KLALEHT NR.29Mrts 2012

Klalehel on juubel! Esimene number ilmus mrtsis viis aastat tagasi. Siis ei teadnud keegi, kas, kui tihti ja kui kaua leht ilmub. Vaatamata elu vingerpussidele oleme psima jnud. Viie aasta jooksul on lehe ilmumine kahel korral jrgmisesse kuusse edasi lkkunud, seega oleme he numbri vrra ajast maas. Tasa tegema me seda ei hakkagi, liigume rahulikult omas rtmis edasi. Pidage meiega sammu! Teeme ra! talgupev toimub laupeval, 5. mail. Laimjala vallas otsustati sel aastal panna phirhk teerse vsa likvideerimisele. Saareklas on kavas korda teha Leede metsa loodusrada ja kui rahvast jagub, vaatame le ka klateede red. Tpsem info aprillis. Loodusrajast lugege lhemalt Klalehe tagumiselt kljelt.

Suured ja vikesed juubilarid31. jaanuar 11. veebruar 24. mrts 07. aprill 09. aprill 15. aprill Kristel Kula Teele Koel Andi Tuulik Andres Kollo Anu Saagim Tiit Lodi 25 20 40 50 50 45

KLA KLAEi tea, kas klarahvas austab vi kardab klavanemat? Kui klavanem autoga teel vastu tuleb, tmbab klarahvas kahte lehte teeserva, kuni kraavini vlja. Nii vajus Vrkli Eldur oma autoga 18. veebruari htul lumme upakile ja vajas pstva traktori abi. Sellel lool on ka vike moraal: kodust vljudes tuleb alati mobiil kaasa vtta! Mine tea, millal on vaja abi kutsuda, tulgu see siis Lihulast vi Saare misast. Ksimusele on veel ks vastusevariant: klarahvas kardab klavanema poolt juhitavat autot, sest iial ei vi teada, millal see ette keerab 18. mrtsi htul esinesid Tornime kultuurimajas Iiri tantsijad, lauljad ja pillimehed. Alustada tuleb jlle Lilleme Least, kelle poja Jri vimees on iirlane Leo-Fergal ONeill. Tnu Leole judsidki iirlased just Tornimele. Kontsert oli maru, Leo tantsis oma 3-aastase ttrega hoogsalt lava krval, rahvas plaksutas ja ppis lpuks he tantsu selgeks, aga nagu kombeks saanud, ei ole fotod lehe trkkimineku ajaks meieni judnud.

Kesk ilusat sgisest pikesekulda viis ra sind tee, kust tagasi ei tulda.

Klarahvas avaldab kaastunnet Anete ja Tnis Heinlaidile poja ja venna surma puhul. Olev Heinlaid 28.02.1951 01.02.2012Vljaandja: MT Saareklade Selts Trkiarv: 70 Toimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis Saaremetsa kla 4-8 Laimjala vald Saaremaa e-post: koplike@hot.ee http://kuutoukajad.blogspot.com

KLALEHT

EHA VALGUSNd siis olen ka mina streikinud, terve peva. Palju aastaid tagasi streikisime me koolis he tunni, aga see kll streigi moodi vlja ei paistnud: lapsed istusid klassides, petajad petajate toas. See ei kigutanud kedagi peale petajate endi, sest paratamatult vastutasid nad ka selle tunni ajal laste elu ja tervise eest. Seekord oli teisiti, meie lasteaed streikis terve peva ja see tekitas segadust. Kahjuks kll vales suunas kannatasid need, kes polnud tekkinud olukorras sdi. Seeprast paljud kahtlesidki. Elame ju piirkonnas, kus enamus saab meist vhem palka. Julgust andis juurde teiste toetus: transpordi- ja meditsiinittajad jt. Jrelikult on midagi siin Eesti riigis tsiselt mda. Ja valitsus panustab sellele, et petajad on nii kohusetundlikud, et ei jta lapsi ega lapsevanemaid htta. Jaa, meie nukaaegsed pedagoogid, oleme harjunud titma ksku, olgu ta kui loll tahes. Uus plvkond aga on teistsugune ja nemad ennast narrida ei lase. Teisisnu noori petajaid enam kooli ei tule. Tnapeval palgasummast ei rgita. Vib-olla selleprast, et vahed on liiga suured? Hbeneb see, kes saab rateenimatult vhe ja vaikib see, kes saab palju. Ma ei saa aru, kuidas mned inimesed teevad teistest nii palju rohkem td. Kui tavainimene ttab pevas kaheksa tundi, siis maksimaalselt on vimalik ttada kolm korda kauem. On ju ka puhkepevad, aga andkem tele au pris ilma magamata ei suuda keegi lpmatuseni olla. Vib ju elda, et mnel ttajal on suurem vastutus kui teisel. Kui palju suurem? Kaduma lheb 10 miljonit, sdlast ega raha ei leita ja see, kes peaks vastutama, ainult naeratab ja ronib karjriredelil aina krgemale?!?!?! Mina oma palka ei hbene. Siiani olin vga rahul, et meid on hoitud. Hiljuti aga kuulsin, et mandril saavad sama suurt palka petaja-abid ja nemad ei ole sellega rahul Muidugi viks olla rohkem, kes siis rahast ra tleb! Kreeklased ei taha loobuda oma 13. ja 14. palgast, kas meie peame neile seda maksma? Meie, kes me pole kunagi 14. palka saanud ja 13.-st oleme ammu ilma jnud? Tegelikult oli 13. palk (ehk julupreemia) vajalik selleks, et kinni lappida aasta jooksul tekkinud augukesed. Nd seda vimalust pole ning augud aina suurenevad ja suurenevad. Selleprast luban ma endale pea-aegu igal ndalal he Bingopileti, viduvimalus on igatahes suurem kui pensionisambaga. Kuidas siis ikka palka tsta, kui raha pole? Minu isiklik arvamus on, et riigikogulaste palk peaks olema seotud miinimumpalgaga, siis saaks sellest kasu kogu riigi rahvas. Kuni seda ei tehta, on ainult neil igus palgatusule. Eestlane on harjunud kannatama. Kui aga hed hoiavad iga senti ja vaatavad, kuidas teised laristavad Pole hullu, streik on mdas, virisemised on selleks korraks virisetud ja elu kulgeb jlle oma rada loodetavasti paremuse poole.

Klalehe 26. numbris oli juttu mttest kirjutada Saareklade ajaloost raamat. Peale mihklipeva pidi meenutuste ralli lahti minema. Varsti on uus mihklipev On lim aeg panna kirja oma kodu lugu. Mitte ainult raamatu, vaid ldise ajaloo tarbeks. Siinkohal mned abistavad ksimused: 1. Kuidas sai talu endale nime? 2. Millal on talukoht rajatud, mis aastatel majad ehitatud? Kes ehitas? 3. Kes on talus elanud? (ks suguvsa vi on omanikud vahetunud) 4. Thtsaid hetki ning huvitavaid lugusid talu ja selle elanikega seoses. 5. Fotosid ja dokumente talust, selle elanikest. NB! Anna meile teada, kui vajad abi ksimustele vastamisel vi kla vanemate inimestega henduse vtmisel!

Snumeid Saarte TerviseradadeltAda Traumannil on Saareklade inimestele uudiseid. Jaanipevaks on plaan valmis saada Leede metsas asuv STR loodusrada. Selleks palub ta maaomanikelt luba kahes asjas: 1. et nad laseksid klalisi liikuda le oma maa mda thistatud rada. 2. et nad lubaksid panna rajale 15 vikest viita. Viidad - A4 suurusega infolehed, kus on kirjeldatud Leede metsast botaanilise uuringu kigus leitud taimi ja pinnast, tuleksid umbes 1,2 m krguste tammepuust postide otsa. Vib-olla pannakse mned viksed viidad lisaks, et teavitada rajal kasvavast haruldasest taimest. Muidugi ei tule need otse taime krvale, vaid territooriumile, kus seda leitud on. Tsine loodusuurija leiab selle ja oskab ka hinnata. Paljud olulised asjad tulevad Traumannide endi maale, nagu parkla Hansu maja juurde tee rde ja lkkeplats vanasse liivakarjri. Lisaks tuleb 3 tahvlit suuruses 1,5 x 2 m: 1. parklasse, 2. liivakarjri ja 3. Kopli ja Otsa maja juurde. Valmimisjrgus on 4000 tk paberkandjal loodusraja infovoldikut. SA Saaremaa turismi infokataloogis ilmus juba ka kaheksas keeles reklaam, mis on kttesaadav turismiinfopunktides. . Leede metsa botaanilise uuringu viisid 1,5 aasta jooksul lbi Tartu likooli ppejud Elle Roosaluste ja meie oma Keskkonnaametist Tiina Orav. Siin on vike osa uuringu tulemustest: Loodusraja lhimbrusest leiti kokku 216 soontaimeliiki. Vttes arvesse, et kogu Eesti taimestikus on 1441 prismaist liiki, siis sellel loodusrajal vib leida ca 15 % kigist neist liikidest. Kui Eesti taimestikus tervikuna on arvukaimad korvielised, siis Leede metsa loodusrajal on enim krrelisi. See viitab ilmselt siinsele suurele niidukoosluste osathtsusele. Rmustav on 7 kpalise liigi leidumine (vttes Eesti kpaliste liikide ldarvuks 36, Karvane kannike siis on loodusrajal nende esindatus peaaegu 20 %). . Liikide jaotumine Eestis esinemissageduse jrgi: Jrk. nr. Sagedusaste Liikide arv 1. Tavaline 136 2. Paiguti 46 3. Sage 20 4. Hajusalt 8 5. 6. Harva 1 Haruldane 1 Vahelmine lokannus Seega on loodusraja liigid enamasti Eestis tihti ettetulevad taimed ning vga haruldased liigid puuduvad ldse. Harva esinev liik on karvane kannike ja haruldane vahelmine lokannus. Kaitsealuseid liike on loodusrajal kokku 10. Puuduvad 1. kategooria kaitstavad liigid, kuid 2. kategooria liike on 3 ja 3. kategooria liike 7. Loodusrajal on 16 looduskaitse seisukohast thelepanu vrivat liiki: kirptarn, vahelmine lokannus, kaunis kuldking, laialehine neiuvaip, harilik koraamat, laialehine kareputk, suur kopll, trvalill, metsunapuu, harjakas hrghein, harilik porss, krbesis, kahelehine kokeel, rohekas kokeel, lood-ristirohi ja karvane kannike.

KirjadAutor Aleksei RandAlgus Klalehes nr 27

Minu esimene petaja Aleksander EnnemuistEhtsa saarlasena oli Aleksander Ennemuist oma parimad aastad teeninud laevadel. Ta oli oma nne otsides ja pdes korduvalt lbi kinud peaaegu kik suurte ja vikeste merede rsed sadamad nende juurde kuuluvate linnade ja linnades leiduvate kultuuritemplite, aga ka urgaste ja mlgastega. Oli ninud nii omi kui vraid paiku, peamiselt kll vraid, sest vrad maad ja kauged rannad olid ahvatlevamad Lahtise peaga poisina oli ta isegi inglise ja saksa keele sedavrd ra ppinud, et tuli toime neis keeltes lugemisega. Viiekmneaastase lbini kpse mehena prdus ta tagasi kodusaarele ja ehitas Saarekla remaile Kollikadarikku Matsimele teiste vabadikuosmikute merepoolse rea otsale vikese, omaprase, teistest siinsetest sootuks erineva majakarbi. Nagu ehteasjakese sellele viieteistkmnest suitsust koosnevale vabadikkude klale. Ta maja oli teline segastiil Norra kaluri ja Soome tarpari nukumaju meenutavatest elamutest. Viimased kmme aastat enne koju prdumist oli Aleksander ttanud laevapuusepana, nn tsimmermannina. Ta oli seetttu suurte vilumustega meistrimees, kes tegi puusepatid plotnikust peente nikerdustega mblitkini, vokist suure seinakella kulunud ksiku puurattani. Et ainult selle ametiga siin kehvikute klas leib siiski sna kesiseks kippus jma, siis ta tegi veel plekissepa, lukussepa, kellasepa jm oskustid, kuid leiva ja selle krvase hoidis laual siiski peamiselt kolme vakamaa (ks ha) suuruse pllulapi harimise ja kalapgiga. Kauged rannad ja vrad linnad olid ta tiibu sedavrd kndistanud, et rnnuteed teda kodumailt enam vlja meelitada ei suutnud. Kui Saarekla esimene ametlik koolmeister Mihail Kng prast 44. taastat vanadusest tingituna koolmeistriameti maha pani, siis Aleksander Jaani p. Ennemuist vttis endale veel he, nd juba vaimseid vimeid nudva koolmeistri ameti. Kllap enne laevadele minekut oli ta lugemise ja kirjutamise selgeks ppinud sellesama oma eelkija M. Kngi juures, kes teopoisina misauelt leitud tundmatu eestikeelse raamatu ksikutelt rebitud lehtedelt tiesti omal kel lugemise, aastaid hiljem ka kirjutamise, selgeks oli ppinud. Aastaarv oli siis 1891. Nelikmmend neli aastat oli meie kool ttanud ilma koolimajata, lapsed olid kogunenud igal koolipeval eri talus uenumbri jrjekorras. A. Ennemuist mugandas enda ja pilaste olukorda suuresti: ta muutis oma elamu suurema ruumi (peale esiku kaks ruumi selles ldse oligi), kk-ttoa klassiruumiks ja rndkool muutus seega paikseks. Sellel tillukesel 5 x 4 x 2 m koolitoal, mis endistviisi ji ikkagi ka koolmeistri kk-ttoaks ja puumaterjali kuivatiks-hoidlaks, oli siiski sna mitu paremust endisega vrreldes: ta polnud enam suitsutare, tal oli laudprand ja krohvitud seinad, tal oli neli kuueruudulist 75 x 60 cm akent, hel neist huvahetuseks isegi ks lahtikiv ruut. Koolimbliks oli ks pikk pulmarenni meenutav, kuid pealt kahele poole kaldus laud ja selle res mlemal pool lauapikkused treitud pulkjalgadega lahtised pingid. Ttades istusid pilased (neid oli tavaliselt kahekmne piires) mlemal pool lauda. Klassitahvlit ega mingisugust muud ppevahendit selles koolimajas veel ei olnud Raha vhesuse ja paberi kalliduse tttu oli igal pilasel peamiseks kirjutamisvahendiks raamidega kivitahvel, millele kirjutati samast materjalist valmistatud krihvliga 10 cm pikkuse kivist pulgakesega. See kiviga kivile kirjutatud valge kiri oli npuga, kega vi lapiga kergesti kustutatav ja samale pinnale vis teha jlle uue lesande vi muu t. Tahvlid olid suuruselt ja ttluselt mitmesugused: oli 1, 2 ja 3 joonestikuga, oli ruudulisi ja pris lagedaid. Sellest olenes ka nende hind, mis kikus 50 kopikast he rublani. Ebamugavaks tegi asja see, et kukkudes vi muidu prudes tahvel purunes kergesti. Ka krihvlid murdusid ja purunesid kergesti, kuid neid sai hanesulest tupega pikendades siiski veel kasutada, tahvlikilde aga mitte ja siis oli kahju suur pikuks oli algajaile Kukeaabits, edasijudnuile C. R. Jakobsoni Kooli lugemisraamat I ja R. Kallase Rehkenduse raamat. Piiblilood ja Palveraamat pidid igal hel olema, kuna eelpoolsed pikud visid mjuvatel phjustel puududa.

Koolikursuse normaalne pikkus oli kolm talve, s.o I, II ja III kl. petamine ppimine toimus lihtsustatud meetodil, koolmeister nitas pilasele lesande ktte: Siit kuni siia pid homseks. Samal ajal, kui pilased pika koolilaua res les antud kirjatarkuse keerdkike oma nu ja juga vi siis oskuslikuma kaaspilase abiga pdsid lahendada, ttas koolmeister koolitoa phjapoolse seina res asuval tpingil, mis ruumi kokkuhoiu eesmrgil oli hvel- ja treipingist kombineeritud mehhaaniline seadeldis. Selle seadeldisega sai treida, puurida, lihvida, kiata ja saagida. Masinavrgi pani liikuma inimjala juga stkudes keerlema viidav suur ja raske hooratas, mis nudis mehejudu ja pikapeale vsitas igahe. Seeprast juhtus tihtilugu, et kui kistrik, kirju sga kasepakk, saare-, tamme-, vahtra- vi jalakatkk liiga visa oli laabuma ning madala rinnaga alati khiva koolmeistri sremari vsis vi koguni krampi kiskus, siis lubati suuremaid poisse jujaama juhtimine aurutstmiseks le vtta Ei olnud suuremat lbu ega levamat nne, kui vis koolmeistri masina kargama panna, nii kiirelt kima kohe, et vingub ja vilistab, et koolilaualgi tahvlid-krihvlid tirisevad ja hplevad, nnda, et koolmeistri suur tishabe, juuksed ja villane kampsun oleks ksainus suur vubisev lennult langenud laastulasu, nagu ohakane herneparmas kohe Nii saime veel hveldada, saagida, raspeldada, viilida ja puurida, olenevalt sellest, missugune t koolmeistril just juhtus ksil olema See kik toimus soojas, peaaegu perekondliku suhtlemise hkkonnas, kus pehme leebusega lahenesid nii triistade purunemisjuhtumid kui muudki eksimused. Kuigi raamatutarkusest ja kirjaoskusest ji vahest mndagi vajaka, siis siit kaasa antud tarmastus, algeliste tvtete rohkus, eriti aga hoolikus ja harjumus iga pisiasjagi tpses titmises tasusid selle puudujgi prastises elus mitmekordse kuhjaga. See vana, rohketes eluraskustes kpsenud, kuldsete ktega meistrimees suhtus ise igasse triista, igasse valmivasse esemesse nagu tunnetega elusolendisse ja istutas sama ka meisse, nii et meiegi hakkasime tundma iga hoolimatu lohakuse lbi pardunud t vi rikutud triista vastu otse fsilist, stundest tekkivat piina Kuigi selles algelises koolis ppevahendeid tnapeva miste kohaselt polnud, oli siin midagi muud hinnatavat ja vrtuslikku. Meie koolmeister oli laevadel ttades endale soetanud suure kollektsiooni puusepa ja lukussepa triistu ning viksemaid mehhanisme, mis olid sobitatud kolme

suurde, spetsiaalselt selleks valmistatud laekasse. Juba nende laegaste vlimus - lakitud punase puu vineerkate, jmedast laevatrossist ehistupsude ja slmedega pehmed krudisevad kandeaasad otste kljes, kiskus pilastel imestusest silmad suureks Olime harjunud, et kodus oli isal ks kirves, ks saag, vasar, tangid, hvel, oherdivnt, paar puuri ja peitel. Siin, nendes kastides, oli kiki esemeid igas rhmas mitukmmend eri suuruse, kuju ja otstarbe poolest. Iga ese vi riistade rhm asetses just tema kujule ja mdetele vastavas polsterdatud, piinlikult puhtas panipaigas. Palju oli ka niisuguseid riistu, mida me ldse ei tundnud. Kik nad helkisid ja srasid puhtusest, kigil olid kaunid tundmatust kvast puust tumepruunid vi helekollased pead, varred ja pidemed, kik hsti hoitud, hattudeta, kriimudeta ja kloppimisarmideta. Kui vsinud, laastune meister ja ta tarmukad vsimatud noored abilised eseme valmides hinge tmbamiseks peatusid, et uue alustamiseks judu koguda, siis libistasid mne noore abilise npud nagu kogemata riistalaeka kaane irvakile. Meister mistis snadetagi, et tasuks abi eest tuleb nd jlle alustada seda vana, kuid ikka huvitavat juttu sellest, missuguselt maalt, missugusest sadamast, mis otstarbeks oli see vi teine triist ostetud Siis libistasid ka need noorusest nrgad, kes seni pikal koolilaual olid krihvli ja tahvliga pusinud, end kratult koolmeistri tpingi ja riistakasti lhedale, et pris lhedalt nha ja, kui vhegi vimalik, siis oma kega ka katsuda seda eset, millest koolmeister rkis ja seletas See polnud klm, kuivi tarkusi pilduv koolmeister, kes ammuli sui ja harkis silmi tihedas ringis enda mber seisjaile lahke vanaisana lihuvitavaid jutte rkis, nd oli see vana merimees meie teline petaja Just sellistel hetkedel kujundas ja vormis ta meie noori vahapehmeid hingi, andes meile eluks siiski kaaluka koguse vrtuslikke teadmisi elu-olust laias maailmas ja sealse rahvaelu heledatest, aga ka snagi tumedatest klgedest. petas meid ngema ulatuslikumalt ja sgavuti, petas meid mistma t limat hinda trmu. Ta polnud ju ei pedagoog ega pshholoog, mistttu annused visid olla ebaratsionaalsed meie uudismaisele pinnale, ometi idanes sellest klvist siiski kllaldane protsent, mis juurdus ja vrsus ning psib tnaseni (Jrgneb)