tööstusEST TÖÖSTUSE T TE VÕT TED nr 4 JAANUAR 2016

RS on lahendus.

uuri lähemalt: ee.rsdelivers.com

YEInternational tootevalikus on nüüd ka termiliste protsesside pidevaks jälgimiseks mõeldud FLIR termokaamerad tööstus- ja teadusettevõtetele.

Lepingulistele partneritele ja automaatikaliinide koostajatele paremad hinnad.

Lisainfo saamiseks võtke meiega ühendust: info@yeint.ee

RS ESTONIA

TööstusESTVäljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetaja Mati Feldmann, e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 50 50014Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.eeTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitami-seks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LToüHoiame Sind pildil

Logistikute ootused aastale 2016 lk 4–5

ELEA juht Janek Saareoks: suuri üllatusi ei tule lk 6–9

Emöke Sogenbits lükkab ärile hoo sisse lk 10–15

Üks aken kõigi andmete jaoks lk 16–18

Salvestiga mikrovõrk edendab hajustootmist lk 20–23

Edulugu: Skeleton lendab orbiidile lk 24–26

Seadus: kaevandamisõiguse tasumääradest lk 28–29

Mobiilioperaatorid rajavad lairibavõrku lk 30–32

Uudised: uued arenguprogrammid lk 33

Mess Insturtec ja erialaliitude tagasiside lk 34–36

Üleujutuse riske tuleks kaardistada lk 37

Puidutööstus muutub nutikamaks lk 38–39

Ajalugu: meenutusi plastitööstuse sünnist lk 40–42

ISSN 2382-9540

SISU:

10

6

20

24

34

40

4

LOGISTIKA

Suuri investeeringuid Eestisse ette näha ei ole, mis majandust ja lo-gistikavaldkonda elavdaksid, see-

pärast ei oska oodata ka märkimisväär-set majanduse kasvu. Paljuski toidab praegu arengut sisetarbimine. Tuleb ise tubli olla, efektiivsust tõsta, are-nemine on võimalik konkurentide ar-velt. Kindlasti tuleb ära kasutada IT-lahenduste võimalusi.

Samal ajal on Euroopa majandus-kliima väljavaated paremad kui mõnda aega tagasi, kriisist taastuti päris hästi. Meid mõjutavad siiski kõige enam lähi-regioonid: Lätis, Leedus ja Soomes on olukord sarnane kui meil. Kaugemal, näiteks Hiinas toimuv, mõjutab meid Euroopa kaudu ja Eestisse jõuab mõ-ju viibega.

Tööjõudu raske leida. Eesti vajaks in-vesteeringuid, suuri tööstusi, aga prob-leemiks on tööjõupuudus. Meil ei ole piisavalt inimesi, tunda annab rahva-arvu vähenemine ja spetsialistide puu-dus. On arutletud ka võõrtööjõu sisse-toomise võimaluste üle, aga eks igal medalil on kaks poolt ja see lahendus toob kaasa jälle teistsugused problee-mid. Ma ei näe, et seadusandluse poolt oleks suuri takistusi arenemiseks, pi-gem mõjutab arengut ikka meie turu väiksus ja ressursside vähesus.

Näiteks IT-sektoris saab edu saa-vutada ka väiksema inimeste arvuga, ent samas teist ABB-d või suurt auto-tehast Eestisse püsti panna on keeru-line. Seetõttu oleks mõistlik tegeleda sellega, mida me saame teha paremini kui suured riigid. Mulle meeldis Joakim Heleniuse idee, mille ta esitas Pärnu juhtimiskonverentsil – Eesti võiks ol-la elu paremaks/lihtsamaks/efektiiv-semaks muutvate e-lahenduste labor (e-maksuameti, mobiilse parkimise jne tüüpsed lahendused). Meie ühiskonna

Millised on tänavu ootused ja arengusuunad?

Arvan, et 2016. aasta väga suuri muudatusi ei too, eelmise aas-ta lõppu vaadates tundub, et

tulemused läksid isegi pisut paremaks ja seepärast julgen olla veidi positiiv-sem kui veel eelmise aasta keskel: lä-hinaabruses on turg olnud aktiivsem, ka hinnapäringuid on rohkem olnud. Loodame, et turg elavneb, aasta esi-mesed kuud näitavad, kas nii ka läheb.

Igapäevaselt tuleb toimetada üs-na keerulises situatsioonis: kui on vä-hem kaupa, on raskem veoühikuid täi-ta ja see nõuab rohkem tööd ja vaeva. Samas on kõik logistikaettevõtted sar-nases olukorras. Mõni tuleb paremini toime, teine mitte nii hästi.

Tõusev turg Türgis. Muidugi mõjutab kogu transpordisektorit maailmama-janduses toimuv: kui Hiinas on prob-leeme, siis kajastub see ka meie kauba-mahtude vähenemisega. Ühe viimase aja trendina võib esile tuua klientidelt saadud tagasiside, et kui on võimalus lähemalt tellida kui Hiinast, siis seda võimalust kasutatakse üha agaramalt ja nii mõnigi kord eelistatakse Türgi, Ukraina või Valgevene tootmisi. Kui kauba kvaliteediga on probleeme, siis Türgist või Ukrainast tellitud kaubale on võimalik kiiremini asenduskaupa leida kui Hiinast tellitule. Seega ettevõt-ted, kes Hiinaga juba tegelenud, vaata-vad jälle üha rohkem lähiturgide poole.

Uutel turgudel alustamine on mui-dugi alati raske, sisseelamine võtab ae-ga. Nii mõnigi kord võib juhtuda, et esi-mene koostööpartner ei vasta ootuste-le, siis on juba otsuse koht, kas otsida uus partner või loobuda üldse.

Meie ettevõttes jätkub töö kõigi olemsolevate suundadega, kuna paku-me logistika täisteenust. Praeguses tu-ruolukorras on ettevõtte arengu seisu-kohast võtmeroll müügimeeskonnal.

ALVAR TÕRUKE, DSV TRANSPORT ASTIIT ROOSVE, ALPI EESTI OÜ:

Millised on tänavu ootused ja arengusuunad?valmisolekut erinevate IT-lahenduste kasutamiseks peaks kindlasti paremini ära kasutama. Lisaks lahenduste müü-gile/ekspordile saaksime ise eelise pa-remini/odavamini toimiva riigi/omava-litsuste/ettevõttete/kogukondade näol.

Meie põhitegevus on maanteeveod, kus suuri muutusi ette näha ei ole: Pariis on ka tulevikus sama kaugel, kiiruspii-rang saab ka tulevikus enamasti olema 90 km/h. Mõjutada võib siiski see, kui poliitiliste otsuste pärast tuleb piire sul-geda – näiteks Rootsi-Taani piiri sulge-mise korral oleks sel logistikasektorile kahtlemata oma mõju.

Eks logistika valdkond liigub suu-resti käsikäes üldise majandus-arenguga ja prognoosid näe-

vad ette majanduse mõõdukat kasvu. Samas, kuna paljud logistikasektori et-tevõtted on seotud idanaabriga, mõju-tab Venemaa geopoliitiline ja majan-dusolukord valdkonna ärimahtusid en-diselt negatiivselt.

Investeerime infotehnoloogias-se. Balti Logistika AS plaanib jätkata ka 2016. aastal turu keskmisest oluli-selt kiirema arengutempoga. Ettevõtte pikaajaline strateegia on logistikala-henduste efektiivsemaks ja täpsemaks muutmine ning pidev klienditeenindu-se taseme tõstmine.

Oleme senimaani sellega hästi toi-me tulnud. Investeerime infotehnoloo-giliste lahenduste arendamisse, mis et-tevõtte põhiprotsesse toetavad, et kas-vatada efektiivsust ning uute lahen-duste läbi klientide ärile rohkem väär-tust luua.

Kindlasti jätkame investeerimist oma inimeste arengusse. Inimesed on meie peamine vara.

MAGNUS LEPASALU, BALTI LOGISTIKA AS

join the best:4-8 aprill 2016Düsseldorf, Saksamaa I www.wire.de I www.tube.de

join the best — tere tulemast maailma juhtivale toru-, traadi-

ja kaablitööstuse messile! Siin kohtuvad nende valdkondade

turuliidrid ja spetsialistid üle maailma. Tähelepanu keskpunktis:

uuendused ja tulevikutrendid. wire messi oluline teema:

vasktraadi kasvav tähendus auto-, telekommunikatsiooni- ja

elektroonikatööstuses. Tube messi fookuses: plastiktorud.

Sellele on pühendatud messil omaette ala – see näitab, et torude

materjalile pööratakse järjest suuremat tähelepanu.

Oluline sündmus Teie kalendris — wire ja Tube messide külastus

2016 Düsseldorfis!

International Wire and Cable Trade Fair

Rahvusvaheline juhtmete ja kaablite mess

International Tube and Pipe Trade Fair

Rahvusvaheline torude mess

Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus (AHK)

AHK Service OÜ _ Suurtüki 4b10133 Tallinn _ Eesti

Tel.: +372 627 6947 _ Faks: +372 627 6950E-mail: duesseldorf.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

6

LOGISTIKA

Janek Saareoks. Foto: Raul Mee/Äripäev

7

Logistikud muutusteootuses

TEKST: LIIVI TAMM

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) juhatuse esimees Ja-nek Saareoks usub, et alanud aasta kulgeb samas rütmis mullusega. Ei ole ette näha suurt kasvu ega ka langust. „Aga muutuseid on vaja,“ lausub ta.

Aasta 2015 on minevikuks saanud, ent lahendamist vajavad problee-mid ei ole kusagile kadunud.

Mida tõi aasta 2015 transpordi- ja logistikavaldkonnas?

2015. aastal mõjutas meid kõi-ge enam Venemaaga seonduv. Piirangutel on vaieldamatu mõju kogu transpordi- ja logistikasek-torile: tootjate areng on pärsitud, sest toodangut ei suudeta täies ma-hus realiseerida ja väiksemal turul on raskem müüa, teisalt ei saa nii suures mahus ka transporditee-nust pakkuda. Teenuste osas toi-mub ülepakkumine ja see on hin-nad tõsisesse langusesse viinud. Piirangud Venemaale kehtivad vä-hemalt alanud aasta esimeses poo-les, mõjutades sektorit ka edaspidi.

Teiseks tooksin esile korrupt-siooniskandaalid. Tallinna sadama ümber toimuv lõi väga negatiivse kuvandi, juhtunu ei ole meist kui logistikariigist jätnud head muljet. Samuti mõjutas sektorit Estonian Airi ümber toimuv. Sellised aren-gud meie konkurentsivõimet kind-

lasti ei tõsta, igale korruptsiooni-juhtumile vaadatakse läänemaa-ilmas vildakalt, see on tõsine lä-bikukkumine: üldjuhul koostöö lõpetatakse või eeldatakse orga-nisatsiooni täielikku muutmist ja ümberkujundamist.

Kindlasti ei saa üle ega ümber kütuseturul toimuvast. Mõnes mõt-tes on langenud hind leevendav faktor, kuid täna on sellest võidu-punkti võtnud pigem teenuse tar-bijad: transpordihinnad on tera-va konkurentsi tõttu isegi rohkem langenud, kui tänane kütuse hind seda lubaks.

Kuidas hindate majandusolukor-da logistikute vaatevinklist?

Reaalselt Eestis majanduskasv puudub: eksport-import reaalkau-pade osas pigem väheneb. Tänane majanduskasv tuleb teatud tee-nustest, nagu näiteks IT-sektor, finantsvahendus jt, aga reaalses kaubavahetuses on toimumas ka-hanemine, mis omakorda tähen-dab, et tööstustel ei lähe hästi ning toodangut on raske müüa. Meid mõjutab Vene turg, aga ega ka Euroopa majandusel ei lähe hästi.

Kokkuvõttes ei ole Eesti tootjal ee-liseid Euroopa turgudel: meie toot-mine on küll paindlik, aga puh-talt hinnaga me võita ei suuda, sest maailmas on tunduvalt oda-vamaid riike.

Millist abi ootaksite riigilt? Selleks, et kaubavoog siit läbi lii-

guks, tuleb meie geograafiline ala muuta atraktiivseks. Täna ei ole meil odava tootmismaa eelist, siia ei ole tulnud suuri tootmisi ega ka kaubavooge, transiit kahaneb. Meil ei ole ka asukoha eelist, nagu eks-likult arvatakse. Jääme kaubave-dude teena oma asukohaga ääre-maaks, siitkaudu vedamiseks peab ettevõtete jaoks olema nähtav, ra-haliselt arvutatav eelis. Kui seda ei teki, siis siia mahtusid juurde ei tule. Ette on näha pigem olukorda halvendavaid samme: kohe raken-dub kütuseaktsiisi tõus, mis teeb meist kõige kallima aktsiisiga rii-gi siin regioonis, lisanduvad uued maksumäärad eri kohtades. Tuleks hakata tegelema riigi konkurentsi-võime tõstmisega ja küsida, kuidas teha nii, et Eestisse tahetaks inves-teerida ja ettevõtteid luua?Janek Saareoks. Foto: Raul Mee/Äripäev

8

Kuidas riik peaks lähenema tööstus- ja logistikavaldkonna arendamisele?

Transport ja logistika peaksid olema suunad, mida riik teadli-kult arendab. Tuleb luua arendus-projekte: veoefektiivsuse tõstmi-ne, pikemate autorongide lubami-ne, kaalupiirangute leevendami-ne, maanteevõrgustiku arenda-mine. Täna puuduvad näited edu-kate projektide kohta, tegevuska-vad näitavad kaootilist investeeri-mist taristusse, isegi sõiduautode-ga liigelda on raske, mis siis veo-kitest rääkida.

Selleks, et tööstus ja majandus areneks, vajame soodsat ja kon-kurentsivõimelist majanduskesk-konda. Logistika ja transport on oluline sisend ja väljund töötleva-le tööstusele ja kui see on ebaloo-giline või kallis ning kõrgesti mak-sustatav, on sisend tööstusele kal-lim ehk teisisõnu edastame maa-ilmale sõnumi, et Eesti ei ole hea asukoht tööstuse püstipanemiseks ja äri ajamiseks.

Stabiilsuse säilitamisest on seega vähe kasu?

Jah, paraku sellega majandu-ses suuremat edu ei saavuta, eda-sijõudmiseks on vaja arengut. Maksutõusudega eelarveauke lap-pides ei tasu loota, et riiki suure-mat raha sisse tuleks. Me ei ole enam konkurentsivõimelised, aga hetkel on riik veel eitamise faasis.

Eestit läbiv kaubavoog kahaneb veelgi: transpordimahtude osas ei ole langus pidurdunud ja siin on lihtne geopoliitiline põhjus. Palju on vaja muuta, et elu võiks are-neda.

Kas Eesti ühendused on täna piisavad?

Me vajame selgelt defineeri-tud arengusuundi, arendusprojek-te, mida Eesti riik juhib, näiteks via Baltica arendamist. Ka Rail Balticust on kasu, kui seda õigesti

suunata ja mõelda, mida ja kuidas oleks kasulik siitkaudu vedada. See eeldab ka tugevat koostööd asjas-sepuutuvate sektoritega. Kindlasti ei lahenda olukorda see, kui Rail Baltic viib meid vaid Leedu-Poola piirini, oluline on, et sellest suude-takse majanduslik kasu välja pigis-tada. Vaja on edukat rahvusvahe-list koostööd ja kokkuleppeid.

Ka liigse ettevaatlikkusega või-me oma võimalusi ära lõigata. Toon näite Muuga sadama osas. Kunagi oli küsimus, kas sadamat laiaulatuslikumalt valmis aren-dada, kuid otsustati suurte inves-teeringute kartuses seda siiski mit-te teha.

Gdanski sadam aga investeeris teadlikult ja sadam täna kasvab. See oli visiooniga projekt, keegi ei tule tellima, et tehke – me saame ennast ainult ise aidata õigeid ot-suseid tehes.

Kui tõsise probleemina näete oma valdkonnas varimajandust?

See on jätkuvalt murekoht: kü-tuseturgu ei ole endiselt korda saa-dud, töö- ja puhkeaja normidest ei peeta kinni. Varimajanduse välja-juurimisega tuleb aktiivsemalt te-geleda ja just siin ootan riigi ak-tiivset sekkumist, iga 500-eurose arve deklareerimine ja administ-reerimiskoormuse lisamine selle-le kaasa ei aita.

Küsimuseks ei ole vaid Eesti va-

rimajandus, Lätis-Leedus on prob-leem kordades sügavam. Sealsed vedajad ei kasuta legaalset kütust, ei tea, mis tähendab kontole palga maksmine, samas tegutseme ühes majandusruumis. Siin on vaja riik-likku initsiatiivi, et selle problee-miga tegeletaks riikidevahelise koostööna.

Mida toob endaga alanud aas-ta, vaadates maailma majandus-kliimat?

Loodame, et asjad ei lähe kehve-maks, suurt edu samas ka ei pais-ta, sest Vene sanktsioonid kestavad ja Euroopa majanduses pole olulist paranemist näha.

Kui järgmise aasta jooksul peaks siiski Euroopa majandus kasvama, jõuavad mõjud meie-ni viivitusega. Kui meie kasv jääb 1–2% piiresse, toob see transpordi ja logistikaga tegelevatele ettevõ-tetele kaasa pigem väikese langu-se või säilitab praeguse olukorra, sest kasvu on oodata statistiliselt teistest valdkondadest, mis kauba-mahtu juurde ei tekita. Loodan, et see paariprotsendiline kasv siis-ki tuleb, tegelikult on iga protsent üle nulli hea.

Transpordi- ja logistikafirma-del tuleb veel efektiivsemalt ma-jandada.

Loodame, et kaubavahetus Venemaaga saab taastuda, see on ärilisest seisukohast meeletu turg. Oluline aspekt on ka kütuse hind: kui see peaks samasuguse tempo-ga üles kerkima kui tänane langus, oleks see valus hoop.

Loodan samuti, et riik oma maksupoliitikaga rohkem ettevõ-tetele liiga ei tee. Kuulates plaane võimalikust teemaksust või täien-davast mootorsõidukimaksust, on selge, et riigi ja ettevõtete konku-rentsivõimele need sammud kaa-sa ei aita.

Riik peab võimaldama majan-dusharudel areneda, aidates luua võimalusi ja keskkonda.

Tuleksküsida, kuidas te-ha nii, et Eestisse tahetaks ettevõt-teid luua?

LOGISTIKA

Janek Saareoks usub, et tulevi-kus kasvavad suuremad ette-võtted veelgi suuremateks –

maailmas, Euroopas toimub kon-solideerumine, samal ajal on väik-sematel üksi väga keeruline toi-me tulla.

Tugevamaks muutuvad need, kes suudavad oma niši leidaja eda-si areneda. Väikestel üldteenuseid pakkuvatel ettevõtjatel läheb ras-keks, samuti ekspediitoritel, kus teenust vahendavad paar inimest. Hinnad on lihtsalt nii all, et vahen-duseks enam ruumi ei jää.

Kerkib ka internetikaubandus, see on suur globaalne turg. Suured kaubandushiiud teevad hankeid pigem Euroopa keskustes, mis mõjutab ka Eesti ettevõtteid. Kui see osa veelgi kasvab, sunnib see

ka meid kohanema muutustega. Tulevikutrendidest rääkides usun, et mõiste „going green“ muutub üha olulisemaks, seda on tunda ka kliimakonverentsi järelkajadest. Usun, et karmid standardid muutu-vad veelgi karmimateks veokitele ja saastenormidele, seda ka Eestis.

Sarnaselt teiste sektoritega mõ-jutab meid tööjõu vaba liikumine: meie tööjõud kujuneb kallimaks ja tekib dilemma: kas osta odava-mat tööjõudu sisse mujalt? Samas ei võimalda tänased riiklikud re-gulatsioonid kergeid lahendusi. Kallinev tööjõud tekitab hinna-tõususurvet.

Leian, et ka Eestis tuleks riigi poolt mõelda, kuidas välistööjõu kaasamine oleks võimalikult liht-ne. EL on loodud selleks, et oleks

üks majandusruum ja kui meie si-seriiklik piirang võtab oma ette-võtjatelt võimalused, mida teised samal ajal kasutavad, on see lü-hinägelik. Tööjõuturg peab va-baks muutuma EL-i sees. Samas on selge, et sektor ei kasva ja Eesti vedajatel on raske hakkama saa-da. Pigem tehakse nišitööd, meil ei ole ka nii suuri ettevõtteid kui Baltikumi naabritel, kellel on ette näidata 5000 veokiga ettevõtteid.

Sealne varimajandus on võimal-danud madalama kuluga tööjõu-du, ka suudetakse seal välistöö-jõudu kaasata efektiivsemalt kui Eestis. Me ei suuda odavvedajate-ga konkureerida: Ida-Euroopa ela-nikkond on suur, seal on sadu mil-joneid inimesi ja tööjõuturg muu-tub aina globaalsemaks.

Millistel ettevõtetel on edulootust?

10

PERSOON

Emöke Sogenbitsi juhtimisel on Hanza Mechanics Tartu võtnud suuna kasvule. Fotod: Lauri Kulpsoo

11

TEKST: KRISTO RAIDMA

43miljonit eurot oli Hanza Mechanics Tartu käive.

Tööstusse sattus Sogenbits juhus-likult. Omal ajal Elcoteqi kliendi-halduriks kandideerimine ei lõp-penud esmapilgul võidukalt, valiti teine inimene. Sogenbitsile pakuti aga ostja kohta. Kui kolme näda-la pärast selgus, et kliendihaldu-ri konkursi võitja ei tulnudki töö-le ning seda kohta pakuti konkur-sil teiseks jäänud Sogenbitsile, vas-tas ta pakkumisele eitavalt. „Olin kolme nädalaga aru saanud, et ost-ja profiil on minu tõeline ala. Olen seda ala väga armastanud, see on minu tee,“ on Sogenbits tänulik tekkinud juhusele astuda ostujuh-timise maailma.

Mingi hetk aga oli näha, et Elcoteqis tuleb sein ette. Sogenbits

EMÖKE SOGENBITS

Naine, kes oskab teha kasumlikku äriEmöke Sogenbits on üks neist Eesti tööstusjuhti-dest, kes on väljakasvanud legendaarsest Elcoteqi logistika ja ostujuhtimise osakonnast. Lisades Elcoteqi koolile välismaalt saadud kogemused ja suhted, on Sogenbits Eestis tõstnud elektrooni-katehaseid uuele efektiivsuse tasemele. Viimased neli kuud on tema käe all uude suunda pöördumas Hanza Mechanics Tartu AS.

ütleb, et Eesti tehasest oli ras-ke edasi liikuda, kui sa ei olnud soomlane ja sul ei olnud Nokia tausta. Seda on ka teised toona-sed Elcoteqi töötajad tunnistanud. Näiteks praegune Eltel Networksi AS-i juht Kalle Kuusik on ühes in-tervjuus tõdenud, et pidi pärast 10-aastast tööd Elcoteqist lahku-ma, kuna seal ei võimaldatud vä-

ga kõrgele tõusta ja piirid tulid et-te. Ka Sogenbitsil oli viie aasta-ga piir ette tulnud ja ta otsis en-dale võimaluse liikuda edasi. Ungarlannana siirdus ta Ungarisse ja asus tööle Solectroni tehases. Solectroni ülemaailmne haare an-dis talle võimaluse käia tööl USA-s, Hiinas ja Malaisias. „Solectronil on hirmus palju lean-tehaseid, need andsid uskumatu pagasi, sain teada, kuidas on võimalik as-ju teha ratsionaalsemalt,“ räägib Sogenbits. Kahe aasta pärast oli ta Eestis tagasi ja hakkas tegutsema.

Tööstustes napib efektiivsust„Eesti tööstuses on efektiivsu-

se defitsiit ikka päris tõsine,” üt-leb Sogenbits. Tema jaoks on lean lahtimõtestatuna talupojamõistus kombineeritud teatud töövahendi-tega. „Pead vaatama, kus on üle-liigsed liigutused ja üleliigsed te-gevused, mille eest klient ei mak-sa,“ selgitab ta. Tema ütlusel tä-hendab allhanketööstus, et elad kliendile esitatavatest arvetest. Et ära elada, pead kasutama vähem ressurssi ja looma rohkem lisand-väärtust. Lihtsaima näitena kirjel-dab ta olukorda, kus liiga palju ini-mesi tegeleb toodete ja materjalide tassimisega punktist A punkti B. Selle eest aga klient ei maksa. Need

12

PERSOON

inimesed tuleb panna ühte ritta is-tuma, et materjalid liiguksid tema ees. „Inimene ei pea jooksma ma-terjalide järgi, tema asi on toodet kokku panna,” kirjeldas Sogenbits.

Just sellise muudatuse tegi ta ka juhtides Elvas Eesti suuru-selt teist elektroonikatööstust Enics Eesti AS. Tootmispinna lay-out korraldati ümber, vähenda-ti toodete transportimist tehases. Teisisõnu – rakendati esmaseid Lean-põhimõtteid, mis võimal-dasid tõsta tootmise efektiivsust. Kolme aastaga suutis tehas kas-vatada käivet 50%. Tootmispinda ei tulnud sellel ajal Enicsis juur-de ruutsentimeetritki ja tööjõu-kulud tõusid ehk vaid 5% võr-ra. Sama on ta tegemas nüüd ka Hanza Mechanics Tartu teha-ses. Mullu oktoobris asus ta seal tööle ja esimesed muudatused on tehtud. „Võtsime ühe toote, kaar-distasime selle valmistamisel nii inimeste kui ka toote liikumi-se. Lõpptulemusena on võimalus vähendada selle toote liikumist 100 meetri võrra ja tootmispinda 100 ruutmeetri võtta,“ kirjeldab Sogenbits. „Selle asemel, et inime-ne liigub mööda koridore ringi, is-tub ta maha ja toodab oma tooteid. See tõstab automaatselt efektiiv-sust, kui üritad mittevajalikku lii-kumist vähendada. See ongi talu-pojatarkus,“ räägib ta.

Järgmise näitena toob ta olukor-ra, kus tootmispingid on reas ja on näha, et pingi taga istub tööline ja näpib oma telefoni. Töötajal pole lihtsalt muud teha, sest pink jook-seb. Kuid töötaja võiks jooksutada mitut pinki, eesmärk on ju, et kõik pingid töötaksid võimalikult suu-re koormusega. „Aga ega see ei ole inimestele mugav lahendus. Kõik ei ole vaimustuses, et teeme ratsio-naalsemalt,“ tunnistab ta.

Töö kasvamise nimelSamas on Sogenbits kindlalt sei-

sukohal, et töötajate palga tõstmi-

seks ei ole vaja tõsta palgafondi, vaid tegutseda efektiivsemalt, ehk vähendada töötajate arvu ja te-ha vähemate inimestega rohkem. Tema kinnitusel teavad seda ka tema töötajad. Hanza Mechanics

Tartu käive on 43 miljonit eu-rot aastas ja töötajaid on ettevõt-tes 400. „See ei ole hea korrelat-sioon,“ kinnitab Sogenbits. „Praegu töötame selle nimel, et kasvada. Eelmisel aastal kasvasime 5,5% ja ma arvan, et sellel aastal kasvame rohkem,“ kinnitab ta. „Kui peak-sime 40 miljoni euro peale jääma, siis pean hakkama koondama,“ nendib ta. Kuid ta lisab, et Hanza juhatuse esimees pidi pikali kuk-kuma, kui kuulis Sogenbitsilt, et 60–70 miljonit eurot ei ole Tartus toota mingi probleem. Sogenbits on veendunud, et tehase potent-siaal on väga suur ja kasv on kin-del juba praeguste klientidega. Kuid visioonid on Sogenbitsil veel-gi suuremad.

Tema soov on Hanza Mechanicsi

Eesmärkon, et kõik pingid. töötaksid võima-likult suure koor-musega.

13

baasil ehitada ühte piirkonda kaas-aegne tööstuskeskus, mis suu-dab kliendile pakkuda erine-vaid lahendusi alates lehtmetal-list ja lõpetades terviklahendus-tega. Muudatuste läbiviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on vaja, et töötajad tuleksid ideega kaasa. Sogenbits ütleb, et ta kirjutab vä-he meile ja selle asemel räägib ini-mestega otse. „60% ajast olen toot-mises,” ütleb ta. „Viin oma energiat ja motivatsiooni teadlikult inimes-teni silmast silma kohtudes. Ma ei jää ootama, et meistrid ja liinijuhid viiksid sõnumit inimesteni, räägin ise tootmistöölistega.“

Ja kui keegi küsib tehase ring-käigul tema käest palga kohta, siis ta ütleb, et praegu on väga ras-ke palka tõsta, sest … aga kui tee-

me kindlaid asju, siis saame rää-kida palgatõusust. See eeldab, et eesmärgid oleks kõigile selged ja pidevalt silme ees. Ta mäletab, et Enicsis olid võtmenäitajad, mil-lest sõltus inimeste boonus, kõi-ge nähtavamas kohas – korido-ris, kus mindi sööklasse – ja neid uuendati iga päev või nädal. Ka Hanza Mechanicsis käib praegu võtmenäidikute ümber tegemine, et eesmärgid oleksid selgemad. Sogenbitsi sõnul peab ka kõige liht-sam tööline saama aru, kuhu ette-võte läheb ja kas ollakse heas või halvas seisus.

Emöke Sogenbits on taas ühe et-tevõttega pika teekonna alguses ja ta usub, et see on piisav visioon, mis tõmbab kaasa ka töötajad, kui seda visiooni neile müüa osata.

Kust kogub Emöke Sogenbits erialast infot Kui vähegi võimalik, siis üritan

alati konverentsidele kohale minna. See on uskumatult hea võimalus tasuta või vähese raha eest network´i teha. Isegi, kui ei saa teada midagi väga uut, saad kinnituse, et oled õigel teel või et ka teised vaevlevad samade häda-de küüsis.

Jack Welch oli omal ajal suur juht ja õpetaja, ehk aastakümneid lean-juhtimise guru. Hakkasin luge-ma tema raamatuid ja minu jaoks on õpetussõnade kogum tema raamat „Winning“. Soovitan seda kõigil lugeda.

Koht, kus tahan alati käia ja kus olen viimased 20 aastat käinud, on Müncheni elektroonikamess. See toimub igal teisel aastal. Seal näeb väga palju oma ala inimesi ja kohtab vanu tuttavaid.

KOMMENTAARSogenbitsi tugevused

on hea suhtlusoskus ja suured kogemused

Emöke on suurepärane suhtleja – leiab hästi kon-takti erinevate inimeste-

ga nii Eestis kui ka rahvusva-heliselt. Samas omab ta ka sel-get nägemust, mida saavutada soovib ja ei lase ennast sellelt teelt eksitada.

Mitmetes riikides juhtivates ametites töötamise kogemus annab talle ka piisava tuntuse elektroonika ja aparaadiehitu-se valdkonnas. Praktiline koge-mus võimaldab teooriale lisaks anda ka reaalse pilgu tegeliku-le situatsioonile.

Tiit Tallo, FLIR Systems Estonia OÜ tehase juht

Emöke Sogenbits veedab 60% ajast tootmises.

14

PERSOON

1999 – 2004 2004 – 2006 2006 – 2013

Elcoteq Network Tallinna tehasEsimene töökoht tööstuses. Seal avas-tas Sogenbits endas ostujuhi. Elcoteqi kõrge tehnoloogiline tase ja areng an-dis edaspidiseks kaasa tugeva oskus-teabe rahvusvahelises ostu- ja tarnea-helajuhtimises. Sogenbits lahkus Elco-teqist peale viit aastat, kuna ei näinud võimalust kontsernis Eesti tehasest edasi liikuda.

Solectron BudapestNeed kaks aastat aitasid Sogenbit-sil kasvatada oma rahvusvahelist suh-tevõrgustikku ning saada koostööko-gemust erinevate kultuuridega. Tal oli võimalus töötada USA-s, Hiinas ja Malaisias.

EnicsEnics Eesti AS-i ajal realiseeris Sogen-bits oma teadmised ja kogemused protsesside efektiivsemaks muutmi-sest. Juhtides Enicsi Elva tehast korral-das ta ümber tootmispinna lay-out ’i ja eemaldas tootmisprotsessist lisand-väärtust mitteloovad tegevused. Kol-me aastaga tõstis ta tootmise efektiiv-sust sedavõrd, et tehas suutis sama tootmispinna ja minimaalselt tõusnud palgafondiga toota 60 miljoni euro asemel ca 90 miljoni euro eest aatsas.Sogenbits lahkus Enicsist, kui tundis, et pideva kodust eemal elamise tõttu (Sogenbitsi kodu ei asunud Elvas) on temast kadunud entusiasm.

Elcoteq lõpetas rahvusvaheli-sel tasandil pankrotiga, kuid Eesti üksuse logistikaosa-

kond andis meie tööstus-, logisti-ka- ja ettevõtlusmaastikule päran-diks väga palju talente.

Ka Emöke Sogenbitsi karjäär tööstuses algas Elcoteqi ostjana. Sogenbitsi ütlusel oli Elcoteq Eestis pioneeri rollis, Eestis ei olnud seni veel sellisel tehnoloogilisel ja aren-gutasemel tehast. „Seepärast ta oli-gi kasvulavaks, et ta arenes prak-tiliselt nullist,“ rääkis Sogenbits. Pioneerid oldi Eestis ka rahvus-vahelises ostu- ja tarneahelajuh-timises.

Nokia Mobilephone tarnea-helate juhtimist peetakse maail-

Elcoteqi logistikaosakond pärandas Eestile talendikad tippjuhid

mas siiani heaks õppematerja-liks, kuidas tarneahelaid juhtida ning Elcoteq oli selle tarneahela-ga tihedalt seotud. „Meid oli suh-teliselt palju ja me saime sealt us-

kumatu kooli. Meie kandsime se-da omakorda üle tarbijatele – õp-pisime ise ja õpetasime teisi,“ mee-nutas Sogenbits. Tema kinnitu-sel õpetatakse Eestis veel siiani Elcoteqi näidete varal tarneahela-te juhtimist, ka seda, kuidas ei to-hiks teha.

Elcoteqi logistikaosakonnast on peale Sogenbitsi tuule tii-badesse saanud ka näiteks hi-lisem Elcoteqi juht Jan Kotka, Magnum Logistics juhatuse lii-ge Luri Varandi, Balti Veski juht Ergo Neeme, Santa Maria logisti-kajuht Kristjan Klementi, praegu Eltel Networksi juht (aga ka Enicsit ja Éolane Tallinna tehast juhtinud) Kalle Kuusik.

Tänaseniõpetatakse EestisElcoteqi näitel tar-neahelate juhtimist.

Emöke Sogenbitsi karjäär

2013 – 2014 2014 – 2015 2015 – . . .

Éolane Tallinn ASSogenbitsi ainus tööperiood, millest ta pikemalt rääkida ei soovi, sest pankro-tistunud Elcoteqi Tallinna tehase ost-nud prantslastega Sogenbitsil ükstei-se mõistmist ei tekkinud.

FLIR Systems ABFLIR Systems Estonia OÜ tehase juht Tiit Tallo ütleb, et oli õnnelik kokkusat-tumus, et Emöke just sobival ajal uut tööd otsis ja nemad said pakkuda hu-vitava väljakutse alustada oma käe jär-gi elektroonika tarneahela kujunda-mist. FLIR alustas elektroonikakom-ponentide montaaži tühjalt lehelt ja Sogenbits palgati elektroonika toot-mise tarneahela ülesehitamiseks. Li-saks Eesti tehase elektroonikakompo-nentide tarneahela ülesehitamisele oli Emöke ka olulises rollis tootmise üle-toomisel Rootsi allhankijalt ja oli samal ajal kogu FLIR instrumentide divisjoni elektroonika hankejuht.

Hanza GroupSogenbits on Hanza Groupis kergmeh-haanika divisjoni president. Diviso-ni kuuluvad tehased Tartus, Arukülas, Soomes Vaasas ja Rootsis Arjänges. Divisionis on kokku ligikaudu 800 töö-tajat ja käive üle 70 miljoni euro aas-tas. Eraldi on Sogenbits Tartu tehase ehk Hanza Mechanics Tartu juht. So-genbitsi väljakutse on luua Tartusse kaasaegne tööstuskeskus, kus klien-did saavad erinevaid lahendusi alates lehtmetallist kuni terviklahendusteni ning tõsta tehase efektiivsust, et see suudaks 400 töötajaga praeguse 40 miljoni euro asemel teha toodangut aastas 60–70 miljonit eurot.

15 aastat kogemust ja teadmisi

• IT- ja tööstustehnika tekstide tõlkimisel, • tarkavara lokaliseerimisel, • terminiloomes

tilde@tilde.ee tel 650 9420

www.tilde.ee

Küsi pakkumist!E-mail: info@alpieesti.ee Tel. +372 640 7054 www.alpieesti.ee

Rahvusvahelised kaubaveodMaantee-, mere- ja lennutransportTerminali ja laologistika kompleksteenusedAktsiisi- ja tolliladuTollimaakleriteenusedKaubakindlustus

ALPI’s me hoolime!

16

TEKST: MERIKE LEES

Süsteemisisestatud info liigub automaat-selt järgmistele osapooltele edasi.

Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing ProLog on võtnud ette Eesti-sisese Single Window projekti, mille eesmärk on muuta kaupa-de liigutamine võimalikult paberivabaks.

LOGISTIKA

„Single Window all mõtleme har-moniseeritud andmevahetust, mil-le eesmärk on info liikumine il-ma inimese sekkumiseta,“ selgi-tas ProLogi juhatuse esimees Tõnis Hintsov. Praktikas tähendab see, et kord süsteemi sisestatud info liigub au-tomaatselt järgmisele osapoole-le edasi.

Peamiselt saab rääkida kahest Single Window st: rahvusvahe-lisest ja kodumaisest. ProLog on ellu kutsunud kodumaise Single Window loomise, mis puudutab peamiselt logistikasektorit. Idee järgi võiks info hakata liikuma kauba omanike, logistikateenus-te pakkujate ja riigiasutuste vahel harmoniseeritult.

Algatuse tuumikrühma kuulub peale ProLogi nt Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon

Single Window – üks aken kõigi andmete jaoks

(ELEA), Maksu- ja Tolliamet (EMTA).

Seadusloome peaks toetamaEttevõtjad peavad algatust va-

jalikuks, kuid selleks, et asi toimi-ma hakkaks, on vajalik, et riik ja seadusloome ideega kaasa tuleks. Hintsovi sõnul ootavad neilt prae-gu tagasisidet nii Eesti riigi kui ka EL-i komisjoni inimesed. „Eesmärk

on luua direktiiv, mis nõuaks ja re-guleeriks digitaalset andmevahe-tust ka teistes valdkondades peale merenduse,“ selgitas ta.

Merenduses on olemas digitaal-ne info laeva, tema lasti, reisija-te nimekirja kohta juba enne, kui laev sadamasse siseneb. See info peaks minema ahelat mööda eda-si ja hargnema erinevate veoviiside vahel. Erinevate logistikakontser-nide sees sellised lahendused töö-tavad ja kui konteiner tuleb sada-masse sisse, läheb kaubainfo laia-li nii maale kui ka merele.

Ühiskonnale üldiselt need la-hendused aga ei laiene. ProLog ta-hab kaardistada olukorra ja la-hendused. Selle tulemusena val-mib dokument, mis kajastab seda, mis on hästi ja mis vajab arenda-mist. „Me näeme Single Windows´i ühe osana reaalaja majanduse kontseptsioonist. See võiks olla Industry 4.0 analoog logistikasek-toris,“ ütles Hintsov.

Merel juba toimib EMDEMeretranspordis toimib Single

Window rakendus alates 2013. aasta juulikuust. „Elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) kaudu edastatakse kogu laevakülastus-

Single Window merel

Laeva ID-number koondab järg-mist infot:

laeva andmed (EMDE-s on selleks vastav laevade andmebaas, mida hoitakse ajakohasena)

laeva saabumise või väljumise-ga seotud eelteated (sihtsadam, kai(d), terminal(id), kauba üldinfo, planeeritud operatsioonid, info üleantavate jäätmete kohta jpm)

lootsi- ja jäämurdja tellimused saabumise ja väljumisega seotud

ning digitaalselt allkirjastatud dokumendid (merenduses on kasu-tusel nn FAL-vormid)

lasti info, sh elektroonilised tollideklaratsioonid

Allikas: Veeteede Amet

HEA KONKURENTSI-KESKKOND

LÄBIPAISTVAD KOOSTÖÖSUHTED

PROTSESSIDE AUTOMATISEERIMINE

SINGLE WINDOW

VÄLISKAUBANDUSEKS

24/7 TEENINDUS TURVALINE JUURDEPÄÄS

ANDMETELE

EFEKTIIVNE LOGISTIKAAHEL LIHTSUSTUNUD

PROTSESSID

VÄHENENUD KULUD

VIIVITUSAJA LÜHENEMINE MITMELT NÄDALALT MÕNE PÄEVANI

18

tega seotud info ning infosüsteem jaotab selle rollipõhiselt laevakü-lastusega seotud osapooltele: sa-dam, terminal, Eesti Loots ja eri-nevad riigiametid. Vastavalt sea-dusandlusele on kõik laeva ja kau-ba klaarimisega seotud toimingud võimalik teostada EMDE kaudu. Info edastatakse osapooltele, vas-tavalt saaja soovile, kas otseligi-pääsuga veebist laetavana, e-kir-ja teel või XML kujul üle X-tee lii-destuse,“ selgitas Veeteede Ameti arendusosakonna peaspetsialist David Niinepuu.

Andmed, mida kogutakse, on erinevad, vastavalt laevakülastuse eripäradele. Laias laastus korjatak-se ja edastatakse osapooltele järg-misi andmeid: laeva andmed, lae-va saabumise või väljumisega seo-tud eelteated, lootsi- ja jäämurdja tellimused, saabumise ja väljumi-sega seotud ning digitaalselt all-kirjastatud dokumendid ja lasti in-fo, sh elektroonilised tollideklarat-sioonid. Kõiki andmeid sisestatak-se ainult üks kord. EMDE loomisel olid olulised kaks tegurit: ühe uni-kaalse ID alla koondati kogu laeva, turvalisuse, reisijate ja lasti info ning vajalike IT-arendustega alus-tati varakult nii, et süsteem käi-vitus kaks aastat enne direktiivi jõustumist. „See võimaldas teos-tada arendusi n-ö samm-sammult, korjates kasutajatelt pidevalt taga-sisidet,“ rääkis Niinepuu.

Täna on EMDE võimeline üle X-tee liidese vastu võtma ja EMTA-le edastama tollitava kauba infot. Niinepuu hinnangul oleks sarnast lähenemist – unikaalset transpor-di ID-numbrit, mis sisaldab kogu liikumise või mingi etapiga seo-tud infot ja dokumentatsiooni – võimalik laiendada lisaks mere-transpordile ka teistele transpor-diliikidele.

Koostöö soomlastegaEesti Rahvusvaheliste Auto-

vedajate Assotsiatsiooni (ERAA)

peasekretär Toivo Kuldkeppi sõnul on tehnilised võimalused andme-te elektrooniliseks liigutamiseks juba mõnda aega olemas. „10 aas-tat tagasi ei olnud arvutid ka nii võimekad kui praegused nutitele-fonid, ja uusi lahendusi tuleb nei-le nagu küllusesarvest,“ märkis Kuldkepp. „Kogu maanteetrans-pordi koos tolligarantiide ja jälgi-misega võiks viia pilve.“

Autoveonduses on erinevad fir-mad arendanud e-CMR-saatelehte.

ERAA TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti sõnul ei ole neil veel ühtegi valmis lahendust, on vaid töötavad mudelid, mida on ühe et-tevõtte peal testitud. Küll aga on plaanis hakata koostöös Soome vastava erialaliiduga muutma Eesti ja Soome autoveondust pa-berivabaks.

Täna oodatakse e-infrastruk-tuuriprojekti rahastuskokkulepet Interregi Kesk-Läänemere prog-rammi poolt.

50 erinevat regulatsiooniLusti sõnul on autoveonduses

ligikaudu 50 rahvusvahelist le-pet ja ÜRO konventsiooni, mis au-tojuhi tegevust reguleerivad ning juhil on suur vastutus asjade eest, mis on tihti tema tööst väljaspool. „Autojuht ei pea paberite täitmi-sega tegelema, vaid ohutult autot juhtima ja vastutama veose eest, tundes veose parameetreid ja si-su,“ ütles Lusti. „Meie eesmärk on vabastada autojuht liigsest koor-musest. Autot peaks olema või-malik identifitseerida ja kontrol-

lida ka kaudselt, ilma autot kinni pidamata.“

Ettevalmistusi projekti elluvii-miseks alustati kaks aastat taga-si: on tehtud uuringuid, kaardis-tatud olukorda, vaadatud üle ole-masolevad andmebaasid ning ana-lüüsitud, kuidas sõnumeid konver-teerida. „Meie eesmärk ei ole do-kumente pdf-ideks muuta, vaid in-fot elektrooniliselt üle kanda,“ rää-kis Lusti. „Kui mingi info on ühe korra sisestatud, saab seda kasu-tada ka mujal ilma seda uuesti si-sestamata.“

Lisaseadmeid ei vajaLusti sõnul on suureks takistu-

seks digiallkirja ühtse regulatsioo-ni puudumine, mille alusel oleks asju palju lihtsam teha. Samuti pärsib konkurents arengut.

„Igaüks arendab midagi, meie eesmärk on aga luua ettevõteteüle-ne platvorm, mida annaks sünkro-niseerida erinevate programmide-ga,“ sõnas ta

ERAA ja Soome partnerorgani-satsiooni projekti tähtaeg on 2017. aastal. Selle aja sees on vaja teha hanked toimiva keskkonna loo-miseks. Eesmärk on kasutada ära olemasolevaid tehnilisi vahendeid, nutitelefoni ja tahvelarvutit, ja mit-te tekitada juurde uusi seadmeid.

Uus keskkond peab ühendama olemasolevaid lahendusi ja asutu-si, kes veondusega kokku puutu-vad, EMTA-t ja politseid.

Lusti sõnul oleks hea, kui po-litseil oleks juurdepääs nendele elektroonilistele failidele, mis au-tot saadavad ja pisteliseks kontrol-liks ei peaks autot alati kinni pi-dama. „Juhi töö ja puhkeajagraa-fik on pingeline ja juhuslikud sei-sakud löövad selle sassi. Kui polit-seinik vaatab auto registreerimis-numbrit, siis ta näeb, mida sellega veetakse, kust ja kuhu see sõidab, samuti on näha ka auto tehniline informatsioon, juhi andmed,” kir-jeldas ta.

LOGISTIKA

50rahvusvahelist lepet reguleerivad autojuhi tegevust.

ENNE

PÄRAST

ENNE

PÄRAST

ENNE

PÄRAST

PARIMA HINNA – KVALITEEDI SUHTEGAKAITSE KORROSIOONI- ning

TRANSPORDIKAHJUSTUSTE VASTU

KÕIK KASUTUSVÕIMALUSED LEIATE KODULEHELT.

www.heat3.ee

20

TEKST: MATI FELDMANN

VISIOON

Salvestiga mikrovõrk edendab hajustootmistHajustootmise osakaalu suurendamiseks elektrienergia tootmises on tarvis oluliselt lihtsustada hajustootjate liitumist olemasoleva elektrivõrguga ning täiendada elektrivõrguoperaatori poolt pakutavaid teenuseid. Üheks selliseks vahendiks on mikroelektrivõrgud, teab TTÜ energeetikateaduskonna dokto-rant Tarmo Korõtko.

Käesoleva sajandi jooksul minnak-se suure tõenäosusega olemasole-valt elektrivõrgult üle targale võr-gule (smart grid’ile). See toob kaa-sa paradigma muutuse, kus tsent-raalse elektritootmise osakaal olu-liselt väheneb ning asendub hajus-tootmisega. Lisaks toimub infova-hetuse olulisuse ning mahu kasv ja kogu elektrivõrgu kõrgetasemeline automatiseerimine.

Tehnoloogia on tänapäeval jõudnud juba sellisele tasemele, et individuaalsed seadmed oleks võimelised targas võrgus osale-ma, kuid peamine küsimus seis-neb selles, kuidas rakendada sead-med töösse üheskoos, et nende või-meid maksimaalselt efektiivselt realiseerida. Komplekssete juhti-misülesannete lahendamiseks on

mõistlik need jagada väiksemateks alamülesanneteks ning just siin tulevadki mängu mikrovõrgud.

Tulevik kuulub tarkvõrkudeleKorõtko sõnul käsitlevad nen-

de töögrupi liikmed mikrovõrku kui komponenti, millest ehitatakse tuleviku tarkvõrgud. Mikrovõrgu esmaseks eesmärgiks on tarbida elektrienergiat võimalikult toot-ja lähedal, hoides seeläbi kokku ülekandekadude ja -kulude pealt. Vähemalt sama oluline on mik-rovõrgu võime koondada mitmed väiksemad tarbijad ja tootjad näi-liselt üheks punktiks, pakkudes seeläbi tarkvõrgule nii tarbimise ja tootmise kui ka info ja juhtimi-se agregeerimist.

Traditsiooniliselt on mikro-võrku vaadeldud sobivaks mingi-le kindlale piiritletud alale, mil-

lel on keskne omanik või halda-ja: näiteks saared, tööstuspargid, avalike hoonete kompleksid jms. Mõningad näited maailmas töö-tavatest mikrovõrkudest oleks: Santa Rita vangla Californias USA-s, Hachinohe mikrovõrk Jaapanis, Kythonose saare mikro-võrk Kreekas. Need on vaid üksi-kud näited, kuid toimivaid mikro-võrke leiab pea igast maailmajaost.

Targad alajaamadSiiani on mikrovõrgud olnud

ühe omanikuga, rangelt projekti-põhised ning enamjaolt teadlaste või väga rahakate ettevõtete pärus-maa. TTÜ energeetikateaduskonna töögrupp on koostöös eraettevõtte-ga Harju Elekter Elektrotehnika AS uurimas ja arendamas meeto-deid, kuidas lihtsustada mikrovõr-kude rajamist ning hallata selliseid

21

mikrovõrke, kus mikrovõrgu for-meerinud seadmed kuuluvad eri-nevatele omanikele, kellel üldju-hul on ka erinevad huvid. Üheks võimaluseks peavad TTÜ teadla-sed integreeritud energiasalvesti-ga alajaama kontseptsiooni, kus mikrovõrgu formeerimine ning haldamine jääks nn targa alajaa-ma kanda.

„Mikroelektrivõrk ei ole kont-septsiooni ja tehnoloogia poo-lest midagi revolutsioonilist. Mikrovõrkude kohta leiab tea-duspublikatsioone juba 2000. aas-tate algusest ning neid on erineva-tel eesmärkidel ja mastaapides ehi-tatud pea 10 aastat. Tehnoloogia, mida kasutatakse seadmetes, mil-le abil mikrovõrke saab moodus-tada, on turul olnud kättesaadav vähemalt 5 aastat,“ selgitab Tarmo Korõtko.

Töögrupi nägemuse järgi on mikroelektrivõrgu keskne sea-de energiasalvesti, mille oluli-semad komponendid on elektri-energia salvestuspatarei ning ka-hesuunaline vahelduv-alalisvoo-lu muundur, mis võimaldab juh-tida energiavoogu alalis- ja va-helduvvoolu väljundite vahel.

Kahesuunalise muunduri abil vas-tavalt laetakse või tühjendatakse elektrienergia salvestuspatareid. Mikroelektrivõrk on liitumispunk-ti kaudu ühendatud suurema elekt-rivõrguga ning koosneb erineva-test tootjatest ja tarbijatest. Kui mikrovõrgus tekib elektrienergia ülejääk, on energiasalvesti juhti-mise abil võimalik see kas salves-tada mikrovõrgu energiasalvestis või müüa elektrivõrku. Sama loo-gika kehtib ka elektrienergia puu-dujäägi puhul.

Võti juhtimises ja infovahetuses„Lisades siia asjaolu, et energia-

salvesti näol on mikrovõrgu käsu-tuses sisuliselt vabalt juhitav pro-

sumer (süsteem, mis on võimeline nii elektrit tootma kui tarbima), on tulemiks mikrovõrk. Võrk, mis on võimeline juhtima liitumispunk-ti väljund(/sisend)võimsust,” sel-gitab Korõtko.

Sellise elektrivõrgu toimimise võti ei peitugi niivõrd tehnoloo-gias kuivõrd selle juhtimises ja in-fovahetuses: mikrovõrk on elekt-rivõrgule kui prosumer, mis suu-dab piisava täpsusega prognoo-sida oma tootmist ja tarbimist. „Väljundvõimsuse täpne prognoo-simine annab paremad võimalused elektritootjatele tootmise planeeri-miseks ning elektriedastusettevõ-tetele ülekandeliinide koormata-vuse arvutamiseks, mis omakorda peaks vähendama nii tootmis- kui käidukulusid ja suurendama sead-mete kasutamise efektiivsust, või-maldades vähendada elektripaigal-diste üledimensioneerimise varu-tegurit,“ rõhutab Korõtko.

Energiasalvestiga mikrovõrgu arendamiseks ja katsetamiseks on koostöös Harju Elektriga valmis ehitatud ka toimiv Li-Ion akudel baseeruv energiasalvesti, mis het-kel asub TTÜ Elektrotehnika ins-tituudi laboris.

5 aastaton olnud turul tehnoloogia, mille abil saab moodus-tada mikrovõrke.

Elektri suurtarbija. Enam-jaolt ennustatav tarbimi-ne. Lihtsasti mõjutatav.

Väiketarbijad. Enamjaolt ennustatav tarbimine. Keeruline mõjutada.

Tsentraalne elektritoot-mine. Suur ja prognoosi-tav väljundvõimsus.

Salvestiga alajaam. Stabiliseerib taastuvenergia tootmist. Pakub tsentraalsele elektritootjale täpse prognoosi. Võimaldab elektrienergia suurtarbijal tipukoormusi siluda. Võimaldab väiketarbijatel paigaldada hajus-tootmisseadmed ning elektri-energiat võrku tagasi müüa.

Taastuvenergia tootmi-ne. Väike või keskmine võimsus. Suur amplituud.

Allikas: AS Harju Elekter

22

VISIOON

Tarmo Korõtko sõnul peavad mikrovõrgud looma n-ö win-win-win olukorra. „Esiteks peab mik-rovõrk pakkuma suuremale elekt-rivõrgule olulist lisafunktsionaal-sust, mille eest oleks võimalik nõu-da soodsamaid tingimusi või lisa-tasusid. Teiseks peab mikrovõrgu-ga liitumine olema seadme või süs-teemi omaniku jaoks atraktiivne (näiteks lisafunktsionaalsuse või lisatasu teenimise võimaluste tõt-tu). Kolmandaks peab mikrovõr-gu rajamine olema majanduslikult tasuv ka mikrovõrgu loomist või-maldavale osapoolele.“

Erainvestorite kaasamisel mik-rovõrkude (ja seeläbi hajustootjate) levitamisel on omandiküsimused väga olulised. „Oletame, et inves-tor soovib rajada tehase või päike-seelektrijaama asukohta, kus mo-mendil ei ole vastava läbilaskevõi-mega alajaama. Kui elektriedastus-ettevõttel puudub huvi piirkonda vastavat võimekust tekitada, edas-tatakse üldjuhul kogu vajaminev investeering läbilaskevõime teki-tamiseks liitumiskulude näol in-vestori kanda. Investori seisuko-halt on see kui üks kulurida, mis paljudel juhtudel ka kogu ettevõt-misele kriipsu peale tõmbab.

Integreeritud salvestiga ala-jaam pakuks investorile alterna-tiivi: ehitada ise vastava läbilas-kevõimsusega nn tark alajaam, mis lisaks elektrienergiaga varustami-sele suudaks formeerida ka mikro-elektrivõrgu. Kuna integreeritud salvestiga alajaam suudab elektri-energia efektiivsema kasutamise ning nutikama juhtimise abil te-kitada omanikule lisandväärtust, siis ei pea seda enam käsitlema kui kulu, vaid kui investeeringut, mis end teatud aja jooksul ära tasub.“

Keerukamate omandisuhete sel-gitamiseks toob Korõtko näite fik-tiivsest arendatavast uuselamura-joonist. „Arendajal on võimalus ra-jada kruntide elektriliitumise ta-gamiseks integreeritud salvesti-

ga alajaam, mis kõik majapidami-sed mikroelektrivõrguks formee-rib. Elamurajoonist saaks moo-dustada energiaühistu ning aren-daja saaks elamukrunte müüa li-sandväärtusega: näiteks võima-lus osta ja müüa elektrienergiat agregeeritult (suuremad kogused peaks tagama soodsamad tingi-mused), taastuvenergial töötavate generaatorite lihtsam integreeri-mine elektrivõrku või elektriener-giaga kauplemine naabrite vahel. Sellisel juhul on ka väikestel liitu-jatel võimalus mikrovõrkudes osa-leda,“ selgitab Korõtko.

Majanduslik tasuvus ja tehno-loogia areng

Kui seadmed on maailmas ole-mas ja mikrovõrgu kasulikud võimed väljaspool kahtlust, siis miks need juba ammu töös pole? Lihtne vastus: majanduslik tasu-vus. „Elektrituru poolt pakutavad teenused võimaldavad tänapäe-val üldjuhul vaid elektrienergia ostmist või müümist. Kasutades elektrienergia salvestamiseks Li-Ion akusid, jääb ainuüksi akuele-mentide hind suurusjärku 500 €/kWh. Proportsiooni mõistmiseks toon välja 23.11.2015 Nordpool spot Eesti madalama ja kõrgema börsihinna: 24 €/MWh ja 150,06 €/MWh. Tehes väga üldistava oletu-se, et iga päev suudetaks ühe akue-lemendi tühjaks ning täis laadimi-

se abil teenida väljatoodud ostu ja müügihinna vahest pool, oleks ai-nuüksi akuelementide tasuvusaeg üle 20 aasta. Lisades siia veel aku-de piiratud tsüklite arvu ning tõ-siasja, et arvestatava mahutavuse-ga akupatarei hind moodustab (ar-tikli ilmumise seisuga) ca kolman-diku integreeritud salvestiga ala-jaama kogumaksumusest, polegi vaja väga muid põhjuseid otsida.“

Korõtko sõnul on põhjust prog-noosida, et energiasalvestiga ala-jaama maksumus langeb, kui sellest ükskord seeriatootmises-se minev toode saab. Li-Ion akud ja energiasalvestustehnoloogiad üldiselt on viimase kümne aas-ta jooksul, suuresti tänu elektri-autode laialdasele levikule ning nende tarbeks tehtavale lobitöö-le, muutunud järjest populaarse-maks. Prognoositakse, et järgmi-se 15 aastaga Li-Ion akuelemen-tide hind langeb vähemalt kolm korda. Lisades siia Balmoreli line-aarse elektrihinna prognoosi, mis ennustab 15 aasta pärast 45% kõr-gemat elektrienergia hinda, võib mikrovõrkude tulevikku helgema-tes toonides vaadelda.

Integreeritud energiasalvestiga alajaama maksumus on aga vaid üks aspekt.

„Tulevikus näeme elektriturgu pakkumas lisaks elektrienergia müügile ja ostule ka erinevaid abi-teenused, nagu näiteks koormus-te/tootmise juhtimine, ennusta-mine, tootmise ajatamine, pöörle-va reservi teenus,” selgitab Tarmo Korõtko.

Abiteenuste pakkumine võib saada majanduslikuks pöörde-punktiks mikrovõrkude tasuvuse arvutamisel. Oluline roll mikro-võrkude levikul on ka energiapo-liitilistel otsustel. Riik peaks roh-kem panustama elektrivõrgu mo-derniseerimisega seotud teadus-töö rahastamisse ning aitama luua piisava suuruse ja võimsusega kat-serajatisi.

Olulineroll on energia- poliitilistel otsustel.

Innovaatiline. Globaalne. Tulevikku vaatav. Keskkonnatehnika.

30. mai–3. juuni 2016Rahvusvaheline vee- ja reoveemajanduse, jäätmekäitluse ja toorme maailmamess

Avastage tuleviku strateegiate, toodete ning teenuste võimalused. Olge kohal, kui keskkonnatehnika maailmamessil esitletakse suurejoonelistel live-demonstratsioonidel keerukaid protsesse, masinate, seadmete ja sõidukite kasutamisvõimalusi.

Tere tulemast messile IFAT 2016!

Registreerige külastajaks internetis!www.ifat.de/tickets/en

Messe München | www.ifat.de | Messe München GmbH esindus Eestismuenchen.ee@ahk-balt.org | Tel. 6276 946 | Elo SaariJälgige meid:

IFAT maailmas – külastage ka IFAT’i messe välismaal:

5.–7. mai 2016www.ie-expo.com

28.–30. september 2016www.ifat-india.com

Kevad 2017www.ifat-eurasia.com

Sügis 2017www.ifatforum-africa.com

Tuleviku tarkvõrk

Iseparanev elektrivõrk, mis kasu-tab dünaamilisi optimiseerimismee-todeid võrgukadude minimeerimi-seks, pinge hoidmiseks, töökindluse tõstmiseks ja varahalduse parenda-miseks.

Tarkvõrk peab võimaldama mõtestatult integreerida kõikide lii-tunud osapoolte tegevusi, tagades seejuures jätkusuutlikud, ökonoom-sed ning turvalised elektritarned.

Mikroelektrivõrk ehk mikrovõrk Kõrgetasemelise juhtimisega

elektrivõrk lokaalseks elektrienergia jaotamiseks.

Võib toimida energiasaarena või koostöös suurema elektrivõrguga.

Koosneb vähemalt kolmest osapoolest: tootja (enamjaolt hajustootja), tarbija (enamjaolt osaliselt juhitav) ning elektrienergia

edastaja. Suurema elektrivõrgu seisukohalt

võib mikrovõrku vaadelda juhitava koormuse või tootjana.

Energiasalvesti mikrovõrgus Vahelduva tootmise ja tarbimise

silumine (nt päikese- ja tuuleener-gia).

Ülaliini võimsuse juhtimine (tulemuseks täpselt ennustatav tarbimine/tootmine).

Ülaliini väljund- või sisendvõimsu-se piiramine.

Tootmise ja tarbimise nihutamine ajas.

Avariitoiteallikas. Abiteenuste pakkumise võimalus

nii ülaliini kui alaliini fiidritele. Võimalus rakendada uuendus-

likke energiavoogude juhtimise meetodeid.

Olulised erasektori investeeringud

Oluline aspekt on erineva-te toetusmeetmete analüü-simine mikrovõrkude ra-

jamiseks, eesmärgiga soodustada hajustootjate levikut. „On selge, et mikrovõrkude rahastamine eri-nevatest toetustest ei ole pikaaja-liselt jätkusuutlik ning meetmete eesmärgiks tulekski seada erasek-tori investeeringute meelitamine mikrovõrkude arendusse,” selgi-tab Korõtko.

Erasektori panus ja sealt tuleva-te investeeringute abil oleks oma-korda võimalik edasi arendada mikrovõrkude loomiseks kasutata-vat tehnoloogiat, samuti oskustea-vet ning seeläbi muuta mikrovõr-gud konkurentsivõimelisemaks.

Innovaatiline. Globaalne. Tulevikku vaatav. Keskkonnatehnika.

30. mai–3. juuni 2016Rahvusvaheline vee- ja reoveemajanduse, jäätmekäitluse ja toorme maailmamess

Avastage tuleviku strateegiate, toodete ning teenuste võimalused. Olge kohal, kui keskkonnatehnika maailmamessil esitletakse suurejoonelistel live-demonstratsioonidel keerukaid protsesse, masinate, seadmete ja sõidukite kasutamisvõimalusi.

Tere tulemast messile IFAT 2016!

Registreerige külastajaks internetis!www.ifat.de/tickets/en

Messe München | www.ifat.de | Messe München GmbH esindus Eestismuenchen.ee@ahk-balt.org | Tel. 6276 946 | Elo SaariJälgige meid:

IFAT maailmas – külastage ka IFAT’i messe välismaal:

5.–7. mai 2016www.ie-expo.com

28.–30. september 2016www.ifat-india.com

Kevad 2017www.ifat-eurasia.com

Sügis 2017www.ifatforum-africa.com

24

Skeletonlendab orbiidile„Tahame aidata energiat säästa, mis on täna tehnoloogias võtmeküsimus. Superkonden-saatorite rakendused avavad neid võimalusi,“ räägib Skeleton Technologies juhatuse liige ja infojuht Oliver Ahlberg.

EDULUGU

„Konkreetse konkurentsieelise an-dis meile patenteeritud süsinikma-terjal SkeletonC, mis loodi 2000. aastate alguses Tartu teadlaste poolt. Ettevõtte teine asutajaliige ja tegevjuht, Taavi Madiberk, oli teh-noloogiaga tuttav ning 2009. aas-tal asutatud uus firma Skeleton Technologies ostis süsinikteh-noloogia intellektuaalse omandi välja ning asus tehnoloogiat tu-rule tooma.

SkeletonC-l on palju rakendu-si. Välja sai valitud üks, superkon-densaatorid, mis tundus olevat tu-rule kõige lähemal. Tegutsesime Tartus kuni eelmise aastani, ka praegu on üks meie kontoritest seal. Meie päris esimesed kliendid olid seotud n-ö süsinikuga, aga esi-meseks suureks ja oluliseks klien-diks sai Euroopa Kosmoseagentuur ESA. 2018. aastal lennutatakse Skeletoni superkondensaator or-biidile,“ on Ahlberg kindel.

Auto- ja kaitsetööstusEdasi tulid tööalased kontaktid

autotööstustega: kahe autotöös-

TEKST: MATI FELDMANN

tuse ja kahe kompo-nente valmistava töös-tusega Saksamaalt. Oliver Ahlberg selgitab, et üks võima-likest rakendustest superkon-densaatoritele on autodes e-turbo, kus turbiin käivitatak-se tavaliste heitgaaside asemel elektriliselt. Vahe on käivitu-mise kiiruses – superkonden-saator rakendab selle 0,1 se-kundiga. Superkondensaatorid

Kõrge tähelennu teinud Skeleton saadabki 2018. aastal oma su-perkondensaatori orbiidile. Pildil ettevõtte vedurid Oliver Ahlberg ning Taavi Madiberk. Foto: Eiko Kink.

25

leiavad kasutamist ka auto adap-tiivses vedrustuses ja start-stop funktsiooni rakendamisel – ikka kiire reageerimisvõime tõttu.

Veel Skeletoni töösuundadest rääkides toob Ahlberg välja, et 2013.– 2014. a alguses laienes koos-töö võidusõiduautode ringrajasee-riasse: kuidas pidurdamisel laadi-da kineetiline energia superkon-densaatorisse ja kiirendamisel see uuesti vabastada. „Kui konkurenti-del kaaluvad need seadmed 48 kg, siis meie omad 26 kg,“ on Ahlberg õigustatult uhke.

„Oleme tegevad ka muudes vald-kondades nagu kaitsetööstuses, kus Milrem, SEBE tütarfirma, loob elektrilist mehitamata sõidukit roomikutel. Koostöö käib Belgia firmaga Adgero veokite maail-mas, loomaks veoautodele kinee-tilise energia laadimise seadmeid, mis annaksid olulist kütusesääs-

tu, kuni 30%. Ning lisaks meie enda tööd:

tuulikute labade pööramine, mis nõuab äkilist võimsust, aga sin-na pole Skeletoni Leideni purgid (Hollandi linna Leideni järgi sai nime üks kõige esimesi konden-saatoreid) veel jõudnud.

Superkondensaatorid teeb erili-seks, võrreldes näiteks liitiumioo-nakudega, väike elektriline sise-takistus ja kõrge voolutugevus (ca 1000 A). Superkondensaatoreid saab laadida umbes miljon tsüklit, tööiga on vähemalt 20 aastat, aku-sid aga tuhatkond tsüklit ehk mõni aasta. Superkondensaatorisse laa-ditud energiast saab kätte 98%, sa-mas kui akust ca 70%, ülejäänu lä-heb kadudeks.

Suund Saksa turuleSuperkondensaatorite tootmi-

ne käib praegu Viimsis väikesee-ria kaupa. Töötajaid on Skeletonis üle 50 (ja nende arv kogu aeg kas-

vab, lisab Ahlberg), ena-mus Viimsis, mõned

Tartus, mõned labo-ris Helsingis. Sel su-vel kaasas Skeleton investorina Harju Elektri, kes toob juurde võrgusead-

mete know-how ’d. Pikem perspektiiv on

Oliver Ahlbergi sõnul ava-da Saksamaal lisatootmis-liin 2017. aastal.

Miks just Saksamaa suunal äri edendada, põh-

jendab Ahlberg sellega, et olla oma klientidele lähemal. Euroopa kasvab lähiaastatel superkonden-saatorite maailmaturust 30%-ni ja Saksamaa üksinda moodustab 20%, kusjuures see proportsioon ainult kasvab. Saksimaa liidumaa otsis Skeletoni ise üles, oli aktiivne ja andis Skeletonile 6,7 miljoni eu-ro suuruse toetuse tootmise laien-damiseks. Saksamaal ei ole keda-gi sel alal tegutsemas, samas on seal tugev kompetents liitiumioo-nakude, päikesepaneelide jms alal.

veokimootori käivitus-abi moodul SkelStart, mis on mõeldud lõpp-tarbijale. Muidu lase-vad juhid mootoril terve öö käia, kuna pole kind-lad, kas mootor talve-hommikul ikka käivitub. SkelStart käivitab mooto-ri ka –40 kraadi juures.“

Üks koht veel, kus tä-na superkondensaatoreid kasutatakse, on elektri-

26

„Alustasime 2012. aastal Berliini kontoris, täna on meil Dresdeni lä-histel mitme tuhande ruutmeetri-ne tootmishoone,“ teatab Ahlberg nagu muuseas. „Hiinas on kusa-gil kuni 100 superkondensaatori-te tootjat, aga nende kvaliteet jääb Euroopale alla, nii et kvaliteedi-ga konkureerimine on võimalik.“

Rääkides veel investeeringutest, siis Skeleton on neid kogu oma te-gutsemisaja jooksul saanud 13,6 mln eurot. Ka EAS on Skeletoni toetanud paari projekti raames, mis puudutab järgmise põlvkon-na superkondensaatorite ja in-telligentsete moodulite projekte. Skeletoni suurimad konkuren-did on siiski USA-s, näiteks firma Ioxus, mis on saanud ligi 50 mln USD investeeringuid, ning turu-liider Maxwell Technologies, kel-le aastakäive ületab rohkem kui kümnekordselt Skeletoni inves-teeringud.

Palju registreerimisel patente„Skeletonil on registreeritud

viis-kuus patenti, veel 16 on menet-luses,“ räägib Ahlberg. „Tegelikult iga asja ei saagi patenteerida, kui-võrd siis saab asi avalikuks ja mõni võib ikkagi maha viksida,“ lisab ta.

Skeleton Technologies suurim investor on Up Invest eesotsas

Margus Linnamäega, ning käesoleva aasta suvel investeeris ettevõt-tesse ka Harju Elekter. Teised osanikud on asuta-jaliikmed Taavi Madiberk, Oliver Ahlberg, Jaan Leis ja Anti Perkson. Kasumit loodab Skeleton tootma ha-kata paari aasta pärast.

Väärtuslikud õppetunnidMis on firma tegutsemisaja

jooksul olnud kõige raskem? On saadud ka mõni õppetund? Kas saab anda teistele mõne näpunäi-te? Ahlberg vajub hetkeks mõttes-se. Tundub, et (suuri) läbikukku-misi pole firma arengus olnud. „Võib-olla ei piisa ainult leiutami-sest, vaid asi tuleb teha inimeste-le arusaadavaks. Akutehnoloogia, aku mahtuvus ampertundides on arusaadavam, aga kondensaa-tori mahtuvusega, faradiga, tu-leb veel tööd teha. Saada aru, mis on kliendi jaoks oluline ning te-ha arusaadavaks enda konkurent-sieelis teiste ees. Igaks tööks on oma tööriist, superkondensaatoril on selleks lühiajaline suur võim-sus. Mingil määral valmistab mei-le raskusi, et meie regioonis ei val-mistata ette selle ala spetsialiste, me peame ise õppima, looma, are-

nema, aru saama. Skeleton on tei-nud nii, nagu on paremaks pida-nud, mitte nii, nagu on tehtud va-rem. Energia säästmine on üliolu-line ja siin töötavad superkonden-saatorid asja eest.“

Kui uurida, kus näeb Skeleton end 10 aasta pärast, sõnab Ahlberg: “Kosmoses kindlasti. Tõuseme väärtusahelas kõrgemale, võima-lik, et siseneme liitiumioonkon-densaatorite maailma. Oleme ju-ba täna, tänu konkurentidest pa-remale turundustööle, globaalselt tuntud ettevõte. Eesmärk oleks see kõigepealt muuta turuliidri posit-siooniks Euroopas ning kümne aasta jooksul miks ka mitte glo-baalselt. Mida rohkem meil klien-te on, seda suuremad on võimalu-sed oma eesmärki ellu viia ehk ai-data säästa energiat.“

Skeletonon teinud nii, na-gu on paremaks pidanud, mitte nii, nagu on tehtud varem.

Superkondensaatorid.

Skeletoni stardimoodul.

EDULUGU

www.hydroscand.eetel: 683 1150e-mail: info@hydroscand.eemarkeerimisteenuse telefon: 502 8577

HYDROSCANDi uudne masinapargi hüdrovoolikute markeerimislahendus lihtsustab ettevõtete jaoks oluliselt igapäevast voolikute haldamist ning seeläbi säästetakse aega ja raha. „Oleme loonud uue interaktiivse tellimiskesk-konna, mille abil saab uue vooliku tellida interneti teel, töökohast lahkumata,“ ütles Hydroscand AS juhatuse liige Kalle Solba. „Kõigil Hydroscandi voolikutel on unikaalset seerianumbrit sisaldav QR-kood, mis võimaldab tellimusi edastada otse töökoha arvutist või läbi nutitelefoni. Telli-miskeskus on avatud 24/7, uus voolik saadetakse kliendile sobivasse Hydroscandi teeninduspunkti või kuller�rmaga otse töökohale.“

Aitame kliendil säästa aega ja raha. Kuna igal voolikul on unikaalne lihtsasti loetav kood, siis ei pea tellija detail-selt teadma, milliste otste ning keermetega voolikuga on tegemist. Voolikuid saavad nüüd tellida ka hüdraulikaalase ettevalmistuseta masinaoperaatorid või kasvõi kontoritöö-tajad. „Ettevõtte säästab seeläbi aega ja raha, kuna tellimuse tegemiseks piisab voolikukoodi edastamisest. Ülejäänu on juba meie spetsialistide lahendada,“ osutab Kalle Solba.

Tellimiskeskkonnas saab ühtlasi jälgida vooliku tellimuse hetkeseisu ja saada infot varem tellitud voolikute kohta. Keskkonnas on võimalik kogu masinapark struktu-

Hydroscand AS

Enam ei pea uue hüdrovooliku tellimiseks minema vana näidisega müügiesindusse voolikuvalmistaja juurde: tänu markeeringutele saab uue tellida interneti teel ning telli-must saab teha ka hüdraulikaalase ettevalmistuseta operaator või kontoritöötaja.

reerida ning jälgida masinapõhist voolikute kulustatisti-kat. Tänu süsteemi läbipaistvusele saate parema pildi oma tehnikapargi hüdrovoolikute ressursist ning hinnates seadme või masina hüdrovoolikute ekspluatatsiooni-aega, tekib võimalus analüüsida ning ennetada masina või seadme võimalikke tehnilisi vigu. Statistika abil on lihtne tuvastada ka ebakorrektseid kasutusvõtteid ning suunata masina/seadme juhi, operaatori töövõtteid.

Tellimiskeskuse teenus on kõigile Hydroscandi klien-tidele tasuta, eraldi lepingutasu selle eest tasuma ei pea.

Uudse tellimiskeskusega liitumiseks tuleks pöörduda lähimasse Hydroscandi müügipunkti või võtta ühendust info@hydroscand.ee. Hydroscand Group tütarettevõte Hydroscand AS on Eesti suurim hüdrovoolikute ja -liitmike pakkuja. Meie laos on parim sortiment voolikuid ja liitmikke kõikidele kasutusvaldkondadele: lisaks hüdrovoolikutele müüme pressitavaid, interlock jm. liitmikke, nipleid, muhve, lõikurrõngasliitmikke, JIC ja ORFS nipleid, voolikuk-lambreid, kuulkraane, seadmeid voolikute pressimiseks jne. Pakume ka tööstusvoolikuid ja liitmikke nii laotoo-tena kui individuaalsete projektlahendustena.

28

Kaevandamisõiguse tasu on üks keskkonnatasudest. Viimased on paika pan-dud keskkonnatasude seadusega. Ehitusmaavarade või ka laiemalt maavarade kaevandajate jaoks on kaevandamisõiguse tasu vaid üks hulgast erinevatest keskkonnatasudest, kuid üks samas enam ettevõtjale murettekitav tasumäär, sest tasusid on tõstetud hüppeliselt.

SEADUS

ENNO REBANEEETL TEGEVDIREKTOR

Lisatud graafik annab visuaal-se pildi tasumäärade kujune-misest alates sajandi algu-

sest, konkreetselt kõrgemamargi-lise lubjakivi puhul.

Alumine graafiku lõik kujutab endast esimest ministeeriumi kat-set kujundada tasumäärasid pike-mas ajajoones ja lähtus inflatsioo-nist. Lõigule ongi lisatud inflat-sioonijoon, mis näitab kaevanda-misõiguse tasu muutust, kui see oleks toimunud tarbijahinnain-deksi alusel.

Järgmised lõigud kujutavad määrustega kehtestatud tasumää-rasid, üks osa on seotud ka valit-suse kontseptsiooniga keskkonna-tasude kohta. Punktiiriga tähis-tatud joon kujutab tasumäärasid, mis küll algul kehtestati, kuid hi-lisemalt Riigikohtu otsusega tühis-tati. Viimane lõik graafikul on sa-muti määrusega (2014) kehtestatud

Kaevandamisõiguse tasumääradest

tasumäära kujutav – (ehitus)maa-varade puhul on praegu tasumää-rad ette nähtud 2025. aastani. Nagu graafikult näha, suurenevad kää-rid reaalse majandusolukorra (läh-tume inflatsioonist) ja tasumäära-de vahel endiselt. Näiteks aastal 2015 kerkis kaevandamisõiguse tasu 5% võrra, samas inflatsiooni prognoositakse miinusmärgilist.

Eesti konkurentsivõime võrrel-des naabritega langeb

Läbi järskude tasumäärade tõst-miste oleme jäänud alla naabrite võimalustele ja pole enam nende-ga võrreldes konkurentsivõimeli-sed. Kui erisused pole enam prot-sentides, vaid kordades, on ülimalt keeruline edukas olla. Näiteks on 2015. a Eestis kõrgemamargi-lise lubjakivi kaevandmisõigu-se tasumäär 2,02 €/m3, Lätis on lubjakivi tasumäär 0,28 €/m3 ja Leedus 0,60 €/m3 (andmed põhi-nevad 2015. a augustis Pärnus toi-munud Balti riikide täitematerja-lide foorumi vastavatel ettekanne-tel). Ehitusliiva tasumäär on Eestis 1,38 €/m3, Lätis 0,21 €/m3 ja Leedus 0,28 €/m3.

Liiva tasumäärad on mõjutanud kaevandamist – oluliselt suurem osa kaevandatakse praegu era-maalt pärit karjääridest. Küsimus on selles, et eraomandis maavara-

de – liiva ja kruusa – puhul puu-dub kaevandamisõiguse tasu üld-se. Nukra irooniana võiks öelda, et järelikult on valitsejate arvates eramaal kaevandamise keskkon-namõju null, riigimaal aga kasvab hüppeliselt. Kui 2007. a kaevandati eraomandis ehitusmaavarasid 0,7 miljonit m3 (umbes 7%), siis 2010. a 1,8 miljonit m3 (üle 27%) ja 2013. a 3 miljonit m3 (üle 33%) (keskkon-natasude seaduse muutmise sea-duse mõju analüüs, Praxis 2014). Oluline on siinkohal tähele pan-na, et eraomandis saab olla liiv ja kruus, kuid protsendinäidu leid-misel on analüüsis arvesse võetud kõik ehitusmaavarad, st ka lubja- ja dolokivi – ainult liiva ja kruusa arvestades on eraomandis kaevan-damise osakaal oluliselt suurem.

Teedeehitus teeb riigist suurima ehitusmaavarade tarbija

Ehitusmaavarade kallinemisel on veel üks külg. Läbi teedeehi-tuse on ehitusmaavarade suurim tarbija Eesti riik. Teedeehituse fi-nantseerimine toimub täna suures osas läbi Euroopa Liidu tugifondi-de rahastuse – seega pärineb oluli-ne osa keskkonnatasudest nendest fondidest. Mis saab siis, kui fondi-de rahastus lõpeb või oluliselt vä-heneb ja teedeehituse rahastami-ne langeb meie elanike õlgadele?

Tasumäärade kujunemineKõrgemamargiline lubjakivi, €/m3

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

2025202420232022202120202019201820172016201520142013201220112010200920082007200620052004200320022001

Keskkonnaministeerium 2001

Kaevandamisõiguse tasu määrus 2005

Vabariigi Valitsuse kontseptsioon 2008

Kaevandamisõiguse tasu määrus 2009

Kaevandamisõiguse tasu määrus 2012

Kaevandamisõiguse tasu määrus 2014

Tarbijahinnaindeksist lähtuv

PUIDUTÖÖSTUSE INSTRUMENTIDE

HOOLDUS JA MÜÜK

www.madixteritus.ee

Info tel: 5691 9260

info@madixteritus.ee

MADIX TERITUS OÜ

AMETLIK ESINDAJA

Tootmisjuht: +372 5648 7053 Müük: +372 5624 8856 myyk@madixteritus.eeMeeri küla 61615, Tartumaa

TELLI MEIE KULLERAUTO KOHALE!

INDUCONT OÜPärnu mnt. 139f, 11317 Tallinn, tel. 655 8840

o�ce.tallinn@inducont.comwww.inducont.com

KROHNE tooted ja tööstusharud

Vooluhulgamõõturid: Electromagnetic, Coriolis, Ultrasonic, Vortex, Variable Area; CT Sertifikaadid: MID (Directive 2004/22/EC), OIML, CE-001

• Tasememõõturid

• Temperatuuri- ja rõhuandurid

• Analüüsiseadmed ja andurid

Tööstusharud: vesi ja reovesi, nafta& gaas, keemia-naftakeemia, energeetika, laevandus, kaevandused, toiduainetööstus jne.

Oleme Taani kontserni Danfoss ametlik esindaja Eestis jõuelektroonika ja mobiilse hüdraulika valdkondades.

Meie tootevalikus on sagedusmuundurid, sujuvkäivitid; hüdromootorid ja –pumbad; jagajad ning elektroonika (joystick, kuvarid, kontrollerid).

Maailma juhtiv tootja vee pehmendamise ja filtreerimise lahenduste alal. Tooted sobivad kõikide valdkondade äri- ja eraklientidele.

30

Eesti mobiilioperaatorid ehitavad ühisel jõul riigi ja Euroopa Liidu toel välja üle-eestilist lairibavõr-ku ning jagavad mobiilimaste – mobiilivõrk on aga igaühel oma.

TULEVIK

Erinevalt näiteks Skandinaaviast, kus mobiilioperaatorid meelsas-ti opereerivad ühises võrgus, tee-nindades seal igaüks oma kliente, ei ole Eesti läinud ühisvõrgu teed. AS-i Eesti Telekom tehnoloogiadi-rektori Tiit Tammiste sõnul on sel-leks mitu põhjust. Eestis on ope-raatorite vahel hästi terav konku-rents, mille puhul on eristav tegur kvaliteet, mis omakorda tuleneb sellest, kuidas võrk on üles ehita-tud. See tähendab, kui hästi võrk katab maad, kas levi on igal pool ja kui hea on andmesidekiirus.

„Just äsja tuli välja Tehnilise Järelevalve Ameti iga-aastane uu-ring, millest oli näha, et (Telekomi kaubamärgi) EMT võrk oli kon-kurentide omast oluliselt kiirem. Meie 4G-katvus oli palju parem kui teistel – see on väga tugev ar-gument meie klientidele, eriti äri-klientidele,” räägib Tammiste.

Teine põhjus, miks võrgud on eraldi, on tehnoloogiadirektori sel-gitusel aga selles, et kui tehnoloo-giad ja ärimudelid hakkasid või-maldama võrku jagada, oli Eestis

Mobiilioperaatorid jagavad maste ja rajavad lairibavõrku

TEKST: VIVIKA VESKIsuurem osa võrku juba välja ehi-tatud.

Muja l maa i l mas , er it i Skandinaavias, on aga palju neid kohti, kus jagatakse nii raadiovõr-ku kui ka põhivõrku.

Unikaalne projektKoostööd teevad Eesti mobii-

lioperaatorid aga omavahel küll. Seda peamiselt kahes asjas. „Kõige suurem projekt, millest on ka rää-gitud, on EstWin,” ütleb Tammiste. Selle arendamiseks on loodud Eesti Lairiba Sihtasutus. See on konsort-sium, kuhu kuuluvad kõik mo-biilioperaatorid, aga ka Eesti riik ning lisaks teisi asjast huvitatud et-tevõtteid, näiteks Ericsson.

„Me oleme otsustanud kogu Eesti väheasustatud ala katta fii-beroptilise kaabliga. Eesti on häs-ti hõredalt asustatud, mis tähen-dab seda, et operaatoritele endale ei tasu majanduslikult kunagi ära sinna suurt võrku ehitada. Panime 2009. aastal leivad ühte kappi ja taotlesime Euroopa Liidust raha, et see võrk välja ehitada,” meenu-tab Tammiste. „Eesmärk oli ma-ha panna 6600 kilomeetrit valgus-

kaablit ja sellega jõuda vähemalt viimase miilini ehk pooleteise ki-lomeetri kaugusele igast kodust.”

Praegu ollakse projektiga um-bes poole peal, ehk kuskil 3500 ki-lomeetrit kaablit on maha pandud.„See on maailmas unikaalne pro-jekt,” kiidab Tammiste.

Ta lisab, et osaliselt ka tänu sel-lele projektile on kõigil kolmel mo-biilioperaatoril Eestis kogu maad kattev kiire 4G-võrk, sest selleks, et kiirust saada, peab valgus-kaabel jõudma iga tugijaamani. Tammiste teada on Eesti esimene riik Euroopas, kes tegi kogu maad katva kiire mobiilse andmeside-võrgu. Maailmas oleme kolman-dad – Singapur ja Lõuna-Korea jõudsid ette.

Kulukas bürokraatiaTammiste sõnul loob valgus-

kaabli baasvõrk eelduse, et kõik kodud saaksid kiire internetiühen-duse. Nüüd mõtlevad EstWini pro-jekti osalised sellele, kuidas või-malikult kuluefektiivselt ka viima-ne miil välja ehitada. Seal on ko-gukondadel võimalik kaabli pai-galdamise kulusid jagada või siis viiakse internet mobiilseid tehno-loogiaid kasutades läbi õhu.

Teadmine, mismoodi viimane miil tehniliselt välja ehitada, on Tammiste sõnul Eestis päris hea.

Majandus- ja kommunikatsioo-niministeeriumis peaks järgmi-

31

seks kevadeks valmima ka selgem kava, kuidas ühistegevust ja vii-mase miili ühendamist on võima-lik toetada nendes kohtades, kus see majanduslikult ära ei tasu.

Probleeme on Tammiste sõnul mitmeid. Kui hakata vedama kaab-lit baasvõrgust majani, peab tege-ma projekti, selle paljudes kohta-des kooskõlastama, kaevama kraa-vi ja lõpuks valguskaabli kraavi panema. Kõige kulukamaks lähe-vad Tammiste kinnitusel ehituse planeerimine, projekteerimine ja kooskõlastamise bürokraatiamasi-nast läbiminek. IT-ettevõtted, riik ja Eesti Lairiba Sihtasutus püüavad teha koostööd, et bürokraatiatõk-keid võimalikult palju vähendada.

Mobiilsed lahendused viima-se miili jaoks on operaatoritel ju-ba olemas. Telekomil on aasta al-guses välja tulemas toode, millega saab mobiilse võrgu otsas fikseeri-tud internetiühenduse.

Parem kui SkandinaaviasPõhjamaades jagab Telekomi

emaettevõte TeliaSonera teiste operaatoritega ka võrke. Näiteks

Rootsis on TeliaSoneral Tele2-ga ühine 3G-võrk. Selle põhiline põh-jus oli Tammiste selgitusel see, et jagada omavahel 3G litsentse.

Taanis on Tel iaSonera l Telenoriga ühine võrk. Tammiste räägib, et seal mõlemad operaa-torid tundsid, et nende võrk ei ole piisava katvusega, ja kahe võrgu liitmisega saadi üks väga hea võrk, mis oli ka kulude mõttes palju ka-sulikum.

Soomes ehitavad TeliaSonera ja Soome mobiilioperaator DNA ühisvõrku Lapimaale, kuhu hõre-da asustuse tõttu ei tasu majandus-likult ära üksi ehitada.

Skandinaavias raskendab kogu

maa katmist kiire internetivõrguga sama põhjus, mis Eestis – maa on suhteliselt tühi. Territooriumi kae-tus kiire internetiga on Eestis aga praegu parem kui Skandinaavias. Seal jälgitakse väga palju seda, kui palju rahvastikust on võrgu-ga kaetud, meil – kui palju terri-tooriumist.

Mastimetsata maastikTeine Eesti mobiilioperaato-

rite koostöövaldkond tuleneb Tammiste sõnul sellest, et mobii-lioperaatorid hoolivad Eesti välja-nägemisest ja metsadest.

Ta tõdeb, et maailmas reisides võib näha, kuidas mõne koha peal on mastide mets. Eestis on veel jää-nud mõned sellised kohad – näi-teks kui Viitnale sõita, siis seal on künka otsas kolm masti lähes-tikku.

„Me ei taha maad kolmekordselt antenne ja maste täis ehitada,” üt-leb Telekomi tehnoloogiadirektor. „Pigem jagame hästi palju masti-pinda operaatorite vahel, vastas-tikuste kokkulepetega. Siiamaani päris hästi toimib.”

planeerimiselvalmis

Ühendused, mis on EstWin projekti raames juba välja ehitatud ning milli-sed planeerimisel

6600 km valguskaablit pannakse maha projekti EstWin raames.

32

Telekom valmistub juba tõsi-selt 5G tulekuks, mis oma-korda annab võimaluse mo-

biilse internetipõhise robootika arenguks.

„Pilvetehnoloogias on Telekom praegu esirinnas,” ütleb Telekomi tehnoloogiadirektor Tiit Tammiste. Tänu pilvetehnoloogiale ei pea iga-ühel olema keldris oma IT-server, vaid selle võib paigutada kaugema-le ja tarbida ressursse pilve kaudu.

Praegu juba pangad ja teised suured ettevõtted hoiavad oma ser-vereid Telekomi juures ja jagavad sellega muidu päris kulukat and-mekeskuse kulu.

Asjade internet tulekulTeiseks valmistub Telekom ju-

ba tõsiselt 5G tulekuks ehk mobiil-se interneti järgmiseks põlvkon-naks. „See, mis meid uue põhivõr-gu poole draivib, on asjade inter-net,” räägib Tammiste. Üha enam tegevusi automatiseeritakse, kõik-võimalikke andureid ühendatak-se internetti ning olemasolevate-le seadmetele pannakse interne-tiühendus külge. Piltlikult öeldes tähendab see Tammiste sõnul am-must unistust, et külmkapp võiks ise aru saada, millal piim on otsas ja õhtuks drooniga piima ukse ta-ha kohale tuua. „See on tegelikult väga ligidal,” kinnitab Tammiste.

Täna on maailmas umbes 3,5 miljardit mobiiltelefoni. SIM-kaardiga seadmeid ehk mobii-le, mobiilseid süle- ja tahvelarvu-teid on kokku üle kuue miljardi. Ennustatakse aga, et kolme-nelja aastaga võib selliseid võrku ühen-datud seadmeid olla kokku 30 mil-jardit ehk viis korda rohkem kui praegu. See nõuab Tammiste sel-gitusel hoopis uuemat võrku, mis peab suutma ka rohkem reaalajas tööd teha.

Pilvetehnoloogia ja asjade internetTammiste räägib, et täna me

mõõdame ja võistleme selles, kui kiiresti meie andmed internetis lii-guvad, näiteks kuidas telepilt in-ternetis kohale jõuab. Tulevikus aga hakkame mõõtma seda, kui kiiresti võrk mingi anduri tegevu-sele reageerib. See on Tammiste sõ-nul hädavajalik kasvõi transpor-dis, kui tulevad isesõitvad autod.

„Kindlasti on see vajalik töös-tuses, kus kogu automatiseerimi-ne, robootika hakkab kõvasti are-nema,” on Tammiste veendunud. „5G-võrgus hakkame ehitama vir-tuaalseid tööstusharupõhiseid kih-te. Näiteks ehitame isesõitvate au-tode jaoks ühe virtuaalse kihi, pilverobotite juhtimise jaoks tei-se, aga see on kõik üks ja seesa-ma mobiilne võrk, ainult kihid on virtuaalselt üksteisest eraldatud,” räägib Tammiste.

Ta lisab, et laborites saab juba praegu päris huvitavaid asju näha. Näiteks Ericsson ja Volvo Rootsis katsetavad andureid, mis pannak-se autode pidureid juhtima.

Isepidurdavad autod„Kui auto minu ees teeb äkkpi-

durduse, siis auto ei oota ära mi-nu reageerimist, vaid pidurdab ise ka ja väldib tagant otsasõitu, mis on kõige tüüpilisem liiklusõnnetu-se põhjustaja,” kirjeldab Tammiste anduri toimimist.

Ta räägib, et viimati Ericssoni laboris Rootsis näidati pilvero-botit, kus robot ise füüsiliselt oli Itaalias ja kogu tarkvara ning tar-kus, mis teda juhtis, asus pilves, mis oli Rootsis Stockholmis. See tähendab tema sõnul, et tulevikus ei ole enam vahet, kuhu tööstus ra-jada. Võib selle teha näiteks kuski-le energiaallika lähedale, kus ini-mestel pole elukohta või kus neil pole mugav olla.

5G-võrgushakkame ehitama virtuaalseid töös-tusharupõhiseid kihte.Tiit Tammiste, AS-i Eesti Telekom tehnoloogia-direktor

TULEVIK

EAS avas ettevõtte arengu-programmi. Selle eesmärk on suurendada nende ette-

võtete arvu, kes suudaksid järg-miste aastate jooksul välja pakku-da arvestataval määral läbimur-delisi tehnoloogiaid, tooteid ning teenuseid.

„Ekspordi ja tööstustoodangu langustrendi valguses on aeg pa-nustada sellesse, et meie ettevõtted saaksid muutuvate oludega kiire-mini kohaneda,“ lausus ettevõtlus-minister Liisa Oviir.

Arenguprogrammis hinnatak-se ettevõtte olukorda ja vajadusel suunatakse konsultantide ja men-torite abil tähelepanu kitsaskohta-dele, arengu- või tootearendusvõi-malustele.

Osaledes paneb ettevõte kokku

senisest ambitsioonikama ja pi-kemalt ette vaatava arenguplaa-ni ning toob turule uusi tooteid ja teenuseid, mis on senistest kasum-likumad.

Programm on mõeldud vähe-malt kolmeaastase tegevusajaloo-ga ettevõtetele, kes soovivad kasva-da ning kellel on valmisolek inves-teerida. Eelduseks on ekspordiko-gemuse olemasolu ja vähemalt ka-heksa töötajat.

Programmi eelarve on 73 mln eurot, millest I etapi eelarve on 20,5 mln eurot. Programmi rahas-tatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Programmis osalemiseks tuleb täita EAS-i kodulehel olev küsi-mustik aadressil: www.eas.ee/arenguprogramm.

EAS avas ettevõtte arenguprogrammi Tähelepanu energiasäästul

Valitsus kinnitas energia-majanduse korralduse sea-duse eelnõu, millega riik

võtab senisest suuremad kohus-tused energiasäästu suurenda-miseks. Eesti võtab üle Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi, mis sätestab eesmärgi vähendada aastaks 2020 primaarenergia tar-bimist Euroopa Liidus 20 protsen-ti. Eesti puhul tähendab see pri-maarenergia tarbimise hoidmist 2010. aasta tasemel. Muuhulgas hakkavad suurettevõtted läbi vii-ma regulaarseid energiaauditeid. Auditite eesmärk on suunata et-tevõtjaid optimeerima energia-kasutust. Energiaauditite etteval-mistamist ja läbiviimist korraldab MKM koostöös ettevõtlusorgani-satsioonidega.

TEATED

34

Instrutec tõi tehnikahuvilised kokku

PILDID: JULIA-MARIA LINNA

18.–20. novembrini toimus Eesti Näituste messikeskuses 21. Tal-linna rahvusvaheline tootearendus-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnohooldusmess “Instrutec 2015”. Sel aastal võttis messist osa 76 eksponenti.

MESS

TTÜ ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite poolt ehitatud vormelid on sõitnud ennast igal aastal auhinnalistele kohtadele.

35

Eksponendid olid väljas oma tootevalikuga. Külastajad said töötlemiskeskuse tööd jälgida “elusuuruses” läbi vaateakna.

Tootjafirmade esindajad olid meeleldi nõus demonstreerima pinkide tööd, selleks ju messile tuldi.

HAAS freesikeskuse tööpink VF-2SS peenfreesimiseks. Välja tulid freesist väike-sed, aga juveliiri täpsusega detailid.

36

KÜSITLUS

JAANUS TÄRNOV, EESTI PLASTITÖÖSTUSE LIIT:

Messi fookus laiemaks

Meie osalesime Instruteci mes-sil ja jäime rahule. Plaanime ka edaspidi osa võtta, et see-

läbi valdkonda toetada ja loodame, et mess laieneb tulevikus rohkem ka meie tegutsemisalale.

Täna ei ole Eestis eriti meie vald-konna masinate pakkujaid, neid leiab

pigem Soomest või Lätist, ka otsused tehakse sageli Soomes sealsete omanike poolt.

Kui me soovime, et Instrutec mess jätkuks ja are-neks, siis eks siin on arutluse koht, kuidas saame sellele kaasa aidata. Tänavu osalesime ka seminari-programmi ettevalmistamisel, mis sai väga sisukas. Seminaril tegi ettekande Peeter Mõrd Ensto Ensek AS-ist, kes on ka Plastiliidu juhatuse liige.

DORIS PÕLD, EESTI INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT:

Tulevikutehnoloogiate tutvustamine

Käisime tänavugi põnevat semi-nariprogrammi kuulamas, näe-me, et Instutec mess ja semi-

nar võiks olla hea koht, kus näidata ning tutvustada meie valdkonna tule-vikusuundi.

Seal võiksid toimuda tulevikutehno-loogiate esitlused ja muud sarnased te-

gevused, mis aitavad aru saada, kuidas oma valdkon-nas efektiivsust suurendada.

ARNO KOLK, EESTI ELEKTROONIKATÖÖSTUSE LIIT:

Instrutec on kohtumispaik

Meie liit osales Instrutecil esi-mest korda. Vahepealsetel masuaastatel muutus mess ju

väiksemaks ja keskenduski peamiselt vaid masinaehitusele, ent tahaks loo-ta, et tulevikus on elektroonikasektori ettevõtetel rohkem põhjust sinna min-na ja end eksponeerida.

Leian, et üks tööstusmess peab ka Eestis olema: ei ole lahendus, kui käidaks ainult Lätis ja Soomes.

Milliseid muljeid pakkus Instrutec? Instrutec on koht, kus ettevõtted saavad kokku, ost-jad-müüjad, tänased ja tulevased äripartnerid kohtu-vad. Vajadus messi järgi on selgelt olemas, ruumi mes-sikeskuses ju on ja mahuks ka laienema.

Ilmselt on siinkohal takistuseks ka see, et Eesti on ikkagi nii väike: on teada, mida keegi on teinud ja kust mida saab. Tänavu jättis hea mulje ka kon-verentsiprogramm, lisaks toimis hästi võistlusprog-ramm: sealne melu meeldis rahvale. Järgmisel aastal võiks midagi sarnast ette võtta, et toimuks ettevõte-te võistlus.

Meie jaoks on oluline, et ka meie valdkond oleks messil esindatud ja kui võimalus on, siis peaks ikka osalema. Püüame seda sõnumit ka oma liikmeteni viia. Mess on ka üks võimalik koht oma klastri tut-vustamiseks.

Tulevikus loodame, et mess muutub ka tänavapil-dis veel märgatavamaks: sooviksime näiteks ka Pirita teel näha rohkem messi tutvustavaid reklaame, mis sündmusest teavitaksid.

TRIIN PLOOMPUU, EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT:

Instrutec hoiab arengutega kursis

Eesti Masinatööstuse Liit on juba väga pikalt olnud messi Instrutec sisuline koostööpartner ning ai-

danud kokku panna messi seminari-programmi.

Sel aastal oli samuti tagasiside igati positiivne, kuid eks iga messi edu sõl-tub eksponendi eeltööst.

Jäime igati rahule ja tunnustame omalt poolt mes-sikorraldajat, eksponente ja koostööpartnereid, tä-nu kellele on messist kujunenud iga-aastane meeldiv kohtumispaik, mis aitab olla kursis sektori uuendus-te ja arengutega.

Võime täheldada, et ka seminarid tõmbavad üha rohkem kaasa teisi tööstusettevõtteid ja sidusgruppe, mis näitab, et väga oluline on tegeleda üldiselt töös-tusvaldkonna arendamisega.

Messi nägu värskendavad kindlasti rohkem osa-lejaid, nii tootearendajate ja inseneride, allhankega seotud ettevõtete ja üldiselt tööstusega seotud võr-gustiku näol.

Peame messi Instrutec märgiliselt oluliseks sündmuseks ning teeme koostööd, et iga järgmine Instrutec tuleks veelgi elavam ja kasulikum ning vas-taks osalejate ootustele.

37

Lahendused vaadaku tulevikku

Tööstused ja tootmishooned, mis asuvad üleujutusohtlikul alal, peavad tagama inimeste turvalisuse üleujutuse ajal, samuti tagama oht-like kemikaalide või muude ainete hoidmise veekindlatena, et need ei seguneks hoonesse tungiva veega.

Uute planeeringute puhul tuleb üleujutusohuga arvestada nii tihe-asustusaladel kui ka hajaasustuses: näiteks 0-põrandapinna punkti tõst-mine vastavalt prognoositud veeta-semele, ehitusmaterjalide valik, mis võimaldavad hoonel n-ö hingata ja kiiremini kuivada, või üldse vastavas-se piirkonda mitte ehitamine.

Tugisüsteemide toimimise taga-mine: nt elektrikappide kõrgemale ehitamine ja hoonetes pistikupesa-de kõrgemale paigutamine.

Uute planeeringute puhul toimi-va sadevee kanalisatsiooni rajamine selliselt, mis arvestab ka prognoo-situd kliimamuutust, mille kohaselt sademehulk suureneb.

Looduslike veesäilitusmeetme-te rakendamine, nt puhverribad, mururestid parklates, et vältida lausasfalteerimist.

Paisude tehniline korrashoid ja hooldus, sh tootmishoone ümbruses või tootmist mõjutada võivatest paisudest teadlik olemine.

Evakuatsiooni planeerimine, hädaolukorraplaani olemasolu.

Looduskeskkonda ja inimese tervist kahjustada võivate ainete hoidmine veekindlates anumates või kohtades, nt kõrgemal kui prognoo-situd veetase.

KESKKOND

Prognoosid näitavad, et maa-ilmamere tase on hakanud varasemast kiiremini tõus-

ma ning see võib sajandi lõpuks tähendada Eesti rannikutel kesk-mise meretaseme tõusu ligi 60 cm. Prognoositakse ka sademete hul-ga tõusu ligi 20% ning tänu võim-satele sajuhoogudele võib veeta-se tõusta kiirelt kuni pool meetrit. Tänaseks on valminud ohupiir-kondade maandamiskavad.

Riskipiirkonnad kaardistatud. Kavade koostamiseks kaardistati 2011. aastal Eestis üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad – 20 eri-nevates Eesti osades paiknevat ti-heasustusala, kus võivad esineda üleujutused: Kärdla, Kuressaare, Nasva, Haapsalu, Paralepa, Uuemõisa, Virtsu, Papsaare, Pärnu, Võiste, Häädemeeste, Paide, Maidla, Maardu, Tallinn, Järvakandi, Kohtla-Järve, Võru, Tartu, Aardlapalu ja Ilmatsalu.

Arvutati välja tõenäosused. Meetmete koostamisel on arves-tatud üleujutuse esinemise tõe-näosusi ning koostatud üleujutus-te stsenaariumid, üleujutuse ulatus ja veetase 10, 50, 100 ja 1000 aas-ta kohta. Kaartidel on välja too-dud kõik üleujutuste stsenaariu-mid koos neid ümbritsevate vähe-malt 0,5 m kõrgemal asuvate alade-ga ning nendelt on näha, millised olulised objektid jäävad üleujutuse alale, näiteks reoveekäitised, sup-lusveed ning hooned ja rajatised.

Pärnu on Lääne-Eesti vesikonnas asuv üleujutusohuga seotud riskipiirkond, kus üleujutus on põhjustatud rannikuvee taseme tõusu ning tormide koosmõjul. Pärnu linna üleujutuse ulatus on 1000 aasta stsenaariumi korral üle 2000 ha, mis mõjutab enam kui 8500 elanikku. Piirkonda jääb 1000 aasta stsenaariumi korral 3 avalikku suplusveekogu, 1 reoveekäitis, 3 keskkonnakompleksloaga käitist, Natura 2000 linnu- ja loodusalad ning muud kaitsealad, 41 muinsuskaitsealust kinnismälestist, 35 tundlikku objekti nt koolid, raviasutused ning ligipääs on takistatud osaliselt või täielikult rohkem kui sajal tänaval. Kokku jääb Pärnu üleujutusala piirkonda Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori andmetel 482 erinevat majandusüksust. Uute hoonete rajamisel peab esimene korrus paiknema vähemalt 3 meetri kõrgusel merepinnast.

REET ULM, KESKKONNAMINISTEERIUMI VEEOSAKONNA PEASPETSIALIST

PILLE ANTONS JA TEVE KINK, ESTONIAN, LATVIAN & LITHUANIAN ENVIRONMENT OÜ

Tööstusettevõtted peaksid kaardistama üleujutusohuga seotud riskid

38

5,3%moodustab met-sa- ja puidusektor Eesti SKP-st.

Puidutööstus on üks Eesti kiiremini kasvava lisandväärtusega majandusharusid ja suurema käibega tööstusharusid. Viimase statistika andmetel moodustas metsa- ja puidusektor (sh metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus) Eesti SKP-st 5,3%.

PUIT

Puidutööstus muutub nutikamaks

OTT OTSMANN, EESTI METSA- JA PUIDUTÖÖSTUSE LIIT

Puidu-, paberi- ja mööblitööstuse osakaal töötleva tööstuse lisand-väärtuses on 23,7%. Puidutööstuse lisandväärtus kasvas 2014. aas-tal 11,3%, mis on oluliselt kiirem kasv kui Eesti majanduses tervi-kuna (+2,41%) ja töötlevas tööstuses keskmiselt (+4,6%). Ehkki tööstus-ettevõtted tootsid 2015. a novemb-ris 6% vähem toodangut kui aasta varem, suurenes toodang jätku-valt puittoodete (+7,1%) ja mööbli tootmises (+15,8%). Ettevõtete kogu müügitulu metsa- ja puidusektoris moodustas 2014. aastal 2,9 miljar-dit eurot.

Eesti puidupõhiste toodete eks-pordi struktuuris on ülekaalus suurema lisandväärtusega too-ted. Suurima osatähtsusega toode-te ekspordis on sae- ja höövelma-terjal 21,3%, puidust kokkupanda-vad ehitised 17,4%, sellele järgne-vad puitmööbel ja selle osad 14,8% ning puidust ehitusdetailid 13,3%.

Puittooted aitavad oluliselt ta-sakaalustada Eesti väliskauban-duse bilanssi.

Puidutööstus muutmas profiiliEesti metsatööstuse vedajaks on

olnud seni puidutööstus peami-selt puidu mehaanilise töötlemi-

se kaudu. Põhjus on lihtne: meie kliimavöötmes kasvava puidu tu-gevusomadused on märkimisväär-sed, mistõttu sobib meie puitma-terjal näiteks ehitiste konstrukt-sioonimaterjaliks.

Lõuna-Ameerika tselluloosi-tööstus pakub üha enam konku-rentsi Skandinaavia tselluloosi-tootjatele. Tselluloosi tootmiseks sobib sealne kiiremini kasvanud ja pehmem puit väga hästi, kuid mehaanilise töötlemise osas ehi-tuspuiduks ja majadeks selline puit ei sobi.

Skandinaavia profileerib see-vastu oma traditsioonilist tsel-luloosi- ja paberitööstust pisut ringi, et konkureerida paremi-ni Ladina-Ameerika tööstusega. Uutes Soome ja Rootsi biorafinee-rimise tehastes toodetakse lisaks tavapärasele tselluloosile ka bio-energiat ja biomaterjale ja -kütu-seid. Madalakvaliteetne puit so-

bib nii energia otseseks tootmiseks kui energiatoodete, näiteks pelleti-te tootmiseks. Mõlemad suunad on ka Eestis viimastel aastatel hüppe-liselt kasvanud.

Väärtusahelas ülespoolePärast Eesti taasiseseisvumist

on puidutööstusesse tehtud palju nn greenfield investeeringuid. See on andnud võimaluse valida parim tehnoloogia ning liikuda väärtus-ahelas ülespoole. Kui eelmise sa-jandi viimasel kümnendil alustati ümarpuidu ekspordiga, siis nüüd on Eesti puidul baseeruvate toode-te ekspordis ülekaalus sellised kõr-ge lisandväärtusega tooted nagu tehasemajad, ehituskomponendid, mööbel ja mööblikomponendid.

Eesti on juba saavutanud esi-koha Euroopas puidust tehase-majade ekspordis. Maailma kõr-geimat, 14-korruselist puitkonst-ruktsioonil elumaja ehitatakse Norras, see on toodetud Eesti teha-ses Kodumaja AS. Viimasel küm-nendil on populaarsust kogunud ka ristkihtliimpuidu (CLT, Cross Laminated Timber) kasutamine, millel on väga head isoleerivad ja tugevusomadused ning seda saab kasutada suurte kandvate seinapa-neelide ning muude vajalike ele-mentide tootmisel, lisaks näeb ma-terjal visuaalselt väga hea välja.

39

Eesti biomajanduse arengukava aastani

2030

Arengukava koostamise ettepa-nekuga saab tutvuda: www.agri.ee/et/eesti-biomajanduse-arengu-kava-aastani-2030

Ettepanekud ja arvamused “Eesti biomajanduse arengukava aastani 2030” eelnõu ettepaneku-le on oodatud meiliaadressile karmeli.kytt@agri.ee

Koostamisel on biomajanduse arengukava

Kuigi enamikule biomajandu-sega seotud valdkondadest-juba koostatud eraldi aren-

gukavad, ei lähtu nende alusand-mestik riigi ühtsest, ressursipõhi-sest analüüsist.

Seega puudub täna Eestis bioma-jandusega seotud valdkondade ter-viklik, ressursipõhine analüüs, millele tugineda nende Eesti kon-kurentsieeliseid arvestaval aren-damisel.

Näiteks puudub meil teave, kas Eestile oleks kasulikum kasutada põllumaad toidu tootmiseks, kas-vatada rohtset biomassi energia tootmiseks või laiendada metsa-majandamise pinda.

Biomajanduse alavaldkonnad, mis pole läbinud ühtset strateegi-list protsessi (sh eraldiseisvad es-matootmine ja töötlemine), ei an-na riigile sektorist nii head üle-vaadet kui kõik need integreeritu-na kogu väärtusahela kontekstis. Kuna muutused ühes alavaldkon-nas võivad avaldada mõju teistele, pakub integreeritud vaade riigile paremaid võimalusi leida uusi või-malusi kokkuhoiuks ja lisandväär-tuse loomiseks, säästes seejuures keskkonda ja panustades majan-duskasvu.

Biomajanduse arengukava koos-tamist veab Maaeluministeerium.Allikas: Maaeluministeerium.

0 300 600 900 1200 1500

Saematerjal, tuhat m³

Liimpuit, tuhat m³

Puitlaastplaadid, tuhat m³

Paber, tuhat t

1436,7 1448,3

MUUTUS %

+0,8

+12,3

+3,5

+1,6

+5,1

-12,5

-0,4

265,9298,5

152,5

56133,5

55,8

Liimpuit on tõusuteel2014 jaanuar – oktoober 2015 jaanuar – oktoober

2014 jaanuar – september 2015 jaanuar – september

Puidu ja puittoodete eksport ja importmln eurot

0 200 400 600 800 1000 1200

10631100Eksport

Import

Vahe

493501

570599

40

AJALUGU

PLASTITÖÖSTUS

Nööbivabrikust sai kunstsarve tootja

Järgmine nööbivabrik Merkuur avas uksed 1926. aastal, mis tegut-ses puht Eesti kapitalil. Alustati tagasihoidlikult Narva maan-teel tagahoovis, töölisi oli 30 rin-gis, tooraine tuli alul kogu ulatu-ses kalli hinnaga sisse osta välis-maalt. Olukord muutus, kui tege-vusse astus kohalik kunstsarve-tööstus. Selle toodang oli välis-maalt sissetoodava kunstsarvega võrreldes sootuks kvaliteetsem ja odavam. Merkuur läks aega kao-tamata üle kodumaisele toorme-le, mis avas talle peagi ukse vä-

VAHUR MÄGI, TEHNIKALOOLANE

1921. aastal alustas Tallinnas tegevust nööbivab-rik Atlanta. Küllap töötati seal tõsiselt, igatahes aasta pärast märgiti ettevõtte toodangut üle-eestilisel tööstus-kaubandusnäitusel juba suure kuldaurahaga.

Eesti Kunstsarve Tehas, 1925–1939. Fotod: Rahvusarhiiv.

41

listurule. Sama ra-ja valis Tartu kam-mivabrik, sealgi võe-ti kasutusele siinne kunstsarv.

Eestimaine kunstsarvaineKunstsarvaine valmistamise

ideega tulid esimesena välja Saksa keemikud. Tõuke selleks andis üldtuttav igapäevaese nööp – la-medaks pressitud pühvlisarvest nööp. Turul oli see nõutud kaup, kuid krõbe hind käis tasku pihta. Kuna sarv koosneb valgust, suuna-ti otsingud odava valgu leidmise-le, milleks osutus piimas sisalduv proteiin ehk kaseiin.

Eestis võttis mõtte üles Riias põllunduskeemiat tudeerinud Oskar Kerson. Ta oli põhjalik mees, eeltööd kunstsarve toot-miseks kestsid üle aasta. Kerson käis tutvumas kunstsarve saami-se ja turustamisega Saksas, Poolas, Inglismaal, Prantsusmaal. 1927. aasta kevadel asuti kava ellu viima

– tegevust alus-tas aktsiaselts Eesti

Kunstsarve Tehased. Parajasti selleks ajaks

saabus tagasi sünnimaa-le laiade teadmistega töös-

tuskeemik Richard Koster, kes Tartu ülikooli lõpetamise järel oli pikalt töötanud maailma esimeses kunstsarvetehases Internationale Galalith Gesellschaft Hamburgis, lisaks teinud läbi täienduskoo-lituse laapkaseiini tehnoloogias Prantsusmaal. Temast sai uue et-tevõtte teoreetiline tugisammas ja laboriuuringute hing.

Vastuseis piimaühingutes1927. aastal valmistasid paarisa-

jast piimaühingust Eestis kaseiini üksnes kaks suuremat – Ambla ja Võhma, kusjuures oma kvalitee-dilt oli seal toodetud kaseiin üsna kehvapoolne.

Põllumajanduse keskühisus Estonia ei suutnud tootele kuidagi turgu leida ning see müüdi ülioda-

valt vineeri liimiks Lutheri mööb-limeistritele.

Katsed parandada kaseiini oma-dusi piimaühinguid asjakoha-selt nõustades ei andnud tulemu-si. Omajagu peamurdmist pak-kus teinegi küsimus: kuidas vir-gutada ühinguid kaseiini tootma. Talumehed olid harjunud meie-reist peale täispiimast rasva eral-damist kooritud piima tagasi saa-ma. Sellega toideti sigu, meiereisse jäänud piima jäägid visati aga mi-nema. Kunstsarvetehas juhtis pii-maühingute tähelepanu kaseiini tootmise majanduslikule tuluku-sele. Liitri piima eest maksti ühin-gu liikmetele tavaliselt neli senti, kaseiini valmistamiseks loovuta-tud kooritud piima eest võis tee-nida aga viis senti liitrist.

Kõhklejaid leidus ikkagi. Põllumeeste ajaleht Kaja avaldas järjekindlalt kaseiinivastaseid kir-jatükke. Kõige raevukamad olid peekonikasvatajad, nemad küsi-sid otse: kas peekon või kaseiin.

Toodangu pakkimine Eesti Kunstsarve Tehase laos.

Oskar Kerson.

42

Peekon oli riigile tähtis ekspordi-artikkel. Kooritud piimas sisaldu-va suhkru, rasva ja valgu kõlblik-kust loomatoiduks selgitas Hugo Visnapuu Õisu piimanduskoolist, kellest sai varsti kunstsarvetehas-te juhataja abi. Kuremaa seakasva-tuskatsejaamas toetas tehase sei-sukohti omapoolsete uuringutega selle juhataja loomaarst Leonhard Voltri.

Sakslastest ja brittidest etteRuumid kunstsarve valmista-

miseks leiti endises Mayeri kee-miavabrikus Paldiski maanteel. Varem oli seal linaseemneõli ae-tud. Vana hüdrauliline press ehi-tati ümber kunstsarve käitlemi-seks. Suurem jagu muid tarvilikke abimasinaid saadi Eestist, mõned telliti Hannoverist Saksamaalt. Alustati paarikümne töölisega, kuid see arv kasvas kiiresti. Esimene välisturg oli Läti, seal pol-dud kvaliteedi suhtes eriti pepsid. Tarbijate sujuvaks varustamiseks rajati mitmele poole vaheladusid.

Agar selgitustöö hakkas vii-

maks vilja kandma. 1935. aas-taks olid Eesti 300 piimaühingust 200 asunud kaseiini valmistama. Ülejäänud sajast olid osa nõnda väikesed, et kaseiini tootmine ei tasunud end seal ära, teistes puu-dus huvi. Kui 1927 oli kunstsar-ve aastane toodang ühtekokku 11 tonni, siis 1939. a ulatus ainuük-si ühe päeva toodang 6 tonnini. Toodangu mahult murdsid Eesti Kunstsarve Tehased ette maail-ma juhtivatest selle suuna ettevõ-tetest – sakslaste Hamburgi ja brit-tide Gloucesteri tehasest. Rööbiti toodanguga kasvas aasta-aastalt ka kunstsarve väljavedu. Nii rea-liseeriti lõpupoole keskmiselt 83% toodangust välisturgudel.

Arvestatav välisturumahtKunstsarve tootmine ja tööt-

lemine andis Eestis leiba ligi-kaudu 1100 inimesele, kellest 400 olid hõivatud kunstsarve val-mistamisega, 200 töötasid pii-maühingutes, 400 Tartu kammi-vabrikus ja 100 Tallinna nööbi-vabrikus. Meie kunstsarvele oli

tekkinud arvestatav välisturgu-de võrk. Pikka aega püsis eesot-sas Saksamaa, kuhu läks umbes pool väljaveost. Pärastpoole (alates 1935) haaras juhtkoha Inglismaa. Lähiriikidest ostsid Eestist kunst-sarve Läti, Leedu, Poola ja Rootsi. Euroopa maadest olgu veel nime-tatud Austria, Itaalia, Hispaania, Tšehhoslovakkia ja Ungari. Prantsusmaa jäeti kõrvale, seal-ne kaitsetoll ületas kauba hinna. Mainimisväärsetes kogustes tu-rustati kunstsarve Argentiinasse, Austraa l iasse, Hiinasse ja Kanadasse. Tootmist laiendada ei kavatsetud. Toorainet hakkas nap-pima ja turg ähvardas küllastuda. Pealegi kerkis esile ootamatuid võistlejaid, ka Eestis. Nii lasi rühm Tallinna ja Tartu ärimehi käiku uue ettevõtte Estolit, kah kunstsar-ve valmistamiseks. Vabrik püstita-ti üsna Eesti Kunstsarve Tehaste külje alla, kaseiini eest pakuti pii-maühingutele mõni protsent roh-kem ja välisturul küsiti toote eest mõni protsent vähem. Klientide seas leidus ülejooksjaid küll.

Kaseiinisegu valmistamine.

15 AASTAT WEINIGI ESINDUST EESTIS!Teie WEINIG-ekspertEstTech Grupptel 613 9718www.weinig.ee

Asume uuel aadressil – Väike-Paala 1-402 Tallinn.