Upload
aglaia
View
66
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Pindalapõhised otsetoetused ja nõuded põllumajandusmaale (Muudatused põllumajandusministri määruses). M.Talvik Põllumajandusturu korraldamise osakond. Täna räägime. Ühtne pindalatoetus; toetusõiguslikkuse ja nõuetele vastavuse nõuded Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
1
Pindalapõhised otsetoetused ja nõuded põllumajandusmaale
(Muudatused põllumajandusministri määruses)
M.Talvik
Põllumajandusturu korraldamise osakond
2
Täna räägime...
Ühtne pindalatoetus; toetusõiguslikkuse ja nõuetele vastavuse nõuded
Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus
Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus
3
Otsetoetuste muutmise eesmärk
2003.aasta reformiga seatud eesmärk asendada erinevad otsemaksed ühtse majapidamise põhise maksega, mis kaotaks tootmise ja toetuste kohustusliku seose kuid seoks kohustusega hoida kogu põllumajandusmaad heas põllumajanduslikus ja keskkonnakaitselises korras ning täita keskkonna, looma- ja taimetervise ning toiduohutuse nõudeidSellise poliitika rakendamine annab põllumajandustoot-jatele suurema võimaluse turuleorienteeritud toodangu tootmiseks, soodustab keskkonnasõbralikku tootmistegevust, lihtsustab ÜPPd ja tugevdab EL positsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandusläbirääkimistel.
4
2 samaaegset arengut
EL-15 üleminek ühtsele otsemaksele 2005-2006 Referents 2000-2002, individuaalsed või regionaalsed
toetusõigused, piiratud mahul valikuid seotud toetusteks
(2007 a eelarve järgi 11,9%)
EL-10 ühtse pindalatoetuse rakendamine alates 2004, üleminek ühtsele otsemaksele 2009-2011-?
Referents 30. juuni 2003, rahvuslikud täiendavad otsetoetused , valikud 30%-liste lisamaksete jaoks liikmesriigi otsuse alusel kuni 01.01.2007 (2007 a arvestuste järgi ca 18%)
5
Ühtne pindalatoetus
6
Toetusõiguslik maa Ühtse pindalatoetuse kava alusel on toetusõiguslik põllumajandusmaa, mis oli 30. juunil 2003 heas põllumajanduslikus seisundis, sõltumata sellest, kas seda sel hetkel tootmiseks kasutati või mitte, kusjuures põllumajandusmaa all mõeldakse põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride all oleva maa ja koduaedade kogupindala.
EL ÜPP alusel ... võetakse arvesse põllud, mille pindala on vähemalt 0,30 ha ning mille kohta on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmed, mille kohaselt neid 2003. aastal kas kasutati põllumajanduskultuuride kasvatamiseks või püsirohumaana või mis olid põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas.
7
ÜPT areng
Aastad Lisaks toetusõigusele – nõuetele vastavus
2004 - 2006 Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa nõue
2007- 2008 Sama, väikeste täiendustega
2009 - 2013 Lisandub 18 nõude kontroll
(kolmeaastane üleminek?)
8
Heas korras maa nõuete alusedHead põllumajandus- ja keskkonnatingimused
Liikmesriigi tagavad, et kogu põllumajandusmaa ning eelkõige põllumajandusmaa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil oleks heades põllumajandus- ja kesk-konnatingimustes. Liikmesriigid määratlevad heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimum-nõuded IV lisas sätestatud raamistiku alusel, siseriiklikul või regionaalsel tasandil, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, tootmisviise ja põllumajandusstruktuure.
9
Lisa IV Head põllumajandus- ja keskkonnatingimusedIV LISA
Teema Standardid
1. Mulla erosioon: Mulla kaitsmine sobivate vahenditega
Minimaalne muldkate; Kohaspet-siifilistele tingimustele vastav maa kasutus;Veepüüde terrassid
2. Mulla orgaaniline aine : Mulla orgaanilise aine säilitamine asjakohaste tegevuste abil
Vajadusel külvikordade standardid Koristusjäätmete käitlus haritaval maal
3. Mulla struktuur: Mulla struktuuri säilitamine asjakohaste meetmetega
Masinate asjakohane kasutamine
4. Minimaalne hooldustööde tase: Hooldustööde minimaalse taseme tagamine ja asustuse kahjustamise vältimine
Minimaalne loomkoormus ja/või asja-kohane režiim; Püsikarjamaade kaitse; Maastikule iseloomulike vormide säili-tamine; Põllumajandusmaa võsastumise vältimine
10
Heas korras maa nõuded
1.teema Mulla erosioon: ei ole terve Eesti seisukohalt oluline probleem (problemaatiline on vaid 3,7% põllumajandusmaa pindalast),
2.teema Mulla orgaaniline aine:Alates 2007. aastast on kulu ja
põhu põletamine põllumajandusmaal keelatud
3.teema Mulla struktuur: Alates 2007. aastast on kehtestatud nõue, et põllul tehtavatel töödel tuleb lähtuda muldade harimiskindlusest. Põlluharimist võib läbi viia ajal kui kasutatav tehnika ei jäta harimissügavusest sügavamaid jälgi.
4. teema Minimaalne hooldustööde tase: Tingimused kehtestatud vastavalt maa kasutusviisile alates 2004
11
Minimaalne hooldustööde tase
Põllumajanduslikus kasutuses oleval põllumajandusmaal peab kasvatama põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või peab kasutuses olevat põllumajandusmaad hoidma mustkesas;
Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevale põllumajandusmaale peab taotluse esitamise aasta 1. juuliks olema külvatud, maha pandud või istutatud põllumajanduskultuur või peab seal olema rajatud mustkesa või peab seal 31. juuliks olema tehtud mehhaaniline umbrohutõrje. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada.
12
Minimaalne hooldustööde taseRohumaade hooldamine : Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa või looduslik rohumaa peab vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutataval rohumaal peab olema karjatatud loomi loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse, ning ebapiisava tulemuse korral tuleb rohumaa üle niita. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada.
AT: Juhul, kui rohumaa hooldusel kasutatakse karjatamist, peab seda tegema sellise loomkoormusega, et tulem oleks hoolduse tasemelt sarnane niitmise tulemusega. Ebapiisava loomkoormuse puhul tuleb rohumaa üle niita. Piisavaks loomkoor-museks tuleks arvestada orienteeruvalt 0,5 loomühikut hektari kohta ( see on arvestuslikult 1 täiskasvanud veis või hobune 2 ha kohta või 1 noorloom 1 ha kohta või neli täiskasvanud lammast koos talledega 1 ha kohta). Juhul, kui karjatatavate loomade arv ei ole piisav kogu rohumaa hooldamiseks, tuleb selgelt eristada osa rohumaast, millel tuleb maa hooldamiseks niita.
13
LISAKS
Tuulekaera tõrjeabinõud (teatis TTI-le 31.juuliks)
4 maakonna püsirohumaade erisus
Põllumajandusmaal tehtavad tegevused kantakse “Veeseaduse” § 261 lõike 7 alusel põlluraamatusse. Isik, kelle suhtes ei kohaldata ”Veeseaduse“ § 261 lõiget 7, kannab lõigetes 3–5 ja 7 nimetatud tegevused lisas 2 toodud tabelisse.
14
Püsirohumaa säilitamine
Püsirohumaa – maa, mida kasutatakse kõrreliste või muu rohusööda kasvatamiseks looduslikult (isekülvi teel) või külvatuna, mida pole kaasatud majandi külvikorda viie aasta jooksul või kauem
Säilitamise kohustus – riigi tasemel suhte säilitamineTegevused kui suhe 5% või 10% halveneb, tootjale
kes ei vähenda püsirohumaa pinda – need ei laiene
15
Püsirohumaa säilitamine
Maakasutuse ülemineku korral täidavad üleandja ja vastuvõtja Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määruse nr 162 “Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus” lisas 2 toodud püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotluse. Üleandja edastab taotluse ärakirja PRIA-le 15 päeva jooksul
16
Täiendavad otsetoetused
17
Täiendavate otsetoetuste õiguslik alus
Täiendavat siseriiklikku toetust või abi ei anta põllumajanduslikule tegevusele, mille suhtes ei ole 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses otsetoetusi ette nähtud.
1782/2003 kohaldamine uutele liikmesriikidele Art 143 c p.8:
Tootmisega seotud täiendavate otsetoetuste alused
piiratud 1782/2003 Art 64-68
18
Osaline tootmisega sidumineMääratud kogu toetussummast võib eraldada vahendeid ja
maksta otsetoetust:kuni 25% põllukultuuritoetusest
50% ute ja kitsetoetusest 100% vasikate tapatoetusest
ning ühe alternatiivina:kas
kuni 100% ammlehmatoetusest ja 40% veiste tapatoetusest
või kuni 100% veiste tapatoetusestvõi kuni 75% veiseliha eritoetusest
19
Täiendavate otsetoetuste areng Aastad Toetusõiguslikkus Kaasnevad
tingimused
2004 -
2006
Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus(+30%): toetusõigusliku põllukultuuri kasvupind
Normaalne agrotehnika, põlluraamat
Alates 2007 - ?
Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus (25%) : toetusõigusliku põllukultuuri kasvupind
Sama
Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus : 2006 a toetuse menetlemise käigus kindlaks määratud hektarid
Kestev põllumajanduslik
tegevus
? - 2013 Põllukultuur 25% Sama
Lahtiseotud toetus:? ?
20
Taimekasvatuse täiendavad otsetoetused 2007.a.
Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetusTäiendav otsetoetus 2006.a. põllumajandus-kultuuri toetust saanud hektarite alusel
Kavandatud toetuse taotluste vastuvõtt mais
21
Nõuded – põllukultuuri toetus
Taotleja kasvatab toetusõiguslikke põllukultuure (1782/2003 Lisa IX)Põld on tervenisti täis külvatud, kasutatud kõiki tavalisi agrotehnilisi võtteid vastavalt kohalikele normidele (umbrohtumus) ja põllukultuurid on kasvanud vähemalt õitsemise faasiniToetuse ulatus 25% ühikumäärast – 594 kr
22
Nõuded – põllumajanduskultuuri ha alusel
Taotleja tegeleb põllumajandusega
Taotlejal olid 2006. aastal põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse menetelemise käigus nõuetekohased hektarid
Admin.kontroll 100%, kohapeal vaid vajadusel
23
Kontrollimine (muudatused)Põllukultuuri kasvatamisel umbrohtumust
Umbrohtumuse määr - umbrohutaimede arv väljendatuna protsentides põllukultuuride arvust. Arvestuslapil suurusega 50×50 cm loetakse kokku umbrohutaimede arv, mille pikkus on vähemalt 1/4 (3/4) kultuurtaime pikkusest. Kuni 5 hektari suurusel põllul määratakse umbrohtumus neljal arvestuslapil, 5–10 hektari suurusel põllul kaheksal arvestuslapil ja iga järgneva 10 hektari kohta lisaks neljal arvestuslapil. Taotlejal olid 2006. aastal põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse menetelemise käigus nõuetekohased hektarid
Kulu ja põhu põletamist ning mullaharimistehnika kasutamist visuaalselt
24
Toetuse vähendamine
Pindala erinevuste tõttu nii ühtse pindalatoetuse kui põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse puhul- toetusõigusliku maa suurus;
Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste rikkumiste puhul olenevalt raskusastmest:
hooletuse korral kuni 5%, korduvrikkumiste korral kuni 15%;
tahtliku rikkumise korral 15-100%;
25
Toetuse vähendamine
Põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse vähendamine:
Põlluraamatusse ei ole andmed kantud, siis 3 % selle põllu nõuetekohase pinna põllukultuuri täiendavast otsetoetusest;Põlluraamatut ei ole; 5% kogu põllukultuuri täiendavast otsetoetusest;Umbrohtumuse määr üle 30%; selle põllu kohta põllukultuuri täiendavat otsetoetust ei määrata
26
Tänan tähelepanu eest!