitada kokku kuni 3 avaldust − kaks avaldust RE ja üks REV õppekohale.

(2010. aastal 7850; 2009. aastal 8290; 2008. aastal 6640; 2007. aastal 5354; 2006. aastal 5564;

2005 aastal 5210). RE õppekohtade arv oli 1348.

Konkurss RE üliõpilaskohtadele oli keskmiselt 3,54.

Kõige rohkem avaldusi esitati 2011. aastal järgmistele bakalaureuse-, inseneri- ja

rakenduskõrgharidusõppe erialadele:

Ärindus – 457

Avaliku sektori majandus – 402

Informaatika – 305

Avalik haldus – 290

Geenitehnoloogia – 267

Logistika – 199

Rakenduskeemia ja biotehnoloogia – 187

Kõige suurem konkurss (enim avaldusi ühe RE õppekoha kohta) oli 2011. aastal järgmistel

bakalaureuse-, inseneri- ja rakenduskõrgharidusõppe erialadel:

Kinnisvara haldamine – 23,67

Avalik haldus – 17,06

Ärindus – 15,76

Avaliku sektori majandus – 13,86

Logistika – 8,29

Geenitehnoloogia – 7,42

Transpordiehitus, teedeehitus – 5,86

Madalaim läbiminev konkursipall oli 2011. aastal RE õppekohtadel materjalitehnoloogia erialal

– 10,6 (35,3% maksimumist; maksimaalne võimalik punkt: 30 + lisapunktid).

TTÜ-s korraldatud sisseastumiskatsetele matemaatikas registreerus 242 inimest, neist kohale tuli

193. Positiivse tulemuse said 135 kandidaati. 193 katsel osalenust olid enne riigieksami teinud

124 inimest ja TTÜ katse tegid neist paremale tulemusele 88.

Eesti ja vene keele katsetele registreerus 46 inimest, kohale tuli 37. Kõik katse sooritajad läbisid

katse positiivselt. Katset said tegema tulla vaid need kandidaadid, kel vajalik riigieksam kas

emakeeles või võõrkeeles puudus.

Populaarsemad REV õppekohtade erialad (esitatud avalduste arvu järgi) 2011. aastal:

Õigusteadus – 212

Ärindus – 149

Rahvusvahelised suhted – 127

Avalik haldus – 105

Avaliku sektori majandus – 76

Bakalaureuse-, inseneri- ja rakenduskõrgharidusõppe vastuvõtust annab ülevaate lisa 14.

Magistriõppes oli RE kohti koos ühisõppekavade õppekohtadega 752. Vastu võeti

magistriõppesse 665 riigieelarvelist ja 421 riigieelarvevälist üliõpilast (vt lisa 15).

Konkurss RE õppekohale oli 2,25. Suurima konkursiga erialad olid:

Ärirahandus ja arvestus − 19,0

Hoonete ehitus − 16,5

74

Juhtimine ja turundus − 16,2

Tehnoloogia valitsemine − 713

Äriinfotehnoloogia, kaugõpe − 6,9

Doktoriõppe avalduste arv RE õppekohtadele oli 120 (vt lisa 16). Doktoriõppesse võeti vastu 62

RE ja 67 REV üliõpilast.

Konkurss RE kohale oli 1,9. Suurima konkursiga erialad doktoriõppes olid järgmised:

Majandus − 16,0

Haldusjuhtimine − 4,5

Ehitus- ja keskkonnatehnika − 2,3

Maa-teadused − 2,0

Tabel 11.1 Konkurss RE õppekohtadele (2005−2011)

Õppeaste 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Põhiõpe 3,04 3,99 4,08 3,75 4,18 4,2 3,54

Magistriõpe 1,64 0,98 1,4 1,49 2 1,97 2,23

Doktoriõpe 2,19 2,56 2,8 3,01 2,95 2,74 1,9

11.2 VASTUVÕTT RAHVUSVAHELISSE TASEMEÕPPESSE

Vastuvõtt toimus 2010. aastal 14-le õppekavale, 2011. aastal 15-le õppekavale.

Tabel 11.2 Vastuvõtt rahvusvahelistele õppekavadele 2009−2011

Rahvusvaheline

õppekava

(õppekava kood)

Õppe-

tase 2009 2010 2011

vastuvõtt

kokku

sh välis-

riikidest

vastuvõtt

kokku

sh välis-

riikidest

vastuvõtt

kokku

sh välis-

riikidest

Rahvusvaheline

ärikorraldus (TVTB)

B

0 0 54 47 61 53

Rahvusvaheline

ärikorraldus (TVTM)

M

10 10 13 6 28 15

Küberkaitse (IVCM) M 30 8 37 15 48 21

Tarkvaratehnika

(IVSM)

M

11 8 29 20 25 17

Tööstustehnika ja

juhtimine (MARM)

M

18 4 20 2 19 6

Keskkonnakorraldus

ja puhtam tootmine

(EABM)

M

11 1 12 1 23 2

Materjalid ja

protsessid

jätkusuutlikus

energeetikas (KAYM)

M

21 6 18 13 16 11

Tehnoloogia

valitsemine (HAGM)

M 11 3 16 8 7 1

Ärikorraldus (TACB) B 41 35 0 0 0 0

Õigusteadus (HAJB) B 94 31 151 37 122 30

Rahvusvahelised

suhted (TASB)

B 84 11 92 24 103 19

Õigusteadus (HAJM) M 70 5 97 8 38 2

Õigusteadus (HAIM) M 43 4 0 0 0 0

75

Rahvusvaheline

õppekava

(õppekava kood)

Õppe-

tase 2009 2010 2011

vastuvõtt

kokku

sh välis-

riikidest

vastuvõtt

kokku

sh välis-

riikidest

vastuvõtt

kokku

sh välis-

riikidest

Rahvusvahelised

suhted ja Euroopa

uuringud (TASM)

M 37 1 34 6 21 7

Tervishoiu-

tehnoloogia (YVEM)

M 13 0 15 5 6 1

Elektroonika ja

kommunikatsioon

(IVEM)

M 0 0 0 0 4 3

Disain ja toote-

arendus (MADM)

M 0 0 13 0 14 5

KOKKU 494 127 588 192 535 193

76

12. PEAMISED ARENGUD ÕPPETEGEVUSE VALDKONNAS

2011/2012. ÕPPEAASTAL

12.1 ÕPPEKAVAARENDUS

Jätkatakse väljundipõhiste õppekavade arendamist, sh pööratakse tähelepanu õppekavade

ja õppeainete eesmärkidele ning õpiväljundite sõnastustele, õpetamis- ja

hindamismeetoditele, õppekavade jätkusuutlikkusele, õppeainete dubleerimise

vältimisele.

Arendatakse õppekavade arendamiseks ja tulemuslikuks juhtimiseks vajaliku tagaside

kogumist, analüüsimist ja kasutamist (üliõpilased, tööandjad, vilistlased jm).

Jätkatakse õppekavade arendamise tugisüsteemi korrastamisega, eelkõige

õppekavajuhtide tööülesannete täpsustamisega ning õppekavanõustajate ja

praktikakuraatorite võrgustiku loomisega.

Alustatakse õppekavade enesehindamise pilootprojektiga.

12.2 ÕPPETEGEVUSE KVALITEET JA JÄTKUSUUTLIKKUS

Õppetöö tulemuslikumaks läbiviimiseks ja kvaliteedi tagamiseks töötatakse välja

järelevalvemehhanismid, sh õppetegevuse kvaliteedi järelvalvesüsteem.

12.3 ÕPIKESKKONNA NÜÜDISAJASTAMINE

Erivajadustega tudengitele paremate võimaluste loomiseks on vaja jätkata

õppematerjalide, õppekeskkonna ning seda toetavate teenuste ja toetuste arendamist.

Kavas on läbi viia uusi infopäevi tuutoritele, õppejõududele, üliõpilastele, pidades eriti

silmas 2011/2012. õa esmakursuslasi. 2011/2012. õppeaastal prognoosime 4−5

ratastooliga liikuva üliõpilase õppima asumist TTÜ-sse, neist 3−4 asub püsivalt elama ka

TTÜ ühiselamutesse. Samuti jätkatakse koostööd teiste osakondadega TTÜ liikumisteede

kaasajastamiseks.

Tudengitele senisest mugavama, kättesaadavama ja konfidentsiaalsema toe pakkumiseks

kolib Karjääriteenistus 2011/2012. õppeaasta algul vastvalmivasse Tudengimajja. Lisaks

nõustajate bürooruumidele on seal eraldi kabinet ka personaalsete nõustamiste või

väiksemate grupitreeningute läbiviimiseks.

Tudengiveebi käivitamine.

Jätkuv ÕIS-i arendamine ja koostöö käivitamine TLÜ-ga ühiseks ÕIS-i arendamiseks.

12.4 ÕPPETEGEVUSE SEOSTAMINE PRAKTIKAGA

Koostöös tööandjate, üliõpilaste ja kuraatoritega tõhustatakse praktikakorraldust ja

tugisüsteemi, sh kirjeldatakse eriala/ainespetsiifikat arvestav praktikasüsteem;

täpsustatakse kuraatorite tööülesanded; luuakse koolitused, materjalid jms, mis toetaks

kuraatoreid ja ettevõtteid praktika läbiviimises.

Koostatakse kommunikatsiooniplaan ettevõtetega sihipärasemaks suhtlemiseks, nende

julgustamiseks oma ettevõttesse tudengeid praktikale võtma, praktikapakkumisi

tutvustama.

77

12.5 RAHVUSVAHELISTUMINE

Jätkub enesetäiendamine ja koostöö teiste ülikoolide, organisatsioonide ja võrgustikega

nõustamise kvaliteedi ja taseme parandamise ning rikastamise nimel.

Arendatakse kogu ülikooli hõlmavat rahvusvahelistumise tugisüsteemi ja õpikeskkonda.

Rahvusvaheliste õppekavade ja ühisõppekavade käivitamise ning arendamise protsessi ja

toetussüsteemide ülevaatamine ning tõhustamine.

12.6 ELUKESTEV ÕPE

Suurendatakse elukestva õppe tähtsuse tõusust tulenevat teavitustöö mahtu ülikooli

erinevatel tasanditel.

Jätkub töö paindlike õppimisvõimaluste loomisel, et TTÜ kõigil õppekavadel oleks

võimalik õppida igas vanuses inimestel neile sobivas õppevormis.

Jätkub töö katkestanute tagasitoomisega TULE projekti raames.

Arendatakse kaugõpet, sh suurendatakse kaugõppe vormis õpetatavate õppekavade arvu

eesmärgiga, et igas teaduskonnas ja kolledţis oleks vähemalt üks õppekava; arendatakse

kaugõppe tugisüsteemi kõikides teaduskondades ja kolledţites.

Edendatakse taseme- ja täiendusõppes varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist.

Koostatakse individuaalseid õppekavu ja avatud õppe mooduleid, mille pakkumiseks

tõhustatakse turundustegevust.

Jätkub VÕTA nõustajate ja hindajate koolituste korraldamine ja võrgustike

koordineerimine.

Arendatakse välja eriala kutsepädevuste omandamisele suunatud õppemooduleid

pilootvaldkondades nii taseme- kui ka täiendusõppes.

12.7 TÄIENDUSÕPE

2011/2012. õppeaastal arendatakse edasi tööalase täiendusõppe süsteemi. Töötatakse välja uusi

kutsestandarditele vastavaid täiendusõppekavu koostöös erialaliitudega ja teiste kõrgkoolidega,

sh ümberõppeks ja lisaeriala omandamiseks. Prioriteetseteks valdkondadeks on energeetika ning

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Koostöös erialaliitudega parandatakse erialaspetsialistide teadlikkust enesearendamise ja

ümberõppe võimalusest avatud õppe kaudu. Selleks koostatakse tasemeõppekavade

ainetest paindlike õppimisvõimalustega täiendusõppekavu ning tõhustatakse

turundustegevust.

Jätkatakse koostööd üldhariduskoolidega ning pakutakse nii õpilastele kui ka õpetajatele

kursuseid TTÜ Tehnoloogiakooli raames. Täiendatakse koostöövorme põhi- ja

üldhariduskoolidega keskmisest kõrgema potentsiaali ning motivatsiooniga noorte

sidumiseks TTÜ-ga.

Arendatakse edasi TTÜ täienduskoolituse infosüsteemi ning jätkatakse töid selle

ühildamiseks ühtse õppeinfosüsteemiga täiendusõppe valdkonna süsteemse arengu,

optimaalse töökorralduse, andmehalduse ja kliendisõbralikkuse tagamiseks.

Jätkub põhjalik täiendusõppekavade registri korrastamine eesmärgiga suurendada TTÜ

riikliku koolitustellimuse täitmist täiendusõppe vormis.

78

12.8 ÕPPETEGEVUSE TULEMUSLIKKUS

Süstematiseeritakse üleülikoolilisi nõustamisteenuseid ja nende arendust. Tõhustatakse

nõustamistegevuste juhtimist ja kommunikatsiooni info ja teenuste parema

kättesaadavuse tagamiseks.

Tööandjatelt (praktikakorralduse eest vastutajatelt) ja praktika sooritanud tudengitelt

kontaktipõhise tagasiside kogumise ja analüüsi süsteemi välja töötamine, et selgitada

välja partnerite vajadused ja ootused ning tõhustada praktikakorralduse tulemuslikkust ja

kvaliteeti. Analüüsitulemused on üheks sisendiks ka õppekava arendusse.

Viiakse läbi esmakursuslaste väljalangevuse uuring piloodina paaris teaduskonnas.

79

LISAD

Lisa 1 Lõpetamine 20002011 kevadsemester

Aasta

Juuni Detsember Kokku

Põhiõpe*

Magistri-

õpe Kokku Põhiõpe*

Magistri-

õpe Kokku Põhiõpe*

Magistri-

õpe Kokku

2000 672 69 741 312 29 341 984 98 1082

2001 766 126 892 420 47 467 1186 173 1359

2002 616 161 777 318 49 367 934 210 1144

2003 711 174 885 288 56 344 999 230 1229

2004 668 189 857 288 91 379 956 280 1236

2005 1069 223 1292 340 71 411 1409 294 1703

2006 1017 229 1246 266 73 339 1283 302 1585

2007 951 376 1327 324 135 459 1275 511 1786

2008 673 515 1188 171 120 291 844 635 1479

2009 1048 609 1657 238 167 405 1286 776 2062

2010 857 584 1441 272 132 404 1129 716 1845

2011 987 557 1544

* bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpe

Lisa 2 Väljalangevus

Tabel 2.1 Väljalangevus 20022010

Aasta 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Kokku 1471 1690 1484 1542 1643 2209 2166 1986 1932

sh: edasijõudmatus 741 502 523 559 574 742 929 573 651

omal soovil 246 324 320 298 254 396 493 553 552

õppetööst mitteosavõtt 224 576 309 317 308 428 396 588 628

seoses õppekoha kaotamisega 245 286 329 366 505 641 348 267 97

Tabel 2.2 2010. aasta väljalangevus õppetasemeti

Kokku Rakendus-

kõrgharidus

Bakalaureuse-

õpe

Inseneri-

õpe

Magistri-

õpe

Doktori-

õpe

Kokku 1932 306 1009 159 416 42

sh: edasijõudmatus 651 85 361 75 99 31

omal soovil 552 88 295 44 114 11

õppetööst mitteosavõtt 628 109 311 32 176 0

seoses õppekoha

kaotamisega

97 23 40 8 26 0

Tabel 2.3 2010. aasta väljalangevus teaduskondades ja kolledžites

Teaduskond/kolledž Edasijõudmatus Omal soovil

Õpingutest

mitteosavõtt

Õppekoha

kaotamine

KOKKU

Ehitus 98 44 42 10 194

Energeetika 45 23 38 1 108

Infotehnoloogia 222 88 107 29 446

Keemia- ja materjalitehnoloogia 23 18 32 3 76

80

Teaduskond/kolledž Edasijõudmatus Omal soovil

Õpingutest

mitteosavõtt

Õppekoha

kaotamine

KOKKU

Sotsiaal 3 71 89 7 170

Majandus 69 143 157 15 384

Mehaanika 53 32 23 0 109

Matemaatika-loodus 41 28 19 8 96

TTÜ Kuressaare Kolledţ 8 12 11 0 32

TTÜ Tartu Kolledţ 9 15 8 1 33

TTÜ Tallinna Kolledţ 31 52 67 19 169

TTÜ Virumaa Kolledţ 49 26 35 4 115

KOKKU 651 552 628 97 1932*

* 4 üliõpilast eksmatrikuleeriti surma tõttu

Lisa 3 Õppetegevuse tulemuslikkus 2008−2010

Teaduskond/kolledž

2008 2009 2010

Tulemuslikkuse %

Ehitus 64,4 67,6 48,1

Energeetika 56 54,9 41,8

Sotsiaal 44 89,2 59,8

Infotehnoloogia 37,2 34,2 46,4

Keemia- ja

materjalitehnoloogia 66,1 43,5 33,8

Majandus 62,5 77,3 50,9

Mehaanika 42 51,9 42,5

Matemaatika-loodus 48 42,8 45,4

TTÜ Virumaa Kolledţ 43,6 47,6 32,4

TTÜ Kuressaare Kolledţ 48,6 76 46,3

TTÜ Tallinna Kolledţ 47 74,1 44,5

TTÜ Tartu Kolledţ

66,6 38,1

Tabel 3.1 Õppetegevuse tulemuslikkus põhi- ja magistriõppes 20012010

Aasta

Lõpetanute arv Tulemuslikkuse %

Põhiõpe Magistriõpe Põhiõpe Magistriõpe

2001* 1186 173 73,2 55,6

2002* 934 210 61,6 48,8

2003* 999 230 56,2 46,4

2004* 956 280 59 50,9

2005 497 294 31,8 48,5

2005* 912 * 54,8

2006 840 302 45,6 61,7

2007 882 319+192* 52,7 38,3

81

Aasta

Lõpetanute arv Tulemuslikkuse %

Põhiõpe Magistriõpe Põhiõpe Magistriõpe

2008 844 346+221* 48,3 41

2009 1286 723+53* 54,4 54,7

2010 1129 716 44,4 51,8

* vanad õppekavad (4+2)

Tabel 3.2 Õppetegevuse tulemuslikkus 20082010 teaduskondades ja kolledžites

Põhiõpe (bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpe) (RE+REV)

Aasta

Teaduskond/

õppeastutus

Võeti vastu

(3 a varem)

Lõpetas

Tulemuslikkuse

%

2008

Ehitus 59 38 64,4


Sotsiaal 84 37 44,0



Majandus 278 174 62,5



TTÜ Virumaa Kolledţ 94 41 43,6

TTÜ Kuressaare Kolledţ 35 17 48,6

TTÜ Tallinna Kolledţ 189 89 47,0

2009

Ehitus 34 23 67,6


Sotsiaal 84 66 89,2



Majandus 269 208 77,3





TTÜ Tartu Kolledţ 45 30 66,6


2010

Ehitus 52 25 48,1


Sotsiaal 92 55 59,8



Majandus 373 190 50,9







82

Tabel 3.3 Õppetegevuse tulemuslikkus 20082010 valdkonniti (magistriõpe)

Magistriõpe (RE+REV)

Aasta

Valdkond

Võeti vastu

(2 a varem) Lõpetas

Tulemuslikkuse

%

2008

Ehitus (magistriõpe) 67 22 32,8

Ehitus (inseneriõpe) 283 68 24


Sotsiaal 20 10 50

Infotehnoloogia 224 92 41


Majandus 241 97 40,2



2009


Ehitus (inseneriõpe) 282 95 33,7


Sotsiaal 46 14 30,4



Majandus 241 156 64,7




2010


Ehitus (inseneriõpe) 332 105 31,6


Sotsiaal 65 35 53,8



Majandus 215 122 56,7



TTÜ Tartu Kolledţ (inseneriõpe) 16 2 12,5

TTÜ Tartu Kolledţ (magistriõpe) 15 6 40,0

Tabel 3.4 Õppetegevuse tulemuslikkus 20032010 valdkonniti (doktoriõpe)

Doktoriõpe

Aasta Valdkond

Võeti vastu


Tulemuslikkuse

%

2003 Tehnika + keemia 41 17 41,5

Majandus + haldusjuhtimine 18 4 22,2




83

Doktoriõpe

Aasta Valdkond

Võeti vastu


Tulemuslikkuse

%



Majandus + haldusjuhtimine 10 2 20






Majandus + avalik haldus 19 4 21,0

2010 Tehnika + keemia 106 30 28,3

Majandus + avalik haldus 13 4 30,7

Tabel 3.5 Eksmatrikuleeritute ja lõpetajate protsent 2010/2011. õa

Õppekava

kood

Õppekava nimetus Õppe-

tase Eksmatriku-

leeritute %

Lõpetanute

%

Energeetikateaduskond

AAAB02 Elektriajamid ja jõuelektroonika B 51,9 25,9

AAAM02 Elektriajamid ja jõuelektroonika M 61,1 27,8

AAED02 Energia- ja geotehnika D 23,1 46,2

AAGB02 Geotehnoloogia B 46,7 33,3

AAGM02 Geotehnoloogia M 33,3 44,4

AAVB02 Elektroenergeetika B 40,3 44,4

AAVM02 Elektroenergeetika M 25,7 45,7

TTÜ Tallinna Kolledž

BDKR02 Kinnisvara haldamine Rak.-

kõrg-

hari-

dus

32 12

BDMR02 Majandusarvestus 32,7 38,9

BDOR05 Äriõigus 48 0

BDÄR02 Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus 45,6 37,7

Ehitusteaduskond

EABM03 Keskkonnakorraldus ja puhtam tootmine M 18,2 72,7

EAED02 Ehitus ja keskkonnatehnika D 14,3 28,6

EAEI02 Tööstus- ja tsiviilehitus Int.õpe 51,1 18,4

EAEM07 Tööstus- ja tsiviilehitus M 69 10,3

EAKI02 Keskkonnatehnika Int.õpe 48,9 38,3

EAKM07 Keskkonnatehnika M 62,5 25

EALB02 Logistika

B 23,5 52,9

EALM02 Logistika M 15,4 61,5

EATI02 Transpordiehitus Int.õpe 50 19,6

EATM07 Transpordiehitus M 66,7 0

Sotsiaalteaduskond

HAAB02 Avalik haldus B 23,9 38,8

HAAD02 Avalik haldus D 50 0

HAAM02 Avalik haldus M 6,3 12,5

HAEM06 Tehnikaõpetaja M 22,7 72,7

HAHM03 Haldusjuhtimine M 12 8

84

Õppekava

kood


tase Eksmatriku-

leeritute %

Lõpetanute

%

HAIM08 Õigusteadus M 12,5 33,3

HAJB08 Õigusteadus B 17 32,1

HAJM08 Õigusteadus M 12,5 6,3

HAKB02 Halduskorraldus B 41,2 23,5

HATM06 Tehnoloogia valitsemine M 0 50

Infotehnoloogia teaduskond

IABB02 Äriinfotehnoloogia B 53,2 29,9

IABM02 Äriinfotehnoloogia M 31,4 65,7

IAEB02 Elektroonika ja bioonika B 20,5 20,5

IAEM02 Elektroonika ja bioonika M 43,5 47,8

IANM02 Informaatika mitteinformaatikutele M 71,4 0

IAPB02 Informaatika B 50,4 17

IAPM02 Informaatika M 52,3 25

IAQD02 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia D 31 20,7

IASB02 Arvutisüsteemid B 63,8 15,6

IASM02 Arvutisüsteemid D 48,3 18,3

IATB02 Telekommunikatsioon B 50 26

IATM02 Telekommunikatsioon M 21,1 26,3

IVIM03 Infotehnoloogia M 50 50

Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond

KAAD02 Keemia- ja materjalitehnoloogia D 17,6 29,4

KAKB02 Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia B 38,5 43,6

KAKM02 Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia D 16,7 55,6

KAOB02 Materjalitehnoloogia B 59,1 11,4

KAOM02 Materjalitehnoloogia M 9,5 61,9

KATB02 Toidutehnika ja tootearendus B 47,6 38,1

KATM02 Toidutehnika ja tootearendus M 13,3 60

Mehaanikateaduskond

MAHB02 Mehhatroonika B 62,2 17,8

MAHM02 Mehhatroonika M 0 58,8

MAPD02 Mehhanotehnika D 28,6 42,9

MARM06 Tööstustehnika ja juhtimine M 18,2 63,6

MASB02 Soojusenergeetika B 57,1 22,9

MASM02 Soojusenergeetika M 11,1 61,1

MATB02 Tootearendus ja tootmistehnika B 42,9 34,1

MATM02 Tootearendus ja tootmistehnika M 25,4 47,8

TTÜ Tartu Kolledž

NAAB06 Maastikuarhitektuur

B 20,7 65,5

NAAM06 Maastikuarhitektuur

M 60 0

NAEB06 Tööstusökoloogia B 31,3 50

NAEM06 Tööstusökoloogia M 30 10

TTÜ Virumaa Kolledž

RDAR03 Automaatikasüsteemid Rak.-

kõrg-

hari-

dus

43,6 35,9

RDER02 Tootmistehnika ja tööstusettevõtlus 48,7 46,2

RDIR02 Informaatika 66,1 25

RDKR05 Kütuste tehnoloogia 65,4 26,9

TTÜ Kuressaare Kolledž

SDTR02 Turismi- ja toitlustuskorraldus Rak.

kõrgh.

42,1 31,6

SDVR04 Väikeettevõtlus 21,1 52,6

85

Õppekava

kood


tase Eksmatriku-

leeritute %

Lõpetanute

%

Majandusteaduskond

TAAB02 Avaliku sektori majandus B 13,6 61

TAAM02 Avaliku sektori majandus M 48,1 25,9

TABB02 Ärindus B 43,5 32,4

TACB08 Ärikorraldus B 34,7 33,3

TACM08 Ärikorraldus M 12,5 29,2

TADD02 Majandus D 16,7 0

TAKM02 Ärikorraldus M 27,4 16,1

TARM02 Ärirahandus ja majandusarvestus M 10,6 37,6

TASB08 Rahvusvahelised suhted B 22,7 40,9

TASM08 Rahvusvahelised suhted M 33,3 33,3

TATM02 Juhtimine ja turundus M 19,3 38,6

TVTB03 Rahvusvaheline ärikorraldus B 34,6 61,5

TVTM03 Rahvusvaheline ärikorraldus M 22,2 77,8

Matemaatika-loodusteaduskond

YABM02 Biomeditsiinitehnoloogia M 14,3 28,6

YAFB02 Tehniline füüsika B 50 33,3

YAFD97 Tehniline füüsika D 33,3 16,7

YAFM02 Tehniline füüsika M 25 66,7

YAGB02 Geenitehnoloogia B 61,1 38,9

YAGM02 Geenitehnoloogia M 10 80

YALD02 Keemia ja geenitehnoloogia D 29,4 35,3

YAMM07 Maa-teadused M 25 58,3

YASB02 Rakenduskeemia ja biotehnoloogia B 55,6 27,8

YASM02 Rakenduskeemia ja biotehnoloogia M 0 88,2

ÜLIKOOL

kokku

39,5 32,5

Lisa 4 Koolitustellimuse täitmine õppesuuniti

Magistriõpe, ehitusinseneriõpe

ÕPPESUUND RKT 2006 lõpetajaid RKT täitmine

Õpetajakoolitus ja

kasvatusteadused 18 2 -16

Sotsiaal- ja käitumisteadused 16 27 11

Ärindus ja haldus 28 134 106

Bioteadused 27 10 -17

Füüsikalised loodusteadused 31 24 -7

Arvutiteadused 197 86 -111

Arhitektuur ja ehitus 115 132 17

Tehnikaalad 274 161 -113

Tootmine ja töötlemine 64 36 -28

Transporditeenused 13 13 0

Keskkonnakaitse 28 9 -19

Kokku 811 634 -177

86

Rakenduskõrgharidusõpe



Isikuteenindus 18 16 -2


Tootmine ja töötlemine 20 17 -3

Arhitektuur ja ehitus 30 21 -9

Kokku 188 101 -87

Doktoriõpe


Arhitektuur ja ehitus 5 3 -2



Bioteadused 6 6 0

Füüsikalised loodusteadused 6 5 -1

Sotsiaal- ja käitumisteadused 2 1 -1


Kokku 59 42 -17

Tabel 4.1 Lõpetamiste ja koolitustellimuse täitmise dünaamika õppeaastatel

2007/2008−2010/2011

Magistriõpe, ehitusinseneriõpe

ÕPPESUUND 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011

Õpetajakoolitus ja

kasvatusteadused 2 -2 -16

Sotsiaal- ja käitumisteadused -9 -3 9 11

Ärindus ja haldus 84 90 127 106

Bioteadused -5 -10 -12 -17

Füüsikalised loodusteadused -20 -4 -6 -7

Arvutiteadused -106 -127 -96 -111

Arhitektuur ja ehitus -45 -32 12 17

Tehnikaalad -169 -154 -118 -113

Tootmine ja töötlemine -30 -9 -17 -28

Transporditeenused 3 6 0 0

Keskkonnakaitse 1 4 3 -1928

Kokku -296 -219 -100 -177

Rakenduskõrgharidusõpe

ÕPPESUUND 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011


Isikuteenindus -2 0 -8 -2

Tehnikaalad -13 -13 -62

Tootmine ja töötlemine -24 -32 -9 -3

Arhitektuur ja ehitus -25 -9

Kokku -60 -70 -65 -87

87

Doktoriõpe

ÕPPESUUND 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011

Arhitektuur ja ehitus 2 -1 2 -2



Bioteadused -2 -4 0 0

Füüsikalised loodusteadused -1 -2 -3 -1

Sotsiaal- ja käitumisteadused 0 1 1 -1

Tehnikaalad 3 3 -9 -14

Kokku -3 -5 -8 -17

88

Lisa 5 Õppejõud ametikohtade lõikes (seisuga 01.10.2011)

Tabel 5.1 Õppejõud ametikohtade lõikes TTÜ struktuuriüksustes (teaduskonnad, instituudid, asutused)

Instituut/teaduskond/asutus

Professorid Külalisprofessorid Dotsendid Lektorid Assistent Õpetajad

isikutes kohtades isikutes kohtades isikutes kohtades isikutes kohtades isikutes kohtades isikutes kohtades

Ehitiste projekteerimise

instituut 2 2 0

0 8 4,75 4 3,25 4 3,5 0 0

Ehitustootluse instituut 3 3 0 0 2 1,5 4 3,75 1 1 0 0

Insenerigraafika keskus 0 0 0 0 7 6,5 4 3,25 3 2,5 0 0

Keskkonnatehnika

instituut 3 3 0

0 5 4,25 1 0,75 3 2,75 0 0

Mehaanikainstituut 4 2,5 0 0 4 3 0 0 3 2,5 0 0

Teedeinstituut 6 6 0 0 1 0,5 5 4 0 0 0 0

Ehitusteaduskond 18 16,5 0 0 27 20,5 18 15 14 12,25 0 0

Elektriajamite ja

jõuelektroonika instituut 3 2,5 0 0 3 3 0 0 2 2 0 0

Elektroenergeetika

instituut 3 3 0 0 4 3,5 0 0 2 1 0 0

Elektrotehnika aluste ja

elektrimasinate instituut 2 2 0 0 1 1 2 2 0 0 0 0

Mäeinstituut 1 1 0 0 4 1,85 0 0 2 2 0 0

Energeetikateaduskond 9 8,5 0 0 12 9,35 2 2 6 5 0 0

Arvutiteaduse instituut 4 2,5 0 0 0 0 3 3 0 0 0 0

Arvutitehnika instituut 4 4 0 0 6 5 1 1 2 1,5 0 0

Automaatikainstituut 3 2,5 0 0 5 4,25 1 1 4 3,5 0 0

Thomas Johann Seebecki

elektroonikainstituut 1 1 0 0 1 1 0 0 2 2 0 0

Informaatikainstituut 4 3,5 0 0 6 6 6 6 8 7,5 0 0

Raadio- ja sidetehnika

instituut 2 2 0 0 4 3,5 1 1 7 3 0 0

Biorobootika keskus 2 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Infotehnoloogia

teaduskond 20 17,5 0

0 22 19,75 12 12 23 17,5 0 0

Keemiatehnika instituut 2 2 0 0 1 1 0 0 2 0,5 0 0

Materjaliteaduse instituut 4 3,5 0 0 2 2 0 0 0 0 0 0

89




Polümeermaterjalide

instituut 3 1,55 0 0 0 0 3 1,85 1 0,8 0 0

Toiduainete instituut 2 2 0 0 3 2 4 2,5 3 2,5 0 0

Materjaliuuringute

teaduskeskus 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Anorgaaniliste materjalide

teaduslabor 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Keemia- ja

materjalitehnoloogia

teaduskond

12 10,05 0

0

6 5 7 4,35 6 3,8 0 0

Avaliku sektori majanduse

instituut 5 5 0 0 4 3,15 10 4,15 0 0 0 0

Majandusarvestuse

instituut 2 2 0 0 3 2,75 8 5,75 0 0 0 0

Rahvamajanduse instituut 5 4,5 1 0,25 8 8 14 10,25 0 0 0 0

Rahvusvaheliste suhete

instituut 2 2 0 0 5 5 6 6 1 1 4 3

Ärikorralduse instituut 5 5 0 0 9 7,5 20 15,75 2 2 0 0

Rahvusvaheliste

programmide keskus 0 0 0 0 0 0 1 0,25 0 0 0 0

Majandusuuringute

teaduskeskus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Majandusteaduskond 19 18,5 1 0,25 29 26,4 59 42,15 3 3 0 0

Füüsikainstituut 2 1,25 0 0 6 5,5 6 5 3 3 0 0

Geenitehnoloogia instituut 3 3 1 0,25 11 3,15 0 0 3 0,75 0 0

Keemiainstituut 7 6,5 1 1 5 3,25 2 1,5 5 4,25 0 0

Matemaatikainstituut 4 4 0 0 4 4 9 9 3 3 0 0

Mitmefaas. keskkondade

füüsika teaduslab. 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Integreeritud süsteemide

bioloogia keskus 2 1,3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Matemaatika-

loodusteaduskond 18 16,05 2

1,25 26 15,9 17 15,5 14 11 0 0

Masinaehituse instituut 4 3,5 0 0 2 1,75 5 4 2 0,75 0 0

90




Materjalitehnika instituut 3 3 0 0 2 1,1 2 1 3 2,5 0 0

Mehhatroonikainstituut 3 2,3 0 0 4 3,5 0 0 3 3 0 0

Soojustehnika instituut 3 3 0 0 2 2 1 1 2 1,5 0 0

Mehaanika ja metroloogia

katselabor 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Mehaanikateaduskond 13

11,8

0

0

10

8,35

8

6

10

7,75

0

0

Avaliku halduse instituut 5 5 4 1 1 1 5 4,5 4 3,7 0 0

Tööstuspsühholoogia

instituut 1 1 0,5

0,5 1 1 4 2,25 2 1,5 0 0

Õiguse instituut 2 1,75 0 0 0 0 6 5,5 0 0 0 0

Keeltekeskus 0 0 0 0 1 0,5 21 16 0 0 0 0

Spordikeskus 0 0 0 0 0 0 6 6 0 0 0 0

Sotsiaalteaduskond 8 7,75 4,5 1,5 3 2,5 42 34,25 6 5,2 0 0

teaduskonnad kokku 117 106,65 7,5 3 135 107,75 165 131,25 82 65,5 0 0

TTÜ Kuressaare Kolledţ 0 0 0 0 0 0 3 2,5 1 1 0 0

TTÜ Tallinna Kolledţ 0 0 0 0 2 2 12 10,6 0 0 0 0

TTÜ Tartu Kolledţ 1 1 0,5 0,5 11 9,5 14 8,8 0 0 0 0

TTÜ Virumaa Kolledţ 0 0 0 0 5 4,5 22 22 2 2 5 4

TTÜ kolledžid kokku 1 1 0,5 0,5 18 16 51 43,9 3 3 5 4

TTÜ Geoloogia Instituut 2 0,35 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

TTÜ Meresüsteemide

Instituut 4 1,25 0 0 1 0,25 0 0 0 0 0 0

TTÜ Tehnomeedikum 3 1,35 5 2,95 6 3,75 0 0 0 0 0 0

TTÜ Küberneetika

Instituut 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

TTÜ teadusasutused kokku 9 2,95 5 2,95 7 4 0 0 0 0 0 0

KÕIK KOKKU 127 110,6 13 6,45 160 127,75 216 175,15 85 68,5 5 4

Tabel 5.2 TTÜ-s töötavad välisriigi kodanikest õppejõud (seisuga 01.10.2011)

Perenimi Eesnimi Teaduskond/asutus Instituut/keskus Amet

Pijetlovic Katarina Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut lektor

Kulinkovich Oleg

Matemaatika-

loodusteaduskond Keemiainstituut

külalis-

professor

Cavalcanti Da

Silva Adriano Infotehnoloogia teaduskond Biorobootika keskus professor

Solarte Vasquez Maria Claudia Majandusteaduskond


instituut lektor

Prause Gunnar Klaus Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut dotsent

Hollstein Thomas Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut professor

Drechsler Wolfgang Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse instituut professor

Wahl Mike Franz Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut lektor

Kull Michael Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse instituut

külalis-

professor

Kitzmann Harald Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut lektor

Meissner Dieter

Keemia- ja


teaduskond Materjaliteaduse instituut professor

Staehr Karsten Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut professor

Troitino David Ramiro Majandusteaduskond


instituut dotsent

Belahcen Anouar Energeetikateaduskond

Elektriajamite ja

jõuelektroonika instituut professor

Pietarinen Ahti-Veikko Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse instituut professor

Elomaa Matti Antero

Keemia- ja


teaduskond

Polümeermaterjalide

instituut professor

Dutt Pawan Kumar Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut lektor

Kiaupaite-

Grušninene Vaiva Majandusteaduskond

Majandusarvestuse

instituut lektor

Rodins Mihails Majandusteaduskond


instituut dotsent

Reinert Erik S. Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse instituut

külalis-

professor

Sarmiento Guerin Maria Cecilia

Matemaatika-

loodusteaduskond Geenitehnoloogia instituut dotsent

Shvartsman Boris Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut professor

Vodovozov Valery Energeetikateaduskond

Elektriajamite ja

jõuelektroonika instituut professor

Tanner Gary Majandusteaduskond

Rahvusvaheliste

programmide keskus lektor

Thurlow James Earl Majandusteaduskond


instituut dotsent

Kregel Jan Allan Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse instituut

külalis-

professor

Miller Leon Monroe Majandusteaduskond


instituut lektor

Perez Carlota Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse instituut

külalis-

professor

Pohjonen Hanna TTÜ Tehnomeedikum

dotsent

De Luca Francesco Tartu Kolledţ lektor

Gomes Marques Bruno Andre Tartu Kolledţ lektor

Shvarts Dmitry TTÜ Virumaa Kolledţ lektor

Vereš Aleksander TTÜ Virumaa Kolledţ lektor

Grigorjeva Larissa TTÜ Virumaa Kolledţ dotsent

92

Perenimi Eesnimi Teaduskond/asutus

Amet

Zhurbas Victor

TTÜ Meresüsteemide

Instituut professor

Shvets Oleg TTÜ Virumaa Kolledţ lektor

Chekryzhov Sergey TTÜ Virumaa Kolledţ lektor

Shevchenko Larissa TTÜ Virumaa Kolledţ lektor

Tomassova Tatjana TTÜ Virumaa Kolledţ lektor

Fehniger

Thomas

Edward TTÜ Tehnomeedikum

külalis-

professor

Kotval Zenia Tartu Kolledţ

külalis-

professor

Lisa 6 Üliõpilaste arv õppeaasta algul 20042011

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Üliõpilasi kokku 10418 10378 11313 11263 13263 13739 14151 14378

Rakendus-

kõrgharidusõpe

1421 1322 1730 1688 1825 1905 1890 1836

Bakalaureuseõpe 6085 5454 5338 5049 6456 6541 6626 6646

Inseneriõpe 675 823 1081 1212 1301 1329 1320 1284

Õpetajakoolitus 55 76 38 1 1 0 0 0

Magistriõpe 1754 2206 2583 2725 3053 3254 3532 3814

Doktoriõpe 428 497 543 588 627 710 783 798

Riigieelarveväliste

üliõpilaste üldarv

5005 4504 5438 5216 7107 7361 7215 7227

Lisa 7 Üliõpilaste edasijõudmine

Tabel 7.1 Üliõpilaste edasijõudmine 2010/2011 õa

Õppeained 2009/2010 ja 2010/2011

Sügis

2009

Kevad

2010

Sügis

2010

Kevad

2011

Õppeainete arv 2788 2538 2780 2571

neist deklareeritud aineid 1596 1518 1565 1482

Näitaja

Sügis

2009

Kevad

2010

Sügis

2010

Kevad

2011

Deklareeritud aineid (tk) 1596 1518 1565 1482

Keskmine aine maht (AP ja EAP) 4,18 4,3 4,2 4,36

Deklareeritud aineid (üle 5 kuulaja) 1170 1068 1205 1038

Tabel 7.2 Deklareerimine ja sooritused 2009/2010 ja 2010/2011

Sügis 2009 Kevad 2010 Sügis 2010 Kevad 2011

Õppurite arv 10422 9232 10500 9321

neist deklareeris 10158 9100 10295 9152

ainult likvideeris võlgu 264 132 205 169

Lektorite arv 870 865 914 890

Deklareeritud, EAP 262879 211118 262284 207250

93


Tegelikke sooritusi 198243 160973 191941 152811

% 75,4 76,2 73,2 73,7

Deklareeritud EAP keskarv 25,9 23,2 25,5 22,6

Sooritatud EAP keskarv 21,7 19,7 21,1 19,1

Deklareerimisi 65213 50313 64765 49098

Sooritama ilmus, üliõpilast 54779 41420 53233 39614

% deklareerinutest 84 82,3 82,2 80,7

Sooritas, üliõpilast 49764 38609 48035 36458

% ilmunutest 90,8 93,2 90,2 92

sh neist esimesel katsel 99,6 99,5 99,5 99,4

Tabel 7.3 Õppetööst täiskoormusega osa võtnud põhi- ja magistriõppe üliõpilased

2009/2010 ja 2010/2011 (RE ja REV õpe)

Üliõpilased


Arv

Üle 22

EAP % Arv

Üle 22

EAP % Arv

Üle 22

EAP % Arv

Üle 22

EAP %

Põhi-

õppes 6232 3399 54,5 5626 2892 51,4 6144 3218 52,4 5549 2654 47,8

sh RE 3288 2065 62,8 2857 1693 59,3 3399 2024 59,5 3039 1626 53,5

sh REV 2944 1334 45,3 2771 1199 43,3 2745 1194 43,5 2510 1028 41

Magistri-

õppes 2074 947 45,7 1796 653 36,4 2131 1045 49 1852 612 33

sh RE 1184 596 50,3 1010 402 39,8 1256 657 52,3 1049 397 37,8

sh REV 890 351 39,4 786 251 31,9 875 388 44,3 803 215 26,8

Inseneri-

õppes 1105 615 55,7 1015 613 60,4 1031 547 53,1 898 525 58,5

sh RE 897 554 61,8 838 561 66,9 911 525 57,6 801 497 62

sh REV 208 61 29,3 177 52 29,4 120 22 18,3 97 28 28,9


2010/2011

Riigieelarveline õpe

Teaduskond

Sügissemester 2010

Kevadsemester 2011

Õppetööst osa

võtnud ül. arv

Sooritusi

üle 22 EAP %

Õppetööst osa

võtnud ül. arv

Sooritusi

üle 22 EAP %

Rakenduskõrgharidusõpe 514 306 59,5 419 288 68,7

TTÜ Kuressaare Kolledţ 79 39 49,4 69 41 59,4

TTÜ Tallinna Kolledţ 5 3 60 5 4 80

TTÜ Virumaa Kolledţ 430 264 61,4 345 243 70,4

Bakalaureuseõpe 2885 1718 59,5 2620 1338 51,1

Ehitus 72 51 70,8 72 42 58,3

Energeetika 322 210 65,2 281 161 57,3

Infotehnoloogia 1013 470 46,4 905 373 41,2

Keemia- ja

materjalitehnoloogia 338 214 63,3 306 203 66,3

94

Teaduskond Sügissemester 2010 Kevadsemester 2011

Õppetööst osa

võtnud ül. arv

Sooritusi

üle 22 EAP %

Õppetööst osa

võtnud ül. arv

Sooritusi

üle 22 EAP %

Majandus 215 185 86 208 122 58,7

Matemaatika-loodus 271 188 69,4 244 125 51,2

Mehaanika 514 296 57,6 477 238 49,9

Sotsiaalteaduskond 56 40 71,4 52 35 67,3

TTÜ Tartu Kolledţ 84 64 76,2 75 39 52

Inseneriõpe (ehitus) 777 424 54,6 692 404 58,4

Inseneriõpe(Tartu Kolledţ) 134 101 75,4 109 93 85,3

Magistriõpe 1256 657 52,3 1049 397 37,8

Ehitus 45 25 55,6 36 14 38,9

Energeetika 128 65 50,8 86 33 38,4


Keemia- ja

materjalitehnoloogia 128 78 60,9 103 34 33

Majandus 91 60 65,9 84 33 39,3


Mehaanika 226 135 59,7 183 76 41,5


TTÜ Tartu Kolledţ 43 19 44,2 28 20 71,4

Kokku 5566 3206 57,6 4889 2520 51,5


2010/2011

Riigieelarveväline õpe

Teaduskond

Sügissemester 2010 Kevadsemester 2011

Õppetööst

osa

võtnud ül.

arv

Sooritusi

üle 22 EAP %

Õppetööst

osa

võtnud ül.

arv

Sooritusi

üle 22

EAP %

Rakenduskõrgharidusõpe 755 284 37,6 657 292 44,4

TTÜ Kuressaare Kolledţ 53 7 13,2 50 15 30

TTÜ Tallinna Kolledţ 665 258 38,8 580 260 44,8

TTÜ Virumaa Kolledţ 37 19 51,4 27 17 63

Bakalaureuseõpe 1990 910 45,7 1853 736 39,7

Ehitus 55 21 38,2 43 29 67,4

Energeetika 92 11 12 78 10 12,8


Keemia- ja

materjalitehnoloogia 7 1 14,3 8 1 12,5

Majandus 1107 564 50,9 1045 415 39,7


Mehaanika 29 3 10,3 25 1 4


95

Teaduskond

Sügissemester 2010 Kevadsemester 2011

Õppetööst

osa

võtnud ül.

arv

Sooritusi

üle 22 EAP %

Õppetööst

osa

võtnud ül.

arv

Sooritusi

üle 22

EAP %

TTÜ Tartu Kolledţ 10 5 50 11 1 9,1

Inseneriõpe (ehitus) 93 7 7,5 78 12 15,4

Inseneriõpe (Tartu) 27 15 55,6 19 16 84,2

Magistriõpe 875 388 44,3 803 215 26,8

Ehitus 37 3 8,1 30 4 13,3

Energeetika 7 0 0 7 0 0

Infotehnoloogia 50 10 20 26 2 7,7

Keemia- ja

materjalitehnoloogia 19 10 52,6 6 0 0

Majandus 499 236 47,3 482 117 24,3

Matemaatika-loodus 20 1 5 10 2 20

Mehaanika 13 2 15,4 11 3 27,3


TTÜ Tartu Kolledţ 3 2 66,7 1 1 100

Kokku 3740 1604 42,9 3410 1271 37,3

Lisa 8 Kirjastustegevus

Tabel 8.1 Kirjastustegevuse üldnäitajad 20062010

Nimetused Trükiarv Trükipg.

Õppekirjandus

2006 39 12 860 338,1

2007 30 12 900 314,0

2008 46 14 820 699,6

2009 19 6 980 233,0

2010 22 6 220 208,9

Teadus- ja teatmekirjandus

2006 50 6 160 844,1

2007 42 4 500 712,5

2008 60 7 135 1105,0

2009 59 6 955 671,7

2010 56 5 865 941,3

Muu kirjandus

2006 10 3 700 128,5

2007 15 4 500 204,5

2008 19 7190 474,3

2009 11 4040 132,1

2010 18 4220 256,4

Rakendustrükised

2006 14 31 295 3,3

2007 10 23 700 2,0

2008 5 82 000 0,9

96

Nimetused Trükiarv Trükipg.

2009 2 2 000 0,3

2010 - - -

Ajakiri A&A

2006 6 1 800 48,0

2007 6 1 800 48,0

2008 6 1 800 48,0

2009 6 1 800 48,0

2010 4 1 200 32,0

Teenustööd

2006 8 1 250 137,0

2007 4 2 700 66,8

2008 1 1000 20,0

2009 - - -

2010 - - -

KOKKU

2006 127 57 065 1 815,8

2007 107 50 100 1 347,8

2008 137 113 945 2 317,8

2009 97 22 775 1 055,5

2010 100 17 505 1 438,6

Tabel 8.2 Õppekirjanduse ilmumine aastatel 20072010

Teaduskond/instituut 2007 2008 2009 2010

INFOTEHNOLOOGIA

TEADUSKOND

3/25,8/18,0/ 2/56,5/39,6 2/31,0/21,7 -

Arvutitehnika instituut - - - -

Automaatikainstituut 1/11,0/7,7 - - -

Elektroonikainstituut - - - -

Informaatikainstituut 2/14,8/10,3 1/44,0/30,8 2/31,0/21,7 -

Raadio- ja sidetehnika instituut - 1/12,5/8,8 - -

EHITUSTEADUSKOND 3/16,5/11,6 6/98,8/69,2 7/93,7/65,6 9/57,8/82,5

Ehitiste projekteerimise instituut 1/5,5/3,9 - - -

Ehitustootluse instituut 1/6,5/4,6 - - 1/6,5/4,6

Keskkonnatehnika instituut 1/4,5/3,2 2/7,3/5,1 5/52,0/36,4 2/15,8/22,5

Mehaanikainstituut - 1/2,3/1,6 - -

Teedeinstituut - 3/89,3/62,5 2/41,8/29,3 2/27,7/39,5

Insenerigraafika keskus 4/13,5/9,5 6/14,3/10,0 2/10,0/7,0 4/9,8/14,0

ENERGEETIKA-

TEADUSKOND

2/57,8/40,4 16/296,8/207,8 2/37,5/26,3 -

Elektriajamite ja jõuelektroonika

instituut

2/57,8/40,4 13/196,0/137,2 1/14,0/9,8 -

Elektroenergeetika instituut - 3/100,8/70,6 1/23,5/16,5 -

Elektrotehnika aluste ja

elektrimasinate instituut

- - - -

Mäeinstituut - - - -

SOTSIAALTEADUSKOND 4/32,0/22,4 2/31,0/21,7 -

Avaliku halduse instituut 1/10,5/7,4 2/31,0/21,7 -

Keeltekeskus 3/21,5/15,0 - -

Õiguse instituut -

Tööstuspsühholoogia instituut -

97

Teaduskond/instituut 2007 2008 2009 2010

KEEMIA- JA

MATERJALITEHNOLOOGI

A TEADUSKOND

1/10,5/7,4 4/45,8/32,1 4/32,4/46,2

Keemiatehnika instituut - - -

Polümeermaterjalide instituut 1/10,5/7,4 3/35,3/24,7 1/7,9/11,2

Toiduainete instituut - 1/10,5/7,4 3/24,5/35,0

Materjaliteaduse instituut -

MAJANDUSTEADUSKOND 3/67,0/46,9 5/108,3/75,8 2/14,0/9,8 3/9,7/13,9

Majandusarvestuse instituut - - - -

Ärikorralduse instituut 1/24,5/17,1 2/54,3/38,0 - -

Rahvamajanduse instituut 1/8,2/ 5,8 - 2/14,0/9,8 2/6,9/9,9


instituut

1/34,3/24,0 3/54,0/37,8 - 1/2,8/4,0

Rahvusvaheliste suhete instituut -

MATEMAATIKA-

LOODUSTEADUSKOND

8/45,3/31,7 8/34,8/24,4 4/19,8/13,8 4/30,6/43,8

Füüsikainstituut 2/17,0/11,9 - - 2/25,9/37,0

Matemaatikainstituut - 1/11,8/8,3 -

Keemiainstituut 2/14,8/10,3 1/8,8/6,2 2/9,8/6,8 2/4,7/6,8

Geenitehnoloogia instituut

MEHAANIKA-

TEADUSKOND

3/15,8/11,0 2/20,8/14,6 2/37,0/25,9 2/15,8/22,5

Masinaehituse instituut 2/9,8/6,8 1/14,8/10,4 - -

Materjalitehnika instituut 1/6,0/4,2 1/6,0/4,2 - 1/6,0/8,5

Mehhatroonikainstituut - - - 1/9,8/14,0

Soojustehnika instituut - - 2/37,0/25,9 -

Lisa 9 E-kursused teaduskondade struktuuriüksustes 2010/2011

Teaduskond/asutus Kokku

Ehitusteaduskond 14

Ehitiste projekteerimise instituut 3

Insenerigraafika keskus 6

Mehaanikainstituut 5

Energeetikateaduskond 30

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3

Elektroenergeetika instituut 1

Elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituut 8

Mäeinstituut 18

Infotehnoloogia teaduskond 20

Arvutiteaduse instituut 2

Arvutitehnika instituut 5

Automaatikainstituut 3

Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut 1

Informaatikainstituut 8

Raadio- ja sidetehnika instituut 1

Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond 13

Materjaliteaduse instituut 7

Polümeermaterjalide instituut 5

98

Teaduskond/asutus Kokku

Toiduainete instituut 1

Majandusteaduskond 175

Avaliku sektori majanduse instituut 28

Majandusarvestuse instituut 18

Rahvamajanduse instituut 36

Rahvusvaheliste suhete instituut 33

Ärikorralduse instituut 60


Matemaatikainstituut 1

Mehaanikateaduskond 60

Masinaehituse instituut 40

Materjalitehnika instituut 13

Mehhatroonikainstituut 7

Sotsiaalteaduskond 57

Avaliku halduse instituut 9

Keeltekeskus 12

Õiguse instituut 33

Tööstuspsühholoogia instituut 3

TTÜ Meresüsteemide Instituut 1

TTÜ Tallinna Kolledž 15

TTÜ Tartu Kolledž 68

TTÜ Virumaa Kolledž 27

TTÜ Kuressaare Kolledž 17

Haldus-tugistruktuur kokku 15

Avatud ülikool 1

Eelõppeosakond 5

Haridustehnoloogiakeskus 9

Kõik kokku 513

Lisa 10 Välisüliõpilaste arv õppekavati, õppeaastati ja õppeastmeti

Tabel 10.1 Rahvusvahelised tasemeõppe üliõpilased õppekavade kaupa (seisuga

01. 10.2011)

Õppetase

(Õppekava kood)

2007/2008

2008/2009

2009/2010

2010/2011

V E V E V E V E

Bakalaureuseõpe

Rahvusvaheline ärikorraldus

(TVTB)

43 15 69 26 37 22 66 91

Õigusteadus (HAJB) 100 317 115 474

Ärikorraldus (TACB) 111 535 60 359

Rahvusvahelised suhted (TASB) 50 311 49 322

Audentese õppekavad 272 1553

Magistriõpe

Rahvusvaheline ärikorraldus

(TVTM)

22 9 13 7 18 6 13 27

Infotehnoloogia (IVIM) 6 5 4 7 1 3 0 2

99

Õppetase

(Õppekava kood)

2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011

V E V E V E V E

Keskkonnakorraldus ja puhtam

tootmine (EABM)

1 23 1 29 1 26 2 30

Tööstustehnika ja juhtimine

(MARM)

4 26 4 19 6 26 5 42

Tehnoloogia valitsemine (HAGM) 3 8 12 28

Tehnoloogia valitsemine (HATM)

(1,5 a)

2 2 4 6 2 4 2 3

Õigusteadus (HAIM) (1 a) 5 84 4 63

Õigusteadus (HAJM) 8 133 12 194

Küberkaitse (IVCM) 7 22 20 59

Tarkvaratehnika (IVSM) 8 3 28 40

Materjalid ja protsessid jätku-

suutlikus energeetikas (KAYM)

6 15 17 36

Tervishoiutehnoloogia (YVEM) 0 11 5 25

Rahvusvahelised suhted ja

Euroopa uuringud (TASM)

6 63 6 84

Ärikorraldus (TACM) 10 107 2 59

Ärikorraldus (TVCM) 2 14 0 6

Audentese õppekavad 28 394

Muud õppekavad 12 6 1019

4

8 1093

0

7 1096

4

Doktoriõpe 19 20 607 31 679 35 783

KOKKU 109 80 421 12842 420 13319 460 13691

E – Eesti, V - välismaa

Lisa 11 Täiendusõppe tegevusnäitajad teaduskondade ja struktuuriüksuste lõikes

20052010

Teaduskond/struktuuriüksus

Erinavate

täiendus-

õppe-

kavade arv

Toimunud

kursuste

arv

Kogumaht

akad.

tundides

Täiendus-

õppurid

Osaleja-

tunnid

Ehitusteaduskond

2005 5 5 205 96 3998

2006 16 18 1032 294 15132

2007 11 21 1583 454 28890

2008 12 13 605 364 17314

2009 12 15 517 437 14988

2010 16 17 1110 392 27630

Energeetikateaduskond

2005 6 8 158 66 1891

2006 10 16 379 320 6558

2007 15 25 1660 325 26034

2008 17 32 511 699 12539

2009 27 42 732 726 9888

2010 28 39 847 817 13458

Infotehnoloogia teaduskond

2005 50 107 2084 743 21951

2006 48 106 2177 767 15960

2007 32 70 1095 489 7932

100


Erinavate

täiendus-

õppe-

kavade arv

Toimunud

kursuste

arv

Kogumaht

akad.

tundides

Täiendus-

õppurid Osaleja-

tunnid

2008 41 87 1053 789 7998

2009 37 74 1397 595 7992

2010 41 83 3266 493 16476

Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond

2005 3 3 72 49 1208

2006 3 3 37 35 432

2007 7 12 230 281 5514

2008 7 10 444 197 6116

2009 5 6 121 113 2226

2010 10 11 232 191 3912

Majandusteaduskond

2005 6 7 1214 157 29339

2006 14 24 3831 395 40704

2007 15 36 4959 454 68406

2008 25 42 2886 750 41776

2009 31 40 1568 1223 44556

2010 32 46 2883 1042 73314

Matemaatika-loodusteaduskond

2005 5 5 204 64 2452

2006 3 3 128 27 996

2007 5 6 154 91 2034

2008 14 17 253 262 4510

2009 13 17 257 542 7098

2010 13 18 261 655 5628

Mehaanikateaduskond

2005 8 19 622 112 5043

2006 8 16 950 134 7524

2007 13 20 653 643 18708

2008 27 31 1262 680 25733

2009 18 34 940 1207 23766

2010 14 24 922 851 25110

Sotsiaalteaduskond

2005 20 24 560 516 11318

2006 9 9 373 203 9390

2007 0 0 0 0 0

2008 0 0 0 0 0

2009 4 4 67 131 4404

2010 15 14 547 318 7986

Kolledžid ja asutused

2005 3 4 100 39 990

2006 9 9 460 173 8766

2007 9 18 400 292 4908

2008 28 29 393 638 5188

2009 42 46 1521 1192 18252

2010 48 55 2158 997 33216

Haldus-tugistruktuur

2005 84 114 4020 2268 97383

2006 61 154 7660 2427 87192

101


Erinavate

täiendus-

õppe-

kavade arv

Toimunud

kursuste

arv

Kogumaht

akad.

tundides

Täiendus-

õppurid

Osaleja-

tunnid

2007 89 142 6262 2559 108870

2008 128 163 5033 3039 88995

2009 100 162 6125 2180 93036

2010 96 152 4743 3061 87228

Kokku

2005 190 296 9239 4110 175573

2006 181 358 17026 4775 192642

2007 196 350 16996 5588 271296

2008 299 424 12440 7418 1261015

2009 289 440 13245 8346 226206

2010 303 459 16969 8817 293958

Lisa 12 Tööalase (kutse-, ameti- ja erialase) täiendusõppe tegevusnäitajad valdkondade

lõikes 20052010

Valdkond

Erinavate

täiendus-

õppeka-

vade arv

Toimunud

kursuste

arv

Kogumaht

akad.

tundides

Täiendus-

õppurid

Osaleja-

tunde

Haridus

2005 5 5 51 88 858

2006 8 8 159 121 2454

2007 12 14 166 297 2982

2008 37 37 337 529 6054

2009 39 51 573 717 7632

2010 34 32 693 778 14136

Humanitaaria ja kunst

2005 11 14 418 201 5748

2006 15 26 782 274 8502

2007 9 9 293 217 5034

2008 2 2 68 35 1372

2009 18 18 386 218 4560

2010 26 28 1229 418 14796

Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus

2005 42 60 2488 924 44058

2006 27 54 3421 911 56634

2007 36 67 5611 989 76536

2008 55 75 3367 1383 49014

2009 31 44 1509 1409 47106

2010 42 61 7983 1747 71526

Loodus- ja täppisteadused

2005 62 120 2471 905 26424

2006 56 113 2269 832 17820

2007 49 93 1784 817 14904

2008 75 116 1628 1300 17112

2009 73 115 2003 1745 18402

2010 72 120 3514 1562 27756

Tehnika, tootmine ja ehitus

2005 30 45 887 592 13698

102

Valdkond

Erinavate

täiendus-

õppeka-

vade arv

Toimunud

kursuste

arv

Kogumaht

akad.

tundides

Täiendus-

õppurid

Osaleja-

tunde

2006 49 71 1939 1227 31398

2007 55 89 4103 1944 80484

2008 83 114 2832 2754 63762

2009 84 126 3337 2938 64656

2010 102 132 6241 2981 97248

Tervis ja heaolu

2005 3 4 70 139 2898

2006 4 15 109 219 3198

2007 4 5 272 73 3408

2008 4 5 208 161 2910

2009 6 6 102 115 2040

2010 5 6 242 205 9084

Teenindus

2005 0

2006 6 4 292 72 6150

2007 1 1 20 6 120

2008 0 0 0 0 0

2009 1 1 180 23 3630

2010 2 2 234 35 4680

Kokku

2005 153 248 6384 2849 93684

2006 165 291 8971 3656 126156

2007 166 278 12249 4343 183468

2008 256 349 8440 6162 140220

2009 252 361 8090 7165 148026

2010 283 381 20136 7726 239244

103

Lisa 13 Rahvusvahelised õppearendusprojektid 2010/2011. õppeaastal

Aasta Programm Projekti

tähis

TTÜ

koordinaator

Projekti nimetus, võtmesõnad

Lisainfo

Rahastamine

2010−2011

ERASMUS Maret Hein Elukestva õppe ERASMUS üliõpilaste ja õppejõudude

mobiilsus.

Üliõpilaste praktikavahetus.

www.ttu.ee/erasmusega-valismaale-oppima/avaleht/

8 750 283 eek

559 245 eurot

2010 −2012

Leonardo 2010-1-IS1-

LEO04-

00631 4

Madli Krispin Empowering Woman

Projekti eesmärgiks on leida kutsenõustamise ja tööpuuduse

leevendamise eesmärkidel parimaid näiteid naiste

suundumisest ettevõtlusse, eriti IT valdkonnas Eestis.

Euroopa koostööna pakkudes projekti lõpptulemusena

rahvusvaheliselt testitud täiend- ja iseseisva õppe kursust.

http://www.ttu.ee/?id=25872

15 000 eurot

Oktoober

2010−2013

ERASMUS 510570-LLP-

1-2010-1-UK-

ERASMUS-

ECDSP

Kaja Lutsoja

Karjäärinõustamise õppekava arendusprojekt.

DICBDPEC

Oktoober

2010−2013

ERASMUS 509962-LLP-

1-2010-1-CY-

ERASMUS-

ECUE

Maret Hein INENTER

04.03.2009−

31.12.2011

KA2 Multilateral

Project

1434522008IT

KA2MP

KALECO.

Välismaalaste migratsiooniga seonduv keeltepoliitika areng

ja välisüliõpilaste keele- ja kultuuriõpe.

www.kaleco.eu

355 569 eek

http://www.esn.org/

http://www.ttu.ee/erasmusega-valismaale-oppima/avaleht/

http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-programme/doc82_en.htm

http://www.ttu.ee/?id=25872

http://www.ies.stuba.sk/erasmus/

http://www.unica-network.eu/project/inenter

http://eacea.ec.europa.eu/llp/ka2/languages_new_material_en.php

http://eacea.ec.europa.eu/llp/ka2/languages_new_material_en.php

http://www.kaleco.eu/

104


tähis

TTÜ

koordinaator


Lisainfo

Rahastamine

01.09.2008−

30.11.2011

ERASMUS

Erasmus

Multilateral

2008 – 3212 /

001 - 001

Q-Planet.

Erasmusè mitmepoolne projekt, mille raames töötatakse

välja üliõpilaste praktika kvaliteedi kriteeriumid ning

luuakse võrgustik kvaliteedi kriteeriumidele vastavatest

firmadest EL riikides. www.q-planet.org

363 142 eek

28.08.2008−

31.07.2010

Leonardo

Leonardo

2008 1-PL1-

LE004-00812

Leping

2008-0012-

LEO-PP-06

Kõrghariduse erinevate valdkondade kutse- ja

karjäärinõustajate rahvusvaheline koolitamine.

Projekti teise aasta jooksul korraldatakse rahvuslik

kampaania töödiskrimineerimise ja selle ärahoidmise

tegevustega seotud nõustajate teavitamiseks. Korraldatakse

infopäevi, seminare ja antakse välja infomaterjale.

www.discriminationatwork.eu

391 166 eek

01.10.2008−

30.09.2010

ERASMUS 1427724-LLP-

1-2008-1-IT-

ERASMUS-

ECUE

Erasmusè mitmepoolne projekt, mille lõpptulemusena peab

valmima treening/õppematerjal, mis tõstaks noorte

ülikoolilõpetajate (eriti naislõpetajate) konkurentsivõimet

läbi innovatsiooni, loovuse ning juhtimisoskuste

arendamise.

Fepic − Female Engineers Pushing Innovation in

Companies.

www.fepic.eu/EE/index.php

337 153 eek

2011−2012 TEMPUS Madli Krispin Keskkonnasõbralik tootmine.

Taaskasutus.

Roheline energia.

Õppekava

arendus algus-

staadiumis.

15.12.08−01.0

1.2010

Kontrakt Quin

WITEC Estonia

Estonia 2009

Leonardo NINA

Naisüliõpilaste innovatsioonialaste kogemuste vahetamine.

www.nina-project.eu

281 640 eek

2009 – 2011

IRO

koostööl

ESTIA-NET Piia Tint,

Virve Siirak.

Eletrienergeetika valdkonnas võrdsete karjääritingimuste

loomine.

www.estiatn.net

http://www.q-planet.org/

http://www.discriminationatwork.eu/

http://www.fepic.eu/EE/index.php

http://ec.europa.eu/education/external-relation-programmes/doc70_en.htm

http://ec.europa.eu/enterprise/newsroom/cf/itemlongdetail.cfm?item_id=4989&lang=sv&tpa_id=135&displayType=fo&fosubtype=p



http://www.nina-project.eu/

http://www.estiatn.net/

105


tähis

TTÜ

koordinaator


Lisainfo

Rahastamine

10.10.2008−

2011

ERASMUS

Academic network

Prof Pavel

Suurvarik

StepsTwo.


2010 - 2011 ERASMUS 117193-LLP-

1.2010-1-BE-

ERASMUS-

EAM

Airi Mark,

Madli Krispin,

Anu Johannes

Puuetega üliõpilastele suunatud projekt.

http://www.vimeo.com/25710334





2009 − 2012 Tempus SM -159161-

TEMPUS-1-

2009 -1-SE

TEMPUS

-SMGR

Madli Krispin www.uniqtool.org

2009 -2012 Leonardo

Technology

Transfer

2010-1-SE1-

LEOO5-

04801

Prof Maksim

Saat,

Madli Krispin

15.01.2009

−14.01.2012

TEMPUS 144537-

TEMPUS-

2808-GR-SP

Prof Kalju

Meigas

Õppekavade arendustegevus.

2010 −2012 Grundtvig Prof Tauno

Otto,

Madli Krispin

Õppekavade arendus, koolitusseminarid ja teised toetavad

tegevused ülikooli ja tööstuse koostööl.

http://ec.europa.eu/education/erasmus/doc1016_en.htm

http://ec.europa.eu/education/erasmus/doc1016_en.htm







http://ec.europa.eu/education/external-relation-programmes/doc70_en.htm

http://www.uniqtool.org/

http://www.tech-transfer.eu/



http://ec.europa.eu/education/programmes/llp/structure/grundtvig_en.html

Lisa 14 Vastuvõtt bakalaureuse-, inseneri- ja rakenduskõrgharidusõppesse 20062011

Bakalaureuse - ja

inseneriõpe 2006 2007 2008 2009 2010 2011

RE REV RE REV RE REV RE REV RE REV RE REV

Infotehnoloogia 378 69 397 35 397 35 391 98 385 62 387 79

Energeetika 108 34 102 44 102 44 114 38 124 35 119 26

Ehitus 194 141 197 145 197 145 196 91 188 65 190 43

Mehaanika 205 3 194 0 194 0 204 32 188 3 178 3

Keemia- ja

materjalitehnoloogia 119 5 121 5 121 5 121 10 129 8 128 15

Sotsiaal 13 71 14 72 14 72 14 169 18 223 17 183

Majandus 53 210 93 282 93 282 54 332 64 304 65 317

Matemaatika-loodus 80 4 90 13 90 13 89 37 109 15 124 7

TTÜ Tartu Kolledţ 37 36 65 29 65 29 66 9 67 5 96 5

TTÜ Tallinna Kolledţ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 0

TTÜ Kuressaare

Kolledţ 14 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Kokku: 1201 573 1273 625 1273 625 1249 816 1272 720 1308 678

RE+REV kokku 1774 1937 1898 2065 1992 1986

Rakendus-

kõrgharidusõpe 2006 2007 2008 2009 2010 2011

RE REV RE REV RE REV RE REV RE REV RE REV

TTÜ Tallinna Kolledţ 0 360 0 302 0 302 0 221 4 191 3 182

TTÜ Kuressaare

Kolledţ 15 13 26 12 26 12 28 13 38 26 38 15

TTÜ Virumaa Kolledţ 150 36 160 35 160 35 160 58 155 49 155 46

Kokku: 165 409 186 349 186 349 188 292 197 266 196 243

RE+REV kokku 574 577 535 480 463 439

Tabelis sisaldab nii statsionaarse kui ka kaugõppe arvusid. REV arvus sisaldub ka vastuvõtt TREV õppekohtadele

107

Lisa 15 Vastuvõtt magistriõppesse 2010–2011 (RE+REV)

Teaduskond

2010 2011

Kohti

RE

Avaldusi

RE+REV

Võeti

vastu

RE

Võeti

vastu

TREV

Võeti

vastu

REV

Kohti

RE **

Avaldusi

RE+REV

Võeti

vastu

RE

Võeti

vastu

TREV

Võeti

vastu

REV

Infotehnoloogia 255 475 214 2 70* 288 485 247 0 15

Energeetika 76 85 55 2 1 76 106 64 1 2

Ehitus 22 88 21 2 19 28 111 28 0 28

Mehaanika 147 219 102 3 6* 138 203 113 0 7

Keemia- ja


72 101 42 0 18* 79 122 72 2 0

Sotsiaal 28 288 28 4 142 10 217 10 2 103

Majandus 37 913 38 7 254 40 789 40 8 216

Matemaatika-loodus 81 171 78 3 11* 79 195 77 8 20

TTÜ Tartu Kolledţ 14 38 14 10 1 14 16 14 9 0

Kokku 732 2378 592 33 522 752 2244 665 30 391

Seisuga 30. september

*sh fondist rahastatavad õppekohad

** sh ühiskavade RE kohad 25 IVSM ja 10 YARM

108

Lisa 16 Vastuvõtt doktoriõppesse 2010–2011 (RE+REV)

Teaduskond

2010 suvi 2011 suvi

RE

avaldusi

Võeti

vastu

RE

Võeti

vastu

REV

RE

avaldusi

Võeti

vastu

RE

Võeti

vastu

REV

Energeetika 20 6 14 10 6 4

Ehitus 15 6 10 14 6 7

Sotsiaal 9 2 8 9 2 9

Infotehnoloogia 28 16 6 20 16 7

Keemia- ja materjalitehnoloogia 12 7 6 13 7 5

Mehaanika 19 7 14 7 6 2

Majandus 30 2 18 16 1 14

Matemaatika-loodus 37 16 23 31 18 19

Kokku 170 62 99 120 62 67

Documents

Kokkuvõte Tallinna Tehnikaülikooli õppetegevusest 2010 ... · personaliosakond, teadusosakond, turundus- ja kommunikatsiooniosakond, rahvusvaheliste suhete osakond, IT-osakond,