KÜLALEHT NR.1

Märts 2007

Kallis lugeja! Sinu käes on Saarekülade seltsi külalehe proovinumber. Vanasti sai kõik uudised kätte poesabas seistes. Nüüd on ka uudiseid liikvel, aga pole kohta, kus neid kuulata - rääkida. Sellepärast otsustasime üht-teist paberile panna. Sinu otsustada jääb, kas sellist külalehte on vaja või ei. Kui arvad, et leht võiks ka tulevikus ilmuda, tuleb talle nimi panna ja mõelda, millest võiks selles üldse kirjutada. Oma arvamust saad avaldada vahelehel olevas küsimustikus!

Eelmisel aastal külade kokkutulekul selgus, et meil on väga tore ja üksmeelne kogukond, mis võiks edaspidigi tegutseda. Selleks aga, et meie tegemised oleksid elujõulised, asutasime 18.novembril 2006 mittetulundusühingu (MTÜ) Saarekülade Selts, mis 14.detsembril 2006 kanti täieõigusliku juriidilise isikuna mittetulundus-ühingute ja sihtasutuste registrisse. Saarekülade Seltsi asutajaliikmeteks on Eha Ennemuist, Enn Ennemuist, Kalev Koel, Vello Rand, Raivo Reinart, Ruth Riis, Tiiu Riis, Toomas Riis. Jaanuaris ühinesid meiega Tiia Koel ja Kadri Hautamäki. (Kes veel ei tea, siis Kadri neiupõlvenimi on Rahe ja ta on Saaremetsa küla uusim püsielanik, kodutaluks Kotka). Veebruaris astus seltsi Maire Lodi. Esimese asjana tegime Laimjala Vallavalitsusele ettepaneku munitsipaliseerida Luhina säärel asuv riigi reservmaa ja muuta see üldkasutatavaks ujumis- ja puhkekohaks. On tekkinud olukord, kus külarahval puudub võimalus käia ujumas, ilma, et viibiks kellegi eravalduses. 16.02.2007 võttiski vallavalitsus vastu otsuse Saareküla küla Luhina-ranna maaüksuse taotlemiseks munitsipaal-omandisse. Teiseks suureks mureks seltsile on oma kodu, kus terve külarahvas võiks koos käia. Kuna see on

üks raskemaid ülesandeid, anname täpsemalt teada, kui oleme midagi käega-katsutavat leidnud. Veel oleme eesmärgiks võtnud koguda kohalikku ajaloomaterjali. Väga teretulnud on kõiksugu vanad fotod (teeme koopiad ja anname originaalid tagasi) ja jutud meie esi-vanematest, kohalikest elanikest. Tegelikult on paras aeg meil kõigil oma mälestusi talletama hakata, sest märkamatult saab kõigest ajalugu. Suur aitäh Linda Keskülale, kes oma mõtteid kirja pani ja on lahkesti nõus neid meiega jagama! Linda mälestustest saate osa lehe siseküljel. Ja muidugi on oluline hoida meie kaunist ja rikkumata loodust. Meie ilusasse loodusesse on aga raske tulla ja meil endil siit välja sõita, kuna kruusatee on sageli väga kehvas seisus, lisaks meeletu tolm. Püüame ka selle probleemi kiirele lahendamisele kaasa aidata. Eesti Vabariigis ei juhtu midagi üleöö (väljaarvatud talve saabumine), seepärast varume kannatust ja ajame omi asju pisi-tasa. Kui Sinagi soovid aktiivselt seltsi tegemistes kaasa lüüa, võta meiega ühendust!

Maa tuleb täita lastega Suured ja väikesed

ja täita lastelastega… (H. Runnel) juubilarid Marissa Kaarin Kaasik 10. juuli 2006 4. jaanuar Anu Riis 65a ema: Maria Arnus isa: Kristjan Kaasik vanaema: Maret Mägi 6. veebruar Eeva Kütt 15a 8. veebruar Mairi Saarkoppel 20a Krete Vahter 1. september 2006 8. veebruar Henry Noah Mägi 5a ema: Seila Vahter isa: Leevi Vahter 9. veebruar Veera Riis 75a Pille-Riin Reinart 20. detsember 2006 30. märts Elve Saarkoppel 60a ema: Reele Reinart isa: Rait Reinart vanaemad: Sirje Kull ja Ebe Sepp vanaisad: Kalju Kull ja Raivo Reinart

XI Riigikogu valimistulemustest Laimjala vallas

(http://www.vvk.ee/r07/tulemus/3030000.html) Riigikogu valimistel käis hääletamas 391 Laimjala valla hääleõiguslikku kodanikku, mis moodustab valijate üldarvust 59,7%. Valimisaktiivsuselt oli Laimjala vald Saare maakonnas kolmandal kohal, suurem osavõtuprotsent oli vaid Orissaares (62,5%) ja Torgus (60,0%). Suurim häältekoguja oli Kajar Lember Rahvaliidust – 149 häält, järgnesid Jaanus Tamkivi Reformi-erakonnast (42 häält), Ain Seppik Keskerakonnast (30 häält), Tarmo Kõuts Isamaa ja Res Publica Liidust (27 häält), Rainer Helde Keskerakonnast (20 häält) ja Imre Sooäär Reformierakonnast (20 häält). Üldse anti hääli 38 kandidaadile.

Ülekaalukalt võitis Laimjala vallas valimised Eestimaa Rahvaliit – 163 häält e. 42% kogu häältest, järgnes Reformierakond – 76 häält e. 24%, Keskerakond – 63 häält e. 20%, IRL – 42 häält, SDE – 19 häält, Eesti-maa Rohelised – 17 häält, EKD – 9 häält, Eesti Iseseisvuspartei – 1 hääl, Vene Erakond Eestis – 1 hääl.

Tulemas on külavanema valimised.

Kuna küladesse on jäänud vähe elanikke, valitakse mitme küla peale üks külavanem. Valla teabepäeval 28.veebruaril otsustati, et Saaremetsa ja Saareküla saavad kahepeale ühe külavanema. Ootame vahelehel teie kirjalikke ettepanekuid, kes võiks olla meie piirkonna külavanem. Kui peres on mitu inimest erinevate ettepanekutega, võib ühele paberile kirjutada mitu nime. Väljaandja: MTÜ Saarekülade Selts Saaremetsa küla 4-8 KÜLALEHT Trükiarv 60 Laimjala vald Saare maakond Toimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis e-post: koplike@hot.ee

Mälestuskilde tööaastatest Saarekülas Linda Kesküla (Reemann)

Algus Oli 1949.a südasuvi. Olin koos oma saatuse-kaaslase Valve Schwedega teel oma esimesse töö-kohta kasvatajatena Saare Lastekodusse. Kuivastus ootas meid lastekodu vana veomasin. Seljataha oli jäänud ööreis Tallinn–Virtsu raudteel. Reisiks olid kohandatud loomavagunid. Põiki lauad olid pandud pinkideks ja külgedel laiad lükatuksed. Tagasi-hoidlik pagas mahtus ilusti kätte ära. Sõitmisel möödusid kadakased teeperved ja kivirohked ranna-lagedad. Püüdsin kujutluses näha oma esimest töö-kohta, tema eripära. Kõrgeid ootusi ma ei loonud. Olin olnud praktikal suures maa-lastekodus Riisiperes. Sel ajal oli seal üle 200 lapse. Esimesed rõõmud ja mured töös olid juba kogetud. Kohtumine tundmatuga Kohale Saare Lastekodusse jõudsime kesk-päeval. Pilt oli tagasihoidlik, pisut tolmune ja palav. Üle Saunalahe roolatvade sillerdas meri. Direktori, Sergei Taimla, leidsime aiast. Paistis olema asjalik töömees, tõsine realist. Meile näidati kätte meie elukoht vanas mõisamajas. Selleks oli tuba kolmele, igaühele voodi põhukotiga, ümmargune laud, mõned taburetid ja pisut logisev uks. Läbi pidime käima kunagisest köögist, kus pesupesijad triikisid sütemasinatega laste riideid. Laste jaoks olid sellel ajal rahuldatud esmased vajadused: toit, riided ja liht-sad eluruumid. Meie jaoks olid kaks kooliealiste laste rühma. Kiiresti valis mu kaaslane noorema kooliealiste rühma. Minul valikut ei olnud, tuli tööle hakata vanemate kooliealiste lastega (V,VI,VII klass).

Edasine töökorraldus oli kaunis tundmatu. Töö pidi õpetama ja õpetaski. Lapsed olid kasvult, teadmis-telt ja õppimisvalmiduselt üsna erinevad. Oli sõja- ja okupatsioonitingimuste vaeslapsi, kodu kaotanud noorukeid ja nn tänavalapsi. Oli üldlevinud üks-kõiksus õppimise suhtes. Personal Lastekodu ja kooli juhtis üks direktor, Sergei Taimla. Maksis poliitilise usalduse joon. Iga elu-valdkond tuli siduda poliitilise usaldatusega. Õnn, kes suutis ja julges jääda erapooletuks. Mitmed inimesed töötasid nii lastekodus kui koolis. Laste-kodus oli 4-5 kasvatajat (Schwede, Põldur, Lipik, Pärn, Reemann). Asendajatena andsid puhkusi Muhu Keskkooli õpilased. Õppealajuhataja oli Olga Umal, med-õde Marta Rohila, pioneerijuht Hilja Taimla, kokad Liisi Kask ja Paula Pihelpuu. Koristajaid lastekodus oli üks – Sohvi Naulainen. Öövalvena töötas Ida Kask. Lastekodus oli ette nähtud üks vaba päev nädalas. Seegi möödus tihti töö tähe all. Oli tarvis korrastada laste varustust, ruume või teha individu-aalset tööd mõne lapsega.

Saare Lastekodu töötajad 1955.a. (vasakult):

esimene rida: Valli Kuivjõgi, Hilda Tammel, Helve Bormann, Maie Liiv, Linda Reemann, Valve Schwede, Saima Põldman; teine rida: Liisi Kask, Paula Pihelpuu, Felix Mägi, Vladimir Kütt, Endel Mangu, Aili Särel, Linda Reinart; kolmas rida: Sohvi Naulainen, Marta Põldur, Klaudia Ennemuist, Sinaida Laid.

Milvi RaaperMilvi RaaperMilvi RaaperMilvi Raaper 24242424.08.19.08.19.08.19.08.1940404040 –––– 24.12.2006 24.12.2006 24.12.2006 24.12.2006 Milvi tuli Saarekülla 1980.a. ja siin sai temast Jõe Minni. Milvi oli inimene, kes organiseeris, toimetas, abistas, kelle jutt ja naer kaikus üle küla, kes jõudis igale peole ja haaras alati sõbrad kaasa. Ta oli tubli ema, vanaema, naabrinaine, sõbranna. Jõululaupäeval 2006 jäi Milvi kaotajaks võitluses vähiga. Meile jäid mälestused, igaühele omad …

VAHELEHT

VASTAJA NIMI …………………………………………………….

• Kas taolist külalehte on vaja? ..................................................................................... Kui vastasid jah, siis … • … mis võiks olla lehe nimi?…………………………………………………………. • … millest tahaksid lehes lugeda? …………………………………………………… ……………………………………………………………………………………….. ……………………………………………………………………………………….. ………………………………………………………………………………………..

• Kes on Sinu/teie külavanema kandidaat/kandidaadid? …………………………….. ……………………………………………………………………………………….. • Saarekülla on ehitatud uus saun. Mõista-mõista, kuhu?

………………………….. …………………………..

• Küsimused ja ettepanekud ………………………………………………………………………………………. ………………………………………………………………………………………. ………………………………………………………………………………………. ………………………………………………………………………………………. Palun anna täidetud vaheleht hiljemalt 30. märtsiks bussijuht Tiidu või mõne Saarekülade Seltsi liikme kätte.