I N F O L E H T

FR. TUGLASE NIMELINE AHJA KESKKOOL

NR.5 Märts 2010

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Intervjuu Külli Vardjaga kooli raamatukogust

1) Kuidas leida vajaminevat? Kuidas on raamatud organiseeritud?

Kooli raamatukogu fond jaotub põhifondiks ja õpikufondiks. Põhifond sisaldab kirjandust ja ilukirjandust (Vene kirjandus, Eesti kirjandus ja eri rahvaste kirjandus). Kõik need on omakorda alfabeedilises järjestuses. Õpikufondi üks osa sisaldab õpikuid, mis on õpilastele aastaks välja jaotatud. See on riiulis klasside kaupa. Teine osa sisaldab õpikuid, mida õpetajad kasutavad tunnis lisamaterjalina. Need õpikud on riiulis ainete kaupa. Lisaks sellele on raamatukogus veel ka mitmed aastakäigud erinevaid ajakirju ning teatmeteoseid.2) Milline aeg päevast on kõige tegusam?KHommikul 9-st kuni kella poole 2-ni. Kindlasti vahetunnid. Kella kahest on rahulikum, sest enamik õpilasi on siis juba koju läinud.”3) Kas on ka selliseid õpilasi, kes lõhuvad

raamatuid või ei tagasta neid?„Aga loomulikult. Muidugi õnnetusi juhtub, sellest saan ma aru. Raamatukogus pakun võimalust ka raamatud ise ära parandada. Kinni maksmisele lähevad raamatud juhul, kui õpikud on lootusetult katki või mõni raamat jääb tagastamata.”4) Kuidas raamatud raamatukokku jõuavad?„Õppematerjalid tellitakse spetsiaalselt kooliraamatuid trükkivate firmade käest nagu Koolipri, Avita, Stuudium ja Tea. Ilukirjandust tellin erinevatest Eesti kirjastustest.”5) Kuidas leidsid tee Ahja Keskkooli

raamatukoguhoidjaks? Kas said kuskil eelõpet?

„Alguses olin ühe aasta valla raamatukogus. Ahja kooli direktor Toomas Jõgi kutsus mu tööle. Eelõpet sain ma kutsekoolituse Viljandis ning omandasin seal infojuhi eriala.”6) Millised olid tingimused raamatukogus

algusaastatel? Mis on paranenud?(Külli hoidus pikematest kommentaaridest): „Vaja oli korrastust ja inventuuri teha. Teenindus on paranenud ning ajakirjade valik on suurenenud.”7) Milline on amet 5 aasta pärast? Mida muuta?„Tont seda teab, töökoht jääb ikka, sest väikestele meeldib veel lugeda. Muutus on kindlasti suur. Suurim kartus on see, et raamatud võivad minna internetti, st raamatuid saab varsti lugeda otse arvutist. Mina hindan raamatute lugemist, mulle meeldib uue raamatu lõhn ja kohvilauas lehti sirvida.

Aga jah tulevikus loodan saada liikuvamat tööd. Raamatukogus on väga palju istumist. Ei keegi ette tea.”8) Mis on Teie arvates oma ameti juures kõige

meeldivam asi? Ebameeldivaim?„Meeldivaimad kogemused tulevad, kui su tööd hinnatakse, kui ma tunnen ennast vajalikuna ning kooli raamatukogus töötamise eeliseks on lastega tegelemine.

Ebameeldivaks peaks ma seda, et mõned inimesed ei saa minu tööst aru, toon näiteks selle, et kui kraavikaevajal nähakse töö edenemist, siis minu töö juures ei märgata, kui suur töö tegelikult on igasuguseid pabereid täita ning muud paberimajandust ajada.”9) Kui suurt osa oma raamatukogu raamatutest

olete ise lugenud?„Kui aus olla siis väga suur lugeja ma pole. Muidugi kui tulevad uued ajakirjad, siis sirvin need läbi. Olen suur kriminullide fänn ning luulet ei jäta ka lugemata. Koju päris raamatuid ei võta. Lastekirjandust loen põhiliselt näidendite jaoks ideede otsimisel.”

10) On Teil kunagi niipalju tööd olnud, et peate seda koju kaasa viima? Kui on, siis millist?

„Vahest harva ikka tuleb, enamasti suvel. Uueks õppe-aastaks töövihikute tellimine ja kõik sellega seonduv.”

Lehe sisu Vastlapäev Fr. Tuglas 124Väike Illimar 2010Lumelinn AhjalTelklaagerLaulukarusselli eelvoorRaamatukogust Laululaager Groundhog Day toetusNeed mõnusad apsud Loomekonkursi tööd

ToimetusRitaLaura S.KaupoEileenSirli L.KathleenIvarGetterKarin P.

________________________________Laululaager koolimajas.Veebruari esimese nädala lõpus toimus meie kooli lastekooril laululaager. See oli mõeldud eelkõige laulude harjutamiseks, aga hõlmas ka stiilipidu ja koolimajas ööbimist.Koolimajja koguneti kella viieks, aktiivsed õpilased olid juba kell neli kohal. Esimene asi oli asjade lahtipakkimine ja klassiruumide jagamine. Laagri alguses luges õpetaja meile ette päevakava ja läkski lahti…Õhtul ja hommikul oli meil palju proove, harjutasime koos ja häälerühmiti eraldi. Peamiselt olid laulud suvel Intsikurmus toimuva murdelaulupeo Uma Pido jaoks, kuid pühendusime ka Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil esitamisele tulevatele lauludele. Ega see võrokeel meile väga tundmatu polnudki. Paljud olid sellega vanemate ja vanavanemate kaudu kokku

puutunud. Proovide vahele jäänud aega sisustasime erinevate etteastete ja discoga. Mõned õpilased kandsid hipi stiili riideid, teised miniseelikuid.

Süüa saime ka. Kooli poolt olid saiakesed, mahl ja jogurt.Muljeid laagrist?Kadi: Meil oli väga lõbus, laulud said selgeks.Kaisa P: Normaalne laager oli. Tahaksin veel!Sirli K: Lahe oli! Nägime rohelist UFOt üle koolimaja sõitmas!Selina: Äge!Sirli L: Eriti jäi meelde disco!Sigrid (muigab): Meeldejääv oli öö. Oli rahu ja vaikus…??!!

Muljeid kogus ja pani kirja Eileen Saar._____________________________Vastlapäev Mammastes.Me läksime Mammastesse 17.veebruar 2010 . Alguses läks 1-5 klass ja siis läks6-11 klass. Buss tuli kooli ette, kui õpilased, kes pidid tulema olid peal siis hakkas

buss Mammastese poole minema . Enamus õpilasi võtsid kaas kelgud, kuid oli ka neid, kes võtsid suusad . Tehti igasuguseid võistlusi, võitjatele oli ka auhindu, milletegid 6.klassi poisid . Söögiks oli tee ja pirukas kuid teises vahetuses unustasidkokad meile süüa kaasa anda . Kõikidel oli ikkagi lõbus. Kelgutati, suusatati ningigav ei hakanud vist kellelgi . Kokkuvõttes läks see päev kiiresti ning lõbusalt .

Sirli Lomp.___________________________________________________Lumelinn AhjalLumelinna ehitamine toimus 17.02.2010.Ehitati loomulikult lumest. Vett toodi lume sidumiseks koolimajast või järvest. Tööriistad olid koolist. Ehitamine käis isuga. Valmisid: "Elevant" ," 2 koobast” üks oli torniga teine ilma"," Kilpkonn", "Linnu taoline asi"," Liumäed", "Uks ja aken" ja "Treppe tehti ka 2 " Sai vist kõik.Minu klass ehk 6.klass , me tegime elevandi ja selle elevandi londi pealt sai alla lasta .Alla sai lasta 2 või 3 liumäest .Algul polnud ültse külm pärast ,kui oli juba kõvasti tööd tehtud hakkas natuke külm , sest riided olid päris märjad ja jalad lirtsusid ka.Minule meeldis seal teha lumelinna , pärast valmisid ju päris ilusad kujundid!!Kokkuvõtteks arvan, et vahva päev oli.

Laura Saks ___________________________________________________Järjekordne Väike Illimar

Selle aasta Väike Illimar on valitud. Mitme kandidaadi seest aitas õiget leida žürii, mille koosseis on pildil näha Võistlejaid oli parasjagu, nende sees ka üks alternatiiv- tüdruk, kes päästis osalemise mõttes oma klassi poiste au. Väikse Illimari kandidaatidel oli täita mitu ülesannet: mahutada end väikesele ajalehele, katsuda rammu raskuse hoidmisel, koorida kiirelt ja ka veel korralikult porgand, proovida oma osavust, valmistada kimp suurele ja suht vanale pruudile Sohvile

Tublid olid kõik poisid. Žürii lehtedel kogus enam punkte Jagnar Jürgenson, kes Väikese Illimari tiitliga krooniti.

Väike Illimar 2010

Harleypruudikimbuga

T E L K L A A G E R KESET TALVE

See lugu nii ekstreemne nüüd ka polnud, aga laager ikka toimus ja seekord siiski mitte lumes vaid valges ja avaras võimlas. Pidu toimus II veerandi priimustele ja algas telkide püstitamisega ruumis. Korraldaval komisjonil oli kavas läbi mängida nõuka-aegne telklaager koos vastavate mängude ja tegevustega. Nädal aega varem kätte saadud raportid õpiti pähe ja valmisolekust laagri avamiseks raporteeris iga

klassi vanem rühmade juhile Pirgitile, kes omakorda andis raporti laagriülemale, Ja laagrielu läks käima morseülesannetega. See on punktide kriipsude kiri. mille

võistkonnad lahendasid morsetähestiku abil. Teises osas tuli pliiatsiga koputades morset edasi

anda.

Sõlmede ülesanded: võistkond õppis

pähe 8 erineva sõlme nime ning pidi oskama teha ühe loosiga tõmmatud sõlme. Harjutati ikka päris tükk aega enne, kui julgeti oskusi näitama tulla. Pärast “tubast" tegevust mindi saalihokit mängima ja järgnesid osavusvõistlused palli ja hokikepiga.Igas korralikus laagris ei puudu vaikne tund. See oli ettenähtud puhkamiseks siruli asendis või siis äärmisel juhul raamamatut lugedes. Meile sobis viimane variant, kuigi tundi sellele tegevusele küll ei kulunud. Kooli köögimeeskond tõi juba enne peo algust toiduained, millest rühmad valmistasid võileiva- ja koogilaua. Pärast einestamist algas telkide kokkupanek japidu lõppes taas laagri rivistuse ja raportitega.

TUGLASE sünniaastapäeva PIDUSTUSED Tänavu tähistasime kooli nimikirjaniku, Friedebert Tuglase 124.sünniaastat. Ettevalmistused algasid juba rohkem kui kuu aega tagasi kirjanduskonkursi väljakuulutamisega maakonnas. Tähtaja lähenedes tundus, et töid on vähe. Kõige suurem patakas loomingut saabus aga “viimasel tunnil” Nüüd algas 7-liikmelise žürii töö. Läbi tuli lugeda 154 kirjutist 15-nest maakonna koolist. Kolme tööga oli esindatud Petseri Lingvistiline Kool. Ahja keskkoolist osales 21 õpilast. Neist neli jõudsid ka autasustamisele: Renar III kl, Hannes II kl, Johannes III kl, Evely VI kl Premeeritud lapsi ja juhendajaid ootas pärast aktust banketilaud noortekeskuses.

Kooli aupäeva (sünnipäeva) tähistasime omas majas alumises koridoris, kuhu oli eelmisel päeval Mareti poolt kombineeritud toolidega “saal”. Õhkkond oli pidulik ning õpilased kenad ja viisakad. Kooli noored autorid lugesid ette oma töid. Vaiksetämbrilised hääled oli tänu kooli uuele võimendusele hästi kuulda. Direktor tänas aktusel kooli tublisid töötajaid. Pidu jätkus klassides sünnipäevakoogiga.

_______________________________

L O O M E K O N K U R S S

Vabadus

Mere kohin kõrvus, tuul sahiseb juustes, mu hing hõljub atmosfääris. Ma olen vaba. Minu ümber pole nelja tühja seina, mind ei piira miski. Väljas on pime, ümbrus on salapärasem kui uni. Kuid siin on hea. Keegi ega miski ei sega mind. Saan hetkel olla mõtetest prii, need on puhtad. Heidan liivale pikali ja jälgin tähti, mis asuvad nii kaugel minust. Mis tunne oleks hõljuda seal kõrgel koos nendega? Sulgen silmad ja kujutlen, et olengi üks nende seast. Särav, imetlust vääriv, kõigile kättesaamatu. Kuulen imelikku krabinat ja ehmatan ning tõusen istukile. Seal põõsaste vahel oleks justkui keegi. Järsku kadus kogu kergus ja mind piinab nüüd hirm. Tõusen püsti ja vaatan enda ümber, kuid ei märka midagi. Kõnnin veidike edasi. Hirm sunndib mind taas mõtlema. Kas peaksin koju tagasi minema ? Kurk läheb pisaratest kähedaks, tean, et ei saa siia igaveseks jääda, kuid sisimas on see mu ainus soov. Keeran ennast ümber ja kohkun jälle. Keegi tõesti kõnnib minu poole mööda randa. Kuu valgustab ema nägu ja kuulengi juba teda hõikamas: “ Kuule, tüdruk, kas sa mõtled siia veel kauaks jääda, endal kodutööd tegemata!”Sain häälest aru, et ta on pahane. Ema tunneb mind hästi ja ta teab, kus mind leida võib, kui vajan veidike vabadust. Kuid olin vist liiga kauaks jäänud. Mõistan ema, ta süda kindlasti juba muretses. Liigun talle vaikselt vastu ja ütlen: „Jah, ema, ma kohe tulen!” Kahju, et mu viibimine seal kõrgel tähtede seltisis nii üürikeseks jäi. Karin Piiri

Aastaring Kevadel on maa nii märg. Ärkab angerjas ja särg. Suvel päris soe on vesi, uju kas või mitmekesi. Sügisel on õhk nii jahe, lehtede sees käia lahe. Talvel sooja annab tuli, siis kui maha sajab lumi.

Kaisa Pallandi

Kuritegu Ühel päikselisel päeval olin ma poolel teel koolist koju, kui nägin ühte imelikku meest, kelle oli must müts üle silmade ja kaasas pruun kott. Ta tuli populaarsest ehtepoest. See mees tuli mulle vastu ja kui ma talle järele vaatasin nägin, kui ta taskust kukkus välja 500 krooni. Ta võttis selle ruttu oma kätte tagasi, vaatas mulle otsa ja naeratas.

L O O M E K O N K U R S S Sel hetkel mulle tundus, et seal kotis on midagi mida olin näinud ehtepoes. Ma ei olnud selles päris kindel ja läksin koju. Kui ma kodus olin, ei hakkanud õppima vaid istusin televiisori ette ja kuulasin uudiseid. Olin hämmingus, kui räägiti ehtepoe röövist. Seal öeldi veel, et kui oled näinud midagi kahtlast seoses rööviga, helista politsei lühinumbril 110. Valisin numbri ja helistasin. Vastu võttis üks meesterahvas ja küsis: „Mis mureks?“ „Ma helistan sellepärast, et nägin ehtepoe röövlit.“ „Mis!“ karjatas ta, „tule palun jaoskonda kohe!“„Ok“, vastasin. Kui jaoskonda jõudsin tuli mulle vastu mees, kes kuulas mu jutu üle. See lugu võeti tõsise uurimise alla, muidugi mina käisin igapäev politseile abiks. Politsei otsis röövlit väga kaua. Lõpuks siiski saadi ta kätte. Ja minu süda jäi rahule, enam ma ei kartnud, et kusagil varitseb oht ja keegi jälgib mind.

Röövel sai viis aastat vangistust ja mina sain politsei abistamise eest preemia.

Getter Pihlak

Minu unenägu

Olin jõudnud ühe vana maja juurde, mis nägi välja üsna inetu. Majal oli vana katus, mis vajas veidi nokitsemist ning seintelt oli krohvi pudenenud. Majal oli ka palju aknaid ja paistis, et see on kolmekorruseline. Keskel oli suur pruuni värvi uks, mis avades kriiksus.

Kui uksest sisse astusin, tundsin surnud rottide lõhna. Igal pool asetsesid ämblikuvõrgud.Uksest vasakul asus trepp. Trepp krigises, kui trepil astusin ja järjest üles poole minnes krigises trepp hullemini.

Kui trepist üles jõudsin, nägin koridori. Koridoris oli seitse ust. Kolm ust seitsmest liikusid ja kolm ust kriiksusid, aga üks uks tundus mulle huvitav. Läksin selle ukse juurde ja nägin, et ukselink oli kullast. Otsustasin ukse avada.

Toas nägin sammastega voodit, kaht nikerdustega riidekappi ja suurt akent. Akent katsid rasked punased kardinad, tõmbasin need eest. Aknast avanes suurepärane vaade imekaunile vaiksele merele, kus sõitis üksik laev. See oli suur kolmemastiline puidust laev, mille külgedelt paistis kuus kahurit. Kõige kõrgema masti otsas lehvis surnupealuuga lipp. Jälgisin laeva, kuni see mu vaateväljast kadus.

Ärkasin.

Ivar Kapsi

Öö ja Päeva sünd

Kaua aega tagasi

juhtus ükskord sedasi:

Elasid koos Öö ja Päev,

kuuldes teineteise häält.

Päeval juuksed kollased,

silmad selged, sinised.

Öö justkui päeva vastand,

kuigi armastus olevat neil kasvand,

tahtis saatus saata neid,

käima hoopis teisi teid.

Päev aasal oli istunud,

kui Jää ta juurde astunud,

Päev kohe oli pimestunud Jääst

ja tema sisemisest väest.

Päev õnnelik oli aasal,

Öö õnnetult neid jälgis taamal.

Ainult tema teadis, kes on Jää

ja et Päev seda niikuinii ei näeks.

Öö nukrusest heitis oma keha,

sest arvas, et midagi pole enam teha.

Ja jumal seda nähes temalt palus

täita amet, mis on igavesti valus.

Päeval veri tõusis palgeisse,

Jääl hirmus asi tuli mõtteisse,

ja Päev suri Jää käte vahel,

veri voolamas ta kehal.

Kui jumal kohtas Päeva armastust,

haaras teda kohutav lust

ning Päevast justkui võluväel

sai tema hirmuks igavesti päev.

Nii lõppes ja ka algas armastus,

sest igal astal suvekuul

saavad kokku Öö ja Päev

justkui nagu imeväel.

Oma kojas naeris jumal,

sest et tema polnud rumal –

armastuse uuesti ta oli algatanud,

Öö ja Päeva sünnitanud.

Eileen Saar

Ahja bändi GROUNDHOG DAY –d

toetades

MTÜ NMK RockDown korraldas 12. märtsil Tartu Skatehallis hääletamisõhtu, et aidata Groundhog Day "Eesti Laul 2010" konkursilt Oslosse Eurovisiooni lauluvõistlusele Eestit esindama. Kohapeal olid suurel ekraanil konkursi otseülekanne ning ka videoühendus bändi endaga! Kogunemine algas kell 20.00. Kaasa võeti oma söögid-joogid ning sissepääs oli kõigile tasuta. Kaasa tuli võtta vaid telefon ja asuda hääletama! Võtsime oma limonaadi kaasa nagu soovitatud ja läksime oma kambaga toetust avaldama. Kohale jõudsime täpselt õigeks ajaks, kui käisid alles veel ettevalmistused ja üles seati suur ekraan, kust meile oli lubatud tuttavaid poisse näidata :) Tehti ka mõned videokõned Groundhog Day`ga, aga need jäid üsna lühikeseks, kuna bändi meeleolu oli ülemeelik ja ärevus küündis tõsiselt ohtliku piirini kõrgepingeliinidesse. Palju ei puudunud, kui oleks juba pidanud tööle panema mitmete elektrikute tublid käed. Enamjaolt oli süüdi kaugus ja halb ilm. Jättes välja igasugused viperused ja keskendudes üritusele, oli kõik väga hästi läbi mõeldud ja eesmärk väga reaalne. Rahvast oli palju, emotsioone oli erinevaid, tunded olid ehtsad. Kõige parem hetk saabus, siis kui algas Eesti laulu 9. lugu, Groundhog Day -“Teiste seest kõigile “. Varemalt laiali paiskunud üksteisest võimalikult kaugel olev rahvas oli korraga suure ekraani ees, et maksimaalselt Groundhog Day `le kaasa elada ja tunnetada suurt ühtekuuluvus tunnet. Ja nagu üks mees kõva häälega kaasa laulda. Nagu tavaliselt selliste ürituste puhul, ei puudunud ka täiesti hüperaktiivseid inimesi, kes õhutasid kõiki GD poolt hääletama. Sellise möllu keskel jäi kuulamata Eesti Laulu tegelik võitja, kuid

asi tasus end ära ja rahvas oli 6. koha üle väga õnnelik ! Kahju ainult, et Tähtveres elavad fännid ei saanud omi punkte elektri katkestuse tõttu bändile anda. Peale otseülekande lõppu ei käitunud eestlased endale kohaselt ja ei lahkunud, et suruda oma pea soojasse patja vaid rahvast kostitati GD erinevate lugudega. Ja pidu sai kohe jätkuda.

Loodame, et tulevikus on selliseid mõnusaid üritusi veel tulemas ja korraldajad on oma tööga rahul. Võin julgelt tunnistada, et

majanduslangus seda pidu küll ei takistanud, sest kõik vähegi võimalikud liikmed olid kohal, tuli ikka omasid toetada !!!! Lausun siis 473 korda, et üritus oli väga korda läinud ja atmosfäär väga hea maiguga, mitte maitsega. Tip-Top ! Teeks suure kummarduse bändipoistele - Tõnn Tobreluts, Indrek Mällo, Tauno Tamm ja Keio Münti. Tänu neile saime tunda ülevat emotsiooni ja uhkust. 6. koht Eesti Laulu võistlusel on ERAKORDNE !!!!!!! Tuult tiibadesse ja ma olen kindel, et Ahja inimeste toetus on neil alati olemas :) Ahjakate nimel edastas 12. märtsi meeleolu Kathleen.

___________________________________________________

Viie ahjaka laulud kõlasid Põlvas.

Põlva piirkonna laulukarusselli eelvoorus käisid meie koolist Keithy Pallandi, Sirli Kooskora j a

Evely Roositalu ja

lasteaiast Agnes

Rohtsalu ning Liise-

Lisette Laur.

Hommikul olid Põlva Muusikakooli saalis proovid ja kell 10.00 algas võistlus. Neljas vanuserühmas kokku esines 31 lauljat. Võistlusärevus võttis nii mõnelgi põlve ja hääle värisema ja laul läks oodatust kehvemini. Aga

kogemus on ka midagi väärt ja näeb teiste lauljate esitusi.Sirli ja EvelY emotsionaalne esitus jäi küll silma, aga kõrgete nootidega peab veel tööd tegema. Keithy puhul oli just vastupidi emotsioone on rohkem vaja, aga laul oli puhas.

Nooremate rühmas laulnud kahest eelikust pääses edasi finaali žürii ühehäälse otsusega Agnes.

___________________________________________________

T Õ S I L O O D A H J A K O O L I S T

Eesti keele õpetaja andis tööülesande 6. klassis: Asenda järgmises lauses kõik sõnad samatähenduslike sõnede ehk sünonüümidega:Krapsakas krants kratsis krampi.Õpilaste variandid olid järgmised:

Tragi kutsu sügas lihaspinget.Tragi koer sügas jalas krampi.Viks koer sügas liikumatut, värisevat jalga.Hakkaja koer sügas liha krampi.Tragi karvik sügas jalga.