Embed Size (px)
Citation preview
KommuniKatsiooni- ja kujunduskäsiraamat
Käsiraamat on jagatud KaheKs osaKs
SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................................................................................................3
ESIMENE OSA: KOMMUNIKATSIOONISUUNISED.........................................................................................................................................................4
AVALIKUSTAMISNÕUDED................................................................................................................................................................................................5
KOMMUNIKATSIOONIPLAAN.........................................................................................................................................................................................7
TRÜKISED.JA.ETTEKANDED............................................................................................................................................................................................9
FOTOD.JA.AUDIOVISUAALNE.MATERJAL............................................................................................................................................................... 11
VEEBISAIDID....................................................................................................................................................................................................................... 12
SOTSIAALMEEDIA............................................................................................................................................................................................................ 13
ÜRITUSED............................................................................................................................................................................................................................ 16
UUDISTE.TEGEMINE........................................................................................................................................................................................................ 18
SUHTLEMINE.AJAKIRJANIKEGA................................................................................................................................................................................. 19
PRESSITEATED................................................................................................................................................................................................................... 21
JUHTUMIKÄSITLUSED.................................................................................................................................................................................................... 23
MIDA.MEELES.PIDADA................................................................................................................................................................................................... 25
TEINE OSA: VISUAALNE IDENTITEET.............................................................................................................................................................................. 26
STANDARDTEKSTID.JA.KUJUNDUSELEMENDID.................................................................................................................................................. 26
LOGOD.................................................................................................................................................................................................................................. 30
KAAR...................................................................................................................................................................................................................................... 30
VÄRVIPALETT..................................................................................................................................................................................................................... 31
TÜPOGRAAFIA................................................................................................................................................................................................................... 32
TÄNUTAHVEL..................................................................................................................................................................................................................... 33
KLEEBISED........................................................................................................................................................................................................................... 34
PLAKATID.JA.STENDID................................................................................................................................................................................................... 35
RULLSTENDID.................................................................................................................................................................................................................... 37
VÄLJAANDED..................................................................................................................................................................................................................... 38
POwERPOINT..................................................................................................................................................................................................................... 42
VIDEO.................................................................................................................................................................................................................................... 43.
VEEBISAIT............................................................................................................................................................................................................................ 44
sisuKord
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
1
sissejuhatus
Käesolevast teavitamis- ja kujunduskäsiraamatust leiate suuniseid ja nõu, kuidas oleks kõige parem korraldada Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste abil rahastatud programmide ja projektidega seotud teavitamist ja avalikustamist.
Kohustuslikud kommunikatsioonitöö nõuded on kirjas teavitamis- ja avalikustamisnõuetes, mis on esitatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2009–2014 rakendusmääruse 4. lisas. Kommunikatsiooniplaani väl-jatöötamisel ja tegevuste korraldamisel tuleb kindlasti neid nõudeid järgida..
Milleks ja kellele see mõeldud on?
Käsiraamatu eesmärk on tagada teie kommunikatsioonitöö viljakus ning toetusskeemides osalevate partnerite vahelise suhtluse ühtsus ja sidusus.
Käsiraamatut peaksid järgima kõik, kes tegelevad Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste projektide ja prog-rammide väljatöötamise, elluviimise ja korraldamisega: finantsmehhanismide kantselei, kontaktasutused, programmi-operaatorid ja projektide elluviijad ning doonorriikide partnerinstitutsioonid. Kõik osalised peaksid oma tegemisi ja tulemusi aktiivselt propageerima, et oleks tagatud läbipaistvus, ning parandama teadlikkust Euroopa Majanduspiir-konna ja Norra toetustest.
käsiraaMat on jagatud kaheks osaks:
esiMene osa
.› Sellest leiate lühiülevaate peamistest avalikustamisnõuetest ning nõuandeid kommunikatsiooni planeerimise, ürituste korraldamise, meediaga suhtlemise, trükiste ja väljaannete, veebisaitide ja sotsiaalmeedia kohta.
teine osa
.› Selles käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste visuaalset identiteeti ning tehnilist teavet logode spetsifikatsiooni, väljaannete standardtekstide, meediategevuse ja veebisaitide kohta. Selles osas on nii kõigile Euroopa Majanduspiirkonna / Norra toetuse saajatele kohustuslikud suunised kui ka soovitused.
kust saada lisateavet?
Kui tahate avalikustamise teemal nõu pidada või kui teil on lisaküsimusi, siis:
.› kontaktasutused, programmioperaatorid ja doonorite programmipartnerid peaksid võtma ühendust finantsmehhanismide kantseleiga – Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste sekretariaadiga; selle kommunikatsioonimeeskonna e-posti aadress on [email protected];
.› projektide elluviijad ja doonorriigi projektipartnerid peaksid võtma ühendust oma programmioperaatoriga. Kontaktandmed leiate Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste veebisaidilt (www.eeagrants.org).
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
3
Koostatud 2011
Finantsmehhanismide Kantselei
AvAlIkkuSE TEAVITAMINEEuroopa. Majanduspiirkonna/Norra. toetustest. teavitamine.on. oluline. osa. projekti/programmiga. seotud. lepingulistest.kohustustest.. Avalikkuse. teavitamine. rahastamise. taotlemise.võimalustest. ja. sellest,. mida. toetuste. abil. saavutatakse,.on. läbipaistvuse. ja. aruandluse. seisukohalt. väga. oluline..Avalikustamine. võimaldab. ka. õppida. teiste. headest. tavadest.ning.projekte.ja.programme.pidevalt.täiustada.
aValiKustamisnÕuded.
Euroopa Majanduspiirkonna / Norra toetustega seotud kommuni-katsioonitööga tegelevad inimesed 18 riigist: 15 abisaajariigist ja kolmest doonorriigist ning finantsmehhanismide kantseleist.
Tulemuslikuks kommunikatsiooniks vajaliku leiate teavitus- ja avalikustamisnõuetest (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2009–2014 rakendusmää-ruse 4. lisa), mida täiendab käesolev käsiraamat, et:
.› koostada ühtne sõnum;
.› rahuldada vajadust faktilise info kohta programmidest/projektidest;
.› anda edasi toetusskeemide väärtusi.
detsentraliseeritud koMMunikatsiooni heaD kÜLJeD
.› läbipaistvus ja aruandlus. Avalikkus teab, kuidas raha kasutatakse. Nii väheneb ka väärkasutamise võimalus, mis võib tekkida, kui info ei ole piisa-valt kättesaadav.
.› Avatus ja kättesaadavus. Suur tegutsejate võrgustik võimaldab paremini anda teada rahastamise taotlemise ja partnerlusprojektides osalemise või-malustest.
.› Mitte ainult protsess, vaid tulemused. Projektis/programmis osalejad teavad kõige paremini, millised on tulemused ja saavutused. Seetõttu on nemad kõige õigemad inimesed teavitama riigi, piirkonna ja kohalikke ini-mesi projekti/programmi tulemustest.
esimene osaKommuniKatsioonisuunised
euroopa Majanduspiirkonna ToeTUseD / norra ToeTUseD
Toetusskeemide ametlikud nimetused on Euroopa Majanduspiir-konna finantsmehhanism ja Norra finantsmehhanism. Ametlikke nimetusi kasutatakse kõikides nende toetusskeemide juriidilistes dokumentides, sealhulgas projekti/programmi lepingutes.
Toetustest teavitamisel (nt veebisaidil, brošüüris ja ajakirjanduses) tuleks kasutada toetusskeemide kaubamärginime(sid): Euroopa Majanduspiirkonna toetused / Norra toetused. Neist on lihtne aru saada ja need on kujutatud ka logodel. Eu
ro
opa
Ma
jan
du
spii
rk
on
na
To
ETu
sEd
• n
or
ra
To
ETu
sEd
k
oM
Mu
nik
aTs
ioo
ni-
ja
ku
jun
du
skÄ
sir
aa
Ma
T.
5
KommuniKatsiooniPlaan
Eelarvega kommunikatsiooniplaan1 on iga Euroopa Majanduspiirkonna / Norra toetusi saava programmi ja projekti tööplaanis. Et kommunikatsioonitööst võimalikult palju kasu saada, peate kõigepealt välja töötama kommunikatsiooniplaani, kus on paika pandud ja määratletud eesmärgid, sihtrühmad ja põhisõnumid. Selle alusel saate otsustada, millistest ettevõtmistest ja abivahenditest on seatud eesmärkide saavutamiseks kõige rohkem kasu.
põhinõuded kommUnikaTsioonipLaaniLe
.› Otsustage, mida tahate oma kommunikatsioonitööga saavutada!
.› Määratlege sihtrühm, kellele kommunikatsioonitöö on suunatud!
.› Veenduge, et sõnum on sihtrühmale sobilik!
Siis saavutate soovitud reaktsiooni.
.
eesMärgid
Esimene samm on otsustada, mida tahate saavutada. Üldsõnaline eesmärk „teadlikkuse suurendamine” ei ole piisav, sest vaja on määratleda konkreetne mõõdetav lõpptulemus. Välja tuleb mõelda konkreetsed kvantifitseeritavad ees-märgid, nagu näiteks mitmele inimesele ja millistele rühmadele peab olema tegevus suunatud, mida te tahate neile öelda ning millal ja kuidas te seda teete.
sihtrühMad
Kuigi see võib tunduda ilmselgena, tuleb pärast projekti/programmi heakskiitmist vaadata üle sihtrühmad, et veen-duda, kas nende seas on isikud, kellele tahate oma tegevuse suunata, ja kas need on ikka sobivad. Kui teate, kellele tahate oma kommunikatsioonitegevuse suunata, on lihtsam otsustada, kuidas seda teha ja mis abivahendeid kasutada. Erinevad sihtrühmad (VKEd, vabaühendused, omavalitsused, poliitikakujundajad) reageerivad erinevatele tegutsemis-viisidele. Suhtluskanalid, sõnumid ja tööriistad tuleb valida neile sobivad ja/või neile sobivaks kohandada.
sõnuMid
Sõnumid on lihtsalt ülevaade kommunikatsioonitöö põhikomponentide sisust. Sõnumid peavad olema lihtsad, et siht-rühmi mitte infoga üle ujutada. Kui võimalik, tuleks keskenduda ainult kolmele põhisõnumile. Nende leidmiseks tuleb mõelda kolmele kõige olulisemale asjale, mida tahate, et sihtrühmad teaksid teie projekti/programmi kohta, ja mis neile huvi võiks pakkuda. Et veenduda põhisõnumite arusaadavuses, lugege need valjusti ette ja mõelge, kas need kõlavad samamoodi nagu igapäevane suhtlus.
Sõnumite koostamisel on hea teha need värvikaks ja kasutada vabamat stiili – tooge näiteid, rääkige lugusid, aga ärge unustage fakte ja arvnäitajaid!
1 See on kontaktasutuste kommunikatsioonistrateegia, programmioperaatorite kommunikatsiooniplaan ja projektide elluviijate teavitusplaan, mis on esitatud Euroopa Majanduspiirkond ja Norra finantsmehhanismide 2009–2014 rakendusmääruse 4. lisas.
rollid Ja vasTUTUsaLaD
Euroopa Majanduspiirkonna / Norra toetuste projektide/programmide juhtimise ja elluviimisega tegelejaid on palju. Käsiraamatus keskendume siiski kahele peamisele rühmale.
prograMMioperaaToriD
Programmioperaatorid ei vastuta mitte üksnes programmi korraldamise eest, vaid ka programmiga seonduva piisava avalikustamise eest kohalikul tasandil.
nõuded programmioperaaToriLe
.F koostage kommunikatsiooniplaan, milles on kirjas strateegia, sihtrühmad, sõnumid ja kommunikat-sioonieesmärkide saavutamise meetodid (neist räägitakse käsiraamatus täpsemalt).
.F Tegelege teavitustegevustega, andes ajakohast teavet programmi saavutuste ja tulemuste kohta (nt konverents või pressiüritus).
.F Pange üles veebisait, mis on eesti ja inglise keeles ning kus jagate teavet rahastamisvõimaluste ja taotle-mise kohta ning annate ülevaate juba toetust saavatest projektidest ja toetuste laiemast mõjust.
.F kaasake teisi üksusi, nagu näiteks kohalikud omavalitsused, vabaühendused ja haridusasutused, kes või-vad olla abiks programmi info levitamisel.
projektide eLLUviiJaD
Projektide elluviijad peavad avalikustama oma projekti saavutused ja rahastajad (Euroopa Majanduspiirkonna ja / või Norra toetused) riiklikul, piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil.
nõuded proJekTiDe eLLUviiJaTeLe
.F koostage projekti elluviimisel avalikustamisplaan, kus on kirjas kommunikatsioonitöö eesmärgid, siht-rühmad, meetodid ja ajakavad.
.F viige ellu kolm teavitustegevust (nt üritus või pressikonverents) edusammude, saavutuste ja tulemuste kohta (üks neist peaks olema projekti algus- või lõppkonverents).
.F Tehke info projekti kohta kättesaadavaks projekti veebisaidil või -lehel nii eesti- kui ka inglise keeles.
.F kui asjakohane, pange projekti toimumiskohta üles stend, mille asemele panete pärast projekti lõpu-leviimist tänutahvli.
6
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
7
Mis eDasi?
Pärast seda, kui olete paika pannud kommunikatsiooniplaani põhiosad (määratlenud eesmärgid, sihtrühmad ja sõnu-mid), tuleb otsustada, milliste ettevõtmistega plaan ellu viia.
Ülejäänud käsiraamatust leiate suuniseid erinevate kommunikatsioonitegevuste kohta, millest võib teile abi olla.
soovitused kommUnikaTsioonipLaani kohTa
.F Strateegiline ülevaade. Kas plaanis on kokkuvõte eesmärkidest, sihtrühmadest ja sõnumitest?
.F Taktika. Kas olete määratlenud tegevused, mille abil eesmärgid saavutada?
.F Ajakava. Kas olete paika pannud ajakava, kus on programmi/projekti olulisimad kuupäevad, et võiksite kindel olla, et saate kõigega tähtajaks valmis?
.F Ressursid ja vastutusalad. Kas olete eraldanud piisavalt ressursse ja määratlenud erinevate ülesannete eest vastutajad?
.F Hindamine. Kas olete ette näinud hindamise, et näha, kas eesmärgid on saavutatud?
Vastus kõigile neile küsimustele peab olema „jah”.
nõuanded pLaneerimise kohTa
.› Kommunikatsiooniplaan ei ole tegevuste poenimekiri, millele linnukesed juurde teha. See on selgelt sõnastatud eesmärk koos sobivate tegevuste ja sõnumitega, mis on suunatud selgelt määratletud sihtrühmale.
.› Kui tegu on sõnumitega, on vähem rohkem – keskenduge ühes valitud sihtrühmale suunatud sõnumis ühele mõttele.
.› Koostage projekti/programmi n-ö toimetajakalender, et saaksite toimuvaga seotud kommunikatsioonitegevusi planeerida.
.› Ärge unustage organisatsioonisisest kommunikatsiooni – reklaamige projekti kohe algusest peale kolleegide seas.
trÜKised ja ettekanded.
Enamikus projektides ja programmides koostatakse infolehed või muud pisitrükised. Nagu igasuguse muugi infomaterjali puhul, peavad need olema lihtsad, keskenduma saavutustele ja tulemustele ning neis ei tohi olla erikeelt. Väljaanne tuleb luua konkreetsele sihtrühmale, mistõttu peate endalt kõigepealt küsima, kellele te seda tahate jagada ja miks.
Kohtumisel sidusrühmadega on hea jagada lihtsaid isetehtud prinditud infolehti. Mõne muu sündmuse või toote jaoks (nt lõppkonverents või saavutusi ja tulemusi kokkuvõttev väljaanne) võib olla mõistlik palgata kommunikatsiooniagen-tuuri, kes aitab teid küljenduse ja trükkimisega. Kui eelarve on piiratud, pange väljaanne trükitud kujul avaldamise asemel hoopis PDF-vormingus internetti.
Pidage meeles, et teave rahalise toetuse kohta peab olema kõikides projekti/programmi kohta avaldatavates infomaterjalides (vt standardtekstid).
ettekanded.
Hea ettekanne võimaldab projekti/programmi eesmärgid, saavutused ja tulemused edasi anda selgelt ja arusaadavalt. Kui otsustate PowerPointi kasuks, veenduge, et slaididel olev ja suusõnaline info ei läheks vastuollu. Pilku püüdvad slaidid ja pildid või graafikud aitavad öeldust arusaamisele kaasa, aga pikad loetelud panevad publiku kiiresti haigu-tama. Mõelge, kas slaid on n-ö verbaalne kark – aitab teil meenutada, mida öelda – või aitab publikul teie suusõnalist ettekannet paremini mõista.
alusteadMised heaks eTTekanDeks
.› Üks slaid võrdub umbes minutise ettekandeajaga, seega on kümneminutise ettekande jaoks vaja umbes 10 slaidi.
.› Slaidid peaksid olema öeldu täiendus, mitte juhtima publiku tähelepanu teie öeldult kõrvale.
.› Kasutage teile eraldatud aega targalt; harjutage ajastust (tavaliselt kulub sissejuhatusele 25%, põhiosale 65% ja lõpule 10%).
.› Ärge rääkige liiga kiiresti (eriti siis, kui teie juttu tõlgitakse)!
.› Ärge kartke poodiumil ringi liikuda (see hoiab inimesed ärksad ja pilgud teil), aga ärge seiske projektori ees!
.› Ettekanded on nagu head jutud: püüavad tähelepanu (šokeeriv infokild, nali, tsitaat, uuriv küsimus vms), võtavad oma haardesse ja hoiavad tähelepanu üleval (kontakt publikuga, anekdoot, nali, vastandamine, väljakutsuvad ideed jms) ja lõpevad puändiga (lahendage konflikt, võtke kokku põhipunktid, tuletage kuu-lajatele meelde, millest jutt oli).
8
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
9
reklaaMMaterjalid
Lisaks kohustuslikele plakatitele ja tänutahvlitele võite välja mõelda teisigi projekti/programmi reklaammaterjale (nt pastakad, mälupulgad, T-särgid, postkaardid, kalendrid või võtmehoidjad). Reklaammaterjalidel tuleb kindlasti kasutada Euroopa Majanduspiirkonna ja / või Norra toetuste logot/logosid ja viiteid nende veebisaitidele: www.eeagrants.org ja/või www.norway-grants.org.
Kui ruumi on, võiksite lisada viite ka kohalikule Euroopa Majanduspiirkonna / Norra toetuste veebisaidile, nt www.eeg-rants.hu, www.norway-grants.czwww.norwaygrants.cz jne.
Trükikoda või turundusagentuur saab teile nõu anda, millised oleksid parimad reklaammaterjalid ning milliseid kujun-deid (logod) ja infot neile saab panna.
.
nõuanded väLJaanneTe Ja eTTekanneTe kohTa
› Projektist/programmist ülevaadet andvad tekstid peavad olema lühikesed ja asjakohased.
› Väljaanded saab lugejatele ligitõmbavamaks muuta, kui kasutate neis projekti/programmi reaalsetest tege-mistest tehtud fotosid.
› Väljaannetele tuleb sageli kasuks, kui neis on rohkem häid fotosid ja illustratsioone ning vähem üksikasja-likku teksti.
› Pakkuge pildilist infot (tabelid, graafikud ja kaardid koos tekstiga), et anda kokkuvõtlik ja samas detailne ülevaade väikeste plokkidena.
› Kasvatage sisu olulisimate sõnumite ümber ja valige sobiv formaat (trükikoda oskab teile selles head nõu anda, aga tavaliselt kasutatakse näiteks brošüüride jaoks A4 ja väikeste raamatute jaoks B5).
› Ettekande slaidid ei tohiks olla pikad tekstid, mida loetakse ette sõna-sõnalt. Need on abivahend, mitte kogu etteaste.
› Reklaammaterjalide koostamisel võtke arvesse ka materjalide võimalike tulemuste ja kulude vastavust.
Fotod ja audiovisuaalne materjal
Brošüürid, infolehed ja muud teavitustooted on erksamad, kui neis on fotod ja teksti toetavad kujunduselemendid, mis aitavad kaasa ka ühtsele välimusele, nagu kirjeldatud käsiraamatu kujunduspeatükis.
Fotode kasUTamine
Tehke projekti elluviimise ajal fotosid, et neid saaks väljaannetes, veebisaitidel ja sotsiaalmeediakampaaniates kasutada või ajakirjanikele anda. Enne ja pärast projekti tehtud fotod võivad olla mõjus vahend oma töö tõelise mõju näitamiseks.
Foto projekti/programmi meeskonnast kontori ees võib olla hea meeskonnavaimule, aga mitte see, mida ajakirjani-kud ootavad või mis sobiks infomaterjalidesse. Üldiselt on parimad fotod inimestest tegutsemas. Mida täpsemini foto väljaande teemaga haakub, seda parem: kõige mõjusamad on fotod uuest tehnoloogiast või toetustest abi saanud inimestest ja kohtadest.
Veebisaidil tuleks kasutada väikese punktitihedusega fotosid, aga professionaalselt trükitud infomaterjalides ja brošüüri-des peavad olema trükikõlbliku kvaliteediga (300 dpi) fotod – määrake punktitihedus fotode laadimisel arvutisse.
audiovisuaalne maTerJaL
Kui teie tegevusel on häid visuaalseid külgi, võite teha lühivideoid, mida panna oma veebisaidile, sotsiaalmeediasse või kohalikku või piirkondlikku meediasse.
Oma projektist video tegemine ei pea olema kallis – selleks on veebis palju abivahendeid. Nende hulka kuuluvad videomajutusplatvorm vzaar (http://vzaar.com), avatud lähtekoodiga videoplatvorm Kaltura (http://corp.kaltura.com), MindBitesi videokoolitused ja näited (www.mindbites.com) ning videoturundusplatvorm Sparkeo (www.spar-keo.com).
Peamised kohad, kuhu videoid ja fotosid panna, on YouTube (vt sotsiaalmeedia peatükk), Vimeo (http://vimeo.com), Photobucket (http://photobucket.com), Flickr (http://www.flickr.com) ja teie oma veebisait või blogi.
Vaadake ka sotsiaalmeedia ja blogide peatükke.
nõuanded foToDe kohTa
› Jagage fotosid ja audiovisuaalset materjali ka programmioperaatori ja riikliku kontaktasutusega.
› Küsige projektide fotode, arvnäitajate ja graafikute kasutamiseks kindlasti kirjalik nõusolek ning tehke kind-laks, kes on selle materjali autor, kes tuleb nende juures ära märkida. Samuti võite autorilt küsida, millist selgitavat teksti ta nende juurde soovitaks.
› Näide. „Saates selle foto või illustratsiooni, kinnitate, et teie organisatsioon võib seda vabalt kasutada (st see ei ole autoriõigustega kaitstud) ja illustratsioonil kujutatud isikud on andnud oma nõusoleku selle avalda-miseks.”
› Näide. „Palun märkige ära, kes on selle foto/illustratsiooni autor (©__________________).”
› Näide. „Palun kirjutage siia soovituslik selgitav tekst: ________________________________________” (st isiku või organisatsiooni nimi, illustratsioonil kujutatu vms).
10
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
11
VeeBisaidid
Enamiku projektide ja programmide puhul on nende veebisaidid esimesed kohad, kust suurem osa sidusrühmi projekti/programmi tegevuse kohta infot otsib. Veebisaidi loomine ja veebilehtede lisamine olemasolevale saidile on ka küllaltki lihtne viis oma tegemistest ja uudistest teada anda. Tavatarkvara abil loodud lihtne veebisait on enamiku projektide jaoks piisav.
Oma veebisaidile peaksite panema uudised oma tegemiste kohta, fotod ja muu teabe, mis kasutajatele huvi võib pak-kuda. Veebiteksti kirjutades tuleb aga meeles pidada mõnd nõuannet.
Võimaliku päise, veebilehe ülesehituse malli (põhiküljendus või raamistik) ja tekstimalli leiate käsiraamatu teisest osast.
veebi kirJUTamine
Veebi kirjutamine on trükiste ja asutusesiseste tekstide koostamisest erinev. Enamik inimesi sirvib veebilehti ilma igat sõna lugemata ja ekraanilt lugemine on aeglasem kui paberilt lugemine. Pealegi, mida kogenumad internetikasutajad inimesed on, seda paremini oskavad nad ignoreerida ebahuvitavat. Seega tuleb teksti mõte anda edasi kiiremini ja lihtsamalt.
soovitused veebiTeksTiDe kirJUTamiseks
.F lühidus. Veebilehed peaksid olema paberil avaldatud tekstist poole lühemad.
.F lihtsus. Kasutage lühikesi lõike, millest igas on üks mõte.
.F liigendamine. Pikas tekstis kasutage tähenduslikke alapealkirju ja jagage tekst punktideks.
.F usaldusväärsus. Objektiivne tekst on parem kui ülespuhutud turunduskeel.
.F Isikuline tegumood. Nimetage tegijad (kes mida tegi), mitte ärge kasutage umbisikulist tegumoodi (midagi tehti).
.F Ajavormid. Kui võimalik, kasutage olevikku, et ei oleks vaja teksti ajakohastada.
.F PDFid. Info jaoks, mis kiiresti aegub või on väga üksikasjalik, kasutage konverditud allalaadimist.
.F leitavus. Otsimootorite jaoks tuleb pealkirjades kasutada tähtsaid märksõnu.
.F kiri ja vorming. Ärge kasutage erilist vormingut ja värve, suurtähti, allajoonimist ega kaldkirja.
.F lingid. Muutke tekstis ja lisateabe osas olevad märksõnad hüperlinkideks, mitte ärge kasutage fraasi „klõpsa siia”.
.F loogilisus. Püüdke mõelda nagu kasutajad ja keskenduge sellele, mida neil vaja on.
.F Täpsus. Kontrollige alati, et tekstis ei oleks vigu, ja ärge usaldage liialt arvuti õigekirjakontrolli.
nõuanded veebisaiTiDe kohTa
› Kui kasutate tasuta abivahendit Google Analytics, saate väärtuslikku teavet oma veebisaidi kasutajate kohta. Näete, kes seda külastasid, kui kaua mingil lehel olid, millise lingi kaudu nad sinna jõudsid jms.
› Kui lisate projekti veebilehe olemasolevale veebisaidile, pange saidi esilehele kindlasti link või reklaamriba (bänner), mis on silmatorkav ja aitab külastajatel kiiresti projektiinfoni jõuda.
› Kindlasti peab seal olema ka link Euroopa Majanduspiirkonna ja/või Norra toetuste veebisaidile: www.eeagrants.org / www.norwaygrants.org.
› Andke oma veebisaidi või veebilehe aadressist kindlasti teada ka oma programmioperaatorile ja riiklikule kontaktasutusele.
› Vaadake, ega teie veebisaidi domeeninimi (URL-aadress) juba kasutuses ei ole. See peab olema ainulaadne, et otsimootorid suudaksid seda eristada, aga see peaks olema ka lihtne meelde jätta ja/või otsingulahtrisse kirjutada.
› Internetis on palju platvorme ja lahendusi lihtsate veebisaitide loomiseks ning nõuandeid lehtede sisuga täitmiseks.
sotsiaalmeedia
Sotsiaalmeedia (nt Facebook, Twitter, Flickr ja YouTube) on lihtsalt kasutatavad tasuta abivahendid vahetuks suhtlemiseks sihtrühmadega ning suurepärased platvormid projekti/programmiga seotud fotode, uudiste ja lõbusate lugude jagamiseks. Sotsiaalmeedia abil saate jagada infot ka neile inimestele, kes teie veebisaiti regulaarselt ei külasta.
Sotsiaalmeedia kasutamine tekitab nn kordajaefekti. Kui jagate infot näiteks avatud projektikonkursi või ürituse kohta, jagavad inimesed, kes seda huvitavaks peavad, uudist järgmiste inimestega. Näiteks, kui keegi hakkab mingi Facebooki lehe fänniks, klõpsab postituse juures olevat nuppu „Meeldib” või kommenteerib postitust, näevad seda ka tema Face-booki-sõbrad.
Sotsiaalmeedia kaudu saate inimesi oma veebisaidile meelitada, kui jagate oma uudise linki. Oma veebisaidi sisu jaga-mine sotsiaalmeedias parandab ka teie veebisaidi asetust otsimootorite tulemuste seas, sest teised veebisaidid viitavad teie omale.
Samuti saate lubada inimestel jagada teie veebisaidil loetud sisu, kui panete saidile üles sotsiaalmeedia tööriistad, nagu näiteks AddToAny. Populaarsete sotsiaalmeedia veebisaitide ikoonid pannakse veebiartikli või -lehe alla ja selle külasta-jad saavad siis sisu jagada, salvestada või järjehoidjaga varustada.
12
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
13
Facebook on valdav sotsiaalmeediakanal suuremas osas Euroopast. Facebookis on lihtne luua oma leht, kus saate jagada projekti/programmi uudiseid, linke uudistele oma veebisaidil ja teistest allikatest pärit sisu. See on ka reaalsete inimeste maailm, nii et postitused peavad olema kõnekeelsed ja kasulikud. Pange kindlasti oma leht järgima Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste Facebooki-lehte (http://www.facebook.com/EEANorwayGrants).
alusteadMised facebooki TõhUsaks kasUTamiseks
.› Olge abivalmis ja avatud! Parandage viisakalt faktivigu, kui keegi jagab valeinfot, ja nimetage ära, kellele on vastus mõeldud.
.› Ärge kartke liialt kommentaare! Näidake, et olete kommentaaridele avatud.
.› Saate lehele lisada ka foorumi, mille kaudu on hea inimestega ühendust võtta ja infot jagada. Näiteks võite inimestel lasta jagada häid ideid, kuidas võtta ühendust võimaliku projektipartneriga, kuidas partnerlus-projektis koostööd teha, jagada projekti lugusid või uuenduslikke ideid kommunikatsioonitegevuse kohta.
.› Kaasake programmis/projektis osalejaid, paludes neil jagada videoid või fotosid.
.› Info puhul, mida on vaja laiemalt levitada (nt avatud taotlusvoorud), tuleks Facebooki-sõpradel paluda soo-vitada seda lehte teistele või laikida asjaomast seinapostitust.
blogid
Lisaks veebisaidile võite üles panna ka blogi, kus suhelda teiste teie projekti/programmi inimestega ning jagada õnnes-tumisi ja muresid. Peaksite leidma mõned töötajad või vabatahtlikud, kes projektis/programmis kaasa löövad ja tahavad regulaarselt jagada oma isiklikke kogemusi. Nad ei pea olema kutselised kirjutajad, vaid lihtsalt head jutustajad.
Blogi on isiklikum kui veebisait (niisiis peaksite rääkima mina-vormis ja kõnekeeles) ning kommenteerimisfunktsioon võimaldab teil saada tagasisidet ja lugejate/järgijatega suhelda. Blogisid tuleb pidevalt täiendada ja neil peab olema läbiv teema, mis on teie organisatsioonile tähtis.
Kui saate negatiivset tagasisidet, hinnake, kas see on konstruktiivne kriitika. Kui on, kasutage seda võimalusena asja aru-tada, arusaamatus selgeks rääkida või muul viisil selle isiku probleem lahendada. Kui kommentaar ei ole konstruktiivne, on rämpspostitus või sisaldab ebatsensuurseid sõnu, võite selle kustutada.
Viimastel aastatel on Twitterist saanud kiire ja populaarne viis mikroblogimiseks – väga lühikeste (kuni 140 tähemärki) postituste ehk säutsude tegemiseks. Nagu blogidki, on Twitter suhtlemise jaoks ja kui teie sihtrühm on säutsujad, on see hea kanal nendega ühenduse hoidmiseks. Säutsude sisuks võivad olla teadaanded teie korraldatavast üritusest, projekti telgitaguste kajastamine, uudised teie tegemiste kohta või isegi pressiteate jagamine.
Nagu blogisidki, tuleb Twitteri kontot pidevalt uuendada ja sel peab olema läbiv teema, mis on teie organisatsioonile tähtis. Kui Twitteri konto on loodud, siduge end teiste sama valdkonna inimestega, hakates Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste Twitteri-lehe (@EEANorwayGrants – haldaja finantsmehhanismide kantselei) järgijaks.
Youtube
Oma veebisaidile videot panna on lihtne, selleks pole sugugi kallist tarkvara vaja. Hõlpsaim viis videote jagamiseks on laa-dida need tasuta videosaidile YouTube.
soovitused viDeoTe ÜLesLaaDimise kohTa
.F Lisage eesti- ja ingliskeelne selgitav tekst, mis sisaldab teavet projekti/programmi rahastamisallika kohta (Euroopa Majanduspiirkonna/Norra toetused).
.F Kasutage pealkirjas ja kirjelduses sobivaid märksõnu, mida inimesed kõige tõenäolisemalt kasutavad YouTube’ist klippe otsides.
.F Lisage üleslaaditud videotesse veebisaidi või -lehe aadress, et inimesed teid lihtsalt üles leiaks.
.F Ande sellest teada ka programmioperaatorile, riiklikule kontaktasutusele ja finantsmehhanismide kantse-leile ([email protected]), et saaksime jagada videot ka teiste Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste kanalite kaudu.
.F Võite lisada YouTube’i nupu oma Facebooki lehele, et jagada videoid ka selles kanalis.
nõuanded soTsiaaLmeeDia kohTa
› Kui video on eesti keeles, kaaluge ingliskeelsete subtiitrite lisamist, et seda saaks laiemalt levitada.
› Kui kasutate sotsiaalmeediat, pange oma veebisaidile neile viivad lingid. Kui teete projektile/programmile Facebooki lehe või Twitteri konto, peaksite saatma ka e-kirja inimestele, kes võiksid teie hinnangul olla huvi-tatud regulaarsetest uudistest toimuva kohta.
› Olge alati läbipaistev – inimesed peavad aru saama, keda te Euroopa Majanduspiirkonna/Norra toetustega seoses esindate (projekti elluviijat, programmioperaatorit, doonorpartnerit või kedagi teist). Andke selget infot oma rolli kohta!
› Lugege kindlasti sotsiaalmeediasaitide kasutustingimusi ja tingimusi sisu autoriõiguste kohta, veenduge, et olete neist aru saanud, ning mõelge, millist infot olete valmis avalikustama.
› Sotsiaalmeedia võib hakata elama oma elu, sellepärast hoidke sotsiaalmeedial sageli ja tähelepanelikult silm peal!
› Andke meile teada oma blogist, Facebooki lehest, YouTube’i videost, Flickrisse pandud piltidest jms. Tahame kokku koguda kõik teie toredad lood ja võibolla esitleda teie töid ka Euroopa Majanduspiirkonna/Norra toetuste ametlikes kanalites. Projektide elluviijad ja partnerid peaksid edastama selle materjali ja lingid oma programmioperaatorile ja kontaktasutusele, kes edastavad need finantsmehhanismide kantseleile.
14
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
15
Üritused
Korraldage üritusi, kuhu sihtrühmad ja/või meedia tulla tahaks. Üritusi kavandades ärge mõelge ainult sellele, mida tahate teada anda (oma sõnumile), vaid ka sellele, mida sihtrühm ürituselt teada tahaks saada. Korraldada võib programmi/projekti ava- või lõppürituse, konverentse, õpikodasid, avatud uste päevi kas avalikkusele või ajakirjanikele, kes saaksid siis näha, kuidas tegelik töö käib.
Ürituste külastajad peavad teadma, et teie töö toimub Euroopa Majanduspiirkonna / Norra toetuste kaasabil. Kõikidel materjalidel peavad olema vastavad logod.
avalikkusele sUUnaTUD ÜriTUseD Ja kÜLasTUseD
Kui korraldate üritust, peate sinna kindlasti kutsuma projektis osalejad ja projekti jaoks olulised inimesed. Lühike kok-kuvõtlik koosolek hommikusöögilaua ääres, arutelu või lahtiste uste päev tegevuskohas võivad olla head infoüritused kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna esindajate või tudengite jaoks – või kellele iganes te tahate infot anda.
Kui teie projektiga parandatakse mingi hoone väljanägemist, võite kutsuda kohalikud elanikud giidiga ringkäigule või korraldada tutvustava ürituse oma ruumides. Kui projekti tulemused ei ole nii käegakatsutavad (nt teadusuuringud või riigiteenistujate oskuste parandamine), võite otsustada töötoa või seminari kasuks, kus jagate oma teadmisi, või arut-leda sel teemal teabekampaania kadu. Programmide puhul võib kaaluda n-ö infotuuride korraldamist, et reklaamida programmi laiemale publikule.
Kui korraldate avaliku ürituse, võite kohale kutsuda ka meedia. Kui seda teete, mõelge enne, milline meediakanal oleks sellest kõige rohkem huvitatud. Samuti peate andma ajakirjanikele piisavat infot ja abi sobivate intervjueeritavate leid-misel.
Veel üks viis inimeste kaasamiseks oma tegemistesse on konkursi korraldamine, näiteks esseekonkurss õpilastele või tudengitele, foto- või joonistusvõistlus, lühivideote tegemine projekti või vastava teema kohta. Võidutöid saaks näidata oma veebisaidil, sotsiaalmeedia kanalites, kontoris või mujal selleks sobivas kohas.
Lugege enne kindlasti läbi käsiraamatu peatükk „Alusteadmised headeks ettekanneteks”.
pressivisiiDiD
Ajakirjanikele meeldib kõike oma silmaga vaadata ja inimestega rääkida. Võimalus näha, mis tegelikult toimub, ja kohtuda inimestega, keda see mõjutab, aitab märkimisväärselt pressi tähelepanu suurendada. Loo kirjutamine ühe telefoniintervjuu ja pressiteate alusel on päris raske (ja lugu ise igav lugemismaterjal!), aga erinevate inimeste öeldu edasiandmine ja palju visuaalset infot on märgatavalt parem. Mõelge, mida oma projekti jaoks korraldada – mida oleks kõige huvitavam näha, külastada ja teha ning millal see toimuda võiks. Keda see mõjutab?
pressikonverenTsiD
Enne pressikonverentsi korraldamist veenduge, et teema on ikka uudis. Ideaalis korraldatakse pressikonverents siis, kui teil on midagi väga tähtsat teada anda. See peab olema nii positiivne kui ka ületama uudiskünnise. Üritusel peab piisavalt aega jääma nii ettekandeks kui ka küsimusteks ja vastusteks (rusikareegel on 20 minutit mõlema jaoks). Võite koostada ka pressimaterjalid (vt pressiteadete peatükk), aga ärge ajakirjanikke infoga üle ujutage.
nõuanded ÜriTUsTe kohTa
› Euroopa Majanduspiirkonna/Norra toetuste saamisega seotud kohustused hõlmavad ka ürituste korralda-mist, aga projektist/programmist teadlikkuse parandamiseks ja võrgutööks tuleb käia ka teistel sobivatel üritustel.
› Saatke tähtsatele üritustele oma juhid ja olulised töötajad kui eksperdid, kellega on võimalik projektist/programmist rääkida (see on hea võimalus huvitatud sihtrühmade teavitamiseks projekti/programmi mis-
16
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
17
uudiste teGemine
Küsige endalt alati, miks peaks keegi tahtma lugeda teie projekti/programmi kohta ajalehest või vaadata selle kohta midagi televiisorist? Projekti olemasolu ise ei ole uudis, seega tuleb oma loo müümiseks leida õige vaatenurk. Selle peatüki nõuanded on eriti asjakohased pressiga seoses, aga neid ei tohi unustada ka teiste teabematerjalide koostamisel.
Muidugi ei saa kuidagi meediakajastust garanteerida, aga käsiraamatu nõuanded aitavad teil oma potentsiaali võima-likult palju ära kasutada ja tähelepanu pälvida. Meedia tähelepanu on kõige raskem saada siis, kui keskendutakse prot-sessile, bürokraatiale ja projekti üksikasjadele – need on igas projektis olulised, aga ajakirjanikele väga igavad.
alusteadMised UUDisTe Loomiseks. kÜsige enDaLT aLLJärgnevaT.
.› Mis on tõeliselt uudiskünnist ületav / mida sihtrühm vajab/tahab?
.› Miks on minu uudis lugejale/vaatajale/kuulajale oluline?
.› Milline on kõige mõjusam meedialiik (või nende kombinatsioon) minu loo jaoks (televisiooni jaoks on vaja head pilti, raadio jaoks on vaja helisid/muusikat/intervjuusid ja trükimeedia vajab rohkem üksikasjalikku infot)?
.› Mis toimub ümbruskonnas, piirkonnas või riigis, millega mu lugu kokku sobiks?
.› Millised aktuaalsed probleemid või teemad võiksid mu sõnumi/loo mõju vähendada?
kes on hUviTaTUD?
Projekti/programmiga mitteseotud isikutele huvi pakkuda võiva info – tõelise uudise – puhul mõelge, kas sellest on huvitatud ainult kohalik meedia, leiaks see ka piirkondlikult kõlapinda või on isegi nii oluliselt uuenduslik, et seda peaks teadma kogu riik või suuremgi osa maailmast. Kohalikel ja piirkondlikel ajakirjanikel on tavaliselt hea meel teiesugustest organisatsioonidest kuulda ka siis, kui nad lugu tegema ei hakka (nad tahavad täiendada oma kontaktidevõrku, kust leida inimesi, kellega vajaduse korral erinevatel teemadel rääkida). Samuti peaksite kaaluma kontakteerumist oma vald-konna eriväljaannetega, kuhu teie teave võib rohkem sobida. Piirkondlike meediaväljaannete tähelepanu köitmisega võib tekkida raskusi, sest neil on katta suurem ala, kus on palju erinevaid sihtrühmi ja huvisid. Riikliku tasandi väljaannete poole tasub pöörduda ainult kõige huvitavamate uudistega.
nõuanded UUDisTe Tegemiseks
› Parimad uudised räägivad tavaliselt inimestest ja konkreetsetest sündmustest, mitte asjadest, abstraktse-test ideedest ega kavatsustest.
› Koostage projekti/programmi ürituste ja tegevuste kalender, mille alusel planeerida kommunikatsiooni-kampaaniaid ja pressiteateid.
suhtlemine ajakirjanikeGa
Head suhted meediaga tagab kättesaadavus, koostöövalmidus ja usaldusväärsus. Meedia usaldab ja usub teid, kui annate talle vajalikku, kasulikku ja paikapidavat teavet.
Hea on avaldada pressiteateid, kui on midagi uut, mida avalikkusega jagada.
Teine kasulik asi on infolehed. Tavaliselt sobib selleks kahepoolne A4-formaadis leht, kust ajakirjanikud saavad kiiresti teie projekti/programmi kohta taustinfot. Samuti oleks hea mõte koostada ports võimalikke küsimusi ja vastuseid, mida saab panna ka veebisaidi korduma kippuvate küsimuste rubriiki.
soovitused aJakirJanikega konTakTeerUmise kohTa
.F Esmalt helistamine. Kõigepealt helistage meediaorganisatsiooni. Otsige üles, kes on kõige tõenäolise-malt huvitatud või kellega oleks kõige sobivam kontakteeruda.
.F Intervjuudeks valmistumine. Mõelge valmis võimalikud vastused eeldatavatele küsimustele (küsige, kas võiksite neid enne näha).
.F Ühtsus. Pidage meeles, mida tahate avalikkusele öelda, seega koostage organisatsioonisisesed küsimuste ja vastuste lehed, mida jagada nende töötajate hulgas, keda võidakse intervjueerida.
.F Arusaadavus. Mõelge, kuidas kõige lihtsamini ja arusaadavamalt (erikeeleta!) kirjalikult või telefonitsi aja-kirjanikule väljendada, mida soovite öelda.
.F kommentaari andmine. Ärge kunagi öelge ajakirjanikule, et ei soovi kommentaari anda! See jätab mulje, et varjate midagi. Kui teile tundub, et te ei oska mingil tundlikul teemal rääkida, öelge, et uurite asja, või organiseerige ajakirjaniku kohtumine kommenteerimiseks õige inimesega.
.F Tsitaadikontroll. Võite paluda ajakirjanikul teile teada anda, kuidas täpselt ta teie öeldut edasi annab (jutumärkides tsitaadid ja refereering teie jutust), et saaksite kontrollida, kas kõik faktid on õiged (ajakirjani-kud ei taha, et te nende teksti palju muudate).
.F läbivaatus. Kui tegu on keerulise materjali või teemaga, pakkuge ajakirjanikule võimalust tekst koos üle vaadata, sest te mõlemad olete huvitatud sellest, et lõpptulemuses ei oleks faktivigu. Teavitage ajakirja-nikku, kui varem öeldu mingil põhjusel enam paika ei pea.
18
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
19
nõuanded aJakirJanikega sUhTLemiseks
› Tehke end ajakirjanikele kättesaadavaks; pange selleks sobivad kontaktandmed oma veebisaidile.
› Valmistuge ajakirjaniku helistamiseks, valmistades ette võimalikud teemad, mida talle välja pakkuda.
› Võtke valmis küsimused ja vastused ning põhisõnumid silma alla, et teie vastused ei erineks oluliselt teiste töötajate omadest.
› Saatke oma uudised konkreetsetele ajakirjanikele, kes selliseid teemasid kajastavad, mitte meediaorganisat-sioonide üldaadressidele (nt [email protected]), kuhu selliseid pressiteateid tuleb tohutult palju.
Pressiteated
Pressiteade peaks sisaldama just seda teavet, mis aitab ajakirjanikel kiiresti aru saada, mis on uudise sisu ja mida teie organisatsioon endast kujutab. Igas pressiteates peab olema vähemalt viide Euroopa Majanduspiirkonna / Norra toetus(t)e saamisele ja saadud summale.
Ärge unustage, et võite kasutada käsiraamatu teises osas toodud pressiteate malli.
Pressiteadete koostamiseks on mitmeid soovitusi, mida teha ja mida mitte teha.
MIDA TEHA
› Kirjutage n-ö tagurpidi püramiidstiilis – kõige olulisem info kõigepealt ja kõige vähem tähtis viimasena.
› Ajastage pressiteade õigesti (kas seda on võimalik seostada suuremate uudistega?).
› Kontrollige fakte ja allikaid korralikult ning viidake allikatele.
› Lisage üks-kaks tsitaati sobivalt isikult teie organisatsioonist (kasutage kõnekeelt ja paluge inimesel endal tsitaadile heakskiit anda).
› Kirjutage lihtsalt ja objektiivselt (paljud ajakirjanud kasutavad teie sõnastust).
› Järgige lühiduse ja lihtsuse põhimõtet (tehnilised terminid tuleb lahti seletada).
› Võimaluse korral pange pressiteate juurde ka audiovisuaalset materjali (nt fotod või videod) ja nende autoriõiguste alane teatis.
Vaadake kindlasti ka fotoalaste nõuannete peatükki.
MIDA MITTE TEHA
› Ärge unustage avaldamisjuhiseid! Ajakirjanikud peavad keeldudest kinni pidama, nii et märkige selgelt ära, et enne teatud kuupäeva ei tohi infot avaldada.
› Ärge muretsege tagasiside puudumise pärast! Mõnikord hoitakse info alles hilisema kasutamise eesmärgil (nad tea-vad, et olete olemas).
› Ärge kasutage pressiteadetes erikeelt!
› Ärge loobuge! Ajakirjanik või meediakanal, kes uudisest ei huvitu, võib olla hõivatud muude lugudega, aga võib järgmine kord olla siiski huvitatud.
Peaksite talletama väljasaadetud pressiteadete puhul info selle kohta, kellele need saatsite ja millal ajakirjanik vastas. Näi-
teks võiksid pressiteadete väljastamise tabeli veergude pealkirjad olla järgmised: ajakirjaniku nimi, väljaande nimi, meedialiik,
e-post, telefon, valdkond, viimane kontakteerumine ja märkused.
20
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
21
pressimaTerJaLiD
Iga projekti/programmi puhul tuleks kaaluda, kas panna kokku pressimaterjalid, kus on käsiraamatus käsitletud info ja tööriistad. Seda tuleks pidevalt ajakohastada ja selles peaks käepäraselt olema kogu vajalik teave.
Ajakirjanikel on palju toimetusi ja neile meeldib, kui kogu vajalik teave käepärast on. Samuti on valmis pressimaterjale hea jagada projekti/programmi üritustel ja eriteemalistel pressikonverentsidel koos asjaomase pressiteatega.
soovitused TavapärasTe pressimaTerJaLiDe kohTa
.F Projekti info või infoleht, kus on muu hulgas kirjas projekti eesmärk, peamised saavutused ja tulemused ning kontaktandmed.
.F Organisatsiooni tähtsamate töötajate biograafia.
.F Juhtumiuuringud või -esitlused, mis kajastavad projekti/programmi tegemisi.
.F voldik, kui see ei korda infolehel kirjas olevat.
.F Üritusega seotud pressiteade.
nõuanded pressiTeaDeTe Ja pressimaTerJaLiDe kohTa
› Talletage info organisatsioonist, projektist vms kirjutatud artiklite ja mainimiste kohta (väljalõiked) ning seadke sisse mingi lihtne statistika kogumise viis veebisaidi või -lehe jaoks (enamasti kasutatakse prog-rammi Google Analytics, aga on ka teisi).
› Pressiteadete lõpus olevas toimetajatele mõeldud märkuste osas tuleks kasutada standardset selgitavat teksti, mis asetaks projekti programmi laiemasse konteksti. Kes on programmi korraldaja? Millele programm keskendub? Kui suur on programmi kogurahastus?
› Kõikide pressiteadete lõppu pange ka standardviide sellele, et projekt/programm saab Euroopa Majandus-piirkonna ja/või Norra toetust.
› Näide. „Projekti/programmi „___” rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest.”
› Ärge pange pressimaterjalidesse kõiki võimalikke kommunikatsioonivahendeid, vaid tehke see hõivatud ajakirjanike vajadustele vastavaks.
Lühikesed faktitekstid Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste kohta leiate käsiraamatu teisest osast.
juhtumikäsitlused
Projekti/programmi kohta juhtumiesitluste ja juhtumiuuringute kirjutamine aitab ajakirjanikel ja avalikkusel täpsemalt aru saada, mida te teete. Selleks peate välja tooma oma eesmärgid, verstapostid ning vahe- ja lõpptulemused koos reaalsete näidetega.
juhtuMiUUringUD
Juhtumiuuringuid kasutatakse tavaliselt teaduses, aga viimasel ajal üha enam ka ettevõtluses, et uurida põhjalikult min-geid kindlaid isikuid, rühmi või sündmusi. Juhtumiuuringud võivad olla kas analüütilised, rohkem kirjelduslikku tüüpi või isegi lihtsa lugemisena mõeldud suusõnalise info edastused. Tüüpilises juhtumiuuringus on kolm osa: probleem, rakendus ja tulemused.
Hea juhtumiuuring peaks esitlema projekti/programmi oskuslikku ja ainulaadset eluliste olukordade käsitlust, mida saab hiljem kasutada ka blogis, veebisaidil, sotsiaalmeediategevustes, avalikkussuhete alases töös, pressimaterjalides ja brošüürides või töötajate suhtluses avalikkusega erinevatel üritustel, võrgutöös jne.
alusteadMised JUhTUmiUUringUTeks
.› Probleemi esitlus peab olema mõjus ja panema inimesi tahtma edasi lugeda või rohkem teada saada.
.› Projekti/programmi elluviimine peab näitama teie erivõimeid ja teadmisi ning andma kinnitust, et saadud toetus on õigustatud ja väljateenitud.
.› Eduväiteid tuleb toetada mõõdetavate tulemustega (statistika, arvnäitajad või tabelid), et mulje oleks usal-dusväärne.
.› Head juhtumiuuringud sisaldavad ka projektist/programmist kasu saanute isiklikke kogemusi.
.› Vaadake internetis esitatud juhendeid ja näidiseid, et aru saada, kuidas koostada oma vajadusteks sobiv juhtumiuuring.
22
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
23
juhtuMiesitlused
Juhtumiesitlused on arvamuslikud ja ei pruugi olla pikad. Neid saab kasutada huvi tekitavate infonuppudena, mida saadetakse konkreetsetele ajakirjanikele e-posti teel koos viitega, et selle projekti, juhtumi või näite kohta saab lisainfot meie veebilehelt või kommunikatsioonispetsialistilt.
Alljärgnevad on näited mõne Euroopa Majanduspiirkonna / Norra toetust saanud vabaühenduse projekti juhtumiesitlustest.
selgeMad õigusaktid LasTe aDopTeerimise kohTa kÜproseL
› Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste Vabaühenduste Fond, on aidanud edendada selgemat ja õiglasemat multikultuurset poliitikat laste adopteerimise ja eestkosteõiguse valdkonnas üha kultuuriderikkamas Küprose ühis-konnas. Küprose Kiriku ja Riigi Suhete Instituudi kaudu on projektiga saavutatud muutusi laste adopteerimise õigus-raamistikus ja laste eestkostega seotud otsuste langetamisel. Samuti tegeletakse poliitikasuuniste koostamisega, et aidata kohtunikke ja ametnikke eestkosteküsimuste käsitlemisel, kui lapse vanemad on erinevast rahvusest või usust.
läti linnustiku kaiTsmine
› Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste Vabaühenduste Fondi abiga on Läti linnuhuvilised ja kohalikud kogu-konnad asunud toetama tähtsate linnualade ja nende ümbruse linnustiku kaitsmisele suunatud seirekavu. Umbes 40 linnuvaatlejat koolitati välja tähtsate linnualade seireks ja helisalvestiste tegemiseks, mille tulemusena koostati umbes 10 000 aruandest ja salvestisest koosnev andmebaas erinevate linnuliikide kohta.
tervislikuMad kooliLõUnaD sLovakkias
› Koolitoidu kvaliteedi parandamise kampaaniad on viimastel aastatel Euroopas üha märgatavamaks muutnud. Nüüd on Slovakkia kodanikuühiskond ühinemas sarnase liikumisega, mille eesmärk on suurendada koolitoidus mahetoidu osakaalu. On algatatud tervisliku koolitoidu retseptidele riikliku kinnituse andmine ning projekti veebisait tegutseb vahendajana mahetoidu ostjate ja müüjate vahel.
nõuanded JUhTUmiesiTLUsTe Ja JUhTUmiUUringUTe kohTa
› Pange juhtumiesitlustele ja juhtumiuuringutele tähelepanu köitev pealkiri, mis võiks olla ajakirjanike jaoks inspireeriv, kui nad otsustavad sellest kirjutada.
› Ajakirjanikele huvitekitava tekstijupi saatmisel pange pealkirjaks alati midagi tähelepanu püüdvat (nt juhtu-miesitluse pealkiri), aga ärge kasutage seal sõnu, mis rämpspostifiltrisse kinni jäävad.
› Võtke ühendust sidusrühmadega ja inimestega, kes said teie tööst kasu, ning pange kirja ka nende lood, et juhtumiuuring oleks usaldusväärne.
mida meeles Pidada
Ärge unustage anda Euroopa Majanduspiirkonna / Norra toetusi riiklikul ja Euroopa tasandil reklaamivatele institutsioonidele teavet oma teavitus- ja avalikustamistöö kohta.
Nii saavad programmioperaator, riiklik kontaktasutus ja finantsmehhanismide kantselei paremini reklaamida toetusskeeme ja teavitada nende tulemustest.
jagage programmioperaaTori Ja riikLikU konTakTasUTUsega aLLJärgnevaT infoT:
.F veebisaidi või veebilehe aadress
.F lingid sotsiaalmeediakanalitele
.F reklaammaterjalid (nt väljaanded ja videod)
.F fotod projekti tegemistest koos loaga kasutada neid väljaannetes
.F kavandatud üritused
.F muu huvitav info, mida saaks teie arvates kasutada riiklikul või Euroopa tasandil 24
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
25
STANDARDTEKSTID.JA.kuJuNDuSELEMENDID
See. osa. sisaldab. eeskirju. ja. soovitusi. projekti/programmi.kommunikatsioonitoodete. jaoks.. Lisaks. sellele,. et. need.eeskirjad. ja. soovitused. aitavad. nimetatud. tooteid. luua,.tagavad. need. ka. graafiliste. elementide. ja. standardteks-tide.kasutamise.ühtsuse,.nii.et.kõik.Euroopa.Majanduspiir-konna/Norra.toetuste.saajad.on.ühesuguste.visuaalsete.ja.sisuelementide.järgi.kohe.äratuntavad.
teine osaVisuaalne identiteet MAllIDE.KASUTAMINE
Mallidega tahetakse saavutada Euroopa Majanduspiirkonna / Norra toetustega seotud sõnumite ja suhtlusviiside ühtsus, aga need on kasutajate jaoks siiski ka paindlikud. Nende abil kehtestatakse mõned piirangud, et ärgitada sidusrühmade loovust ja algatusvõimet.
Kõik Euroopa Majanduspiirkonna / Norra toetustega seotud väljaannete koostajad pea-vad järgima paari logode kasutamise reeglit.
allalaaditavad maLLiD
kõiki käsiraamatus esitatud malle saab alla laadida aadres-silt www.eeagrants.org.
Need on InDesign CS4 ja PDF-vormingus.
Mallide kasutamiseks laadige need lihtsalt alla ja saatke kujundajale koos soovitud teksti ja fotodega.
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
27
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
standardTeksTiD
Järgmised tekstid on mõeldud kasutamiseks väljaannete tagakaanel, pressiteadete lõpus olevas rubriigis „Märkused toimetajatele”, programmi/projekti veebisaidil või mujal, kus teavitate Euroopa Majanduspiirkonna / Norra toetuse saa-misest.
kui programm/projekt saab Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetust või ainult Euroopa Majanduspiirkonna toetust, kasutage esimest standardteksti (Euroopa Majanduspiirkonna toetused). kui saate Norra toetust, kasutage teist standardteksti (Norra toetused).
standardtekst 1 – eUroopa maJanDUspiirkonna ToeTUseD
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste kaudu aitavad Island, Liechtenstein ja Norra vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi ning tugevdada kahepoolseid suhteid Euroopa abisaajariikidega. Need kolm riiki teevad Euroopa Majanduspiirkonna (Euroopa Majanduspiirkond) lepingu kaudu tihedat koostööd ELiga.
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusi antakse aastatel 2009–2014 summas 1,79 miljardit eurot. Sellest umbes 97% annab Norra. Toetatakse vabaühendusi, teadus- ja akadeemilisi asutusi ning avalikku ja erasektorit 12 uues ELi liikmesriigis, Kreekas, Portugalis ja Hispaanias. Tehakse tihedat koostööd doonorriikide organisatsioonidega ja projekte võib ellu viia kuni aastani 2016.
Toetatavad võtmevaldkonnad on keskkonnakaitse ja kliimamuutused, teadusuuringud ja stipendiumid, kodanikuühis-kond, tervishoid ja lapsed, sooline võrdõiguslikkus, justiitsküsimused ja kultuuripärand.
standardtekst 2 – norra ToeTUseD
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste kaudu aitab Norra vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi ning tugevdada kahepoolseid suhteid Euroopa abisaajariikidega. Norra teeb Euroopa Majanduspiirkonna (Euroopa Majanduspiirkond) lepingu kaudu tihedat koostööd ELiga.
Norra annab aastatel 2009–2014 toetusi summas 1,7 miljardit eurot. Toetatakse vabaühendusi, teadus- ja akadeemilisi asutusi ning avalikku ja erasektorit 12 uues ELi liikmesriigis, Kreekas, Portugalis ja Hispaanias. Tehakse tihedat koostööd Norra organisatsioonidega ja projekte võib ellu viia kuni aastani 2016.
Toetatavad võtmevaldkonnad on keskkonnakaitse ja kliimamuutused, teadusuuringud ja stipendiumid, kodanikuühis-kond, tervishoid ja lapsed, sooline võrdõiguslikkus, justiitsküsimused ja kultuuripärand.
pressiteated: TavaviiTeD eUroopa maJanDUspiirkonna / norra ToeTUsTe saamise kohTa
Island, Liechtenstein ja Norra on Euroopa Majanduspiirkonna / Norra (kas üks neist või mõlemad, kuidas asjakohane) toetuste kaudu rahastanud [projekti/programmi] [summa ümardatult] euroga. Projekti/programmi (valige õige) ees-märk on [eesmärk].
Korduma KiPPuVad KÜsimused
Mis?
Island, Liechtenstein ja Norra annavad aastatel 2009–2014 viieteistkümnele ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmes-riigile Kesk- ja Lõuna-Euroopas 1,79 miljardit eurot toetust. Toetust saanud programme ja projekte võib ellu viia kuni 2016. aasta aprillini.
Miks?
Island, Liechtenstein ja Norra osalevad Euroopa Majanduspiirkonna (Euroopa Majanduspiirkond) lepingu kaudu koos ELi liikmesriikidega võrdsetel alustel siseturus ning tahavad aidata kaasa erinevuste vähendamisele ja koostöö arenda-misele selles piirkonnas.
kus?
Abisaajad on 12 liikmesriiki, kes ühinesid ELi ja Euroopa Majanduspiirkonnaga 2004. aastal,2 ning Kreeka, Portugal ja Hispaania.
Millised vaLDkonnaD?
Toetatavad võtmevaldkonnad on keskkonnakaitse ja kliimamuutused, teadusuuringud ja stipendiumid, kodanikuühis-kond, tervishoid ja lapsed, sooline võrdõiguslikkus, justiitsküsimused ja kultuuripärand.
kes?
Abisaajad on kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud asutused, haridus- ja teadusasutused, tudengid, õpetajad ja teadlased, vabaühendused ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.
lisaTeave:
www.eeagrants.org www.norwaygrants.org
2 Bulgaaria, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.
28
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
29
logod
logo(de) kasutaMine on kohustuslik
Kasutada tuleb kas värvilist (PMS 187C punane ja PMS 647C sinine) või musta ja halliga Euroopa Majan-duspiirkonna toetuste ja/või Norra toetuste logo.
Kui programmi/projekti rahastatakse ainult Euroopa Majanduspiirkonna toetustest või ainult Norra toe-tustest, tuleb kasutada ainult vastava toetaja logo; kui rahastatakse mõlemast allikast, tuleb kasutada mõlema logo. Samuti tuleb kasutada sobivas keeles viidet „Toe-taja: ...”.
Kaar
Kaar, mida kasutatakse enamikus mallidest, ei ole kohus-tuslik graafiline element. See on InDesigni vormingus, nii et teistes programmides võivad selle värvid muutuda. Kaar on saadaval ka Illustratori vormingus.
Kaare vaikevärv on logodel kasutatud punane, aga seda võib värvipaleti alusel ka muuta, kui dokumendis on juttu mingist konkreetsest sektorist.
VärViPalettcMYk TrÜkisTes / rgb veebis
Erinevate riikide sarnaste programmide sihtrühmade jaoks ühtsuse tagamiseks on välja töötatud värvipalett, mille iga värv tähistab mingit kindlat sektorit, et eri sektorite programmid oleks selgelt äratuntavad. Kuigi see ei ole kohustuslik, soovitame siiski kasutada programmile/projektile sobivat värvi.
Näidatud on nii CMYK- kui ka RGB-süsteemi värvikoodid. Näiteks infokastikestes või kaartidel saab neid värve kasu-tada protsendialade märgistamiseks. Ka pealkirjades tuleks kasutada neid värve. Samuti võib kasutada halli (vahemikus 100%–20%).
sooVitus
Neid värve tuleks kasutada kaare puhul ja suuremas osas mingit kindlat sektorit käsitleva väljaande siselehtedel. Muudel juhtudel tuleks kasutada sama värvi punast kaart, mis logol.
PANTONE.187.C PANTONE.647.C PANTONE.7534.C
keskkonnakaitse ja -korraldus
CMYk-30/0/100/30 - RGB-140/160/35
kliimamuutused ja taastuvenergia
CMYk-0/60/80/0 - RGB-245/130/70
Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine
CMYk-30/15/0/45 - RGB-110/125/150
keskkonnasõbralik tööstusuuendus
CMYk-80/0/100/10 - RGB-10/160/70
Inim- ja sotsiaalne areng
CMYk-65/85/0/0 - RGB-115/70/160
kodanikuühiskond
CMYk-0/100/10/20 - RGB-195/0/105
Inimväärne töö ja kolmepoolne dialoog
CMYk-100/0/0/0 - RGB-0/175/240
kultuuripärand
CMYk-0/70/100/70 - RGB-105/40/0
Teadus ja stipendiumid
CMYk-0/20/100/5 - RGB-245/195/10
Justiitsvaldkond ja siseküsimused
CMYk-80/30/10/30 - RGB-10/110/145
Min.15.mm Min.15.mm
.› Mallid on InDesign CS4 ja PDF-vormingus saadaval aadressil www.eeagrants.org/cdmanual.
30
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
31
.› Mallid on InDesign CS4 ja PDF-vormingus saadaval aadressil www.eeagrants.org/cdmanual.
tÜPograaFia DaxlinePro on tänapäevane font, mis on algse Daxline’i fondi OpenType-versioon. See sobib väljaannete jaoks suurepäraselt.
DaxlinePros on olemas kõik Euroopa Liidu keelte tähed, olgu siis tähestik slaavi, kreeka või ladina oma.
Me ei saa seda fonti autoriõiguste tõttu teile anda, aga enamikule kujundajatest on see kättesaadav. Kui see ei ole kättesaadav, soovitame kasutada fonti verdana, aga veenduge, et selles oleks olemas kõik vajalikud rõhumärgid jms.
sooVitus
Tähesuurus ja -vahe tuleb seada sellised, et teksti oleks mugav lugeda ja kujundus oleks hea paigutusega.
tänutaHvel
Tänutahvleid on kolmes versioonis, sõltuvalt sellest, millist abi projekt sai. Neid võib trükkida alumiiniumile, plastile või mis tahes muule sobivale materjalile.
tehniline Teave aLUmiiniUmi Jaoks
1) Tänutahvlimallide failis Commemorative plaques templates.pdf on kolm lehekülge: lk 1: Euroopa Majanduspiirkonna toetused; lk 2: Norra toetused; lk 3: Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused.
2) Tänutahvlite suurus on 300 × 200 × 2 mm.
3) Hõbedane anodeeritud alumiiniumist tänutahvli paksus on 2 mm.
4) Trükkida siiditrükis kolme värviga. Tumesinine: PMS C 187 Punane: PMS C 647 Must 70%
5) 80 °C juures kanda pinnale ja külgedele lakk.
6) Kinnitusaugud tuleb teha enne lakkimist.
Peate kohalikelt trükikodadelt küsima, kas nad kasutavad ka teisi materjale, näiteks klaasi või plasti.
Supported by a grant from Iceland,liechtenstein and Norway
Ficate vent quatqua tendebis acepe es ea pelecest, sed ut eum qui sincto etur sape
Supported by a grant from Norway
Ficate vent quatqua tendebis acepe es ea pelecest, sed ut eum qui sincto etur sape
Supported by a grant from Iceland,liechtenstein and Norway
Ficate vent quatqua tendebis acepe es ea pelecest, sed ut eum qui sincto etur sape
200.
mm
300.mm
PEAlkIRI
DaxlinePro Bold – 25 ptABCDEFGHIJklMNOPQRSTuvWXYZ.abcdefghijkl mnopqrstuvwxyz1234567890!;:/?,.@•%&*()£\’<+>”©
AlAMRuBRIIGI PEAlkIRI
DaxlinePro Bold – 14 ptABCDEFGHIJklMNOPQRSTuvWXYZ abcdefghijkl mnopqrstuvwxyz1234567890!;:/?,.@•%&*()£\’<+>”©
AlAPEAlkIRI
DaxlinePro Medium – 13 ptABCDEFGHIJklMNOPQRSTuvWXYZ abcdefghijkl mnopqrstuvwxyz1234567890!;:/?,.@•%&*()£\’<+>”©
Põhitekst
DaxlinePro.Regular.–.10.ptABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVwXYZ.abcdefghijkl.mnopqrstuvwxyz.1234567890!;:/?,.@•%&*()£\’<+>”©
Sama info eesti keeles
32
EuR
OO
PA M
AJA
ND
uSP
IIRk
ON
NA
TO
ETu
SED
• N
OR
RA
TO
ETu
SED
kO
MM
uN
IkA
TSIO
ON
I- J
A k
uJu
ND
uSk
ÄSI
RA
AM
AT.
33
PlaKatid ja stendid
plakatid.
Plakatid võivad olla kas visuaalne kajastus projektist või näidata olulisimat infot selle kohta. Visuaalse kajastuse korral peaks pilt näitama tegevust ja olema projektiga seotud ning teksti peaks sellel olema võimalikult vähe. Teksti võib pai-gutada pildi peale toonitud kastikesse, sõltuvalt sellest, kui selge on pilt.
stendid
Stendid võivad olla väga erineva suurusega. Peate kohaliku trükikoja ja tarnijaga läbi rääkima, milline suurus sobib Teie otstarbeks kõige paremini. Teave peab olema lihtsalt kättesaadav – ärge kuhjake stendile liiga palju teksti. Kasutada tuleb oma logo(sid) ning Euroopa Majanduspiirkonna toetuste ja/või Norra toetuste logo ja veebiaadresse (www.eeag-rants.org / www.norwaygrants.org). Samuti tuleb stendile märkida, mis on projekti eesmärk või kes sellest kasu saab, kes on selle korraldaja ning kes ja kui palju mida toetab.
tehniline Teave
1) Igas failis on kolm lehekülge.
2) Iga lehekülg kujutab üht kolmest plakatist või stendist.
Lk 1: Euroopa Majanduspiirkonna toetused; lk 2: Norra toetused; lk 3: Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused.
Soovitame kasutada DIN-formaati, sest nii on kõige lihtsam.
DIN A0 = 841 mm × 1189 mm
DIN A1 = 594 mm × 841 mm
DIN A2 = 420 mm × 594 mm
DIN A3 = 297 mm × 420 mm
DIN A4 = 210 mm × 297 mm
Võib siiski kasutada ka kitsamaid või laiemaid formaate.
3) Plakatid või stendid tehakse nelja värvi abil.
soovitus
Vähem on parem – jälgige, et sõnum oleks selge!
KleeBis
Reklaamkleebiseid on kolmes versioonis, sõltuvalt sellest, millist abi programm/projekt sai.
Mõõtmed: 100 × 55 mm (võib ka muus suuruses olla).
tehniline teave
Printida kleeppaberile.
www.eeagrants.org
www.eeagrants.org
www.norwaygrants.org
55.m
m
100.mm
.› Mallid on InDesign CS4 ja PDF-vormingus saadaval aadressil www.eeagrants.org/cdmanual.
34
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
35
rullstend
Rullstende saab kasutada konverentsidel, koosolekutel või kontorihoones, et oleks tagatud silmatorkavus. Nende tava-formaat on 2000 × 800 mm, aga laius võib olla kuni 1200 mm. Stendid tarnitakse ümbrises koos jalaga ja neid on lihtne ühest kohast teise viia.
sooVitus
Rullstend on projekti visuaalne kujutis, mistõttu tuleks kasutada pilti mõnest projekti tegevusest. Teksti võib paigutada pildi peale toonitud kasti-kesse, sõltuvalt sellest, kui selge on pilt. Visuaalne mõju ja loetavus mitme meetri kauguselt on väga tähtsad.
Kasutada tuleb oma logo(sid) ning Euroopa Majanduspiirkonna toetuste ja/või Norra toe-tuste logo(sid).
2000
.mm
800.mm
teie logo(d)
a aut volupta ssundi re pliqui inist, venis voloremped mossunt !
vähendada.majandusteksti.Tugevdada kahepoolseid suhteid
plakat
stend
Päis
1000
.mm
2000.mm
www.eeagrants.org.
teie logo(d)
a aut volupta ssundi re pliqui inist, venis adiatia voloremped mossunt !
.› Mallid on InDesign CS4 ja PDF-vormingus saadaval aadressil www.eeagrants.org/cdmanual.
teaVe toetuse Kohta eurooPa majandusPiirKonna/ norra toetuste logo(d)
teie logo(d)
teie infotekst
36
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
37
VäljaandedJärgmisel neljal väljaandeliigil on erinev otstarve.
› Aruannet tuleks kasutada projekti lõpus, et näidata, mida on saavutatud, või programmi/projekti jooksul vahearu-andena.
› voldik on rohkem teavitamiseks ja sündmuste, näiteks tähtsamate kohtumiste jaoks, kus seda saab kasutada prog-rammi tutvustamiseks või projekti põhitegevuse illustreerimiseks.
› Infoleht on sobilik üldinfo jaoks, selle formaat on tavaliselt väike ja maht piirdub mõne leheküljega.
› uudiskirja saab kasutada projekti partnerite ja huvitatud isikute regulaarseks informeerimiseks programmi/projekti edenemisest.
aruanne – a4-formaaDis
esikaas
Kasutage elulist pilti ning paigutage logo(d) hästi läbimõeldult. Kui asjakohane, tuleb kasutada ka Euroopa Majandus-piirkonna/Norra toetuste logo(sid). Vaadake juuresolevalt pildilt, kuidas kasutada kaart.
siseLeheD
Peatükkide/rubriikide lehed. Vasak- ja parempoolne lehekülg on koos. Üks pilt katab kogu vasaku lehekülje ja kolman-diku paremast leheküljest. Kaart kasutatakse vasakpoolsel leheküljel ja sellel on ka peatüki pealkiri. Vasakpoolsele lehe-küljele võib panna värvilisse kastikesse ka lühikese sissejuhatava lõigu. Põhitekst algab parempoolsel leheküljel.
Kaart võib kasutada ka siselehtede taustaks, et kujundus erksamaks muuta. Vaadake, et see teksti halvemini loetavaks ei muuda!
Tekst peaks olema ühes või kahes veerus ja pildid peavad sellega kenasti sobituma. Võib kasutada ka pildiallkirju, aga need ei tohi olla pikad. Märgitud peab olema ka foto autor ja/või allikas. Need peavad olema foto paremas alumises nurgas suunaga alt üles, et need ei kahandaks küljenduse sümmeetriat ja meeldivust.
voldik – 18 × 18 cm (4–6 LehekÜLge)
esikaas
Kasutage elulisi pilte ja paigutage logo(d) hästi läbimõeldult. Kui asjakohane, tuleb kasutada ka Euroopa Majanduspiir-konna/Norra toetuste logo(sid).
siselehed
Kaart võib kasutada ka siselehtede taustaks, et kujundus rõõmsamaks muuta. Vaadake, et see teksti halvemini loetavaks ei muuda!
180.
mm
180.mm
.› Mallid on InDesign CS4 ja PDF-vormingus saadaval aadressil www.eeagrants.org/cdmanual.
Organisatsioon Ožuvení sai Tšehhi Vabaühenduste Fondilt toetust jalgsi käimise ja jalgrattaga sõitmise kui alternatiivsete liikumisviiside propageerimiseks.
© O
žuve
ní, o
.s.
teie logo
teie logo(d)
38
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
39
inFoleht – a5-formaaDis (4 LehekÜLge)
Euroopa Majanduspiirkonna/Norra toetuste logo(d) tuleks paigutada lehel vasakule alla koos toetuse summa ja sihtots-tarbega. Viimasel lehel peaksid olema hallis kastikeses programmi/projekti kontaktandmed koos Teie veebiaadressiga.
Väljaande liigi määratlus
Kuupäev; kaanel olev pealkiri
uudiskiri – a4-formaaDis (2–4 LehekÜLge), formaaTi võib mUUTa
Euroopa Majanduspiirkonna/Norra toetuste logo(d) tuleb panna lehel vasakule alla koos toetuse summa ja sihtotstar-bega. Soovitame esimesele lehele paigutada põhiartikli koos teisejärgulise artikli ja kahe-kolme väikse infokastikesega. Kasutada võiks lihtsaid tabeleid või sektordiagrammi. Viimasel lehel peavad olema hallis kastis programmi/projekti kon-taktandmed koos Teie veebiaadressiga.
soovitused kõikide väljaannete kohta
.› Pildid. Kasutage pilte, mis annavad ettekujutuse teie projektist (nt mingi tegevuse pilt).
.› Ärge kuhjake väljaannet tekstiga üle – jälgige, et info oleks huvitav ja struktureeritud nii, et seda oleks lihtne lugeda!
.› Pidage meeles, et lihtsad sõnumid toimivad kõige paremini!
.› Ärge unustage vaadata käsiraamatu esimeses osas antud nõuandeid väljaannete ja fotode kohta!
kontakt- andmete
kast
kontaktandmete.kast
Info Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste kohta
Euroopa Majanduspiirkonna/ Norra toetuste logo(d)
Info Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste kohta
Euroopa Majanduspiirkonna/ Norra toetuste logo(d)
teie logo(d)
PEAlkIRI
alaPealKiri
PEAlkIRI
alaPealKiri
kuuaasta
teie logo(d)01_uudisKiri
TEIE LOGO(D) | 01_UUDiskiri • august 2011
40
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
41
PowerPoint
See mall on PowerPointi ettekannete jaoks. Euroopa Majanduspiirkonna/Norra toetuste logo(d) tuleks panna paremale poole kaare kohale. Oma logo(d) ja/või info pange vasemale.
soovitus
Avalehe pilt peaks olema mingist tegevusest, et see tervitaks publikut ja haaraks tähelepanu ning looks edasiseks soodsa meeleolu. Samuti soovitame järgmistele slaididele panna vähe infot (±4 punkti), et esineja saaks publikuga suhelda, mitte ei peaks ootama, kuni nad slaide loevad.
• Busci nonsedi tatur, entem si ipsandi psandun duntia deri
cus non cuptaspideri tesciaecta
• velles utatint endicius rest fugitas sitiisimpore pro quiae
doluptibusam facepedit.
• Erit ulluptia consequam solorep ellorumet oditaerest et
accus.Dolor sima aut volupta.
• ssundi re pliqui inist, venis adiatia voloremped mossunt
asincid ebisquae pratium eos saectinis eos accusant,
volupta tiore, niminct aspidemt..
Video
See on videote tegemise mall, milles on näha võimalikud algus- ja lõputiitrid, kus on kirjas, et projekt on saanud Euroopa Majanduspiirkonna/Norra toetust.
Kaar peaks olema punane või asjaomase sektori värvi (vt värvipaletti).
Supported by a grant from Iceland, Liechtenstein and Norway
teie logo(d)
teie logo(d)
.› Mallid on InDesign CS4 ja PDF-vormingus saadaval aadressil www.eeagrants.org/cdmanual.
teie logo(d)
KuuPäeV
teie logo(d)
PROJEKTI/PROGRAMMI ON RAHALISELT TOETANUD ISLAND, LIEcHTENSTEIN JA NORRA
42
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
43
VeeBisait
Veebisaidi tegemiseks on palju lihtsaid lahendusi, aga võite kasutada ka professionaalset abi. Oluline on registreerida domeen ja leida saidi jaoks majutuse pakkuja. Pidage meeles, et veebisait peab olema lihtne ja oluline info peab olema sellel hästi kättesaadav. Vältige Flashi nõudvaid sissejuhatusi ja aeglast graafikat, sest need võivad saidi külastajaid häirida.
Lihtsuse mõttes kasutage tavapäraseid fonte (Arial, Verdana või Times New Roman).
veebilehe abiraamisTik
See on tavapärane veebilehe abiraamistik – lehekülje plaan veebilehitseja aknas. Sellel on näha veebisaidi ülesehitus. Samuti on see visuaalne juhis lehekülgede ja sisu lisamiseks. See koostati programmiga iPlotz.
TEIE LOGO(D)PEALKIRI
44
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
45
Pressiteade[SISESTA Euroopa Majanduspiirkonna/NORRA TOETUSTE LOGO(D)] [SISESTA OMA LOGO]
KOHESEKS AVALDAMISEKS / [MITTE.AVALDADA.ENNE.XX..KUUD.AASTA!]
KontaktandmedKontaktisikEttevõtte.nimiTelefoninumberE-posti.aadressVeebisaidi.aadress
Pealkiri
Linn,.riik,.kuupäev. Avalõik hakkab kohe pärast kuupäevarida ning see peaks sisaldama pressiteate olulisimat teavet selle kohta, kes mida, millal, kus ja miks tegi.
Ülejäänud põhitekst – peaks sisaldama asjakohast teavet teadaande (nt projekti) kohta.
Märkige kindlasti ära ka kasu ja uudise tõmbenumber ehk see, mis köidaks ajakirjanikke. Näiteks: „Selle uue avastuse tõttu saavad Sofia elanikud kontrollida oma kraanist tuleva vee kvaliteeti.”
Kasutage ka jutumärkides väljamõeldud tsitaate, mida omistate oma organisatsiooni juhile või uudise/teabega tihedalt seotud isikule (nt valdkonna eksperdile või projekti uurijale).
Kui lehekülgi on rohkem kui üks, lisage esimese lehekülje lõppu ja järgmise lehekülje algusesse „jätkub ...”..
-- Lühendatud pealkiri (lk 2) --Ülejäänud tekst.(Korrake pärast viimast lõiku kontaktandmeid!)
Märkus toimetajateleFotode, lisateabe, näidiste jms kohtaKontaktandmed (kõik kontaktandmed ja/või veebiaadressid, kust saab alla laadida)Organisatsioonist (üks lühike lõik)Lisage üks rida Euroopa Majanduspiirkonna/Norra toetuse saamise kohta.
# # #
Kui.see.ei.ole.mõeldud.kohe.aval-damiseks,.märkige.ära,.mis.ajani.peaksid.ajakirjanikud.info.avalda-misega.ootama..Neil.on.eetiline.kohustus.sellest.kinni.pidada,.aga.kui.uudis.on.tõesti.konfidentsi-aalne,.peaksite.kaaluma,.kas.mitte.jätta.see.avaldamata.seni,.kuni.see.saab.avalikuks.infoks..
Veenduge,.et.info.peaks.paika.ja.kontaktisik.oleks.avaldamise.ajal.tõepoolest.kättesaadav.
See.peaks.olema.lühike.ja.lööv..Vältige.raskeid.tehnilisi.pealkirju,.aga.mõnd.tehnilist.fakti.võib.kasutada.küll.
See.on.kuupäevarida.
See.ei.ole.reegel,.aga.kui.vähegi.võimalik,.oleks.parem,.kui.pressiteade.on.üheleheküljeline..Kui.see.ei.ole.võimalik,.lisage.esi-mese.lehekülje.lõppu.ja.järgmise.lehekülje.algusesse.„jätkub....”,et.näidata,.et.on.olemas.veel.üks.lehekülg.
Need.tähistavad.pressiteate.lõppu.
vEEBI kIRJuTAMINE
Semantiliselt jõuline pealkiri (stiil: Heading/Pealkiri 1) \ [kuni 10 sõna, märksõnad eespool]
Sissejuhatus peaks esitama veebilehe kokkuvõtte. See peaks meelitama lugejaid vaatama ka täielikku
kirjeldust, kui see on esitatud mujal saidil või tütarsaitidel. (Stiil: Heading2) \ [kuni 50 sõna]
[Font: Normal Arial, 500–550 sõna või umbes sama pikk kui see mall]
Veebitekst peab olema lihtne, lühike ja selge, sest saidi lugejad – sidusrühmad, poliitikakujundajad, kodanikud, ajakirjanikud jt – on hõivatud inimesed ja veebis võib lugejate tähelepanu olla väga lühiajaline.
Ei tohi unustada, et veebis n-ö surfatakse, mis tähendab, et ühel lehel kaua ei peatuta. Lugemise lihtsustamiseks jagage tekst parajalt lühikesteks lõikudeks.
Laused peaksid olema küllaltki lühikesed ja lihtsad. Lõigud peaksid olema arusaadavas keeles küllaltki lühikesed infokillud. Tuleks eeldada, et paljud külastajad ei tunne teie erikeelt, seega peaksid tekstid olema võimalikult vähetehnilised.
Konkreetsete rubriikide tekst peaks olema ühtse struktuuri, stiili ja tooniga. Kõik tekstid tuleb kirjutada soovitud sihtrühma/sihtrühmi silmas pidades.
Kui vaja, lisage asjaomasele lisainfole viitavaid hüperlinke. Tekstisiseseid linke pole vaja eraldi viidete osas korrata. Muutke hüperlinkideks semantiliselt jõulised sõnad, mis viitavad sihtaadressil olevale infole (nt „Abisaajariikide kohta saate infot Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste veebisaidil”). Nii muutub teie veebisait otsimootorite jaoks paremini leitavaks.
Alampealkiri (stiil: Heading 3) \ [kuni 5 sõna]
Et tekst oleks paremini loetav, jagage see ühe-kahe kirjeldava, aga ideaaljuhul pilkupüüdva alampealkirja abil osadeks. See aitab lugejatel mõttelõnga korrastada ja leida kiiremini üles olulisima info.
Kirjutage igal lehel deduktiivselt. See on nagu tagurpidi püramiid, kus esitatakse olulisimad faktid ja järeldused kõigepealt ja alles siis selgitatakse tausta ning toetavaid fakte ja argumente.
Nii saab lugeja (ja märksõnu otsivad otsimootorid) tuvastada kohe lehe teema. Kui esitate kõige tähtsama info kohe alguses, saavad inimesed, kellel ei ole aega lõpuni lugeda, olulisima info juba esimesi lõike sirvides.
Veebitekste kirjutades tuleb silmas pidada, et iga leht oleks iseseisev, või kui tegemist on vahelehega, siis peab sealt selgelt aru saama, kuhu klõpsata, et edasi lugeda. Selline moodultekst on hea siis, kui veebilehele satutakse otsimootori kaudu. Samuti võib see korvata veebisaidi keerulist navigeerimissüsteemi.
Kuigi tegemist on veebiga, ei tohi siiski ületada ettenähtud leheküljepikkust (tähemärkide arvu), sest pikkade tekstide veebis lugemine ja kerimine on tüütav. Veebisaidi eest vastutav isik peaks määrama ära iga osa (koduleht, menüü esimene tasand, teine tasand jne) lehekülgede pikkuse.
Punktide kasutamine on küll hea pikkade loetelude tähistamiseks või teistele lehtedele viitamiseks, aga selle eesmärk on parandada loetavust, mitte olla selgete ja hästi loetavate kirjelduste aseaine.
Lisateave.\.[kuni.10.linki]
Viited ja lingid lisalugemisele \ [muutke kirjelduse märksõnad hüperlinkideks, sest see parandab lehe leitavust otsimootorites, nt mitte „klõpsake siia”, vaid „2008. aasta innovatsiooniaruanne”].
Autor peaks pakkuma mitu linki, aga mõtlema hoolikalt, milliste sihttekstideni lugejat juhatada.
On need saidid püsivad?
Ärge kasutage linke saitidele, mis on kavas varsti välja vahetada.
Jälgige navigeerimisprobleeme, et lingid uue lehe asemel eelmistele tagasi ei juhataks.
Kui hüperlink viib lehele, mille keel erineb lingi enda lehe keelest, lisage sulgudesse keeletähis (en, fr jne).
46
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
47
48
Eur
oo
pa M
aja
nd
usp
iir
ko
nn
a T
oET
usE
d •
no
rr
a T
oET
usE
d
ko
MM
un
ika
Tsio
on
i- j
a k
uju
nd
usk
Äsi
ra
aM
aT.
49
............www.eeagrants.org
