Kronotoobist, tõlkimisest ja tõlgendamisest

Nelijärve 22.-23.01.2010

M.Bahtin. Aja ja kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni. 1937-1938.

Kirjanduses hõlvatud aja- ja ruumisuhete

olemuslikku seost me hakkame nimetama kronotoobiks./.../ Kronotoopi me peame kirjanduse sisulis-vormiliseks kategooriaks./../ Ilukirjanduse kronotoobis toimub ruumi- ja ajatunnuste kokkusulamine mõtestatud ja konkreetseks tervikuks./.../Aja tunnusjooned avalduvad ruumi kaudu, ruum aga leiab mõõtmist ja mõtestamist aja kaudu.

(lk 44)

M.Bahtin. Aja ja kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni. 1937-1938.

A.Einstein: Meile ei ole oluline see eritähendus, mis tal on relatiivsusteoorias, me toome ta kirjandusteadusse peaaegu metafoorina (peaaegu, kuid mitte päris metafoorina); meile on tähtis selles väljenduv aja ja ruumi lahutamatuse idee (aeg kui ruumi neljas mõõde).

(lk 44)

M.Bahtin. Aja ja kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni. 1937-1938.

Me ei puuduta siinkohal kronotoobi probleemi teistes kultuurisfäärides.*

* Nende ridade autor viibis 1925.a. suvel A.A.Uhtomski kronotoopi bioloogias käsitleval loengul; selles puudutati ka esteetikaküsimusi (dominant - vrdl R.Jakobsoniga

M.Bahtin. Aja ja kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni. 1937-1938.

Kronotoobist kui sisulis-vormilisest kategooriast sõltub olulisel määral ka inimkuju kirjanduses; loomuldasa on see kuju alati aegruumiline.

Nagu öeldud, on reaalse ajaloolise kronotoobi hõlvamine kirjanduses kulgenud raskustega ja lünklikult: hõlvati mõned ajaloolistes tingimustes tabatavad kronotoobi tahud, töötati välja mõned reaalse kronotoobi kunstilise peegeldamise vormid.

(lk 45)

M.Bahtin. Aja ja kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni. 1937-1938.

• Idülli, Rabelais´, rüütliromaani, kelmi, narri, rahvaluule kronotoopsus

• kohtumis-, tee, künnise-, läve-, kriisi-, elumurrangu kronotoop

• žanri, kujundi (kujundi kronotoopsuse põhimõtte avas esimesena Lessing “Laokoonis”), keele ja sõna sisevormi kronotoopsus (Cassirer “Sümboolsete vormide filosoofia”)

Suur kronotoop võib sisaldada lugematult väikseid kronotoope.

M.Bahtin. Aja ja kronotoobi vormid romaanis. Ajaloolise poeetika põhijooni. 1937-1938.

Kronotoopidel on

• süžeeline tähendus

• kujutav tähendus (sündmuse kujutamine kronotoobis)

Loomingukronotoop (teose ja elu suhted)

Aegruumiline väljendus = märgiline vorm

Igasugune sisenemine tähenduste sfääri saab toimuda ainult kronotoopide kaudu.

(lk183)

kõrvutused

I.Vernadski noosfäär

I.Kant “Puhta mõistuse kriitika”

metodoloogia1.Kronotoop kui objekt- ja metamõiste (uuritav

ja uurimisvahend)

2.Kronotoop kui tõlgendav mõiste:

• materjalikeskne liigendamine vs

• loogikakeskne liigendamine (tegelikkus, reflekteeritud tegelikkus, kontseptualiseeritud tegelikkus)

3.keel-ruum-aeg

Tõlkemehhanismid kultuuris

Intersemiootiline

Intralingvistiline

Interlingvistiline

TÄHENDUSELOOME

TASANDID

NARRATIIV

SÕNA

ETENDUS

PILT

TOPOGRAAFI-LINE KRONOTOOP HOMOFOONIA

LUGU

SÜNDMUSED

PSÜHHOLOOGI-LINE KRONOTOOP POLÜFOONIA

JUTUSTAMINE

ESITAMINE, LAVASTA-MINE

METAFÜÜSI-LINE KRONOTOOP HETEROFOONIA

VERBAALNE KIRJELDAMINE

PILDILINE KUJUTAMINE

VÕIMALIK KONFLIKT

OMA JA VÕÕRAS

IDEOLOOGILINE KONTSEPTSIOON

ALLTEKSTILISUS,

NEOMÜTOLOGISM JMS

VÕIMALIK MAAILM

INTERTEKSTUAALSUS

Metodoloogiline evolutsioon

• Keel (modelleeriv süsteem)

• Tekst

• Kultuur

• Semiosfäär (ajalugu kui sünkroonia ja diakroonia ühendus)

• Plahvatus vs järjepidevus

Semiosfääriline holism

1.Keeleline (sünkroonia-diakroonia)

2.Tekstiline (osa-tervik)

3.Funktsionaalne (staatika-dünaamika)

Plahvatuslik holism

1.Ajaline (erikeeleline dialoog)

2.Metakeeleline (autokommunikatsioon)

3.Heuristiline ((enese)mudeli loomine)

Enesemudelid kui kultuuri (k.a. teaduse) järelregulatsioon inforeservuaarina toimimiseks:

1.Tegelikkuse kirjeldamiseks mõeldud enesemudelid

2.Tegelikkuse muutmiseks mõeldud enesemudelid

3.Teoreetilised enesemudelid

Communication

Inter-personal

communication

=

Intra-personal

communication

Communication

(lingual aspect)

=

Auto-communication

(metalingual apect)

KULTUURISEMIOOTIKA METODOLOOGIA ONTOLOOGILINE ASPEKT

STAATIKA DÜNAAMIKA

KEEL

KEELE DISKREETSUS KEELE KONTINUAALSUS (RUUMILIS-VISUAALSUS)

TEKST

TEKSTUAALSUS PROTSESSUAALSUS

SEMIOSFÄÄR

NARRATIIVSUS ESITUSLIKKUS

Topographical chronotope: concrete time: concrete space: homophony

Psychological chronotope: subjective time: subjective space: polyphony

Metaphysical chronotope: mythological time: mental (metaphysical) space: heterophony

John Hartley

SEMIOSPHERE MEDIASPHERE PUBLIC SPHERE

Jürgen Mittelstrass

Transdistsiplinaarsus on puhtal kujul sama

haruldane kui distsiplinaarsus.

Transdistsiplinaarsus on oluline seal, kus

valdkond või distsipliinid on minetanud oma

probleemilahenduslikud võimed või on

unustanud oma (distsiplinaarse) ajaloo.

Teaduse mälu

Distsiplinaarne mälu

Distsiplinaarne keskus: uurimisobjekt, terminiväli (ontoloogilised tunnused ja epistemoloogilised piirid)

Transdistsiplinaarne mälu

Distsiplinaarne perifeeria:

valdkonna piirid,

metodoloogiline ja terminoloogiline sidusus, teadmusintegratsioon