Koo

livai

m

01/10Tõstamaa Keskkool valmistub uueks Comeniuse projektiks

Tõstamaa Keskkooli õpilased ja õpetajad on juba alates

2003. aastast osalenud rahvusvahelistes Comeniuse

projektides, kus on suheldud erinevate riikide esindajatega,

korraldatud näitusi, tehtud ühiselt teatrit, õpitud tundma teisi

kultuure ja leitud uusi sõpru. Eelmine projekt lõppes 2009.

aasta kevadel Vastse-Kuustes toimunud teatrifestivaliga ning

nüüd oleme alustamas uut projektiperioodi.

11. – 15. jaanuaril olid koolidirektor Toomas ja õpetaja

Liina külas Poolas Gdynia Gümnaasiumis nr 1, kes on

uue projekti „Problem – busters - a European dimension in

the fight for human rights. Dealing with problems through

drama and intercultural co-operation.“ koordinaatoriks.

Kohtumisel osales lisaks Poola ja meie ka Tšehhi esindaja.

Üldse on projektipartneriteks veel õpilased-õpetajad Türgist,

Norrast, Leedust, Prantsusmaalt ja ilmselt Bulgaariastki.

Projekti peamisteks käsitletavateks teemadeks on õnn ning

inimõigused Euroopas. Ühiselt hakatakse koostama uurimusi,

lauldakse, tantsitakse, näideldakse ja tehakse palju muud

põnevat. Eesmärgiks ikka üksteise parem tundmaõppimine

ja Euroopa dimensiooni mõistmine. Kõik see saab teoks, kui

meie kirjutatav projekt Euroopast heakskiidu ning toetuse

saab. Seega, hoidkem pöialt, sest siis saavad ka meie

projektis osalevad õpilased laia maailma vaatama minna.

Rääkides aga natuke Poolamaast ja projekti koordineerivast

koolist, siis see asub Gdynia linnakeses Läänemere ääres.

Gdynia moodustab koos Sopoti ja Gdanskiga Trójmiasto

linnastu ning Tõstamaalt Gdyniasse on autoga minnes umbes

1000 kilomeetrit, mida annab ikka sõita. Eriti talvel.

Gdynia Gümnaasiumis nr 1 õpib umbes 600 õpilast,

kelle õppekavasse kuuluvad lisaks tavalistele ainetele ka

draamatunnid. Erinevalt meist kannavad sealsed õpilased

koolivormina vesti, arvutit ja Internetti kasutavad tunduvalt

vähem, koolikell on „iidamast-aadamast“ vana plärisev

asjandus ning mida meil pole, aga seal on, on turvamees, kes

kaameratest kogu koolil valvsalt silma peal hoiab.

Poolamaal nagu Eestiski on külm ja lumine, ent uudistamist-

vaatamist on seal küllaga, sest tegu ikkagi teise riigi ja

kultuuriga.

Liina Käär

Täna lehes:Küsitlus

Astrid Lindgreni päev

Playback 2009

Õpilasesinduse laagris

Töövarjupäev

Jõulupidu

HURRAA, TEINE NUMBER!

Hoiate käes meie lehekollektiivi teist verivärsket ül-

litist. Selle numbri tegemisel oli tunda, kuidas meie

koostöö toimib. Taavi - mis sellest, et viimasel hetkel

- täidab suurepäraselt valitud ülesande ning Hedi

kõnetab aktiivselt õpilasi küsitluse jaoks. Heiko ulatab

särasilmil oma koomiksi järje ja Riina paneb süvene-

nult tekste kokku. Poleks uskunud, et me omavahel nii

hästi klapime.

Ajalehe valmimistähtaja saime teada viis päeva va-

rem. Kõigil tõusid ihukarvad püsti, sest lisaks lehele

olid meil sel nädalal kuues aines tööd ning olime üs-

nagi kindlad, et Koolivaim seekord valmis küll ei saa.

Siiski hakkasime kohe tööle, jagasime ülesanded

omavahel ära ning hakkasime kiiresti tegutsema. Igal

võimalikul hetkel tuletasime kirjutajatele meelde, et oo-

tame nende lugusid - lõpuks tundus, et mitmed neist

vältisid meid sihilikult. Kolm päeva enne tähtaega olid

meie tähtsaimad rabajad, küljendajad Lauri ja Argo,

teinud valmis uue kujunduse, sellele peaaegu kõik

tekstid lisanud ning neljapäeva õhtuks oligi kogu leht

valmis.

Kindlasti märkasite isegi, et sel Koolivaimul on uus

kujundus. Õppeaasta alguses leppisime kokku, et

teeme kõik numbrid erinevad ning mai lõpus korral-

dame küsitluse parima kujunduse väljaselgitamiseks.

Kutsume kõiki oma lugejaid üles toimetusele pakku-

ma sahtlipõhja kirjutatud luuletusi ja muud loomingut,

teretulnud on ka kõik soovitused ja ettepanekud. Teile,

kes olete juba meiega koostööd teinud, oleme tõeliselt

tänulikud ning ootame alati teie abistavaid ideid!

Maali Pert11.klass

2 Küsimus:Kas sina oled juba talverõõme nautinud?

4. klassi õpilane Oskar (krapsakalt):

“ Jah, ma olen käinud kelgutamas, uisutamas ja

suusatamas.”

6. klassi õpilane Kaile (tähtsalt):

“Muidugi, olen ehitanud lumememme, käinud alevi

mägedes kelgutamas ja kehalise kasvatuse tunnis juba

mitmeid kordi suusatanud.”

8. klassi õpilane Andrus (vaatab küsijat muhedalt ja muigab, tundub, et südamel on nii mõndagi…):

“No, kuidas siis muidu! Ma olen päris mitu lumesõja

lahingut üle elanud, lisaks sellele loomulikult ka

kelgutanud, suusatanud ja lund rookinud.”

9. klassi õpilane Kaur- Joosep (lõbusalt):

“Loomulikult! Toomingates olen suuskadel vuhisenud,

maja eest suurtes kogustes lund rookinud, sõpradega

lumesõda korraldanud ning koos õega lumehunnikutesse

kukerpalle ja saltosid visanud.”

10. klassi õpilane Andreas (mõtleb hetke ja vastab entusiastlikult):

“Käisime Mariliisi ja oma klassi poistega kilekottidel

mägedes kelgutamas!”

11. klassi õpilane Mariliis (naerdes):

“Olen küll, ma käisin esimest korda üle kolme aasta

suusatamas, samuti otsustasime 10. klassi poistega

kelgutamas käia, täna lähme kindlasti ka oma klassi

poistega!”

Õpetaja Galina (kiirustades):

“Jah, nii suusatanud kui ka lumistel teedel ja

merekallastel jalutanud.

Õpetaja Triinu (pikalt valmistudes):

“Oi, muidugi! Ma käisin Levaroti mäe peal jalutamas,

uurisin loomade jälgi, vaatlesin akna taga kopsivaid linde,

võtsin päikest, rookisin lund, tegin lastega lumememme

ning kütan siiani väga kõvasti ahju.”

Õpetaja Marek (uurib küsijat pisut skeptiliselt, hiljem vastab huviga):

“Olen, kuigi mitte nii palju, kui oleksin tahtnud. Pole

jõudnud veel suuski alla panna ega ka soojast saunast

lumme hüpata. Siiski olen juba talvises metsas ööbinud,

samuti mere ääres jalutanud ja käinud lastega liugu

laskmas.

Järeldus: Tõstamaa inimesed on töökad ja sportlikud ning naudivad kõiki talverõõme, mida ilmastik pakub.

Hedi Gretski, Maali Pert11.klass

Ast

rid L

indg

reni

päe

v 12. novembril toimus meie koolis Astrid Lindgreni

päev, et tähistada tema lähenevat sünniaastapäeva.

Evelin ja Stiina-Riin kujundasid ühe fuajees rippuva

stendi Lindgreni-teemaliseks - sealt

võis leida palju uut ja huvitavat

informatsiooni. Päeva raames

toimus mitmeid üritusi.

Riietusstiili eeskujuks oli sel

päeval mõni Astrid Lindgreni

raamatu tegelane. Igaüks

võis end maskeerida oma

lemmiktegelaseks ja nii liikus

maja peal kõige rohkem Pipisid

ja Karlssone. Eelnevalt olime

kunstitundides joonistanud raamatutest tuttavaid

osalisi ja need joonistused pandi välja trepiäärsetele

seintele üles. Näitus oli väga põnev ning tundus, et

konkurentsitult kõige rohkem meeldivad ikkagi Pipi

Pikksukk ja Karlsson katuselt.

Veel toimus sel päeval pikkadel vahetundidel

teemakohane viktoriin, mille

küsimused koostas õpetaja Triinu Pert.

Küsimused puudutasid enamasti

raamatute sisu, sündmusi ja tegelasi.

Pikapäevarühmas said kõik huvilised

mängida ning end grimmeerida.

Raamatukogus oli teose “Vennad

Lõvisüdamed” ettelugemine ning

päeva lõpus vaadati meediaklassis

üheskoos “Bullerby lapsi”.

Huvitavat tegevust jätkus kõigile ning

oli igati tore päev.

Maarjan Rand9. klass

3Playback 2009

Praeguseks

juba möödunud

aasta 26. novembri

õhtupoolikul võis

märgata kooli juures

tavapäratut sagimist, mille

peasüüdlaseks oli iga-

aastane Playback Show

– korraldusmeeskond tegi

veel kiireid ettevalmistusi,

esinejatel käisid viimase

hetke proovid ja pikkamisi

kogunes saali ukse taha

uudishimulik vaatajaskond.

Õhk oli pingest lausa paks!

Nagu tavaks, oli ette antud ka võistluse teema,

seekord „Minu lemmiklaulja või -bänd“, mille

laiahaardelisus andis võimaluse esitada praktiliselt

kõike. Üritusest võttis aktiivselt osa kogu koolipere

– igal klassil oli oma kava (mõnel lausa kaks),

samuti olid esindatud õpetajad. Esitusi

oli hindama palutud ka kuueliikmeline

žürii, kelle töö tegi võrdlemisi raskeks

etteastete ühtlaselt kõrge tase.

Kui üritus käima läks, oli raske mitte

vaimustuda laval toimuvast möllust –

lennutati särke, välgutati sääri, hüpati,

kareldi, etendati terveid lugusid…

Publiku silme ees toimus tõeline

kostüümidraama, millest ei puudunud

isegi parukad. Oli näha, et laulmine-

tantsimine ei olnud jäänud ainult tüdrukute

lõbuks, sest mitmel klassil tuli lavale üsna

mehine esindus. Lauluvalik varieerus

eesti popmuusikast võõramaiste tuntud

ning natuke vähemtuntud esitajateni. Publikule mõjus

kõik.

Kõikidele osavõtjatele jagati auhindu ning žürii valis välja

ka kolm parimat. Kolmanda koha said 9. klassi poisid,

kes oma parukate ja trikoodega tõepoolest sarnanesid

tüdrukutele Beyonce’i videos „Single Ladies“. Teise

koha vääriliseks tunnistati 12. klassi esindus, kelle

versiooni Benny Benassi 2003. aasta hitist „Satisfaction“

p i d a s

žürii kõige töökamaks esituseks. Võidu

viisid koju kümnendikud, kellel koorus lahti tõeline

armu(?)lugu, mis põhines Lonely Island’i singlil „Jizz in

My Pants.“

Õhtu jätkus diskoga, mille ajal said ka kõik ülejäänud,

kellel seekord lavale asja polnud, oma üleliigse

energia välja tantsida.

Evelin Leerima12. klass

10.klass

12. klass

9. klass

4 Õpilasesinduse laagris 13.-14. novembril 2009 toimus

Häädemeestel Pärnumaa õpilasesinduste

laager. Meile pakuti võimalust seal

osaleda, et sõlmida uusi sõprussuhteid ja

saada erinevaid koolitusi. Reede hommikul

asusime Häädemeeste poole teele.

Jõudsime kohale umbes kell pool kaksteist

ja - nagu ikka - olime esimesed. Kuna

kõigepealt oli meile antud ülesanne ehitada

oma pesake, siis alustasimegi sellega.

Panime üles hiiglasliku telgi,

mis hõivas ka suure osa

teiste koolide maast, aga

õnneks olid kõik sõbralikud

ja ruumi jätkus. Meie pesake

oli kõige parem! Kui kõik

kohale olid jõudnud ja oma

telgiplatsi paika said, sõime

lõunat. Pärast avati laager

pidulikult. Saime teada,

mis meid ees ootab. Kuna

koolitajad ajasid päevad

segi, siis jäi meil aega ka

vallatute mängude jaoks.

Esimese ülesande pidime

täitma rühmades tunni jooksul. Igal

rühmal tuli esitada üks laul nagu

Laululahinguski. Lõpptulemus oli

maru ja naerda sai palju! Peale selle

oli veel erinevaid tutvumismänge.

Lõpuks jõudsid kohale ka koolitajad.

Nn Zebra koolitus sisaldas suhtlemist

ning erinevaid tarkusi suhtlemise

hõlbustamiseks. Koolituse vorm

oli vaba ning tänu sellele sai ka

väga palju nalja. Tegime näiteks

rühmatöid, kus pidime teistega

raha eest konkureerima. Esimene

tööpäev lõppes enne ööoodet ehk

kell 22. Pärast mängisime veel

seltskondlikke mänge, sai tantsida,

vaadata filme või minna oma pessa

magama.

Laupäeva, teise päeva hommikul, anti ärkamiseks vähe

aega - kiirustasime hommikuvõimlemisele. See oli väga

tu rgu tav :

äratas isegi kõige

suurema unekoti

ja tõi kõigile hea

tuju. Tollel päeval

oli rõhku pandud

k o o l i t u s e l e .

Jätkasime sealt,

kuhu eelmisel õhtul

pooleli jäime. Meile

õpetati, kuidas

alustada ja lõpetada

kõnet, mida selle

e s i t a m i s e juures tohib teha ja

mida mitte. Päeva lõpuks anti meile

jälle rühmatöö: koostada kõne teemal

„ Miks on Pärnumaal hea õppida?”.

Kuigi teema tundus raskena, said

kõik hästi hakkama ja koolitajad olid

meiega rahul.

Laagri lõpetamine oli jällegi pidulik,

tänati kõiki osalejaid ja koolitajaid.

Jätsime oma sõpradega pikalt

hüvasti. Viskasime pakitud kotid valla

punasesse bussi ja Ando sõidutas

meid koju tagasi. Tagasiteel jagasime

üksteisega veel häid muljeid.

Jäime laagripäevadega väga rahule.

Tauri Palberg, Gerly Iman10. klass

Keiu Anderson9. klass

5TöövarjupäevTanel sõitis taksos:

Ma õppisin sealt, et taksojuhi töö ei piirdu vaid ühes

piirkonnas teenindamisega tuleb ette ka pikki sõite, kas

või teise Eesti otsa välja. Samuti, et see töö tekitab suurt

stressi, kuna peab tegema tööd ka öösel ja magada

saab väga vähe. Kuid amet on nii mõnigi kord tasuv,

eriti suvel, kui liiguvad turistid. Kutsevalikul arvan, et

ma pole selleks kuigi sobiv, sest selline töö nõuab palju

kogemusi autoga sõitmisel ning eeldab head suhtlemis-

oskust.

Mihkel veetis päeva kaitseliidu ohvitseriga:

Minu valikuks oli Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabi

valverühma ülem Salmar Saar, ehk valverühma ülema

töö. Valik oli selline, kuna olen tihedalt seotud selle

organisatsiooniga ja Salmar on minu jaoks vana tuttav.

Ma ise olen ka Kaitseliidu liige.

Lauri kaheksa tundi neurokirurgina

Neljapäeva hommikul kohtusime kokkulepitud kohas

ja asusime haigla poole teele. Sõidu ajal räägiti mulle,

mis mind päeval ees ootab ja millega neurokirurgias

tegeletakse. Jõudsime haiglasse veerand tundi

enne tööpäeva algust. Vahetasime erariided valge

arstivormi vastu ja suundusime koosolekute ruumi.

Kõigepealt kõneles vanemõde öistest muutustest,

seejärel täpsustasid valveõed detaile ja rääkisid arstide

keeles haigete seisundist. Siis õed lahkusid ja asemele

tulid neurokirurgid, kes rääkisid haigete seisundist,

diagnoosidest ja ravivõimalustest. Kogu koosolek

kestis umbes kakskümmend minutit. Koosoleku

lõppedes meid veel haigete juurde ei lastud, kuna õed

vahetasid andmeid ega soovinud, et me neid segaks.

Pärast sanitaride vahetuse lõppu tegime haigetele

rutiinse kontrolli, mis seisnes enamasti haigusloos

tuhnimise ja patsiendiga vestlemises. Määrasime neile

vajalikud ravimid ja suundusime kabinetti, kus dr. Nääb

näitas ja rääkis mulle, mis kellegagi juhtus ja kuidas

kavatsetakse neid ravida. Andmete täpsustamiseks

tekkis meil vajadus võtta kahelt haigelt vereproov,

mille analüüs pidi iseloomustama nende seisundit.

Tavaline vereproov ei pidavat nii täpne olema, mistõttu

tuli meil võtta arteriaalsed proovid. Testi tulemused

saime hämmastavalt kähku kätte, nende alusel

määrasime haigetele täpsemad kogused ravimeid.

Jätsime haiged paranema ja läksime dr. Asseri jutule,

et ta mind operatsioonile kaasa võtaks. Läbirääkimised

olid edukad ja juba tunnikese pärast tõmbasin selga

lõhekarva kirurgivormi ning astusin operatsioonisaali.

Dr. Asser opereeris käenärvile tekkinud kasvajat,

mis taksistas patsiendi tööd. Minu üllatuseks kestis

operatsioon ainult viieteist minutit ja kasvaja oli

imeväike. Patsient võis intensiivravisse kosuma minna.

Minu tööpäev oligi lõpule jõudnud. Tänasin arste ja

tagastasin laenatud kitli ning lahkusin.

Mida ma õppisin olles arsti sabarakk? Sain aimu

milline näeb välja arsti tööpäev ja -keskkond. Õppisin

üht-teist neurokirurgiast ja haiglakorraldusest. Paraku

veetsin ma liiga vähe aega haiglas ja töö varjupool jäi

nägemata, eeldusel, et arstiametil on üldse varjupool.

Meeleldi läheks ja veedaks veel paar päeva neurokirurgi

ametit vaadeldes ja uurides.

Liina koolikokaks?

Mul oli väga tore päev, sain teada, kuidas tehakse

kanasteiki ja ega olegi see nii kerge, kui alguses

paistab. See töö väsitab nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Eriti hea mulje jättis sõbralik ja meeldiv õhkkond.

Kõik suhtusid üksteisesse väga viisakalt ja abikäsi oli

koolimajas palju.

Mariia lasteaiaseiklus:

Kui keegi arvab, et kasvataja töö algab lasteaias, siis

ta eksib, pisikesi tuli kantseldada juba bussis. Pärast

seda oli tegemist lasteaeda jalutamisega, sest pidime

ületama suure maantee. / - - - /

Lapsed olid täis ärevustunnet, nad vaidlesid selle

pärast, kes saab minu sülle või kõrvale istuda. See

tekitas minus toreda tunde, et mudilased on minuga

sõbralikud ja head.

Toimekad toimetajad Hedi ja Maali:

Neljapäeval, 19. novembril kell 10 hommikul olime

valmis alustama tööpäeva teleajakirja Nädal toimetuses,

mõned minutid hiljem jõudis kohale ka jälgitav Margit

ning meie tööpäev võis alata. Margit tutvustas meid

kõigile, isegi peatoimetajale (Einar Ellermaa-toim) ja

nad olid väga õnnelikud, et keegi neile külla tuli, isegi

Einar küsis, kas me järgmisel päeval ei tahaks uuesti

tulla (siis oleks saanud minna koos toimetajaga tegema

intervjuud „Ärapanija“ meestega.)

6Jõ

ulup

idu

Laura ministriks!

Ametnikud paistavad olevat sellised tõsised,

aga tegelikult, kui saad lähemalt tuttavaks, suhtled

nendega, hakkad aru saama, millised nad tegelikult

on. Nad kõik olid hästi sõbralikud ja toredad. Hetkel

küll ei oska öelda kuidas see mõjutas minu kutsevalikut.

Aga kui ma suudaks ka nii hästi õppida palju keeli

selgeks ja saaks kõrghariduse, oleks täiesti võimalik

välisministeeriumisse tööle minna.

Arvamusi kogus õpetaja Mari Lühiste

27. novembril 2009 toimus meie koolis 9. klassi karjääriõppepäev. Kõigil õpilastel oli võimalik valida amet, mida lähemalt uurima minna. Paljud leidsid endale huvitava töökoha, mille otsimine polnudki nii raske, kui algul arvati. Karjääriõpe jätkub kevadel, kui kooli tuleb nõustaja, kes pakub oma võimete ja huvide väljaselgitamiseks veel mitmeid võimalusi.

9. klassi õpilased panid saadud kogemusi ka kirja. Kahjuks ei saanud paljud karjääriõppepäeval osaleda, sest see langes haigusteperioodi kõrghetkele.

• Autolukksepp peab kliendi probleemi lahendama,

teenindaja peab olema rahulik ja rõõmsameelne

ning oskama suhelda.

• Valisin karjääriõppepäevaks demineerijaameti.

Selle ameti juures meeldis mulle, et töö pole

tavaline, vaid nii põnev.

• Karjääriõppepäeva tõttu sain kindlust

gümnaasiumis edasi õppimise suhtes ja see on

ainult positiivne.

• Inimene, kes tahab õppida tööõpetuse õpetajaks,

peab olema kannatlik, loov ning tal peab olema

tahe õpetada.

• Mina valisin “töökohaks” Victoria hotelli, sest

mulle on alati meeldinud suhelda inimestega.

Victoria kuulub mu sugulasele ja on Pärnu linnas

üks juhtivaid majutusasutusi.

• Kuna mulle meeldivad raamatud, läksin

Apollo raamatukauplusesse. Olen õnnelik, et

sain selle päeva veeta müüja Marilisi ja tema

töökaaslastega.

• Mulle meeldib kokata, sellepärast läksin ma

Tõstamaa Keskkooli sööklasse Mesike Jõgi tööd

jälgima. Koka amet on päris raske ja vastutusrikas.

Arvamusi kogus õpetaja Triinu Pert

Gümnasistide musitseerimisoskused bändis

Rahvatants teeb tugevaks

Kes on kuulus jõulumees?

Möll tuleb pika ilu peale

7

Väljas sajab paksu lund,

kätte jõudnud õhtutund.

Korstnad aina suitsevad,

kodanikud tukuvad.

Koolimajas puhub tuul,

Mõnel värisemas huul.

Meeleolu siiski ülev:

jälle kutsub sõitma Valev.

Aivaril on klassis tore,

seal pole enam üldse kole.

Imetlemas käib ka Inger,

kel on kodus oma Singer.

Marek vaatab taevatähti,

Ene kärmelt seadmas sihti:

tüdrukud kõik tuule käes

sibavad nüüd kõigest väest.

Jaanika ei taha paha,

vaid meid õpetada tahab.

Marju jälle murrab pead,

miks kooli taga käivad sead.

Ivil laulud kõik on meeles,

igal hetkel mitmes keeles.

Kaugelt juba paistab Mari -

ehk ta täna pole kuri?

Aimaril on meeleolu kasin,

Marisel valmib ajamasin,

et saaks ajas rännata,

iga sündmust märgata.

Lõpuks jääb meile Galina,

keegi ei taha teda ära viia,

hõikab rõõmsalt “v’lesu’radilas”

ja autos ootab teda kingikast.

Aga külmaga peab harjuma,

muidu võtab karjuma.

Villasokid, mütsid, sallid

õpetajadki on meil kallid.

Maali Pert11. klass

Talv on nüüd lõpuks käes