Teie käes on kutsehariduse valdkonnas tegutsevatele inimestele mõeldud kommunikatsiooni käsi-

raamat. Loodame, et see raamat hõlbustab kutseõppeasutuste kommunikatsioonispetsialistide

igapäevast tööd, aitab koolijuhtidel oma asutuses kommunikatsiooni paremini korraldada ning annab

vajalikke näpunäiteid ka pedagoogidele ja kutseõppuritele, kes kutseharidusega seotud teavet pide-

valt nii edastavad kui ka vastu võtavad.

Käsiraamatu lehekülgedel on autorid püüdnud lihtsalt ja lühidalt kirja panna, miks on kommuni-

katsioon oluline ning kuidas aitab see kaasa eraldi nii kutseõppeasutuste kui ka tervikuna kogu

kutsehariduse valdkonna heale käekäigule. Käsiraamatust leiate juhiseid ja selgitusi näiteks selle

kohta, kuidas suhelda ajakirjanikega, kuidas kriisiolukorras käituda, millised võiksid olla koolisisese

infoliikumise põhimõtted jne. Käsiraamatu peatükkidele on lisatud töölehed, kust leiate näiteid ja

kontrollküsimusi, aga ka võimaluse anda tagasisidet ja jagada teistega häid kogemusi.

Käsiraamat on valminud Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toetusel kutsehariduse populariseerimise

programmi (vt täpsemalt lisa nr 1) raames. Suhtekorraldusfirma Corpore viis läbi kutseõppeasutuste

juhtide ja kommunikatsioonispetsialistide koolitusprogrammi (2009 september-2010 aprill) ja esine-

nud lektorite ettekannete põhjal koondas materjali käsiraamatu tarbeks.

Käsiraamatu on toimetanud ning veebiversiooni koostanud Illari Lään.

5

mõiste laiemalt tähendab inimestevahelist suht-

lust. Organisatsioonide igapäevane tegevus on kommunikatsiooniga tihedalt

seotud, suhtlus toimub paljudel eri tasanditel ja väga erinevatel viisidel nii or-

ganisatsiooni sees kui ka väliskeskkonnaga. Organisatsiooni kommunikatsiooni

panustavad kõik töötajad, eriti aga erinevate tasandite juhid, sest igapäevane

infoedastus on osa juhtimisest.

organiseeritud kommunikatsioon võimaldab luua ja tõsta teadlikkust nii

Eesti kutseharidusest tervikuna kui ka konkreetsest õppeasutusest. Samuti aitab

läbimõeldud kommunikatsioon suurendada asutuse tuntust haridusvaldkonna

ühe arvamusliidrina ning atraktiivse õppeasutusena olemasolevatele ja poten-

tsiaalsetele õpilastele, lapsevanematele ning õpetajatele. Igal kutseõppeasu-

tusel, igal õpilasel, õpetajal ning lapsevanemal (siin ja edaspidi käsitletakse

käsiraamatus õpilasena kutseõppurit, õpetajana kutseõpetajat jne) on osa Eesti

kutsehariduse maine kujundamises.

peegeldab organisatsiooni kultuuri – väärtusi,

hoiakuid, põhimõtteid ja käitumismalle – ning sellest lähtuvalt aitab kujundada

organisatsiooni kuvandit nii organisatsiooni liikmete kui ka väliste sihtrühmade

silmis. Kommunikatsioon ei ole ainult ühesuunaline ülalt-alla või organisatsioo-

nist väljapoole suunatud infovahetus. Efektiivne kommunikatsioonijuhtimine

loob võimalused eri tüüpi info liikumiseks eri suundades. Kommunikatsioon

aitab tuvastada probleeme, saada tagasisidet, mõista ja teha mõistetavaks

seisukohti ja leida lahendusi.

korraldatud kommunikatsioon on suurepärane tööriist orga-

nisatsiooni juhtimisel ja selle eesmärkide saavutamisel. Õppeasutuse puhul on

olulised mitmed kommunikatsioonitegevused – meediasuhted, sisekommuni-

katsioon, turunduskommunikatsioon, kriisikommunikatsioon jne. Neil kõigil on

suur osa usalduse kujunemisel kooli vastu ja seda kõike nimetataksegi kommu-

nikatsioonijuhtimiseks, suhtekorralduseks või teabekorralduseks.

Miks on teadlik kommunikatsioonitegevus organisatsioonile oluline?

Kes vastutavad organisatsioonis infoedastuse toimimise eest?

Kuidas on omavahel seotud maine ja informeeritus?

2008. aasta sügisel viis Saar Poll OÜ läbi kutsehariduse maine alase uuringu, millest selgus, et mida

teadlikum on inimene kutsehariduses toimuvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kut-

sekooli astuvat noort (uuringu kohta pikemalt loe käsiraamatu lisast nr 2).

7

kommunikatsiooni alustalad on läbimõeldus ja järjepidevus. Kuigi

igas organisatsioonis võivad kommunikatsioonitegevused olla korraldatud

erinevalt, on kasulik need põhimõtted kokku leppida ja kirja panna.

on oluline lähtuda õppeasutuse põhiväär-

tustest. Väärtustest, missioonist ja visioonist lähtuvalt saab sõnastada ka

kommunikatsioonistrateegia.

Kommunikatsiooni strateegiline planeerimine peab toimuma organisatsioo-

ni juhtkonna tasandil ja kommunikatsioonispetsialisti kaasabil.

väljatöötamisse peaks kind-

lasti kaasama kooli töötajaid ja võimalusel ka õpilasi. See aitab leida siht-

rühmade reaalsetest vajadustest lähtuvaid sõnumeid ja tegevusi ning neid

töötajatel paremini omaks võtta, kuna nad on ise tööprotsessis osalenud.

See kindlustab ka avalikkuseni jõudvate sõnumite ühtsuse.

lepitakse kokku põhimõtted

sihtrühmadega suhtlemiseks ja selleks kasutatavad põhisõnumid. Stratee-

gia eesmärk on määratleda: millistel teemadel ja eesmärkidel kool suhtleb,

kellega kool suhtleb, millistel puhkudel ja kui sageli suheldakse, millised on

peamised suhtlusviisid, kuidas suhtlust hinnatakse jne. Selline dokument

aitab õppeasutusel paremini planeerida erinevaid kommunikatsioonitege-

vusi.

kommunikatsioonistrateegia koostamisel on sissejuha-

tuseks kasulik mõelda sellele, milline on olnud asutuse senine kommuni-

katsioon, mis toimib hästi, mida on tarvis muuta, millised on suurimad

probleemid ja kitsaskohad.

8

tasub jätkata kooli tausta kaardistamise ning sise- ja välis-

keskkonna analüüsiga. Näiteks väliskeskkonna hindamisel on vaja vastata

sellistele küsimustele: milline on õppeasutuse positsioon nii maakonnas,

regioonis kui kogu riigis, millised on kooli peamised konkurendid (teised

kutsekoolid, gümnaasiumid, kõrgkoolid jne), kuidas mõjutab tegevusi

seadusandlus, millised on suhted piirkonna ettevõtjate ja tööandjatega

jne.

sisekeskkonna analüüsimisel peab mõtlema selle peale,

millised on õppeasutuse tugevused ja nõrkused, milliste tunnustega saab

kirjeldada õppeasutuse õpilasi, kes on kooli õpetajad, kuidas hinnata

õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate rahulolu kooli suhtes, milline on koo-

li sisekliima, milline on vilistlaste käekäik jne.

on strateegia koostamisel vaja kaardistada õppeasutuse siht-

rühmad, kellele oma sõnumid suunata. Sihtrühm on kindlate tunnustega

inimeste rühm, kellele info saatja oma teavet edastab ning kelle käest

soovib tagasisidet. Kommunikatsioon on edukas ainult siis, kui tunneme

oma sihtrühmi, oskame rääkida nö „nende keeles“, suudame näha olukordi

sihtrühmade silmade läbi. Iga sihtrühma puhul tuleb enne dialoogi mõelda

kommunikatsiooni eesmärkidele. Õppeasutuse sihtrühmadeks on näiteks

õpilane, potentsiaalne õpilane, õpetaja, lapsevanem, ettevõtja jne.

on vaja välja töötada ja kokku leppida põhisõnumid. Need

peavad olema tuttavad ja mõistetavad kõikidele töötajatele, nii ollakse

kursis organisatsiooni eesmärkidega ning arusaam organisatsioonist ja

selle suhetest ümbritseva keskkonnaga on ühtne. Kutsehariduse valdkonna

põhisõnumitest tuleb juttu järgmises peatükis.

etapina kommunikatsioonistrateegia koostamisel on vaja

mõelda läbi see, kuidas sihtrühmadeni jõuda, milliseid infokanaleid on

mõistlik selleks kasutada. Erinevad sihtrühmad jälgivad erinevaid kanaleid.

Meedia on kutseõppeasutuse seisukohast tihti kahes rollis: ühelt poolt on

meedia kooli jaoks sihtrühm, teiselt poolt kanal sihtrühmadeni jõudmi-

seks. Näiteks võib kutseõppeasutustele olla väga olulised lisaks üleriik-

likele meediakanalitele ka hariduse ja tööhõive temaatikale spetsialiseeru-

nud väljaanded, maakonnalehed, sotsiaalne meedia jne.

9

lähtuvalt saab kool koosta-

da konkreetse tööplaani konkreetseks ajaperioodiks – kommunikatsiooni-

plaani. Kommunikatsiooniplaani võib koostada näiteks olulise teema või

ürituse tutvustamiseks. Kommunikatsiooniplaanis tuleks loetleda plaani-

tavad tegevused vastavalt sõnumitele, sihtrühmadele, tegevustele ning

ajakavale.

kutseõppeasutuste tööd ja pingutusi kutsehariduse

tutvustamisel ja populariseerimisel, töötasid kutsehariduse valdkonna

spetsialistid ja kommunikatsioonieksperdid Eesti kutseharidussektori het-

keolukorrast ja tulevikuvisioonist lähtuvalt välja kutsehariduse sõnumid

Eestis.

sõnumid hõlbustavad sihtrühmadeni jõudmist ja ühtse arusaama

kujundamist kutseharidusest – sellest võidavad kõik kutseõppeasutused.

Tugev ühtne baas aitab ka igal koolil sõnastada ja edastada oma sõnumeid.

juba öeldud, peaksid ühtseid sõnumeid tundma ja kasutama ka

kõik sisemised sihtgrupid. Iga õpilane, lapsevanem ja õpetaja räägib küll

oma kooli eest, kuid samas mõjutab ka laiemat pilti ning kutsehariduse

mainet Eestis.

Mis on kommunikatsioonis kõikide sõnumite lähtealuseks?

Milline erinevus on kommunikatsioonistrateegial ja kommunikatsiooniplaanil?

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse veebilehel on kenasti näha, et organisatsiooni juhtimisel lähtutakse

nii visioonist, missioonist kui ka kutsehariduskeskuse põhiväärtustest http://www.hariduskeskus.ee/

index.php?id=619

Kõige enam on oma kodulehel põhiväärtustele rõhunud Tallinna Balletikool, kus need on loetavad

kohe veebi esilehelt, vt http://www.balletikool.edu.ee/

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli ja Rakvere Ametikooli koostöös valminud film aadressil:

http://www.youtube.com/watch?v=M6PeLjG7JSo&feature=player_embedded

on näide sellest, milliseid sõnumeid kasutavad koolid suhetes partneritega erasektorist.

11

tulemus on kommunikatsioonistrateegia rakendumine tegeli-

kus elus ja käitumises ehk väljatöötatud ja kokkulepitud kommunikatsioo-

nipõhimõtete elluviimine. Näiteks tasub mõelda sellele, kui palju arves-

tatakse neid õppeasutuse juhtimisel, kuidas hinnata koolis infoliikumise

kiirust ja piisavust , teabe arusaadavust ja mõju jne.

mõju kaardistamiseks ja tu-

lemuslikkuse hindamiseks on mitmeid võimalusi. Tulemuste hindamise

aluseks võib olla tagasiside õppeasutuse töötajatelt, tagasiside haridus-

valdkonna arvamusliidritelt. Samuti näiteks õpilaste arvu suurenemine

või vähenemine, aga ka samal tasemel püsimine võib olla indikaator kooli

kommunikatsioonitegevuste edukuse kohta. Õppeasutuse suurenenud või

vähenenud finantseerimine võivad anda tunnistust kommunikatsioonitöö

tõhususest. Üheks kriteeriumiks võib olla ka muutused lapsevanemate, ko-

haliku omavalitsuse esindajate, ministeeriumi jm partnerite suhtumises.

analüüs annab ülevaate meediasuhete eduku-

sest. Analüüsimine nõuab järjepidevust ja regulaarsust (nt iga-aastaselt,

iga kahe aasta järel vms) ning analüüsijalt vajalikke oskusi ja teadmisi.

Näiteks sisuanalüüsi tegemiseks on vaja võtta aluseks erinevate meedia-

kanalite kajastused teatud perioodi jooksul ning uurida, milline on mee-

diakajastuste maht, žanr, tonaalsus, kõneisikute ring jne.

Miks on vaja kommunikatsioonitegevust mõõta ja hinnata?

Millised hindamismeetodid sobivad Sinu kooli kommunikatsioonitöö hindamiseks?

Teemaga seotud näited ja viited

Nt ühe Eesti haridusasutuse turunduse ja kommunikatsioonitegevuse mõõtmise indikaatorid hõlmavad

muuhulgas:

• meediakajastuste arvu, tonaalsust, kõneisikute esinemissagedust;

• sise- ja välisveebi külastatavust (unikaalsed külastused ja tervikarv);

• iga-aastast brändiuuringut (tuntuimad kaubamärgid Eestis);

• kooli väljaande lugejate rahulolu (rahuloluküsitlus);

• Facebook’i konto fännide ja külastuste arvu.

13

• Kutseõppes on valikuvõimalused väga suured, õppida saab nii sepatööd

kui ka lilleseadet, nii põlluharimist kui ka kokandust, autoasjandusest ja

juuksuriametist rääkimata. Õpingud ei piirdu ainult Eestiga, järjest enam

noori sõidab mõneks ajaks välismaale praktikale.

• Kutseõppe läbinutel on võimalik õpinguid jätkata kõrgkoolis, järjest kas-

vab õppekavade arv, kus rakendusekõrgkoolid eelistavad sisseastujate seas

sama eriala õppinud kutseharidusega noori.

• Kutseõppes saab õppida uue ameti või lihvida olemasolevaid kutseoskusi

igas vanuses inimene.

• Tööjõuvajaduse prognoosid nii Euroopas kui ka Eestis kõnelevad selget

keelt – kõige suurem on vajadus oskustöötajate ja spetsialistide järele. Nii

oskustöötajate kui ka keskastme spetsialistide kasvulava on kutseõpe.

• Majandusteadlaste hinnangul on Eesti liberaalsest hariduspoliitikast

põhjustatud plahvatuslik tudengite arvu kasv viimasel kümnendil loonud

olukorra, kus paljud kõrgkooli lõpetanud töötavad sellistel ametikohtadel,

mis vajaksid formaalselt madalamat haridustaset.

14

Erinevaid võimalusi sõnumi leidmiseks:

• Meie kooli õpilased saavad kasutada seadmeid, mis on kaasaegseimad

Eestis. Isegi ettevõtete tootmisjuhid käivad seda uut tehnoloogiat uuri-

mas. Kõrgkool soovib ka oma tudengite praktikume siin korraldada.

• Meie koolis saab lisaks eriala õppimisele osaleda erinevates põnevates

ettevõtmistes.

• Meie kooli kutseõpetajad on hinnatud eksperdid ja nõuandjad ka Euroo-

pas, valdkonna ettevõtetes. Näiteks meie maastikuehituse õpetaja naasis

just EuroSkillsi võistlustelt, kus ta oli kohtunik.

• Meie kooli lõpetajad on oma eriala parimad: Näiteks Peeter tuli maailma

meistrivõistlustelt tagasi suurepärasuse medaliga. Või – meie kooli lõ-

petajad saavad elus hästi hakkama. Näiteks Ville, kelle asutatud ette-

võttes käivad praegu juba uued õpilased praktikal.

• Eksklusiivsus köidab. Meie kool ei saa kahjuks kõiki soovijaid vastu võtta,

sel aastal oli näiteks autoerialadel kolm soovijat kohale.

soovituslikud põhisõnumid võivad olla kasulikud

kooli kommunikatsiooni alustaladena, millele iga kool saab ehitada oma

individuaalsed sõnumid. Koolide alamsõnumid erinevate sündmuste jms

kohta võivad varieeruda, oluline on, et need toetaks üldjoontes kutsehari-

duse kokkulepitud põhisõnumeid.

peaks välja töötama ka põhisõnumitest lähtuvad sõnumid kõigile

olulistele sihtgruppidele, nt oma töötajatele, potentsiaalsetele õppijatele,

lapsevanematele jne. Näited põhisõnumite sihtgrupiti lahti mõtestamisest

ja sõnastamisest on toodud käsiraamatu lisas 3.

Miks on vaja põhisõnumites kokku leppida?

Kes on kutsehariduses sõnumikandjad, sõnumite edastajad?

Tartu Kutsehariduskeskus kasutab oma veebilehel motot „Heade tegude kool“, mis seostub kutseõppe

teise põhisõnumiga, viidates oskustele ja praktilistele tegudele. Samuti seostub see Tartu linna slo-

ganiga „Heade mõtete linn“, moodustades omakorda ühtse sõnumi, vt http://khk.ee/.

Sarnase näite võib ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuse moto „Kutse heast koolist“ kohta tuua, vt http://

www.hariduskeskus.ee/.

16

toetab õppeasutuse põhitegevust, aitab

kaasa kooli eesmärkide saavutamisele, tugevdab organisatsioonikultuuri

ja parandab igapäevast koostööd. Hästi korraldatud sisekommunikatsioon

aitab töötajatel tunda end kooli tegevusse kaasatuna, informeerituna, mo-

tiveerituna ja rahulolevana. Töötajatel on oluline teada ja tajuda, et nen-

de arvamusest hoolitakse ning neid võetakse kuulda.

töötajal on oma roll sisekommunikatsioonis – õigus saada õigeaeg-

selt oma igapäevatööks vajalikku informatsiooni ja õppeasutuse eesmärke,

tegevust ja käekäiku puudutavat teavet, kohustus jagada õigeaegselt enda

valduses olevat tööalast infot ja vastutada jagatava info õigsuse eest.

väliskommunikatsioon toetub sisekommunikatsioonile,

töötajad peavad olema kursis asutuse tegevusega, sest suheldes orga-

nisatsiooniväliste partneritega, sihtrühmadega ja avalikkusega annavad

töötajad edasi infot õppeasutuse kohta ning põhjendavad organisatsiooni

tegevust. Samuti on kooli töötajad ja õpilased sageli kõige usaldusväärsem

allikas väljaspool kooli asuvatele sihtrühmadele, kujundades seega kooli

mainet.

infot sisekommunikatsiooni korraldamiseks annavad regulaarsed

rahulolu-uuringud. Need näitavad, millised on töötajate ja õpilaste suh-

tumised ja meeleolud, kuivõrd on täidetud nende vajadused ja ootused

sisekommunikatsiooni suhtes ning millistele aspektidele võiks senisest

enam tähelepanu pöörata. Vastavalt uuringu tulemustele saab sisekommu-

nikatsiooni efektiivsemalt planeerida ning vajadusel mugandada tegevusi.

kool on strateegilise sisekommunikatsiooniga alles alustamas, annab

rahulolu-uuringu tulemuste analüüsimine hea stardiplatvormi edasiste te-

gevuste planeerimisel.

17

Täiendavaid soovitusi rahulolu-uuringu läbiviimiseks leiab käsiraamatu lisast 4.

tervikuna, sealhulgas ka sisekommunikatsioon

peaks olema tihedalt seotud juhtkonna tööga. Samas võib sisekommu-

nikatsiooni juhtida keegi väljastpoolt juhtkonda, ent sel juhul peaks tal

olema maksimaalne ligipääs juhtkonna tegevustele, vaid nii saab olulisi

teemasid täpselt kommunikeerida. Suuremate koolide puhul on soovitav,

kui iga üksuse juht vastutab info liikumise eest oma osakonnas.

infovahetus toimub suunaga ülevalt

alla, alt üles, horisontaalselt ja diagonaalselt. Sisekommunikatsioonis on

võimalik kasutada väga erinevaid kanaleid – siseveeb, kooli ajaleht, e-kir-

jad, infostendid, infokoosolekud, silmast-silma vestlused, töövälised ühis-

tegevused, spordiüritused jne. Enamiku õppeasutuste puhul võib parimaid

tulemusi anda erinevate kanalite üheaegne kasutamine – õpetajad jälgivad

rohkem ühte, õpilased teist. Kuna suur osa suhtlusest on muutunud elek-

trooniliseks, väärtustatakse silmast-silma suhtlemist üha enam.

info ja tagasiside edastamise eest alluvatele vastutavad

juhid. Sisekommunikatsioonis võiks ülalt-alla infot väljastada pigem roh-

kem kui vähem. Ühelt poolt aitab see vältida infosulgu, teisalt tahavad

inimesed ise valida, millist infot nad oluliseks peavad, kuna vastasel juhul

võivad nad tunda end infost ilmajäetuna.

oluliseks muutub ladus sisekommunikatsioon muutuste ajajärgul,

näiteks siis, kui toimuvad muutused organisatsiooni töökorralduses. Tööta-

jate väärtustamise üks põhimõtteid on, et neid informeeritakse enne või

vähemalt samal ajal kui teisi sihtrühmi. Informeerimisel on nii positiivsed

kui negatiivsed uudised võrdselt tähtsad.

18

Kutsekooli õpetajad ja õpilased on ametlikus infoedastuses reeglina info vastuvõtja rollis, ent koolipere

maksimaalseks integreerimiseks on loomulik kaasata infoedastajatena ka neid. Nii aitavad nad olulistel

sõnumitel jõuda oma kaaslasteni – teiste õpetajate ja õpilasteni. Selleks võib näiteks kutsuda õpetajate

seast paar esindajat olulisemate koosolekute juurde, paluda neid appi infostendi uuendamisel jne. Sa-

muti aitab see integreerida rahulolematuid isikuid – protsessi kaasatuna tunnevad nad end enam osaleja

ja vastutaja rollis.

• Juhtkonna tegemised – mis on aktuaalsed teemad, mis juhtkonna tasandil toimub. Näiteks

direktor kohtus haridusministriga, milliseid teemasid arutati, millisele tulemusele jõuti.

• Ülevaated kolleegide tegemistest – uute töötajate tulek, uued projektid või teemad, juubelid,

tööjuubelid jne.

• Inimesed soovivad tagasisidet oma tegemiste kohta ja anda ise tagasisidet kolleegide tegemiste

kohta.

• Lisaks võiks reageerida kuulujuttudele olulisematel teemadel, näiteks kinnitada või lükata üm-

ber kuuldused palkade langetamisest, koondamistest jne ning pakkuda võimalust lisaküsimuste

puhul pöörduda juhtkonna kontaktisiku poole.

Kuidas on omavahel seotud sisekommunikatsioon ja organisatsiooni maine?

Mida arvestada rahulolu küsitluse ettevalmistamisel?

Kes vastutavad töötajate informeerimise eest organisatsioonis?

Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis saadab kvaliteedijuht iganädalase elektroonilise infokirja kooli õppe-

jõududele ja tugitöötajatele. Infokiri koondab teavet lähenevate tähtaegade (nt aeg esitada kooli

arengukava muutmisettepanekuid), lõputööde kaitsmiste, õpilaste ekskursioonide ja õppekäikude,

töötajate lähetuste ja sünnipäevade kohta ning muid (õppetööd) puudutavaid uudiseid. Teave on

sõnastatud lühidalt ja konkreetselt, nii ei võta sisust ülevaate saamine töötajatel aega kauem kui

minut-paar. Emotsionaalsust lisab õnnitluste rubriik ning kirja koostaja soe tervitus või hea soov kirja

lõpus.

Selline infokiri sobib hästi täiendama organisatsioonisisest infovahetust lisaks töötajate otsesuht-

lusele, koosolekutele ja kokkusaamistele, siseveebile vms.

20

on levinud kommunikatsiooni ja juhtimise haru, mille eesmärk

on lihtsustada ja soodustada võimuesindajatel konkreetsele organi-

satsioonile või valdkonnale kasulike otsuste vastuvõtmist. Lobitöö puhul

edastatakse organisatsioonile kasulikke sõnumeid otsuseid tegevatele võt-

meisikutele. Seega saab lobitöö kuuluda nii asutuse juhtimisvõtete kui ka

strateegilise kommunikatsiooniplaani juurde. Lobitööd võib nimetada ka

sotsiaalpoliitiliseks suhtekorralduseks.

võib eristada kolme suuremat etappi:

– see hõlmab nii poliitiliste jõudude ja nen-

de positsioonide kaardistamist kui ka võimalike liitlaste ja oponentide tu-

vastamist.

Sealhulgas on mõistlik vaadata, mis mõjutab kohalikke poliitikuid ja amet-

nikke: sageli on selleks avalik arvamus ja kohalik meedia, kindlasti ka

kohalikud tööandjad ja ettevõtjad (ning mitte ainult erakondi rahaliselt

toetavad ettevõtjad).

– oluline on hoida pidevalt suhteid mi-

nisteeriumide, kohalike omavalitsuste ja poliitikutega. Sealjuures tasub

silmas pidada, et poliitikute ja ametkondade jõuvahekorrad muutuvad

sõltuvalt valimistulemustest ja muudest asjaoludest, mistõttu on kasulik

hoida neutraalseid ja võrdseid suhteid kõigi osapooltega.

– teie positsioon tugevneb, kui otsustajad näevad,

et teie tegevus mõjutab või võib mõjutada avalikku arvamust (ja kaudselt

mõne erakonna/poliitiku toetust).

etappide kõrval on oluline mõelda konkreetsete tehnikate või

võtete peale, mida oma tegevuses vastavalt olukorrale valida, sh neid va-

jadusel omavahel kombineerides:

• Ametlikud kontaktid – kohtumised, küllakutsed, kirjade koostamine;

• Mitteametlikud kontaktid – Eesti väiksus võimaldab suhteliselt lihtsalt

21

jõuda vajaliku isikuni olemasolevaid tutvusi kasutades;

• Mõttekaaslaste ja liitlaste koalitsiooni loomine, sõltumatute ekspertide

kaasamine otsustajate informeerituse parandamiseks;

• Meediasuhtlus – enne meediaga kontakti loomist tasub siiski läbi mõelda,

kas konkreetses küsimuses on meedia pigem liitlane või vastane. Mida

laiahaardelisem teema (haridus), seda rohkem huvitatud on meedia.

Siiski tasub otsustada konkreetselt teemast lähtuvalt, kas meediasuhtluse

kasutamine (näiteks diskussiooni avamisel) on kasulik või mitte;

• Tugi seadusandluse muutmisel – mitmed institutsioonid (näiteks Riigi-

kogu kultuurikomisjon) tegelevad haridusküsimustega. Pakkudes neile

oma ekspertteadmisi, analüüse ja andmeid kutseharidusvaldkonna kohta,

saate otsustajaid reaalsest olukorrast informeerida ning sellega pigem

suurendada tõenäosust, et otsustusprotsess kulgeb soodsas suunas;

• Otsekommunikatsioon sihtgrupiga, keda otsus puudutab, et motiveerida

teie positsiooni toetajaid omakorda infot ja hoiakuid otsustajatele viima.

See võib omakorda tipneda pikettide ja meeleavaldustega, mis on äärmus-

likud meetmed Eesti kontekstis, kuid oma seisukohti on võimalik väljen-

dada ka rahulikumal viisil;

• Info- ja reklaamikampaaniad võimaldavad mõjutada avalikku arvamust

läbi massimeedia. Samas on tegemist kindlasti üsna kuluka meetodiga,

mille puhul tasub läbi mõelda, kas kutsehariduse valdkonnale oluline tee-

ma läheb korda ka ühiskonnas laiemalt ning selle põhjal otsustada info-

kampaania mõttekus;

• Avaliku arvamuse uuringute aktiivne tutvustamine (kui need soosivad

kutseõppe valdkonna seisukohti või arenguid);

• Avalikud kuulamised riigikogus;

• Erakondade finantseerimine.

tehnikate ja käitumiste puhul tuleb vältida ultimatiivsust, sest

enamik erinevate huvigruppide keskmes olevaid probleeme peaksid lõpuks

saama lahenduse, kus kõikidel osapooltel tuleb rohkem või vähem teha

kompromissi saavutamise nimel järeleandmisi.

väärib käsitlust lähedasema suhte loomine erakondadega. See

võib toimuda mitmel viisil. Tihti ollakse valmis astuma mõne otsusta-

mispositsioonil oleva erakonna ridadesse ja osalema selle erakonna va-

limiskampaanias (või toetama erakonda rahaliselt), kuna see võimaldab

erakonnas saavutada positsiooni, kus teie jaoks olulistele probleemidele

enam tähelepanu pööratakse. Sellise tegevuse riskiks või miinuspooleks on

suhete halvenemine teiste erakondadega.

22

viis lähemate suhete loomisel on poliitikute kaasamine oma organ-

isatsiooni tegevusse erinevate nõuandvate kogude/žüriide /kolleegiumide

kaudu. Tegemist on positsiooniga, mis annab poliitikutele/ametnikele olu-

list poliitilist kapitali, kasvatavad tuntust, mõnel juhul võimaldavad tea-

tavat võimu või otsustusõigust. Samas aitab see tagada, et kaasatud isikud

on rohkem kursis teie organisatsiooni võtmeküsimustega ning eeldatavasti

hakkavad ka asutuse käekäigule enam kaasa elama.

valikul on oluline eeltöö. Selleks tuleb kaaluda ressursse:

raha, kogemused (kas pöörduda mõne konsultandi poole), aeg (kui kiiresti

on vaja kampaania ette võtta), probleemi ulatus (ise teemas sees olles võib

probleem endale tunduda suurem kui ühiskonnale-meediale), oponendid-

liitlased. Sellest lähtuvalt saab paika panna strateegia.

on lobitöös erinevaid ning enamikku lähenemisi saab

vastavalt olukorrale kombineerida:

See strateegia on sobilik siis, kui prob-

leemid on kitsamad, konkurente on vähe või nad puuduvad üldse. Siin

tulevad kõne alla otsekontaktid, üldsust teavitatakse vähe – eriti teemade

puhul, millel pole ühiskonnas suurt kandepinda. Samas on see Eestis liig-

selt levinud strateegia, kus kõiki tegevusi üritatakse nö selja taga vaikselt

korda saada. Kui vastav tegutsemine meediasse jõuab, võivad kajastused

olla negatiivsed.

Eeldab laiapinnaliste probleemide olemasolu. Siin

tuleb kasutada liitlasi, avalikku tähelepanu, massimeedia (sh sotsiaalse

meedia) võimalusi. See eeldab aga head meediatundmist, piisavalt agres-

siivsust ning kindlasti raha ja aega.

Sobib erineva kaalu-

ga probleemide lahendamiseks, mille puhul reeglina on olemas oponendid,

meedia ja avalikkuse huvi ning tihe kontakt otsustajatega. Viimane eeldab

tausta uurimist enne kontaktide loomist, aga ka infoedastust avalikkusele

ja meediale.

Alguses tõsine kulisside

taga toimetamine, siis areneb teema laiemaks, kaasatakse avalikkus ja

meedia.

Millel põhineb lobitegevus?

Milline lobitöö strateegia tundub kutsehariduse valdkonnas kõige sobilikum?

Millised ohud on lobitöö tegemisel meedias / meedia kaasamisel?

Kes on lobitöös keskne isik organisatsioonis?

Lobitöös on väga olulisel kohal partnerite kaasamine, heaks näiteks on Eesti Mööblitootjate Liit

(EMTL), kelle arengukavas aastani 2010 on lobitöö kutseõppeasutuste kasuks ühe tegevusena otseselt

kirjas: „Lobitöö haridusministeeriumis ja tema allasutustes, leidmaks parimat lahendust puidutöös-

tuse spetsialistide koolitamiseks“.

Vt http://www.furnitureindustry.ee/?id=1476

EMTLi liikmeteks on hea partnerlussuhte näitena mitmed kutseõppeasutused, sh Võrumaa Kutsehari-

duskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Tallinna Ehituskool, Haapsalu Kutsehariduskeskus jt.

24

on Eestis suhteliselt uus valdkond. Haridusturun-

dus keskendub koolide väliste eesmärkide täitmisele – näiteks uute õpilas-

te värbamine olemasolevatele õppekavadele, uute õppekavade loomine

vastavalt turu vajadusele, täiendusõppe tulude suurendamine vms. Turun-

duslikus mõttes peaks kool end ümbritsevas keskkonnas positsioneerima,

et teistest eristuda ja anda edasi just oma koolile iseloomulikke väärtusi,

et oma sihtrühmadeni parimal moel jõuda. Oluline on ka oma eesmärkide ja

selle saavutamiseks kavandatud tegevuste mõõtmine, et saada tagasisidet,

kas ja kuidas eesmärkide suunas liigutakse. Üldistavalt võib öelda, et tu-

rundus on tööriist, mille tulemusel õige õpilane leiab endale õige kooli ja

kool leiab endale sobivaimad õpilased.

pööravad viimastel aastatel turundusele üha enam

tähelepanu, kuna õpilaste arv väheneb ning koolidevaheline konkurents

karmistub. Kutseõppeasutuste konkurentideks on lisaks teistele kut-

sekoolidele ka gümnaasiumid, kõrgkoolid, ülikoolid jt õppeasutused,

mistõttu õpilaste saamiseks ja hoidmiseks tuleb tegutseda pidevalt ning

läbimõeldult: turundust peab toetama muu kommunikatsioonitegevus.

Teatavasti ei ole kutseõppeasutuste sihtrühmaks vaid tulevased õpilased,

vaid ka praegused õppurid, lapsevanemad, õpetajad jt, kellest oli kom-

munikatsioonistrateegia peatükis juba juttu. Ühesõnaga – sarnaselt muule

kommunikatsioonitegevusele on ka turunduses edu aluseks põhjalikult läbi

mõeldud eesmärgid, sihtrühmad, vahendid ning mõõdikud oma tegevuse

hindamiseks.

tuleb kõige olulisematest küsimustest: mida meie kool pa-

kub, kuidas pakub ja kellele pakub, millised on kooli tugevused, miks peaks

valima meie kooli? Haridusturunduse ülesanne on otsida üles just see,

mis kooli või õppekava teistest eristab ning eristuma peab millegagi, mis

läheb võimalikult paljudele korda. Seejärel on vaja teavitustegevusi, et

see eristumine sihtrühmadeni viia. Positsioneerimine ongi selle eristumise

25

väljendus, mis võimaldab jõuda ja jääda sihtrühma teadvusesse nende sõ-

numitega, mida me soovime.

edastamisel on kasulik keskenduda sellele, mis on meie koolis

erilist, kuid arvestama peab ka seda, mis on meil ja meie konkurentidel

ühist.

kommunikatsioonitöös tervikuna, toimub ka turunduses võitlus

mõistmise eest: alati on üks keskne sõnum ning teised on toetavad sõnu-

mid. Erinevad allikad märgivad, et inimene suudab maksimaalselt meelde

jätta seitse seost. Seega, mida vähem seoseid püüate luua ja mida rohkem

keskendute oma põhisõnumi(te)le, seda tulemuslikum olete.

ja haridustoote (õppekava) positsioneerimine on

organisatsioonikeskne protsess. Oluline kanal on kooli oma personal ja

õpilased – see, mida nemad otseallikana räägivad, võib olla sihtrühmade

jaoks usaldusväärne info. Ka tootearendus (õppekavade arendamine) on

turunduse osa, kuhu võiks olla kaasatud turundusspetsialist. Turundamine

on tootele lisaväärtuse loomine ning spetsialist oskab tihti tähelepanu

juhtida, kuidas seda teha või milliseid arenguid arvestada. Koolil peab

olema oma positiivne lugu ning positsioneerimine on paljuski see, mil-

liste sõnadega me seda lugu räägime: rääkida tuleb võimalikult lihtsalt ja

arusaadavalt nö „sihtrühma keeles“ . Sageli osutub „omade ringis“ vääraks

oletus, et kõik juba teavad mingit väärtust/hinnangut/fakti.

positsioneerimiseks on mitu. Üks moodus on positsioneeri-

da end ühes ainevaldkonnas suurepärasena ning selle ümber koondada tu-

giainetena teised. Samas suures regioonis tegutseval koolil on selles oma

riskid, kuna teenuseid peaks pakkuma kogu spektris ja ühele valdkonnale

liigne rõhumine võib kahjustada kokkuvõttes kooli edukust tervikuna.

levinumaid sõnumeid, mida turunduses ja positsioneerimises tihti

rõhutatakse, on kvaliteet.

Sõnumi efektiivsuse nimel on oluline see kvaliteedimääratlus selgemaks ja konkreetsemaks teha, nt

kitsendades selle konkreetsele õppekavale (kasutame sellel erialal maailma tipptasemel tehnoloogiat)

või rõhutame õpilastele mugavusi (koolis on kasutusel Eesti üks mugavamaid ja lihtsamaid õppeinfo-

süsteeme).

26

Kui esialgne positsioneerimine on tehtud, tasub ennast testida. Selleks

esitage endale kaks küsimust: kas keegi teine saab ka nii väita ning kas

sõnumi ja kooli vahel on selge, konkreetne ja äratuntav seos? Kui vastus

esimesele küsimusele on „jah“ ning teisele „ei“, tuleks erisust muuta tera-

vamaks ja konkreetsemaks.

Ka täna kasutavad paljud kutseõppeasutused enda iseloomustamiseks

hüüdlauseid või motosid, mis on osa kooli positsioneerimisest. Näiteks:

„Heade tegude kool“, „Kutse heast koolist“, „Hea ametiharidus ja edu

alus“, „Teeviit tööellu“ jne. Siiski on ainult nende lausete põhjal tulevasel

õpilasel keeruline mõista, millise kooliga on tegemist. Sageli pole valikut

tegeval õpilasel ka erialast ettekujutust. Turundustegevused aitavad luua

selgemat arusaama erialast ja meelitada õppima noori, kes valdkonnast

tõesti huvituvad, aga tekitada ka huvi neis, kes ei oleks osanud selle va-

likuni ise jõuda. Selleks on vaja kooli veebilehel, infomaterjalides, mes-

sidel osaledes jm suhelda võimaliku sisseastujaga kohe temale sobivas ja

arusaadavas keeles, et „müüa“ oma kooli, oma õppekavasid ja pakutava

hariduse perspektiivi.

Kuidas mõista turundust õppeasutuse kontekstis?

Miks on oluline oma organisatsiooni turunduslikus mõttes positsioneerida?

Kuidas testida oma õppeasutuse positsioneerimise edukust?

Heaks näiteks oma õppeasutuse positsioneerimisest on Kuressaare Ametikool, mis varem reklaamis

kõrvuti kõiki oma erialasid, ent hiljuti viis fookuse erialale, mida õpetab ametikool põhikoolijärgselt

ainsana – väikelaevade ehitaja. Pärast seda on üle poole õpilasrühmast väljastpoolt Saaremaad.

Positsioneerida saab ka valdkonnapõhiselt, nt Eesti Mereakadeemia Merekooli põhikontseptsioon on

meresõit ning selle keskmes pärlina on laevajuhtimise eriala.

Regioonikeskse positsioneerimise näideteks sobivad Tartu Kutsehariduskeskus, mille eesmärk on olla

Tartumaa kutsehariduse lipulaev ning Narva Kutsehariduskeskus, mis tituleerib end parimaks vene-

keelse kutsehariduse pakkujaks Eestis.

28

on õppeasutuse jaoks üks olulisemaid kommunikatsiooni-

kanaleid. Seetõttu on äärmiselt oluline, et veebileht vastaks sihtrühmade

vajadustele – kodulehekülg peab olema nö kliendikeskne (suunatud õpilas-

tele ja lapsevanematele), mitte koolikeskne.

koostamine on tsükliline, järkjärguline protsess, millesse

on vaja panustada pidevalt. Veebilehe koostamisel või ületoimetamisel ta-

sub alustada soovitava sisu ja selle struktuuri läbimõtlemisest. Abiks tuleb

card sorting ehk sisu lahterdamine – paberitele saab märkida rubriigid ja

alateemad ning neid paigutada struktuuripuusse seni, kuni soovitud tule-

mus on loogiline. Seejärel saab struktuuri edastada kodulehe valmistajale,

kes saab koostada nn halli kasti (näiteks programm Balsamiq Mockups, mis

näitab, milline leht tuleb, kas ülesehitus on loogiline jne). Kui esialgne tu-

lemus sobib, saab järgmise programmi (näiteks Napkee) abil seda vaadata

juba töötava veebina ning alles seejärel saab kodulehe tehnilise lahenduse

valmis teha.

ja funktsionaalse tehnilise lahenduse kõrval on äärmiselt olu-

line sihtrühmade vajadustele vastava sisu väljatöötamine.

Oluline info peab olema esitatud kohe veebilehe esiküljel ja see peab külastajat kõnetama ja näitama,

miks on see veebileht ja kool oluline just sellele inimesele, näiteks: „Lõpetasin 9. klassi“ või „Tahan

saada pottsepaks“ , mitte „Kutsekeskharidus põhikooli baasil“ vms. Keerulised ja pikemad teema tasub

lõhkuda alamteemadeks.

rubriigid õppeasutuse veebilehel:

• Veebilehe esiküljel peaks olema uudiste rubriik, et hoida lehte pidevalt

värskena ja muutumises. See hõlbustab ka ajakirjanike tööd.

• Korduma Kippuvad Küsimused on populaarne rubriik, mida otsitakse

tihti ning mis annab külastajale kiire ja korraliku ülevaate.

• Võimalus jätta oma kontaktid ja küsimused kooliga seoses.

29

veebileht on valminud, siis on vaja analüüsida, kes on kasutajad, kui-

das veebilehte kasutatakse, kuidas kodulehele jõutakse, miks põrkutakse

lehelt tagasi ning kuidas kodulehekülastusi efektiivsemaks muuta.

kasutajate analüüsimiseks on lihtsa meetodina olemas ka-

sutajamugavuse test (usability test). See tähendab grupile veebikasuta-

jatele (nt gümnaasiumiõpilased) konkreetsete infootsimisülesannete and-

mist, näiteks jõuda kutseõppeasutuse õppevaldkonna mingi rubriigini. Ja

selle protsessi käigus jälgitakse veebikasutajate liikumist ja navigeerimist

veebis ehk milliseid linke kasutades ja kui kiiresti soovitud kohta välja

jõutakse. Sealjuures on väga väärtuslikud testis osalevate inimeste kom-

mentaarid ja mõtted, miks just sellist rada pidi soovitud kohta plaanitakse

jõuda. Sellise testi käigus laekunud tagasiside võimaldab infot parimal

viisil veebis struktureerida, et teabe esitamine oleks loogiline ja arusaadav

võimalikult suurele hulgale veebilehe kasutajatest.

jõudmiseks veebilehele on mitmeid võimalusi: kasutaja

teab veebivärava aadressi ja trükib selle otse sisse, kasutaja sisestab ot-

singumootorisse kooli nime, kasutaja sisestab otsingumootorisse eriala või

õppejõu nime või muu märksõna, kasutaja siseneb lingi kaudu ministeeriu-

mi kodulehelt. Täpsemalt analüüsida võimaldab tasuta tööriist Google Ana-

lytics (analytics.google.com). Lisaks võib kaaluda sponsorviiteid Google’is

ja Facebookis (klikipõhine hind), mis võimaldavad koolidel jõuda lihtsa

vaevaga sihtrühmadeni, kui inimene sisestab võtmesõnad.

Sisu tuleks luua vastavalt sellele, mida sihtrühmad otsivad ning mida konkurendid kasutavad. Väärtuslik

tööriist: Google AdWords Keyword Tool.

arvesse võtta nõudluspõhist majandust – olla olemas just sellel

hetkel ning seal, kust sihtrühmad parasjagu infot otsivad. See tähendab, et

tuleb olla esikohtadel otsingumootoris, sotsiaalsetes võrgustikes. Näiteks

võiks kool luua lehe Facebookis just seetõttu, et see on koht, kus noored

aega veedavad ja infot otsivad – seega võiks pakkuda neile soovitud infot

nende oma keskkonnas.

30

Kuressaare Ametikooli meediaringi õpilased tegid videofilmi, mis tutvustab koolis õpetatavat väike-

laevade ehitaja eriala. Esimene osa filmist valmis ning laaditi videoportaali Youtube üles. Filmile

lõpu leidmiseks korraldati konkurss, kus osalejatel paluti välja pakkuda ideid, millega videoklipp

võiks lõppeda. Kokku saadeti konkursile 65 ideed nii eesti kui ka vene keeles. Konkursi auhinnaks oli

sõit purjejahiga Saaremaa vetes koos hotellipaketiga ametikooli õppehotellis Mardi ning piknikukorv

ametikooli kokkadelt neljale inimesele. See oli kaval, edukas ja odav moodus tähelepanu saamiseks

erialale ja ametikoolile, kaasates samas ka õpilasi protsessi web.ametikool.ee/video

Kelle soovidele ja vajadustele peab eeskätt vastama õppeasutuse veebileht?

Milleks ja kuidas teha kasutajamugavuse testi veebilehe külastajatele?

Milliseid võimalusi pakub Google Analytics’i tööriist?

Hea veebilehe näitena võib tuua Võrumaa Kutsehariduskeskuse veebilehe aadressil http://www.vkhk.

ee/. Kodulehekülge iseloomustab selge temaatiline sisupuu, kus rubriikide alamteemad on peidetud

rippmenüü alla, hea piltide jm disainielementide ning teksti tasakaal, piltidega rikastatud pidevalt

uuenevad uudised, hästi leitav otsingukoht koos RSS uudisvoo ja Facebook’i linkidega, sisukaart jm

olulised kaasaegse veebilehe elemendid.

Häid kodulehe lahendusi võib teisigi leida, nt Tartu Tervishoiu Kõrgkool annab kohe esilehel koos

visuaalse, pildilise osaga mõista, milliseid erialasid koolitatakse, millisteks elukutseteks ette valmis-

tatakse. Lihtne ja pilkupüüdev lahendus, vt http://www.nooruse.ee/?lang=est

32

meedia võimaldab traditsioonilisest meediast sõltumata

igal ajal ja igas kohas, kus on olemas internetiühendus, omavahel suhelda

ja kontakte luua. Sotsiaalses meedias domineerib kahesuunaline infovahe-

tus, kus sihtrühmalt on võimalik saada regulaarset tagasisidet, st sihtrühm

on otseselt kaasatud teabevahetusse, aruteludesse jm suhtlusvormidesse.

meedia pakub inimestele võimaluse koonduda võrgus-

tikesse, et omavahel otse suhelda lähtuvalt oma huvidest. Konkreetsesse

huvirühma kuuluvad inimesed võivad usaldada seal liikuvat infot rohkem,

kui traditsioonilises massimeedias levivat teavet. Ühesõnaga – tänu sot-

siaalsetele võrgustikele on alanud jõuline ja globaalne vestlus, kus infot ei

jagata ülevalt alla, passiivselt ja autoritaarselt.

meedia levinud näideteks on erinevad blogid (ajaveebid),

lühiuudiste keskkonnad / uudisvood (Twitter, RSS) ning sotsiaalsed võr-

gustikud (Facebook, MySpace, Orkut, Rate jt). Sotsiaalsed võrgustikud on

tänapäeval ühed levinumad noorema auditooriumi koondajad, kus ühenda-

vateks asjaoludeks võivad olla nii ühised huvid, vaated, väärtused, ideed

kui ka sõprus või muu tunnusjoon.

kutseõppe valdkonnas on oluline ja kasulik jälgida, kus sihtrühmad

palju aega veedavad, millistes võrgustikes nad osalevad ning millist in-

fot nad tarbivad. Sellest tulenevalt on võimalik sihtrühmaga otse kontakti

saavutada nendele harjumuspärases keskkonnas ja neile sobilikus võtmes.

Kui õppeasutus loob ka oma kooli või oma tegevusega seotud temaatilise konto mõnes sotsiaalvõrgusti-

kus (nt Facebook), siis tasub sellele kindlasti viidata ka oma kooli ametlikul veebilehel ja vastupidi (kooli

veebiaadress Facebook’i konto juurde).

33

Sotsiaalse meedia kasutamisel (nt oma konto olemasolul) tuleb aga arvestada pideva uudisvoo või muu

info pakkumisega. Tegemist on tõsise kommunikatsioonitööga, et hoida oma konto pidevas muutumises

uudiste, üleskutsete, piltide, arutelude vms näol, mis muudab selle kasutajatele atraktiivseks ja huvita-

vaks. Lihtsalt ühekordne Facebook’i või muu konto loomine ilma pideva sisutäienduseta ei täida eesmärki

ja võib kooli mainet pigem kahjustada.

Sotsiaalse meedia kasutamist on võimalik suhteliselt lihtsalt mõõta.

Mõõta saab nii blogide külastatavust, kommentaaride arvu, sotsiaalse võr-

gustiku (nt Facebook) profiili külastajate arvu või sõprade hulka. See kõik

annab tagasisidet, kui suurele hulgale võiks info kohale jõuda ning mida

nad sellest arvavad: kas mingile infoedastusele või üleskutsele järgnevad

kommentaarid, toetus või vastumeelsus, registreerumine vms.

Miks on õppeasutusele kasulik sotsiaalset meediat jälgida?

Kuidas sotsiaalset meediat oma kooli huvides tööle panna?

Kuidas sotsiaalset meediat mõõta?

Millised on ohud sotsiaalse meedia kasutamisel?

Manifest uue aja turundusest ja kommunikatsioonist. Kasulik dokument, mis seletab teeside kaudu

lahti, mis on e-kommunikatsioon, millised on kanalid, kuidas organisatsioonid peaksid oma kommu-

nikatsioonitegevuses sellega arvestama:

http://www.cluetrain.com

Osadel kutseõppeasutustel on oma Facebook’i või muu sotsiaalse võrgustiku konto juba loodud, mis

on esile toodud ka kooli veebilehel. Vt http://www.vkhk.ee/ või http://khk.ee/.

35

organiseeritud ja pidev meediasuhtlus võimaldab tõsta sihtrüh-

made ning avalikkuse teadlikkust nii konkreetsest kutseasutusest kui ka

kutseharidusest laiemalt. Meediasuhtluses peab olema asjatundlik, täpne,

õigeaegne, aus ja hästi ettevalmistatud.

on oluline roll ka organisatsiooni sisekom-

munikatsioonis. Meedias käsitletud temaatika ja sõnumitega on oluline

kõikidel õppeasutuse töötajatel kursis olla, et teada, millest, kus ja kuidas

kirjutatakse / räägitakse.

on esmatähtis sõnumite sisu ja vorm. Seetõttu

on kasulik tunda ajakirjanike töö iseloomu ja mõista sellest tulenevaid

ootusi teile kui infoallikale. Edukas meediasuhtluses ei saa jääda lootma

pelgalt juhusele, kindlasti on tarvis osata oma sõnumeid meediale sobival

viisil edastada.

spetsialiseerunud ajakirjandusväljaan-

deid on Eestis vähe (Õpetajate Leht, ajakirjad Haridus ja Õpitrepp jne),

kuid selle kõrval ilmub regulaarselt haridus- ja koolitusalaseid rubriike

päevalehtedes ja eriväljaanded. Kutseõppeasutuste jaoks on kindlasti väga

oluliseks kanaliks maakonnalehed. Üldiselt kajastavad ajakirjanikud Eesti

väikese väike turu ja meediatarbijate hulgaga meediamaastikul erinevaid

teemasid, kuna toimetustel pole ressursse, et ajakirjanikud saaksid spet-

sialiseeruda ja keskenduda ühele kindlale valdkonnale ning seda aastate

jooksul tundma õppida. Tempo on kiire ja teemavaldkondi palju, seetõttu

võib mõnikord paratamatult esineda teemade pealiskaudset käsitlust ning

vähest süvenemist. See aga tähendab, et õppeasutuste sõnumid peavad

olema võimalikult konkreetsed, piisavalt põhjalikud ja selged.

36

Kui õppeasutusel on sõnum, mida on soov erinevatele sihtrühmadele pakkuda, siis on otstarbekas seda

levitada üheaegselt erinevate kanalite kaudu. Näiteks maakonnalehte loeb teatud osa inimestest, paljude

noorte tähelepanu on aga keskendunud hoopis sotsiaalsele meediale.

meediasuhtluse saavutamiseks on oluline paika panna üht-

sed põhimõtted, et ajakirjanikega suhtlemine toimuks koordineeritult ja

läbimõeldult.

Miks on kasulik tunda ajakirjanike töö iseärasusi?

Milliseid meediakanaleid kasutada nt gümnaasiuminoorteni jõudmiseks?

Meediakajastust kui infoallikat saab kasutada ka õppeasutuse töötajate ja õpilaste informeerimiseks,

mille näiteks on reeglina artiklitele, uudistele jm kajastustele viitamine otse õppeasutuse kodulehel.

Nt Tartu Kunstikooli veebi avalehel on kohe link „Kunstikool meedias“ (http://www.art.tartu.ee/kun

stikool/?a=page&page=avaleht).

Sarnane lahendus on Pärnumaa Kutsehariduskeskusel, kus esilehel on link „Meie meedias“ http://

www.hariduskeskus.ee/.

38

järjepidevuse ja ülevaatlikkuse mõttes ning

ajakirjanikega koostöösuhete arendamiseks on soovitav, et koolisiseselt

oleks kokku lepitud üks või mitu kõneisikut, kes meediaga suhtlevad ning

ajakirjanduses oma õppeasutust esindavad.

ring ei saa olla kuigi lai – sõltuvalt õppeasutuse suuru-

sest ja tegevusvaldkondadest soovitavalt üks või kaks, vajadusel kaasa-

takse ka teisi. Nii on lihtsam oma tööd teha ka ajakirjanikel. Kõneisiku

valikul on oluline, et tal oleksid sobivad isikuomadused ning vajalikud

teadmised ja oskused ajakirjanikega suhtlemiseks.

Hea, kui valitakse kõneisikuteks inimesed, kes esindavad organisatsiooni võimalikult pikka aega, sest

kuna kõneisikud muutuvad avalikkuse silmis nö kooli „näoks“, oleks nende lahkumine või siirdumine

teise organisatsiooni teatav tagasilöök.

arv ja positsioonid sõltuvad igast koolist endast. Ena-

masti kuuluvad kõneisikute ringi koolijuht või muu vastutaval positsioonil

isik ja kommunikatsioonispetsialist. Selliste teemade puhul, mis otseselt

ei puuduta eespool nimetatud kõneisikuid või ei kuulu kõneisikute ot-

sesesse pädevusvaldkonda, konsulteerib kõneisik oma kooli sees vastava

valdkonna spetsialistiga. Koostöös formuleeritakse kooli nimel vastus, mis

edastatakse ajakirjanikule.

Samas tasub haridusasutustel mõelda ka sellele, et usaldusväärseks kõneisikuks peetakse sageli just nö

„tavalist inimest“, kellega sihtrühma esindajal on palju ühist, kellega ta suudab end samastada ning

kes seega võiks anda vahetult tema jaoks usaldusväärseid soovitusi või hinnanguid. Seega ei pruugi iga

sihtrühma jaoks olla parim kõneisik alati juht, vaid hoopis õpetaja või õpilane. See on ka üks põhjuseid,

miks tuleb tähelepanu pöörata sisekommunikatsioonile – just õpetajad ja õpilased on oma tutvusring-

konna jaoks kõige usaldusväärsemad kõneisikud ja seega nende arvamusel on märki-misväärne mõjujõud.

Kes on organisatsiooni peamisteks kõneisikuteks?

Kuidas sobivad kõneisiku rolli õppeasutuse töötajad või õpilased?

Ajakirjanikud soovivad asutuse juhtkonna kõrval kõneisikutena sageli teisi töötajaid või õpilasi ka-

sutada.

Heaks näiteks on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse toitlustus-teenindusõppe uue praktikabaasi avamine

2010. aasta augustis, kus Pärnu Postimehe ajakirjanik on kõrvuti intervjueerinud nii õppeasutuse

nõukogu esimeest kui ka sama õppeasutuse õpilast.

“Kutsehariduse maine paraneb, Pärnumaa kutsehariduskeskus on täiesti tõsiselt võetav konkurent

gümnaasiumidele,” kinnitas PKHK nõukogu esimees Toomas Kuuda ja soovis koolilt tihenevat koostööd

tööandjate, ettevõtjate ja linnarahvaga.

“Uus maja - seda ei anna vanaga võrrelda, köök ja sisseseade on moodsad,” mainis koka eriala kol-

manda kursuse õpilane Susanne, kes õpingukaaslastega serveeris hoone avamisel külalistele kohvi.

Vt artikkel aadressil http://www.parnupostimees.ee/?id=306229.

40

loob esmase kontakti ajakirjanik või õppeasutus

ise vastavalt kooli puudutavale aktuaalsele teemale, probleemistikule või

küsimusele, mille vastu võiks avalikkusel olla huvi.

kontakti loomiseks võiks enamasti olla soovitatavalt õp-

peasutusepoolne. See võimaldab kommunikatsiooni juhtida ja suunata,

samuti luua sobiv kontekst ja sõnastus. Ka aitab see tagada, et kooli seisu-

kohast oluline info jõuab ajakirjanikuni – ise initsiatiivi üles näitamata ei

pruugi see juhtuda.

on võimalik näidata initsiatiivi meediasuhtluseks

pressiteate, pressikonverentsi, avalike ürituste, ajakirjanikega otsesuht-

luse, arvamusartikli kirjutamise ja ajakirjandusväljaandele pakkumise jms

kaudu.

Kommunikatsioonitegevuste planeerimiseks ja ajastamiseks on soovitav kokku panna kommunikatsiooni-

kalender, mille aktuaalsust kontrollib õppeasutus kord kuus. Kalendris peaksid kajastuma kooli jaoks olu-

lised ja uudisväärtuslikud sündmused (sisseastumine, lõpetamine, koostöölepingud, uued õppevahendid

jne).

eesmärk on meediat teavitada kooli jaoks olulistest sünd-

mustest või uudistest. Pressiteade peab konkreetselt ja ülevaatlikult andma

ajakirjanikule edasi olulise ja asjakohase info. Pressiteadete koostamisel

kasutatakse uudisloole omast tagurpidi pööratud püramiidi mudelit, milles

kõige tähtsam esitatakse teksti alguses.

koosneb enamasti järgmistest osadest:

Võtab sõnumi lühidalt kokku ja tekitab huvi, soovitavalt sisaldab pealkiri aktiivset verbi.

41

Juhtlõik annab lühidalt ja konkreetselt edasi kõige olulisema osa uudisest. Ideaalis peaks juhtlõik

andma vastused küsimustele: kes? mis? mida? kus? miks? millal? kuidas? Oma ülesehituselt ja sisult

peaks juhtlõik olema iseseisev – andma edasi uudise tuuma ka juhul, kui ülejäänud teksti ei loeta.

Juhtlõik ei tohiks olla pikem kui 20 sõna, liiga pikk lõik kaotab oma konkreetsuse ja ülevaatlikkuse.

Tekst ise, milles saate teema põhjalikumalt ja detailsemalt lahti kirjutada. Tsiteerige ka kõneisikute

seisukohti ja selgitusi – tsitaadid annavad pressiteatele näo ja energia ning ühtlasi võimaldavad

ehitada kõneisiku kui autoriteedi ja arvamusliidri positsiooni.

Alustage olulisemast ning keskenduge faktidele, seejärel esitage ajakirjanikule taustainfo.

Pressiteate lõppu märkige selle isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress),

kellele ajakirjanik saab täiendavate küsimuste esitamiseks või intervjuu saamiseks ühendust võtta.

Enamasti on lisainformatsiooni andev inimene kooli kõneisik, ent kui tegu on spetsiifilisema teemaga,

võib lisada ka vastava ala spetsialisti kontakti. Sel juhul tuleks eelnevalt kindlasti veenduda, et see

inimene on nõus meediaga suhtlema ning tunneb kooli sõnumeid ja teemavaldkonda.

Enne pressiteate väljasaatmist kontrolli üle, kas lisainformatsiooni andvad inimesed on valmis meediaga

sel teemal suhtlema ja kättesaadavad pressiteates märgitud kontaktandmete kaudu, näiteks pole mõtet

märkida e-posti aadressi, kui isik sel ajal postkasti jälgida ei saa või lauatelefoninumbrit, kui ta tegelikult

on majast väljas.

Ise meediakontakte initsieerides on kasulik lisaks heale sisule pakkuda ka lisamaterjali. Näiteks võiks

pakkuda ise pilti, võimalusel ka videot. Parima tulemuse võimaldamiseks on soovitav leida aega ja

vahendeid, et ise illustreerida oma kommunikatsiooni.

Kontrollige, et teie fotod oleksid trükikõlblikud. Kõige lihtsam ja kiirem on seda tuvastada faili suuruse

alusel – enamasti saab ajaleht trükkida ära foto, mille suurus jpg-formaadis algab 300kb-st. Mida suurem

failisuurus, seda kõrgem on tõenäoliselt resolutsioon ning seda parema kvaliteediga ja suuremalt saab

ajaleht selle avaldada või televisioon näidata. Kui fotosid on palju või failid on suured, on mõistlik valida

välja 1-2 paremat fotot, mille pressiteatele väikeses formaadis lisada. Samad fotod saab koos ülejäänud

42

fotodega üles laadida kõrgresolutsiooniformaadis näiteks ftp-serverisse, kust ajakirjanikud saaksid neid

soovi korral alla laadida. Sel juhul tuleb pressiteates märkida ftp-aadress ning kasutajatunnus ja parool.

Online-portaalid ja sõltuvalt klipi kvaliteedist ka telekanalid saavad edukalt ära kasutada videolõike.

Videofailid on reeglina mahukad, mistõttu on need mõistlik laadida üles ftp-serverisse ning jagada

ajakirjanikega ftp-aadressi. Ajakirjanike seisukohast veelgi lihtsam on, kui laadite oma video näiteks

YouTube keskkonda ning edastate neile lingi, sest sealtkaudu on toimetustel väga hõlbus kopeerida video

„embed“-käsklusega oma portaali.

võite soovi korral lisada ka dokumendina manusesse, et

lihtsustada ajakirjanikel teksti kasutamist – aga kindlasti peab pressiteate

tekst olema ka e-kirja enda nö sisukehas.

Manusesse lisatavad failid peaksid olema võimalikult laialdaselt kasutata-

vas formaadis. Fotod soovitavalt jpg, pdf või mõnes muus üldkasutatavas

formaadis, dokumendid MS Wordi või Acrobat pdf-formaadis.

, et e-kirja maht koos manustega ei ületaks 1MB – siis võib teie

pressiteade hakata ajakirjanike postkaste ummistama ning sellega paha-

meelt põhjustada.

tuleks koostada ja välja saata võimalikult operatiivselt

– eelteavitusena enne sündmust või siis toimumise ajal või järel samal

päeval. See kindlustab, et ajakirjanik saab õigeaegselt uudisest teada ning

saab seda soovi korral kajastada. Pressiteate levitamiseks on sobivaim aeg

reeglina tööpäeva hommikust kuni pärastlõunani – siis on toimetustel pii-

savalt aega reageerida ning soovi korral koguda täiendavat materjali, et

uudist kajastada. Kiireloomuliste ning ootamatute pressiteadete puhul,

näiteks kriisisituatsioonides, on oluline täpsus ja kiirus, loeb iga minut

– siis tuleks pressiteadet levitada kohe esimesel võimalusel, sõltumata

nädalapäevast või kellaajast.

43

võib ka vähemolulisi pressiteateid levitada muudel aegadel – õh-

tupoolikutel või nädalavahetustel, kuid siis tuleb arvestada, et pressiteate

ei pruugi saada soovitud tähelepanu. Muidugi võib juhtuda, et just näda-

lavahetusel, mil uudistevoog on üldjuhul väiksem, saab sõnum rohkem

meediaruumi.

tuleks saata e-posti teel meediakanalitele, eelnevalt

on tarvis olulistest ajakirjanikest ja toimetustest kokku panna e-posti

aadresside list. Kui võimalik, võite saata igale ajakirjanikule või toime-

tusele pressiteate eraldi. Kui meedialistis on aadresse palju ning igaühele

eraldi saatmine osutuks äärmiselt ajamahukaks, võite saata pressiteate

kõigile korraga.

Võimalus on meiliaadressid sisestada meiliprogrammis ka pimekoopia (Bcc) väljale, mis otseselt ei rõhu-

ta, et sama teade on korraga läinud paljudele aadressidele.

pealkiri kopeerige kirja teemavälja (subject), nii et aja-

kirjanikud teaksid kohe, kui e-kiri nende postkasti jõuab, mis uudisega on

tegemist ning teie pressiteade ei jää tähelepanuta.

pressiteate väljasaatmist on soovitatav jälgida, kas toimetused

on selle vastu huvi tundnud, uudisena avaldanud – ning kas pressiteadet

on õigesti tõlgendatud ja kasutatud. Online-portaalid avaldavad uudised

suhteliselt operatiivselt ning tasub jälgida, kas avaldatud uudises on kõik

korrektne. Kui leiate mõne vea või probleemi, helistage või saatke toime-

tusele e-kiri ning juhtige nende tähelepanu. Paljud ajalehed, raadio- ja

teleuudised kasutavad oma online-portaalides avaldatud uudiseid hiljem

ka ise, mistõttu on kasulik kõik ebatäpsused kiiresti parandada.

juhtub, et teie pressiteadet ei avaldata, aga ise tunnete, et sellel oli

suur uudisväärtust, võite toimetusse helistada ja küsida, kas pressiteade

jõudis ikka kohale. Mõnikord võib arvuti sorteerida teie kirja rämpskirjade

kausta, mõnikord võib lihtsalt kiri kahe silma vahele jääda. Siis on alati

hea üle helistada, et veenduda, et pressiteade on ikka kohale jõudnud.

Vajadusel saate veel toimetusele telefonis selgitada, miks see pressiteade

teie jaoks oluline ja uudisväärtuslik oli.

Millal saata välja asutuse pressiteade, mis vahe on hommikusel ja õhtusel saatmisel?

Kes on pressiteates kõneisikuks?

Kuidas parandada pressiteatel põhinevat meediakajastust?

Mõned näited kutseharidusega seotud pressiteadetest:

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus käivitab oma partneritega suhtlemiseks e-keskkonna http://www.

virupr.ee/e_keskkond.htm

Tartu Kutsehariduskeskus hakkab koolitama matkatreenereid http://www.matkasport.ee/msweb.nsf/

pages/TartuKutsehariduskeskushakkabkoolitamamatkatreenereid?Opendocument&vw=calendar&M=8

&Y=2009

Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove ja Narva Kutseõppekeskuse pressiteade

http://www.nvtc.ee/index.php?page=69&article_id=655&action=article

45

toimumas on suure tähtsusega sündmus või uudis, mille vastu võiks

ajakirjanikel olla piisavalt suur huvi, et pressiteade ei pruugi nende jaoks

ammendav olla, võib kaaluda pressiürituse korraldamist.

on mitmeid erinevaid formaate – levinuimad näiteks

pressikonverents, pressibriifing, ajakirjanikega kohtumine, pressitutvustus

jne. Vastavalt oma uudise loomule saate valida sobivaima formaadi.

on sobiv väga oluliste ja mõjukate uudiste

edastamiseks ning on reeglina ametlikum. Sobilik on panna kõneisikud

istuma laua taha, näoga saali poole, ning ette valmistada ka visuaalne

esitlus, näiteks MS Powerpoint formaadis. Kõneisikute esitlusele järgnevad

avalikus ringis küsimused-vastused ning seejärel üks-ühele intervjuud. Aja-

kirjanikele võib serveerida kohvi ja kergeid suupisteid. Pressikonverentsile

ei peaks aega kuluma enam kui tund, soovitavalt võiks toime tulla veelgi

lühema ajaga – ca 30–45 minutit. On see ju tõsine töötegemise aeg ja koht

nii kooli kõneisikutele, kes esitlevad olulist uudist, kui ka ajakirjanikele,

kes pressikonverentsilt saadud info põhjal panevad kokku uudise ning seda

nõuab toimetus neilt suhteliselt kiiresti – meedias maksab kiirus.

kasutatakse reeglina tundlikemate juhtumite, sh

õnnetuste jt negatiivsete tagajärgedega ürituste puhul, kus käivituvad

kriisikommunikatsiooni juhised. Pressibriifingu peamiseks erinevuseks

teiste pressiüritustega on asjaolu, et ajakirjanikud küsimusi esitada ei saa.

Organisatsiooni juht või keegi teine kokkulepitud kõneisik esitab meedia-

le hetkeseisuga teadaoleva ja avaldamisele lubatava informatsiooni ning

teatab järgmisest pressiga kohtumise korrast ning sellega kokkusaamine

ka piirdub.

kohtumine (kohvijoomine vms) võimaldab ajakir-

janikud veidi vabamas õhkkonnas teemadega üldiselt kurssi viia, lähemalt

arutada ja oma seisukohti tutvustada. Väheoluline pole ka võimalus ajakir-

janikega lähemalt tuttavaks saada ja kontakte luua. Samuti saavad ajakir-

janikud tundma õppida kooli kõneisikuid, mis aitab kaasa sõbralikele ning

avatud suhetele. Sellise kohtumise tulemuseks ei pea alati olema otsene

kajastus, vaid õnnestumiseks tuleks pidada ka seda, kui mõni ajakirjanik

ürituse tulemusel orienteerub teemas paremini ning oskab seda tulevikus

adekvaatsemalt kajastada.

46

on kasulik korraldada siis, kui on esitleda midagi

visuaalset – näiteks uus õppehoone, uus õppeklassisisustus vms. Tutvus-

tusi saab ühendada lühema pressikonverentsiga, pidades esmalt lühidalt

ametliku osa ning seejärel siirdudes ringkäigule.

Millal on põhjust korraldada pressiüritus?

Milles seisneb pressikonverentsi ja pressibriifingu erinevus?

Kutseõppe valdkonnas on pressikonverentse seni vähe ette tulnud, kuid levinud on ajakirjanike kut-

sumine õppehoonete, töökodade jt hoonete avamisele ning muudele üritustele.

Näitena võib tuua Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve õppehoone avamise:

http://www.ttk.ee/yldinfo/29079/kohtla-jarve-renoveeritud-koolimaja-avamine/

Kutsehariduse teemalise pressikonverentsi kutse võib näiteks tuua Haridus- ja Teadusministeeriumi

veebilehelt: http://www.hm.ee/index.php?046175

48

pressiüritused jne kõrval on olulisel kohal ka ot-

sekontaktid ajakirjanikega: meediapäringutele vastamine, väljaannetele

arvamuslugude kirjutamine või teemade väljapakkumine ajakirjanikule.

initsiatiiv kontakti saamiseks tuleb ajakirjanikult, läheneb ta konkreet-

sete küsimustega või ettepanekuga loo kirjutamiseks teataval teemal.

saab reeglina õppeasutusega esmase kontakti loomiseks

kontaktandmed kooli kodulehelt, interneti otsingumootoritest või in-

fotelefonidelt. Sel juhul võtab ajakirjanik kontakti kõige tõenäolisemalt

kooli üldise e-posti aadressi või kooli üldtelefoninumbri kaudu, pöördub

koolijuhi poole e-posti või telefoni teel või võtab ühendust kommuni-

katsioonispetsialistiga.

ajakirjanik külastab õppeasutuse kodulehte, võib ta sealt leida ka

töötajate nimekirja koos telefoninumbrite ja e-posti aadressidega. Seetõt-

tu on võimalik, et ajakirjanik valib kontakti võtmiseks nimistust töötaja,

kelle vastutusalasse võiks tema küsimusele vastamine kõige tõenäolise-

malt kuuluda. Kui tegemist ei ole kõneisikuga, peaks töötaja andma ajakir-

janikule kokkulepitud kõneisiku kontaktid ning paluma ajakirjanikul tema

poole pöörduda. Soovitavalt võiks kohe informeerida kõneisikuid ajakir-

janiku huvist. Selleks tuleks ajakirjanikult võimalikult palju infot saada

tema huvi kohta.

sellest, kuidas ajakirjanik kooli esindajaga kontakti saab,

on esimeses järjekorras oluline küsida ajakirjanikult järgmist:

• ajakirjaniku nimi, kontaktandmed, meediakanali nimetus;

• teema, miks ühendust võetakse;

• võimalusel ja vajadusel täpsustada konkreetsed küsimused;

• millises kontekstis ja kuidas on plaanis infot kasutada;

• kui kiire on vastamisega ehk mis ajaks oodatakse koolipoolset kommen-

taari.

tuleb ajakirjanikule kinnitada, et tegelete selle teemaga ja

võtate kindlasti ise ühendust. Saadud info tuleks nii kiiresti kui võimalik

edastada kõneisikule. Üldjuhul tuleb hoiduda küsimustele kohe vastamast.

49

Isegi, kui ajakirjanik väidab, et on asjaga väga kiire, tuleb võtta aega, et

teema rahulikult läbi mõelda ja vastus formuleerida.

juhul, kui ajakirjanik on varem õppeasutusest kirjutanud või on

tal tekkinud muul moel kontakt kooli kõneisiku või mõne töötajaga, võib

juhtuda, et ta võtab otse ühendust vastava inimesega kas siis telefoni teel

või e-posti vahendusel.

hõlbustamiseks ning tagamaks, et päring jõuab õige isikuni

ning õigeaegselt, tuleks hoolitseda selle eest, et kõneisikute kontaktid

oleksid kindlasti kooli kodulehel märgitud, soovitavalt eraldi tähisega

„Pressikontaktid“, „Meediasuhted“ vms. Veenduge, et kontaktid ka toimi-

vad – lauatelefonile oleks keegi vastamas ning kontorist väljas viibimise

ajal oleks e-postil sisse lülitatud automaatvastus koos asendaja kontakti-

dega või alternatiivsete kontaktidega.

tuleb arvestada, et meedia lähtub oma arusaamise kujundamises sageli esmasest allikast, kes teda

olukorrast informeerib – tihti kujundab esmaallikas meedia jaoks tõe. Kes viimasena räägib, võib jääda

varju. Seetõttu on oluline näidata ise initsiatiivi ning meediapäringute puhul vastata võimalikult kiiresti.

Nii ajakirjaniku küsimustele vastamise, intervjuu kui ka muude kajastustüüpide puhul on oluline paluda

ajakirjanikult võimalust lugu eelnevalt näha. Seda tuleb paluda enne, kui antakse vastused – vastasel

juhul pole ajakirjanikul eetilist kohustust ega ka põhjust seda lubada. Võimalus lugu enne avaldamist

näha võimaldab veenduda, kas ajakirjanik on õigesti mõistnud intervjuul käsitletud teemat, intervjueeri-

tava antud vastused korrektselt ja konteksti sobivalt kirja pannud ning faktid on paigas. Vajadusel

saab intervjueeritav sel juhul ka omapoolseid parandus- või olulisemaid täiendusettepanekuid teha, et

artiklisse jõuaks täpne ja korrektne informatsioon. Peab arvestama ka sellega, et ajakirjanik võib ülevaa-

tamiseks saata ainult intervjueeritavat puudutava osa.

päringule tuleks võimalusel vastata kirjalikult, kuigi

ajakirjanikud ise eelistavad sageli just suulist intervjuud. Kirjalik vasta-

mine võimaldab siiski rahulikult vastused läbi mõelda ja sobivalt sõnasta-

da, lähtudes sellest, milliseid sõnumeid õppeasutus soovib meediale ja

selle kaudu ka laiemale avalikkusele edastada. Vajadusel saab ning jõuab

konsulteerida kolleegidega maja seest. Samuti aitab kirjalik vastamine

50

vähendada võimalust, et ajakirjanik mõistab ja tõlgendab vastust valesti

ning edastab selle moondunud kujul ka artiklis.

intervjuus on oht rääkida soovitust rohkem ning mitte nii

läbimõeldud sõnastuses, ajakirjanik võib seeläbi saada värvikamaid, „elusa-

maid“ tsitaate ning lugu tuleb atraktiivsem. Suulise intervjuu kasuks ot-

sustades on soovitav seda teha ajakirjanikuga kohtudes. Telefoniintervjuud

jäävad enamasti liiga põgusaks ja hüplikuks ning nende puhul on risk tee-

ma pealiskaudseks käsitlemiseks ja vastuste valestitõlgendamiseks suurem.

See ei kehti raadiointervjuude puhul, kus telefoniintervjuud on juba lo-

gistilistel põhjustel väga levinud (ei ole ju intervjueeritaval alati võimalik

stuudiosse kohale minna) ning näiteks otseintervjuude puhul saate olla

kindel, et teie vastused jõuavad kuulajateni täismahus. Kui olete kokku

leppinud otseintervjuu, siis paluge ajakirjanikult eelnevalt infot, millised

teemavaldkonnad ja võimalusel ka konkreetsed küsimused intervjuus käsit-

lusele tulevad. Nii saate intervjuuks paremini ette valmistuda.

päringule vastamisel tuleks läbida järgmised rutiinid:

• mõelda läbi teema, mida ajakirjanik käsitleda tahab;

• sõnastada 2–3 põhisõnumit, mida õppeasutus sel teemal meedias

edastada soovib;

• vajadusel otsida täiendavat infot või konsulteerida teiste spetsialis-

tidega;

• formuleerida konkreetsed vastused;

• edastada vastused kokkulepitud ajaks ajakirjanikule.

vastuse saatmise järel on kasulik teha järelkontakt

– helistada ajakirjanikule ning informeerida teda vastuste saatmisest ning

küsida üle, kas vastused on temani jõudnud. See võimaldab juhtida ajakir-

janiku tähelepanu info laekumisele ning tagab kindlustunde, et ajakirjanik

on vastused kindlasti kätte saanud.

Kui viimased meediakajastused on teemal, mis võivad haakuda kutsehariduse või õppeasutusega, tasub

olla valmis meediahuvi tekkimiseks ning valmistada selleks juba aegsasti ette.

Kuidas käituda ajakirjaniku päringu korral?

Mis vahe on suulisel ja kirjalikul vastamisel meediapäringule, kumba eelistada?

Millal saab paluda ajakirjanikult oma kommentaarid artiklis enne ilmumist üle vaadata?

Ajakirjanikuga suhtlemise juhised on reeglina kirjas organisatsioonide sisereeglites, tavades või mee-

diasuhtluse juhendites. Käesoleval juhul on kutseõppeasutuste vastavaks abivahendiks just kõnealune

käsiraamat, mis annab mitmeid praktilisi juhiseid käitumiseks ajakirjaniku päringu korral.

52

oma seisukohad võimalikult selgelt, kokkuvõtlikult ja aru-

saadavalt. Mõelge läbi kõik oma argumendid ning ajakirjaniku võimalikud

küsimused või konkurentide võimalikud vastuargumendid. Kui on oodata

ründavaid küsimusi, mõelge, kuidas neile vastata.

esitama oma sõnumit; kui vähegi võimalik, püüdke aja-

kirjaniku küsimustele vastates sisse tuua ka enda põhisõnumid.

kohtumise eel, eriti kui on oodata pikemat in-

tervjuud või keerulisemaid küsimusi, võtke endale keskendumisaega (nt

10-15 minutit), et mõelda veelkord läbi käsitlusele tulevad teemad ja

põhisõnumid.

kohtudes või ka pildistamisel meediaväljaande

jaoks pöörake tähelepanu oma välimusele (korrektne riietus); võimalusel

jälgige, et oleks esindatud kooliga seotud sümboolika.

alati positiivne hoiak ajakirjaniku suhtes. Kui kohtute ajakir-

janikuga, kuulake teda aktiivselt – vaadake talle silma, nõjatuge ettepoole,

olge huvitatud: püüdke rääkida rõhutatumalt ja aeglasemalt kui tavavest-

luses. Olge avatud ning väljendage oma seisukohti, aga just niipalju, kui

on tingimata vajalik oma sõnumi edastamiseks. Ei tasu unustada, et aja-

kirjaniku eesmärk on kirjutada müüv lugu.

hoolikalt küsimust. Kui küsimus jääb arusaama-

tuks või ebaselgeks, paluge ajakirjanikul seda korrata või täpsustada; va-

jadusel esitage vastuküsimus.

peaks olema pigem lühike, üheselt arusaadav ja konkreetne.

Infot ei tohi olla liiga palju, kuid see võiks olla võimalikult mitmekülgne.

Näiteks: ajakirjanikule ei pea avaldama ebaolulisi detaile nagu katuse värv

või võimla akende arv, samas on hea, kui antakse mitmekülgset infot ra-

hastaja ja projekti kohta (millal, miks, kuidas, kes teostas, mis võimalused

53

ja millised on tulevikusuunad). Tähtis on, et ajakirjanik saaks kiiresti eris-

tada olulist vähemolulisest.

tuleks peamisest – põhisõnumist - ning seejärel liikuda eda-

si detailidele. Vajadusel võib juurde tuua illustreerivaid näiteid. Esitatav

info, detailid ja näited tuleks valida hoolikalt, et need oleks olukorra kirjel-

damiseks parimad.

suheldes on oluline korrektne keelekasutus (hea

emakeeleoskus). Kindlasti ei tohi kaasa minna provokatsioonidega, eba-

korrektse kõnepruugiga (släng, poliitiliselt ebakorrektsed väljendid, vene

keele laensõnu, mis on ebasündsad, kuid eesti keeles on omandanud hoopis

teise ehk leebema tähenduse jne). Nii kõnes kui ka kirjas tuleks kasutada

täislauseid ning hoiduda ühesõnalistest vastustest, et vältida arusaama-

tusi ja möödarääkimisi. Nii saab ka ajakirjanik panna vastuse kirja võima-

likult lähedaselt kooli originaalsõnumitele.

samuti meediatarbijad ei pruugi olla kõnealusel teemal

eksperdid, seetõttu peaks erialast terminoloogiat kasutama vähe; iga kasu-

tatud termini peaks võimalikult arusaadavalt lahti seletama.

intervjueerija resümeerib või üldistab teie vastust, jälgige, et seda

tehtaks korrektselt. Kõik valetõlgendused ja väärarusaamad tuleb ümber

lükata enne järgmisele küsimusele vastamist.

te ei tea küsimusele vastust, tunnistage seda ausalt ning lubage vas-

tus kiirelt otsida ja see ajakirjanikule edastada. Kui te ei ole oma vastuses

kindel, hoiduge oletustest. Samuti vältige vastamist hüpoteetilistele küsi-

mustele.

konfidentsiaalse info avalikustamist. Et ära hoida ebatäpset

või valel infol põhinevat kajastust, võib vajadusel teema sisu ja tausta

ajakirjanikule siiski valgustada, ent eelnevalt kokku leppides, et seda ei

avaldata.

pärast kontakti lõppu ajakirjanikuga meenub veel midagi, mida oleks käsitletud teema raames

oluline mainida, või kui olete lubanud ajakirjanikule lisainfot saata, tehke seda nii kiiresti kui või-

malik.

54

ajakirjanikuga on kokku lepitud, et õppeasutuse esindajal on võimalik looga enne trükkiminekut

tutvuda, tuleks täpsustada, millal ja millisele e-posti aadressile ajakirjanik teksti saadab ning mis

ajaks hiljemalt ta kooli esindaja kommentaare või täiendusi ootab. Sellest tähtajast tuleks kindlasti

ka kinni pidada.

ajakirjanikuga suheldi kirjalikult, võiks veidi pärast suhtlemist helistada ajakirjaniku tele-

foninumbril, informeerida teda vastuste või täienduste saatmisest, küsida, kas vastused on temani

jõudnud ning kas saadetud info oli arusaadav ja ammendav.

suhtlemisel peab arvestama, et kiirus ja operatiivsus on äärmiselt olulised. Ajakir-

janikule on toimetuses seatud kindlad tähtajad, mida ta ületada ei saa ega tohi. Kui info ei jõua

ajakirjanikuni vajalikuks ajaks, võib lugu minna trükki ilma koolipoolsete kommentaarideta (sel juhul

märgitakse loos tavaliselt, et kooli esindajatelt ei õnnestunud kommentaari saada). See on negatiivne

kahel põhjusel –kooli seisukohad jäävad artiklis esitamata ja kajastus väga ühepoolseks ning lugejale

võib jääda mulje, et kool ei soovinudki kommenteerida või tahab midagi varjata.

Enamiku päevalehtede toimetustes annab ajakirjanik loo toimetajale üle ca kella 17–18 paiku ning

lahkub toimetusest. Kui te ei ole selleks ajaks jõudnud oma kommentaari anda, siis pärast seda ei ole

ajakirjanikul sellega enam midagi peale hakata. Seetõttu on äärmiselt oluline kinni pidada mõistlikest

tähtaegadest, mida ajakirjanik esitab.

võtab ühendust kooli üldtelefonil ning küsib mingisu-

guse konkreetse teema kohta. Telefonile vastab sekretär ning annab mee-

diasuhtluse eest vastutava isiku kontaktandmed. Teine võimalus on, et

sekretär küsib ajakirjanikult tema nime, kanali, kontakttelefoni ja e-posti

aadressi, täpsustab teema ja ajakirjanikku huvitavad küsimused ning küsib,

kui kiire on vastusega. Sekretär märgib info üles ning lubab, et ajakir-

janikuga võetakse lubatud ajaks ühendust. Seejärel edastab sekretär info

kohe kõneisiku(te)le. Sarnaselt tuleb käituda ka siis, kui ajakirjanik võtab

ühendust otse mõne kooli töötajaga.

ajakirjanik võtab ühendust kooli üldisel e-posti aadressil ning küsib

mingisuguse konkreetse teema kohta, kajastuvad kirjas tõenäoliselt juba

ajakirjaniku nimi, kanal, e-posti aadress, ilmselt ka telefoninumber ning

konkreetsed küsimused, samuti info selle kohta, mis ajaks vastuseid oo-

55

datakse. Siiski on oluline reageerida ja teavitada ajakirjanikku, et saite

e-kirja kätte ja teemaga tegeletakse.

kes vastutab kooli üldisele e-posti aadressile saadetud kir-

jade eest, saadab ajakirjaniku kirja edasi teabejuhile/avalike suhete juhile.

Teabejuht leiab kõneisikud ning veendub isiklikult (telefoni või e-posti

teel), et kõneisik on ajakirjaniku päringu kätte saanud.

ajakirjanik võtab ühendust otse kõneisikuga, käitub kõneisik samuti

vastavalt eeltoodud juhenditele – võtab ajakirjanikult vajaliku info, teavi-

tab teabejuhti jne.

valmistab ette vastused päringus esitatud küsimustele. Kui

ajakirjanikku huvitav teema ei kuulu kõneisiku pädevusse, konsultee-

rib ta vastava valdkonna eest vastutava spetsialistiga kutseõppeasutuse

sees ning formuleerib saadud info põhjal vastuse. Mõnikord tuleb vastus

kooskõlastada organisatsiooni sees (nt oluliste teemade kooskõlastamine

juhtkonnas).

võib vastused ise ajakirjanikule saata, aga ta võib vastuse

saata ka teabejuhile/avalike suhete juhile (või sekretärile), kes edastab

vastused ajakirjanikule, märkides juurde ka kõneisiku ees- ja perekonna-

nime ning positsiooni. Saatja isik sõltub sellest, kuidas on organisatsioo-

nisiseselt reeglid kokku lepitud.

pärast ajakirjanikule vastamist kontrollib info saatja (sekretär või

kõneisik) telefoni teel üle, kas vastused on ajakirjanikuni jõudnud, kas

saadetud info oli arusaadav ning avaldab valmisolekut vastata tekkida või-

vatele lisaküsimustele.

ja televisiooni puhul võiks eelistada stuudiosse kohaleminekut

telefoniintervjuule. Kui peate siiski andma telefoniintervjuu, eelistage

lauatelefoni mobiiltelefonile ning otsige võimalikult vähese taustamüraga

koht.

meedia puhul võib paluda ajakirjanikult küsimusi kirjalikult

ning võimalusel ka vastata neile kirjalikult, pikemate intervjuude and-

miseks on mõistlikum ajakirjanikuga silmast-silma kohtuda. Kirjutavale

56

meediale antavate intervjuude puhul võib paluda ajakirjanikult lugu enne

trükkiminekut näha, eriti juhul, kui andsite intervjuu telefoni teel. Pidage

meeles, et ajakirjanik võib salvestada iga telefonivestluse teiega, pruuki-

mata sellest teada anda.

ajal võib võtta hetke vastuse formuleerimiseks – kiire vasta-

mine võib teha rohkem kahju kui väike mõttepaus järelemõtlemiseks. Enne

intervjuu algust võib ajakirjanikult küsida, mis on esimene küsimus – nii

saate rahulikult esimese vastuse välja mõelda. Sujuv vastus lisab enese-

kindlust ning aitab viia teid intervjuu meeleolusse.

Kui ajakirjanik esitab mitu küsimust korraga, tuleks üle küsida, mis siis

küsimus täpselt on või paluda küsida üks küsimus korraga. Kui teil on

kõik küsimused meeles, võikski anda vastused vastavalt küsimuste järjekor-

rale („Vastus esimesele küsimusele on...; vastus teisele küsimusele on...“).

Segasele küsimusele ei tohiks vastama hakata – küsige ja täpsustage, mida

intervjueerija mõtleb. Kahtlasena näiva väitega pole mõtet kaasa minna –

küsige, kust ajakirjaniku info pärineb.

Kui esitatud küsimus nõuab „ei“ vastust, ei tasu alati kohe vastata küsimusele eitusega. Selle asemel

võiks kasutada nö jaatavat vastust – alustada positiivselt noodilt enne, kui vastata eitavalt. Näiteks:

„Kui te seda nüüd väitsite, siis nii see küll pole“.

olete jõudnud vastusega lõpuni, ent reporter ootab endiselt või hoiab

mikrofoni teie ees, võite vaikuse lõhkumiseks viisakalt küsida: „vabandust,

kas teil on veel küsimusi?“ See aitab vältida ka ohtu, et räägite liiga palju

või üleliigset.

andmisel tasub vältida liigseid emotsioone, sealhulgas

vihastamist. Samuti tuleb vältida valetamist või vastusest eemale põik-

lemist – eriti teleekraan võimendab seda.

andmise ajal olge teadlik enda ümber toimuvast –

lähedal asuvatest isikutest, objektidest ja läbiviidavatest tegevustest. In-

tervjuu puhul võite ise välja pakkuda sobivaid taustakohti – eriti sobiv on

see näiteks siis, kui soovite või on vaja, et taustal pääseks kaadrisse kooli

või toetajate logo, mõni konkreetne objekt või tegevus (näiteks õppetöö

uues moodsa tehnikaga klassis) vms. Pöörake tähelepanu oma taustale ka

57

ajal, kui teile tundub, et kaamera ei käi, ning oma tegevustele kogu ajakir-

janikuga koosveedetud aja – tehnika võimaldab teleoperaatoril suhteliselt

märkamatult salvestada pilti, sealhulgas pikalt distantsilt, suurendada do-

kumentidelt teksti jne.

andes tasub esmalt küsida, mis plaanis filmitak-

se – kui operaator võtab rohkem suurt plaani, võib rääkides vabamalt

žestikuleerida. Muul juhul tasub žestikuleerimist võimalikult palju kontrol-

lida – rikkalik žestikuleerimine kipub vähendab usutavust. Ise mikrofonist

kinni haarata ei tasu – mikrofoni hoidmine on reporteri töö.

püüavad ajakirjanikud käsitleda teemasid objektiivselt ja

adekvaatselt ning kooskõlas Eesti ajakirjanduseetika koodeksiga.

eksisteerib Pressinõukogu, mis on ajakirjanduse eneseregu-

latsiooni organ, mille eesmärk on lahendada kaebusi, mis laekuvad luge-

jatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta, ning sellega on ühinenud

lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmetele Delfi, Rahvusringhääling, Kanal 2 ja

TV3. Eesti ajakirjanduseetika koodeksiga saate tutvuda siin: http://www.

eall.ee/eetikakoodeks.html.

teile siiski tundub, et kanal on käsitlenud teemat ebaadekvaatselt

või erapoolikult, ei ole küsinud kooli kommentaari juhul, kui oleks pida-

nud, on esitanud ebaõigeid fakte või eksinud ajakirjanduseetika koodeksi

mõnes muus osas, on võimalusi enda kaitsmiseks.

süvenege põhjalikult kajastuse sisusse, mis teile muret teeb,

ning analüüsige peamisi punkte, kus ajakirjanik on teie meelest eksinud.

Kui meediakajastuses on väga tõsised eksimused, koostage vastulause,

milles lükkate konkreetselt ja faktipõhiselt ümber valed väited. Täiendavalt

võib lisada ka lühikese omapoolse kommentaari. Saatke vastulause toime-

tusele koos palvega see esimesel võimalusel avaldada. Vastulause koosta-

mise ja saatmisega ei ole kasulik pikalt oodata – seda võiks teha juba

avaldamise päeval või sellele järgneval päeval. Nii on toimetusel suuremad

võimalused selle kiiremaks avaldamiseks ja te jõuate auditooriumini või-

malikult kiiresti pärast eksitava info ilmumist.

58

põhjendatud vastulause ka avaldatakse – seda näeb ette hea

ajakirjandustava. Eesti Rahvusringhäälingul on selleks ka seaduslik kohus-

tus. Toimetusel ei pruugi olla võimalusi vastulause koheseks avaldamiseks,

arvestada tasub mõistliku reageerimisajaga. Kui toimetus keeldub vastu-

lause avaldamisest, võite pöörduda Pressinõukogu poole.

kohustuvad avaldama Pressinõukogu tauniva otsuse muut-

mata kujul ilma toimetuse kommentaarideta. Ringhäälingujaamad kohus-

tuvad avaldama Pressinõukogu tauniva otsuse eetris. Pressinõukogu kõik

otsused avaldatakse Internetis Eesti Ajalehtede Liidu koduleheküljel www.

eall.ee.

Kelle poole pöörduda probleemide korral meediasuhtluses?

Millal esitada meediale / ajakirjanikule vastulause?

Mis peab vastulauses kindlasti sisalduma?

Eesti Ajalehtede Liidu veebilehelt võib näitena leida mitmeid Pressinõukogu otsuseid, kus ajakirjan-

dusväljaanne on rikkunud head ajakirjandustava, nt 23.09.2010 ilmunud Postimehe artikli kohta, vt

http://www.eall.ee/pressinoukogu/kaebused/314.html.

Kõnealune pressinõukogu 18.11.2010 otsus ilmus nädal aega hiljem vabandusena ka Postimehe veer-

gudel pealkirjaga „Postimees rikkus head ajakirjandustava“

60

esinemise puhul – olgu see kõne kooliperele, intervjuu ajakir-

janikule vm – on oluline lähtuda sündmusest/teemast, auditooriumist ja

esinemise eesmärgist.

avaliku esinemise edukus sõltub suuresti heast ettevalmistusest.

Mõelge oma teema läbi vastavalt järgmistele punktidele:

Iga auditooriumit iseloomustab ühine nimetaja (õppurid, lapsevanemad,

õpetajad, ajakirjanikud, haridusametnikud jne), millele saab sõnavõtu

koostamisel tugineda. Valige kontekst lähtuvalt teemast ja auditooriumist,

samuti mõtle, millised väärtused on olulised konkreetsele auditooriumile.

Auditooriumi tundmine ja tunnetamine võimaldab muuta esitatava teksti

elavaks ja emotsionaalseks. Alati aitab positiivne hääletoon.

Enamasti on esinemisele seatud ajaline piir. Sõnastage oma peamised mõt-

ted, mida esitleda soovite, ning püüdke see mahutada ajapiiri sisse. Kui

esinemisaeg on väga limiteeritud, piirduge kõige olulisemaga. Sõnavõtu

kõige tähtsam osa esitage kokkuvõttes, mis jääb auditooriumile mõjuma

ka pärast kõne lõppu.

on oluline hõivata ruum ka tunnetuslikult köites sellega au-

ditooriumi tähelepanu. Veenmisjõud on suurem, kui otsite auditooriumiga

kontakti ja nende tagasisidet:

visuaalselt, saavutades auditooriumiga silmside. Kontakti peaks otsima

võimalikult suure osaga auditooriumist. Kui see on mingil põhjusel kee-

ruline, võib pilgu suunata viimaste ridade suunas. Pilk ei tohiks olla vilav,

samuti ei tohiks silmadega keskenduda vaid ühele konkreetsele inimesele.

Teleintervjuud andes vältige otse kaamerasse vaatamist. Selle asemel suu-

nake pilk intervjueerijale ning suhelge temaga. Kaamerasse vaatamine on

põhjendatud ning kannab välja vaid juhul, kui tahate teha tõsise ja jõulise

avalduse Eesti rahvale või kui on telesild ja suhtlete otsestuudioga.

pausiga. Pausi pidamine pakub auditooriumile võimaluse kuuldu endast

läbi lasta ja esitada küsimusi kohe, kui see soov tekib. Samas saab esineja

pausi ajal kiirelt oma mõtteid korrastada.

61

puhul on olulised artikulatsioon (kuidas suuaparaat

töötab), diktsioon (sõnade selge hääldus algusest lõpuni, nt võrrelge „mi-

tukümmend“ ja „mitukend“), suunatus ning intonatsioon (resonaatorid,

kõla).

Harjutage järgmiseid fraase:

• „Rigoletto“ libreto on libretode libreto

• Three free witches watch three swiss Swatch watches

• Habemeajaja ja jaamaülem jalutasid Mare Väljatagaga Gagarini puiesteel

on avaliku esinemise puhul samuti oluline. Kui esinemine

toimub püstijalu, tasub seista sirgelt, mõlemad jalad tugevalt maas, ent

mitte väga lähestikku; jalad koos seistes on oht hakata kõikuma. Käed

võiks hoida kõrval, intervjuu puhul võib käed asetada ka enda ette. Soovi-

tav ei ole käsi asetada taskusse ega selja taha (mõjub aruandvalt). Kui

esinemine toimub istudes, leidke esmalt mugav istumisviis ning jääge kor-

rektseks. Kaamera suhtes võiks asetuda otse, ent vaadata otsa intervjueeri-

jale. Reeglina oskab kogenud intervjueerija teid ise kaamera ette sobivalt

seada.

Mida jälgida avaliku esinemise ettevalmistamisel?

Miks on oluline tunda auditooriumi, kelle ees esined?

Nii häid kui ka halbu esinemisi võib suures koguses leida You Tube’i vahendusel. Samas on alati hu-

vitav jälgida maailmatasemel tippesinejate ülesastumisi. Viimaste sekka kuuluvad kindlasti Ameerika

Ühendriikide presidendid, kes läbivad kõrgeimal tasemel avaliku esinemise koolituse. Näitena võib

tuua USA presidendi Barack Obama haridusteemalise esinemise Wakefield High School’i õpilastele:

http://www.youtube.com/watch?v=-uWxdTxBi2g

63

võib käsitleda ükskõik millist olukorda, kus esineb

otsene oht kutseõppeasutuse sihtrühmade elule, tervisele või heaolule või

imagoloogiline oht kutseõppeasutuse või pakutavate teenuste mainele või

huvidele. Igal juhul on tegemist äärmiselt delikaatse ja suurt tähelepanu

nõudva situatsiooniga, mille välist tulemust mõjutab oluliselt käitumine ja

kommunikatsioon.

kriisiolukorrad kutseõppeasutuses:

• Õpilase või õpetaja surm (õnnetus, haigus, suitsiid, mõrv)

• Õnnetus õpilasega (nt ekskursioonil)

• Suitsiidikatse

• Tulekahju, plahvatus, varingud, vandalism

• Ähvardamine, vägivald, terror (koolitulistamine)

• Liiklusõnnetus (nt koolibussiga)

• Lapse kadumine

• Pedofiiliajuhtum

• Pommiähvardus

• Haiguspuhang, toidumürgitud või muu paljusid puudutav oht tervisele

• Mahukas infoleke (nt õpilaste andmed vms) jne.

juhid vastutavad suure hulga inimeste eest

ja ees – õpilased, lapsevanemad, õpetajad, samuti meedia, avalikkus, ko-

halik omavalitsus ja riik. Vastutuse edukaks kandmiseks ja kriisiolukor-

ras adekvaatseimaks käitumiseks on kasulik eelnevalt läbi mõelda ja kaar-

distada võimalikud kriisiolukorrad oma õppeasutuses ning käitumisviisid

nendega toime tulekuks. Äärmiselt oluline on jagada mõtteid ja analüüsi

tulemusi ka kolleegidega – kutsuge kokku valdkondade eest vastutavad

inimesed, pidage nendega nõu ning leppige kokku tegevusjuhistes võima-

liku kriisiolukorra puhul. Sel juhul on kriisi realiseerumise puhul vajalikud

isikud tegevusplaaniga juba kursis ning saate efektiivselt töötada kriisi

lahendamise nimel.

nimetatakse kommunikatsiooni

organisatsiooni ja tema sihtrühmade vahel enne kriisi (mudelite loomine,

mis aitavad kriisiolukorras käituda), kriisi ajal ja pärast kriisi (konkreetne

64

tegutsemine kriisiolukorras). Kriisikommunikatsioon peab olema läbi-

mõeldud ja plaanipärane, informeerimine operatiivne ja informatsioon

selge, aus ja hoolivust väljendav.

võimalikult väikeste kahjudega väljumiseks on

oluline põhjalik ettevalmistus ammu enne kriisi tekkimist. Selle jaoks on

soovitatav läbida järgmised etapid:

läbi võimalikud kriisijuhtumid – juhtumi koosseisud, võimalikud

põhjused ja tulemused. Sealhulgas analüüsige, kas mõni juhtum on just

teie koolis eriliselt tõenäoline lähtuvalt kooli eripäradest või rituaalid-

est. Analüüsige riske ja pidage nõu vastutavate kolleegidega, et nemadki

annaksid omapoolse hinnangu võimalikele kriisijuhtumitele oma valdkon-

nas. Rakendage empaatiavõimet – mõelge läbi, mida konkreetsed olukor-

rad tähendavad ning pange end õpilaste, lapsevanemate, kolleegide rolli.

See aitab paremini mõista, mida konkreetses olukorras tunneksite, mida

ootaksite ja mida tahaksite teada.

kriisimeeskond. Kriisimeeskonna koosseis oleneb koolist

ja kriisi tüübist, ent peaks hõlmama juhtimise ning võimalike kriisiolu-

kordadega otseselt seotud inimesi. Võimalikke kriisimeeskonna liikmeid:

juhtkonna liige/liikmed, kommunikatsioonispetsialist, koolipsühholoog,

kooliarst, kursuse juhendajad

peaks koostama kriisitegevusplaani vastavalt juh-

tumitele. Kuna võimalikke kriisiolukordi on teoreetiliselt lõpmatult ning

reaalsuses on iga kriis unikaalne, võiks keskenduda kriisimeeskonna liik-

mete hinnangul kõige tõenäolisematele juhtumitele kooli eripäradest läh-

tuvalt ning panna paika üldised käitumispõhimõtted peamiste stsenaariu-

mite korral. Kuna kriis on erakorraline, harv ning üldjoontes kiireloomuline,

on kõige olulisem, et kriisiplaan oleks jagatud teadmine kriisimeeskonna

liikmete teadvuses. Kommunikeerige kriisiplaani kolleegidele laiemalt, et

kõik oleksid kriisiplaaniga kursis ning oskaksid vajadusel adekvaatselt rea-

geerida.

65

ennetavalt ohuallikad, kus võimalik. Näiteks, taastage

varinguohtlikud seinad, vaadake üle, kas saab muuta õppetingimusi tur-

valisemaks (puutööklassis või masinaklassis), mängige tõsimeelselt läbi

tulekahjuõppus, viige regulaarselt läbi esmaabiõppusi.

Veenduge, et teil on olemas kõik olulisemad kontaktandmed (kolleegid, lapsevanemad, ajakirjanikud).

Dubleerige neid andmeid, et teil oleks ligipääs ka juhul, kui ei pääse sisse kooliruumidesse või ei saa

kasutada mobiiltelefoni.

kriisiolukord on tekkinud, püüdke säilitada rahu ja jääda tegevus-

plaani juurde nii palju, kui see olukorra unikaalsust arvestades võimalik on.

tekkimise järel operatiivselt kogunenud kriisireguleerimismees-

kond selgitab välja faktid, täpsustab seotud isikute ringi, täpsustab häda-

olukorra raskusastme, määratleb võimalikud ohud sihtrühmadele ja orga-

nisatsioonile, paneb paika kriisiolukorra võimalikud stsenaariumid, paneb

paika tegevuskava, lepib kokku teavitamise korra, määrab kõneisiku(d).

olukorda kommunikatsiooni abil. Esimesest sõnumist

sõltub usaldusväärsuse saavutamine. Sõnum kõigile sihtrühmadele peaks

sisaldama hädaolukorra või kriisi olemust: mis, kus, millal, miks, kes ja

kuidas. Sõnum peab olema empaatiline (õppeasutus hoolib inimestest ja

sellest, mis juhtus, ning teeb kõik, et tagajärgi likvideerida ja parandada).

piisavalt faktipõhist infot, kui teie infot ei anna, siis info levib

ikka, aga teiste isikute poolt, kes võivad anda kontrollimatu sisu ja tonaal-

susega infot. Hoiduge igasugustest spekulatsioonidest, õppeasutus võib

sõnumites võtta endale vastutuse, kuid ei tohi süüdistada kedagi teist,

juhul, kui on tegu väiksemagi spekulatsiooniga.

on kõige tähtsam. Jagage esmatähelepanu inimestele, kes

said kannatada või oleksid võinud kannatada saada, ja nende lähedastele.

adekvaatselt oma ressursse ja vajadusel kaasake abi – jagage

vastutust kolleegidega ja delegeerige või tooge abi väljastpoolt kooli.

66

jooksvalt ja regulaarsete intervallide järel kokkuvõtlikke analüüse

ja järeldusi.

puhul hinnatakse nii õppeasutuse käitumist kui suhtlemist. Krii-

siolukorra efektiivne ja adekvaatne haldamine ja kommunikatsioon võib

aidata organisatsiooni üldist renomeed tõsta.

kui kool pani lapsed tehniliste probleemidega bussi, antakse

hinnang sellele, kas kool oleks pidanud bussi paremini kontrollima või oli

bussifirma süüdi. Samuti hinnatakse, millisel viisil, kui kiiresti jne kooli

esindaja selle kohta infot jagas.

Milleks on vaja käitumisjuhiseid kriisiolukorras?

Kes peaksid kuuluma kriisimeeskonda?

Millele tuleb kriisi tekkimisel keskse teemana tähelepanu pöörata?

Kellele kriisiolukorras esimesena infot jagada?

Kas teie õppeasutuses on kriisiolukorras käitumise juhised olemas?

Kutseõppe valdkonnas on viimastel aastatel enim kõneainet pakkunud 2008. aasta koolitulistamine

Räpina Aianduskoolis. See näitab, et kriisi eest pole kunagi keegi kaitstud, need juhtuvad ikka oota-

matult ja kõige ebasobivamal hetkel.

68

on kriisiolukordade vastu kõrgendatud huvi ning sellega tuleb

kriisiolukorras arvestada. Samuti on oluline meeles pidada, et lisaks laie-

male avalikkusele saavad meediast infot ka otsesed sihtrühmad: õpilased,

lapsevanemad, personal. Kriisi puhul tuleks vältida esmaste sihtrühmade

informeerimist ainult meedia vahendusel – otseteavitus ennekõike.

on ajakirjanikega suheldes oluline ausus, täpsus ja

kiirus. Jagage rollid ja pange paika piirangud ajakirjanikega suhtlemisel.

Kõneisikut samastab avalikkus organisatsiooniga ning teda valides tuleb

arvestada, et ta peab olema informeeritud, oskama end selgesti väljen-

dada, olema kättesaadav kogu kriisi jooksul, olema empaatiline ning soovi-

tavalt organisatsioonis kõrgel positsioonil. Kriisijuhtumi tekkimisel räägib

üldreeglina õppeasutuse nimel koolijuht või kommunikatsioonispetsialist,

et tagada sõnumite ja organisatsiooni usaldusväärsus.

Näiteks, õpilase enesetapu puhul jagab kommentaare ainult direktor. Kui

õnnestub saavutada kokkulepped, võiks delikaatsemates olukordades palu-

da õpetajatel ja õpilastel juhtumit mitte kommenteerida online-kommen-

taariumites, kuna sealne info võib hakata kontrollimatult levima.

korral on meediasuhtluses ka täiendavad ohukohad. Meediat hu-

vitab reeglina hea lugu, mis tähendab, et võimendatakse vürtsikamaid de-

taile ja kogu juhtum saab käsitletud ühepoolselt. Samuti kipub ajakirjanik

juhtumit oma arusaamadest, oma teesidest tulenevalt avama. Sellele lisaks

võib ajakirjanik erinevaid allikaid erineva võimendusega kasutada, mille

tulemusena võib teile oponeeriv kriisi osapool saada suuremat kandepinda

artiklis.

on omane ka süüdlase otsimine, mis tuleb eriti esile kriiside

puhul – kes on ikkagi süüdi? Süüdlase otsimine on ühest küljest inimlik

ja ka ajakirjanik on inimene, ent selline lähenemine viib samuti juhtunu

käsitlemise ühepoolseks ja mitmed olulised aspektid jäävad selle arvelt

käsitlemata.

olulisem on aga kriiside puhul vältida meediasõda. Vaatamata

äsjatoodud ohtudele on kõige halvem, kui nende tekkel minnakse mee-

diat või ajakirjanikku süüdistama, mis reeglina toob kaasa senisest veelgi

negatiivsema tonaalsuse juhtumi kajastamisel.

69

ette kujutada, millist infot ootab ajakirjanik, toimetaja, väl-

jaandja, mida ootab nende auditoorium (mis juhtus, millised on tagajär-

jed jne). Kõneisik, kes kommentaare annab, peab enne ajakirjanikuga

suhtlemist tegema selgeks faktid. Eristage, mis on fakt (nt sein varises

kokku) ja mis on sõnum (nt keegi ei saanud viga / keegi sai viga, mida

võetakse ette). Vältige igasuguseid oletusi ja spekulatsioone (nt enese-

tapu põhjused).

Rääkige aeglasemalt, pigem vähem ja konkreetselt. Ärge unustage, et kõike, mida räägite, võidakse

salvestada ka juhul, kui ajakirjanik sellest ei teavita, ning seda võidakse kasutada avaldamiseks. Väitlust

oponendiga kaamera ees tuleks vältida. Selle asemel on soovitav küsida ajakirjanikult, et too võtaks

teise osapoole küsimused ja esitaks need küsimused klassikalises intervjuuolukorras ise. Kui pole võimalik

oponendiga väitlust kaamera ees vältida, tuleb jääda rahulikuks ja soliidseks.

Olge meediale kättesaadav, aga valige olukord ja aeg, kus saab ajakirjanikule keskenduda ning ei pea

tähelepanu jagama. Vajadusel pakkuge välja aeg, kui saate rääkida – näiteks 20 minuti pärast, ent ärge

lükake kommunikatsiooni väga pikalt edasi.

kriisijuhtumite puhul, mis mõjutavad kellegi isiklik-

ku tragöödiat, võib paluda ajakirjanikult teemat mitte kajastada (eelkõige

enesetapu puhul). Üks võimalus on ettekäändena kasutada andmekaitse-

seadust vms, ent ajakirjanikus võivad need bürokraatlikud põhjendused pi-

gem trotsi tekitada. Seetõttu on parem apelleerida inimlikkusele – paluda

ajakirjanikul mitte põhjustada veelgi enam kannatusi, ning viidata ajakir-

janduseetika koodeksile, mis sätestab, et asjatuid kannatusi põhjustada ei

tohi. Paraku tuleb siiski meeles pidada, et ajakirjanikul ei ole kohustust

seda palvet järgida.

Soovitav on kehtestada kord – kooli territooriumil pildistamine ja filmimine (mitte õppe-eesmärgil) to-

imub ainult direktori või kommunikatsioonispetsialisti juhi loal. Laste pildistamiseks ja filmimiseks on

vaja luba lapsevanemalt, mitte õpetajalt või kooli personalilt. Soovitavalt võiks see luba olla kirjalik.

70

territoorium ei ole avalik ruum otseses mõttes – ajakirjanikul peab

olema kooli esindaja luba kooli territooriumil viibimiseks. Siiski pole alati

kasulik meediat kooli territooriumile sisenemast keelata – ajakirjanikul on

õigus oodata kooli territooriumi välisel alal, näiteks väravate juures, ning

sealt kaudu liikuvatelt õpilastelt või teistelt isikutelt ikka kommentaarid

võtta.

Mille poolest erineb kriisiaegne meediasuhtlus tavapärasest meediasuhtlusest?

Millised ohud on meediaga suhtlemisel kriisiolukorras?

Mida tasub kriisiaegses meediasuhtluses vältida?

Meedia tavapärasemast suuremat huvi kriiside korral näitab ka eelnevalt näiteks toodud Räpina Aian-

duskooli koolitulistamise juhtum.

Nt Postimehe artikkel „Õpetaja kukkus tunnis püssist märki laskma“ (http://www.postimees.

ee/140308/esileht/siseuudised/315919.php) sisaldab ilmekalt eespool kirjeldatud ohte kriisiolukorra

meediasuhtluses ning näitab ajakirjaniku vürtsikat sõnakasutust, rohkeid emotsioone artiklis ning

erinevate osapoolte kriitilist suhtumist juhtunusse.

72

Õppe Arendamise Sihtasutus Innove viib ellu kutsehariduse

populariseerimise programmi eesmärgiga tõsta teadlikkust kutsehariduses

toimuvast ja kutseõppe võimalustest. Selle programmi raames pakub In-

nove koolidele ühiseid turunduskanaleid ja -vahendeid: iga-aastaselt ilmuv

kutseõppevõimalusi tutvustav teatmik „Abiks otsustajale“, (veebiversioon

on aadressil www.rajaleidja.ee/abiksotsustajale), kutsemeistrivõistlused

„Noor Meister”, kutsehariduse uudiskiri, õpilaste loovtööde konkurss oma

eriala ja kooli tutvustamiseks jpm. Igal kool saab loetletud võimalusi ka-

sutada vastavalt oma vajadustele ja visioonile. Lähema info saamiseks tu-

leks pöörduda Innovesse või külastada kodulehte www.innove.ee

73

Innove tellimusel tegi Saar Poll OÜ 2008. aasta sügisel kutsehariduse

maine alase uuringu nimega „Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast

ja kutsehariduse maine aastal 2008”. Uuring on täismahus kättesaadav SA

Innove kodulehel.

selgub, et mida teadlikum on inimene kutsehariduses toi-

muvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kutsekooli astuvat

noort. Inimesed, kes peavad end paremini informeerituks, on saanud roh-

kem teavet just formaalsetest allikatest (koolide kodulehed, ajakirjandus,

teatmikud), kutseharidusega mitte kuigi hästi kursis olevad inimesed saa-

vad peamise info sõpradelt ja tuttavatelt. Uuring näitab, et viie aasta

jooksul on kutsehariduse kohta kõige enam informatsiooni hangitud trü-

kimeediast (50%), pereliikmetelt ja tuttavatelt (50%) ning televisioonist

ja raadiost (37%).

selgus uuringust, hindas ligi pool põhikooli lõpetajatest ja abi-

turientidest oma teadmisi kutseõppevõimalustest ebapiisavaks. Noored

nimetavad peamise informatsiooniallikana õppimisvõimaluste kohta inter-

netti. Konkreetselt abituriendid tõstsid esile ka infomesse, tutvustavaid

üritusi, teatmikke ja voldikuid, mis tähendab, et keskhariduse baasil kut-

seharidust pakkuvad koolid võiksid kanalite valikul panustada ka neisse.

hindavad oma informeeritust kutsehariduse erinevate aspektide

kohta üsna ebapiisavaks. Uuringust selgub, et kõige vähem ollakse kursis

kutseõppeasutuste personali kvalifikatsiooni ning praktikabaaside ja õppe-

ruumide vastavusega tänapäevastele nõuetele. Samas selgub, et küsitletute

arvates aitaks kutsehariduse õppimistingimuste ja taseme parandamiseks

kaasa erialavalikute uuendamine lähtuvalt tööturuprognoosidest (47%),

hariduse kvaliteedi tõstmine (39%) ja praktikavõimaluste avardamine

(27%). Seega võiks koolid oma kommunikatsioonis kasutada sõnumeid,

mis käsitlevad vähetuntud valdkondi ning aitavad tõestada kooli vastavust

nendele kriteeriumitele.

74

Näiteid baassõnumite sihtgrupiti lahti mõtestamisest ja sõnastamisest:

baassõnumite mõtted

Iga laps on andekas. Akadeemiline võimekus on

ainult üks paljudest, kutseõppes aitame noortel

enda ande üles leida ja erinevad anded särama

lüüa.

Praktilised näited silmapaistvamatest või erilis-

test õpilastest ja/või vilistlastest.

Kutseõppes on rõhuasetus praktilisel õppel, ei

tuubita ainult teooriat. On reaalne side töö-

maailmaga ja praktika järel on suur tõenäosus

ka töö leida.

Praktilised näited mõnest erialast.

Andekatel ja huvitatud kutseõppuritel on

eelised samal erialal kõrgkooli astumisel.

Praktilised näited valdkondadest või erialadest,

millel lõpetajad seda võimalust kasutanud on.

Tööjõuvajaduse prognoosid näitavad, et vaja-

duse oskajate tegijate järele kasvab.

Näited praeguse tööjõumudeli ja haridusmudeli

vastuolust.

Kutseõpe on tasuta, lisaks veel erinevad toe-

tused, mis keerulisel ajal on eriti olulised.

Näited toetustest.

Meie koolis on kaasaegsed õppebaasid (ja

õpilaskodu), aga samuti palju võimalusi õppe-

töövälisteks tegemisteks.

Näited.

75

Tulevaste töökohtade vajaduse järgi on

kõrghariduses kavandatud ainult tasuta õp-

pekohad (riiklik koolitustellimus). Majandust-

eadlaste sõnul töötavad juba praegu paljud

kõrgkooli lõpetajad ametikohtadel, mis ei eelda

kõrgharidust.

Näiteks üks perspektiivikas tuleviku tegevusala –

keskkonna valdkond. Kui vaadata, kuidas jagu-

nevad praegused tudengid keskkonnaga seotud

erialadel, siis 80% neist õpib keskkonna spetsia-

listiks (tulevased looduskaitsjad ja vallaamet-

nikud), keskkonna tehnika erialal õpib vaid 9%

valdkonna tudengitest. Veepuhastusjaamu ja

jäätmekäitluskeskusi looduskaitsjad ei projek-

teeri, ei ehita ega ka hoolda. Tööturuvajadu-

sest lähtuvalt peaksid erialade osakaalud olema

vastupidi. Järelikult on juba praegustel tudengi-

tel vaja lõpetamise järel ümber õppida.

Andekatel ja huvitatud kutseõppe läbinutel on

eelised samal erialal kõrgharidusse astumisel.

Praktilised näited valdkondadest või erialadest,

millel lõpetajad seda võimalust kasutanud on.

Kutseõppes on põnev, saad õppida väga erine-

vaid erialasid ja enda erinevaid andeid proovile

panna.

Kutseõppesse tulevad need noored, kes taha-

vad olla iseseisvad ja ise enda valikute eest

vastutada.

Kutseõppes õpitakse tegutsedes, mitte ainult

laua taga istudes. Tööpraktika toimub ette-

võttes, mistõttu saavad kutseõppurid koolist

kaasa realistlikuma maailmapildi.

76

Eakaaslastega võrreldes saavad kutseõppurid

topelt – koos keskharidusega ka ametioskused

ja üldhariduse valinutega ka edumaa tööle

rakendumisel.

Kõrghariduses jätkamisel on kutseõppuritel

tugevam erialane stardipositsioon. Kasvab eri-

alade arv, kus kõrgkooli sisseastumisel eelis-

tatakse kutseõppe läbinuid.

Tööturul on oskustega tegijad hinnatud ja os-

kustöötajate ametikohti on tööturul kõige roh-

kem. See tähendab suuremat valikuvõimalust.

Noorte seas ebapopulaarsetel, kuid ühiskonnas

vajalikel erialadel on tööturul oskustöötajate

puudus. Mis juhtub, kui töökohti on rohkem kui

selle töö oskajaid? Tõuseb palk.

Kutseõpe on tasuta, lisaks erinevad toetused.

Kutseõppes õpitakse tehes, mitte ainult laua

taga istudes. Tööpraktika toimub ettevõttes,

mistõttu saavad kutseõppurid koolist kaasa rea-

listlikuma maailmapildi.

Kutseõppes on võimalik tööpraktikat teha ka

välismaal

Tööjõuvajaduse prognoosid nii Euroopas kui ka

Eestis kõnelevad selget keelt – kõige suurem on

vajadus oskustöötajate ja spetsialistide järele.

Nii oskustöötajate kui ka keskastme spetsialis-

tide kasvulava on kutseõpe.

Registreeritud töötute seas on kõige rohkem

üldkeskharidusega inimesi, mis tähendab, et

pelgalt keskharidusega on tööturul jännijäämise

võimalus kõige tõenäolisem.

77

Tulevaste töökohtade vajaduse järgi on

kõrghariduses kavandatud ainult tasuta õp-

pekohad (riiklik koolitustellimus). Majandus-

teadlaste sõnul töötavad juba praegu paljud

kõrgkooli lõpetajad ametikohtadel, mis ei eelda

kõrgharidust.

Näiteks üks perspektiivikas tuleviku tegevusala –

keskkonna valdkond. Kui vaadata, kuidas jagu-

nevad praegused tudengid keskkonnaga seotud

erialadel, siis 80% neist õpib keskkonna spet-

sialistiks (tulevased looduskaitsjad ja vallaamet-

nikud), keskkonna tehnika erialal õpib vaid 9%

valdkonna tudengitest. Veepuhastusjaamu ja

jäätmekäitluskeskusi looduskaitsjad ei projek-

teeri, ei ehita ega ka hoolda. Tööturuvajadu-

sest lähtuvalt peaksid erialade osakaalud olema

vastupidi. Järelikult on juba praegustel tudengi-

tel vaja lõpetamise järel ümber õppida.

Andekatel ja huvitatud kutseõppe läbinutel on

eelised samal erialal kõrgharidusse astumisel.

Praktilised näited valdkondadest või erialadest,

millel lõpetajad seda võimalust kasutanud on.

Kutseõppes on paindlikud õppevormid, õppida

saab ka töö kõrvalt.

Kutseõpe on tasuta, lisaks erinevad toetused.

Kutseõppurid saavad kooli lõpetamisel teha ta-

suta kutseeksami. Kutsetunnistus annab eelise

tööturul nii Eestis kui ka Euroopas.

Kutseõppekeskuses saad õppida uue ameti või

lihvida olemasolevaid kutseoskusi igas vanuses.

Kutseõppes on paindlikud õppevormid, õppida

saab ka töö kõrvalt.

Kutseõppes on täiskasvanutele tasuta õppimise

võimalused.

Kutseõppes saab valmistuda kutseeksamiks oma

erialal. Kutsetunnistus annab eelise tööturul nii

Eestis kui ka Euroopas.

78

Kutseõppekeskusest tulevad tegijad.

Kutseõpe Eestis on heal tasemel.

Kutseõppest tulevad tasemel spetsialistid.

Kutseõppeasutuses on head õppimisvõima-

lused, kaasaaegsed õppevahendid ja tasemel

metoodika.

sihtgrupp kutsehariduse sõnumite levitamisel on lisaks ini-

mesed, kes tegelevad noorte suunamisega – õpetajad ja kooli tugipersonal

üldhariduskoolis, karjäärispetsialistid ja noorsootöötajad. Nendele siht-

gruppidele saab kasutada nii lapsevanematele kui ka noortele kirjeldatud

sõnumeid.

79

korraldamisel võiks kasutada just neid kanaleid, mida siht-

rühmad on harjunud kasutama. Näiteks koolis, kus õpetajad suhtlevad

palju e-posti teel ja otsivad infot internetist, võiks küsimustiku koostada

elektrooniliselt e-formulari formaadis (internetis on mitmeid tasuta või

soodsaid e-formulari keskkondi), mida õpetajal on lihtne täita ja küsitluse

korraldajal lihtne analüüsida. Koolis, kus õpetajad on harjunud infot saama

paberkujul, ongi parem printida küsitlus paberile ning koguda vastused

näiteks spetsiaalsesse postkasti.

koostamisel võib esitada nii ettemääratud vastusevarianti-

dega küsimusi kui ka avatud küsimusi. Küsitlus võib objektiivsuse huvides

olla anonüümne, nii on vastajad julgemad ja ausamad.

on küsitlusel omad nõrgad kohad. Küsitluses vastatakse vaid esi-

tatud küsimustele, mis tähendab, et midagi olulist võib vastustest välja

jääda. Samuti ei pruugi kõik vastajad end kirjalikult väljendades mugavalt

tunda. Sel juhul võib küsitlusele eelistada või täiendavalt kasutada grupi-

intervjuusid või näost-näkku vestlusi. Vabam formaat võimaldab vahetu-

mat tagasisidet ning annab reeglina ka adekvaatsemaid tulemusi. Parim

lähenemine uuringumeetoditele ongi integreeritud uuring, küsides osade

inimeste arvamust intervjuu vormis, osadelt e-kanalite kaudu, osadelt pa-

beril. Vastavalt sihtrühmale saab mugandada küsimustikus olevaid küsi-

musi ning valida küsitluse läbiviimiseks sobivaima kanali.

planeerides tasub hoolega läbi mõelda, millist infot tegeli-

kult vajate. Sellest lähtuvalt sõnastage konkreetsed küsimused ja piirduge

nendega. Vastasel juhul võite end leida olukorrast, kus teil on hulgaliselt

infot, millega pole midagi peale hakata. Näiteks õpilastelt või sisseastu-

jakandidaatidelt võib küsida, kust nad said infot kooli kohta, sest see

annab väärtuslikke vihjeid kanalite kohta, kust see sihtrühm infot kogub.

Mõelge läbi võimalikud sõlmkohad küsitluses – näiteks pakkudes sisseastu-

jale vastusevariandi „sain infot kooli kohta kodulehelt“, tuleks edasi uu-

rida, kuidas ta kooli kodulehele üldse jõudis. Kõik täpsustused tuleks küsi-

mustikus ette näha ja sinna küsimustena sisse kirjutada.

80

teete küsitlust pikema perioodi vältel, võib juhtuda, et vastused ei

laeku kuigi innukalt, unustatakse vastata või lükatakse edasi. Sel juhul

võiks teha vaheülevaateid küsitluse käigust ja senistest tulemustest. Näi-

teks kuuajase küsitluse puhul võib vahepeal saata kõigile, kes on juba

vastanud ja kellelt vastust veel ootate, infot, näiteks: „praeguseks on vas-

tanud kümme inimest ning põhisõnumid on x, y ja z.“ See paneb inimesi

omavahel arutama ning ärgitab osalema, et ka oma arvamust sekka öelda.

vastamist võib motiveerida ka mängulise elemendiga

– näiteks hääletamisvõimaluse pakkumisega erinevate variantide vahel,

väikeste auhindade väljaloosimisega kõigi vastajate vahel jms.

on sihtrühmadele tagasisidet anda – teavitada konkreet-

selt, mis tulemusi nende antud info andis, milliseid muudatusi selle põhjal

tehti/tehakse, mis on järgmised sammud jne.

81

Eesti ajakirjanduseetika koodeks www.eall.ee/eetikakoodeks.html

Pressinõukogu www.eall.ee/pressinoukogu

Eesti Suhtekorraldajate Liit www.epra.ee

Eesti Reklaamiagentuuride Liit www.eral.ee

Üritusturundusagentuuride Liit www.ytal.ee

Best Marketing turundusuudised http://est.best-marketing.com

Äripäeva eriväljaanne Turunduse TOP (ülevaade Eesti PR, turunduse ja reklaami valdkonnast), ilmub

kord aastas

Noorte Meediaklubi (viib läbi ka iga-aastast võistlust Koolimeedia) www.meediaklubi.ee

Meediaanalüütik Daniel Vaariku meediablogi www.memokraat.ee

Tehnokrati IT-blogi http://tehnokratt.net