KUIDAS ELADA NII, ET ME EI JÕUAKS ORTOPEEDI

OPERATSIOONILAUALETERVISE INNOVATSIOONIKONVERENTS 12.10.18

MIHKEL MARDNA

• TERVIS ON NAGU RAHA, KELLELE ON SEDA ANTUD, VÕIB HOOLETULT KÄITUDES

KIIRESTI KÕIK KAOTADA, SAMAS ARUKAS JA PLANEERIV KASUTAJA SAAB KA

VÄHESEGA EDUKALT HAKKAMA.

MIKS SATUTAKSE ORTOPEEDI VASTUVÕTULEJA OPERATSIOONILAUALE ?

ÜLEKOORMUSVIGASTUSED

• on põhjustatud ühe või mitme tugiaparaadi piirkonna korduvast mikrotraumast

• eristatakse sisemisi ja väliseid tekkefaktoreid

• ÜLEKOORMUSVIGASTUSI ESINEB SAGEDAMINI:1. TIPPSPORTLASED VANUSE 20-29av 2. HARRASTUSSPORTLASED 30-49 av

• ENAM HAARATUD TUGIAPARAADI PIIRKONNAD :1. LIHASED JA FASTSIAD 27%2. LIHAS-KÕÕLUS ÜHENDUSKOHAD 22%3. LIIGESPINNAD 17%

VÄLISED FAKTORID:Krooniline mikrotrauma,jalanõud, pinnas, millel treenitakse &profiil, intensiivsus, ilmastiku olud,spordiriietus jne.

SISEMISED FAKTORID :• geneetika• anatoomilised iseärasused

VÕISTLUSSPORDIGA KAASNEB MÄRKIMISVÄÄRSELTSUUREM FÜÜSILISE KORMUSE MAHT, KUI TERVISESÄILITAMISEKS VAJALIK.

VÕISTLUSSPORDIGA SUURENEB ENAMASTI ÜLEKOORMUSVIGASTUSTE JA TRAUMADE RISK MÄRKIMISVÄÄRSELT

OLUKORRAD, MIS EI SÕLTU MEIST

IDIOPAATILINE SKOLIOOS

KAASASÜNDINUDLIHASLUUKONNADEFORMSUSED

MOONDAV LIIGESEPÕLETIK, E. ARTROOS

Berliini maraton 2018 - Eliud Kipchoge – 2.01.39

‘Economy of effort. Never stand up when you can sit down, and never sit down when you can lie

down’

FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA ELUIGA ?

KAS FÜÜSILINE AKTIIVSUS ON VAJALIK ?

NÄRVISÜSTEEM : PARANEB KOGNITIIVNE FUNKTSIOON,PLANEERIMIS- JA TÄHELEPANUVÕIME

IMMUUNSÜSTEEM :MÕÕDUKAS KOORMUS TUGEVDAB IMMUUNSÜSTEEMI

TUGIAPARAAT:PARANEB LIHASTOONUS JA TASAKAALUTUNDLIKKUSAKTIVISEERUB LUU AINEVAHETUSVÄHENEB RISK KUKKUMISELE JA LUUMURDUDE TEKKELE

GENEETIKA:MÕJUTATAKSE TEATUD GEENIDE AKTIVEERUMIST

ENDOKRIINSÜSTEEM:VÄHENEB RISK HAIGESTUMAKS 2-TÜÜPI DIABEETI

VÄHKKASVAJAD:VÄHENEB RISK HAIGESTUMAKS RINNA- JA/VÕI SOOLEVÄHKI

STRESS,

KOORMUS

TAASTUMINE,

PUHKUS

KOORMUSE JA PUHKUSE TASAKAALU EIRAMINE

ON PEAMISEKS VEAKS, MIKS TEKIVAD SPORTIMISEL

ÜLEKOORMUSVIGASTUDED JA ÄGEDAD TRAUMAD.

UNUSTATAKSE, ET KEHA TÖÖTAB ÜHE TERVIKUNA

•TULEB ÕIGESTI HINNATA OMA FUNKTSIONAALSET JA

FÜÜSILIST SEISUNDIT

(kroonilised haigused, tugiaparaadi biomehhaanilised

iseärasused, lihas jõudluse ja- elastsusega seotud

probleemid, varasemad vigastused)KUI TE OLETE PLAANINUD HAKATA TEGELEMA TÕSISEMALT

SPORDIGA ( JOOKSUGA ), PIDAGE EELNEVALT NÕU OMA ARSTIGA,

KAS KA TEMA ON TEIE TERVISLIKUST SEISUNDIST SAMA

OPTIMISTLIKULT MEELESTATUD, KUI TEIE ISE. ( Lasse Viren )

*KASUTADA ENDA JAOKS SOBIVAT

TREENINGMETOODIKAT JA SPORDIVARUSTUST

(iga spordialaga tegelemisel on õige tehnika üheks

olulisimaks eelduseks, et vältida vigastusi; n

jooksujalanõusid peaks vahetama iga 500km järel)

*VALIDA SOBIV SPORDIALA JA KOORMUS

(vältida treeningkoormuse kuhjumist nädalalõppudele-

“weekend warrior”; tuleb silmas pidada, et vananedes ei

pruugi me olla võimelised sportima samal tasemel,

kui aastaid tagasi)

*KOORMUST TULEB TÕSTA JÄRK-JÄRGULT

(mitte rohkem kui 10% nädalas)

*TREENIDA TULEB MITMEKÜLGSELT

(aeroobse- ja jõutreeningu, venitus-ja kehatüve

stabiliseerivad harjutused ning tasakaalu treeningute

kombineerimine aitavad ennetada ja vältida vigastusi

sportimisel)

• KA SPORDI VAATAMINE EHK NN TUGITOOLISPORT,

OMAB POTENTSIAALI MEIE FUNKTSIONAALSE

VÕIMEKUSE PARANDAMISEL

SELLE EEST VASTUTAVAD ON “PEEGELNEURONID”,

MIS AKTIVEERITAKSE NII TUGIAPARAADI

MOTOORIKA KÄIVITAMISEL , KUI KA TEISTE ISIKUTE

LIIGUTUSTE SOORITAMIST JÄLGIDES.

TOITUMISEST

• INIMKOND ON CA 4 MILJONIT AASTAT VANA

• …INIMENE ON LOODUD HAKKAMA SAAMA NÄLJAGA JA

SUUDAB SEDA TEHA EDUKALT ÜSNA PIKA AJA

JOOKSUL.

• ...AGA EI SUUDA TOIME TULLA ÜLESÖÖMISE JA

TÄISKÕHU TUNDEGA.

• PARIM DIEEDI SOOVITUS NEILE, KES SOOVIVAD

KAALU LANGETADA EI OLE MITTE SEE, KUI

ÕPETATAKSE TERVISKIKKE PANNKOOGI RETSEPTE JA

WC POTIL SIRGE SELJAGA ISTUMA…

• ...VAID VAIMU ERGASTAMISEKS “JA SELLELE KES

TAHAB VÄLJENDADA VÄLJENDAMATUT, KULUB

NATUKE KANNATUSI JA NÄLGIMIST MARJAKS ÄRA” .

“ Pildi Ilu Rikkumise Paratamatus”

Viivi Luik 2017

MILLINE VÕIKS OLLA IDEAALNE FÜÜSILINE AKTIIVSUS, KUS RISKID VIGASTUSTELE ON MINIMEERITUD ?

Stewart Wolf MD12.01.1914. - 24.09.2005.

ROSETO KÜLAS ( USA ) AVASTATI, ET INIMESTEL ÜLE 65 A, ESINES OLULISELT VÄHEM SÜDAME –VERESOONKONNA HAIGUSI, KUI MUU ÜMBRUSKONNAPOPULATSIOONIL JA ÜLE 65 A MEESTE SEAS ESINES KARDIOVASKULAARSÜSTEEMIHAIGUSTEST TINGITUD SURMASID ÜLE 50% VÄHEM, VÕRRELDES MUU POPULATSIOOMNIGA USA-s.

ROSETO KÜLAS EI ESINENUD INIMESTEL: ALKOHOLISMI, SUITSIIDE, RAVIMSÕLTUVUST, MAO- JA/VÕI 12-SÕRMIKSOOLE HAAVANDTÕBE, KURITEGEVUS OLI OLEMATU, KEEGI EIOLNUD NN PENSIONIL, …INIMESED SURID LIHTSALT VANADUSSE!

WOLF UURIS, KAS KÜLAELANIKEL ON MINGI ERILINE DIEET, AGA EI – 41% OMA KALORITEST SAID ROSETOLASED RASVADEST.

PALJUD ROSETOLASED OLID ÜLEKAALULISED, SUITSETAJAD JA FÜÜSILISELT VÄHE KOORMATUD.

WOLF UURIS ROSETOLASTE GENEETIKAT- TEISED ROSETO KÜLAST, ITAALIAST, PÄRIT IMMIGRANDID, KES ELASID MUJAL USA-S EI OLNUD LIGILÄHEDASELTKI SAMA HEA TERVISEGA, KUI ROSETO KÜLAS USA-S.

SAMUTI EI LEITUD MÕJU KÜLA PIIRKONDLIKUS ERIPÄRAS.

SALADUS EI ONUD MITTE DIEEDIS, FÜÜSILISES KOORMUSES, GENEETIKAS VÕI ELUKOHAS, VAID KOGUKONNA SOTSIAALSES VÕRGUSTIKUS JA SELLE OMAVAHELISES SUHTLUSKULTUURIS,

PIKA JA TERVELT ELATUD AASTATE RETSEPT

• MADALA KALORSUSEGA TOIT

( MITTE TARBIDA ROHKEM KUI

KULUTAME PRINTSIIP )

• KEHALINE AKTIIVSUS

• RISKIKÄITUMISE MINIMEERIMINE

• SOTSIAALNE AKTIIVSUS

(SUHTLUSKULTUUR )

Kuidas mitte

sattuda

ortopeedi

vastuvõtule

Madala

kalorsusega toit

Sotsiaalne

aktiivsus

Füüsiline

aktiivsus

Riskikäitumise

minimiseerimine

TÄNAN KUULAMAST!