Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine

TÜ Mereinstituut

Katarina Oganjan

\\NESSIE\bi...ja ut logod\emi-lo...

Töörühm

• Georg Martin, PhD, projekti juht, aruande koostamine;

• Katarina Oganjan, MSc, laborant, välitööd, proovide analüüs, andmetöötlus, aruandlus;

• Kristjan Herkül, PhD, GIS analüüs ja modelleerimine;

• Tiia Möller, MSc, välitööde läbiviimine;

• Ivan Kuprijanov, laborant, välitööd;

• Kaire Kaljurand, laborant, välitööd, fotod;

• Karolin Trunov, MSc, laborant, välitööd;

• Liina Pajusalu, MSc, laborant, välitööd;

• Merli Pärnoja, MSc, laborant, välitööd;

• Priit Kersen, MSc, välitööd;

• Teemar Püss, laborant, välitööd, videotöötlus;

• Liis Rostin, MSc, laborant, andmetöötlus, videotöötlus;

• Greta Reisalu, MSc, laborant, andmetöötlus;

• Anastasiia Kovtun, MSc, laborant, proovide analüüs;

• Liis Rebane, laborant, proovide analüüs;

• Agnes Siiber, laborant proovide analüüs.

Eesmärgid

• Ülevaade merepõhjataimestiku ja loomastiku liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste kohta

• Ülevaade põhjakoosluste kvantitatiivsete parameetrite kohta

• Kirjeldatava ala ohustatus antropogeensete tegurite poolt

Metoodika

• Välitööd 4-7 juunil 2011

• Uuringuala pindala 110 km2

• 641 jaama

• Sügavused 0,1-27 m

• Põhjaammuti, sukeldumistehnika, allveevideosüsteemid

• Proovid pestakse ja pakitakse kilekotidesse

• Säilitatakse -20 kuni laboratoorse analüüsini

Kõpu poolsaare uuringuala paiknemine

Metoodika

• Välitööd 4-7 juunil 2011

• Uuringuala pindala 110 km2

• 641 jaama

• Põhjaammuti, sukeldumistehnika, allveevideosüsteemiga

• Proovid pestakse ja pakitakse kilekotidesse

• Säilitatakse -20 kuni laboratoorse analüüsini

Metoodika

• Välitööd 4-7 juunil 2011

• Uuringuala pindala 110 km2

• 641 jaama

• Põhjaammuti, sukeldumistehnika, allveevideosüsteemiga

• Proovid pestakse ja pakitakse kilekotidesse

• Säilitatakse -20 kuni laboratoorse analüüsini

Andmetöötlus

• Analüüsi tulemused sisestatakse andmebaasi

• Punktandmed interpoleeritakse pindandmeteks

• Interpoleerimisel saadud rasterkihid ja nende põhjal saadyd elupaigakaardid aitavad visualiseerida elustiku levikumustreid

Tulemused

• Liigiline mitmekesisus on kõrge

• 23 liiki vetikaid

• 28 põhjaloomastiku liiki

Keskkonnatingimused

• Aktiivsed hüdrodünaamilised protsessid

• Looduslik tõkke hoovustele

• Rannikule tõuseb külm ja suurema soolsusegasüvikute vesi

Põhjaseted

• Kõpu poolsaare tipust läände, Ristnast põhjapoole ja Kalanast kagusse jääva uringuala põhjasetetes valdavad kivid ja klibu

• Kergemad setted uhutud kirdesse ja lääneossa jäävale alale

Põhjataimestik

• Taimestiku üldkatvus oli suurim uuringuala lõunaosas

• Enamlevinud liigid olid C.tenuicorne,

C.glomerata, C.filum, F.lumbricalis,

F.vesiculosus, P.littoralis, P.fucoides

• Huvitavaks leiuks oli pruunvetikas Punctaria

tenuissima

Põisadru

Punctaria tenuissima

Põhjaloomastik

• Kokku 28 liiki

• Kõige enam oli vähke ja limuseid

• Liigiline mitmekesisus oli väga rikas

• Tingitud setete varieeruvusest ning taimestiku kõrgest mitmekesisusest

• Domineerivateks liikideks olid tavaline tõruvähk ning söödav rannakarp

Merepõhja elupaikade levik

Merepõhja elupaikade levik

• Mereveega üleujutatud liivamadalad- erineva kujuga merepõhjast eristuvad, valdavalt liivastest setetest koosnevad moodustised. Üldiselt mitte ohustatud, 3,375 km2

• Karid - merepõhjast litoraali või sublitoraali kerkivad reeglina kõvast substraadist moodustunud pinnamoodustised, ohustatud enamikel juhtudel vaid kaudsete ohtude poolt 22,56563 km2

EBHAB elupaikade klassifikatsioon

Kood Elupaik Pindala (km2) %

8 Mõõdukalt avatud kõvad põhjad Fucus vesiculosus kooslustega

0,416875 0,36

9 Mõõdukalt avatud kõvad põhjad Furcellaria lumbricalis kooslustega

1,8375 1,58

10 Mõõdukalt avatud kõvad põhjad karpide ja Balanus improvisus kooslustega

20,31125 17,47

11 Mõõdukalt avatud kõvad põhjad ilma kindla liigilise domineerimiseta < 20 m

14,52438 12,49

13 Mõõdukalt avatud pehmed põhjad Zostera marina kooslustega

0,013125 0,01

16 Mõõdukalt avatud pehmed põhjadFurcellaria lumbricalise kooslustega

0,501875 0,43

17 Mõõdukalt avatud pehmed põhjad karpide kooslustega

4,123125 3,55

18 Mõõdukalt avatud pehmed põhjad ilma kindla liigilise domineerimiseta

68,4625 58,89

Võimalik negatiivne mõju põhjaelustikule ja elupaikadele

Ohutegurid

Mõju

tugevus

Eutrofeerumine kõrge

Muutused toitainete kontsentratsioonides, valguskliimas, sedimentatsioonis jne. tingivad muutused

põhjaelustiku kooslustes.

Ehitustegevus kõrge Hävib elupaik, mõjuala võib olla tunduvalt suurem seoses sette/heljumi kandumisega laiemale alale.

Laevatamine keskmine Mõju oleneb aluste suurusest ja liikumistihedusest. Suurte aluste puhul on mõju kõrge.

Õlireostus kõrge

Rängema õlireostuse korral võib hävida kogu põhjaelustik. Ala madalust arvestades on võimalik, et

õlireostuse korral saab kahjustatud ka ala põhjaelustik.

Süvendamine,

kaadamine kõrge

Hävib elupaik, mõjuala võib olla tunduvalt suurem seoses sette/heljumi kandumisega laiemale alale. Kõva

substraadi elustik hävib. Nii see kui ka eelmised ohutegurid, kui tagajärjeks on kas substraadi hävimine või

elustiku hävimine, mõjutab tugevalt ka merelindude toidubaasi, kuna uuringuala kõvad põhjad on

koloniseeritud karpidega, mis on merelindudele oluliseks toiduks.

Tuulepargi

rajamine kõrge

Peamine mõjutegur on mehaaniline häiring ehituse perioodil (süvendus- ja kaadamistööd). Ehituse järgselt

mõjutab tuulepark ala elektromagnetvälja, temperatuuri muutuse, saasteainete ja mehhaanilise häiringu

kaudu. Müra ja vibratsiooni mõju kohta põhjaelustikule on saadud vastakaid arvamusi. Pehmetel setetel

maetakse elektrikaablid selle alla, kõval substraadil asuvad nad katmata kujul merepõhjal. Sette

temperatuur võib uuringute alusel tõusta kuni 6°võrra, mis muudab sette füsiokeemilisi tingimusi.

Tänan tähelepanu eest!