VIIMNE VOPS: vääriselupaikade paljusolgutatud kaitse läks tulumaksu alla Lk 2

M A ALE HE LISA

31. märts 2011Nr 3 (134)

INTRAC Eesti AS | Tartu mnt 167, Harjumaa | tel 603 5700 | faks 603 5739 | info@intrac.ee | www.intrac.ee

UUED PÖÖRAVATE JA NIVELLEERIVATE KABIINIDEGA JOHN DEERE 1110E JA 1210E KOKKUVEOTRAKTORID ON KOHAL. TÄIUSTATUD BALANS SEERITUD TANDEMTELJED TAGAVAD OPTIMAALSE KAALU JA VEOJÕUJAOTUSE RATASTE VAHEL, MADALAMA ERISURVE PINNASELE, PAREMA KLIIRENSI JA MANÖÖVERDUSVÕIME RASKEL JA PEHMEL PINNASEL. UUED E-SEERIA FORWARDERID JA HARVESTERID VÄLJAS TARTUS MAAMESSIL 2011.

1210E

1110E

tel 5624 0812, 521 1613e-post novadirect@gmail.com

-- kasvavat metsa-- metsakinnistuid-- metsamaterjaliO

STAB:

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011 2 P Ä E V A K A J A VIIO AITSAM

Siin kiviaia taga kasvab veel tammik ja kõik see kokku on vääriselupaik, kust võib haruldusi leida. Maaomanik sõlmis kaitsmise lepingu veel “vanal heal ajal”.

Tulundusmetsas asuvate vääriselu-paikade vabatahtlik kaitse kutsuti Eestis ellu edumeelse looduskaitse vormina, aga nüüd on sellest järel vaid raamid.

Vääriselupaik (VEP) jõudis Ees-ti metsa 1999. aastal, kui algas nende inventeerimine. Esiotsa nimetati paika võtmebiotoobiks. Tegu on majandatavas metsas asuvate aladega (praeguse sea-duse järgi kuni 7 ha), kus on või võib olla haruldasi või ohusta-tud liike.

Metsaomanikele pakuti välja võimalus vabatahtlikult vääris-elupaika kaitsta ja sõlmida ka 10 aastat kehtiv leping, mille alusel riik maksis hüvitist – majandus-metsa sellest osast saamata jää-va majandusliku tulu korvami-seks.

Eestis enneolematu loodu-se kaitsmise vorm – vabatahtlik, arvestatud on ka maaomaniku huvidega – pälvis metsaomani-ke poolehoiu. Esimesed lepin-gud sõlmiti juba 1999. aastal.

Moondumiste rida

Asi arenes 2003. aastani, kui sõl-mitud oli 116 lepingut. Siis kesk-konnaministeerium peatas nen-de sõlmimise, kuna tahtis sõlmi-

miskorda muuta. Uue korraga pikendati lepinguaega 20 aas-tale, kusjuures summat ei saa-nud metsaomanik enam korra-ga kätte, vaid osade kaupa esi-mese kümne aasta vältel.

Väga tugevasti oli üleval kesk-konnaorganisatsioonide soov, et VEPi kaitse peaks olema maa-omanikele kohustuslik. Minis-teerium suutis vabatahtlikkuse kui tegeliku kaitse parima ga-ranteerija säilitada.

Järgmine katkestus tuli 2005. aasta alguses. Keegi (pakutud on eri ametnikke) leidis, et seni-ne kord ikkagi täielikku kaitset ei võimalda, kuna metsaomanik võib ju lepingu lõppedes vääris-elupaika sae sisse lüüa. Nüüd võttis uue korra väljamõtlemine aega poolteist aastat.

2006 sügisel teatas ministee-rium, et jälle saab uusi lepinguid sõlmida, aga 2007. aastal tekkis veel üks paus seoses sellega, et sõlmijaks sai riigi esindajana Erametsakeskus.

Lepingutingimused olid muu-tunud põhjalikult. Enam ei tugi-nenud VEPi kaitse riigi ja maa-omaniku vahelisele usaldusele, vaid maaomanikul tuli loovuta-da selle ala kasutusõigus lepin-gu lõpuni ehk 20 aastaks riigile. Hüvitise maksmine jaotati võrd-setes osades 20 aastale.

Teisisõnul tuli metsaoma-nikel 2006. aastast alates lasta riik oma metsa ja kinnistusraa-

matusse vääriselupaiga pereme-heks (ikka nii, et maamaks jääb metsaomaniku kanda) ja leppi-da hetke turuhindade alusel ar-vutatava hüvitisesumma tilguta-misega.

Veel 2008. aastal jäi lepin-gute sõlmimine mitmeks kuuks seisma, kui ametkondades käisid juriidilised vaidlused Erametsa-keskuse riigi esindaja rolli üle.

2009. aastal sõlmiti veel 19 uut lepingut ja 2010. aastal 11. Erametsakeskuse vääriselupai-kadega tegelev spetsialist Priit Jõeäär nendib, et ilmselgelt ei ole tingimused metsaomanike-le enam meelepärased.

Viimane pauk

Metsaomanike valmisolek usal-dada aina umbusklikumaks muutuvat lepingupartnerit ehk riiki sai viimase löögi eelmise

aasta lõpus, kui vääriselupaika-sid kaitsvate omanikeni jõudis maksu- ja tolliameti ringkiri.

Sellega teatati, et alates 2010. aastast ei käsitle amet VEPi hü-vitist enam toetusena, mistõttu tuleb saadavalt summalt hakata maksma riigile tulumaksu.

Kontekstist on kadunud mõiste “hüvitis” ja selle asemel on “kinnisasja isikliku kasutus-õigusega koormamise eest saa-dud tasu”.

Pärnumaa metsaomanik Leili Mihkelson, kes sõlmis riigiga le-pingu 2007. aastal, pöördus õi-guskantsleri poole.

Lühidalt öeldes küsis ta, kas maksu- ja tolliametil on õigus selliselt tasult tulumaksu nõuda ja kas amet on käitunud tema suhtes õiglaselt.

Veel 2007. aastal sai Leili Mihkelson maksuametist info, et VEPi lepingu tasu on tulu-maksuvaba.

Praegu kehtib sama leping ja samad seadused, aga nüüd on see tasu järsku muutunud mak-sustatavaks.

Õiguskantsler andis õiguse maksu- ja tolliametile ning nen-tis seadusi analüüsides, et tege-likult oleks amet pidanud sellelt tasult tulumaksu küsima juba 2007. aastal. Maksu- ja tolli-amet on õiguskantsleri hinnan-gul vääralt käitunud küll, aga hoopis siis, kui andis Leili Mih-kelsonile 2007. aastal valeinfot.

Maksu- ja tolliamet kinni-tab, et enne 2010. aastat maks-tud hüvitisesummadelt tagant-järele tulumaksu sisse nõudma ei hakata.

Riik ise kaitseb

Lepingute sõlmimise korra jär-jestikuste muudatustega on keskkonnaministeerium just-kui kogemata libastunud ja hü-vitis on sattunud sõnastustesse, kus teda on võimalik juriidiliselt mitmeti tõlgendada. Tulumaksu nõudmise taga on, nagu maksu- ja tolliamet selgitab, majandus-lik tõlgendus.

Tegelikult on libastumist ka asja sisus. See on hästi nähtav õiguskantsleri Leili Mihkelso-nile saadetud kirjas, kust leiab VEPi kaitse juriidilise tähendu-se: “Vääriselupaiga kasutusõigu-se tasu on nii metsaseaduse järgi

/---/ kui ka oma olemuselt tulu ehk tasu selle eest, et isik (an-tud juhul Teie) lubab teisel isi-kul (antud juhul riik) kasutada kinnistut teatud kokkulepitud moel (antud juhul vääriselupai-ga kaitseks).”

Teine lause kirjast: “/---/ Tasu makstaksegi selle eest, et kinnisasja omanik talub tema kinnisasja kasutamist teise isi-ku poolt (antud juhul peate Te taluma Teile lepinguga pandud keeldusid).”

Asja sisu on ümbertegemiste-ga täielikult muutunud – metsa-omanik on tõrjutud kaitsmisest eemale, kaitsja on riik ja omani-ku kohus on vaid järgida keeldu-sid, mille riik on talle lepinguga seadnud. Ainult lepingu sõlmi-mise vabatahtlikkus on veel alg-sest ideest alles.

VIIO AITSAM

Vops vääriselupaikade kaitseleEsimesed lepingudEesti esimesed kuus vääriselupaiga kaitse lepingut sõlmiti 15. detsembril 1999 Sagadis VEPi pilootinventuuri lõpuseminaril.

Lepingu nr Maaomanik Maakond VEPi pindala (ha)1 Lehti Grau Lääne-Virumaa 0,82 Margo Aedla Raplamaa 1,74 Teet Kivisilla Hiiumaa 1,05 Teet Kivisilla Hiiumaa 0,56 OÜ Maa ja Mets Tartumaa 0,2

A JALUGU

Asja sisu on ümbertegemistega täielikult muutunud – metsaomanik on tõrjutud kaitsmisest eemale, kaitsja on riik ja omaniku kohus on vaid järgida keeldusid.

MetsamajandamiskavadMetsa inventeerimine • Metsa hindamine

Ekspertiisid

Metsaekspert OÜTel/faks 742 2355Tel 529 4459

Kreutzwaldi 64-201, Tartu 51014info@metsaekspert.eewww.metsaekspert.ee

Ostame Pärnusse

25/32/36/47 mm saematerjali (kask) kogu sortimendi ulatuses.

Kontakt: tel 5344 3874

AS Ecobirch ostab gruppi kuuluvatesse saeveskitesse

KASEPALKITäpsema info saamiseks palume võtta ühendust lähima piirkonna kontakttelefonidel.

1. Kurista SV JÕGEVAMAAL tel 518 7380

2. Aravete SV JÄRVAMAAL tel 528 7186

3. Ecobirch AS PÄRNUMAAL tel 518 9088

Ostame peenpalkiKuusK ja mänd

Tel 605 3655, 515 4315.

Läbimõõt 8–22,5 cm, pikkused 3,6 m + 30 cm ... 6,0 mLisandub ülemõõt 10 cm. Palgi vastuvõtt 24 h.

T E E M E P A R I M A P A K K U M I S E !

tel 489 0696, 506 9966

faks 489 0697

priimo.mets@priimo.ee

OÜ Priimo Mets ostab metsakinnistuid(pakkuda võib ka hüpoteegiga

koormatud kinnistuid)

Kasesaepaku ost,

hind 54,5 ja 57,5 €/tm.

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011 P Ä E V A K A J A 3

Tartlaste metsan-dusliku ühistegevuse konverentsil 15. märtsil selgus, et ühistud võiks olla Eesti trump, aga nende areng sõltub eelkõige eestlaste tahtmistest.

Maaülikooli dotsent, Eestis ühis-tegevuse tuntud propageerija Jaan Leetsar on rääkinud, kui-das selle valdkonna arenguks oleks vaja vähemalt 100 000 eestlase veendumust asja hea-duses. Kui meil oleks olemas tu-gev ühistute võrk, ei oleks äriilm kasumit taotlevate firmade poo-le kiivas.

Ent kui vaadata Eesti ühiste-gelise liidu esimehe, sisekaitse-akadeemia õppejõu Paul Tam-merti skeemi ideaalsest majan-dusmudelist, jääb ühistu isiku tegevusvabaduse ja inimkesk-suse äärmisesse ristumiskohta, mis tähendab, et vägisi pole või-malik siin midagi teha.

Oma rikkus endale

Jutt käib ühistutest, mis koo-peratiivi vormis tegelevad äri-ga. Eesti metsaühistutest suu-rem osa tegutseb praegu mitte-tulundusühingutena, mis Paul Tammerti skeemil on teises ser-vas, riigi kui organisatsiooni kül-je all.

Mittetulundusühing ei tohi-gi oma eesmärgiks majandus-likku tulu seada, aga tulundus-ühistule, mis tegutseb oma liik-mete majanduslikes huvides, on see põhiline.

Riigi teeb ühistuline tege-vus tugevamaks sellega, et loo-dav rikkus jääb Eestisse Eesti ini-meste kätte, kusjuures ei rikas-tuta teiste arvel. “Rikkused jagu-nevad esmajoones ühistuid loo-nud inimeste vahel ega koon-

du ettevõtteid loonud kapita-liomanike kätte,” märkis Tam-mert.

Mida monopoolsemad on fir-mad, seda enam nad dikteeri-vad turul toimuvat – ka hinda-sid. Ühistuline tegevus tasakaa-lustaks diktaati. “Väikesed toot-jad panevad seljad kokku ja as-tuvad turgu valitseva kapita-li vastu ühe isikuna, ühistuna,” kirjeldas Tammert.

Kahe vahel

Oleme ühistute mõttes kahe eri-neva riigi vahel – mõlemast oli konverentsil põhjalikumalt jut-tu. Soomes on ühistulisel tege-vusel suur osakaal ja Läti alles õpib seda nagu meiegi.

Hästi laias laastus öeldes on Soome rajal, kus kaubad ja tee-nused, mida kohapeal toodetak-se-tarbitakse, sünnivad enamas-

ti just ühistutes. Kapitaliettevõt- ted tegutsevad pigem kapitali-mahukas eksporttööstuses.

Eestis võiks selle järgi olla maamajandus valdavalt ühistu-line, samuti näiteks pool pan-gandusest ja kolmandik kau-bandusest.

Lätis on arvude poolest met-saomanikud meist rohkem orga-niseerunud, aga seltside-ühistu-te majandustegevus on sama ot-

singuline. Viimasel ajal on, nagu ütles Läti metsauurimisinstituu-di metsandusdoktor Lelde Vilk-riste, ühistutesse koondumist rohkem, kuid majandustegevus on pigem vaibunud.

Meilgi on metsaühistute liik-meskond kõvasti kasvanud, ent kasvab ka majanduslik koostöö, mille aluste ülesehitust riik Era-metsakeskuse kaudu praegu veel toetab.

Tartu konverentsi korralda-sid MTÜ Kesk-Eesti Metsaoma-nikud, OÜ Metsaekspert ja MTÜ Tartu Metsaomanike Selts.

15. märtsil 1930 asutati Ees-ti metsaühingute liit. Mullu tegi MTÜ Ambla Metsaühistu oma Paides korraldatud seminaril ettepaneku kuulutada see päev metsandusliku ühistegevuse päevaks.

ML

Eesti Metsaselts valis 2011. aasta metsanduse elutööpree-mia saajaks Eesti staažika met-samehe, metsade statistilise in-venteerimise meetodi maale-tooja Priit Kohava.

Priit Kohava on metsandu-ses tegutsenud 1962. aastast, kui ta asus tööle abitaksaatori-na. Aasta hiljem otsustas ta end täiendada TA Zooloogia ja Bo-taanika Instituudi aspirantuu-ris entomoloogia vallas, seejä-rel töötas Luua metsanduskoo-lis (tollal Jõgeva metsamajan-duse tehnikum) õpetaja ja õp-pealajuhatajana.

Aastal 1971 asus Priit Koha-va taas tööle metsakorraldaja-na. Esmaseks suureks tööks oli Eesti esimese rahvuspargi La-hemaa tsoneerimine ja loodus-objektide inventeerimine.

Alates 1990. aastatest on Priit Kohava tegelnud põhili-

selt proovitükkide rajamisega nii metsakorraldajate igakeva-diseks metsahindamise tree-ninguks kui rakenduslike uu-ringute tarbeks. Tal on suu-ri teeneid statistilise metsain-venteerimise meetodi kasutu-selevõtul Eestis.

Esimesed selle ala katsetööd Rootsi eeskujul olid 1996. aas-tal Hiiumaal.

Mõni aasta hiljem kujunes sellest üle-eestiline inventee-rimine.

Nüüdseks juba kümme aas-tat kestnud inventuur on and-nud märksa selgema ja täpse-ma ülevaate Eesti metsadest ja metsafondi muutustest.

Elutööpreemia antakse Priit Kohavale üle 15. aprillil Tartus toimuval metsanduse visiooni-konverentsil.

ML

Reformierakonna ja IRLi koa-litsiooniläbirääkimistel jõu-dis tegevuskavasse ka lubadus muuta tulumaksuseadust.

Kui läheb nii, nagu läbirää-kimisdelegatsioonide 23. märt-siks heaks kiidetud tekstis kir-jas, peaks metsaomanik või-ma tulevikus pärast uuendus-raiel saadud puidu või raieõi-guse müüki kolme aasta jook-sul maksustatavast tulust met-sa majandamise kulusid maha arvata.

See puudutaks ka füüsilisest isikust metsaomanikke.

Veel leiab samast tekstist lu-baduse luua “tingimused kestli-kuks, kasumlikuks ja isemajan-davaks erametsanduseks” ning toetada “erainitsiatiivi ühistu-lise tugisüsteemi arendamisel, mis oleks metsaomanikule toeks metsatööde korraldamisel”.

Lubatud on, et põline riigi-mets jääb riigi omandisse. Vii-de on ka jahiseadusele. Tekstis on see sõnastatud lubadusena kaasajastada jahinduse õigus-likku korda.

ML

Ühistegevus tasakaalustaks kasumihuvist kiivas äriilma

Elutööpreemia saab Priit Kohava

Uus valitsusliit lubab tulumaksuseadust muuta

Priit Kohava metsas oma tööd tegemas.

Väikesed tootjad panevad seljad kokku ja astuvad turgu valitseva kapitali vastu.

Paul Tammert

EESTI METSASELTS

Ühistegelised mehed metsa-omanike korraldatud konve-rentsil – Paul Tammert ja Jaan Leetsar.

VIIO AITSAM

Eesti Metsaselts valis 2011. aasta metsanduse elutööpree-mia saajaks Eesti staažika met-samehe, metsade statistilise in-venteerimise meetodi maale-tooja Priit Kohava.

ses tegutsenud 1962. aastast, kui ta asus tööle abitaksaatori-na. Aasta hiljem otsustas ta end täiendada TA Zooloogia ja Bo-taanika Instituudi aspirantuu-ris entomoloogia vallas, seejä-rel töötas Luua metsanduskoo-lis (tollal Jõgeva metsamajan-duse tehnikum) õpetaja ja õp-pealajuhatajana.

va taas tööle metsakorraldaja-na. Esmaseks suureks tööks oli Eesti esimese rahvuspargi La-hemaa tsoneerimine ja loodus-objektide inventeerimine.

Priit Kohava tegelnud põhili-

Reformierakonna ja IRLi koa-litsiooniläbirääkimistel jõu-dis tegevuskavasse ka lubadus muuta tulumaksuseadust.

kimisdelegatsioonide 23. märt-siks heaks kiidetud tekstis kir-jas, peaks metsaomanik või-ma tulevikus pärast uuendus-raiel saadud puidu või raieõi-guse müüki kolme aasta jook-sul maksustatavast tulust met-sa majandamise kulusid maha arvata.

isikust metsaomanikke.

tulumaksuseadust muuta

Priit Kohava metsas oma tööd tegemas.

www.eremka.ee

Janek Jõesaar tel 511 8348Meelis Meigo, tel 5343 1486

Niidu 17, Pärnu 80010

Metsakinnistute ostmine!Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud:Aitame tellida metsainventeerimisandmeid!Ostame kasvava metsa raieõigust!Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone!Pakume raie- ja kokkuveo teenust!Aitame korraldada metsamaterjali transporti!

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011 4 P Ä E V A K A J A

Saaremaa Roomassaare sadama territoorium on otsast otsani täis puitu, mis ootab navigatsioonihooae-ga. Sadama direktor Renno Tammleht põhjendab suurt puidukogust sellega, et varasematel aastatel on saadud veel jaanuariski kaubalaevu välja saata, kuid tänavu talvel katkes vedu juba detsembris. Laevad saab jälle liikuma ilmselt aprilli esimeses pooles.

AS Aegviidu Puit inves-teerib tootmisesse 10 mln eurot.

Plaanis on saematerjali saagimisliini vahetus ja saematerjali sorteerimisliini ehitus.

Investeeringu tulemu-sena laieneb saetava palgi läbimõõtude vahemik ja tootmine on automatisee-ritum.

Renoveerimise järel on saeveski võimeline töötle-ma kuni 350 000 m³ palki aastas. Kuna toormest on puudus, on esialgne planee-ritav töötlemismaht 200 000 m³ aastas. Aegviidu Puitu koos Viiratsi Saeveskiga majan-davad ühiselt AS Lemeks ja AS Rait.

Kontserni Norvik Timber Industries tütarfi rma Eestis, AS Laesti, investeerib Pär-numaal Sauga vallas uue saeveski ehitusse. Uus sae-veski hakkab saematerjali tootma peamiselt peenpal-gist. AS Laesti olemasolev tootmine Pärnus jätkab tööd samas mahus, uue saeveski ja tehnoloogiaga tõuseb fi rma aastane toot-mismaht esimeses etapis 80 000 m³ saematerjalini aastas. Luuakse 30 uut töökohta.

Raplamaa Kohila vinee-rivabrik, mis ei tööta juba 2008. aasta algusest, saab lähiajal arvatavasti uue omaniku, kellel on käimas läbirääkimised pangaga.

Huvilise nime veel ei avaldata. Kohila vallava-nema Andrus Saare sõnul on tegu Euroopas tuntud tootjaga.

Eesti Puitmajaliit kinnitas 10. märtsil palkehitiste standardid, mis on Eestis toodetavatele köetavatele palkehitistele soovitusli-keks miinimumnõueteks.

Vajadus standardid välja töötada tuli sellest, et ehitusseadus palkmajade spetsiifi kat ei käsitle, samas on palkehitiste kvaliteet Eestis väga ebaühtlane.

Puitmajaliidul on 30 lii-get, kelle seas nii element-majade kui käsitöö-, masin-palk- ja aiamajade tootjaid. Liidu liikmete müügitulu ja töötajate arv moodustab ligi 45–50% kogu sektori vastavatest näitajatest.

Allikas: Meie Maa, AS Aegviidu Puit, AS Laesti, Nädaline, Eesti Puitmajaliit

ME T SAK A JA

Metsakonsulent ja tugiisik kinnitavad, et kahe aasta tagune vaikus erametsaomani-ke metsas on möödas.

Pärnumaa metsakonsulent Jüri Peetrimäe, millega metsaoma-nikud teie poole praegu kõige sagedamini pöörduvad?

Kõige rohkem küsitakse ikka puidumüüginõu. Metsaomanike aktiivsus oma metsas tegutseda on tõusnud ja raiemahud kind-lalt suurenenud.

Kaks aastat tagasi oli ju täie-lik vaikus.

Palju küsitakse ka metsatoe-tuste kohta, aga siin on selge vahe: arvutiinimesed on toetus-te olemasolust üldiselt teadlikud ja nad ka kasutavad toetusi.

Paljude vanemate inimeste jaoks, kes arvutit ei tunne, on toetused tihti uudiseks, kuigi Era-metsakeskus levitas tänavu tea-vet veel ka ekstra kirjaga.

Toetuste küsimist takistab paljudel puhkudel see, et inves-teeringud tuleb ikkagi kõige-pealt oma rahast teha. Inimes-tel lihtsalt ei ole raha selle alla panna.

Kui suur on istutamishuvi?Metsauuenduse asjus küsi-

takse nõu tagasihoidlikumalt. Tundub, et töid, mis metsas raha

nõuavad ja omanikule kulutusi tekitavad, tehaksegi vähem.

Aga peale muu olen nüüd, kui puidukaubandus jälle ak-tiivsem, kokku puutunud mitme juhtumiga, kus metsaomanik on petta saanud. Ma ei mõtle otse-seid puiduvargusi või ebasea-duslikku raiet, vaid näiteks seda, et lepingusse lisatakse mõni ka-val punkt, mida metsaomanik ei oska esialgu kahtlustadagi.

Kas metsakonsulendilt saab nõu, kui omanik lepingus kin-del ei ole?

Igal juhul otsitagu lähim kon-sulent üles. Tasub küsida nõu ja ka ise ikka vaadata, kellega ostu-müügileping sõlmitakse. Tasub uurida ostja tausta. Sulidel oli ju ka vahepeal vaikus, aga nüüd seoses olukorra paranemisega puiduturul on nad samuti aktiiv-semaks muutunud, isegi nn ühe-diili-firmasid on nähtud.

Kuidas metsainimesena suhtu-te Eesti metsanduse uue aren-gukava ja raie vastu suunatud allkirjade kogumise kampaa-niasse, mis märtsi alguses pih-ta hakkas?

Värvikas oskuslik kampaania, mis võib kahjuks Eesti metsan-dusele karuteene osutada. Mul seostub see 1990. aastatega, kui rohelised võimendasid rahvus-vaheliselt, nagu käiks Eestis suu-

res osas illegaalne raie. See tõi kaasa meie erametsanduse hal-va maine.

Metsanduse arengukava ei koostanud võhikud, vaid ikkagi haritud metsamehed.

Hiiumaa metsanduse tugiisik Aira Toss, mis saare erametsa-des praegu toimub?

Metsade majandamises on elavnemise märke küll. Täitsa meeldiv, et metsaomanikud on

sellele rohkem mõtlema haka-nud. Tellitakse majandamiska-vasid, esitatakse metsateatisi ja mõeldakse raiumisele, küsitakse toetusi. Minu arvates on ka info-kiri, mille Erametsakeskus aasta alguses metsaomanikele postiga koju saatis, mõjunud.

Hiiumaa Metsaseltsiga ta-hame suvel jälle ühise kasvava metsa raieõiguse oksjoni kok-ku panna. Esimesed oksjonid korraldasime lõppeval hooajal. Seda loeme oma õppeajaks.

Saime ka LEADER-program-mist oma metsaseltsi projekti-

Metsade head majan-damist propageeriva mittetulundusühingu juhatuse kannatus katkes, kui majandajate esindajad ei lasknud heaks kiita töös oleva FSC standardi raskesti rakendatavaid nõudeid.

“Seda, et me otsustasime viima-selt üldkoosolekult lahkuda, tõl-gendas MTÜ Eesti FSC Töögru-pi juhatus vastutöötamisena,” ütles Eesti Erametsaliidu tegev-juht Ants Varblane.

Eelmise nädala alguses said koosolekult lahkujad kirjad,

et nad on nüüd töögrupist väl-ja arvatud.

Koos erametsaliidu esinda-jaga lahkusid koosolekult ja on nüüdseks töögrupist välja visa-tud Eesti Metsa- ja Puidutöös-tusliidu esindaja, tegevdirek-tor Ott Otsmann; RMK esindaja, looduskaitse peaspetsialist Krist-jan Tõnisson ning töögrupi liik-med Indrek Tust, Lembit Laks ja Peeter Muiste.

Eesti FSC Töögrupi kodulehe järgi moodustasid nad kuueke-si kolmandiku liikmeskonnast – üldse kokku oli mittetulundus-ühingul 18 liiget, nii ühendusi kui eraisikuid.

Koosolekult lahkumine tegi olukorra teravaks sellega, et lah-

kujate tõttu ei saanud saali jää-jad ka enam otsuseid vastu võt-ta, kuna hääletamiskvoorumit ei olnud.

Vajasid lisaaega

MTÜ Eesti FSC Töögrupi põhi-tegevus on seni olnud FSC Ees-ti standardi väljatöötamine. FSC ise on keskkonnakaitsjate ellu

kutsutud rahvusvaheline metsa-de sertimise süsteem.

Kui metsaomaniku metsale on antud FSC sertifikaat, näi-tab see, et metsa on majanda-tud “majanduslikult tasuvalt, sotsiaalselt õiglaselt ja loodust hoidvalt”. Euroopas on riike, kus sellised sertifikaadid on tähtsus-tatud niivõrd, et sertimata puitu enam ei ostetagi.

Eestis on seni metsi serditud rahvusvahelise standardi järgi. Töögrupp kutsuti 2002. aastal ellu, et välja töötada oma, Ees-ti eripärasid arvestav standard. Aprillis 2008 võeti see vastu, kuid siis algasid testimised, kas seda on ikka võimalik metsas ra-kendada.

Testimisel RMK metsas sel-gus, et mitu sertimisnõuet ei ole rakendatavad või vajavad täp-sustamist. Näiteks kas või lan-gile jäävate säilikpuude nõutav arv, mis on standardi eri osades erinev.

Muudatusettepanekuid lisan-dus ka kaks kuud kestnud aru-telul (nn avalik konsultatsioon) pärast testimist.

Konsulent metsaomanikule: ärge sõlmige kahtlast lepet

Metsamajandajate ja -tööstuse esindajad visati Eesti FSC Töögrupist välja

Tänavu on selliseid hunnikuid metsaservades rohkem kui mõne aasta eest, aga jämedamat tüve on neis hunnikutes vähem, kuna puidul on jälle hind.

Enne masu ei olnud väikemetsaomanikul väga põhjust oma metsale mõelda – elatustase tõusis ja inimestel oli mujal tegemist.

Aira Toss

Kui standard on kinnitatud ja ka FSC peakorteris Bonnis heaks kiidetud, oleks palju keerulisem hakata nõudmiste teksti muutma. Ants Varblane

Metsaomanik!OstaMe:• kasvavametsaraieõigust•metsamaterjali•metsakinnistuid

PakuMe:•headhindateiemetsa­materjalilelaoplatsilvõimetsaservas

• transporditeenust•metsaülestöötamiseteenust

andressildtel53469159

MargusRitsontel5030618

Tel 622 1460, 505 6322eesti@metsaliitto.com

www.metsaliitto.ee

Hea metsaomanik!

OSTAME:

kasvavat metsa, metsamaad,

palki ja paberipuitu, küttepuitu ja

võsa-raiejäätmeid

KASE-SPOONIPAKKU

OÜ Valmos ostab

•oksavaba,sirge,tüüka- pakkøalates25cm•hind77–192€/tm (OÜValmoseplatsil)

OÜValmos,Lemmetsaküla,Audruvald,88311Pärnumaa

EeroNõmm,tel5296428

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011 P Ä E V A K A J A 5

Mullu tõusid puiduhakke müügimahud maailmas rekordilise 33 mln tonnini. Selle peamine põhjus oli üleilmne tselluloosi ja pa-beri tootmise vähenemine. Suurim osa puiduhakkest on eukalüptihake ning see läheb Jaapani ja Hiina tselluloositehastele.

Lõuna-Aafrika metsa-tööstust ohustab puidu-põud. Kuna järjest enam maad kasutatakse toidu tootmiseks, jääb metsa-kasvatuseks sobivat maad aina vähemaks. Saekaatrid kardavad palgipuudust ja ehitajad saematerjalipõu-da. Puidu sissevedu võib tulevikus osutuda liiga kal-liks, sest Hiina suur nõudlus puidu järele võib tõsta puiduhinnad kahekordseks.

Hiina importis eelmisel aastal 34,4 mln m3 ümar-puitu, millest 10 mln m3 moodustas lehtpuupuit.

Göta õuekohus (üks kuuest teise astme kohtust Rootsis) kohustas oma otsusega Södrat maksma li-gemale 3 mln Rootsi krooni, sh intressid ja miljon krooni kohtukulusid, Eesti tööjõu-vahendusfi rmale Jobbxtra. Kohtuvaidlus puudutas pä-rast Gudruni-nimelist tormi metsadesse tööle tulnud metsurite ja metsamasina-brigaadide makse.

Metsamasinamüüja Reijo Lahtonen on otsustanud kokku koguda puidu müü-gil metsafi rmade kartelli-kokkuleppest kahju saanud peremetsaomanike nõuded, et minna nendega kohtus-se. Andmete kogumine käib veebilehe www.suuri-savotta.fi kaudu. Lahtoneni otsus sündis pärast seda, kui metsavalitsus oma kahjunõuetega UPMi, Stora Enso ja Metsäliitto vastu kohtusse läks.

Põhja-Saksamaal toimu-nud okaspuupalkide oksjonil müüdi 741 müügiüksust kogumahuga 2976 m3. Lehisepalkide hind kujunes kõrgeimaks – 221 €/m3. Ebatsuugapalgid maksid 193 €/m3 ja männipalgid 142 €/m3. Kõige kallim ost oli 6,5 m3 ebatsuugapalki, mille hinnaks sai 311 €/m3.

Punkaharjul asuv Soome metsandusmuuseum Lusto on saanud oma kogusse sammuva masina, mis on John Deere’i kingitud har-vester Plusjack. See suudab töötada väga järskudel nõlvadel ja ebatasastel pin-dadel, on võimeline liikuma ükskõik mis suunas ja seda saab ka koha peal ümber pöörata. Tänu käppadele ei lõhu masin pinnast. Sammuv harvester töötati välja 1999. aastal fi rmas Plustech, kuid pole olnud seeriatootmises.

TOOMAS LEMMINGAllikas: Maaseudun

Tulevaisuus

VÄLISMAA METSAKAJA

Eesti FSC standard2008. aastal vastu võetud Eesti FSC standard on 68 leheküljel olev nõuete ja ettekirjutuste kogum. Nõuded järgivad FSC kümmet põhimõtet, mis puudutavad: 1. Kooskõla seaduste ja FSC põhimõtetega. 2. Maa omandi- ja kasutusõigust ning kohustusi. 3. Põlisrahvaste õigusi. 4. Ühiskondlikke suhteid ja töötajate õigusi. 5. Metsast saadavaid hüvesid. 6. Keskkonnamõju. 7. Majandamiskava. 8. Seiret ja hindamist. 9. Kõrge kaitseväärtusega metsade säilitamist.10. Istandusi.

Standardi tekst on kättesaadav internetis.

Allikas: http://www.fsc.ee/eestifscstandard.html

LISAT E AV E

Konsulent metsaomanikule: ärge sõlmige kahtlast lepet

Metsamajandajate ja -tööstuse esindajad visati Eesti FSC Töögrupist välja Seetõttu läksid kolm majan-

dajaid esindavat organisatsioo-ni 5. märtsi üldkoosolekule et-tepanekuga, et standardit veel ei kinnitataks, vaid arutataks enne läbi praegu segaseks jää-vad nõuded.

Töö läheb edasi

Kuna teised ettepanekuga nõus ei olnud, otsustas kolmandik töögrupi liikmeist lahkuda, muutes sellega üldkoosoleku ot-sustusvõimetuks.

“Me ei näinud muud võima-lust. Kui standard on kinnitatud ja ka FSC peakorteris Bonnis heaks kiidetud, oleks palju kee-rulisem hakata nõudmiste teks-

ti muutma,” selgitas Ants Varb-lane. “Kui me neid ei muuda, te-kitavad need tulevikus problee-me nii metsamajandajatele, kes sertifikaati taotlevad kui ka ser-tijatele endile.”

Eesti FSC Töögrupi juhata-ja Kaupo Kohvi järgi osa liik-mete väljaarvamine asjade käi-ku ei takista. “FSC rahvusliku standardi koostamise protsess jätkub. Enne suve toimub veel vähemalt kaks koosolekut, kus õhku jäänud erimeelsustes püü-takse konsensusele jõuda,” üt-les Kohv.

Eesti FSC Töögruppi, mis on vabatahtlik ühendus, kuuluvad töögrupi kodulehe andmeil: Ees-timaa Looduse Fond, Eesti Orni-

toloogiaühing, OÜ NEPCon, Tar-tu Üliõpilaste Looduskaitsering, MTÜ Võro Selts VKKF, Taara-usuliste ja Maausuliste Maa-valla Koda ja eraisikutena Ahto Oja, Lembit Maamets, Heli Väin-oja, Rainer Kuuba, Veiko Belials, Heli Kiigemägi.

Eestis on lisaks FSC-le olemas ka teine rahvusvaheline metsa-de sertimise süsteem PEFC.

VIIO AITSAM

*FSC – Metsahoolekogu (Fo-rest Stewardship Council)

*PEFC – Metsade Sertifitsee-rimise Kinnitamise Programm (Programme for endorsement of forest certifications schemes)

le raha ja hakkame Soera talu-muuseumisse kujundama talu-metsanduse osa. Alustame pla-neeringuga.

Ja päevakorral on ka euroo-pa naarits, mandrilt kadunud liik, kelle loodusesse taasasusta-mise ala Hiiumaa on. Meil tuleb

üks infopäev, kus arutame, mil-line on maaomanike roll selles protsessis.

Kas elu on masueelse ajaga võr-reldes muutunud?

Enne masu ei olnud väike-metsaomanikul väga põhjust

oma metsale mõelda – elatus-tase tõusis ja inimestel oli mu-jal tegemist.

Nüüd loetakse raha rohkem ja mõeldakse ka metsale roh-kem.

Minu arvates on väga hea, et see mull, palkade ohjeldama-

tu kasv jne, lõhkes. Inimesed on nüüd elutervemad kui varem.

Kas valmistute metsaistutus-hooajaks?

Meie jaoks siin saarel istuta-mine praegu prioriteet ei ole. Selle metsloomade arvukusega,

Tänavu on selliseid hunnikuid metsaservades rohkem kui mõne aasta eest, aga jämedamat tüve on neis hunnikutes vähem, kuna puidul on jälle hind.

Sulidel oli ju ka vahepeal vaikus, aga nüüd seoses olukorra paranemisega puiduturul on nad samuti aktiivsemaks muutunud.

Jüri Peetrimäe

mis siin praegu on, pole istuta-mine väga mõttekas ja me met-saseltsiga seda väga ka ei propa-geeri.

Kuidas metsainimesena suhtu-te allkirjade kogumise kampaa-niasse – Eesti metsade pääst-mine raiujate käest?

Ma imestan, kui manipuleeri-tavad inimesed on.

ML

VIIO AITSAM

AS Roger Puit ostab jätkuvalt

erametskonna loomise eesmärgil

Helista tel 434 7647, 504 1062Faks 434 7710

rogerpuit@hot.ee

TALUMAIDHooli oma metsa tulevikust!

tel 5341 1301; dimens@dimens.eewww.dimens.ee

Ostame kasvavat ja virnastatud võsa.

Ostame 3 m küttepuid ja lehtpuulanke.

Puhastame tasuta teie kraavid, teeääred ja põllud võsast.

toomas@fest-forest.ee

514 9668 5341 3723

rajakt@hot.ee

Ostame3mküttepuitu (veovõimalus),kasvavatja virnastatudvõsa.

Ostameraieõigustja metsakinnistuid.

Teostamevõsaraiet javäljavedu.

Helista ja küsi lisa! tel 5354 1618, www.haket.ee

Ostame kasvavat metsa, metsakinnistuid, raieõigusi, metsamaterjali.

metsa ülestöötamine.

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011 6 P Ä E V A K A J A

Vastne doktoritöö annab uut teadmist haruldastest loometsa-dest.

Õhukese mullakihiga (kuni 30 cm) paesel aluspõhjal kas-vavad loometsad on üks Euroo-pa haruldasemaid metsatüüpe, mida leidub vaid lubjakiviala-del Lääne- ja Loode-Eestis (sh saartel) ning Lõuna-Rootsis.

Jaanuaris Tartu ülikooli juu-res doktoritööd kaitsnud Elle Rajandu võrdles oma töös loo-metsa soontaimede, sammalde ja samblike elupaiganõudlusi, mis on väga erinevad.

Soontaimede liigirikkus on suurem paremate valgustin-gimuste korral, aga maapin-nasammalde liike leidub roh-

kem hoopis seal, kus ülemised rinded rohkem varju pakuvad. Puidul kasvavate sammalde lii-girikkusele on metsa majanda-mine (nt harvendusraied) otse-selt kahjulik, kuid puidul kas-vavate samblike liigirikkus ole-neb pigem puuliikide arvust metsas.

Võrreldes teiste kasvupinda-dega, kasvab loometsas kõige enam sambla- ja samblikuliike kõdupuidul. Nende liikide mit-mekesisust soodustab loomet-sas ka kadakas, kes on teistest okaspuudest (loometsas kasva-vad valdavalt okaspuud) aluse-lisema koorega.

Palju samblaliike kasvab ka tuuleheitel, kus paljanduvad mullapind, kivid ja puude juu-red, mis pakuvad sammaldele mitmekesiseid kasvuvõimalusi.

Tuuleheited on loometsades sa-gedased, sest mullakiht on õhu-ke ja puude juured ei saa väga sügavale kinnituda.

Loometsad on lisaks oma ai-nulaadsusele liigirikkad, nen-dega seostub umbes 13% Eesti ohustatud ja kaitset vajavatest metsaliikidest (ligi 50% ime-tajatest ja ligi 25% soontaime-dest). Samas hõlmavad need metsad kõigest 3,3% Eesti met-sadest.

Vanasti oli pindala märksa suurem, kuid aegade jooksul on põllumajandus ja metsama-jandus tekitanud nende metsa-de asemele ulatuslikke mitte-metsastuvaid lagendikke.

Eesti loometsarikkaimasse piirkonda Raplamaal on loo-dud Vardi looduskaitseala. Just sealt sai Elle Rajandu oma dok-

toritöö ainese. Seni oli loomet-si uuritud suhteliselt vähe ning eriti vähe teati sammaldest ja samblikest.

Elle Rajandu doktoritöö val-mis Tartu ülikooli looduskait-sebioloogia töörühmas Jaanus Paali juhendamisel.

Doktoritööd saab lugeda internetist aadressil (http://dspace.utlib.ee/dspace/bitst-ream/10062/16065/1/rajan-du_elle.pdf).

Nagu enamik Eesti doktori-töödest, on seegi ingliskeelne. Lisatud on lühike eestikeelne kokkuvõte.

ML

Allikas: maateaduste ja ökoloogia doktorikooli

pressiteade

Märtsi algusest kogub kodanikualgatuse aktiivgrupp veebilehel petitsioon.ee allkirju metsanduse uue aren-gukava vastu.

Kodanikualgatus “Eesti metsa-de eest!” algatas allkirjade ko-gumise 2. märtsil. Algatajad nendivad, et “kahjuks ei majan-data hetkel veel Eesti metsi jät-kusuutlikult, ohustades sellega tulevaste põlvkondade võima-lusi nautida metsade hüvesid”.

Aktiivgrupp kutsub üles and-ma allkirju, et tühistada Riigi-kogu otsus, millega kinnitati Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Üleskutse tegijad toetuvad Riigikontrolli kirjale, mis jõudis Riigikogu keskkon-nakomisjoni enne arengukava kinnitamist.

Riigikontroll tegi selles kirjas ettepaneku saata kava keskkon-naministeeriumisse ümbertege-misele. Keskkonnakomisjon et-tepanekut ei arvestanud ja nii sai arengukava 15. veebruaril Riigikogus heakskiidu.

Allkirja andmise üleskutse-le on lisatud link Riigikontrol-li kirjaga.

“Head inimesed! Palun aida-ke peatada Eestimaa metsade hävitamine!” seisab üleskutses.

Eestimaa Looduse Fond toetab

Üleskutsega liitus ka Eestimaa Looduse Fond (ELF), kes sa-muti toetub Riigikontrolli kirja-le. Peale selle on märgitud pres-siteates, et ELFi hinnangul on metsanduse arengukava aas-tani 2020 majanduslike huvi-de keskne.

“Arengukava muudab prob-lemaatiliseks eelkõige nn jät-kusuutliku raiemahu hinnang, mis ei ole realistlik ega kooskõ-las arengukava üldiste eesmär-kidega. See on vastuolus aren-gukava ühe peamise eesmärgi-

ga, milleks on pikas perspek-tiivis puidu kasutamine taas-tuva loodusressursina juurde-kasvu ulatuses, võimaldamaks seejuures ka tooraine jätku-mist puidutööstuse ja energee-tika tarbeks,” teatas ELF, lisa-des, et SMI (statistiline metsa-inventuur) järgi on Eesti met-sade aastane juurdekasv väik-sem arengukavas pakutud jät-kusuutlikust vahemikust.

ELF seadis kahtluse alla ka raiemahtude suurenemise alu-seks olevad analüüsid, märki-des, et need võivad olla formaal-sed õigustused majanduslikult pragmaatilistele sammudele.

ELF kutsus üles kõiki met-satööstusettevõtteid ja metsa-omanikke, kes samuti ei ole ra-

hul arengukavaga, petitsioo-niga liituma ja oma seisukohti avalikkusele tutvustama.

Eesti Metsaselts ei toeta

Metsanduse kõiki huvigruppe ühendav Eesti Metsaselts koda-nikualgatuse üleskutsega ei lii-tunud, märkides oma pressitea-tes, et “ei toeta poliitilist palve-kirja”.

Metsaselts nentis, et arengu-kava, mis on koostatud teadus-põhisele analüüsile tuginedes, on läbinud avalikustamise ja keskkonnamõjude hindamise.

“Eesti Metsaselts peab oluli-seks ka rõhutada, et metsandu-se arengukava aastani 2020 ei ole kindlasti majanduslike hu-

vide keskne, vaid arvestab ta-sakaalustatult nii sotsiaalseid, keskkonnakaitselisi kui ka ma-janduslikke aspekte,” on pressi-teates kirjas.

Viidatud on, et arengukavast leiab ka sihi veelgi suurendada Eestis rangelt kaitstavate met-sade osakaalu, ja kinnituse, et Eestis peab metsakasutus jää-ma metsade juurdekasvu piiri-desse.

Eesti Metsaseltsi pressitea-tes on veel info, et selts kut-sus 1. märtsil kokku ümarlaua, et ühiselt arutada arenguka-va tõlgendamisel tekkinud kü-simusi. Ümarlauale olid kutsu-tud ja seal osalesid lisaks teis-tele metsanduse huvigruppide-le ka keskkonnaorganisatsioo-nide ja Riigikontrolli esindajad. Ümarlaud oli mõeldud avama edaspidist dialoogi.

Eesti Metsaselts kutsus üles kõiki huvigruppe “ühiselt kes-kenduma uue arengukava ees-märkide täitmisele ning mit-te valima oma töövahenditeks vastandumist ja populismi”.

ML

Kadakas aitab samblaid ja samblikke

Kodanikud protestivad arengukava vastu

Metsanduse arengukava aastani 2020 ei ole

kindlasti majanduslike huvide keskne.

Metsanduse arengukava aastani 2020 on majanduslike huvide keskne.

VA S T UO LU

Eestimaa Looduse Fond Eesti Metsaselts

Märtsi keskel algatasid metsa kaitsjad igapäevase kestvusmeeleavalduse Toompeal, kus avaldatakse meelt nii metsanduse arengukava kui ka ehitusmaavarade arengukava vastu.

TOOMAS HUIK, POSTIMEES/SCANPIX

Pärnu, Riia mnt 87 | Tel 502 0471 | Faks 443 2550

info@vesmel.ee

OSTAME:Kasvavat metsa

ja metsakinnistuidMetsamaterjali

ja raieõigust

Ostame• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

Tel 434 9070 • apmets@apmets.ee

PINSKA

KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST

KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST

Küsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.eeKüsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.ee

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011 K O G E M U S 7

Eesti ja Läti riigimetsade haldajad on kaks aastat kestnud ja ligi miljon eurot maksma läinud koostöö-projekti tulemusena kaar-distanud piirialadel ligi 20 000 pärandkultuuri objekti. Valminud on ka Valga-, Võru-, Tartu- ja Põlvamaa pärandkultuuri tutvustavad kogumikud.

Üldse kokku on nüüd-seks Eesti 12 maakonnas kaardistatud 28 700 mälestusväärset talukohta, kiviaeda, vana metsateed, mälestuskivi, hiiepuud jm eelmiste põlvkondade te-gutsemisjälge maastikul.

Andmed objektide kohta on kantud maa-ameti geoportaali http://xgis.maaamet.ee ja iga huviline saab neid sealt vaadata.

Eesti Jahimeeste Selts tu-letab jahimeestele meelde, et on õige aeg viia metsa ulukite tarvis lakukive ehk soola, mida metsloomad hea meelega limpsivad. Soola koostisained on kasu-likud nende tervisele.

Rääkides lakukividest, tuletab selts jahimeeste-le meelde, et soolakuid rajades tuleb arvestada maaomanikega. Sõralised hakkavad soolakute ümber kogunema ja kui lähedale jääb metsanoorendikke, võidakse kahjustada metsa.

Keskkonnaamet andis 17. märtsil märku, et karud ärkavad taliuinakust, mistõttu mesinikud võiksid igaks juhuks oma mesita-rudel silma peal hoida ja neid ka kaitsta. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ja võivad toiduotsinguil tarude kalla-le sattuda.

Parim viis tarusid kaitsta on ameti andmeil vähemalt viietraadine elektrikarjus. Seda soovitatakse kasutada koos vähemalt 1,5 m kõr-guse võrkaiaga ning lisaks tasub kasutada visuaal-seid, akustilisi ja keemilisi peleteid.

2010. aastal käisid pruunkarud Eestis kokku 76 mesitaru kallal. Kui karu tekitab kahjustusi, tuleb sellest teada anda ja ameti kaudu on võimalik saada kompensatsiooni.

RMK hakkas märtsis oma jahipiirkondades väikeulukite küttimise lube välja andma. Eramaale jäävas jahipiirkonnas saab maaomanikust jahimees küttimisloa taotleda tasuta, riigimaal maksab väikeulu-ki küttimise luba 5 eurot.

Eelkõige peetakse silmas kobraste küttimist. RMK ja-hipiirkonna riigimaale saab osta väikeuluki küttimise loa kehtivusajaga 15. aprillini 2011. Lisaks koprale saab loaga küttida ka rebast, kährikut ja varest.

Allikas: RMK, Eesti Jahimeeste Selts,

keskkonnaamet

METSAKAJA

Kliimast lähtudes on majandatav mets kasu-likum kui puutumatu.

Järjekordset kliimateemalist ar-tiklit nähes hakkab mul pea rin-gi käima. Sellest on liigagi usi-nalt leierdatud. Paraku mõistab ühiskond fakte vääriti ja need tuleb selgeks kõnelda. Järgne-valt räägin, mida olen oma dok-toritöö koostamise jooksul õppi-nud ja mõistnud.

Mida teeb liigne süsinik?

Valisin uurimisteemaks prae-gu väga tähtsa, kogu inimkonda puudutava kliimamuutuse põ-hikahtlusaluse – süsiniku. Selle-sama, mida atmosfääris vajame, et kogu maa peale kiirgav soo-jus kohe minema ei lenduks, aga mille liigne hulk kliimasüsteemi pea peale võib pöörata.

Tuletaks kõigepealt meelde, kuidas toimub looduses süsini-kuringlus. Päikeseenergia abil seovad taimed õhus oleva süsi-nikdioksiidi veega, toodavad sü-sivesikuid ja vabastavad sealjuu-res hapnikku. Pärast taime sur-ma aga orgaaniline aine lagu-neb ja süsinik leiab taas tee at-mosfääri.

Jah, kliima muutub, sellele konsensusele tihtipeale viida-takse. Kliima on muutunud ae-gade algusest peale, vahepeal väga dramaatiliselt, ja muutub ka edaspidi. Aga kliimamuu-tus ei võrdu inimese põhjusta-tud kliimamuutusega, vähemalt konsensust ses osas pole.

Küsimus on meie vabastatud lisasüsiniku mõjus muutuste ulatusele ja kiirusele. Võib-olla on praegusest kliimamuutusest inimkonna põhjustatud küm-nendik, võib-olla kordi rohkem. Kindlasti ei muutu kliima aga ai-nult meie tegevuse tõttu.

On ka teine küsimus, mis toob meid rohelise dilemmani. Paljud loodusesõbrad soovivad metsi ulatuslikult kaitsta ja lasta loo-dusel oma äranägemist mööda toimetada. Üllas eesmärk – suur looduslik mitmekesisus, tugev ökosüsteem ja palju rõõmsaid linde, loomi... ja taimi ja seeni ja samblaid ja samblikke.

Roheliselt mõtlejad säästaks ka võimalikult palju energiat, soovides minimeerida inimese mõju kliimale. Paljud neist usu-vad, et just see süsinik põhjustab muutusi.

Minu ja teistegi uurimisgrup-pide tööst on selgunud, et majan-dusmets seob oluliselt rohkem süsinikku kui looduslik mets. Põhjustajaks metsamajandusli-kud võtted: puude istutamine (kiirem põlvkonnavahetus), pa-rema kvaliteediga istutusmater-jali valik, harvendusraied.

Majandada või kaitsta?

Iga puu ja puidust toodetud ese seob sedasama süsinikku, mis võiks olla samal ajal atmosfääri “kütmas”. Maailma metsadesse on seotud tohutu hulk süsinik-ku, puidu kuivmassist moodus-tab ta umbes poole. Eesti metsa-des on hinnanguliselt 100 miljo-nit tonni süsinikku.

Siin ongi roheline dilemma – kas majandada või kaitsta? Kui tahame kliimamuutust leeven-dada, peame toetama võimali-kult intensiivset metsamajan-dust ja puittoodete kasutust. Kui aga võtame metsa kaitse alla, ei kasuta me võimalust kliima-muutust leevendada.

Mida paremini meie metsad on majandatud, seda rohkem süsinikku nad seovad ja seda vä-hem on süsinikku atmosfääris. Nii on tõeline kliimakangelane hoopis hea metsamajandaja, ja seda ilmselt enese teadmata.

Teadlik looduskaitsja kaitseb aga metsa puutumatust ja loob taimedele-loomadele turvalist kodu, ise sellele teise käega, klii-ma soojenemist soosides, tuld otsa pistes. See on küll liialda-tud kujund, aga usun, et mõis-tate, kuhu sihin. Kumb on täht-sam, kas mitmekesisus või eluks sobilik kliima?

Võib muidugi küsida, kui pal-ju sellest puittoodetes seotud süsinikust mõne aja möödudes uuesti atmosfääri lendub. Põ-lemisel või kõdunemisel kõik, aga ringlusse jäävates toodetes (majad, lauad, raamatud) on ta kindlalt atmosfäärist eraldatud.

Mida saaksime kasutada pui-du asemel? Millega kütame ah-jud, millest ehitame majad, mil-lele trükime raamatud ja millega pühime tagumikku? Süsi, nafta (plasttooted), betooni tootmine – kõik saastavad meeletult. Puit ei saasta, vaid seob. Lihtne. Kuid selleks, et saada puidust toodet, tuleb puu kõigepealt kasvatada ja siis maha raiuda.

MEELIS SEEDREEesti Maaülikooli metsaökoloogia

doktorant

*Täismahus artikli leiab TÜ teadusuudiste leheküljelt novaa-tor.ee

Kes on tõeline kliimakangelane?

Puu kasvamine ja kõdunemine on ühe protsessi kaks tahku – kasvav puu seob fotosünteesis süsihappegaasi ja vabastab hapniku, kõdu-nev puu tarbib hapnikku ja vabastab süsihappegaasi.

Kui tahame kliimamuutust leevendada, peame toetama võimalikult intensiivset metsamajandust ja puittoodete kasutust. Meelis Seedre

VIIO AITSAM

www.eramets.ee

Piirkondlik kontrollispetsialist Võru- ja Valgamaa piirkonda

www.lemeks.ee

®

Balcas Eesti AS ostab

KUUSE- ja MÄNNIPALKIInfo: Vaida, Harjumaa

tel 603 5282 e-post balcas@balcas.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsamaad

(ka raiutud ja riigi hüpoteegiga)

tel 443 6670, 504 1066e-post kat.ko@estpak.ee

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011 8 K O G E M U S

Eesti esimene arukase katmikseemla annab metsaomanikule võimaluse kasvatada kvaliteetsemat kaske.

Meie metsanduse ajaloos on ka-sel olnud paremaid ja halvemaid aegu. 1970. aastail, kui moe-puu oli kuusk, peeti kaske met-sa umbrohuks, mis tuli hooldus-raietel välja raiuda.

Eesti taasiseseisvumise järel leiti, et lehtpuupuistuid tuleks siiski senisest rohkem kasvatada. Jõudsalt arenev metsatööstus va-jas kvaliteetset kasepalki ja ka pa-beripuidu järele oli suur nõudlus. Hinnad kasvasid kiiresti.

Metsa nn umbrohust sai lühi-kese ajaga majanduslikult tähtis puuliik. Kohe tekkisid aga ka kü-simused: kuidas oleks võimalik lühendada kase raieringi ja saada suuremat tooki*; mida saaks teha puidu kvaliteedi parandamiseks.

Nendele küsimustele aitavad vastuseid leida metsaselektsioon ja -aretustöö.

Soomlased jagavad kogemust

Arukase aretustöö vallas on pi-kaajalisi häid kogemusi soomlas-tel, kes on 1960. aastatest peale katsetanud eri aretusmeetodeid. 1972 rajati seal esimene kilehoo-nes asuv arukaseseemla.

Soome metsateadlaste hin-nangul on arukask aretusmater-jalina tänuväärne – väga heas (s.o sobivalt soojas ja süsihappe-gaasirikkas) keskkonnas õitseb ohtralt ning annab suurt saa-ki, viljakandvust alustab noo-relt, kasvab kiiresti ka järglas-katsetes. Nii on võimalik kiire-mini kui teiste metsapuude pu-hul välja valida puidutootlikku-se ja tüveomaduste poolest sobi-vamaid kloone ja perekondi.

Katmikseemlas toimub tolm-lemine kontrollitud keskkonnas. Seal õitsevad kased 1–2 nädalat varem kui looduses ja ka seeme valmib varem.

Seemlasse istutatud poogen-deid ei lasta kõrgeks kasvada, mistõttu on seemne korjami-ne lihtsam kui vabalt kasvavate puude korral.

Probleemiks võivad osutu-da haigused ja kahjurid, kellele katmikseemla soe ja niiske kesk-kond meeldib. Soomlased on ot-sinud ja leidnud võimalusi neid ohte ennetada ning pole olnud kitsid oma kogemusi tutvusta-ma. Nende juhendamisel on ra-jatud kase katmikseemla isegi Hiinasse.

Eestis on suhtutud kase kul-tiveerimisse kõhklevalt. Vana-de metsameeste seisukoht oli, et kask kasvab ise.

Kasekultuure on aga rajatud põlevkivikarjääridesse ja tuha-mägedele, tulemuseks nending,

et kask ongi põlevkivikarjääri-de rekultiveerimiseks sobivaim puuliik.

Tasapisi on kasvanud ka met-saomanike huvi kase heakasvu-lise ja terve istutusmaterjali järe-le. Seda huvi suurendas ELi raha toel aastatel 2005–2006 käivita-tud põllumaade metsastamise programm.

Meil käib asi tasapisi

Arukase uurimine ja aretustöö on meil olnud aga tagasihoidlik. 1974. aastal valiti Viljandimaal välja esimesed arukase pluss-puud, kuid edasi selle teemaga ei tegeldud.

Töö jätkus pärast taasiseseis-vumist loodud metsaaretus-keskuses (tegutses 1996. aas-tani, kui asutati metsakaitse- ja metsauuenduskeskus), kui asu-ti juurde valima uusi plusspuid,

et oleks, mille hulgast saada are-tustööks parimaid kloone. Pee-ti plaane rajada kaseseemla ja prooviti kätt arukase pookimi-sega, mis erilist tulemust siiski ei andnud.

Esimene kase avamaaseemla rajati 2001. aastal Keskkonnain-vesteeringute Keskuse toel Tar-tu Puukooli, teine 2005. aastal RMK Kullenga puukooli. Kuna pookimisest midagi head välja ei tulnud, telliti edaspidi klooni-de paljundamine mikropaljun-dusmeetodi abil.

Kuna arukase avamaaseemlad saaki ei andnud, leiti, et kvaliteet-sete seemnete saamiseks oleks siiski vaja rajada hoopis katmik-alaseemla, kus saab keskkonna-tingimusi paremini kontrollida.

Esimene katmikseemla

2007. aastal rajati Keskkonnain-vesteeringute Keskuse raha toel RMK Kullenga puukooli 1000 m² suurune arukase katmikseem-la. Arvestati soomlaste koge-must, et selliselt pinnalt on või-malik saada saaki juba 2–3 aas-tat pärast rajamist ja et head saa-ki saab 5–7 aasta pärast. Hiljem kasvavad puud suureks ja seem-nesaak väheneb.

Soomlased on seemlast saa-nud 1000 m² kohta keskmiselt 10–13 kg seemet aastas. Meie seemlasse istutati 75 poogendit 29 kloonist. Esimene väike saak

koguti 2008. aastal, järgmine ja juba suurem 2009. aastal.

Kahjuks vajutas 2008. aasta novembris kiiresti maha sada-nud lumi osa kilehoonest sisse ja 2009. aasta saak ei ole seega

kontrollitud tolmlemisega, nagu loodeti, vaid vabatolmlemisega.

Kevadel on soovijail võima-lik osta arukase vabatolmlemi-se teel saadud seemlaseemnest kasvatatud nii suletud juureka-

Kullenga kaskede järglased on nüüd jõudnud seemikuikka

Pilt Kullenga katmikseemlast on tehtud üsna pärast seemla rajamist, kui RMK selle auks huvilised kokku kutsus.

Soome metsateadlaste andmeil võib aretustööga saavutada, et seemlast pärit kasest saab tüvepuitu 20–30% rohkem.Eda Tetlov

�����������������������������������������������������������

��������������������������������������������������������������

������������������������������������������

���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

������������������������������������

������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

���������������������������������������

��������������������������������������������������������������������������������

�����������������������

��������������������������������������������������������

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011 K O G E M U S 9

Enne suurt kevadet, mil suurem raietöö kokku tõmmatakse, on puiduhinnad võtnud suuna üles. Kuu tagasi paistis, et ekspor-di seis on endiselt hea ja loob positiivseid ootusi. Nii on ka läi-nud.

Kui kuusepalgi hind oli aasta alguses languses, siis nüüdseks on see tõusnud viimaste aastate kõrgeimale tasemele (viimase kuuga +2,48% ja 61,4 €/tm).

Kuusepeenpalk on teinud veel suurema hüppe – praegune hind 59.42 €/tm (viimase kuuga +4,15%) on samuti viimas-te aastate kõrgeim.

Männipalk ja männipeenpalk on püsinud viimastel kuudel kergelt kasvavas trendis ja märtsis oli palgi hind 64.50 €/tm (+0,29%), peenpalgi hind 60.08 €/tm (+1,58%).

Kuuse-, männi- ja kasepaberipuidul oli eelmisel kuul tuntav hin-nahüpe. Sellise trendi jätkumist normaaloludes oleks olnud liiast loota. Hinnad on võrreldes veebruariga kergelt tõusnud ja on prae-gu sadamates keskmiselt: kuusepaberipuidul 44.77 €/tm, männi-paberipuidul 44.32 €/tm ja kasepaberipuidul 44.97 €/tm.

Haavapaberipuit odavnes veebruaris ligi 3%, aga märtsis on see veebruariga võrreldes 4% kallinenud, olles 29.19 €/tm.

Vaatamata kevadele, on endistviisi kallinenud ka küttepuit. Kindlasti mängis rolli külm talv, aga lisandunud on ka uusi tarbi-jaid: jõujaamad, graanulitehased, midagi läheb ka ekspordiks.

EMK* hinnastatistika alusel maksis küttepuit märtsi lõpus tar-bija või kokkuostja juures käibemaksuta 26.11 €/tm. EKI** märt-si hinnastatistikat veel pole, aga veebruari hind 25.71 €/tm jäi jaa-nuari tasemele. Ka hakkpuidu hind on püsinud samal tasemel, kal-linedes kõigest 5 eurosenti pm³*** kohta.

Märgatavalt rohkem on kallinenud halud. Veebruari lõpuks tõusis märgade lepahalgude hind 37.75 €/rm ja kuivadel halgu-del 46.75 €/rm (mõlemad koos käibemaksuga). Nii kõrge hin-natase oli viimati 2008. aasta esimesel poolaastal.

* EMK – Erametsakeskus** EKI – Eesti Konjunktuuriinstituut*** pm³ – puistekuupmeeter

HEIKI HEPNER

HINNAK A JA

Kullenga kaskede järglased on nüüd jõudnud seemikuikka

vaga kui paljasjuurseid seemi-kuid. Taimetootjad, kes seemla-seemet kasutavad, on tähelda-nud, et need taimed on kiirema ja ühtlasema kasvuga kui puis-tuseemnest kasvanud taimed.

Kõik seemlaseemnest kasvata-tud taime head omadused kohe välja ei paista. Ta peamine tun-nus on kasvukiirus, mille alusel kase plusspuud looduses välja valitigi: plusspuu pidi oma puis-

tus asuvatest naaberpuuudest olema vähemalt 10% kõrgem.

Tähtis valikukriteerium oli veel tüvekuju, mistõttu pluss-puude järglased peaks olema sirgetüvelised. Tähelepanu pöö-

rati ka okste arvule, pikkusele ja läbimõõdule ning okste hargne-misnurgale tüve suhtes, samu-ti sellele, kui vastupidav on puu keskkonnatingimustele.

Plusspuude järglased peaksid seega olema kitsavõralised, neid mahub pinnaühikule rohkem.

Kiirem kasv ja sirgem tüvi

Aastase seemiku puhul on raske hinnata puu kasvukiirust, aga kui neid taimlas vaadata, torkab tai-mede ühtlasem kasv kohe silma.

Kuna tegu on kase esimese seemlaseemnesaagiga, ei ole veel võimalik hinnata seemlas kasva-vate kloonide headust. See on nüüd metsateadlaste töö selgita-da järglaskatsetega iga plusspuu järglaste headus, sealhulgas pui-du tehnilised omadused.

Vaid järglaskatsed saavad kin-nitada, et puu kiirem kasv sõltub peale kasvukohatingimuste ka puu geneetilistest omadustest. Soome metsateadlaste andmeil võib aretustööga saavutada, et seemlast pärit kasest saab tüve-puitu 20–30% rohkem kui puis-tuseemnest kasvatatud kasest ja see puit on ka kvaliteetsem.

EDA TETLOVkeskkonnaameti metsauuenduse

peaspetsialist

* Took – metsa ülestöötamisel saadava puidu hulk pinnaühikult

Pilt Kullenga katmikseemlast on tehtud üsna pärast seemla rajamist, kui RMK selle auks huvilised kokku kutsus.

VIIO AITSAM

See oli ligi 50 aastat tagasi, kui rootsla­sed tutvustasid avalikkusele esimest Valme­ti metsa traktorit. Tõeline läbimurre rahvus­vahelisele turule sai võimalikuks 1979. aas­tal sõlmitud Põhjamaade Volvo BM – Valmeti lepinguga. Selle kohaselt läks Rootsis Umeas halumasinaid tootnud tehas soomlaste firma Valmet omandusse.

Soome omanduses oli ettevõte aastani 2004, mil Jaapani firma Komatsu Ltd selle en­dale ostis. Möödunud seitsme aasta jooksul on uus omanik juurutanud metsatraktorite tootmisse Jaapani kvaliteedi­ ja tootmisfilo­soofiat. Tänu sellele on Komatsu metsatrak­tor hõivanud omataoliste hulgas maailma­turul teise koha.

Rahvusvahelise suurkontserni omandu­ses olek on andnud Komatsu klientidele kind­lustunde ja garantii toote järjepidevuseks ja edasiarenduseks. Ettevõte on kõrgelt hinna­tud firma ka oma kodumaal. Kahel korral jär­jest on Komatsu valitud Jaapani parimaks ettevõtteks.

REKLAAMTEKST

Valmet on nüüd

Komatsu kauba-märgi kiituseks

Zeigo Service OÜ teie teenistuses

Zeigo Service oÜTamme 1, Tõrvandi,

Tartumaatel 504 4964

e-post info@valmet.ee

Asjaosalised ise kirjeldavad äsja toimu­nud kaubamärgi vahetumist nii, et Valmet toob sellesse metsanduse oskusteabe ja Ko­matsu oma oskusteabe. Kõik see tagab kõr­ge kvaliteedi.

Valmeti kaubamärk sai ametlikult Komat­suks 20. jaanuaril 2011. Ehkki teised Komat­sus valmistatud masinad on kollased, jääb metsatraktor traditsiooni austavalt punaseks.

Komatsu Forest on rahvusvaheline töös­tusgrupp, mille peakontor ja tehnoloogia­keskus asuvad Umeas Rootsis.

Komatsu Forest valmistab Komatsu

kauba märgiga metsatöömasinaid ja on selle tootesektori üks suurimaid ettevõt­teid maailmas.

Komatsu Forest annab tööd ligi 1200 ini­mesele ja on esindatud kõikjal, kus tegel­dakse metsa mehhaniseeritud ülestööta­misega.

Tööstusgruppi kuulub tootmisettevõt­teid Rootsis ja USAs.

Komatsu Forestil on kliente kõikjal maa­ilmas. Neid teenindavad kohapealsed müügiettevõtted ja edasimüüjad Euroo­pas, Põhja­Ameerikas, Lõuna­Ameerikas, Aafrikas, Okeaanias ja Aasias.

Komatsu Forest on Jaapani kontserni Komatsu Ltd osa.

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011 10 A R V A M U S

Eesti metsanduse arengukava töörühmade mater-jalidest: Haavikutele on iseloomulik küpsete ja üleseisnud puistute rohkus, kuid ka kuni 10aastaste noorendi-ke suur pindala. Hall-lepikute vanuseline jagunemine ei ole väga ebaühtlane, kuid puuduseks on küpsete ja üleseis-nud puistute suur pindala.

Majandusmetsas tuleks hall-lepik raiuda hilje-malt 40. eluaastaks, kuid praegu on ligikaudu 50% puistuid selle vanuse saavutanud või ületanud. 50aastane mets on aga raugaeas ja 70 eluaasta piiri ületab hall-lepik harva.

Vältimaks puistute ulatuslikku lagunemist, tuleks lähima 10 aasta jooksul raiuda vähemalt kolmandik neist metsadest. Elektriliinitrasside (57 100 km, 98 000 ha, metsi läbiv pindala 38 500 ha) keskmine aastane puidu-toodang kolmeaastase raieringi puhul: 0,1 mln m³ aastas. Kasutamata põllumajandusmaid (2007) PRIA põllumassiivide kaardikihil 283 000 ha, täielikult kasutamata 123 000 ha.

Allikas: keskkonnaministeeriumi koduleht www.envir.ee

VÕ IM ALUSE D

Kas see on laiskus või rumalus, mis ei lase riigi tegelikku võimalust märgata?

Järjest enam saab selgeks tõ-siasi, et tõeliselt taastuv ener-gia pole tuulepargid või hüd-rojaamad (põlevkiviahjust või tuumasaastast me ei räägigi), vaid meid sajandeid ümbritse-nud laaned.

Mõistlikult majandades te-kib võsast mets ja metsast laas.

Olukorras, kus kümned mil-jonid tihumeetrid puitu met-sas kuivab, kõduneb ja kän-gub (peapuuliiki varjavate nn prügipuude all), on lühinäge-lik rääkida ainult gigantsetest elektrijaamadest.

Paljudele tööd

Targal hooldusel saab Eesti metsast välja harvendada 20–30 mln tihu ebaefektiivset pui-tu, mis omakorda päästab kas-vama 30–50 mln tihumeetrit väärispuitu.

Sellise meelepärase ja jõu-kohase tegevusega saaksid tööd tuhanded inimesed, eriti need, kes maapiirkondadesse hoiduvad. Kuna väljaraie hool-dus puudutab valdavalt peene-ma tüvemahuga puid, on töö tavaraiest turvalisem ega nõua kalleid-raskeid masinaid.

Kohati on tööks lihtsalt kui-vanud, kännult murdunud puu-ritvade kokkukandmine, mis ei eelda kirvest-saagi, rääkima-ta eriharidusest. Samas annab selline “aeroobika” meeldivat vaheldust ka üliharitud selts-konnale. Mida karmimad tal-ved, seda kõrgem on metsas kuivanud puidu hind ja seda kergem sületäie kaal.

Jutt, et sellisest puidust võiks hoopis mööblit valmistada, on halb eneseõigustus. Muidugi, jõuetult oodates ja harvesteri-dega lageraieid vohmides jää-vadki meile lähitulevikus oks-likud pajupõõsad, millest tões-ti vaid roigasmööblit kannatab nikerdada.

Kuhu me aga seda siis müü-ma läheme, kui rikas Norra on õli põletamisega laostunud ja

nende lapsed koolides kuivtoi-tu närides autistideks hakanud ega oska korvmööbli ehedust aimata...

Kui eestlase pere neljatun-nisest telekavahtimisest pool metsa puhastamise peale rais-kaks, saaksime tulemiks pere-isa tehasepalgaga võrreldava töötasu, lisaks kilomeetrid, mis sõitmata jäävad, kuna tööpaik on kohapeal. Majandushoopi tunneksid muidugi TV-purgi poed, kataloogikaubamajad ja essemmess-laenajad, aga nei-legi kuluks pelletipabulate ase-mel vahelduseks ehedat metsa-kuiva lõõmutada.

KENA foorumil* Tartus kü-sitletud teadusemees ütles sii-ralt, et metsaküsimused on tal-le võõrad. Miks aga ei kuulata siis neid riigimetsast kinga saa-nud sadu praktikuid, tänu kel-lele rohelust Eestisse veel jät-kub?

Veel saaks muuta

Kas tõesti sellepärast, et tuu-maahju miljarditest on lihtsam protsenti lõigata või põlevki-vi suitsukatte all raha jagada? Muidugi loodab iga mees enne suuremat globaalset jama “vil-did lattu ära anda” ega raatsi end ka jagaja ametist taanda-da lasta...

Juhtub inimene metsaga tõeliselt sõbraks saama ja oma perele kivist, savist, palgist ise-majandava taluüksuse looma, on ta nii kapitalisti kui kom-munisti haardest jäädavalt ka-dunud. Ta ei vaja enam valit-sejat ega korrakaitsjat, haiglat

ega sanatooriumi. Tema talu ongi tema elu.

Metsaga aga on nii: kui võ-tad metsast õige ja jätad metsa õige, kasvavad laaned aina vä-gevamaks, võimaldavad väge-vamalt ka võtta. Meie lähiaja-lugu võttis taludest parimad inimesed ja laantest parimad puud.

Praegu veel saaksime seda muuta. Veel on vesi kaevudes ja muld põllul. Ülejäänu jääb meie endi kahe kõrva vahele ja sinnagi tuleb targalt toimeta-des aina juurde.

Riskivabam elu

Väljaraiutav puit tuleb loomu-likult arukalt juhitavaks ener-giaks muuta. Tänapäevased kombijaamad lubaksid elektri tootmise Eesti peale nõnda ha-jutada, et kaovad suured kõr-gepingeliinid ja risk Ida-Virust sõltuda.

Tartu foorumil esinenud teadlaste ainus vastuargument nn prügipuidu põletamisele oli vabaneva soojuse arutu küllus.

Võrreldes tuumajäätmete-ga või kivituha õudusega, on ju soe vesi lausa taevamanna! Igasse vähegi arvestatavasse ti-heasulasse võib väliujula tulek olla tähtsam terviseturgutus kui kümne haigla ehitamine. Äraujutud soe vesi läbiks oma-korda kasvuhoonekütte ja pää-seks filtreerituna edasi näiteks kalatiikidesse...

Pekk ja hamburgerid on juba paljud ajud hanguma ajanud. Jõujaamade hajalipaigutuse ja autonoomsuse kui ülitähtsa riigikaitselise aspekti järgimine teeks Eestile au parimate riiki-de ladvikus.

Mis tahes terroriakt või loo-dusõnnetus, mis tulla võib, piir-duks ainelise kahjuga, ei suu-daks aga halvata või reostada elukeskkonda.

* Kirjutise ajend on Kliima- ja Energiaagentuuri KENA ning

Tartu Regionaalse Energia-agentuuri TREA 21. märtsil

korraldatud foorum “Eesti väl-javaated ja alternatiivid prae-

gusele energiamajandusele”.

Parim koht metsamaa müügiks!

tel 501 7886www.kinnistu.ee

Tehke silmad lahti: meie energia on mets!

MART VESKIMÄE

loodusretkejuht

OLEV VESKIMÄE

metsnik

Olev Veskimäe näitab kaht ühel ajal istutatud kuuske kuusikus, kus harvendusraie on jäänud tegemata.

Energeetilisi vihjeid puidu kasutamiseks

MART VESKIMÄE

Terviseamet loeb Eesti puugi-hooajaks aega aprillist oktoob-rini. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis soojakraadi või rohkem.

Metsainimestel tasub seda silmas pidada, kuna puugid võivad levitada haigusi.

Puukentsefaliiti haigestu-mise esimesed juhud ilmnevad tavaliselt mais, aga puukbor-relioosi registreeritakse aas-ta ringi, kuna osa haigusjuhtu-dest tuleb ilmsiks alles tüsistus-te kaudu.

Tänavu esimese kahe kuu-ga avastati Eestis 87 borrelioo-sijuhtu. Seda on 13 võrra roh-kem kui eelmisel aastal, aga

see ei pruugi tähendada haigu-se laiemat levikut. Nagu ento-moloog Uno Roosileht ETVs üt-les, on borrelioosi diagnoosimi-ne märgatavalt kasvanud, kuna inimesed pöörduvad sagedami-ni arsti poole. Vanasti põeti hai-guse kergemad vormid kodus püstijalu ära.

Puukborrelioosi vastu vakt-siini ei ole ja immuunsust pä-rast haiguse põdemist ei teki. Puukentsefaliidi vastu on või-malik lasta end vaktsineerida. Terviseamet soovitab kaitsesüs-timist alustada aprillis.

Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3kuulise vaheaja-

ga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kaht süsti on immuun-sus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust.

Iga kolme aasta tagant on taas vaja teha üks kordussüst.

Kes puukidest rohkem tea-da tahab, leiab infot internetist, kus on olemas eraldi puugiin-folehekülg puuk.ee. Sealt saab muu hulgas teada, et Eestis le-vinud puugiliikidest võivad hai-gust levitada võsapuuk ja laa-nepuuk. Samuti leiab sealt tea-vet puugi eluea ja arengutsük-lite kohta.

ML

Aprillis algab puugihooaeg

jõuetult oodates ja harvesteri-

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011 A R V A M U S 11

Elu käib spiraali mööda. Nii, et ikka ja jälle oleme samas ko-has, aga uut moodi, uuel tasandil, ühe spiraalikeerukogemu-se võrra rikkamalt.

Taas on üks selline keerd nähtav. Metsanduses näiteks sel-lega, et jälle investeeritakse Eestis saeveskitesse. Aegviidus ja Pärnumaal Saugas, kus ju mitte väga ammu, 2007. aastal Sto-ra Enso oma peenpalgisaeveski kinni pani.

Puiduhinnad tõusevad, metsaomanikel on uuesti tahtmi-ne oma metsas tegutseda. Kuuldavasti on tegutsejaid rohkem kui enne masu. Puitu on rohkem ja ka metsad saavad roh-kem korda.

Hiiumaa metsanduse tugiisik Aira Toss leiab, et metsaoma-nikud mõtlevad realistlikumalt, elutervemalt kui enne masu, kinnisvarabuumi ajal, mil mõnes sektoris lendasid palgad üles, ilma et sel priiskamisel katet oleks olnud.

Mõtlemise muutus kehtib ju laiemaltki ja see on vast siis see uus asi spiraalipidi endises kohas tagasi olles.

Oma “väikese” spiraalikeeruga on metsaomanikud sees ka selles spiraalis, mis kordas pärast taasiseseisvumist metsas se-dasama, mida tehti Eesti Vabariigi sünni järel – olid üleraied ja salaraied, mis meil jõudsid haripunkti viimaseks sajandi-vahetuseks.

Rahunemine tuli 1930. aastatel ja meil viimasel kümnen-dil.

Erinevus on see, et tookord olid külad, nüüd linnad rah-vast täis.

Erinevus on ka see, et tookord laiusid ümber külade-talude põllud ja karjamaad, nüüd metsad. Eestis on 2,2 miljonit hek-tarit metsamaad, millest 830 000 hektarit on tekkinud pärast 1940. aastat. Suurem osa uuest metsast kasvas tühjaks jäänud talude põldudele ja karjamaadele.

Eesti on kasvanud metsa ja mets puudutab igaüht, kuid lin-nastumine on sesse lisanud oma jälje. On ju teada, et inimene igatseb kõige rohkem seda, millest ta ilma on jäänud. Linna-kivide vahel on sündinud valuline looduseigatsus, mida 1930. aastail ilmselt ei olnud.

Seesama igatsus näib olevat see, mis hoiab kramplikult elus teadmist, nagu oleks metsakasutus, metsa raie ülim patt.

Linnastumist enam tagasi ei pööra, aga ometi pudeneb sealt tulijaid (uhke, et ka noori), kes näevad oma tulevikku maal ja usuvad seal hakkama saavat. See on seesama, mida rõhutavad tänases Metsalehes isa ja poeg Veskimäe.

Veskimäed lähevad kaugemale ja arvavad, et needsamad põlluvõsast isepäi kasvanud lehtpuumetsad tuleb kasutada ära, et päris mets kasvama pääseks.

Samas on Eestis käivitatud taas metsade päästmise akt-sioon, mille juhistest leiab, et raiete peatamiseks sobib kõik, olgu või äärmuslikud võtted...

Eks näis, kuhu jõuame järgmisel spiraalikeerul.Ent praegu paar sõna veel õige lähi-

tulevikust, aprilli Metsalehest.Tahame ka oma panuse panna

rahvusvahelisse metsa-aastasse ja kavatseme järgmises Metsalehes välja kuulutada kuus kuud kest-va võistluse. Teemaks on kukla-sepesad ja võistlus on selle peale, et kelle metsas on kõige rohkem pesi ning kelle metsas on kõige kõrgem pesa.

Kui talviste metsatöödega asi ühel pool, on võib-olla paras aeg vaadata, mida ja keda seal metsas veel leiduda võib...

Samas kohas, aga uut moodi

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval

Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee

Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@maaleht.ee

Taastuvenergeetika areneb liiga lünklikult Sõnu on tehtud palju, aga võsa kui biomass on suures osas ikka kasutuseta.

Keerutan käes järjest suurene-vaid arveid elektrienergia ja võrguteenuste eest, millele li-sandub salapärane ja kopsakas taastuvenergia tasu, ning olen nõutu. Võrguteenuste paranda-mise vajadusest, eriti maakoh-tades, on palju räägitud, suuri sõnu on tehtud taastuvenergia teemadel, kuid mõlemal suunal on areng olnud nigel ja intrigee-rivalt valikuline.

Asjaga tegeldakse

Elektrivõrk paikneb valdavalt eramaadel ja õhuliinide alune pind on vähemalt metsamaa-del otstarbekast maakasutusest väljas. Vähe sellest, see maa on suureks tüliks nii maaomaniku-le kui ka elektrivõrgule: kasvab pidevalt metsa, on risustatud la-mapuidu ja kändudega, on näo-tu ja tuleohtlik, igaühele harju-muspäraselt prahistamiseks saa-nud eikellegimaa.

Probleem trassidega kerkis juba maade tagastamise-erasta-mise algfaasis, kuid on mõistliku lahenduseta siiani. Viimati tõs-tatas liinide talumise kohustuse liiga väikese tasu seadusevasta-suse õiguskantsler, kes soovis, et Riigikogu asja üle vaataks. Ette-panek leidis toetust ja “maaoma-nikele antakse kindlus, et selle küsimusega tegeldakse”. (Õpet-lik on lugeda sellest Riigikogu stenogrammi 22.09.2010.)

Rahalise poolega niisiis “te-geldakse” (liinialuste maa-de omanikel on tulevikus loota

kompensatsiooni ehk maamak-su ulatuses), aga trasside hool-damine on täiesti ettearvamatu tegevus.

Võiks arvata, et taastuvener-gia suurte projektide seas on Ees-ti Energial läbimõeldud plaan ka biomassiga, mille hulka mahub trassidelt raiutav puitollus. Raha ju trasside hooldamiseks planee-ritakse ja kulutatakse.

Rumal mõte! Nii tühine osa meie jõukal maal ei tasu korista-mist! Ja töö käib ikka nagu sove-tiajal: kus häda, kunas leidub te-gijaid ja raha. Möödunud suvel kohtasin Kagu-Eestis töökat Läti brigaadi, kes oma bussiga edasi liikudes elas ja ööbis mitmendat nädalat 110kW trassil, mida bri-gaadi liikmed olid niitnud juba mitmekümne kilomeetri ulatu-ses. Kiitsid rahvaste suhtlemise keeles meie rikast riiki, mis an-nab neile tööd.

Trassil ei muutu midagi

Küsimusele, kas maaomanike-ga on tegevus kooskõlastatud, ei osanud nad midagi vastata, näitasid paar aastat tagasi koos-tatud trassiskeemi, kus raieko-had tähistatud, ja pakkusid rää-kida nende ainsa kontaktisikuga – endi ülemusega Riias.

Riia ülemus arvas, et küllap siis on kooskõlastatud, kui nei-le teha anti. Maaomanikke võis raiutud lõigul olla mituküm-

mend, kuid polnud kuulda, et keegi raiest teadis enne saagide vingumist.

Saagide vaikimisega lõpeb ka tellitud töö, maha jäävad kuni poole meetri kõrgused kännu-tüükad ja risti-rästi langenud tüvekesed, kus põdergi võib ja-lad murda. Tuleohtlikus maasti-kus jäävad teede äärde kuivama kergestisüttivad okaspuuvõrad-ki. Seda laama ei taha keegi ko-ristada ka peale makstes.

Lisaüllatuseks on, et kohta-des, kus ühisel ja ühtmoodi kinni kasvanud trassil paralleelselt kul-gevad eri voolutugevusega liinid, ei toimu raie ühel ajal, isegi mit-te samal aastal, sest igal liinil on eraldi ülemused, kes omavahel asju ei suvatse kooskõlastada.

Tänapäeval saaks ja peaks selliseid töid tehtama hoopis mõistlikumal moel, kui puidu-hakkel oleks püsiv nõudlus ja kohane hind. Kus on need mit-mel tasandil jutuks olnud, kogu maad katvad väikesed biokütu-sega jaamad, mis annaksid ini-mestele tööd, sooja ja energiat?

Seda kütust on ju meil kokku-arvamatul hulgal, liinialused on vaid väike näide. Umbe on kas-vanud teeveered ja kraavikal-dad, olles toidulauaks kobras-tele. Võssa upuvad põllumajan-duslikud maad.

Metsamaadel ligi pool raie-mahust, kui seda metsakasva-tuslikult õigesti teha, kõlbab vaid puiduhakkeks. Arenguka-va raiemahuarvude järgi saaks sealt aastas 6–7 mln tm kütte-puitu, mille raiumise vastu ei tohiks olla midagi ka kõige ro-helisemal rohelisel ja mis ei te-kita mingit konkurentsi puidu-töötlejatega.

Eesti oma biomass

Eesti pinnal kasvava biomassi täielik ja otstarbekas kasutami-ne peaks leidma tähtsa koha rii-gi lähiplaanides. Hetke tuuma-paanika ja massimigratsioonide taustal on see eriti tähtis nii jul-geoleku, regionaalarengu, töö-hõive mõttes kui ka paljudes ma-jandusaspektides maastikuhool-duseni välja.

Pealegi, selleks ei ole vaja oo-data haridusreformi tulemusi või uut põlvkonda, sellega saab alus-tada kohe. Maal leidub veel mõni inimene, kes oskab ja tahab teha tööd. Patriootliku ettevõtmise korral, mis ei ole võrreldav tuuli-kute sisseostmise ja püstipanemi-se diiliga, on inimestele arusaa-dav ka elektri eest makstav taas-tuvenergia tasu...

Valimised on möödas, rohe-lised Riigikogust väljas. Kes tor-giks Eesti Energiat energiaprob-leemidega rohujuure (s.t Eesti) tasandil, et kogu aur ei kuluks õli tootmise organiseerimise projektidele Aafrikas ja Ameeri-kas? Viimane on muidugi kihvt ettevõtmine, kuid vaadakem ka kodus ringi. Ainult projektipõ-hine etlemine – eks elektriauto-degi projekti efekt ole rohkem välispidine – Eesti iseolemist ei kindlusta.

Juhani Puukool müüb

maarjakase- ja sanglepaistikuid.

www.forestplant.comTellimine: Valdo Virvelaid, 513 9573, valdo@plantex.ee

LEONHARD POLLI

energiatarbija

Kokkuarvamatu hulk materjali, mis kas või maastikuhoolduse mõttes võiks minna katlasse.

Eesti pinnal kasvava biomassi täielik ja otstarbekas kasutamine peaks leidma tähtsa koha riigi lähiplaanides.

VIIO AITSAM

ÜRO peaassamblee resolut-siooni nr 61/193 järgi on 2011. aasta kuulutatud rahvusvahe-liseks metsa-aastaks. See ongi tänavuse esimese Eesti Metsa numbri põhiteema.

Avaloos selgitab Erik Ko-senkranius peamiselt globaal-seid, aga põgusalt ka Eesti metsapoliitilisi sõlmküsimusi. Mari-Liis Kitteri annab ülevaa-te suurejoonelisest program-mist, mida RMK kavatseb Ees-tis metsa-aasta puhul üldsuse-le pakkuda.

Metsa-aastaga seotud on ka uudisterubriigis toodud sõnu-mid metsanduse huvirühma-de ümarlauast Eestis ja ÜRO 9. metsandusfoorumist New Yorgis.

Sõna saavad metsanduse huvirühmade esindajad: Udo Timm kirjutab ohustatud lii-kidest metsas, Ain Alvela met-satööstuse tähtsast rollist Ees-ti majanduskriisist väljatoomi-sel, metsaomanik Kalju Mängli oma muredest raiete pärast.

Toivo Meikar annab ülevaa-te metsaülemate seisusest aja-loo vältel, Heino Kasesalu on võtnud vaatluse alla 90. aasta-päeva tähistava Järvselja õppe- ja katsemetskonna, Triin Kus-min jutustab Põhja-Eesti, Lää-nemaa ja Saaremaa metsan-duslikust pärandkultuurist.

Pille Rõivas tutvustab vär-vikat ja väsimatut metsameest Kaupo Ilmetit, kes tänavu tä-histab oma 80. aasta juubelit. Jüri Pere meenutab oma isa, legendaarset loodusfotograafi Paul Peret, kelle sünnist möö-dus tänavu 100 aastat.

Matkasõbrale peaks huvi pakkuma Ain Eriku kirjutis loodusmälestistest ja ajaloolis-test vaatamisväärsustest vana Postitee ääres praegusel Tar-tu–Võru maanteelõigul Tille-oru kandis.

HENDRIK RELVEEesti Metsa peatoimetaja

METSALEHT Nr 3 (134) 31. märts 2011 12 J A H T

Tõnis Kiisa 515 0811

Vasyl Protsiv

Vasyl Protsiv 516 5190

Tõnis Kiisa

Põlvamaal Mooste vallas elav Aare Veetsmann, kes on põllumees, metsaomanik ja jahimees ühes isikus, kommenteerib arvutus-te abil uue jahiseaduse vaidlusi.

Alustaks sellest, millega eelmi-ses Metsalehes Tiit Randveer lõpetas – metssea ja metskitse nimetamine suurulukist väike-ulukiks ei oleks mõistlik.

Väikeulukile tohib jahime-hest maaomanik oma maal jahti pidada. Metskitse ja metssea pu-hul ei tohiks aga kinnistupõhise-le jahindusele üle minna, kuna need ulukid vajavad oma eluks palju suuremat pinda, kui seda on Eesti keskmine kinnistu.

Praegu, kui nad on suurulu-kid, antakse jahimeestele ette, kui palju tohib küttida emas- ja isasloomi, noorloomi jne. Väike-ulukite puhul küttimisstruktuuri ei arvestata ning see paneks sea ja kitse populatsioonid ohtu.

Tegin arvutusi, kui palju hektareid on vaja, et ühte kit-se saaks küttida. Võtsin aluseks 2009. aasta küttimistulemused, keskkonnaministeeriumi ja sta-tistikaameti andmed. 2009. aas-ta oli üks intensiivsemaid kütti-misaastaid üldse. Ja mis välja tuli: üks metskits kütiti Eestis keskmiselt 249 ha, üks metssiga 188 ha ja põder 934 ha kohta.

Eelmine talv võttis kitsi kõ-vasti vähemaks ja ka nende küt-timine läks tagasi, nii et kitse kohta on pind muutunud pal-ju suuremaks. Näiteks Põlva ja-hiseltsis kütiti 2010. aastal üks kits 855 ha kohta.

Kuidas võiks välja näha jaht, kui metskits oleks väikeuluk ja jahi-mehest maaomanikul oleks õi-gus teda oma kinnistul küttida?

Keskmine kinnistu suurus on umbkaudu 15 hektarit. Kui Ees-tis saab küttida ühe kitse 249 ha kohta, peavad maaomanikud jä-relikult omavahel selle küttimise kokku leppima.

Mida selle väikeulukiks nime-tamisega taotletakse? Kas ja-hitulu?

Ma arvestasin, kui palju maa-omanik oma maalt jahinduslik-ku tulu võiks saada, kui ühtegi grammi liha endale ei jäta. Alu-seks võtsin loomade keskmi-sed kaalud ja hinnad, mida liha müües oleme saanud.

Täiskasvanud põdra keskmi-ne lihakehakaal tuli 175, vasi-

kal 80, sokul 18, kitsel 16 ja tal-lel 12 kilo, täiskasvanud seal 50, kesikul 35 ja põrsal 18 kilo. Ada-vere Cheef Foodsi ostuhind põd-ralihale oli hiljuti 2.83 €/kg, va-sikaliha eest maksti 2.24, soku- ja kitseliha eest 3.26 ja metssea-liha eest 2.75 €/kg. Arvestasin, et 2/3 oleks I sordi liha ja üle-jäänu II sort.

Panin kõik selle jälle hekta-ri kohta paika ja selgus – puht realiseerimistulu on Eesti kesk-misena hektari kohta 1.06 eu-rot, umbes 16 Eesti krooni. See on aga kogu jahipidamise kesk-mine. Liigiti on nii, et põdraliha eest saaks 42, sealiha müügist

44 ja kitseliha müügist 20 euro-senti hektari kohta.

Eesti keskmine näitab ilme-kalt, et tegelikult teevad meie kütid praegu jahindusse mitu korda rohkem kulutusi, kui sealt tuluna tagasi saavad. Ja arvami-sel, nagu lõikaks maaomanik ise jahti korraldama hakates hirm-sat tulu, pole alust. Tõsi, tulu oleks võimalik saada üks-kaks aastat, aga siis on seal mets loo-madest tühi ka.

Erametsaportaali foorumist lugesin, et maaomanikud on valmis ka jahiulukite seiret tege-ma seadusega reguleeritud ma-hus ja õiglase tasu eest. Meie ja-himeestena teeme praegu seiret ja loendust muide tasuta.

Mis tuleks välja loendusest kinnistute kaupa? Oletame, et maaomanik näeb oma maadel, 15 hektari peal viit kitse jooks-mas. Aga laseb ka oma ustava sõbra uksest õue, too teeb kolm korda korda auh ja kitsed jook-

sevad kolmest-viiest maaoman-dist läbi – kõik omanikud näe-vad neid ja ka loendavad...

Üks valus teema teile on uluki-kahjustused, mille kompensee-rimist jahimeestelt oodatakse. Kuidas suhtute sellesse põllu-mehe ja metsaomanikuna?

Kui mul varas käib, ütleb po-litseinik, et ma pole oma vara hästi kaitsnud. Sama on uluki-kahjustustega – kui tahame, et metsades ikka ka loomi oleks, tuleb arvestada, et nendele on elamiseks vaja toitu ja parata-matult tähendab see põllul ja metsas teatud kahjustusi. Aga maaomanik peab ise ka midagi tegema, et neid vähem oleks.

Mina harin maad 540 hekta-ril. Kuna meie jahipiirkonnas on loomi üsna palju, on kahjustusi omajagu, eriti just metsseakah-justusi.

Kasvatan kartulit 15 hekta-ril. Põldudel on elektrikarjused

ümber ja sellest piisab. Pean te-gema natuke rohkem tööd, aga ma ei kurda, mul on kelder kar-tulit täis.

Olen elektrikarjuse ostnud ja pean vaatamas käima, et karju-sealune heina ei kasva või et ega keegi ole seda maha jooksnud. Sügisel kerin karjuse kokku ja ke-vadel panen teise kohta üles.

Sead teevad ka viljapõldude-le kahju. Kui nisupõllul hakkab tera piimjaks muutuma, olen igal õhtul käinud põldude ää-res ja vahel kõnnin neist ka läbi. Kui sigu näen, olen vahel hirmu-tamispaugu õhku teinud – kao-vad tükiks ajaks.

Ulukikahjustuste osa on vanas jahiseaduses kõige suurem prob-leem ja see tuleb üle vaadata, aga kindlasti mitte nii, et vastutajaks jääks ainult jahimees. Sel peaks ikka olema kolm osapoolt– maa-omanik, jahimees ja riik.

REIN RAUDVERE

Pigem kallis hobi kui kasumi allikas

Eesti Mets märgib metsa-aastat

Piltidel on metskitsed, kes talv läbi Aare Veetsmanni lisasöötmisplatsi lähistel elasid, ja mees ise, kes parasjagu loomadele uut noosi serveerib.

RAIVO TASSO

Tegelikult teevad meie kütid praegu jahindusse mitu korda rohkem kulutusi, kui sealt tuluna tagasi saavad.Aare Veetsmann