Teatmik

Kuidas hakkama saada kodulaenuga?

2011

1

Eessõna

Eestis on majanduskriisi tulemusena inimeste sissetulekud märgatavalt vähenenud ja nende hulka

kuuluvad ka leibkonnad, kes on võtnud kodu ostmiseks pangalaenu. Eesti Panga andmetel on

väljastatud ca 150 000 eluasemelaenu ja keskmine eluasemejääk on ca 600 000 krooni. Olukorda

pole parandanud ka 2011. aasta, kus eestlaste reaalpalk on vähenenud ja sundkulutuste osakaal

sisstulekutest on Euroopas üks kõrgemaid. Hoopis vastupidiselt on hakanud kasvama eraisikute

pankrottide arv ning tihti on selle tinginud just probleemid kodulaenu tagasimaksmisega.

Hea praegune või tulevane koduomanik, kes Sa kavandad eluaseme soetamiseks võtta laenu või

oled seda juba teinud, siis käesolev teatmik püüab abistada Sind laenukohustuste planeerimisel ja

kohustuste ülejõukäivateks osutumisel olukorrast väljapääsu leidmisel.

Teatmiku koostamisel olid meile oma kogemustega ja teadmistega abiks Finantsinspektsioon, Viljar

Kähari Nordea Pangast, Merle Soomere Swedbank, Urmas Tross ja Kaidi Silver-Schöbe.

Teatmiku koostamist aitas rahastada Avatud Eesti Fond.

2

Sisukord

Eessõna................................................................................................................................................. 1

Sisukord ............................................................................................................................................... 2 1. Laenamisest ja võlgnevuste ennetamisest .................................................................................... 4

1.1 Rahaasjade planeerimine ............................................................................................................ 5 1.2 Kodu soetamine laenuga ............................................................................................................ 7 1.3 Swedbank jagab soovitusi ja nõuandeid ................................................................................ 7

2. Raskused laenu tagasimaksmisel ehk võlgnevuste teke .............................................................. 9 2.1 Miks tekivad võlad? ................................................................................................................... 9 Makseraskuste ennetamiseks: ........................................................................................................ 10

3. Võlasuhte poolte käitumine makseraskuste tekkimisel ............................................................. 11 3.1 Swedbank juhised .................................................................................................................... 11 3.2 Nordea Pank juhised ................................................................................................................ 12

3.2.1 Kuidas käituda kodulaenu võlgnevuste korral? ................................................................ 12

3.3 Juhised võlanõustaja valikuks .................................................................................................. 16 3.3.1 Ka soovitakse võlanõustamist või klassikalist õigusnõustamist? ..................................... 16 3.3.2 Võlanõustaja valikul tasub kindlasti panna rõhku nõustaja väljaõppele ja kogemustele. 16 3.3.3 Kindlasti on igal abivajajal võimalik leida heal tasemel võlanõustaja ja mitte jääda oma

probleemiga üksi. ....................................................................................................................... 16 3.4 Kust leida võlanõustajat? ......................................................................................................... 17

3.5 Millised võimalused jäävad kui makseraskused ei ole tavaliste kokkuleppeliste abinõude

(vabamüük, jms) abil ületatavad .................................................................................................... 17

3.5.1 Kuidas toimivad ja aitavad erinevad võlamenetlused? ..................................................... 17 3.6 Vara sundmüügist .................................................................................................................... 18

3.7 Mida teha, kui võlgnevusi siiski ei ole võimalik tasuda? ........................................................ 20 3.8 Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse sünd ja eesmärk ....................................... 20 3.9 Kuidas võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus kaitseb kodulaenu võlgnikku? ....... 21

3.10 Esimesed sammud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse rakendamisel ............ 22 3.11 Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse mõju ....................................................... 24 3.12 Millal võiks siiski esitada pankrotiavalduse?......................................................................... 24

3.13 Kohustustest vabastamise menetlus ....................................................................................... 25 3.13.1 Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamine .. 25

3.14 Kohustustest vabastamise otsustamine .................................................................................. 28 3.15 Kohustustest vabastamise tagajärjed ...................................................................................... 29 3.16 Kohustustest vabastamise tühistamine ................................................................................... 29

4. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusest üksikasjalikumalt .................................... 31 4.1 Nõuded võlanõustaja isikule .................................................................................................... 31 4.2 Kes tasub nõustamise eest? ...................................................................................................... 32 4.3 Mille eest peab avalduse esitaja veel tasuma? ......................................................................... 33

4.4 Menetlusabi võimalikkus ......................................................................................................... 33 4.5 Mida ja mil viisil saab ümber kujundada? ............................................................................... 34 4.6 Milliseid võlgu saab ümber kujundada? .................................................................................. 34 4.7 Kas saab ümber kujundada tulevaseid võlgu, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks? ...... 35 4.8 Võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine ..................................................................... 35

4.9 Mida tuleb võlgade ümberkujundamise avaldusele lisada? ..................................................... 36 4.10 Võlgade ümberkujundamise avalduse ja selle lisade vormid ................................................ 37

4.11 Võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmine ................................................... 37

3

4.12 Kui kiiresti tuleb menetlusse võtmine otsustada? .................................................................. 38 4.13 Millisel juhul ei võta kohus avaldust menetlusse või jätab läbi vaatamata? .......................... 38 4.14 Võlgade ümberkujundamise avalduse ja pankrotiavalduse lahendamise järjekord (VÕVS §

14) .................................................................................................................................................. 39

4.15 Millised on võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse .............................................. 40 4.16 Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine ja tühistamine ................................................. 40 4.17 Millised on võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed? .................................... 41 4.18 Millal võib kohus ümberkujundamiskava tühistada? Millised on tühistamise tagajärjed? ... 42

5. Lõppsõna .................................................................................................................................... 44

4

1. Laenamisest ja võlgnevuste ennetamisest

Laenamine kui inimkäitumise lahutamatu osa.

Hoolimata asjaolust, et krediiti kui nähtust võib pidada inimühiskonnaga samaealiseks, on

tarbijakrediit Eestis suhteliselt uus fenomen. Selle areng sai alguse aastatel 1997-1999 kestnud

Vene pankade kriisi mõjutustest Eestis. Alates 2000. aastast on Eestis saanud tarbijate seas

ülipopulaarseks krediiditurul pakutavate võimaluste ärakasutamine. Krediidiga finantseeritakse

igapäevaseid sisseoste ning ennekõike eluaseme ja sõiduvahendi soetamist. Vaatamata sellele, et

Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on nii tarbijaid kui ka krediidiasutusi hoiatanud võimalike ohtude

eest, mis krediiditoodete kasutamisega võivad kaasneda, ei ole krediidi tarbimine vähenenud1.

Inimene oma olemuselt eelduslikult püüdleb parema ja stabiilsema seisundi poole. Stabiilne seisund

on aga iga persooni jaoks väga erineva sisuga. Püüdluste aluseks saab olla teadmiste pagas, mille

saab kaasa perekonnast, koolist, enesetäiendusest ja elukogemustest lähtuvalt. Varalisest

kindlustatusest rääkides ei ole ilmselt saladus, et kõrgharidus ja hea töökoht ei taga alati oodatud

majanduslikku kindlustatust ning üldjuhul koos sissetulekute kasvuga kasvavad ka väljaminekud,

kui ei tekitata sääste. Näiteks miljoniline loteriivõit, ei pruugi inimest aidata, kui tal puuduvad

majanduspõhised teadmised raha kasutuse kohta. Vaatamata haridustasemele tuleb ikkagi hakata

tegelema üldiste majandusalaste algteadmiste omandamise ja täiendamisega - eesmärgiga suunata

mõtlemist. Sõltumata sissetuleku suurusest ja elukutsest on vajalik täiendada end majandusalaselt,

eesmärgiga luua alus oma jõukusele. Rikastumine on risk, mida tasub võtta, (Mandatum Life moto),

samas on vaja selleks ette valmistada. Jõukus hakkab tekkima siis, kui alustada säästmisega, siis

säästud investeerida. Kulutada tuleks investeeringutelt teenitud kasumit. Sellisel juhul säilib

varaline seisund ja saab ka lõbusasti anda voli „kulutamisele“.

Soovitud majandusliku kindlustatuse pikemaajalisel säilitamisel on oluline osa majandusalaste

teadmiste arendamise kaudu varalise jõukuse saavutamine, säilitamine ja kasvatamine. Möödunud

„ laenamise kuldaeg“ ja „välise jõukuse“ tekkimine ning viimasel paaril aastal „tegeliku“ reaalsuse

(vara ei kuulu omanikule, vaid finantseerijale) ilmnemine, peaks olema argument mõtlemiseks

teistmoodi. Kas tõesti on „krediidiasutuse aastate pikkune sõprus“ Teie tegelik eesmärk ja soov ?

Maksejõuetuse olukordade lahendamine alates 1992 aastast on arvamuse kirjutajale andnud

veendumuse, isiku (füüsiline või juriidiline) varaline kindlus ei saa tekkida ainult laenatult ja

korraga, vaid algab säästmise, säästude investeerimise ja teenitud kasumi arvel kulude katmise

kaudu – pikk ja kannatust nõudev tegevus. Pikem ja kannatust nõudev tegevus aga tekitab väga

tõenäoliselt suurepärase tulemi2.

1 Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskiri, lk 1, leitav Riigikogu veebilehelt:

www.riigikogu.ee, täpne aadress:

http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=1004095&u=20110921221802. 2 teksti autor on Urmas Tross, OÜ Konkurss, saneerimisnõustaja ja pankrotihaldur.

5

1.1 Rahaasjade planeerimine3

Planeerimisel on rahamaailmas vaieldamatult tähtis roll. Planeerimine on erinevate otsuste

langetamise aluseks.

Planeerimatus võib kaasa tuua nii ebameeldivaid ja ootamatuid olukordi kui ka valearvestusi.

Planeerimatus võib tekitada olukorra, et näiteks alles töökoha kaotamisel avastatakse, et võetud on

liiga palju erinevaid laene ning nende tagasimaksmine käib üle jõu. Või väga vajaliku teenuse jaoks

ei jätku enam raha, sest raha on juba vähemolulisele ära kulutatud.

Planeerimine on kriitilise tähtsusega nende inimeste jaoks, kelle sissetulekud on vähenenud, kellel

on oht lähiajal töökoht kaotada või kes on juba töökoha kaotanud [...].

Esimeseks sammuks on olukorra analüüs, mille käigus tuleb välja selgitada, mis on inimese

jaoks kõige tähtsam!

Olemasoleva olukorra analüüsimiseks tuleb inimesel läbi mõelda, mis on tema ning temast

sõltuvate inimeste jaoks kõige tähtsam. Need on erinevad elulised sündmused, mis on juba

mõjutanud tema elu või võivad tulevikus seda teha. Näiteks oma kodu ehitamine, lapse sünd, lapse

koolitamine, vara hävimine, töökoha kaotus, pensionilejäämine, haigestumine, lahutus, lähedase

surm jmt [...].

Teiseks sammuks on olemasolevate võimaluste hindamine.

Võimaluste hindamiseks peab inimene realistliku pilguga üle vaatama oma sissetulekud ja

väljaminekud ning hindama, kui palju raha on ta igapäevaste kulutuste kõrvalt suuteline kulutama

laenu tagasimaksmiseks, kui palju kindlustusmakseteks ja kas ning kui palju säästmisele. Ideaalis

soovitakse olla parimal moel kaitstud nii täna kui tulevikus.

Aja jooksul võivad muutuda mitte ainult pere sissetulekud või väljaminekud, vaid selle kõrval

võivad muutuda inimese enda eesmärgid, laenu- ja/või kindlustusvajadus jne.

Finantsmaailm omakorda ei seisa paigal, vaid erinevate finantsteenuste ja toodete valik pidevalt

täieneb ja uueneb. Mis tähendab seda, et kui inimene on kord laenamise, kindlustamise või

säästmise kasuks otsustanud, siis kunagi ei ole hilja seda teha läbimõeldumalt ning vajadusel juba

tehtud otsused üle vaadata.

Kolmandaks sammuks on otsuste langetamine.

Vaieldamatult on kõige keerulisem konkreetse finantsteenuse valimine. Pakutavaid variante on turul

väga palju, kahtlemata on suurem osa neist väga keerulised [...].

Kuna panganduses ja kindlustuses on konkurents tihenenud, siis üha sagedamini kasutavad pangad,

kindlustusseltsid ja investeerimisfondid vanu tuntud ja ka uuenduslikke turundusvõtteid. Kindlasti

tuleb süveneda asja sisusse ja mitte lasta end peibutada näiteks lepinguga kaasas käiva

reklaamtootega, olgu selleks meepurk, T-särk voi kaelapael.

Peremees teenuse väljavalimisel on inimene ise.

Ei tohi lasta ennast hirmutada keerukusest ja sellest, et ta ei tea kõiki ettetulevaid mõisteid ja

termineid. Alati tuleb küsida nõu ja selgitusi! Ühe või teise teenuse tingimuste kõikide asjaolude

igakülgseks hindamiseks ning parima ja kõige sobivama valiku tegemiseks on vaja võtta aega ja

koguda teadmisi [...].

Pere-eelarve planeerimine on olemuselt lihtne ja eelarve koostamiseks on mitmeid võimalusi.

Lihtsaim neist on kõik kulud ja tulud lihtsalt paberile või arvutisse kirja panna [...].

3 “Abiks võlanõustamisel”, lk. 7- 12; teksti autorid on Andre Nõmm, Julia Bezrukova ja Malle Aleksius, avaldatud

Finantsinspektsiooni tarbijaveebis www.minuraha.ee, leitav http://volanoustamine.minuraha.ee/.

6

Konto väljavõtte ning ostutšekkide abil on võimalik analüüsida, kui palju inimene teenib, kui palju

kulutab ning mille peale ta kõige rohkem kulutab?

Selleks aga tuleb kulutused kõigepealt kirja panna ning grupeerida. Parima ülevaate saab, kui pere-

eelarve koostada igakuiselt [...].

Kulutusi planeerides peab inimene endale seadma väga konkreetsed ja realistlikud eesmärgid.

Selleks tuleb kirja panna eelkõige kulutused igakuistele kohustustele ning ka lühiajalised ja

pikaajalised eesmärgid, mis nõuavad sihipärast säästmist. Kuid alles seejärel kui on makstud laenu

kuumakse, tasutud arved, tehtud kulutused transpordile ja söögile on võimalik planeerida muid

väljaminekuid. Arvestada tuleb ka sellega, et sissetulekud võivad aja jooksul muutuda [...].

Säästmine on lühiajaline raha kogumine. Säästa on mõistlik nii ootamatute kui ka planeeritud

väiksemate väljaminekute jaoks. Säästmine on oluliselt odavam kui väikelaenu võtmine [...].

Mõned näited säästmisvõimaluste kohta:

tuleb maksta kõige kiiremini tagasi lühiajalised laenud, sest neil on tavaliselt kõrgemad intressid;

säästmist võib alustada kasvõi kümne euro kaupa; oluline on teha seda regulaarselt [...];

säästmiseks mõeldud summa tuleb kanda kohe peale sissetuleku laekumist näiteks spetsiaalselt

kogumiseks mõeldud kontole.

Esmakordne pere-eelarve analüüsimine ning sellest lähtuvalt planeerimine on vaieldamatult

raske ülesanne. Kuid mida rohkem inimene kulutab alguses selle peale aega, seda kiiremini õpib ta

nägema võimalusi kulutuste kärpimiseks. Lisaks valmistab ta sel viisil end ette ootamatuteks

väljaminekuteks ning kriisiolukordadeks. Pere-eelarve planeerimine ja selle jälgimine

distsiplineerib ning on pere majandamisel igati abiks.

Teenuse valimine

Elu planeerimine ja teenuse valimine käivad käsikäes […].

Sarnaselt pere-eelarve planeerimisega on teenuse valimisel võimalik eristada kolme etappi.

Esimeseks sammuks on põhieesmärkide kindlaksmääramine.

Inimene peab finantsasutuse poole pöördudes enda jaoks eelnevalt selgitama, millised on tema lühi-

ja pikaajalised eesmärgid ehk miks tal panga, kindlustusseltsi või investeerimisteenuse pakkuja

poole pöörduda vaja on?

Alati tuleb uurida, millised finantsasutused pakuvad just tema vajadustele vastavaid teenuseid.

Kõige lihtsam viis selleks on külastada pankade, kindlustusseltside, liisingfirmade,

investeerimisühingute ja fondivalitsejate kodulehekülgi internetis või minna ise kohale.

Teiseks sammuks on sobiva teenuse sisu määramine. Teisisõnu: inimene peab teadma, mida ta

teenuselt eelkõige ootab [...].

Kuidas aga määrata teenuse sisu, kui teenustest palju ei teata?

Siin mõned soovitused:

inimene peaks minema panka või kindlustusseltsi nõustamisele või otsima abi täiesti sõltumatult

nõuandjalt [....]; eelneva informatsiooni võib hankida näiteks ka e-kirja teel, saates küsimustega

kirja erinevate finantsasutuste klienditeenindajatele;

inimene peaks teenuseosutajalt paluma, et talle pakutaks mitmeid lahendusi ning selgitataks nende

sisulisi erinevusi; tutvuda tasub ka teenuste hinnakirjaga;

tutvuma peaks alati enam kui paari võimalusega ning ei tohi otsustada ainult hinna põhjal;

tähelepanu peab pöörama oma õigustele ja kohustustele;

7

oluline on alati tingimused otsast lõpuni läbi lugeda; ei tohi karta ja häbeneda küsimuste esitamist,

aga ka selgitusi ja kinnitusi tema jaoks ebaselgete asjade kohta;

võimalik, et tingimuste üle saab läbi rääkida; kui tingimuste muutmine siiski võimalik ei ole, siis

tasub võrrelda erinevate teenusepakkujate tingimusi ning langetada valik selle panga,

kindlustusseltsi või fondi kasuks, kelle tingimused on kõige paindlikumad ning sobivamad;

ühtegi dokumenti ei tohi allkirjastada enne, kui on sellega sisuliselt tutvutud ning sellest aru saadud!

teenuse väljavalimisel ei tasu kiirustada; ka väiksemagi kõhkluse korral ei peaks kartma „ei öelda

või otsustamiseks lisaaega võtta.

Viimaseks sammuks enne otsuse langetamist on teenuste võrdlemine.

Inimesed on üldjuhul mugavad ning neil pole alati aega või tahtmist teenuste võrdlemiseks. Sellega

tehakse viga, kui infot küsitakse ainult oma “kodupangast” või lähimast pangakontorist.Võib-olla

tõesti õnnestub saada hea pakkumine kohe oma „kodupangast“, võib aga ka sobivamaid

pakkumisi olla [...].

1.2 Kodu soetamine laenuga4

Kahtlemata on kodu soetamine üks olulisemaid otsuseid oma elu kavandamisel. Samas ei ole kodu

soetamine kindlasti mitte terve elu küsimus, vaid osa sellest. Oma kodu soetamiseks tuleks

tegelikkuses võtta tegevusplaanina või isegi äriplaanina [...]. Tõsi kodu soetamine ei ole äriplaan

selles mõttes, et ei tõota kasu. Omandatatav kinnistu (korter, maja või veel midagi) võib küll

väärtust aja jooksul kasvatada, kuid samas nõuab ka pidevalt vahendeid juurde. Kodu selle

materiaalses mõttes nõuab tegelikkuses raha juurde (korrashoid, parendused, küte), mitte ei anna

lisatulu. Kahtlemata on üks abivahend kodu omandamisel kodulaenu abil. Rõhutada tuleb, et üks

võimalustest. Laenuvõtmise kaalumisel peaks olema seisund niisugune, et ca kuni kolmandik läheb

laenumakseteks ja igal juhul tuleb tagasimaksmine planeerida ennetähtaegselt.

Laenuvõtmisel tuleb vaadata üle kõigi usaldusväärsete krediidiasutuste kodulaenu tingimused. Siis

kõrvutada neid oma tingimustega ja minna rääkima nende pakkujatega, kelle tingimused vastavad

enim taotlejale sobivate tingimustega. Kindlasti on oluline läbirääkida ennetähtaegne tagastus,

laenupuhkused ja lahendid kui laenuvõtjana muutuvad sissetulekud nii üksi kui koos abikaasaga.

Kui olete juba enne ettevalmistamist suutnud säästa ressurssi esimeseks sissemakseks, siis on

tõenäosus, et suudate ka laenu ennetähtaegselt tagastada. Laenuga ennest siduda ca 30 aastaks mõne

krediidiasutuse külge ja töötada ainult krediidiasutuse heaks, pole kindlasti see, mida oodata ühelt

oma elu kujundamise projekti alamprojektilt, mida nimetatakse kodulaenuks. Miks olen soovitanud

maksta laenu tagasi võimalikult kiirest? Väga lihtne-elada petlikult turvaliselt kellelegi kolmandale

kuulvas „kodus“ ei ole turvaline ei Teile ega Teie perekonnale, eriti lastele [...]. Mida väiksem on

laenujääk, seda vähem saab krediidiasutus Teid kriitilises olukorras mõjutada.

1.3 Swedbank jagab soovitusi ja nõuandeid5

• Swedbank soovib, et igal kliendil läheks laenu võtmine võimalikult sujuvalt. Swedbank peab

silmas ka seda, et laenu võtmine oleks kliendi jaoks läbimõeldud ja kaalutletud otsus (vt „Laena

mõistlikult”).

4 teksti autor on Urmas Tross, OÜ Konkurss, saneerimisnõustaja ja pankrotihaldur.

5 teksti autor on Swedbank AS.

8

• Oma isikliku eelarve koostamiseks on Swedbank loonud spetsiaalse programmi Rahaplaneerija,

kus on võimalik saada ülevaade tarbimisharjumustest, kontrollida kulutusi ja sel moel muuta

tarbimisharjumusi.

• Swedbank jagab klientidele enne laenulepingu sõlmimist igakülgset teavet (vt „Eraisikutega

sõlmitavate laenulepingute lepingueelne täiendav teave”) [...].

9

2. Raskused laenu tagasimaksmisel ehk võlgnevuste

teke

Eesti majapidamiste finantskohustustest moodustavad 77% eluasemelaenud. Eluasemelaenude

mahu suurenemisega kaasnes ka kinnisvarahindade väga kiire kasv. 2009. a sügiseks oli eluaseme

mediaanhind langenud 2004. a tasemele.

Arvestades, kui palju lisandus kinnisvarahindade kiire kasvu perioodil eluasemelaenusid, võib Eesti

Panga hinnangul eeldada, et vähemalt poole kinnisvaraportfelli tagatiseks oleva kinnisvara väärtus

on selle ostmiseks võetud laenust väiksem. See tähendab paljude kinnisvaralaenu võtnud

majapidamiste jaoks seda, et lähitulevikus ei ole kinnisvara müümine kahju kandmata võimalik.

Nüüdseks on olemasoleva töötusmäära tingimuses tekkimas Eestis olukord, kus paljud

eluasemelaenu võtnud pered kaotavad oma kodu, kuid jäävad ka pärast seda pangale võlgu suuri

summasid.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht oli 2010.a. veebruari lõpu seisuga 4,18 mlrd

EEK, moodustades kuu lõpus 4,39% eluasemelaenuportfellist. Hinnanguliselt tähendab see seda, et

Eestis on hätta sattunud ca 6940 eluasemelaenuvõtjat (üksikisikut või peret).

Laenu teenindamisega raksustesse sattumise peamiseks põhjuseks on sissetulekute vähenemine,

seda kas töökoha kaotuse (ca 50%), palga ja/või lisatasude vähenemise, omanikutulu vähenemise

tõttu. Probleemide põhjuseks nn koduvahetuslaenude puhul võib olla ka vanale kodule ostja

leidmise raskused esialgselt planeeritud hinnaga, mille tulemusena ei suudeta täita laenu osalise

tagasimaksmise kohustust6.

Tuhanded laenuvõtjad, pered, üksikisikud on oma finantskohustuste teenindamisel sattunud

tänaseks päevaks makseraskustesse ja peab tõdema, et see probleem ja konkreetne kujunenud

olukord ei ole kaugeltki mitte laenuvõtjate põhjendamatust optimismist tekkinud probleem, vaid

sellise olukorra eest vastutavad kindlasti ka krediidiasutused – pangad ja teised laenuandjad, kes

oma tegevuses, konkurentsivõitluses on ebapiisavalt hinnanud finantsriske ja väljastanud laene

kergekäeliselt. Seega on see mitmete asjaolude kokkulangemine ja ka koosmõju7.

2.1 Miks tekivad võlad?8

Peamised põhjused, miks on klientidel tekkinud makseraskusi, on töötus, tööandja viivitused tasu

maksmisel või töötasu vähenemine, terviserikkest tingitud elumuudatused, ületarbimine. Neil

põhjustel kujunenud olukorrale lahenduste leidmise eelduseks on isiku adekvaatne hinnang oma

tulude ja kulutuste sobivusele (abistavaid näpunäiteid võib leida aadressilt

www.swedbank.ee/rahaasjadkorda). Kui klient ei suuda otsustamiseks ise vajalikku infot koondada

ja otsuseid langetada, on mõistlik astuda dialoogi pankadega, kelle ees kipuvad kohustused üle jõu

käima, et koos jätkusuutlikku lahendust leida. Halvim variant on probleemi ignoreerimine ja

suhtluse vältimine, mis teeb raskeks suhtlusbarjäärist ülesaamise ja tekitab ka lisakulusid.

6 võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskiri, lk. 1 ja 2, leitav Riigikogu veebilehelt:

www.riigikogu.ee, täpne aadress:

http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=1004095&u=20110921221802. 7 võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu (743 SE) esimene lugemine. XI Riigikogu stenogramm, VII

istungjärk, pp 7, leitav Riigikogu veebilehelt: www.riigikogu.ee, täpne aadress:

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1274339100#pk6501. 8 teksti autor on Swedbank AS.

10

Makseraskuste ennetamiseks9:

kogu raha tagavaraks […];

ära võta mitmeid erinevaid laene […];

ära võta laenu kergekäeliselt […];

püüa vältida kõrge intressiga laene;

kui sul on juba mitu laenu, siis püüa kiiremini tagasi maksta laen, mis on kõrgema intressiga

9 Finantsinspektsiooni tarbijaveeb www.minuraha.ee.

11

3. Võlasuhte poolte käitumine makseraskuste

tekkimisel

3.1 Swedbank juhised10

Lahendused siis kui tekivad makseraskused (vt „Lahendused makseraskuste korral”).

Võlgade menetlemine Kliendile suunatud tegevused:

• kliendi informeerimine võlgnevuse tekkimisest (kiri, SMS, telefonikontakt);

• lahendused makseraskustest ülesaamiseks, sõltuvad raskuste põhjusest ja tõenäolisest pikkusest;

• enne maksepuhkuse lõppemist kliendi teavitamine laenumaksete tasumise taasalustamisest,

vajaduse korral uued kokkulepped […].

Soovitused kliendile võlgnevuse tekkides Kui on teada, et laenumakse tasumine ei ole järgmistel kuudel jõukohane, on kõige parem kohe üle

käia pere-eelarve, antud perioodi reaalsed võimalused ning kontakteeruda laenuhalduriga.

Pangad on makseraskustest ülesaamiseks välja töötanud eraldi lahendused.

Võlgnevusse jäämine:

• rikub krediidiajalugu;

• võib saada tulevikus takistuseks laenu võtmisel;

• mõjutab laenu hinda.

Kui kohustused jäävad püsivalt üle jõu käivateks, tuleb asuda laenu/liisinguga soetatud vara

realiseerima.

Kindlasti ei ole lahenduseks kiirlaenu võtmine. See tekitab järgmisteks kuudeks veel keerulisema

olukorra.

Laenude järelevalvesse üleantavate klientide profiil: • korduvad lubadused, mida ei täideta;

• soovimatus laene restruktureerida;

• kliendiga ühenduse võtmine võimatu – kontaktandmed on puudulikud või ei toimi;

• kliendid, kes on asunud elama välisriiki;

• märgatavalt vähenenud sissetulek;

• töötud, kes ei leia lahendusi;

• pereprobleemid (lahutus).

Kui on selge, et laenu tagastamine ei ole võimalik, lõpetatakse leping.

Swedbank püüab hättasattunud kliente raskest ajast ülesaamisel aidata. Soovitame pangaga ühendust võtta kohe probleemide tekkimisel või enne nende tekkimist (nt

koondamisteate kättesaamisel vms).

Siis saab pank pakkuda lahendusi varem ja probleemistik on väiksem.

Kliendi makseajalugu jääb rikkumata.

Panga pakutavad lahendused sõltuvad raskuste tõsidusest ja tõenäolisest pikkusest:

ajutiseks maksekoormuse leevendamiseks pakume maksepuhkust (tavaliselt 3–6 kuud);

10

teksti autor on Swedbank AS.

12

pikendame laenulepingut, et kuumakset vähendada;

pakume täismaksepuhkust (maksepuhkus nii laenu põhiosa- kui ka intressimaksetele).

Kui selgub, et võetud kohustus ei ole ka pikemas perspektiivis jõukohane, võib olla õige lahendus

eluaseme väljavahetamine väiksema/odavama vastu.

Sundmüügini jõuab asi siiski harva.

Reeglina on siis tegu juhtumitega, kus klient ei ilmuta võla vastu huvi hoolimata korduvatest

meeldetuletustest või ei ole probleemile lahendust leitud.

3.2 Nordea Pank juhised11

3.2.1 Kuidas käituda kodulaenu võlgnevuste korral?

Millal peaks laenusaaja midagi ette võtma?

Reageeri kohe! Sissetulekute vähenedes või kulude suurenedes tuleb üle vaadata ja hinnata, kuidas

kohustusi edasi täita. Reageerida tuleb enne, kui võlgnevus on tekkinud, sest siis on tunduvalt

suurem tõenäosus olukord kontrolli alla saada. Kindlasti ei tohiks suhtuda tekkinud olukorda

passiivselt, sest probleemide ignoreerimine muudab olukorra ainult hullemaks ja kulukamaks. Võlg

ei kao iseenesest kuhugile!

Oluline on, et laenukohustuste täitmist jälgiksid aktiivselt ka kaaslaenusaajad, käendajad ja tagatise

andjad.

Alusta läbirääkimisi panga ja teiste võlausaldajatega!

Kui oled tekkinud olukorda analüüsinud ning mõelnud läbi võimalikud ja mõistlikud lahendused,

võta võimalikult kiiresti ühendust panga ja teiste võlausaldajatega.

Teavita panka tekkinud olukorrast, anna ülevaade oma sissetulekutest ja kohustustest ning paku

välja oma lahendused.

Kuidas tagada läbirääkimiste õnnestumine?

Läbirääkimised õnnestuvad, kui Sul on selge nägemus, kuidas oma kohustused täita. Pank on alati

valmis nõustama ja lahenduste leidmiseks kaasa mõtlema. Kui võlgnikul puudub koostöösoov või

mõistlikud ettepanekud, siis ei saa pank üksinda midagi teha.

Mõtle välja, kuidas kulusid vähendada, kuidas leida lisasissetulekuid. Vajadusel kaalu tagatise

müümist või asendamist odavama eluasemega, et vaherahast võlga vähendada.

Konsulteeri pangas laenuhalduriga või muu finantsnõustajaga. Samuti pea nõu

kinnisvaramaakleriga vara müügi asjus.

Konkreetsete ja mõistlike ettepanekute tulemusena õnnestuvad läbirääkimised ning tõenäoliselt

võimaldab pank vara müügiperioodiks maksepuhkust või nõustub muutma laenugraafikut.

Miks võivad läbirääkimised ebaõnnestuda?

Läbirääkimiste eesmärk on leida kompromiss, mis arvestab mõlema poole huve. Mõtle, milline on

Sinu positsioon ja milline panga huvi. Mõtle, miks peaks pank Sinu ettepanekuga nõus olema või

kas pangal on alternatiive.

Järgnevalt kirjeldan enam levinud põhjuseid, miks läbirääkimised ei õnnestu.

-Laenusumma vähendamine ei ole mõistlik ettepanek.

11

teksti autor on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali krediidijärelevalve osakonna juhataja Viljar Kähari.

13

Pangandusvaldkonnas kehtivad ranged regulatsioonid ja nõudmised, mis toovad tegevusega kaasa

suuri kulusid. Samuti soovivad panga omanikud, nii nagu kõik äriühingud, teenida kasumit. Kui

tahetakse katta kulusid ja teenida kasumit, ei saa pank tasuta laenu anda ega tasuta teenuseid

pakkuda. Seda tuleb oma ettepanekuid tehes kindlasti arvestada. Kui Sinu majanduslik olukord on

niivõrd halb, et kohustusi pole võimalik täita, siis tuleb kaaluda võimalust esitada kohtusse avaldus

võlgade ümberkujundamise menetluse või pankrotimenetluse algatamiseks.

Olenevalt olukorrast võib pank olla valmis kaaluma viiviste vähendamist, kuid see on kindlasti

erandlik ja ühekordne tegevus. Viiviste vähendamine toimub siis, kui võlgnik täidab muud

kokkulepitud tingimused.

-Panga poole pöördutakse liiga hilja.

On ette tulnud juhtumeid, kus panga poole pöördutakse alles siis, kui pank on saatnud välja

võlateatised või ise võlgnikku taga otsima asunud. Võlgniku selline käitumine on vastutustundetu ja

näitab, et laenusaaja ei ole huvitatud probleemide lahendamisest. Seetõttu peab pank edasist

tegevust planeerides arvestama, kas klient on piisavalt usaldusväärne ja hakkab oma kohustusi

täitma või annab vaid tühje lubadusi.

Samuti tuleb arvestada, et kui võlgnevus püsib üle 45 päeva, siis avaldavad krediidiasutused

maksehäire informatsiooni avalikus maksehäireregistris. Isegi kui võlg tasuda, säilib teave

maksehäire andmebaasis kolm aastat, mistõttu võib see tekitada edaspidi raskusi krediidiga seotud

toodete või teenuste ostmisel või saamisel (näiteks järelmaksuga telefoni ostmisel).

-Raskustesse sattudes ära võta kiirlaenu

Läbirääkimiste käigus selgitatakse välja, kas kliendil on muid võlgu. Kui selgub, et jooksvate

kulude või kodulaenu maksete tasumiseks on võetud ülemäära kulukaid kiirlaenusid, siis võib see

negatiivselt mõjutada kodulaenu lepingu muutmist. Raskustesse sattudes tuleb pöörduda kõigepealt

panga poole ning arutada võimalusi makseraskuste ületamiseks muul viisil. Kui kiirlaenu on juba

võetud, siis esita pangale selgitus, miks seda tehti ja kuidas kavatsetakse laen tagasi maksta.

-Maksepuhkus või refinantseerimine eeldab konkreetset tegevusplaani

Võlgnevuse likvideerimise lahenduseks ei ole maksepuhkus või võlgade refinantseerimine, kui

võlgnikul puudub arusaam, kuidas ta pärast maksepuhkust laenumakseid jätkab. Võlgnik peab

tõendama, mida ta teeb ja kuidas on see võimalik, et pärast maksepuhkust või refinantseerimist uusi

võlgnevusi ei teki.

Ebapiisavad on näiteks sellised selgitused: hakkan tööd otsima, ootan majanduslanguse lõppemist,

kohe makstakse mulle ära vana võlg, isiklik äri käivitub mõne kuu jooksul ja annab head teenistust,

minu võlglased lubasid kohe võla ära maksta jmt. Vaja on läbi mõelda väga konkreetsed sammud:

millist tööd ja millise tasuga hakatakse otsima, kuidas seda tehakse, milliseid võimalusi kasutatakse,

millisel täiendkoolitusel osaletakse jmt. Isikliku äri alustamisest rääkides tuleb esitada äriplaan,

kasumiprognoos jmt. Esitatud väiteid peab tõendama. Alati peab olemas olema ka alternatiivne

plaan, kui esialgne plaan ei õnnestu.

Mida teha, kui läbirääkimiste tulemus ei vasta ootustele?

Kui läbirääkimiste esmane tulemus ei ole selline, nagu ootasid, siis sellega ei ole veel kõik halvasti

lõppenud. Probleemi ignoreerimise asemel tuleb otsida alternatiivseid lahendusi, et võlgnevus

likvideerida.

Isegi kui pank peaks laenulepingu võlgnevuse tõttu lõpetama, tuleb edasi tegutseda ja püüda tagatis

võimalikult kõrge hinnaga mõistliku perioodi jooksul (tavaliselt 3–6 kuud) maha müüa. Pank ei ole

kunagi huvitatud tagatise sundmüügist. Seda tehakse ainult äärmisel vajadusel, kui muud

võimalused on ammendunud.

14

Kuidas toimub tagatise müük?

Tagatise müük võib toimuda vaba- või sundmüügina (täitemenetlus või pankrotimenetlus). Tagatise

omanikule ja pangale on kõige kasulikum vabamüük, kui seda tehakse mõistlikel tingimustel (st

turuhinnaga ning üldjuhul 3–6 kuu jooksul). Pank ei ole kunagi huvitatud tagatise sundmüügist,

kuna see on aeganõudev ja kulukas.

Kuidas toimub vabamüük?

Tagatise vabamüük võib toimuda enne maksehäirete teket või ka pärast laenulepingu lõppemist, kui

klient ja pank saavutavad müügitingimustes kokkuleppe. Vabamüügiks peab omanik kaasama

panga aktsepteeritavast kinnisvarabüroost maakleri ning esitama pangale kooskõlastamiseks

maaklerilepingu. Pangale on oluline, et vara hakataks müüma realistliku hinnaga ning

müügiperiood oleks üldjuhul kuni 6 kuud. Samuti soovib pank kooskõlastada maakleritasu, mis

tavaliselt on vahemikus 2–4% vara müügihinnast (lisandub käibemaks). Osa maaklerid võib võtta

miinimumtasu, et katta objekti müügiga seotud otsesed kulud.

Kui neis tingimustes on kokku lepitud, alustab maakler vara müüki. Maakler annab pangale

regulaarselt teavet müügiprotsessist ja vajadusel kooskõlastab panga ja kliendiga hinna muutmise.

Sama infot võib maaklerilt küsida ka omanik.

Leidnud ostja, korraldab maakler notaritehingu aja kokkuleppel panga, omaniku ja ostjaga

(vajadusel suhtleb ostu finantseeriva pangaga). Müügihinnast tasutakse maakleritasu ning

tagastatakse pangalaen. Kui pärast vara müüki jääb osa võlast veel maksmata, tuleb selle tasumise

tingimustes pangaga kokku leppida, kuna võlgnevus ei kustu.

Miks vabamüük võib ebaõnnestuda ning pank nõuda sundmüüki?

Peamised põhjused, miks sundmüüki alustatakse, on see, et omanik väldib pangaga kontakti, ei

saavutata kokkulepet müügi tingimustes või lihtsalt keeldub vara vabatahtlikult müümast.

Alljärgnevalt kirjeldan põhjuseid täpsemalt.

-Omanik väldib kontakti.

Harvad ei ole juhtumid, kus võla tekkides hakkab tagatise omanik vältima pangaga kontakti. Aeg-

ajalt kasutab pank kontakti saavutamiseks inkassofirmade või maaklerite abi, et nad käiksid

tagatisvara vaatamas ja püüaksid omanikuga rääkida. Alati kontakti siiski ei saada ning vara

müümiseks tuleb algatada sundmüük. Mõnel juhul on omanik pärast kohtutäituri sekkumist

pangaga ühendust võtnud ja soovinud probleemi lahendada. Tavaliselt on pank nõus mõistlikel

tingimustel võlgnevuse refinantseerima, kuid pärast täitemenetluse algatamist lisandub laenuvõlale

täitemenetluse kulu ja kohtutäituri tasu, mida õigeaegsel reageerimisel saab vältida.

-Omanik taotleb ebarealistlikku müügihinda.

Kinnisvara hinnad on võrreldes nt 2007–2008 aasta hindadega oluliselt langenud. Põldudele

elamuarenduseks ostetud maatükkide hinnad võivad olla langenud mitu korda, kui

kinnisvaraarendaja on jätnud ehitamata kommunikatsioonid või ostetud maatükil ilmnevad muud

probleemid (näiteks puudub detailplaneering, maa on liiga niiske jmt).

Mõned omanikud soovivad, et vara hakataks müüma ebarealistlikult kõrge hinnaga. Sellisel

müügistrateegial pole mõtet, kulutatakse asjatult aega. Praktika näitab, et hinna regulaarne

langetamine tekitab ostuhuvilises eelduse, et mida kauem objekt müügis on, seda madalama

hinnaga on võimalik see osta. Kui hind on juba saavutanud tegeliku turuhinna taseme, ootavad

ostjad ikka edasi, et hind peaks veelgi langema, kuna kogu aeg on langetatud.

Omanikul võib varaga olla ka eriline emotsionaalne side – näiteks on see ta lapsepõlvekodu vm.

Sellisele emotsionaalsele sidemele omistatakse rahaline väärtus, mida ostjad ei ole nõus hüvitama.

15

Teinekord püütakse vara müüa koos sisustusega ja küsida selle eest ebarealistlikku hinda, nt

antiikmööbel, maalid jmt, millest ostja ei ole üldse huvitatud.

-Hinnad ei tõuse enam kiiresti.

Ekslikult arvatakse, et kinnisvara hinnad hakkavad hüppeliselt ja kiiresti tõusma ning aasta või kahe

pärast on saavutatud nn kinnisvarabuumi aegne hind. Üleilmne ega kohalik majandusseis seda

arvamust ei kinnita, mida näitab ka viimase paari aasta kinnisvarahindade stabiliseerumine või

„põlluarendustes“ isegi jätkuv langus.

Osal võlgnikel oli 2011. aasta alguseni põhjendamatu lootus, et euro tulekuga tõusevad kinnisvara

hinnad oluliselt. Paraku hinnad eriti ei muutunud ning kinnisvaratehingute arv ei näita märgatavat

kasvutendentsi.

-Omanik pole nõus maaklerit palkama.

Mõned omanikud ei ole nõus palkama vara müügiks maaklerit põhjendusega, et nad oskavad ise ka

kinnisvaraportaalidesse müügikuulutuse üles panna. Kinnisvara müümine ei ole ainult

müügikuulutuse avaldamine. Pikaajaline koostöö kinnisvarabüroode ja maakleritega näitab, et

edukaks müügiks on vaja kliendibaasi, õiget müügihinda, korrektset müügistrateegiat ning

oskuslikku suhtlemist potentsiaalsete ostjatega. Samuti vajavad ostjad üldjuhul pangast laenu,

milleks omakorda on vaja küsida vara turuväärtuse kohta ekspertarvamus ning suhelda pangaga.

Esineb ka olukordi, kus vara on müüdud üldse ilma kinnisvaraportaali kuulutust üles panemata ning

parematel tingimustel, kui alguses on planeeritud. Seda kõike tänu selle, et asjatundlikud maaklerid

on vara müümisel professionaalid vara müümisel, omavad kliendibaasi ja muid vajalikke teadmisi

vara müügiks. Seetõttu ei ole pank nõus, et vara müügiga tegeleks omanik iseseisvalt.

-Luksuskinnisvara ei taheta vahetada soodsama elamispinna vastu.

Mõningatel juhtudel püüab omanik teha kõike selleks, et säilitada kinnisvara, mis on ilmselgelt

luksuslik ja mida omanik ei jõua üleval pidada. Sellisest varast tuleb loobuda ning kolida elama

jõukohasemale elamispinnale või otsida oma äritegevuseks mõistliku suurusega sobilik büroo.

-Maaklerilepingus jäetakse kokku leppimata müügihind, müügiperiood jm olulised tingimused.

Maaklerilepingus peavad olema kokku lepitud vähemalt järgmised tingimused: müügihind, periood

ja hinna langetamise määr.

Kui need tingimused on jäetud kokku leppimata, võib kahtlustada, et maakleril puudub

müügistrateegia ning müügiga ei tegeleta tõsiselt. Normaalseks müügistrateegiaks ei saa pidada

olukorda, kus hakatakse katsetama ebarealistlike hindade ja perioodidega, et vaadata, mida ostjad

üldse pakuvad. Selline lähenemine rikub müügi, poole aasta pärast on vara müümata ja pank peab

alustama kulukat sundmüüki.

-Omanik loobub vabamüügist.

Harva tuleb ette, et omanik alustab vara vabamüüki, kuid ostja leidmisel loobub müügist

põhjendamatult. Sellisel juhul ei jää pangal samuti muud üle, kui nõuda vara sundmüüki.

16

3.3 Juhised võlanõustaja valikuks12

Võlanõustamine on Eestis üks uuemaid teenuseid. Kuigi masu on võlanõustamise vajadust ja samas

ka tuntust tugevalt kasvatanud ning teenus on täna kättesaadav enam-vähem kõikjal üle Eesti, tuleks

võlanõustaja valikul silmas pidada:

3.3.1 Ka soovitakse võlanõustamist või klassikalist õigusnõustamist?

Võlanõustamine on laiapõhjaline teenus, mis käsitleb võrdselt võlasituatsiooni

finantsmajanduslikke, juriidilisi ning psühhosotsiaalseid aspekte.

Võlanõustamises on aluseks terviklik ehk kliendikeskne lähenemisviis.

Seega on oluline enne võlanõustaja poole pöördumist mõelda läbi, kas soovitakse nõustamist kogu

tekkinud olukorrale või otsitakse vastust vaid ühele juriidilisele küsimusele.

Võlanõustamine kätkeb endas enamat kui vaid õigusnõustamine, eeldades aga kliendi motiveeritust

ja aktiivset koostööd.

Võlanõustaja tegevus võib piirduda vestluse käigus antavate nõuannetega, kuid vastavalt kliendi

olukorrale ja vajadustele saab võlanõustaja anda ka praktilist abi erinevate dokumentide

koostamisel (võlgade ümberkujundamise või pankrotimenetluse algatamiseks, avaldused

kohtutäiturile jmt.) või toetada läbirääkimistel võlausaldajatega.

Samuti suudab võlanõustaja pakkuda psühholoogilist tuge tekkinud keerulises olukorras, mida

majanduslikud raskused ja nendega kaasas käivad sündmused (töötus, lahkuminek, haigus,

õnnetusjuhtum jne.) kahtlematult on.

3.3.2 Võlanõustaja valikul tasub kindlasti panna rõhku nõustaja väljaõppele ja kogemustele.

Eestis on reeglina võlanõustajana töötamise eelduseks, et isik omab kõrgharidust ning on läbinud

vastava täiendkoolituse (160 at). Pikaajaliselt töötanud nõustajal on kogemustest saadud oskused,

mis omavad erilist tähendust kliendi mõistmisel, tema olukorra analüüsimisel ning läbirääkimistel

võlausaldajatega. Võlanõustamisteenust võivad pakkuda ka suuremad võlausaldajad (nt. pangad),

kuid sedaliiki teenus võib olla nö. kallutatud. Soovitatav on pöörduda sõltumatu spetsialisti poole.

Võlanõustajatele saab küsimusi esitada ka internetiportaalides (www.vastused.ee;

www.juristaitab.ee jmt.), mis on ajakohane, kuid ei asenda siiski otsest konsultatsiooni.

Võlaprobleemid on kompleksed ja üksikud nüansid olulised. Seega jääb veebipõhine nõustamine

paratamatult pealiskaudseks.

3.3.3 Kindlasti on igal abivajajal võimalik leida heal tasemel võlanõustaja ja mitte jääda oma

probleemiga üksi.

12

teksti autor on Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja ja lepitaja; vt www.alustauuesti.ee.

17

3.4 Kust leida võlanõustajat?

Infot võlanõustamise teenuse kohta oma elukohas saab kohaliku omavalitsuse sotsiaalala

spetsialistidelt.

Näiteks Tallinnas tegutseb Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatav Tallinna Sotsiaaltöö

Keskus13

, kus osutatakse alates 2006. a. märtsikuust ka võlanõustamise teenust14

.

Nende veebilehel leiduva teabe kohaselt on teenus Tallinna elanikele tasuta.

Teiste omavalitsuste elanikele on teenus tasuline.

Võlanõustajate kontaktandmeid võib leida ka Finantsinspektsiooni tarbijaveebi lehelt

www.minuraha.ee15

.

Internetist on võimalik leida erineva oskuspagasi ja kogemusega võlanõustajate kontaktandmeid.

Näiteks käesolevas teatmikus kirjutavad, võlamenetluses pikaajalist kogemust omavad Urmas Tross

ja Kaidi Silver-Schöbe osutavad ka võlanõustamise teenust (www.alustauuesti.ee).

3.5 Millised võimalused jäävad kui makseraskused ei ole tavaliste

kokkuleppeliste abinõude (vabamüük, jms) abil ületatavad?

3.5.1 Kuidas toimivad ja aitavad erinevad võlamenetlused?16

Täitemenetlus

Krediidiasutused kirjutavad hüpoteegilepingutesse kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele. See

tähendab, et kui olete jäänud laenuandjale võlgu ja kokkuleppele pole saanud, algatab krediidiasutus

Teie vastu täitemenetluse. Täitemenetluse käigus sisuliselt kohtutäitur müüb enampakkumisel,

seadusest tulenevas korras, selle kinnisvara, mida olete pidanud „koduks“.

Täitemenetluse käigus on Teil võimalik sõlmida kokkulepet, peatada sissenõudmine mõnel

põhjusel, kaevata täituri tegevuse ja madalate müügihindade üle, kuid tulemus on üks - hüpoteegiga

koormatud vara müüakse ära. Kui müügitulem ei kata laenukohustust siis soovitab krediidiasutus

kindlasti ülejäänu osas sõlmida uuesti laenulepingu ja anda käenduse. Kodu ei ole aga kohustused

on jäänud. Kui tegemist on ühisvaraga siis peab täitur paluma sissenõudjal ühisvara jagada. Samas

kui mõlemad abikaasad on andnud nõusoleku ühisvara koormamiseks hüpoteegiga siis läheb

kinnistu ikka müüki pärast jagamist. Kokkuvõtvalt pole menetluse lõppedes vara, kuid kohustused

ei pruugi ka laheneda.

Pankrotimenetlus

Pankrotimenetlus ei ole tegelikkuses midagi ebatavalist, vaid selge signaal sellele, et teie senine

eluplaani teostamine on võtnud ebasoovitava suuna. Ei ole ennast täiendanud majandusalaselt, ei

ole säästnud, ei ole tekitanud investeeringuid ja kodulaenuga hätta jäänud. Kriitilises olukorras olete

nii teie kui ka seonduvalt Teie perekond.

Füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus.

13

http://www.swcenter.ee/. 14

http://www.swcenter.ee/volanoustamise-yksus 15

täpne aadress: http://www.minuraha.ee/11937.

16

teksti autor on Urmas Tross, OÜ Konkurss, saneerimisnõustaja ja pankrotihaldur.

18

Esiteks selles, kas isik elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab

üle oma rahaliste võimaluste või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub.

Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis ja

suutmatus täita oma kohustusi.

Pankrotimenetluse positiivsus on selles, et peatab täitemenetluse ja vara müügi. Pankrotimenetluses

peatuvad pankroti välja kuulutamisega olemasolevatelt kohustustelt intresside ja viiviste

arvutamine. Pankrotimenetluses on võimalik nõuded korrastada ja fikseerida nii, et tekiks selgus

Teie tegeliku kohustuste hulga kohta, samuti selgub Teie varaline seisund tegelikkuses.

Eraisiku pankrotimenetlus seab küll sisuliselt automaatselt ettevõtluskeelu, kuid kohtu loal saab

tegeleda edasi ettevõtlusega ja ei sega töötamist palgalisel kohal. Võib olla töökohti, kus isiklik

pankrot välistab töötamise, kuid oma küsimuste lahendamisel saab ka selle lahendada.

Pankrotimenetluses jagatakse vara abikaasade vahel, mis on ebameeldiv, kuid kahjuks vajalik.

Pankrotimenetluses on võimalik pakkuda kompromissi tagamata nõuetele ja saavutada kokkulepe

krediidiasutusega.

Kui vara siiski tuleb müüa menetluse ajal, on võimalik menetluse lõpetamisel taotleda kohustustest

vabastamise menetlust ning sisuliselt kolme kuni viie aasta jooksul vabaneda kõigist kohustustest.

Tingimuseks on see, et vajalik on töötada või tegeleda ettevõtlusega. Sissetulekutest jääb alampalk,

1/3 alampalgast iga ülalpeetava kohta ja lisaks 25% sissetulekust, pärandvarast tuleb anda

menetlusse 50%. Kohustustest vabastamise menetluse ajaks määrab kohus võlausaldajate

ettepanekul usaldusisiku. Ülejäänud raha läheb usaldusisikule, kes selle korra aastas

võlausaldajatele välja maksab.

Selleks, et võita tuleb midagi ära anda. Kui pankrotimenetluses kaasa aidata ja võimalikult kiiresti

läbi viia siis ca nelja aastaga on võimalik ära lahendada tekkinud kriisiseisund ja siis alustada uuesti

juba ilma kohustusteta.

Võlakaitsemenetlus

Võlakaitsemenetlus käesoleva aasta 5. aprillil jõustunud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seaduse17

kohaselt eeldab ideaaltingimusi. Teil peab olema piisavalt stabiilne sissetulek ja üks-kaks

tagamata võlausaldajat. Kinnisasja tagatisel laenu andnud krediidiasutus üldjuhul asjasse ei puutu,

kuna pandipidajal ei ole seaduse järgi kohustust pandiga tagatud nõude ümberkujundamisega

nõustuda.

Laenulepingu puhul võib kaalumisele tulla pikendamine, kuid vähendamine eelduslikult mitte.

Sellisel juhul on ilmselt võimalik saavutada võlausaldajaga kohtu vahendusel kokkulepe ja seda ka

täita.

Sarnaselt ettevõtete saneerimisseadusega nõuab võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse

kasutamine head ettevalmistust ja märgitult ideaaltingimusi, mida alati pole võimalik tagada.

Kokkuvõtvalt aitab kriitiliseks muutunu võlamenetluses kõige paremini olukorra lahendada veel

pankrotimenetlus, kuigi selleks pidi saama võlakaitsemenetlus.

3.6 Vara sundmüügist18

Kuidas toimub vara müük täitemenetluse korras?

17

seadus on leitav elektroonilisest Riigi Teatajast, www.riigiteataja.ee; täpne aadress:

https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010001. 18

teksti autor on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali krediidijärelevalve osakonna juhataja Viljar Kähari.

19

Kui vabamüük ebaõnnestub, on pank sunnitud esitama kohtutäiturile avalduse vara müümiseks

täitemenetluse korras. Kohtutäitur selgitab koostöös panga ja vara omanikuga välja vara võimaliku

turuväärtuse ning arestib vara. Pärast hinna määramist teeb täitur arestimistoimingu ja avaldab vara

enampakkumise kuulutuse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui müük esimesel enampakkumisel

nurjub, siis korraldab täitur sissenõudja soovil kordusenampakkumise; müügihinda võidakse igal

enampakkumisel langetada kuni 25%.

Kas kohtutäitur võib vara koos ostjatega vaatamas käia?

Mõned omanikud keelduvad sundmüügi puhul vara ostjatele näitamast. Sellisel juhul võtab

kohtutäitur kohtust määruse majja või korterisse sisenemiseks. Kohtutäitur võib avada lukustatud

ukse. Sellised kulud arvestatakse maha vara müügihinnast.

Kui võlgnik teeb tagatise müügi korral muid takistusi või kahjustab vara, mõjutab see negatiivselt

müügihinda. Kui vara omanik pole koostöövalmis, võib juhtuda, et ostja on olenevalt objektist nõus

maksma vaid turuhinnast tunduvalt madalamat hinda, kuna kardetakse riske ja vaidlusi.

Seega, koostöö vältimine, vaidlemine ja vastutöötamine on kahjulik kõigile, aga eelkõige

võlgnikule, kellel säilib vara müümise järel suurem võlgnevus.

Kuidas toimub vara müük pankrotimenetluse korras?

Vara müük pankrotimenetluse korras on sarnane vara müügiga täitemenetluse korras.

Pankrotihaldur tegutseb võlgniku nimel ning tal on vara suhtes rohkem õigusi kui kohtutäituril.

Oluline, et pankrotihaldur saab vara müüa enampakkumiseta. Üldjuhul on müük pankrotimenetluses

aeganõudvam ja kulukam.

Mida peaks omanik tegema sundmüügi alustamisel?

Omanik peaks tegema panga ja kohtutäituri või pankrotihalduriga koostööd, sest siis õnnestub vara

müüa kõrgema hinnaga ja väiksemate kuludega. Tuleb kokku leppida, kuidas ja millal on

ostuhuvilistel võimalik varaga tutvuda.

Samuti tasub palgata kinnisvaramaakler, sest kohtutäituril või pankrotihalduril ei ole tavaliselt

piisavalt kontakte potentsiaalsete ostuhuviliste hulgas. Ainuüksi müügikuulutuse avaldamine

kinnisvaraportaalis ei ole müügistrateegia.

Rõhutan, et ostuhuviliste seas on levinud arvamus, et kui vara müüb kohtutäitur või pankrotihaldur,

siis saab selle kätte odavalt. Sellise eksliku arvamuse ümberlükkamiseks on samuti soovitatav

kasutada müügiks maakleri abi.

Mis juhtub, kui võla tasumisele või sundmüügile vastu vaielda?

Oma õigusi tuleb kaitsta. Õiguste rikkumise korral võib igaüks pöörduda vastava institutsiooni

poole. Samas tasub enne kaebuse esitamist ja vaidlema hakkamist tõsiselt kaaluda, mida soovitakse

sellise vaidlusega saavutada. Iga vaidlus toob kaasa kulusid, mis alusetu kaebuse korral mõistetakse

välja kaebajalt.

Näiteks on omanik mõnikord vaidlustanud vara müügihinna ja nõudnud kõrgema hinnaga müüki.

Vaidluse korral tellib täitur ekspertarvamuse, mille kulud arvestatakse maha vara müügihinnast.

Praktika näitab, et ekspertarvamuses määratud hinnad on üldiselt veel madalamad kui panga

pakutud alghind, sest pank soovib samuti saada vara müügihinna eest tagasi kogu laenu.

Vara arestimisel liiga kõrge (st tegelikust turuhinnast kõrgema) hinnaga on omaniku jaoks muud

riskid. Näiteks kui omanik soovib vara realiseerida ilma enampakkumiseta, turuhinnaga,

kohtutäituri kontrolli all, siis ei või täitur seda teha madalama hinnaga, kui on arestimisaktis

märgitud hind. Sellise riski vältimiseks on mõistlik arestida vara turuhinnaga või isegi turuhinnast

veidi madalama hinnaga, sest müüki võib alati alustada arestimishinnast kõrgema hinnaga.

20

Mida võib eluruumist välja kolides kaasa võtta?

Üldjuhul on laenuga finantseeritud ning objektile kinnitatud asjad elamispinna olulised osad.

Seinale, lakke ja põrandale kinnitatud asju võib kaasa võtta juhul, kui sellega ei kahjustata ruume.

Kindlasti ei saa mõistlikuks pidada, et kaasa võetakse integreeritav mööbel, lae sisse ehitatud

valgustid, stepslid, liistud, siseuksed, lukud, WC-potid, valamud, segistid, kerisekivid jmt. On

juhtumeid, kus maja eest on välja kaevatud lilled ning rebitud katuselt maha antenn.

Vara kahjustamisel võib vara uus omanik nõuda eelmiselt omanikult kahju hüvitamist. Samuti võib

eelmine omanik saada vara pahatahtliku hävitamise eest kriminaalkorras karistada.

Tuleb tuvastada, millised asjad on elamispinna olulised osad ning kuuluvad vara juurde. Üldjuhul

on laenuga ostetud ja seintele, lakke või põrandale kinnitatud asjad elamispinna olulised osad

(näiteks köögimööbel, tehnika, integreeritud valgustid, segistid jmt).

Mõistlik on siiski ostjaga kohe kokku leppida, millisest mööblist jm asjadest on ostja huvitatud ning

nõus kompensatsiooni maksma.

3.7 Mida teha, kui võlgnevusi siiski ei ole võimalik tasuda?

Kui võlgnevuse likvideerimiseks puuduvad võimalused ja lahendused, siis tuleb kaaluda, kas

esitada kohtule avaldus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse alusel või hoopis

pankrotiavaldus.

Enne avalduse esitamist tuleks kindlasti pidada nõu juristi või advokaadiga, sest menetlustes

kehtivad kindlad reeglid, need on kulukad ja võivad kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi.

3.8 Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse sünd ja eesmärk

Seadus võeti Riigikogu poolt vastu 17. novembril 2010. a. ja jõustus 5. aprillil 2011. a.

Seaduseelnõu algatas Riigikogu õiguskomisjon, kes leidis, et otstarbekas on reguleerida füüsilisest

isikust võlgnike võlgadega seonduvat laiemalt, mh näha ette terviklik menetlus võlgade

ümberkujundamiseks ja muuta ka olemasolevaid seadusi eesmärgiga, tagada võlgnikule soodsam

õiguslik keskkond, arvestades samas ka võlausaldajate õigustatud huvisid.

Sel eesmärgil moodustati Riigikogu õiguskomisjoni juurde komisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri

juhtimisel laiapõhjaline töörühm. Töörühma jaoks valmistas eelnõu algteksti ette omakorda

väiksem töögrupp, koosseisus Paul Varul, Villu Kõve, Martin Käerdi, Indrek Niklus, Signe

Viimsalu ning TÜ õppejõud ja doktorant ja Riigikohtu nõunik Maarja Torga19

.

Seaduse eesmärk on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele

võimalus ümber kujundada võlad, ületada makseraskused, vältida pankrotimenetlust, õppida

toime tulema tulevikus tekkivate finantskohustustega ning taastada oma maksevõime.

Selleks nähakse ette uus kohtumenetlus, milles on võimalik füüsilise isiku võlgade

ümberkujundamine, sh maksetähtaja pikendamine, ositi täitmise võimaldamine või ka kohustuste

vähendamine.

Menetlus baseerub sarnastel põhimõtetel saneerimisseadusega, võimaldades alternatiivi

pankrotimenetlusele. Siiski ei ole seaduse puhul tegemist saneerimismenetluse laiendamisega

19

võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskiri, lk. 12, 13; leitav Riigikogu veebilehelt:

www.riigikogu.ee; täpne aadress:

http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=1004095&u=20110921221802.

21

füüsilistele isikutele, kuna mõningates aspektides tuleb füüsilisi isikuid kohelda erinevalt

juriidilistest isikutest (näiteks erinevalt saneerimisest võimaldab eelnõu võlgade ümberkujundamist

olenemata võlausaldajate vastuseisust). Selline lähenemine on tingitud eeskätt juriidilise isiku ja

füüsilise isiku olemuslikust erinevusest. Füüsilise isiku makseraskused seavad ohtu esmajoones

temale ja pereliikmetele äraelamiseks hädavajalike väärtuste säilimise, juriidiliste isikute puhul

sellist otsest ohtu pole ning neid saab vajadusel ka likvideerida.

Kavandatud menetluse põhimõtteks on, et füüsiline isik peab ise suutma välja pakkuda

lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldaja ja kohtud hindavad ja võimalusel

kinnitavad selle.

Menetlus ei saa toimuda n.ö nulltariifiga, st eelduseks on, et võlgnikul on või vähemalt saab olema

mingi sissetulek, millest võlgasid katta ja huvi selle vastu, et vältida enda pankrotimenetlust.

Kui võlgnik on n.ö täielikult võlgades ja nende kasvõi mingis mõistlikus osas tasumiseks

igasugune perspektiiv puudub ja/või kui võlgnikul puudub sissetulek, on tema jaoks ainsaks

lahenduseks pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse järgselt võlgade vabastamise

menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetluses tuleks üldpõhimõttena lähtuda sellest, et võlausaldajad ei

tohiks seeläbi sattuda oluliselt halvemasse olukorda sellega võrreldes, mida ta saaks võlgniku

olemasoleva vara pankrotimenetluses realiseerimisel ja arvestades võimalusi saada lisa kuni

võlgniku võimaliku võlgadest vabastamiseni20

.

3.9 Kuidas võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus kaitseb

kodulaenu võlgnikku?

Seaduse kasu ja tulemit kodulaenuvõtjale on Riigikogus 16. novembril 2010. a. toimunud

seaduseelnõu teisel lugemisel vastuseks esitatud küsimusele (lühidalt) selgitanud eelnõu ettekandja,

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher järgnevalt21

.

Seaduse kasu ja otsesed tulemid kodulaenu võtjale on:

Esiteks, tagatiseks seatud kodu suurem kaitse.

Kuna pandiga tagamata nõuete puhul on näiteks selles põhiosas, mis jääb üles pärast tagatise

müümist, võimalik kohustusi vähendada, see on selle seaduse kohaselt võimalik, siis on

võlausaldajad senisest oluliselt enam motiveeritud kodulaenuga ajutiselt kimpu jäänutele

laenupuhkust andma, maksed ajatama. Ehk tegelikult tulema vastu, sest nad teavad, et on olemas

ametlik menetlus, millesse sisenemisel kodulaenu võtja, kui ta ei leia kokkulepet pangaga, saab

sundmüügi korral õhku jääva osa tegelikult üsna suures ulatuses vabaks. Ja see on pangale väga

motiveeriv osa. Tal ei ole mõtet hakata “pilli lõhki ajama”, asja sundmüüki suunama, kui ta teab, et

ta võib rahulikult proovida leida kodulaenu võtjaga kompromissi ja lahendust. Need laenulepingud

on sõlmitud ju väga pikkadeks perioodideks, 20, 25, 30 aastaks. Nad tulevad koos, mõlemad

osapooled, sellest raskusest välja nii, et mõlemad võidavad. Võlgnik võidab, tal jääb kodu alles,

20

võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskiri, lk. 14-15; leitav Riigikogu veebilehelt:

www.riigikogu.ee; täpne aadress:

http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=1004095&u=20110921221802. 21

võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu (743 SE) teine lugemine. XI Riigikogu stenogramm, VIII

istungjärk, pp 2; leitav Riigikogu veebilehelt: www.riigikogu.ee, täpne aadress:

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1289891100#pk7380.

22

võlausaldaja võidab, sest ta saab jätkata sellesama lepinguga, mille ta on sõlminud ju võlgnikuga

vägagi pikaks perioodiks.

Teiseks on kõrvalnõuete vähendamine.

Tagatise müümise järel on jäänud “õhku” teatud osa nõudest ja me teame juhtumeid, kus sellele on

rakendatud väga kõrgeid kõrvalnõudeid ehk tarbimislaenuintresse. Piltlikult öeldes, kodu

realiseeritakse ja siis on veel see nõue, mis jääb pärast kodu realiseerimist üles, sest hüpoteek ei

kata kogu laenusummat, see on veelgi laetud väga kõrgete intressidega, põhjendamatute

kõrvalnõuetega jne. Kohus saab selles menetluses kõiki neid kõrvalnõudeid vägagi oluliselt

vähendada, kuni seaduses sätestatud määradeni. Ma arvan, et see on kogu meie õiguskorras jällegi

äärmiselt tähtis muudatus, mis toob kaasa selle, nagu te viitasite, et selline sotsiaalne õiglus jõuab

krediidiasutuste ja krediidiandjateni oluliselt enam kohale.

Kolmandaks on paljuräägitud asjaõigusseaduse muudatus, mis keelab lisatagatise nõudmise

pelgalt kinnisasja turuväärtuse muutumise tõttu, peamiselt languse tõttu.

See keeld pannakse selgelt peale. On jällegi olemas teatud arv juhtumeid, kus inimeste käest on

nõutud veel ja veel tagatisi olukorras, kus inimene on juba andnud ühe tagatise. Temast sõltumatult,

kinnisvaraturu üldise languse tõttu on kinnisasja väärtus vähenenud ja nüüd hakatakse inimest

uuesti ahistama. Loomulikult ei puuduta see tänases Eestis ju ainult inimesi, vaid te olete kuulnud

paljudest juhtumitest ja teate suurepäraselt, et sedasama asja teevad krediidiasutused ka ettevõtete

puhul. Aga see on täitsa omaette teema. Kui me räägime füüsilistest isikutest, siis see probleem on

olnud esil, asjaõigusseaduse muudatusega me keelame lisatagatise küsimise.

Ja viimaseks, taas paljuräägitud teema – täitekulud.

Me loeme täituritasu, täitemenetluse kulud edaspidi hüpoteegi müümisel selgelt hüpoteegi summa

sisse. See jällegi tähendab, et kinnisasja omaniku kulud vähenevad. Meil on olnud väga tõsine

poleemika ja me jätkame seda diskussiooni täitemenetluse seadustiku muutmisel, eelkõige täituri

lisatasu üle, mis on mitmel juhul olnud üüratu. Seda on põhjendatud nii, et täiturid katavad sellega

oma teisi kulusid, mis on minu jaoks täiesti arusaamatu. Aga me tuleme selle teema juurde kindlasti

tagasi ja käsitleme põhjalikult, kuidas ikkagi saada Eestis täitekulud mõistlikkuse piiridesse.

Analüüsid näitavad, et täitekulud on teiste Euroopa riikidega võrreldes enneolematud.

3.10 Esimesed sammud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse

rakendamisel22

Füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise põhimõtete kohta saab lugeda võlanõustamise

veebilehelt http://volanoustamine.minuraha.ee/.

Hüpoteeklaenu ei saa panga nõusolekuta ümber kujundada, mistõttu võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seadus ei ole pankadele seni erilist mõju avaldanud. Ümber saab kujundada tagatise

müügi järel säilinud võlgnevust.

2011. aasta juuni alguseks oli kohtutele esitatud 16 avaldust, millest 10 ei võetud puuduste tõttu

menetlusse.

Üldine probleem on, et avaldusel puudub edulootus (võlgnikul pole piisavat sissetulekut) või pole

täidetud formaalsed nõuded (pole peetud läbirääkimisi võlausaldajatega, soovitakse kustutada

22

teksti autor on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali krediidijärelevalve osakonna juhataja Viljar Kähari.

23

hüpoteeklaenu jmt). Samuti esitatakse kohtutele valeandmeid vara, kohustuste ja sissetulekute

kohta. Kohtul on selles menetluses aktiivne roll ning kohus kontrollib registritest, tööandjalt,

pankadest ja mujalt võlgniku tausta.

Mõned näited

Kosmeetikuna töötanud füüsilisest isikust ettevõtjal puudus püsiv regulaarne sissetulek. Pangast oli

võetud eluasemelaen ja krediitkaardid. Võlgnik taotles kohtult hüpoteeklaenu intresside ja viiviste

kustutamist.

Kohus keeldus menetlusse võtmast, kuna:

-võlgnik jättis esitamata andmed oma muude laenukohustuste kohta ning kohus selgitas ise välja, et

võlgnikul oli võetud veel väikelaenusid;

-võlgnik ei olnud pidanud pangaga läbirääkimisi, sest ainuüksi pangale intressi ja viiviste

kustutamiseks avalduse saatmine ei tähenda läbirääkimisi;

-hüpoteeklaenu ei saa ümber kujundada panga nõusolekuta;

-hüpoteeklaenu tagatise suhtes käis täitemenetlus;

-võlgnik ei tõendanud, et tal on piisav sissetulek järelejäävate kohustuste täitmiseks.

Transpordiettevõtte omanik käendas firma pangalaenu. Firma pankrotistus. Kohustusteks olid

hüpoteeklaen, krediitkaardid, väikelaenud ning firma käendus. Kohtule esitatud andmete järgi

ületasid igakuised kulud sissetulekuid. Võlgnik taotles kohtult intresside ja viiviste kustutamist.

Kohus jättis avalduse rahuldamata, kuna:

-võlgnik esitas valeandmeid vara kohta; kohus selgitas välja, et talle kuulus liiklusregistrist haagis

ning äriregistri andmetel osalus äriühingus;

-võlgnik taotles võlgade kustutamist, mida seadus ette ei näe;

-sissetulekud ei võimalda kohustusi täita.

Pikaajalise haigestumise tõttu tekkis võlgnevus. Võlgnik taotles kohtult krediitkaardi võlgnevuse

tasumiseks maksepuhkust aastaks, eluasemelaenu makseid jätkas.

Kohus kuulas võlgniku ära, kuid ei algatanud menetlust, kuna:

-võlgnikule kuulub hoonestamata elamumaa ning osaühingu osad, mille müümisega on võimalik

võlgnevus tõenäoliselt likvideerida;

-võlgnik ei pidanud läbirääkimisi võlausaldajatega.

Võlgnik pöördus kohtusse ja taotles hüpoteeklaenu nõude vähendamist.

Kohus ei võtnud avaldust menetlusse, kuna krediidiasutus teatas, et ei ole ümberkujundamisega

nõus, sest käimas oli täitemenetlus vara realiseerimiseks.

Eelnevast nähtub, et menetluse algatamise eelduseks on eelkõige läbirääkimiste pidamine

hüpoteegipidajaga, piisav sissetulek, õigete andmete esitamine kohtule ning korrektne taotlus selle

kohta, mida soovitakse saavutada.

Üldjuhul on probleemid võimalik kokkuleppel lahendada, kuid selleks peab olema mõlemapoolne

huvi ning soov teha kompromisse, olla paindlik ning vajadusel leida erinevaid lahendusi. Pank on

alati valmis nõustama ning probleemi lahendama.

24

3.11 Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse mõju23

Seadusega antavate võimaluste näol ei ole tegemist millegi enneolematuga.

Pooled on alati võinud kohustuste täitmiseks kokku leppida erisusi. See praktika on turul olemas ja

jääb alles, sest mittetoimivatele võlasuhetele tuli lahendusi leida ka enne seaduse jõustumist ja seda

tehakse edaspidigi. Seaduse raames ja kohtu kontrolli all toimuva menetluse roll ongi n-ö teise

astme lahendus selle tarbeks, kui pooled ei ole hoolimata pingutustest suutnud omavahel

jätkusuutlikus lahenduses kokku leppida.

Lahendused, mida pank tavapäraselt pakub (maksepuhkused, võlgnevuste ajatamine,

tähtaegade pikendamine, kohustuste ümberstruktureerimine), on väga individuaalsed,

sõltudes konkreetse isiku vajadustest ja võimalustest. Sarnaselt, kuid kitsamalt on need võimalused sätestatud ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seaduses: kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, osadena täitmine või kohustuste vähendamine.

Viimane, riivates võlausaldajat enim, on äärmuslik lahendus ja võlausaldajad võivad tõenäoliselt

selle vastu olla. Selleni jõudmiseks on vaja läbida vähemalt järgmised sammud: avatud dialoog, mis

ebaõnnestus võlgnikust mitteolenevatel põhjustel, ja põhjendatud järeldus selle kohta, et muud

meetmed (ajatamine, osadena tasumine) ei aita.

Seaduse eesmärk on võimaldada võlasuhteid üle vaadata selleks, et ületada

makseraskusi ja vältida pankrotti. Pooled peavad leidma kompromissi paratamatuse, võlgniku ja võlausaldajate huvide vahel eeldusel,

et isik ei ole juba pankroti seisus ja makseraskuste ületamine on võlasuhete ümberkujundamisega

võimalik. Makseraskustes füüsiliste isikute probleemidega puutuvad iga päev kokku

kõikvõimalikud eraisikutega võlasuhetes osalevad pooled, sh riik, krediidiasutused, liisingufirmad,

kommunaalteenuseid pakkuvad ja vahendavad ettevõtted, korteriühistud, kiirlaenufirmad, teised

füüsilised isikud jne, mistõttu on uute normide alusel kujundatav praktika väga tähtis.

Põhimõtteliselt võib võlgnik mis tahes tema vastu olevat rahalist nõuet ümber kujundada ja iga isik,

kelle ees on võlgnikul kohustusi, saada ümberkujundamismenetlusega seotud võlausaldajaks.

Nendeks võivad teiste hulgas saada ka üürileandjad või kahju hüvitist ootavad kannatanud, kelle

korteri on majanaaber üle ujutanud.

3.12 Millal võiks siiski esitada pankrotiavalduse?

Pankrotiavalduse võiks võlgnik esitada siis, kui tema sissetulekute juures ei ole võimalik tekkinud

võlgnevusi tasuda. Tuleb siiski arvestada, et pankrotiavalduse sisseandmine ei kustuta võlgnevusi.

Pankrotimenetlus võib kesta mitu aastat, millele võib järgneda kohustustest vabastamise menetlus,

kui võlgnik tasub kolme aasta kestel võlgnevusi ning võlausaldajad ja kohus nõustuvad võlgniku

taotlusega. Kui ei nõustu, siis võivad võlausaldajad kümne aasta jooksul pärast pankrotimenetluse

lõppemist ikkagi võlgnikule oma nõuded esitada.

Enne pankrotiavalduse esitamist tasub kaaluda kodulaenu tagatise müümist. Pankrotimenetlus on

pikaajaline ning kulukas protsess, kus menetluskuludeks võib minna kuni 15% vara müügist saadud

rahast. Seega on mõistlikum müüa vara ära enne pankroti väljakuulutamist, kui vara müügihinnast

jätkub vaid pangalaenu tasumiseks. Kui vara müügist jääb raha üle, siis tuleks see kõigi

võlausaldajate vahel proportsionaalset ära jagada24

.

23

teksti autor on Swedbank AS. 24

teksti autor on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali krediidijärelevalve osakonna juhataja Viljar Kähari.

25

Füüsilise isiku pankrotimenetlust on põhjalikult käsitletud Ajakirja Õiguskeel 2010. a. esimeses

numbris25

ja ka nimetatud ajakirja 2010. a. kolmandas numbris26

.

Füüsilise isiku pankrotimenetluse võimalusi ja tagajärgi on kokkuvõtlikult selgitatud ka teatmiku lk.

14-15.

3.13 Kohustustest vabastamise menetlus

3.13.1 Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Teksti koostamisel on kasutatud ka Ajakirja Õiguskeel 2010. a. numbrites toodut.

Füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine toimub

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

Seega saab kohus otsustada võlgniku vabastamise nendest võlgadest, mis on tekkinud enne

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgadest, mis on tekkinud pärast kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, kohus võlgnikku vabastada ei saa. Näiteks, kui võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse ajal üürinud elamispinda ja jäänud üüri eest võlgu, siis sellest

võlast kohus teda ei vabasta, kuna see kohustus on tekkinud pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist.

Võlgadest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus võlgniku enda avalduse alusel.

Avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või

koos pankrotihalduri aruandega juhul, kui on alust pankrotimenetluse raugemiseks põhjusel, et

pankrotivarast vajalike väljamaksete tegemiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks ei piisa.

Samas võib võlgnik avalduse esitada koos pankrotiavaldusega või pärast võlausaldaja

pankrotiavalduse esitamist (pankrotiseaduse27

§ 170 lg 1).

Kuni 2009. aasta 31. detsembrini rauges ka füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus siis,

kui pankrotivarast ei jätkunud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks raha. Kuid

alates 2010. aasta 1. jaanuarist võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetluskulude kandmiseks

riigilt menetlusabi. Riigi poolt menetluskulude kandmine võimaldab füüsilisest isikust võlgnikul

pankrotimenetlust jätkata ning jõuda võlgadest vabastamise menetluseni.

Mitte alati ei ole võimalik taotleda menetluskulude hüvitamist riigi arvel. Seda võib teha siis,

kui pankrotimenetluse kulusid ei saa katta pankrotihalduri valitsetavast varast ega ka eeldada, et

kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud (pankrotivõlgniku pärijad, liikmed,

25

“Füüsilise isiku pankrotimenetlus”, autor Harju Maakohtu kohtunik Merike Varusk. Ajakiri Õiguskeel 2010/1;

avaldatud Justiiitsministeeriumi veebilehel http://www.just.ee, täpne aadress: http://www.just.ee/49515. 26

“Füüsilise isiku pankrotimenetlus”, autor Harju Maakohtu kohtunik Merike Varusk. Ajakiri Õiguskeel 2010/3;

avaldatud Justiiitsministeeriumi veebilehel http://www.just.ee, täpne aadress: http://www.just.ee/50861. 27

seadus on leitav elektroonilisest Riigi Teatajast, www.riigiteataja.ee; täpne aadress:

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062011014.

26

osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad) (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku28

§ 183 lg 2).

Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks (TsMS § 180 lg 1). Riiklikku

menetlusabi ei anta võlgnikule piiramatult. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse, ei või olla suurem kui 397 eurot (TsMS § 183 lg

2).

Menetlusabi raames on füüsilisest isikust võlgnikul õigus taotleda riigilt ka õigusabi (TsMS §

183 lg 3). Riigi õigusabi tähendab seda, et isik ei pea kas üldse või osaliselt maksma

menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest (TsMS § 180 lg 1 p 3). Riigi õigusabi

antakse siis, kui pankrotihaldur ise ei saa teha taotletavat menetlustoimingut või kui seda ei saa

temalt tema kvalifikatsiooni ja ülesandeid arvestades oodata (TsMS § 183 lg 3).

Avalduses kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks peab võlgnik kinnitama, et talle ei

ole teada asjaolusid, mis välistaksid võlgadest vabastamise (PankrS § 171 lg 2) ja ja et ta

kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (olulisemaks võib pidada tulutoova

tegevusega tegelemise ja tulude mittevarjamise kohustust).

Füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus siis, kui

ilmneb alus pankrotimenetluse raugemiseks, või pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel

(PankrS § 171 lg 1).

Kohus võib jätta (st tal on selles osas kaalutlusõigus) võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata (PankrS § 171 lg 2), kui:

- võlgnik on süüdi mõistetud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksukuriteo või KarS

§-des 380–3811 nimetatud kuriteo

29 toimepanemises;

- võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise pankrotihalduri nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või puudulikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult

omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või selleks, et vältida maksude maksmist;

- kohus on viimase kümne aasta jooksul enne ajutise pankrotihalduri nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastada või jätnud tema kohustustest vabastamise avalduse

rahuldamata seetõttu, et ta on pannud toime pankrotikuriteo;

- võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise pankrotihalduri nimetamist või pärast seda

tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (nt raisanud

vara);

- võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

puudulikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta või

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma muid kohustusi, mis on sätestatud

pankrotiseaduses.

Kui need võlgniku pahatahtlikkust iseloomustavad asjaolud puuduvad, ei ole kohtul alust

füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta.

28

seadus on leitav elektroonilisest Riigi Teatajast, www.riigiteataja.ee; täpne aadress:

https://www.riigiteataja.ee/akt/121042011021. 29

Osanike, aktsionäride ja tulundusühistu liikmete koosoleku kokku kutsumata jätmine; äriühingu varalise seisundi ja

muude kontrollitavate asjaolude kohta andmete esitamata jätmine ja ebaõigete andmete esitamine; raamatupidamise

kohustuse rikkumine.

27

Ka ei takista võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist see, kui võlgnik on

varasemalt taotlenud võlgade ümberkujundamist ja ümberkujundamismenetlus on lõppenud

(PankrS § 171 lg 21).

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib

määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite PankrS § 171 lõikes 2

nimetatud (eelpool loetletud) asjaolule tuginedes (PankrS § 171 lg 4).

Kui kohus jätab määrusega füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise menetluse

algatamata, on võlgnikul õigus kohtumäärus edasi kaevata (PankrS § 171 lg 3).

Võlgadest vabastamise menetlust algatades nimetab kohus üldjuhul usaldusisiku. Selleks teeb

kohtule ettepaneku võlausaldajate üldkoosolek (PankrS § 172 lg 1).

Eestis on välja kujunenud praktika, et usaldusisikuks nimetatakse enamasti pankrotihaldur.

Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas

võlgnik täidab oma kohustusi (PankrS § 172 lg 3).

Mõjuval põhjusel (eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa

põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise

täita) võib kohus jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (PankrS §

172 lg 6).

Võlgnik ei tohi oma sissetulekuid varjata. Ta peab informeerima kohut ja usaldusisikut oma elu-

ja tegevuskoha vahetusest ning oma majanduslikust olukorrast ega tohi oma tulusid ja vara

varjata (PankrS § 173 lg 2).

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele (tavaliselt võlgniku tööandja) teatama (PankrS § 173 lg 3).

Pärimise teel saadud vara väärtusest peab ta usaldusisikule üle andma poole (PankrS § 173 lg 6).

PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus

võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (PankrS § 173 lg 4).

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet

(PankrS § 173 lg 5).

Täitemenetluse seadustiku § 132 “Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata” lg 1 kohaselt

sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat

osa nädala või päeva sissetulekust.

Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02

eurot30

.

TMS § 132 lõikel 1 esinevad aga ka asjaoludest tulenevad erisused:

30

Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90 “Töötasu alammäära kehtestamine”, leitav elektroonilisest Riigi

Teatajast, www.riigiteataja.ee; täpne aadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/13353457.

28

kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse

elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool TMS § 132 lg 1 nimetatud

sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla

poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku

võlgniku sissetulekust.

kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb

mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja

arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele

summale

vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel,

et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui

sundtäitmisel on elatise nõue.

Usaldusisik peab hoidma võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS §

172 lg 2).

Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnik kaitstud võlausaldajate poolt tema varale

sissenõude pööramise ehk täitemenetluse läbiviimise eest (PankrS § 174 lg 1). Need võlausaldajad,

kelle nõue on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa kohustustest vabastamise menetluse

kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleantavale rahale (PankrS § 174 lg 2).

3.14 Kohustustest vabastamise otsustamine

Kui kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat, otsustab kohus

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Selleks peab võlgnik

esitama kohtule asjakohase taotluse (PankrS § 175 lg 1).

Kohus võib (st tal on selles osas kaalutlusõigus) oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku

vabastada kohustustest ka enne viie aasta möödumist, kuid mitte enne kolme aasta

möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS §

175 lg 11).

Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi

pankrotikuriteos või rikkunud süüliselt oma võlgadest vabastamise menetluses olevaid

kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2).

Kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud (PankrS § 175 lg

3).

Võlgnik peab andma kohtule teavet oma kohustuste täitmise kohta vande all. Kui võlgnik kohtu

määratud tähtaja jooksul vannet ei anna, ei vabasta kohus teda kohustustest (PankrS § 175 lg 4).

Kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest

vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta

29

möödumist ilmneb PankrS § 175 lõigetes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle

taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates

(PankrS § 175 lg 5).

Samas kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta

menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist

vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem

kui seitse aastat menetluse algatamisest (PankrS § 175 lg 51).

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded31

(PankrS § 175 lg 7) .

Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8).

3.15 Kohustustest vabastamise tagajärjed

Kui kohus vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad kõigi

pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sh ka nende nõuded, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).

Võlgnik ei vabane vaid õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusest (nt tema

poolt kehavigastuse tekitamise tõttu väljamõistetud hüvitis või vargusega tekitatud kahju) ning

lapsele või vanemale elatise maksmise kohustusest (PankrS § 176 lg 2).

Kuigi kohus vabastab võlgniku oma kohustuste täitmisest, ei kehti vabastus võlgnikuga

solidaarselt vastutava isiku kohta, kes oma kohustuste täitmisest ei vabane (nt võlgniku

kohustust käendanud isik peab käenduse ulatuses võlausaldajale kohustuse täitma). Ja kui

võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta nõuda tagasitäitmist võlgnikult,

kes on kohustuste täitmisest vabastatud (PankrS § 176 lg 3).

Kui aga võlgnik rahuldab võlausaldaja nõude pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamist, ei saa ta kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt enam tagasi

nõuda (PankrS § 176 lg 4).

3.16 Kohustustest vabastamise tühistamine

Kui võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest

ühe aasta jooksul selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustusi

tahtlikult rikkunud, takistades sellega oluliselt võlausaldajate nõuete rahuldamist, võib

võlausaldaja esitada kohtule taotluse nimetatud määrus tühistada (PankrS § 177 lg 1).

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada üksnes juhul, kui ta on saanud rikkumisest teada alles

pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist (PankrS § 177 lg 2).

31

http://www.ametlikudteadaanded.ee/

30

Kohus ei tühista kohustustest vabastamise määrust enne, kui on ära kuulanud võlgniku ja tema

usaldusisiku (PankrS § 177 lg 3).

Kui kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise määruse tühistada, on võlgnikul õigus

see edasi kaevata (PankrS § 177 lg 4).

Teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse

tühistamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded32

(PankrS § 177 lg 5) .

Selgitamaks, kas mõne füüsilise isiku suhtes on algatatud pankrotimenetlus ja mida on menetluse

käigus otsustatud, on otstarbekas teha päring väljaandes Ametlikud Teadaanded isiku nime järgi,

valides otsitava teadaande liigiks kas pankrotimenetluse teatud ja/või pankrotiteated.

32

http://www.ametlikudteadaanded.ee/

31

4. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusest

üksikasjalikumalt33

Nagu eelnevas tekstis (lk. 18-19) on märgitud, ei ole võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seadus (edaspidi VÕVS) hetkel veel pankadele võlgnevustega tegelemisel mõju avaldanud.

2011. a. juuni alguse seisuga oli kohtutele esitatud 16 avaldust, millest 10 ei võetud erinevate

puuduste tõttu menetlusse. 2011. a. septembri seisuga on nimetatud avalduste osas võlgade

ümberkujundamise menetlus valdavalt edutult lõppenud (vt VÕVS § 36 lg 1).

Nagu on märgitud ka eelpool (lk. 18-19), tuleneb avalduse edulootuse puudumine nii asjaolust, et

võlgnikul puuduvad menetluse edukaks läbiviimiseks piisavad sissetulekud (VÕVS § 17 lg 1 p 3)

või, et pole peetud läbirääkimisi võlausaldajatega (VÕVS § 17 lg 2 p 2) või soovitakse kustutada

hüpoteeklaenu (VÕVS § 24 lg 6). Samuti esitatakse kohtutele valeandmeid vara, kohustuste ja

sissetulekute kohta (VÕVS § 17 lg 2 p 3).

Eelnevas tekstis (lk. 14-15) on märgitud, et sarnaselt ettevõtete saneerimisseadusega34

(edaspidi

SanS) nõuab võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse kasutamine head ettevalmistust ja

märgitult ideaaltingimusi, mida alati pole võimalik tagada.

Kui nö ideaaltingimused ei ole objektiivsetel põhjustel enamasti saavutatavad, siis ettevalmistuse

parandamine on siiski teostatav näiteks läbi nõustaja abi kasutamise (vt VÕVS § 10 lg 2 p 6, § 11 lg

3, §-id 18, 19 ja ka SanS §-id 17-19).

Juhiseid nõustaja valikuks ja nõustajate kontaktandmete leidmiseks on toodud lk. 12-13.

Kuigi põhimõtteliselt peaks VÕVS kohane menetlus toimuma nõustaja, usaldusisiku vms kohtu

nimetatava „vahemehe“ vahenduseta, võib see siiski olla vajalik, kui võlgnik seda ise taotleb või

kohus peab seda vajalikuks ja nt võlausaldajaid on väga palju ja/või nende nõuded on erakordselt

suured või ebaselged või vajab võlgniku varaline seisund täiendavat kindlakstegemist. Nõustaja

määramisele ja pädevusele kehtivad VÕVS §-de 18 ja 19 järgi SanS §-de 15-19 põhimõtted.

Erandlikult on menetluse spetsiifikat silmas pidades nähtud § 18 lg-s 2 ette, et üldjuhul ei nimetata

nõustajaks pankrotihaldurit35

.

4.1 Nõuded võlanõustaja isikule

Juhul kui võlgnevustega hädas olev isik kavandab VÕVS alusel võlgade ümberkujundamiseks

kohtusse avalduse esitamist, võiks abi osutav võlanõustaja vastata ka VÕVS-is nõustajale

33

RT I, 06.12.2010, 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010001. 34

seadus on leitav elektroonilisest Riigi Teatajast, www.riigiteataja.ee; täpne aadress:

https://www.riigiteataja.ee/akt/13264880. 35

võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskiri, lk. 20; leitav Riigikogu veebilehelt:

www.riigikogu.ee; täpne aadress:

http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=1004095&u=20110921221802.

32

esitatavatele nõuetele ja tal võiksid olla teadmised ja/või kogemused saneerimis- ja

pankrotimenetlusest.

VÕVS § 18 lg 2 kohaselt võib (kohus) nõustajaks nimetada selleks piisavate teadmiste ja

kogemustega isiku.

Nõustajaks ei nimetata kohtu töötajat, võlgnikku või võlausaldajat või neist sõltuvat isikut ega

saneerimisseaduse § 15 lõikes 7 nimetatud isikut36

.

Üldjuhul ei nimetata nõustajaks pankrotihaldurit.

VÕVS § 18 lg 6 kohaselt kohaldatakse nõustajale SanS §-des 17–19 saneerimisnõustaja

kohta sätestatut, kui VÕVS-st ei tulene teisiti. Nõustajale ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse

seadustikus nõustaja kohta sätestatut.

SanS §-des 17-19 käsitletakse nõustaja vastutust, nõutajale tasu ja kulutuste hüvitamist ning ta

vabastamist.

Näiteks on kohtul on õigus juba määratud nõustaja vabastada, kui ta on jätnud oma ülesande

täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt (SanS § 19 lg 1 p 3).

4.2 Kes tasub nõustamise eest?

Nõustamise eest tasub võlgnik (VÕVS § 8 lg 1).

Juhul kui kohus määrab omal algatusel või võlgniku taotlusel nõustaja (VÕVS § 18 lg 1), määrab

kohus kindlaks ka summa, mille võlgnik peab nõustaja tasu ja kulutuste katteks kohtu

deposiitkontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks (VÕVS § 18 lg 5).

Nõustaja tasu suuruse piirmäärad ja tasu arvutamise alused on kehtestatud Justiitsministri 4. aprilli

2011 määrusega nr 2137

.

Määruse § 3 lg 1 kohaselt makstakse nõustajale:

võlausaldajatega läbirääkimiste ettevalmistamise,

läbirääkimiste pidamise,

ümberkujundamiskava koostamise ja kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest,

tunnitasu, mille alampiir on kümme protsenti töötasu alammäärast kuus38

ja ülempiir kakskümmend

protsenti töötasu alammäärast kuus39

.

Tunnitasu arvutatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusele nr 90 „Töötasu

alammäära kehtestamine” 40

.

36

1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

2) kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist, välja

heidetud advokatuurist või kelle kutsetegevus audiitorina on lõpetatud, välja arvatud audiitori kutsetegevuse

lõpetamine isiku enda avalduse alusel;

3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud;

4) kes on pankrotivõlgnik;

5) kelle kohta kehtib ärikeeld;

6) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla pankrotihaldur või ettevõtja.

37

RT I, 08.04.2011, 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/108042011001. 38

st 27,8 eurot tunnis. 39

st 55,6 eurot tunnis. 40

Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90 “Töötasu alammäära kehtestamine”; leitav elektroonilisest Riigi

Teatajast, www.riigiteataja.ee; täpne aadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/13353457.

33

Piirmäärast väiksema tasu määramine on õigustatud, kui tasu alammäära suurus ei vasta nõustaja

tehtud töö mahule ja keerukusele (§ 3 lg 2).

Piirmäärast kõrgema tasu maksmine on lubatud (§ 3 lg 3), kui:

võlausaldajaid on palju;

menetluse kestus väga pikk;

nõustaja ülesanded on väga mahukad ja keerukad;

nõustaja koostatud ümberkujundamiskava on kohtu poolt kinnitatud.

Juhul kui nõustaja tasu ühes menetluses ületab 2000 eurot, lähtutakse seda summat ületava tasuosa

arvestamisel § 3 lg-s 1 sätestatud alampiirist (st hetkel 27,8 eurot tunnis).

4.3 Mille eest peab avalduse esitaja veel tasuma?

Avalduse kohtusse esitamise eelduseks on, et võlgnik on tasunud riigilõivu.

Riigilõivuseaduse41

§ 57 lg 101 kohaselt tasutakse füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise

avalduse esitamisel riigilõivu 30 eurot (näiteks saneerimisavalduse esitamisel on riigilõiv 300

eurot).

Võlgnik ei pea üldjuhul tasuma võlausaldajate menetluskulusid (VÕVS § 8 lg 1).

Siiski võib kohus võib jätta võlausaldajate menetluskulud võlgniku kanda, kui:

võlgnik esitas teadvalt põhjendamatu avalduse võlgade ümberkujundamiseks

või

põhjustas võlausaldajatele menetluskulusid muul viisil teadvalt ebaõigete andmete või

teadvalt põhjendamatu taotluse või vastuväite esitamisega (VÕVS § 8 lg 2).

Juhul kui võlgnik kasutab õigusabi, siis tuleb tasuda ka selle eest.

4.4 Menetlusabi võimalikkus

Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks (TsMS § 180 lg 1).

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse osaliselt või

täielikult teatud menetluskulude kandmisest (TsMS § 180 lg 1, lg 4)

Võlgnikule ei anta menetluskulude kandmiseks riigipoolset menetlusabi riigilõivu tasumiseks

(VÕVS § 8 lg 3).

Võlgade ümberkujundamise kava täitmise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid

hüvitama (VÕVS § 8 lg 3).

Menetlusabi raames on võimalik saada ka õigusabi, st võlgnik ei pea maksma tasu menetlusabi

korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (TsMS §

180 lg 1 p 3).

41

seadus on leitav elektroonilisest Riigi Teatajast, www.riigiteataja.ee; täpne aadress:

https://www.riigiteataja.ee/akt/104072011008.

34

Füüsilisele isikule riigi õigusabi andmise eeldused on sätestatud nii TsMS §-des 181 ja 182, kui ka

riigi õigusabi seaduse42

§-des 6, 7 ja 14.

Olulisimad kriteeriumid on võlgniku halb majanduslik olukord, st menetlusabi taotleja ei suuda oma

majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt

või osamaksetena ning võlgniku võimetus ise oma õigusi kaitsta.

Õigusabi taotlus (sh võlgade ümberkujundamise avalduse koostamiseks) tuleb esitada kohtule, kus

toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse (TsMS §

184 lg 1, RÕS § 10 lg 1, lg 2).

Taotlusele lisatakse teatis enda majandusliku seisundi kohta (RÕS § 13 lg 1). Teatise vorm on

kehtestatud Justiitsministri 17.02.2005 määrusega nr 843

.

4.5 Mida ja mil viisil saab ümber kujundada?44

Ümberkujundamise menetluse raames saab inimese võlad kujundada ümber nende:

täitmise tähtaja pikendamise;

osadena täitmise võimaldamise;

võlgade vähendamise,

teel.

Siiski ei saa taotleda elatisnõuete ja tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuete

vähendamist (VÕVS § 2).

Enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke

samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt (VÕVS § 10 lg 1).

4.6 Milliseid võlgu saab ümber kujundada?45

Ümber kujundada on võimalik ainult rahalisi võlgu, st kohustusi, mis seisnevad raha maksmises

(VÕVS § 2 lg 1).

Üldjuhul saab inimene taotleda ainult sissenõutavaks muutunud võlgade ümberkujundamist (VÕVS

§ 2 lg 3).

Pandiga (sh hüpoteek) tagatud võlgu saab ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja

sellega nõustub. See põhimõte kehtib ka siis, kui pantija on kolmas isik (st mitte võlgnik ise). See

põhimõte ei välista ega piira aga pandi realiseerimise järel ülejääva võla ümberkujundamist üldises

korras (VÕVS § 24 lg 6).

42

seadus on leitav elektroonilisest Riigi Teatajast, www.riigiteataja.ee; täpne aadress:

https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011017. 43

määrus on leitav elektroonilisest Riigi Teatajast, www.riigiteataja.ee; täpne aadress:

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010050. 44

“Füüsilise isiku võlgade ümberkujundamine”, lk. 1-2; teksti autor on Andres Siigur, AB Tark Grunte Sutkiene;

avaldatud Finantsinspektsiooni tarbijaveebis www.minuraha.ee, leitav http://volanoustamine.minuraha.ee/. 45

sama

35

4.7 Kas saab ümber kujundada tulevaseid võlgu, mis ei ole veel muutunud

sissenõutavaks? 46

Erandina on võimalik ümber kujundada kestvuslepingutest (nt krediidileping ja liisingleping)

tulenevaid võlgu, mis ei ole ümberkujundamisavalduse kohtule esitamise ajaks veel muutunud

sissenõutavaks (VÕVS § 3).

Kestvuslepingutest tulenevaid võlgu saab ümber kujundada järgmistel viisidel:

Kestvuslepingu lõpetamine ümberkujundamiskava alusel (VÕVS § 3 lg 1).

Selle võimaluse kasutamisel lõpetatakse võlgniku poolt enne ümberkujundamise avalduse kohtule

esitamist sõlmitud krediidileping või muu kestvusleping, millest tuleneb võlgnikule rahalisi

kohustusi, mis muutuvad sissenõutavaks pärast ümberkujundamise avalduse esitamist. Nimetatud

juhul saab ümber kujundada vastava kestvuslepingu lõppemisel tekkivad kohustused.

Seda võimalust saab kasutada näiteks koormavate laenulepingute ja liisinglepingute lõpetamiseks.

Ühe aasta jooksul sissenõutavaks muutuvate võlgade ümberkujundamine

(VÕVS § 3 lg 2, lg 3).

Selle võimaluse kohaselt saab ümber kujundada krediidilepingust tulenevad kohustused, mis

muutuvad sissenõutavaks ühe aasta jooksul ümberkujundamiskava kinnitamisest arvates. Seda

võimalust on mõttekas

kasutada eelkõige siis, kui inimese makseraskused on pigem ajutised (nt ta kaotab töö, kuid uue töö

leidmine lähiajal on pigem võimalik).

Selle võimaluse kasutamisel on aga oluline tähele panna, et:

- ümber saab kujundada ainult krediidilepingutest (nt laenuleping, liisingleping jne) tulenevaid

võlgu;

- neid võlgu saab ümber kujundada üksnes võla maksmise tähtaja pikendamise või võla osadena

maksmise võimaldamise teel;

- kui sel viisil soovitakse ümber kujundada liisinglepingust tulenevaid võlgu, võib liisinguandja ühe

nädala jooksul ümberkujundamiskava kinnitamisest arvates liisinglepingu erakorraliselt üles öelda

(selliseks puhuks võib ümberkujundamiskavas ette näha ka lepingu erakorralise ülesütlemise

tagajärjel tekkivate nõuete ümberkujundamise, muu hulgas kohustuste vähendamise).

4.8 Võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine

Võlgade ümberkujundamise avalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed (VÕVS § 10 lg

2):

võlgniku selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta;

kas ja mida on võlgnik teinud makseraskuste vältimiseks või kõrvaldamiseks;

võlgade ümberkujundamise abinõud, mille rakendamist võlgnik taotleb;

võlgniku põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab ta kohustused

täita ja tõenäoliselt on võimalik tema maksejõuetust vältida;

võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid võlgade ümberkujundamise

välistada, ja et ta täidab käesoleva VÕVS §-s 21 sätestatud kohustusi47

;

46

sama 47 - Võlgnik annab kohtule ja nõustajale ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele teavet, mida nad vajavad seoses

36

võlgniku seisukoht nõustaja määramise vajalikkuse suhtes;

riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

Füüsilisest isikust ettevõtja, kes taotleb ettevõtte saneerimist, peab avalduses lisaks põhistama, et

ettevõte vajab saneerimist ning ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist

tõenäoliselt võimalik, samuti näitama, millised on saneerimise tagajärjed ettevõtte töötajatele

(VÕVS § 10 lg 3).

Abikaasad võivad esitada võlgade ümberkujundamiseks ühise avalduse. Kui avalduse esitab üks

abikaasa, peab ta avalduses esitama teise abikaasa andmed ning teada andma, kas makseraskused on

ka teisel abikaasal ja põhjendama, miks ei esitata avaldust ühiselt. See kehtib ka juhul, kui abielu on

lahutatud, kuid ühisvara on jäänud jagamata (VÕVS § 10 lg 4) .

4.9 Mida tuleb võlgade ümberkujundamise avaldusele lisada?

Võlgade ümberkujundamise avaldusele tuleb lisada:

Võlgade ümberkujundamise kava (VÕVS § 11 lg 1), milles on märgitud:

-milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse;

-ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg.

Kui võlgnik taotleb üksnes osade võlgade ümberkujundamist või erinevate võlgade

ümberkujundamist erinevas ulatuses, peab ta võlausaldajate erinevat kohtlemist avalduses

põhjendama (VÕVS § 11 lg 2).

Võlgade ümberkujundamiskava ei pea võlgade ümberkujundamise avaldusele lisama, kui

võlgnik taotleb selle koostamist nõustaja kaasabil (VÕVS § 11 lg 3).

Võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja kõigi sissetulekute nimekiri (edaspidi varanimekiri) avalduse esitamise seisuga, märkides muu hulgas iga varaeseme

eeldatava väärtuse ning eraldi oma osaluse ühisomandis ja kaasomandis või õiguste ühisuses.

Võlgnik peab varanimekirjas märkima, kas ja millise vara osas on käimas kohtu- või muid

menetlusi, sealhulgas täitemenetlusi (VÕVS § 12 lg 1 p 1, lg 5).

Võlgniku rahaliste kohustuste nimekiri (edaspidi võlanimekiri) avalduse esitamise seisuga,

milles märgitakse kõigi võlausaldajate nimed, kontaktandmed ning põhinõude ja kõrvalnõuete

eeldatavad suurused ja tagatised, tuues eraldi välja jooksvad kulutused (eluasemekulud,

ülalpidamiskohustused jms) ja solidaarkohustused.

Võlgnik peab võlanimekirjas märkima, kui ta mingis osas võlgasid ei tunnista, samuti kas ja

milliste võlgade osas on käimas kohtumenetlusi või muid menetlusi.

Ühe abikaasa poolt eraldi esitatud võlanimekirjas tuleb eraldi märkida kohustused, mille eest

vastutab või võib vastutada ka teine abikaasa, samuti teise abikaasa kohustused, mille eest võib

vastutada võlgnik.

Võlanimekirjas kohustuste märkimiseks võib võlgnik nõuda võlausaldajalt ülevaadet tema võla

arvestusest (VÕVS § 12 lg 1 p 2, lg-d 4-6).

võlgade ümberkujundamise menetlusega.

- Võlgnik osutab nõustajale abi tema ülesannete täitmisel. Kui kohus või nõustaja peab vajalikuks võlgniku varalise

olukorra kindlakstegemiseks võlgniku vara kontrolli, on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või võimaldama

varale juurdepääsu.

37

Võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide, pangakonto väljavõtete ja oluliste

kohustuste aluseks olevate dokumentide (laenulepingud jms) ärakirjad (VÕVS § 12 lg 1 p

3).

Kui võlgnik on viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandanud kinnisasja või

registrisse kantud vallasasja või õiguse või kinkinud või laenanud raha kolmandatele isikutele

enam kui 3000 euro ulatuses, tuleb ka seda varanimekirjas märkida.

Eraldi tuleb märkida neile tingimustele vastavad tehingud, mis on tehtud lähikondsetega48

pankrotiseaduse § 117 mõttes (VÕVS § 12 lg 3).

Ettevõtja (FIE) peab avaldusele lisama ka eelmise majandusaasta raamatupidamisaruande ning

ülevaate oma finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Kui ettevõtja peab

raamatupidamist kassapõhiselt, lähtutakse eelnimetatud andmete esitamisel möödunud aasta

kohta esitatud tuludeklaratsioonist (VÕVS § 12 lg 2).

4.10 Võlgade ümberkujundamise avalduse ja selle lisade vormid

Avalduse ja selle teatud lisade (varanimekiri, võlanimekiri, ümberkujundamiskava) kohta on

kehtestatud kohustuslikud vormid49

(VÕVS § 13 lg 1).

Lisaks elektroonilisele Riigi Teatatajale, on nimetatud vormid kättesaadavad ka

Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus (VÕVS § 13 lg 2).

Kohustuslikud vormid on leitavad teatmiku lisast:

1) võlgade ümberkujundamise avalduse vorm (lisa 1);

2) varanimekirja vorm (lisa 2);

3) võlanimekirja vorm (lisa 3);

4) ümberkujundamiskava vorm (lisa 4).

4.11 Võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmine

Mida võib kohus teha enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist?

Kohus võib (VÕVS § 15):

kuulata ära võlgniku või tema võlausaldajate arvamuse või küsida neilt täiendavaid andmeid või

dokumente (lg 1);

48

Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on:

1) võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui

abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist;

2) isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul

enne tagasivõidetavat tehingut;

3) võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad;

4) võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad;

5) võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend. 49

Justiitsministri 28.03.2011 määrus nr 18 , leitav elektroonilisest Riigi Teatajast, www.riigiteataja.ee; täpne aadress:

https://www.riigiteataja.ee/akt/130032011015.

38

nõuda teistelt isikutelt ja asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet võlgniku ja temaga koos

elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta (lg 1);

kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (lg 2);

juba enne avalduse lahendamist või esitamist kohaldada selle tagamiseks esialgset õiguskaitset,

muu hulgas peatada täitemenetluse või sundtäitmise võlgniku vara suhtes (lg 4).

4.12 Kui kiiresti tuleb menetlusse võtmine otsustada?

Kohus lahendab avalduse menetlusse võtmise seitsme päeva jooksul nõuetekohase avalduse

saamisest ja VÕVS § 15 lg-s 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemisest arvates (VÕVS § 15 lg 3).

4.13 Millisel juhul ei võta kohus avaldust menetlusse või jätab läbi

vaatamata?

Kohus ei võta võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse (VÕVS § 17), kui:

välja on kuulutatud võlgniku pankrot (lg 1 p 1);

kohus on viimase kümne aasta jooksul enne avalduse esitamist rahuldanud võlgniku võlgade

ümberkujundamise või pankrotimenetluses võlgadest vabastamise avalduse (lg 1 p 2);

võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta,

muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult

mõistlikult eeldada (lg 1 p 3);

avaldus või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele, muu hulgas on tasumata riigilõiv (lg 1 p 4).

Kohus võib (st tal on selles kaalutlusõigus) jätta võlgade ümberkujundamise avalduse

menetlusse võtmata (VÕVS § 17) , kui:

võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline,

arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade

ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja

haridusest (lg 2 p 1);

võlgnik ei ole täitnud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust -st ei ole astunud

vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt (lg 2 p 2);

võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid

oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta (lg 2 p 3);

võlgnik keeldub esitatud andmeid vandega kinnitamast või kohtu nõutud täiendavaid andmeid

esitamast (lg 2 p 4);

võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või

karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo

50 toimepanemises ja karistusandmed ei ole

karistusregistrist kustutatud (lg 2 p 5);

50 Osanike, aktsionäride ja tulundusühistu liikmete koosoleku kokku kutsumata jätmine; äriühingu varalise seisundi ja

muude kontrollitavate asjaolude kohta andmete esitamata jätmine ja ebaõigete andmete esitamine; raamatupidamise

kohustuse rikkumine.

39

võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne avalduse esitamist või pärast seda andnud

tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra

kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või

sihtasutuselt või vältida maksude maksmist (lg 2 p 6);

võlgnik on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid (lg 2 p 7).

Kui ettevõtja (FIE) taotleb ettevõtte saneerimist, võib kohus keelduda avalduse menetlusse

võtmisest ka juhul, kui ettevõtja ei ole põhistanud, et ettevõte vajab saneerimist ja ettevõtte

jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (VÕVS § 17 lg 3).

Kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse pärast menetlusse võtmist, kuid enne

kinnitamist läbi vaatamata (VÕVS § 28 lg 1).

Kohus jätab avalduse läbi vaatamata eelkõige juhul, kui võlgnik seda taotleb või kui selgub, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu (VÕVS § 28 lg 2).

Kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata ka juhul (VÕVS § 28 lg 3), kui:

ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma (VÕVS § 17);

selgub, et võlgnik peidab või raiskab oma vara, teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve,

või rikub oma kaasaaitamiskohustust;

võlgnik jätab tasumata nõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu

määratud summa.

Kohus kuulab enne avalduse läbivaatamata jätmist ära võlgniku ning võib ära kuulata ka

puudutatud võlausaldajad ja nõustaja (VÕVS § 28 lg 4).

4.14 Võlgade ümberkujundamise avalduse ja pankrotiavalduse

lahendamise järjekord (VÕVS § 14)

Kui kohtule on lisaks võlgade ümberkujundamise avaldusele esitatud ka avaldus võlgniku pankroti

väljakuulutamiseks, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele

esimesena avaldus esitati, kusjuures lahendatakse esimesena võlgade ümberkujundamise avaldus

isegi siis, kui see esitati pärast pankrotiavaldust (lg-d 1 ja 2).

Kohus lükkab pankroti väljakuulutamise otsustamise edasi kuni ümberkujundamiskava kinnitamise

otsustamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Sel juhul peatub

pankrotiavalduse menetlemine ka siis, kui määratud on ajutine pankrotihaldur (lg 2).

Erandjuhul võib kohus eeltoodud juhul siiski kohaldada pankrotimenetlust tagavaid abinõusid, kui

need ei takista võlgade ümberkujundamismenetluse läbiviimist (lg 3).

40

4.15 Millised on võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse

võtmise tagajärjed? 51

• Peatub viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. See ei kehti nõuete suhtes, mille

ümberkujundamist võlgnik ei taotle (VÕVS § 20 lg 1).

• Võlausaldaja ei saa lõpetada võlgnikuga sõlmitud lepingut, millest tulenevate nõuete

ümberkujundamist võlgnik taotleb, enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist toimunud

rahalise kohustuse rikkumisele tuginedes ega keelduda sel alusel oma kohustuste täitmisest (VÕVS

§ 20 lg 2).

• Kohus peatab võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha

sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Siiski võib

kohus võlausaldaja avaldusel lubada peatatud täitemenetluse jätkamist (VÕVS § 20 lg-d 3-4).

• Kohus võib ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni

(VÕVS § 20 lg 3 p-d 1-4):

- peatada kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust

tehtud;

- tühistada hagi tagamise abinõud, sealhulgas pangakonto arestimise;

- keelata võlausaldajatel võlgniku antud tagatistest tulenevaid õigusi teostada, muu hulgas

pandieset müüa või selle müüki taotleda;

- kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõud.

4.16 Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine ja tühistamine52

Kuidas toimub ümberkujundamiskava kinnitamine?

Võlgade ümberkujundamiskava menetlusse võtmise järel saavad võlausaldajad kahe kuni nelja

nädala jooksul anda seisukoha võlgniku avalduse, tema võlgade ja taotletava ümberkujundamise

kohta (VÕVS § 22 lg-d 1 ja 2).

Kohus kinnitab ümberkujundamiskava kui ükski võlausaldaja ei ole sellele tähtaegselt vastu

vaielnud (VÕVS § 24 lg 1).

Samuti võib kohus selle kinnitada (VÕVS § 24 lg-d 2 ja 3), kui:

ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle

nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest;

või

kui kohtu hinnangul:

-on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (lg 3 p

1);

-ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus

(lg 3 p 2).

51

“Füüsilise isiku võlgade ümberkujundamine”, lk. 3-5; teksti autor on Andres Siigur, AB Tark Grunte Sutkiene;

avaldatud Finantsinspektsiooni tarbijaveebis www.minuraha.ee, leitav http://volanoustamine.minuraha.ee/. 52

sama

41

Eeltoodud, VÕVS § 24 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu

hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue

pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava

summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et

pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel

arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku

sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal (VÕVS § 24 lg 4).

Kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel VÕVS § 24 lg–s 3 sätestatud alusel seotud

võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada vaid osade võlgade

ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus muu

hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti

võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või

muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku

taotletust (VÕVS § 24 lg 5).

Võlausaldaja halvemaks kohtlemiseks ei peeta tema intressi- ja viivisenõuete vähendamist

seaduses sätestatud suuruseni (VÕVS § 24 lg 7).

Kohus võib enne ümberkujundamiskava kinnitamist kuulata ära võlgniku ja võlausaldajad ning

määrata võlgade ümberkujundamise põhjendatuse hindamiseks ühe või mitu eksperti. Ilma võlgniku

nõusolekuta eksperti ei määrata (VÕVS § 24 lg 8).

4.17 Millised on võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed?

• Ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku

ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. See tähendab, et kavaga hõlmatud

võlgu peab võlgnik täitma vastavalt kavale (VÕVS § 29 lg 1).

• Ümberkujundamiskava kinnitamine ei vabasta võlgniku kohustuse täitmise eest solidaarselt

vastutavat isikut (nt käendajat) oma kohustuse täitmisest. Kui võlgniku kohustuse täitmise eest

solidaarselt vastutav isik on kohustuse täitnud, on tal võlgniku suhtes tagasinõudeõigus üksnes

selles ulatuses, milles võlgnik vastutab kohustuse täitmise eest ümberkujundamiskava järgi (VÕVS

§ 29 lg 2).

• Ümberkujundamiskava kinnitamine ei piira pandi või muu esemelise tagatisega võlausaldaja, kes

ei nõustunud oma nõude ümberkujundamisega, õigust rahuldada oma nõue tagatise arvel (VÕVS §

29 lg 3).

• Ümberkujundamiskava kinnitamine ei välista võlausaldajate poolt vara tagasivõitmise hagi

esitamist ja lahendamist täitemenetluses. Kohtutäitur annab ümberkujundamiskavaga hõlmatud

võlausaldajatele saadu välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel (VÕVS § 29

lg 6).

• Ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses

nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib (VÕVS § 31 lg 1).

42

• Ümberkujundamiskava kinnitamisel jätkatakse ümberkujundamisavalduse menetlusse võtmisel

peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti

(VÕVS § 31 lg 2).

• Ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta

ümberkujundamiskava kehtib (VÕVS § 33 lg 1).

• Ümberkujundamiskava kehtivuse ajal peab võlgnik andma kohtule järelevalve teostamiseks

vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel (VÕVS § 34 lg 2).

• Võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja

võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui

kohus ei otsusta teisiti.

Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise

kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil (VÕVS § 34 lg 3).

• Võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise

seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt

kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja

muutmiseks (VÕVS § 35 lg 1).

Ümberkujundamiskava kehtib kavas näidatud tähtaja jooksul, kui kogu kava ei täideta

lühema aja jooksul või seda ei tühistata (VÕVS §-id 36 ja 38).

4.18 Millal võib kohus ümberkujundamiskava tühistada? Millised on

tühistamise tagajärjed?

Kohus tühistab ümberkujundamiskava võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti

väljakuulutamisel (VÕVS § 39 lg 1).

Kohus võib ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et (VÕVS § 39 lg 2):

• võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral (p 1);

• ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda

sellega võetud kohustusi täita (p 2);

• võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine

ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane (p 3);

• võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid

oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta (p 4);

• võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste

võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades (p 5);

• võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida

on vaja järelevalve teostamiseks (p 6);

43

• võlgnik jätab tasumata nõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu

määratud summa (p 7).

Ümberkujundamiskava tühistamisel:

• langevad tagasiulatuvalt ära võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise tagajärjed

(VÕVS § 39 lg 3);

• võlausaldajal, kelle nõue ümberkujundamiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus võlgniku

vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava

täitmise käigus on juba saanud (VÕVS § 39 lg 3).

44

5. Lõppsõna

Nagu teatmikust nähtub, ei toimu võlgadest vabanemine iseenesest, vaid selleks tuleb teha

toiminguid ja näha vaeva. Iga võlgades isik peaks leidma vajadusel asjatundja abiga just talle

sobiliku ja jõukohase tee.

Võlgnevusi aitab ära hoida rahaliste kulutuste hoolikas kaalumine, arvestades juba ette juhuga, et

loodetud tulemus või kõrvalabi saabumata jääb.

Keeruline on lihtsate vahenditega korvata pikemaajalisest töökoha puudumisest tulenevat, kuid

muul juhul aitab väiksemaid võlgnevusi määravalt vähendada olmekulusid ehk siis teatud

ajaperioodil kestev säästmine.

Iga seadus on oma ajas tehtud kompromiss ja seda on ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seadus. Ent juba seaduse olemasolu peaks olema distsiplineeriv äärmisele liigkasule orienteeritud ja

kompromissitule võlausaldajale.

Omanike Keskliit on loonud kodulaenuvõlglastele õigusalase nõu küsimiseks kuni 2011. a. lõpuni

toimiva nõuandetelefoni:

6 830 200.

Telefoniliinid on avatud 3. päeval nädalas:

Teisipäev 15.00-18.00

Kolmapäev 11.00-14.00

Neljapäev 11.00-14.00

Samuti on võimalik saata oma probleeme e-mailile jurist@omanikud.ee ja soovi korral ka

tavapostiga aadressile Rävala pst 8.

45

Mis on võlatunnistus?

Võlaõigusseaduse53

(VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et võlatunnistus on leping, millega lubatakse

kohustuste täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse

kohustuse olemasolu.

Võlatunnistus on Eesti õiguskorras suhteliselt uus instituut, mida enne võlaõigusseaduse jõustumist

ei tuntud. Võlatunnistuse seaduses iseseisva lepinguliigina sätestamise eesmärk on anda õiguslik

vorm käibes kasutatavatele dokumentidele, mille funktsiooniks on kohustuste täitmise tagamine,

sissenõude lihtsustamine ning tõendamiskoormise vähendamine. Seadus sätestab võlatunnistusena

kahte liiki ühepoolseid lubadusi. Esiteks võib võlatunnistuseks olla kohustuse täitmise lubadus

selliselt, et võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus, nt lubadus tasuda kokkulepitud

võlasumma. Teiseks võib võlatunnistuse sisuks olla kohustuse olemasolu tunnistamine.54

Niisiis võlatunnistusega võib luua senise võlasuhte kõrvale või selle asemele uue võlasuhte

(konstitutiivne võlatunnistus) või vaid pelgalt tunnistada eelnevalt tekkinud võlasuhet (deklaratiivne

võlatunnistus). Deklaratiivne võlatunnistus tuleb sõlmida põhikohustusega samas vormis,

konstitutiivse võlatunnistuse puhul piisab kirjalikust vormist. Seega vajadusel peab deklaratiivne

võlatunnistus kehtimiseks olema sõlmitud ka notariaalselt tõestatuna. Kirjalik vorm tähendab

dokumenti, millele vähemalt kohustatud pool on andnud allkirja.

Konstitutiivse võlatunnistuse puhul tuleb võlatunnistuse vormistamisel selgelt välja tuua, kas

võlatunnistus lõpetab senise võlasuhte ja tekitab selle asemel uue või tekib uus võlasuhe vana

võlasuhte kõrvale ehk toimub kohustusega ühinemine. Viimase puhul on tegemist olemuselt

käenduse sarnase võlasuhtega, milles kolmas isik liitub senise kohustusega ja muutub koos vana

võlgnikuga solidaarvõlgnikuks.

Deklaratiivne võlatunnistus uut kohustust ei loo, vaid kinnitab senise kehtivust. See on sageli

tõenduslikel eesmärkidel koostatav dokument: võlatunnistuse andja välistab ebaselguse võlasuhtes

ja kinnitab, et kohustus eksisteerib kinnituse sisu kohaselt. Kui võlatunnistuse andja soovib hiljem

väita, et sellist võlasuhet ei ole, peab võlgnik suutma oma väidet tõendada. Tavaolukorras peab

võlausaldaja tõendama oma nõuet, mitte võlgnik selle puudumist.

Kas tegu on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega, sätestatakse võlatunnistuses. Samuti

on oluline, kas konstitutiivne võlatunnistus lõpetab senise võlasuhte või see jääb endiselt püsima,

mistõttu võib võlausaldaja nõudeid esitada ka selle allesjäänud võlasuhte raames. Seda, kas

võlatunnistus lõpetab senise võlasuhte või tekib uus võlasuhe vana kõrvale, peab tõendama

võlausaldaja. Mõistlik on võlatunnistuses selgitada, mis põhjustel see antakse ning millist eesmärki

soovitakse sellega saavutada.55

Võlatunnistuse juures oluline teada veel, et võla tagasimaksmisel on võlausaldajal kohustus

tagastada ja võlgnikul on õigus nõuda võlatunnistuse tagastamist. Teiseks väga oluliseks asjaoluks

53

RT I 2001,81,487; 08.07.2011,6 54

Varul, P., jt., Võlaõigusseadus I, Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2006, lk 111, 112

55 Kairjak, M., Võlatunnistuse koostamisel tuleb eesmärk selgelt esile tuua, Äripäeva käsiraamat,

03.06.2008. Kättesaadav arvutivõrgus: http://kasiraamat.aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=b593805b-

67c0-4e56-9c6c-5028196df70f

46

on tõik, et võlatunnistuse alusel tekkinud kohustust saab kolmandale isikule kokkuleppe korras üle

anda. Võlatunnistus võimaldab kohustuse mittetäitmisel raha sisse nõuda kohtu kaudu.

Notariaalne võlatunnistus täitedokumendina.

Lepingu notariaalne tõestamine on lepingu sõlmimise kõige tugevam vorm (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse §-d 78 ja 81). Notariaalsel tõestamisel on omad protseduurireeglid (isikusamasuse, teo- ja

otsusevõime tuvastamine, käsutusõiguse kontroll, õiguste-kohustuste selgitamine jne) ning sellest

tulenevalt ka teatav suurem tõendusjõud. Notariaalselt tõestatud lepingu eelis võrreldes näiteks

lihtkirjaliku lepinguga ei ole aga ainult väiksem tõendamiskoormis vaidluse korral, vaid teatud

juhtudel saab sellisest lepingust tulenevaid nõudeid sundkorras maksma panna ilma eelnevalt

kohtusse pöördumata.

2006. aastal jõustunud uues täitemenetluse seadustikus oli notariaalseid lepinguid täitedokumentide

loetelus kaks: sundtäitmise klausliga hüpoteegi, sealhulgas laevahüpoteegi seadmise leping ja

„rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude

sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele“ (täitemenetluse

seadustik § 2 lg 1 p 18 ja 19). Viimati nimetatu tõlgendamiseks oli erinevaid võimalusi, kuid

seletuskiri ei jätnud kahtlustki, et sooviti just seda, et võlgnik annaks nõusoleku sundtäitmisele

allumiseks pärast seda, kui maksetähtaeg on möödas ja võlg juba tekkinud. Ehk siis sundtäitmisele

allumises sai kokku leppida alles pärast võlgu jäämist, mitte tulevase võlgu jäämise puhuks nagu

varem. Seadustiku eelnõu seletuskiri56

väitis, et „muudatuse tingisid mitmed juhtumid, kus

sissenõudjad on kohesele sundtäitmisele allumise võimalust ära kasutanud hea usu põhimõtte

vastaselt“.57

Notariaalne võlatunnistus on täitedokumendiks ja seega sundtäidetav vastavalt täitemenetluse

seadustiku § 2 lg 1 p 18, mis sätestab, et rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe,

mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda

kohesele sundtäitmisele.

Riigikohus on öelnud, et TMS § 2 lg 1 p 18 ei välista oma eesmärgi kohaselt

täitedokumendina selliseid notariaalselt tõestatud kokkuleppeid, mille korral on nõude

sissenõutavus saabunud enne kohese sundtäitmise kohta kokkuleppe sõlmimist, kuid mille

korral on sissenõude pööramine võlgniku varale poolte kokkuleppel edasi lükatud.

Võlgniku varale sissenõude pööramise edasilükkamine on lubatav. See järeldus kehtib ka

juhul, mil võlgnik annab sissenõutava võla kohta võlatunnistuse, milles nähakse ette

vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kolleegium leiab, et sellised kokkulepped on lubatavad,

kuna annavad kohesele sundtäitmisele allunud võlgnikule täiendava tähtaja nõude

vabatahtlikuks täitmiseks, mis mh võimaldab võlgnikul vältida täitekulusid. Sisuliselt on

tegemist kokkuleppega, milles võlgnik tunnistab oma võlga ning sissenõudja annab

56

Täitemenetluse seadustiku eelnõu (143 SE) seletuskiri. Arvutivõrgus:

http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou2&op=ems&eid=143&assembly=10&u=20110831141929. 57

Alekand, A., Qua vadis, notariaalne leping täitedokumendina? Avalik kiri justiitsministrile, Juridica 2011/VI, lk 458-

467

47

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.58 See tähendab, et notariaalse võlakirja

allkirjastamisega võlgnik tunnistab oma võlga ja millel on antud täitmise tähtaeg on

sundtäidetav peale tähtaja saabumist ilma, et võlausaldaja peaks võla kättesaamiseks

enam kohtu poole pöörduma. Võlanõue tagatakse seejuures on kogu võlgniku varaga.

58

Riigikohtu Tsiviilkollegiumi kohtumäärus asjas 3-2-1-38-09, Andrus Kolgi kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa

12. juuni 2008. a otsuse peale täiteasjas nr 014/2008/521, p 13