KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017filmi.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/05/90000357_2017__EF… · linastusid “Päevad, mis ajasid segadusse” ja “Supilinna salaselts”

KONSOLIDEERITUD

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017

SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017

1

MAJANDUSAASTA ARUANNE

Sihtasutuse nimi: Eesti Filmi Instituut Registrikood: 90000357 Aadress: Uus tn 3, 10111 Tallinn Telefon: +372 6 276 060 Elektronpost: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.filmi.ee Põhitegevusala: Eesti rahvusliku filmikultuuri

säilitamine ja arendamine Majandusaasta algus: 01.01.2017 Majandusaasta lõpp: 31.12.2017 Juhatus: Edith Sepp-Dallas Audiitor: Sergei Tšistjakov/ Assertum Audit OÜ

http://www.filmi.ee/


2

SISUKORD

Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 16 Konsolideeritud bilanss 16 Konsolideeritud tulemiaruanne 17 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 18 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 18 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused 19 Lisa 2 Raha ja pangakontod 21 Lisa 3 Nõuded 21 Lisa 4 Ettemaksed sihtfinantseerimise ja teenuste eest 21 Lisa 5 Varud 21 Lisa 6 Maksunõuded ja -kohustused 22 Lisa 7 Materiaalne põhivara 22 Lisa 8 Muud võlad 23 Lisa 9 Töötasude kohustus 23 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 23 Lisa 11 Toetused ja muud tulud 24 Lisa 12 Tulud ettevõtlusest tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes 24 Lisa 13 Kaubad, materjal ja teenused 25 Lisa 14 Tütarettevõte 25 Lisa 15 Tegevuskulud 26 Lisa 16 Tehingud seotud osapooltega 28 Lisa 17 Emaettevõtte aruanded 29 Lisa 18 Emaettevõtte müügitulu jaotus tegevusalade lõikes 33


3

TEGEVUSARUANNE 2017 Sissejuhatus SA Eesti Filmi Instituudi tegevused jagunesid 2017. aastal kolme suuna vahel – tootmise ja turunduse toetamine ning pärandi haldamine. Tootmisosakonna vastutusalasse kuulus ka välisprojektidele suunatud tagasimakse toetuskava Film Estonia ja suurimaks toetusprogrammiks oli Riigikantselei poolt toetatud EV100 filmiprogramm.Valdkondlik arendustegevus jätkus juhatuse vastutusalas, mille suurimaks projektiks oli 2017. aastal esimest korda toimunud Eesti filmi- ja teleauhindade gala (EFTA). 2017. aastal linastus ametlikus kinolevis 21 uut Eesti filmi, millest 7 mängufilmid (2 ilma EFI tootmistoetuseta) ja 14 dokumentaalfilmid. Lisaks linastusid ka 5 vähemuskaastootmises valminud filmid. 2017. aastal oli kodumaisel filmil 282 421 kinovaatajat (2016 – 347 036 vaatajat) ja kassatulu 1.54 MEUR. Mängufilmidest oli aasta edukaim film "Sangarid", mis kogus 85 306 vaatajat. 2017.a. valminud mängufilm “Svingerid”, mis valmis erarahastusega, kogus kinodes 79 346 vaatajat. Mängufilm “November” kogus 46 701 vaatajat, millele järgnesid “Minu näoga onu” 28 888, “Keti lõpp” 16 470, läbi aegade suurima vaatajate arvuga vähemuskaastootmises valminud mängufilm “Igitee” 10 381 ja dokumentaalfilm “Nõukogude hipid” 2 635 vaatajaga. 2017. aastal esilinastus veel 14 EFI poolt toetatud dokumentaalfilmi, mh „Armastus…“, „Appi, ma vajan armastust“, „Naine ja liustik“, „Lumi punasel lagedal“, „Tule tagasi vabana“, „Damaskus“, “Naine pildil”, “Tuhamäed”, “14 käänet” jt., millele lisandusid ka sarja „Eesti lood“ filmid. 2017. aastal käis kinodes 3,51 miljonit inimest ja kinokülastusi ühe inimese kohta tuli 2,67. Kassatulu oli 19.4 MEUR ja keskmine kinopileti hind oli 5.53 EUR. Esimest korda toimusid Balti filmipäevad, mis leidsid samaaegselt aset Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Riias linastusid “Päevad, mis ajasid segadusse” ja “Supilinna salaselts” ning Vilniuses “Ema”, “Seenelkäik” ja “Mandariinid”. Teised Balti filmipäevad toimuvad 2018. aasta augustis. Mängufilm “November” esilinastus Tribeca filmifestivali raames Ameerika Ühendriikides ja film võitis parima operaatoritöö eest auhinna. Aasta lõpus toimunud ASC galal (Ameerika filmioperaatorite Selts) võitis filmi “November” operaator Mart Taniel Spotlight’i nimelise eriauhinna, mis tunnustab välismaiste filmide saavutusi. Tegemist on seni suurima tunnustusega eesti filmioperaatorile. Karlovy Vary filmifestivali võistlusprogrmmis East of the West esilinastusid mängufilmid “Minu näoga onu” ja “Keti lõpp”. Dokumentaalfilm “Nõukogude hipid” esilinastus San Paolos, Brasiilias ja Ingel Vaikla lühidokumentaalfilm “Rosenberg” esilinastus IDFA’l, Hollandis. Animafilmidest osalesid Annecy’s võistlusprogrammis “Manivald”, “Tühi ruum”, “Penelope” ja vähemuskaastootmises valminud “Amalimbo”. Zagrebi filmifestivali võistlusprogrammis pälvisid auhindu “Manivald” ja “Amalimbo”. Mängufilm “Ema” jõudis kinolevisse Poolas ja “Supilinna salaselts” Saksamaal, Šveitsis, Austrias; “Risttuules” Hollandis ja Hiinas; “Vehkleja” Austraalias, Uus-Meremaal, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Taiwanis, Mehhikos, Hispaanias, Türgis ja Suurbritannias. Fookusprogrammidest toimus Balti fookus Trieste filmifestivali raames toimuval filmiturul When East Meets West (WEMW), kus osales 15 Eesti filmitegijat. Fookused toimusid veel Odessas ja Locarnos.


4

Locarnos olid Balti filmid fookuses programmi First Look raames. Kaks Eesti filmi “Portugal” ja “Seltsimees laps”, mis esilinastuvad 2018.a., võitsid kaks auhinda. Edukalt jätkusid kaks korda aastas toimuvad Eesti filmi pressipäevad, eesmärgiga tutvustada nii valmivaid kui ka tootmises olevaid filme Eesti ajakirjandusele, välisesindustele, levitajatele ja kinodele. Üritusteks valmisid tutvustavad materjalid paberkandjal ja näidati filmide treilereid. 2017. aasta alguses anti välja Eesti filme tutvustav kataloog Estonian Films 2016–2017 ning koostöös Läti ja Leedu filmikeskustega Balti riikide filmilevi ja tootmise statistikat koondav buklett Facts and Figures 2017. Lisaks ilmus kaks numbrit digiajakirja Estonian Film ja üks number aasta lõpus, mis anti välja paberkandjal (lisaks digitaalselt) ning kolm eesti- ja kolm ingliskeelset uudiskirja. 1. Tootmisosakond Mängufilmide stsenaariumi, arenduse ja tootmise toetamine Tootmistoetused eraldati kolmele filmile: "Sandra saab tööd" (rež. Kaupo Kruusiauk, prod. Anneli Ahven, tootja Kopli Kinokompanii), "Rain" (rež. Janno Jürgens, prod. Kristjan Pütsep, tootja Alasti Kino) ja "Klassikokkutulek 2 - pulmad ja matused" (rež. Rene Vilbre, prod. Kristian Taska ja Evelin Penttilä, tootja Taska Film). Tootmise II etapi toetuslepingud sõlmiti filmidele "Sangarid", "Minu näoga onu" ja „Viimased“. Seoses eelarveliste vahendite lõppemisega otsustati mängufilmide 2017. aasta tootmistaotluste kevadine ehk teine voor ära jätta. Aprillis valis EFI koostöös Kultuurkapitaliga viie madalaeelarvelise mängufilmiprojekti hulgast välja kaks toetuse väärilist: "Tuliliilia" (rež. Maria Avdjushko, prod. Aet Laigu, tootja Meteoriit) ja "Rohelised kassid" (rež. Andres Puustusmaa, prod. Katerina Monastyrskaya, tootja Leo Production). Arendustoetuste kevadisse taotlusvooru esitati neli taotlust, kõik taotlused pälvisid ka toetuse: "Nägemist NSVL" (rež. Lauri Randla, prod. Peeter Urbla, tootja Exitfilm), "Läänemere isandad" (rež. Martti Helde, prod. Riina Sildos, tootja Amrion), "Metsavend" (rež. Andrus Tuisk, prod. Marju Lepp, tootja Filmivabrik) ja "Tagurpidi torn" (rež. Jaak Kilmi, prod. Evelin Soosaar-Penttilä, tootja Stellar Film). "Nägemist NSVL" on planeeritud Eesti-Soome koostööfilmina ja "Läänemere isandad" Eesti-Soome-Rootsi-Islandi koostööfilmina. Sügisvooru laekus neli taotlust, toetused eraldati kahele projektile: "O-2" (rež. Margus Paju, prod. Esko Rips, tootja Nafta Films) ja "Antipolis" (rež. Kaspar Jancis ja Aare Toikka, prod. Ivo Felt, tootja Allfilm). Stsenaariumitoetust taotles kevadel seitseteist filmiideed, toetused eraldati kolmele filmile: "Kändy" (sts. Livia Ulman, Andris Feldmanis), "Hotellides (mitte segada!)" (sts. Andres Maimik) ja "Anti-Liibanon" (sts. Lauri Lippmaa). Sügisesse vooru laekus kuusteist taotlust, toetuse pälvis kolm projekti: "Deadline/Jaht" (sts. Age Viks), "Rekonstruktsioon" (sts. Laura Raud) ja "Biwa järve 8 nägu" (sts. Marko Raat). Lühifilmide vooru üldteemaga "Oma ja võõras" esitati kaheksa lühimängufilmi ja kolm lühidokumentaalfilmi taotlust. Toetused eraldati kolmele lühimängufilmile ja ühele lühidokumentaalile: "Omad" (lmf, rež. Marta Pulk, tootja Kinosaurus Film), "Temp" (lmf, rež. Rain Tolk ja Gustaf Boman, tootja Kuukulgur Film), "Reetur" (lmf, rež. Philip Kaat ja Ali Moniri, tootja Meteoriit) ja "Tapa armastus" (df, rež. Riho Västrik, tootja Vesilind). Toetati ka BFMi (Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi) tudengite lühifilmikasseti „Sünnipäev“ tootmist. Dokumentaalfilmide arenduse ja tootmise toetamine 2017. aastal toetati kolmeteistkümne dokumentaalfilmi arendust.


5

Veebruaris toimunud taotlusvooru esitati kaksteist arendustoetuse taotlust. Komisjon otsustas toetust eraldada neljale projektile: Vesilind "Surematu", Ikoon "Vangis ja vabaduses", Allfilm "Rail Baltic" ja Revolver Film "Läinud on jäänud". Augustikuu vooru esitati kuusteist arendustoetuse taotlust. Toetuse pälvis üheksa projekti: Filmivabrik "Teine eestlane", In-Ruum "Vehklejad", Vesilind "Suur soo", Maagiline masin "Kunst ja külm sõda", Film Tower "u.Q.", Q Film "Kellamängumaastikud, spliin ja nostalgia", Amrion "Talsinki lapsed", Rühm Pluss Null "Vaikus on täis muusikat" ja Einmann Video "Naised rindejoonel". 2017. aastal toetati üheksa dokumentaalfilmi tootmist ning kolme dokumentaalfilmi tootmise teist etappi. Veebruari taotlusvooru esitati kaksteist tootmistoetuse taotlust, neist neli said toetust: Gaviafilm "Elukosmos", Filmivabrik "Kirjanikuga voodis", Film Tower "Skype" ja Allfilm "Hipodroom". Augusti taotlusvooru esitati üheksa tootmistoetuse taotlust. Ekspertkomisjon otsustas toetused eraldada viiele projektile: Filmivabrik "Leonhard ja Albert", Taska Film "Fred Jüssi mõttemaastikud", Alasti Kino "Üht kaotust igavesti kandsin", Kinoport Film "Savvusannasümfoonia" ja Baltic Film Production "Viimane reliikvia". Maikuus sõlmiti leping dokumentaalfilmi "Rodeo" II etapi tootmiseks ja detsembris dokumentaalfilmide "Tulevalvajad" ja "Generatsioon €$¥" tootmise jätkamiseks. Koostöös Kultuurkapitali ja ERR-iga valiti välja ja eraldati toetused dokumentaalsarja „Eesti lood“ kaheteistkümnele uuele filmiprojektile ning kuuele portreefilmiprojektile. Animafilmide arenduse ja tootmise toetamine 2017. aastal toetati ühe lühianimafilmi ja kahe täispika animatsiooni arendust ning kaheksa uue lühianimafilmi ja ühe täispika animafilmi tootmist. Lisaks eraldati teise etapi tootmistoetused viiele lühianimafilmile. Talvisesse vooru laekus seitse tootmis- ja kolm arendustaotlust. Tootmistoetused eraldati neljale animafilmile: "Elu24" (rež. Kristjan Holm, tootja Karabana), "Teofrastus" (rež. Sergei Kibus ja Pärtel Tall, tootja Nukufilm), "Briljantsuse demonstratsioon neljas vaatuses" (rež. Morten Tshinakov ja Lucija Mrzljak, tootja Eesti Joonisfilm) ja "Orpheus" (rež. Priit Tender, tootja Eesti Joonisfilm). Arendustoetus eraldati ühele täispikale animafilmile: "Anu ja Sipsik" (rež. Meelis Arulepp ja Karsten Kiilerich, tootja A Film Eesti). Augusti vooru esitati neli arendus- ja kolm tootmistaotlust. Arendustoetused eraldati lühifilmile "Müstikud" (rež. Roland Seer, tootja Fork Film) ja täispikale filmile "Vanamehe film: hull lehm" (rež. Peeter Ritso ja Mikk Mägi, tootja BOP Animation). Tootmistoetused eraldati lühifilmile "Hea laps, kes ei teinud pahandusi" (rež. Rao Heidmets, tootja Nukufilm) ja täispikale filmile "Sipsik" (I etapi tootmistoetus; rež. Meelis Arulepp ja Karsten Kiilerich, tootja A Film Eesti). Tootmise II etapi toetuslepingud sõlmiti viiele filmile: "Maria ja 7 pöialpoissi" (Nukufilm), "Armastusest" (Nukufilm), "Maasikaõgijad" (Eesti Joonisfilm), "Pööriöö" (BOP Animation) ja "Lahti laskmise lugu" (Silmviburlane). Vähemuskaastootmise toetamine Vähemuskaastootmise toetus eraldati ühele mängufilmile: "Mees, kes üllatas kõiki" (rež. Natalia Merkulova ja Aleksei Chupov, Venemaa-Prantsusmaa-Eesti koostöö). Samuti pälvis toetuse kaks vähemuskaastootmises valmivat dokumentaalfilmi: "Love Express" (Poola-Eesti koostöö) ja "Leebed sõdalased" (Leedu-Eesti koostöö). Kreeka-Eesti-Albaania koostöös valmiv nukufilmi "Nõutud mees" sai toetust sügiseses voorus.


6

Tootmise II etapi toetusleping sõlmiti Eesti-Islandi mängufilmiga "Mihkel". Eesti Vabariik 100 filmi- ja teleprojektide toetamine Jätkus Eesti Vabariik 100 filmide tootmine ja toetamine: "Tõde ja õigus" (rež. Tanel Toom, tootja Allfilm), "Võta või jäta" (rež. Liina Triškina-Vanhatalo, tootja Allfilm), "Seltsimees laps" (rež. Moonika Siimets, tootja Amrion), "Eia jõulud Tondikakul" (rež. Anu Aun, tootja Luxfilm) ja "Põrgu Jaan" (rež. Kaur Kokk, tootja Homeless Bob Production), animafilm „Lotte ja kadunud lohed“ (rež. Janno Põldma ja Heiki Ernits, Tootja Eesti Joonisfilm), dokumentaalfilmide kogumik „Juured“ (rež. Nora Särak, Kersti Uibo, Moonika Siimets, Anna Hints, Aljona Surzhikova ja Heilika Pikkov, tootja Silmviburlane) ja loodusfilm „Tuulte tahutud maa“ (rež. Joosep Matjus, tootja Wildkino). Samuti jätkus EV100 raames loodava 10-osalise telesarja „Pank“ tootmine ja toetamine (autorid Eero Epner, Tarmo Jüristo, rež. Marianne Kõrver, Jan Erik Nõgisto, Juhan Ulfsak ja Rainer Sarnet, tootja Itamambuca). Rist- ja transmeedia projektide arenduse toetamine Aasta ainsasse taotlusvooru laekus kaks taotlust, toetust sai projekt "Bekaa kirsipuud" (autorid Rain Rannu, Sander-Kalle Samma, Lauri Lippmaa, tootja Nafta Films). Filmilevi toetused Levitoetus eraldati 3 dokumentaalfilmile, 11 täispikale mängufilmile ja 2 lühifilmide kassetile. Dokumentaalfilmidest toetati filme "Armastus…", "Nõukogude hipid" ja “14 käänet”. Mängufilmidest said levitoetuse mängufilmid "Sangarid", "November", "Minu näoga onu", “Mehetapja / Süütu / Vari", vähemuskaastootmises valminud filmid "Kallis õeke”, "Kala-kala", "Pihtimus", “Igitee”, "Luik" (linastus 2018), madalaeelarveline mängufilm “Rohelised kassid” (kinolevi 2018) ja EFI tootmistoetuseta mängufilm “Keti lõpp”. Lisaks said levitoetust lühifilmide kassetid “Mausoleum. Hirm. Elas kord” ja “Paha lugu” (linastus 2018). Madalaeelarveline mängufilm „Rohelised kassid“ ja EFI toetuseta valminud „Keti lõpp“ said täiendava levitoetuse, et valmistada filmile kirjeldustõlge ja vaegkuuljate subtiitrid. Euroopa väärtfilmi levitoetused eraldati viiele väärtfilmilevitajale: Menufilmid, Must Käsi, Estinfilm, A-One Film Eesti ja BestFilm. Levitoetusi eraldati kokku summas 131 000 eurot. 2. Turundusosakond Tegevused festivalidel ja filmide turundamisel Berliini filmiturul korraldati linastused filmidele "Sangarid", "Teesklejad" ja “November" ja Cannes’i filmiturul korraldati turulinastus filmile „Minu näoga onu“. Cannes’i filmituru programmis Producers Network toimus Eesti fookus, kus tutvustati Eestit võttekohana ja viite produtsenti. Lisaks toimus Cannes`is kolm eriüritust Taani, USA ning Kanada produtsentidega. Koostöös PÖFF-iga ilmus Eesti filmi ja tootmisvõimalusi tutvustav lisaleht The Hollywood Reporter’i vahel. Ilmus ka FilmEstonia tutvustav reklaam Hollywood Reporter’is. Valmis välisturule suunatud trükis, mis tutvustab Eesti produtsente. Cannes’i eriüritused ja trükised olid osaliselt rahastatud EASi loommajanduse projekti EU49200 raames.


7

Trieste filmifestivalil Itaalias toimus Balti fookus When East Meets West programmis, kus osales 15 filmitööstuse esindajat Eestist. Locarno festivali filmitööstuse programmis First Look toimunud Balti fookuses osalenud Eesti filmiprojektid “Portugal” ja “Seltsimees laps” võitsid mõlemad ka mainekad auhinnad. Lisaks toimusid Baltimaade filmitööstuse fookus- ja eriprogrammid ka Odessa (Ukraina), Rügeni ja Lübecki (Saksamaa), Riia (Läti) ja Carli filmifestivalidel (Rootsi). Berliinis toimunud Eesti filmipäevadel korraldati Eesti ja Saksa produtsentide ühisüritus. Annecy animafilmiturul oli Eesti esindatud Nukufilmi ja EFI ühisstendiga. EFI esindaja osales esmakordselt Sheffieldi dokumetaalfilmide festivalil Suurbritannias. Filmitööstusele suunatud üritustest olid Eesti filmiprojektid esindatud ka Baltic Eventil , kus 3 projekti osales kaastootmisturul, Works in Progress programmis 5 projekti ja linastustel 3 filmi. Osalemine filmifestivalidel 2017. aastal valiti Eesti filmid mitmete nimekate festivalide programmidesse ja Eesti filmid võitsid ka mitmeid auhindu. Berliini filmifestivalile eriprogrammi valiti dokumentaalfilm "Protsess - Venemaa riik Oleg Sentsovi vastu”, mis aasta jooksul linastus ka festivalidel Varssavis, Sheffieldis, Krakovis jne. Mängufilmi “November” rahvusvaheline esilinastus toimus Tribeca festivalil New Yorgis ja film valiti ka Karlovy Vary FF põhiprogrammi väljaspool võistlust sektsiooni. 2017.a. osales film ka festivalidel Kanadas, Soomes, Valgevenes, Taanis, Hispaanias ja mujal. Mängufilmide "Keti lõpp" ning "Minu näoga onu" maailmaesilinastused toimusid Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivali "East of the West" programmis. PÖFFi võistlusprogrammi valiti mängufilm “Mehetapja / Süütu / Vari”. Ka vähemuskaastootmisena filmide esilinastused toimusid mainekatel rahvusvahelistel filmifestivalidel: “Ohtlik ema” Locarnos, “Luik” Torontos, “Pihtimus” Varssavis ja “Alberti leiutamine” San Sebastianis. 2017.a. jätkus ka mängufilmide “Ema”, “Teesklejad”, “Luuraja ja luuletaja” ja “Kallis õeke” aktiivne rahvusvaheline festivalilevi. Animafilmidest paistsid 2017.a. silma filmid “Amalimbo” ja “Manivald”, mis mõlemad valiti Annecy festivali programmi ja osalesid veel mitmetel festivalidel. Dokumentaalfilmidest olid edukaimad lisaks dokumentaalfilmile "Protsess - Venemaa riik Oleg Sentsovi vastu” veel “Nõukogude hipid“, mille esilinastus toimus Sao Paulos ja “Roosenberg”, mis valiti IDFAle. Aasta jooksul olid Eestid filmid esindatud festivalidel üle maailma, suurimad esindatused olid Annecy, Karlovy Vary, Lübecki, Helsingi, Riia ja Leipzigi festivalidel. 2017.a. augustis toimusid esimesed Balti filmipäevad paralleelselt kolme riigi pealinnades. Riias näidati filme “Supilinna salaselts” ja ”Päevad, mis ajasid segadusse” ning Vilniuses filme “Ema”, “Seenelkäik” ja “Mandariinid”. Võõrkeelse filmi Oscarile esitati mängufilm "November", mille kampaaniat rahastas osaliselt EFI.


8

Koolitused ja eriüritused Mitmete festivalide ja ürituste korraldamine, samuti koolitustel ja konverentsidel osalemine ning erialase diplomiõppe toetamine on jätkunud vastavalt esitatud taotlustele. Toetati traditsioonilist Jüri Sillari mälestusürituse, dokumentalistika suvekooli, Sõpruse filmikooli ning Eesti filmide teisipäevakud Kinomajas korraldust. Samuti toetati kinokoja logistikasüsteemi arendust, Eesti filminädalaid Ungaris, Kiievis (Ukraina) ja Madriidis (Hispaania) ning MTÜ Eesti Filmiandmebaas konverentsi “Kaheksa vaadet Eesti filmivaldkonnale”. Muud sihttoetused Aasta jooksul eraldati toetus kaastootmisturule Baltic Event ja toetusi filmitegijatele koolitusteks välismaal ning turgudel, festivalidel ning foorumitel osalemiseks. Kohalikud filmifestivalid 2017. a. toetati järgmisi Eestis toimuvaid filmifestivale: DocPoint Tallinn, Soome-ugri filmifestival FUFF, Maailmafilmi festival, Haapsalu Õudus- ja fantaasiafilmide festival, Suure Muna AgitProp filmifestival, “Kino maale” festival, Matsalu loodusfilmide festival, Eriti Lühikeste Filmide Festival, Tõrva Dokfest, Filmilindifestival, Laimjala Lühikeste Ööde Filmifestival, jne. Statistika Filmistatistika küsimuste vastused saadeti rahvusvahelistele vaatluskeskustele Screen Digest, Media Salles ja European Audiovisual Observatory, kaastootmisfondile Eurimages ning ka Eesti Statistikaametile. 3. Filmipärand Filmipärandi digteerimine 2017. aasta alguses kuulutati välja kaks riigihanget – „Filmide digiteerimine“ ning „Filmide järeltöötlus“. Mõlemas hankes tunnistati edukaks üks pakkuja. Filmide digiteerimist hakkas teostama MTÜ Digikeskus ning filmide järeltöötlust OÜ Ratus. Lõpetatud on ca 20 dokumentaal- ja mängufilmi digiteerimine ja digitaalne järeltöötlus. Kontrollitud ning kinnitatud filmid lähevad hoiustamisele Rahvusarhiivi filmiarhiivi ning masterfailid jõuavad ka Eesti Filmi Instituudi serverisse. Hangete tööd jätkuvad ka aastal 2018. Filmipärandi kättesaadavaks tegemine “Tallinnfilmi” filmid linastusid kinodes, näitustel, telekanalites ja lastele ning noortele suunatud üritustel. Filmimaterjali ning fotosid litsentsiti kasutamiseks uutes filmiteostes, raamatutes, ajalehtedes ning ajakirjades. Filmid on vaatamiseks üleval veebi- ja VOD-keskkondades. Mängufilm „Kevade“ linastus veebruaris Tartu kinos Cinamon. Oktoobris näidati New York’is Anthology Film Archive’is toimuvatel seanssidel „Hukkunud alpinisti hotelli“ ja „Naerata ometi“, detsembris Poolas toimunud Zubroffka filmifestivalil linastus Priit Pärna „Eine murul“. Rao Heidmetsa animatsioonid olid näitamisel nii Ljubljana Animateka filmifestifalil kui ka PÖFFil. Jätkus “Tallinnfilmi” filmide näitamine Tallinna Ülikooli “Supernova” kinoprogrammi raames. “Tallinnfilmi” filme hakati Maarjamäel avatud Filmimuuseumis regulaarselt näitama alates oktoobrist. Mängufilmile „Hukkunud alpinisti hotell“ tehti prantsusekeelsed subtiitrid. Venekeelsed subtiitrid tehti dokumentaalfilmidele „511 paremat foto marsist“, „Koduküla“, „Kohtumised tänaval“, „Tere, tüdrukud“, Talupojad“. Inglise- ja venekeelsed subtiitrid valmisid filmidele „Keskpäevane praam“ ja „Naksitrallid“. Alustati koostööd Eesti Vaegkuuljate Liiduga. Viimases kvartalis valmisid eestikeelsed subtiitrid vaegkuuljatele filmile „Vallatud kurvid“.


9

“Tallinnfilmi” pärand on hoiul Rahvusarhiivi filmiarhiivis ning järk-järgult anti säilitamisele uusi digiteeritud filmide masterfaile. 2.- 4. novembrini toimus 4. Läänemeremaade filmiajaloo konverents:“Cinematic Dynamics of Separation and Alliance, 1945–1960”. Üritus leidis aset Filmimuuseumis ning sel aastal näidati eraldi päeval ka konverentsi teemaga haakuvaid filme nii Eestist kui lähiriikidest. Detsembris võeti pärandiosakonda tööle filmikirjaoskuse projektijuht, kelle esmaseks ülesandeks on kaardistada juba toimuvad filmihariduslikud tegevused ning selle edendamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine. Filmialase uurimistöö ja filmide digiteerimise toetamine Aasta alguses esitati kolm taotlust ja kõik taotlused ka rahuldati, kogu summas 61 500 eurot: Eesti Filmi Andmebaasi taotlus rahvusfilmograafia loomise jätkamiseks, Cumulus Projekt taotlus Tarkovski juubelinäituse korraldamiseks ning Eesti Kinoliidu taotlus filmiraamatu "Kinoliit 50" valmimiseks. Trükis on pühendatud Kinoliidu 50. juubelile. Aasta keskel rahuldati taotlus teadusajakirja Baltic Screen Media Review kirjastamiseks ning fotoprojekti "Pääsukese jälgedes 2" toestamiseks, kogu summas 3300 eurot. Esitati kolme filmi digiteerimistoetustaotlust - mängufilmi "Minu Leninid" ja animafilmide "Hotell E" ning „Primavera“ digiteerimiseks. Kõik projektid pälvisid toetust, kogu summas 19 200 eurot. 4. Haldustegevus 2017. a. töötas instituudis täiskohaga 10 inimest ning EFI nõukogu koosseisus 7 liiget. Oktoobis kuulutas EFI nõukogu välja konkursi EFI juhatuse liikme leidmiseks. Konkursi tulemusena pikendati EFI juhatuse liikme lepingut 5 aastaks, alates 23.03.2018. Arenduse projektijuht lahkus töölt peale EFTA projekti edukat läbiviimist. Augustist lahkus oma soovil ka EFI finantsjuht, kelle asemele asus tööle raamatupidaja ja alates detsembris alustas tööd filmikirjasokuse projektijuht, kelle peamine ülesanne on koostada tegevusplaan filmikirjaoksuse edendamiseks Eestis. Jätkusid EFI juhtkonna ja valdkonna esindajate regulaarsed kohtumised EFI nõukojas. EFI kui valdkondlik arenduskeskus ei saanud EASi projekti jätkutoetust. Eesti filmisektori ekspordipotentsiaali ja koostöövõimalusi arendamine on peatunud, kuna eelarves puuduvad vastavad vahendid. 2017.a. toimus esimene Eesti filmi- ja teleauhindade gala, mille läbiviijaks sai konkursi korras Kanal 2. Projekti toetasid EFI, Kanal 2, Kultuuriministeerium ning Kultuurkapital. Teine EFTA toimub 24. märtsil 2018. Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp jätkas FNE (Film New Europe) eestkõnelejana Euroopa filmialastes organisatsioonides ja samuti jätkas Sepp Euroopa filmijuhtide assotsiatsiooni EFADSi (European Film Agency Director’s Association) nõukogus. Sepp, kes juhib EFADSi töögruppi Think-Tank, esitles Tallinnas toimunud Euroopa Komisjoni eesistumise tulevikukonverentsi “Pictured Futures” raames filmifondide visiooni dokumenti “Liikudes tugeva, jätkusuutliku ja dünaamilise Euroopa filmitööstus ja -kultuur poole aastaks 2030”. Dokumendi presenteerimisele järgnesid positiivsed järelkajad ja tsiteerimised. Lisaks esindab Edith Sepp kahel korral aastas Eestit EAO (Euroopa Audiovisuaalse Observatooriumi) täitevnõukogu koosolekutel. Eesti-poolse Eurimages'i esindajana jätkab Piret Tibbo-Hudgins, asendaja liige on Edith Sepp. 2016.a. avatud uue toetusprogrammi Film Estonia mõju osas alustati süvendatud analüüs. Ekspert oli seisukohal, et tänu programmi toetusele (2016-2017.a. kahe projekti pealt kokku kogusummas 495 615) on filmide tootmise protsessi käigus Eestis teostatud kulusid (välisrahastuse eest) kogusummas 1 652 081


10

eurot (abikõlblikud kulud kokku). Mis tähendab, et iga programmi kaudu makstud euro toob Eestisse võõrkapitali minimaalselt ca 3,33 eurot. Lisaks on lõpetatud projektide raames otseste maksudena EMTA-le tasutud 261 793 euro väärtuses tööjõumakse. 2017.a. lõpetatud projektid tõid endaga kaasa ca 350 tuhande euro väärtuses maksulaekumisi ja iga investeeritud euro tõi välisinvesteeringuid Eestisse 10,27 eurot. Tulevased projektid võiksid eelduslikult tuua endaga kaasa ca 508 tuhande euro ulatuses maksulaekumisi ja iga investeeritud euro toob välisinvesteeringutena Eestisse ca 87 eurot. 5. Loov Euroopa Eesti MEDIA MEDIA Kontaktpunktile oli 2017 aasta väga sündmusterohke, eelkõige sellepärast et MEDIA programm tähistas 25. tegevusaastat ja MEDIA Eesti kontaktpunkt 15. aastat tegevusaastat. Seoses sellega toimusid mitmed üritused. MEDIA toetusi tuli Eestisse kokku 421 504 eurot. Üritused Aasta alguses toimus MEDIA 25 juubeli puhul Täitevagentuuri korraldatud filmiteemaline võistlus #euFilmContest. Võistlus oli viktoriini vormis ja seda sai täita seitsmes keeles (inglise, prantsuse, saksa, hispaania, itaalia, poola ja eesti). Levitati aktiivselt võistluse infot ja see jõudis laia hulga eesti publikuni. Osalejaid oli palju, aga kahjuks ühtegi võitjat Eestist ei valitud. Euroopa Päeval, 9. mail korraldati Tallinna Teletorni Kinos tasuta filmiseanss. Sündmusega tähistasime MEDIA programmi 15. aastat Eestis. Seansi filmi said kõik huvilised eelhääletuse raames ise valida. Publiku soovil linastus režissöör Hannes Holmi film "Mees nimega Ove". 7. juunil korraldati Eesti ja lähinaabrite finantsasutustele Loov Euroopa tagatisrahastu infopäeva. Uut garantiimeedet tutvustas Hr. Gunnar Mai Euroopa Investeerimisfondist. Lisaks toimus vabas vormis arutelu loomemajanduse potentsiaali ja võimaluste teemal. Osalejad jäid infopäeva formaadiga rahule ja avaldasid huvi ka edaspidi loomemajanduse teemalistel seminaridel osaleda. Aasta lõpus 27.- 30. novembril toimusid Industry@Tallinn & Baltic Eventi üritusted, kus MEDIA programm oli mitmekülgselt nähtav. Koostöös Baltikumi ja Skandinaavia MEDIA Deskidega korralati esmakordselt MEDIA Lounge’i – infolaua koos kohtumiste korraldamise võimaluse ja kohvinurgaga. Lounge idee oli tänuväärne, palju kasutatud ja sai ainult positiivset tagasisidet. Lisaks korraldas MEDIA Kontaktpunkt industry külalistele marketingi strateegiate paneeli ning töötoa, mida viisid läbi Vicky Miha ja Philipp Hoffmann. Kommunikatsioon ja promotsioon Välja anti 11 Loov Euroopa uudiskirja, milles kajastati programmi üldiseid uudiseid ning eraldi alaprogrammide MEDIA ja Kultuuri uudiseid ja tulemusi, samuti teiste Euroopa Liidu programmide infot. Novembri keskel ilmus Eesti Päevalehe vahel Loov Eesti lisaleht, milles avaldati ka MEDIA programmiga seotud artiklid. MEDIA alaprogrammi infot Eestis jagati regulaarselt veebilehel, sotsiaalmeedias ning otsekontaktis valdkonna esindajatega (e-post, telefon, kohtumised). Elektroonilist MEDIA koolituskataloogi levitati e-posti teel ning programmi kodulehel. Filmivaldkonna esindajatele jagati koolituste infot ja nõustati sobiva koolituse valimisel. Sõlmiti 10 toetuslepingut filmivaldkonna esindajate osalemiseks MEDIA koolitustel. Toimus kaks MEDIA-programmi loengut Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi tudengitele. Aasta jooksul toimus 2 EFI infopäeva (märtsis ja septembris), kus jagati MEDIA programmi infot.

https://www.looveuroopa.ee/mullu-tuli-media-toetusi-kokku-421-504-eurot/


11

Toetussummad Toetussummasid tuli Eesti filmitööstusele kokku 421 504 eurot, mis on varasemate aastate lõikes keskmine tulemus. Varasematest aastatest suuremad toetussummad tõid Euroopast ära PÖFF ja MTÜ BE siinsete filmiürituste korraldamiseks. Arendustoetust ei saanud ükski mängfilmi projekt, küll aga kaks dokumentaalfilmi projekti – “The last relic”, Baltic Film Production üksikprojektide arendustoetuse ja “Rodeo”, Traumfabrik TV levi toetuse. Septembris 2017 lahkus MEDIA Kontaktpunkti töökohalt Katre Kajamäe ja tööle naases lapsehoolduspuhkuselt Anu Ernits. 6. Tallinnfilm OÜ Tallinnfilm OÜ opereeritavas kinos Artis toimus 2017. aastal 4326 avalikku seanssi, mis tõi kinno 124 302 vaatajat ning ületas eelarves planeeritu 10 102 külastusega. 2016. aastaga võrreldes külastas kino 9% rohkem vaatajaid. Kultuuriministeeriumi projektitoetus moodustas 22,7% tulust. Eesti Kultuurkapitali toetused Artise põhiprogrammile (Euroopa filmide linastamine ja ürituste korraldamine) ning eriürituste korraldamiseks moodustas kino tuludest 6% ja Europa Cinemas toetus moodustas tulust 1,8%. Toetused kokku moodustasid 30% Tallinnfilmi tulust (langus 2016. aastaga võrreldes -3%). Kokkuvõttes õnnestus lõpetada 2017. aasta kasumis, tänu läbimõeldud ja planeeritud linastustegevusele, mis tõi kaasa müügitulude suurenemise (2016.a. võrreldes +13%) ja kulude kokkuhoiule (eelarves plaanitust – 4%). Tallinnfilmi põhitegevuseks on Euroopa filmide linastamine ja ürituste korraldamine kinos Artis. Kinos on kaks saali, millest suurem on 181 ja väiksem 72 kohaline. Lisaks kinole töötab samades ruumides ka kohvik, mis osutab lisaks kinokülastajate teenindamisele ka ürituste tellijatele catering-teenust. Samuti on Artise ruumides lastetuba ning kino kohvikus näitusepind. Kino Artis on avatud kõik päevad aastas, riiklike pühade ajal on vahel ainult kinopäev lühendatud. Kino Artise programmi ülesehitus on püsinud aastaid enam vähem sarnane alates kino avamisest 2009. aastal ja jätkab aastatel 2004 - 2009 Tallinnfilmi poolt varemalt opereeritud kino Sõpruse programmiplaani. Selle üheks aluseks on vastavus Euroopa kinovõrgustiku Europa Cinemas regulatsioonidele. Kino Artis on Europa Cinemas li ige 2011. aastast ja võitis 2014. aastal võrgustiku auhinna kui parima programmiga kino 2013. aasta repertuaari eest. Peamiselt Euroopa filmide (78% seansiajast) näitamisele spetsialiseerunud kino programm on jaotatud tavarepertuaariks ja filmiüritusteks. Tavarepertuaar koosneb põhiliselt välismaistest levifilmidest, Eesti filmidest ning eesti keelde dubleeritud lastefilmidest. Tavarepertuaaris linastuvad filmid Eestis tegutsevatelt filmilevitajatelt ja -tootjatelt. Nädalas linastub keskmiselt 2 - 5 uut filmi. Tallinnfilmi partneriteks välismaiste filmide hankimisel olid 2017 aastal filmilevitajad Estinfilm, A-One Films Estonia, Estonian Theatrical Distribution (HeaFilm), Acme Film, Forum Cinemas (VaataFilmi), Menufilmid, Must Käsi 2, BestFilm, Elektriteater MTÜ, Otaku MTÜ, Tespi OÜ, Ikiru ja KenKon OÜ. Eesti filme tõid Artise ekraanile filmide tootjafirmad ja levitajad: Allfilm, Exitfilm, Homeless Bob Production, Kopli Kinokompanii, Kuukulgur Film, Film Tower, In-Ruum, Menufilmid, Baltic Film Production, Stuudio Navona, Vesilind, Nafta Films, Forum Cinemas, Amrion, Korela Film, ACME Film, Estonian Theatrical Distribution, N-Videopress ja F-Seitse. Kokku linastus tavarepertuaaris 164 erinevat filmi 3982 seansiga (128 filmi nendest oli Euroopas sh Venemaal toodetud filmid). Tavarepertuaari filmidest 23 filmi olid Eestis toodetud filmd, mis leidsid repertuaaris koha 513

https://www.looveuroopa.ee/mullu-tuli-media-toetusi-kokku-421-504-eurot/


12

seansiga. Aasta 15 menukaima filmi hulgas oli 2 Eesti filmi („November“ ja „Minu näoga onu“). Välismaisteks levifilmideks, mis moodustavad suurema osa tavarepertuaarist, on festivalidel hinnatud ja kriitikute poolt tunnustust leidnud filmid ning ka laiema publikupotentsiaaliga Euroopa ning kunstilised USA filmid. Erinevate vaatajagruppide teenindamiseks olid ekraanil ka pisut väiksema kunstilise väärtusega filme, kui need sobisid temaatikalt konkreetsetele sihtgruppidele ja vastasid kino Artise püsiklientidest publiku ootustele. Aasta menukaimad välisfilmid olid "Ühe järve lugu" (3836 vaatajat / Soome), "Elle" (3557 vaatajat / Prantsusmaa), "Matilda" (3336 / Venemaa), „Kedi" (3129 / Türgi), "Edaspidi“ (3104" Prantsusmaa). Eestis toodetud filmidest oli kavas 23 filmi 513 seansiga, tuues kinno ühtekokku 13770 vaatajat. Nii mõnegi Eestis valminud dokumentaalfilmi puhul toimus kinos Artis ka filmi esilinastus. Eesti dokumentaalfilme oli kino Artise ekraanil 14 (12 neist uued). Dokumentaalfilmid leidsid kavas koha ühtekokku 200 seansiga, tuues kinno 3431 dokumentaaldilmi huvilist. Lisaks eelpool välja toodud Eesti filmidele linastus Artise kino repertuaalis ka 4 filmi, mille juures Eesti oli kaastootjaks. Kaastootmises valminud filmid said kokku 83 seanssi ja kogusid 1283 vaatajat. Mitmete filmide puhul õnnestus korraldada Koolikino raames õpilasgruppide ühiskülastusi ning kutsuda publikuga kohtuma filmide tegijaid. Aasta menukaimad kodumaised filmid olid "November" (5302 vaatajat), "Minu näoga onu" (2106 vaatajat), "Sangarid" (1186 vaatajat), "14. käänet" (791 vaatajat), "Armastus..." (636 vaatajat) ja „Keti lõpp“ (635 vaatajat). Eesti keelde dubleeritud lastefilme püüdis Artis linastada põhiprogrammis regulaarselt (millele lisandusid lastefestivalid). Enamik levis olnud lastefilme ja lasteanimatsioone olid ekraanil eestikeelde dubleerituna. 2017. aastal linastus kino Artise põhirepertuaaris 8 uut välismaist lastemängufilmi ja 15 lasteanimatsiooni. Kõigist laste ja kogupere filmidest olid 20 filmi Euroopas toodetud filmid. Lastefilmide põhipublik kogunes organiseeritud ühiskülastustest ja nädalavahetustel toimunud seanssidelt. Ühiskülastusi korraldasime Koolikino egiidi all. Aasta menukaimad eesti keelde dubleeritud levis olnud lastefilmid ja -animatsioonid olid "Pettson ja Findus. Maailma parimad jõulud" (1120 vaatajat), "Jõuluvanade vahetus" (983 vaatajat) ja "Nukatuka metsarahvas" (957 vaatajat). Tavarepertuaaris leidis Artise kino kavas linastusaja 24 erinevad dokumentaalfilmi 521 seansiga, kogudes 15471 vaatajat. Linastunud dokumentaalfilmidest oli valminud Euroopas 21. Suurima vaatajaskonna said Euroopa päritolu dokumentaalfilmidest „Ühe järve lugu“ (3836 vaatajat), „Orkaan“ (1474 vaatajat) ja Rocco (951 vaatajat). („Ühe järve lugu“ linastus nii eesti- kui venekeelse dublaažiga.). Kõige suuremat publikuhuvi väljaspool Euroopat valminud dokumentaalfilmidest äratas Türgi film „Kedi“ (3129 vaatajat). Eesti dokumentaalfilme linastus kokku 14, millest kahe puhul oli toimunud esilinastus juba 2016 aastal. Eestis toodetud dokumentaalfilmid said Artise kino kavas 200 seanssi, tuues kinno 3431 vaatajat. Edukaimad kodumaised dokumentaalfilmid olid: „14 käänet“ (791 vaatajat), „Armastus...“ (636 vaatajat), „Nõukogude hipid“ (475 vaatajat) ja „Lumi punasel lagedal“ (387 vaatajat). Sihtgrupikino loodi kino tavarepertuaaris linastuvate filmide paremaks turundamiseks. See on Artisesse toonud tänuväärt publiku, kellele sobib eriline kohtlemine. Sihtgrupikino alla kuuluvad järgmised sarjad: Beebikino on beebide ja väikelastega peredele, kel on võimalus aastaringselt igal kolmapäeval kell

11:30 vaadata Artise tavarepertuaari filme neile sobivates tingimustes. Kinosaalis on seansi ajal pisut valgem ja filmi helinivoo on madalam. 2017. aastal toimus 50 beebikino seanssi 813 vaatajale. Väärikate kinohommikud on vanemale generatsioonile suunatud sihtgrupikino programm, milles linastuvad neile sobivad filmid. Seansid toimuvad aastaringselt igal teisipäeval eestikeelse ja neljapäeval venekeelse sissejuhatusega mõnelt valdkonna spetsialistilt või kultuuritegelaselt. Lisaks toimuvad reedeti lisalinastused, enamasti dokumentaalfilmidega. 2017. aastal toimus Väärikate kinohommikute sarjas 125 seanssi, millel oli külastajaid kokku 10 443.


13

Koolikino egiidi all toimusid koolide ja lasteaia gruppide ühiskülastused nii tavarepertuuaari filmidega, kui varasemalt välja tulnud filmidega, mis sobisid haridusprogrammiga. 2017. aastal toimus kokku 286 koolikino eriseanssi 54 filmiga, mis kogusid 18 281vaatajat. Lisaks koolikino eriseanssidele toimus grupikülastusi ka tavarepertuaari seansside raames, nii et grupiga käis kinos Artis filme vaatamas 19043 õpilast ja last koos õpetajate ja saatjatega. Koolikino vaatajad moodustasid Artise 2017. aasta külastajatest 15% ja nende seansside piletitulu moodustas 9% kogu piletitulust (lastegrupi piletihind 2,90€, õpetajad ja saatjad tasuta).

Eesti Naise filmiõhtu on kord kuus toimuv üritustesari, mille kaaskorraldajaks on Ajakirjade Kirjastus. 2017. aastal toimus 12 filmiõhtut 14 seansiga. Kokku oli Eesti Naise filmiõhtutel 1775 vaatajat. Ajakirja Jana filmiõhtu sai 2017 aasta augustis ellu kutsutud sarnaselt Eesti Naise filmiõhtule ja toimub samuti Ajakirjade Kirjastusega koostöös. Selle eriprogrammi sihtrühmaks on valdavalt venekeelsed haritud naised. 6 seanssi tõi Jana filmiõhtu egiidi all kinno 829 filmikunsti austajat.

Kirjandus kinos on filmiprogramm lastele ja noortele, mille raames linastusid üldhariduskoolide kohustusliku kirjandusega ühilduvate kirjandusteoste ekraniseeringud. Filmiprogrammi korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital. Kirjandus kinos raames näitasime 2017. aastal 4 filmi, kokku 11 seansiga. Kokku käis filme vaatamas 1093 õpilast koos õpetajatega. Kõigi filmide kohta koostasime õppematerjalid, samuti avaldasime kõikidest filmidest lühikesed artiklid Õpetajate Lehes.

Eriprogrammide puhul olid kino põhilisteks partneriteks saatkonnad, kultuuriinstituudid ja ürituste korraldamisega tegelevad mittetulundusühingud. Siiski jääks mitmed olulised filmiüritused toimumata, kui Eesti Kultuurkapital nende korraldamist ei toetaks. Järgnevalt on välja toodud 2017. aastal toimunud eriüritused, mille korraldamiseks sai Tallinnfilm Eesti Kultuurkapitalilt toetust. Valentinikuu filmiprogramm „Esimene armastus“ linastus kinos Artis 14. – 23. veebruaril 2017.

Filmiprogrammis linastus 5 täispikka mängufilmi, millest enamik linastus Eesti kinodes esmakordselt. Tegemist oli esimese armastuse teemaliste täispikkade mängufilmidega aastatest 2014 – 2016. Kokku toimus eriprogrammi raames 10 seanssi, mida käis vaatamas 227 vaatajat.

Ibero-Ameerika kultuuri festivali Iberofest filmiprogramm leidis aset 16. märtsist - 8. aprillini 2017 kinos Artis. Kavas oli kuus filmi Hispaaniast, Portugalist, Nicaraguast, ja Argentiinast. 16 seansil oli tasulisi vaatajaid kokku 1767 vaatajat. Filmiprogrammi kaaskorraldajateks olid Iberofesti toetanud saatkonnad.

Euroopa lastefilmide festival nimega „Lahedate lastefilmide festival“ toimus kinos Artis 13. – 21. mai 2017. Kevadine lastefestival oli juba neljas sarjas „Euroopa ja lapsed“ ja selle aasta festivali teemaks oli laste sõprus erinevate loomade, lindude ja muinasjutuolenditega. Kokku toimus eriprogrammi raames 22 filmiseanssi. Kõiki filme linastati 3-4 korda. Seansid toimusid nii nädala sees kooligruppidele kui ka nädalavahetustel perekülastusteks. Kokku käis eriprogrammi vaatamas 328 last ja täiskasvanut.

Legendaarse briti režissööri John Boormani eriprogramm toimus 24. – 28. maini kirjandusfestivali HeadRead raames. See oli suurepärane võimalus Eesti filmihuvilistele ja festivali publikule saada osa elava klassiku loomingust suurel ekraanil. Eriprogrammis linastus 3 filmi, mille John Boorman ise välja valis. Kõik filmid linastusid eestikeelsete subtiitritega. Kokku käis eriprogrammi vaatams 49 inimest.

Eriprogramm arthouse´i ühe unikaalseima režissööri David Lynchi loomingust ning iskust leidis aset kinos Artis 7. – 20. juunist 2017. Kokku toimus eriprogrammi raames 11 filmiseanssi, millest 8 olid dokumentaalfilmi DAVID LYNCH: ART LIFE linastused. Kõik filmid linastusid koos eestikeelsete subtiitritega. Kokku käis eriprogrammi filme vaatamas 926 inimest.

Eriprogramm „Musta huumori pärlid“ linastus ajavahemikus 27.09 – 29.10.2016. Ürituste sari "Musta huumori pärlid" keskendus Euroopa ja maailmakino viimase paari aasta parimatele musta huumoriga


14

vürtsitatud filmidele ja oli jätkuks juba eelmisel aastal toimunud samanimelisele eriprogrammile. Kokku linastus 5 filmi ning toimus 10 seanssi. Kokku käis eriporgrammi külastamas 475 vaatajat.

Lastefilmide festival „Tagasi loodusesse“ toimus kinos Artis 16. – 29. oktoobrini 2017. Sügiseses programmis leidus vaatamist nii suurematele kui ka pisematele filmihuvilistele. Lastefestivalil „Tagasi loodusesse“ nägi laste tagasipöördumist looduse rüppe ja hingestatud kohtumisi loomade ja lindudega. Eriprogrammi eesmärgiks oli inspireerida tänapäeva nutiseadmetest ja internetist mõjutatud lapsi tundma suuremat huvi looduselähedaste eluviiside vastu. Samuti pakkuda Hollywoodi produktsioonist erinevat kunstilist ning lavastuslikku loojutustusviisi. Eriprogrammis linastus 4 teost, mis kõik linastusid kas eestikeelse pealelugemisega või dubleerituna eesti keelde. Kokku käis eriprogrammi vaatamas 1347 last ja täiskasvanut.

Koostöös Vene filmitootmis- ja levifirmaga PLANETA KINO toimus Artises juba kolmandat korda, 19. oktoobrist – 26. oktoobrini Vene filmid nädal 2017, mille raames linastus 10 Venemaal lähiaastatel valminud filmi. Kõik filmid linastusid eestikeelse tõlkega. Eriprogrammis linastunud filmid olid Eesti publiku jaoks uued ning kõiki filme käis sisse juhatamas Planeta Kino kutsel erikülaline. Kokku käis filme vaatamas 1082 vaatajat.

Lisaks Eesti Kultuurkapitali toetusel toimunud eriprogrammidele toimus kinos Artis veel mitmeid filmipäevi, festivale ja eriüritusi, mille võõrustajaks ja/või kaaskorraldajaks oli Artis. Koolitustegevused koolilastele ja õpetajatele jätkusid 2017. aastal mitmete eriseansside, külaliste ning koolitusmaterjalide koostamisega: 3. veebruaril esilinastus Eesti mängufilm „November“, millele hakkasid seejärel toimuma eriseansid

kooligruppidele. Koostöös TÜ semiootikaosakonnaga olid valminud põhjalikud koolitusmaterjalid internetis eraldi koduleheküljena, mida levitati kirjandusõpetajatele režissöör Rainer Sarneti „Novembri“ tutvustamiseks ja analüüsiks. Samuti edastati õpetajatele digilahendus, mis andis võimaluse ekraniseeringu käsitlemise koolitunnis põnevamaks muuta. Mängufilmile „Tuule vennad“ (Brothers of the Wind, Austria 2015) valmis 2017 aastal põhjalik koolitusmaterjal-töövihik, mis tutvustas lastele kotkaste elu. Töövihiku said kõik lapsed ja õpetajad kaasa võtta, nii tavaseansside kui kooliseansside külastajad.

Loomaaia direktor Mati Kaal käis sisse juhatamas kooligruppidele seanssi „Ühe järve lood“ (Järven tarina, Soome 2016). Samuti valmisid selle kohta meediõppematerjalid, mida jagati õpetajatele.

Režissöör Marianna Kaat käis mitmel korral kooligruppide sisse juhatamas oma filmi „14 käänet“, rääkides filmi valmimise tagamaadest ning intergratsiooni küsimustest Eesti ühiskonnas.

Programm „Kirjandus kinos“ toimus Tallinnfilm egiidi alt juba 13ndat hooaega. 2017. aastal linastusid oktoobrist detsembrini neli filmi erinevatele vanuseastmetele. Programmi avas oktoobris põhikooli nooremale astmele sobiv mängufilm „Pal tänava poisid“, jätkus fimidega „Krabat“ natuke vanema põhikooliõpilastele ning keskkooliealistele linastusid novembris klassikalised „Othello“ ning detsembris „Onu Vanja“. Iga filmi kohta valmisid kirjandus ja oma ala spetsialistidelt meediaõppematerjalid („Pal tn poisid“ – Reet Klettenberg; „Krabat“ – Kristel Kaljund, „Othello“ – Seoriin Jõgise; „Onu Vanja“- Jelena Skulskaja), et õpetaja saaks neid kirjandustunnis filmi ja raamatu võrdlemisel kasutada. Enne igat kinoseanssi loosisime välja ka vastava raamatu, mille alusel film on tehtud, eesmärgiga noori ikka ka lugema ärgitada ning filmi esitleda pigem kui teist meediumit, mitte kui raamatu aseainet.

2018. aasta EFI tegevuste eesmärgid 2018. aasta jaanuarist koordineeritakse valdkondlikke tegevusi EFI nõukogu poolt kinnitatud struktuuri alusel ja need jagunevad kolme osakonna vahel: filmide tootmine, turunduse ning pärandiga seotud tegevused. Uus


15

toetusprogrammi Film Estonia toetuste jagamine on tootmisosakonna ja reklaam turundusosakonna halduses. 2018.a. loodakse eraldi üksus Film Estonia programmi haldamiseks. 2018. aasta on kaks suurprojekti. Esiteks linastuvad alates märtist 2018 kuni veebruar 2019 EV100 filmiprogrammi raames valmivad filmid ja teiseks, märtsis toimub teine Eesti filmi- ja teleahindade gala, mida samaaegselt kannavad üle kõik kolm telekanalit (ETV, Kanal 2 ja TV3). Mängufilmi esilinastusi on planeeritud järgmistele EV100 filmidele: Moonika Siimetsa “Seltsimees laps”, lühidokumetaalfilmide kogumik “Juured”, Liina Trishkina “Võta või jäta”, Kaur Koka “Põrgu Jaan” ja Anu Auna “Eia jõulud Tondikakul”. Animafilmidest Kasper Jancise “Morten lollide laeval”. Lisaks linastuvad Rene Vilbre “Klassikokkutulek 2”, Lauri Lagle “Portugal”, Maria Avdjuško “Tuliliilia”, Janno Jürgensi “Rain”, Martti Helde “Skandinaavia vaikus” ja lühimängufilmide kassett “Värske veri”. Dokumentaalfilmidest on planeeritud järgnevad esilinastused Kiur Aarma „Rodeo”, Jaanis Valgu “Ahto”, Manfred Vainokivi “„Elagu skandaalid ja kollased sandaalid“ ja Marko Raadi “Karjase pühapäev”. Veel linastuvad vähemuskaastootmisprojekid Laura Collado Bossi „Leiutades Albertit“ ja Ari Magnussoni “Mihkel”. Kinovaatajaid on planeeritud 300 000 mängu- ja animafilmidele ja 20 000 dokumentaalfilmidele. Turundusosakond koordineerib osalemist rahvusvahelistel filmiturgudel ja -festivalidel, lisaks korraldab EV100 raames fookusprogramme kuni 18nel erineval filmifestivalil ja -turul. Pärandiosakond tegeleb suurejoonelise massdigiteerimise projekti läbiviimise ja filmikirjaoskuse edendamisega. Edith Sepp Juhatuse liige SA Eesti Filmi Instituut


16

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud bilanss

Lisa 31.12.2017 31.12.2016 VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 2 2 050 351 1 063 551 Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 3 34 579 27 813 Muud lühiajalised nõuded 3 414 452 103 734 Ettemaksed teenuste eest 4 32 541 5 090 Kokku 481 572 136 637

Varud Müügiks ostetud kaubad 5 10 007 12 316 Käibevara kokku 2 541 930 1 344 456 Põhivara Materiaalne põhivara 7 85 337 131 952 Põhivara kokku 85 337 131 952 VARAD KOKKU 2 627 267 1 344 456 KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijale 64 065 37 931 Võlad töövõtjale 9 18 839 20 522 Maksuvõlad 6 30 242 26 870 Muud võlad 8 788 935 580 675 Saadud ettemaksed 4 098 6 142 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 10 1 317 189 326 439 Lühiajalised kohustused kokku 2 223 368 998 580 NETOVARA Sihtkapital 208 863 208 863 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 137 013 218 223 Aruandeaasta tulem 58 023 -81 209 Netovara kokku 403 899 345 877 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 2 627 267 1 344 456


17

Konsolideeritud tulemiaruanne

Lisa 2017 2016

TULUD Annetused ja toetused 11 8 355 127 8 675 596 Tulu ettevõtlusest 12 733 598 635 964 Muud tulud 11 3 161 29 087

Tulud kokku 9 091 886 9 340 647 KULUD Kaubad, materjal, teenused 13 277 120 245 447 Mitmesugused tegevuskulud 15 974 026 915 489 Eraldatud toetused 15 7 119 530 7 557 029 Tööjõukulud 15 609 703 644 986 Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 46 615 57 341 Muud kulud 6 927 4 856 Kulud kokku 9 033 921 9 425 148 Põhitegevuse tulem 57 965 -84 501 Finantstulud ja -kulud 58 3 292 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM)

58 023 -81 209


18

Konsolideeritud rahavoogude aruanne Lisa 2017 2016 Põhitegevuse tulem

57 965

-84 501

Korrigeerimised

Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 46 615 57 341

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -344 935 422 054

Varude muutus 2 309 895

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 1 224 788 -139 317

Kokku rahavood põhitegevusest 986 742 256 471

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse põhivara soetus 7 0 -5 735

Laekunud intressid 58 3 292

Kokku rahavood investeerimistegevusest 58 -2 443

KOKKU RAHAVOOD 986 800 254 028

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 063 551 809 523

Raha ja raha ekvivalentide muutus 986 800 254 028

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 050 351 1 063 551

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne

Sihtkapital Eelmiste perioodide

jaotamata tulem Kokku netovara

31.12.2015

208 863 218 223 427 086

Aruandeaasta tulem -81 209 -81 209 31.12.2016 208 863 137 013 345 876 Aruandeaasta tulem 58 023 58 023 31.12.2017 208 863 195 036 403 899


19

Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Üldine informatsioon Sihtasutuse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antavad juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Raha ja raha lähendid Raha ning raha lähenditena (raha ekvivalentidena) kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni ja tähtajalisi hoiuseid. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud tõenäoliselt laekuvatest summadest lähtudes. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on kajastatud mitmesugustes tegevkuludes. Ebatõenäoliselt laekuvaks on 50% ulatuses kantud laekumata arved, mille laekumistähtajast on bilansipäevaks möödunud üle 3 kuu ning 100% ulatuses laekumata arved, mille laekumistähtajast on möödunud üle 6 kuu ning mis ei ole ajavahemikul bilansipäevast majandusaasta aruande koostamise päevani laekunud. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Bilansis hinnatakse välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused bilansi kuupäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi järgi. Kursimuutused näidatakse raamatupidamiskohuslase kasumi või kahjumina. Välisvaluutas fikseeritud nõue kirjendatakse kommertspanga kursiga nõude laekumise hetkel ja konverteeritakse koheselt Euroopa Keskpanga andmete alusel ametlikult kehtivasse vääringusse. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest ja muudest varudega seotud otsestest kulutustest või tootmiskuludest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Pikaajalised finantsinvesteeringud SA Eesti Filmi Instituut raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud, elimineerides SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) ja Tallinnfilm OÜ (tütarettevõte) omavahelised tehingud ning nõuete ja kohustiste saldod rida-realt. Emaettevõtte konsolideerimata bilansis kajastatakse pikaajalise inantsinvesteeringuna tütarettevõtet selle soetusmaksumuses. Tütarettevõte Tallinnfilm OÜ koostab oma finantsaruandeid sama perioodi kohta ja kasutab oma aruannete koostamisel olulises osas samu arvestuspõhimõtteid, mis emaettevõttegi, lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Selle kasumiaruanne koostatakse Raamatupidamise seaduses lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1 alusel.


20

Materiaalne põhivara ja immateriaalne põhivara Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum. Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjadele on põhivara soetusmaksumuse alampiir alates 2 000 eurot. Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määratakse talle sobiv amortisatsiooniperiood. Lähtuvalt filmikoopiate maksumuse suurtest erinevustest, mis tulenevad filmide pikkusest, algmaterjalist, festivalidest osavõtust, koopiate originaalist jne, käsitletakse filmikoopiate arvestust kui erijuhtu ning põhivarana kajastamise soetusmaksumuse piiriks (käibemaksuta) on vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjadele kehtestatud alates 6 400 eurot. Filmikoopiatega seotud kulud kantakse projektipõhiselt otsekuludesse. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid parendustöid, mis tõstavad objekti võimet osaleda tulevikus majandusliku kasu loomisel, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Muud kulutused, mis pigem säilitavad põhivara võimet luua majanduslikku kasu, kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Konsolideerimisgrupis (mille moodustavad Eesti Filmi Instituut ja Tallinnfilm OÜ) on kasutusel materiaalse ja immateriaalse põhivara amortiseerimisel lineaarne meetod. Materiaalse põhivara gruppidele on määratud amortisatsiooninormid vahemikus 10-33% aastas, immateriaalsele põhivarale (litsentsid, patendid) on määratud Tallinnfilm OÜ-s amortisatsiooninormiks 20%. Rendiarvestus Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Maksustamine Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse dividende määraga 20/80 netodividendina väljamakstud summast. Dividendidelt arvestatud ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodi kasumiaruandes, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal dividendid välja makstakse. Tulude arvestus Tulud kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehingutega seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Teenuste ja piletimüügist saadavad tulud ja kasum kajastatakse samades perioodides nagu teenuste osutamisega kaasnevad kulutused. Sihtotstarbelised toetused Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse tuluna kui sihtasutus aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus kajastatakse tulemiaruandes tuluna v.a juhul, kui tegemist on sihtotstarbelise toetusega (nt filmide tootmise toetusteks), mille puhul ei ole aruandeaastal sõlmitud vastavat toetuslepingut. Sellisel juhul kajastatakse laekunud summad bilansi real “Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused”. Sihttoetuse abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Toetuseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse soetamise perioodis tuluna. Kulud Sihtasutuse kulud on kajastatud tekkepõhiselt, majandustehingud on kajastatud siis, kui nad on toimunud. Sihttoetused kantakse kuludesse (tulemiaruandes kirje “Toetused”) vastavalt juhatuse otsustega sõlmitud sihttoetuste lepingutele. Lepingu alusel sõlmitud, kuid alles järgmisel aastal välja makstavad sihttoetused vastavalt lepingulisele maksegraafikule ja lepingu tingimuste täitmisele kajastatakse bilansis muude võlgade koosseisus.


21

Konsolideeritud rahavoogude aruanne Konsolideeritud äritegevuse rahavood on kajastatud kaudmeetodil. Investeerimis- ja finantseerimisrahavoogusid kajastatatakse otsemeetodil, tegelikult laekunud ja tegelikult tasutud brutosummadena.

Lisa 2. Raha ja pangakontod

31.12.2017 31.12.2016 Kassa 494 3 037

Arvelduskontod 2 049 857 1 060 299

Raha teel 0 215

Kokku 2 050 351 1 063 551

Lisa 3. Nõuded 31.12.2017 31.12.2016 Ostjatelt laekumata arved 34 560 27 975 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -10 -30 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 29 0 Muud lühiajalised nõuded 414 452 103 734

Kokku 449 031 131 547 Lisa 4. Ettemaksed sihtfinantseerimise ja teenuste eest 31.12.2017 31.12.2016 Ettemakstud sihtotstarbelised toetused 0 0 Muud ettemaksed 32 541 5 090

Kokku 32 541 5 090

Lisa 5. Varud 31.12.2017 31.12.2016 Müügiks ostetud kaubad 10 007 12 316

Kokku 10 007 12 316 Mõlemal aastal näidatud varud koosnevad müügiks ostetud kaupadest kohvikus ja videoteegis.


22

Lisa 6. Maksude ettemaksed ja maksuvõlad

Maksuliik 31.12.2017

31.12.2016

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Käibemaks 0 5 954 0 2 580 Üksikisiku tulumaks 0 7 628 0 7 772 Sotsiaalmaks 0 14 982 0 14 768 Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaks 0 25 0 0 Kogumispension 0 785 0 841 Töötuskindlustusmaks 0 868 0 909 Ettemaksukonto jääk 29 0

Kokku 29 30 242 0 26 870 Lisa 7. Materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara Masinad

ja seadmed

Muu materiaalne põhivara

Kokku

31.12.2015

Soetusmaksumus 386 538 144 712 531 250

Akumuleeritud kulum -228 116 -119 576 -347 692

Jääkmaksumus 158 422 25 136 183 558 Ostud ja parendused 345 5 390 5 735

Amortisatsioonikulu -42 173 -8 128 -50 301

Muud muutused -4 269 -2 771 -7 040

31.12.2016

Soetusmaksumus 377 060 140 594 517 654


Jääkmaksumus 112 325 19 627 131 952 Amortisatsioonikulu -40 227 -6 388 -46 615

31.12.2017

Soetusmaksumus 377 060 140 594 517 654


Jääkmaksumus 72 098 13 239 85 337


23

Sihttoetused kantakse kuludesse (tulemiaruande kirje Toetused) vastavalt sõlmitud sihttoetuste lepingutele. Lepingu alusel sõlmitud, kuid alles järgmisel aastal välja makstavad sihttoetused kajastatakse bilansis kirjel Muud võlad vastavalt maksegraafikule ja lepingu tingimuste täitmisele. Antud kirje sisaldab ka viitvõlgu filmide rendi, autoritasude ja muude kohustuste eest.

Lisa 10. Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 31.12.2017 31.12.2016 Sihtotstarbelised toetused 1 303 647 324 106 Filmiprogrammid, -levi 13 542 2 333

Kokku 1 317 189 326 439 Sihtotstarbelisteks toetusteks saadud ettemaksena on kajastatud põhiosas 2017.aastal oli riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu nr 7-18/7 kasutamata jäänud osa summas 1 269 135 eurot.

Lisa 8. Muud võlad 31.12.2017 31.12.2016 Võlad sihttoetuse saajatele 763 233 553 087 Muud 25 702 27 588

Kokku 788 935 580 675

Lisa 9. Töötasude kohustus

31.12.2017 31.12.2016 Töötasude kohustus 11 233 11 203 Puhkusetasude kohustus 7 389 8 787 Palgareserv 217 532

Kokku 18 839 20 522


24

Lisa 11. Toetused ja muud tulud

2017 2016

Sihtotstarbelised toetajad:

Kultuuriministeerium 4 338 127 4 597 467

Ettevõtluse Arendamise SA 42 515 196 419

Loov Euroopa MEDIA 27 718 27 719

Sotsiaalministeerium 17 500 7 500

Eesti Kultuurkapital 77 750 53 817

Europa Cinemas 16 937 17 674

Riigikantselei 3 834 580 3 775 000

Sihttoetus kokku: 8 355 127 8 675 596

Muud 3 161 29 087

Kokku 8 358 288 8 704 683

Lisa 12. Tulud ettevõtlusest tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes

Tegevusala 2017 2016 Piletitulu 459 464 394 532

Tulu DVD-de müügist 2 141 3 604

Tulu kaupade müügist (s.h. müük kino kohvikust) 104 109 98 423

Tulu teenuste müügist (sh ürituste korraldus) 80 545 64 428

Tulud kasutusõiguste müügist 67 451 48 350

Reklaamitulud 19 888 26 627

Kokku 733 598 635 964

Piirkond 2017 2016 Eesti 727 405 633 943 Belgia 5 000 1 000 Prantsusmaa 833 Soome 96 107 Saksamaa 0 75 Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 120 64 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, muud 144 775

Kokku 733 598 635 964


25

Lisa 13. Kaubad, materjal ja teenused

2017 2016

Kaubakulu 52 397 52 527

Alltöövõtud 7 341 7 088

Litsentsi- ja autoritasud 3 791 6 071

Üür ja rent 1 780 1 413

Filmi rent 211 811 178 348

Kokku 277 120 245 447 Lisa 14. Tütarettevõte Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut tütarettevõte osaühing Tallinnfilm (registrikood: 10328440) põhitegevusalaks on filmide levitamine ja demonstreerimine ning kino Artis haldamine ja arendamine.

Tallinnfilm OÜ 31.12.2017 31.12.2016

Osalus 100% 100%

Bilansiline maksumus 176 907 176 907

Tallinnfilm OÜ omakapital 31.12.2017 31.12.2016

Osade arv 1 1

Osakapital 2 500 2 500

Jaotamata kasum (-kahjum) 136 425 181 498

Aruandeaasta kasum (-kahjum) 9 968 -45 073

Omakapital kokku 148 893 138 925


26

Lisa 15. Tegevuskulud SA Eesti Filmi Instituut ja Tallinnfilm OÜ erinevad oma tegevusvaldkonna poolest - EFI on suurim Eesti filmi rahastaja, Tallinnfilm OÜ on filmide levitaja ja kinooperaator. Lähtuvalt ülaltoodust on õiglasema ja ülevaatlikuma informatsiooni edastamiseks eraldi ära toodud nii ema- kui ka tütarettevõtte tegevuskulud.

Tallinnfilm OÜ rendib alates oktoobrist 2009 Solaris Keskus ASilt kontoriruume, kinoruume ja seadmeid. Kasutusrendikulu 2016.aastal 205671 eurot ja 2017.aastal 217880 eurot Eesti Filmi Instituut rendib kontoriruume Eesti Kinoliit MTÜ-lt. EFI kasutusrendi summa moodustas mõlemal aastal 39 209 eurot. 2018.aastal rendikulu kasvab.

Tallinnfilm OÜ (va. emaettevõte) 2017 2016

Üür ja rent 217 880 205 671

Energia (elektri- ja soojusenergia) 28 342 29 987

Mitmesugused bürookulud 17 335 17 840

Lähetuskulud 472 309

Koolituskulud 1 390 2 257

Riiklikud ja kohalikud maksud 50 55

Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 10 0

Hooldus-ja kommunaalkulud 69 295 71 722

Turunduskulud 29 488 21 463 Kulud õigusabile, konsultatsioonidele, audititele, raamatupidamisele

18 274 17 936

Transportteenus 48 60

Muud tegevuskulud 10 541 13 236

Kokku 393 125 380 536

Lisaks täiendavad andmed personalikulude osas:

Tallinnfilm OÜ 2017 2016

Palgakulu 168 105 178 668

Sotsiaalmaksud 58 136 60 446 Tööjõukulud kokku Keskmine töötajate arv

226 241 21

239 114 20


27

Eesti Filmi Instituudi kulud (va. tütarettevõte) 2017 2016

Projektid Loov Euroopa

MEDIA EFI Kokku Kokku

Personalikulud kokku 35 864 36 530 311 068 383 462 405 872 1. Palgakulu kokku 26 649 27 302 231 215 285 166 301 684

Nõukogu ja juhatuse liikmed 0 0 50 400 50 400 50 400

Administratsioon 14 095 27 302 180 815 222 212 237 599

Töövõtulepinguga 12 554 0 0 12 554 13 685

2. Muud personalikulud 125 0 1 344 1 469 2 005 3. Sotsiaalmaksukulud 9 090 9 228 78 509 96 827 102 183

Keskmine töötajate arv 1 11 12 12 Majanduskulud kokku 0 19 474 129 540 149 014 155 716 Muud tegevuskulud kokku 485 887 0 0 485 887 379 237 Rahvusvahelised filmiturud 136 626 0 0 136 626 95 420 Arendus- ja turundusprojektid 184 120 0 0 184 120 167 370 Filmipärand ja digiteerimine 118 882 0 0 118 882 37 144 Eurimages 29 343 0 0 29 343 31 207 Ekspertiisid, audit 14 915 0 0 14 915 13 219 EV100 2 001 0 0 2 001 34 877 Toetused kokku 4 015 628 4 780 3 099 122 7 119 530 7 557 028 Mängufilmide sihttoetused 3 737 000 0 1 270 000 5 007 000 5 026 450 Animafilmide sihttoetused 0 0 760 000 760 000 760 000 Dokumentaalfilmide sihttoetused 79 000 0 580 692 659 692 717 630 Vähemuskaastootmine 0 0 130 000 130 000 280 000 Ristmeedia 0 0 15 000 15 000 15 000 Film Estonia 198 938 0 0 198 938 336 798 Tagasi nõutud sihtfinantseerimine 0 0 0 0 -8 830 Levitoetus 0 0 131 000 131 000 154 465 Muud toetused 0 4 780 204 180 208 960 181 928 Sihttoetuste vahendamine 690 0 0 690 86 337 Liikmemaksud 0 0 8 250 8 250 7 250

Kõik kokku 4 537 379 60 784 3 539 730 8 137 893 8 497 853


28

Lisa 16. Tehingud seotud osapooltega Seotud osapoolteks loetakse SA Eesti Filmi Instituut ja Tallinnfilm OÜ juhatuse ja nõukogu liikmeid ning nende lähikondseid ja nendega seotud ettevõtteid. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasud 50 400 75 093 Arvestatud muud soodustused 381 2 015

Kokku 50 781 77 108 Muude tasudena on arvestatud isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon ja töölepingu väliste lisatööde eest saadud tasud. EFI tehingud seotud juriidiliste isikutega Sihttoetused 2017 2016 Eesti Filmi Andmebaas MTÜ 60 700 60 000

Sihttoetused kokku 60 700 60 000


29

Lisa 17. Emaettevõtte iseseisvad, konsolideerimata aruanded SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) bilanss

31.12.2017 31.12.2016

VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 1 929 627 991 354 Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 7 965 9 213 Muud lühiajalised nõuded 414 453 103 695 Ettemaksed teenuste eest 31 200 4 983 Kokku 453 618 117 891 Varud Müügiks ostetud kaubad 6 575 6 710 Käibevara kokku 2 389 820 1 115 955 Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 176 907 176 907 Põhivara kokku 176 907 176 907 VARAD KOKKU 2 566 727 1 292 862 KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused

Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijale 38 992 6 971 Võlad töövõtjale 5 766 4 747 Maksuvõlad 21 620 18 119 Muud võlad 1 556 1 974 Välja maksmata sihttoetused 763 233 553 087 Tulevaste perioodide tulu sihtotstarbelistest toetustest 1 303 647 324 106 Lühiajalised kohustused kokku 2 134 814 909 004 KOHUSTUSED KOKKU 2 134 814 909 004 NETOVARA Sihtkapital 208 863 208 863 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 174 346 211 131 Aruandeperioodi tulem 48 704 -36 136 Netovara kokku 431 913 383 858 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 2 566 727 1 292 862


30

SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) tulemiaruanne 2017 2016

TULUD Müügitulud 68 974 51 230 Eraldised ja toetused riigieelarvest ja riigi asutustelt 7 992 665 8 161 876 Välisabi rahvusvahelistelt organisatsioonidelt 70 233 224 138 Muud tulud 3 152 24 562 Tulud kokku 8 135 024 8 461 806 KULUD Kaubad, materjal ja teenused 117 698 Mitmesugused tegevuskulud 583 328 536 977 Toetused 7 119 413 7 557 679 Tööjõukulud Palgakulu 285 166 301 683 Sotsiaal-ja töötuskindlustusmaksed 98 296 104 189 Kokku tööjõukulu 383 462 405 872 Kulud kokku 8 086 320 8 501 226 Tulem (-tulem) 48 704 -39 420 Finantstulud 41 3 284 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM)

48 704 -36 136


31

SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) rahavoogude aruanne 2017 2016

Rahavood põhitegevusest Aruandeaasta tegevustulem 48 704 -39 420 Põhitegevusega seotud käibevarade ja kohustuste muutus Nõuded ostjate vastu -135 -882 Muud lühiajalised nõuded -312 232 -39 613 Toetuste ettemaksed 0 451 250 Ettemaksed teenuste eest -26 218 1 744 Varud 135 765 Võlad ja ettemaksed 36 123 2 336 Toetuste kohustused 210 146 185 014 Saadud toetuste ettemaksed 979 541 -331 493 Põhitegevusega seotud käibevarade ja kohustuste muutus kokku 887 360 269 121 Rahavood põhitegevusest kokku 936 064 229 701 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 2 220 3 035 Rahavood investeerimisest kokku 2 220 3 035 Rahavood kokku 938 284 232 736 Raha ja pangakontode muutused Raha ja selle ekvivalendid alguses 991 354 758 618 Raha ja selle ekvivalendid lõpus 1 929 627 991 354 Muutus 938 284 232 736


32

SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) netovara muutuste aruanne

Sihtkapital Eelmiste perioodide

jaotamata tulem Kokku netovara

31.12.2015 208 863 211 131 419 994

Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse -176 907 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse 183 558 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2015 427 086 Aruandeaasta tulem -36 136 -36 136 31.12.2016 208 863 174 995 383 858 Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse -176 907 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse 131 952 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2016 345 877 Aruandeaasta tulem 48 704 48 704 31.12.2017 208 863 271 754 431 913 Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse -176 907 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse 85 337 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2017 403 899


33

Lisa 18. Emaettevõtte müügitulu jaotus tegevusalade lõikes

Tegevusala EMTAK kood Müügitulu Müügitulu % Põhitegevusala Jah/ei

Ostetud kaubad müügiks 46431 1 462 2 ei

Kasutamisõiguse tasu

59131 67 512 98 ei

Kokku 68 974 100

Documents

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017filmi.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/05/90000357_2017__EF… · linastusid “Päevad, mis ajasid segadusse” ja “Supilinna salaselts”