II\IMtrNtr I LJ LgTLJ ru M Li ;{${il 5

) iihest inimesest eemale hoida. Uritu-selt lahkudes kiisisin spontaanselt omas6brannalt, miks see inimene kellelegiei meeldi. Ta oli minu kiisimusest imes-tunud ja vastas, et muidugi meeldib tak6igile. See on vdg a tavaline, et inimesedei m6ista, et see, mida me tajuffie , polemitte meie m6tted, vaid teiste inimes-te mitteverbaalne info, mida empaat ja

Un ffihdsti tunnetavad.

Suhtle ja v6ta enda eest vastutusUTI-I on raske oma kompetentsi ndida-ta, kui teda jdlgitakse v6i hinnatakse. Ta

tajub jalgija energiat ja ei saa seepdrast

tunda end vabalt ja keskenduda. Koolisv6ib lapsel seepdrast tekkida 6piraskusi,mist6ttv arvatakse, et ta ei tea midagi.

WffiffiWffi

ffirurueffi

Tegelikult vajab ta rahulikku keskkon-da, kus saavad ilmneda tema t6elisedteadmised ja oskused.

Oluline on m6ista, et meie tundlik-kus pole haigus ega takistus. Vastupidi,see on tugevus, mida peame ise tundmaoppima. Elaine N. Aron kirjutab omaraamatus ,,I-Jlitundlik inimene", et tili-

ffiffffiff$ffiffi ffiffi $ffiffi$mffffi-

ffitr rffim$m ffruffi#$fi$q$qmm

pmffim hm$Erum ffimffi

ffmffE$m*ffiffi. Wmmffnx ffi$# fi-

*$*rffiffiffiffi ffiffiffiffiruffi ffiffiffi

*$dshds

Kffiffiffiffirffi ffiffiffiHffiroffi.

tundlikkusest saab takistus v6i vabadusiiksnes siis, kui me ise sellele v6imaluseanname. Ennast arendades v6imendu-vad k6ik meie tdhtsad omadused, mitteiiksnes tundlikkus. Tirndlikud inimesedtahaks ukse enda ja maailma vahel kin-ni liiiia, sest nad muutuvad kartlikuks.Ent seda ei tohi teha. Enesevdljendami-ne on parem lahendus.

Peame oppima end verbaalselt vdl-jendama, sest muu maailm oskab seda

keelt koige paremini. Opi oma vajadus-test rdd.kima, et ka i.imbritsevad saa-

kisid kohaneda erineva tunnetusegainimestega.

Olles iiks tundlike seast tean, et omaelu tuleb korraldada vastavalt oma isik-likele vajadustele. Kui tunned, et olediilekoormatud, siis ei pea jaama oota-ma) et keegi tuleks ja iitleks, et tee paus.

V6ta vastutus enda eest ja tee ise see

paus. Julge olla sina ise! m

ffiffiffi ffiffi ffmmffiwffi%u

Vnst;t ignl* l{Lisin'ius*i* #r"ila sisetq-*nde j;irgi" V*litmmn*

Miirgi vastus valclqs, l{ui s*# *i p*;* sinu il}ilhul *lulis*iuasti*s, i<r-ri vfrieJ* p:**h vr"ih*rnnlt ru:ingil rurS-tral pnil<4"

rnffisrnl v*i illds* rnitt* p:mil<;1.

ffi Mulle tundub, et ma tajunend umbritsevas keskkon nas

ka peenemaid nuansse.

w Teiste inimeste meeleolud

m6jutavad ka m ind.

ffi Ma olen reeglina vaga

val utu nd I i k.

ffi Ma tunnen kiiretel pieva-del vajadust eemale t6mbu-da, kas voodisse heita v6i ee-

malduda pimedasse tuppa v6i

kohta, kus saan olla omaetteja irritajatest puhata.

ffi Ma olen iseiranis tundlikkofeiinitoime suhtes.

ffi Mind ajavad kergesti sega-

dusse eredad tuled, tugevad

lohn ad, jimedakoelised kan-

gad v6i ldhikonnas tootavadsireenid.

ffi Mul on rikas ja keerukas

siseelu.

ffi Vali mura tekitab minus su-

gavat liigutu st.

ffi Ma jlrgin oma

sudametunnistust.

ffi Ma hakkan rapsima, kui

pean luhikese aja jooksul pal-

ju era tege ma.

ffi Ma ehmun kergesti.

w l(ui inimesed end fuusili-ses keskkonnas halvasti tun-nevad, siis sageli ma tean, mi-

da tuleks teha, et nad tun-neksid end paremini (nditeks

muutma valguse tugevust vOi

istekohta) .

ffi Mind hAirib, kui inimesed

priuavad mind sundida korra-

ga mitut asja tegema.

ffi Ma puuan meeleheitli-kult valtida vigu ja asjade

unustamist.

ffi Ma uritan viltida vdgivalda

sisaldavate filmide ja telesaa-

dete vaatamist.

ffi Ma irritun, kui minu um-

ber on korraga liiga palju

tegevust.

ffi Tugev niiljatunne tekitab mi-

nus dgeda reaktsiooni, p6h-j u stades keskend u m israskustja meeleolumuudatusi.

ffi Minu elus aset leidvad

muudatused loovad mind ri-vist v?i lja.

ffi Ma mdrkan ja naudin 6rnuvOi peeni l6hnu, maitseid, he-

lisid, kunstitoid.

ffi Mulle on esmatahtis korral-dada oma elu nii, et vilistatudoleks hdirivate v6i ulekoorma-vate ol ukordade tekki mi ne.

ffi Kui ma pean teistega kon-

kureerima v6i mind jilgitaksemingi ulesande tlitmise ajal,

muutun ma nirviliseks ja ra-

bedaks ning esinen oluliselthalvemini kui tavaolukorras.

ffi Kui olin laps,pidasid mu va-

nemad ja dpetajad mind tund-likuks v6i nirviliseks.

Kui miirkisid l<aksteist vbi enam viiidet t6esena, siis oled tdenAoliselt iilitundlik. l(ui iugesid t6eseks ka paar viiidet, mis sinu puhul

kindlasti paika peavad, v6id end samuti lugeda uilitundlikuks. Samas pole mitte r.ikski psLihhoioogiline test nii ti.ipne, et oma elu

edaspidi selle jdrgi joondada. Allikas E.N. Aron PhD raamat ,,Ulitundlik inimene. Mis aitab, kui maailm kipub sinust Lile sditma?"

40#nrre/l1*u elu nirnei I PsUHHoLooGlA SINULE i l][-151.tu1ts[f,d :n:4