Alkohol ja tubakas noorte seas

lk 4-5

Selles

numbris:

Tublid

saavutused

2-3

Rgime alkoholist

ja tubakast

4-5

Suvehoroskoop 7

Intervjuu 8

Libauudised 9

Ilmateade

9

PRNU KUNINGA TNAVA PHIKOOLI LEHT

Kuninga Kuulutaja 01.06.2015

HIND: 0.50

Suvehoroskoop lk 7

26. mrtsil toimus leriigiline matemaatikavistlus Knguru. Meie koolist osales 60 pilast. Parima

tulemuse saavutas Mikk Saarse, kes saavutas oma vanuseastmes 7. koha.

28. mrtsil toimus Prnu linna infootsimise vistlus. 6. klassist esindasid meid Kaisa-Kriki Kais ja Kaur

Erik Kais, kes saavutasid I koha. Mikk Saarse samast klassist sai 6. koha. Keidi Tasalain 7. klassist sai

8. koha ja Liis mblus 8. klassist saavutas II koha.

Vendade Liivide luulevistluse piirkonnavoorus vitis Miia Puidet oma vanuseastme (5.- 6. klass) .

Elisabeth Proos saavutas II koha 7.-9. klasside arvestuses. Tdrukute juhendajaks oli petaja Kristiina

Hunt. Kolmanda kooliastme III koht lks Sirle Allikivile ning eripreemia Liisbeth Pranglile, neid

juhendas petaja Lia Viller.

8. aprillil toimus inimesepetuse olmpiaadi leriiklik piirkonnavoor. 5. klassist osalesid Eliisa Beljaev

(juhendas petaja Inga Merisaar) ja Keitlin Ktt (juhendas petaja Anu Pit). 6. klassist osalesid Kaisa-

Kriki Kais ning Karl Kodasma. 7. klassist osales Elisabeth Proos ja 8. klassist Heleen Saarse ning Iris

Epp Sildnik. Alates 6. klassist juhendas pilasi petaja Siiri Paasma.

17. aprillil toimus meie koolis lelinnaline 4. klasside inglise keele vistlus ristsnade lahendamises.

Vistluses osaleti kaheliikmeliste vistkondadena. Meie kooli esindasid vga tublilt Liso-Lizete

Lemberg ja Silver Slinko 4c klassist (saavutasid 7. koha) ning Helena Triin Toodu ja August Joosep

Kristov 4s klassist (saavutasid 14. koha).18. - 19. aprill toimus Tartus Chemicumis loodusteaduse

olmpiaadi leriigiline lppvoor. Meie kooli esindas Heleen Saarse, kes saavutas 22. koha.

Juhendajaks oli petaja Urmas Lekk.

25. aprillil toimus Jri gmnaasiumis matemaatikavistluse Nuputa leriigiline lppvoor. Meie kooli 5.

- 6. klasside vistkond, kuhu kuulusid Sander Ruut, Johannes Vuuk, Mikk Saarse ja Gerhard Lindt,

saavutasid I koha. 7. klassi vistkond koosseisus Thekla Talts, Stein-Marten Pool ja Armas Jrgenson

saavutas 14. koha. 25. aprillil toimus ka leriigiline kunstiolmpiaadi lppvoor. Meie kooli esindas

Madli Pajos, kes saavutas 8. koha. Teda juhendasid petajad Kristel Pajos ja Kristel Kallau.

8. aprillil toimus Mustlas Viljandimaa koolide II animafestval teemal Elu on lill. Meie kooli esindasid

4.c klassi 6 pilast: Silver Slinko, Creete Prk, Gregor Smarzoch, Lennon Peeters, Jessica Mlder ja

Eleanora Kullam. 4. - 6. klasside vanuseklassis saavutati I koht omatehtud multikaga Elu muutus

lilleks. Juhendas petaja Lemme Sulaoja.Meie kooli meeskond koosseisus Georg Timotenko, Heleen

Saarse, Iris Epp Sildnik ja Liis mblus saavutas lelinnalisel keemia viktoriinil, mis toimus 5. mail,

esikoha. pilasi juhendas petaja Anne Urge.

pilaste tublid saavutused

2 Kuninga Kuulutaja

3 Kuninga Kuulutaja

Linnamng Saksa jljed Prnus toimus 6. mail. Meie kooli esindas neli vistkonda. Samuel Pitko, Liisa

Beloglazova, Martin Lumiste, Kristiina Tasane 9s klassist saavutasid esimese koha. 8c meeskond

koosseisus Liis mblus, Liisa Aunapuu, Laura Margarethe Akk, Gerta Pall tuli 4. kohale, Katrin Kuusk,

Walter-Herold Veedla, Johan Erik Pukk, Hanna Martinson 9c klassist 5. kohale ja 8s meeskond

kooseisus Aliandra Freimann, Mari Kolberg, Hendrik Tomson, Johannes Seeman 7. kohale. Kiki

pilase petab petaja Epp Suigusaar. 15. - 16. mail toimus leriigiline bioloogiaolmpiaadi

lppvoor. 8. klasside arvestuses saavutas Georg Timotenko II koha, Heleen Saarse oli viies

ja Iris Epp Sildnik kaheksas. Neid juhendas petaja Katrin Lekk.

Palju nne kigile tublidele vistlustel osalejatele!

Rgime alkoholist ja tubakast

Noored ja alkohol

Noored tarbivad palju alkoholi. See on suureks probleemiks. Meie arvates on osa noortest sattunud halvale

teele. Nad tarbivad alkoholi ja tubakatooteid. Niteks lhevad sul vanemad kolmeks pevaks reisile.

Kutsud omale sbrad klla ning keegi neist vtab kaasa alkoholi. Kik teised joovad ja sina jood ka, kuna

teised kivad sulle peale. See saab sulle harjumuseks.

Vi siis kutsuvad sbrad sind skateparki. Juad sinna ja vaatad, et su sbrad istuvad rampi otsas ja tarbivad

klaaspudelist veini. Lhed uurid, mis seal toimub ning sulle surutakse juba pudel ktte. Jood paar suutit

ning mtled, et see polegi nii halb. Kui pudel uuesti sinu ktte juab, jood juba poole rohkem. Nii vibki

see saada harjumuseks. Kui see on juhtunud, siis hakkad ise juba pidusid korraldama. Kutsud klla palju

inimesi ja nende spru, kik toovad mingi joogi ja joote ennast seal purju. Hommikul on kigil paha olla ja

mluauk. On see tore?

Ei, see ei ole tore. Hommikul koju minnes pead vanematele luuletama, et olid sbra juures ning vaatasite

filmi vms. Sa ei tea mida ja kellega sa tegid. Politseiga vib tekkida probleem. Seda, mida kellelegi tlesid,

ei mleta sa ammugi. Vid oma suhted mne sbraga mingi mttetu peo prast ra rikkuda. Oleks see tore?

Alkoholi tarbimine noores eas ei ole kuidagi kasulik. Sellega tekitad endale ainult ebameeldivusi. Kasu sa

sellest ei saa, kulutad raha, oled purjus ja hommikul seda ei mleta. Spradele oska elda ei.

Clen-Raith Uibo, Markus Mitt, Jesse Johan Janis, Mathias Kukk

Mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on oht alkoholisltuvuse tekkeks.

Alkohol on noortele iseranis ohtlik seeprast, et nende organism on veel lplikult vlja kujunemata.

Organism areneb ja kpseb kuni 21. eluaastani, seeprast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju

rohkem kui tiskasvanute oma.

Uuringud nitavad, et mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on tenosus, et inimesel

tekib alkoholisltuvus.

47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus

alkoholisltlased.

Prast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sltlased vaid 9%. http://www.alkoinfo.ee/mojud/alkohol-ja-noored

4 Kuninga Kuulutaja

5 Kuninga Kuulutaja

Suitsetamine noorte seas

Leiame, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Tpsemalt eldes kahjustab kopse, mrib hambaid ning

soodustab vhi teket. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja sna levinud mnuainete

pruukimise viis.

Tnapeval on suureks probleemiks, et noored suitsetavad. Niisiis, kuidas leida probleemile lahendus?

Paljud noored suitsetavad puhtalt populaarsuse prast. Neile viks korraldada niteks okiteraapiat. Samas

saaks ka ju ilma, paljude puhul aitaks niteks see, et nad saaks aru, et see ei ole lahe. Noored viksid

suitsetamise asemel teha hoopis rohkem sporti vi kasvi niisama spradega hngida. Samuti viksid ka

lastevanemad olla rohkem hoolsamad ja enda lapsi rohkem kontrollida.

Noored saaksid ka teineteist aidata. Niteks saavad sbrad mjutada ksteist. ks sber saab teisele

suitsetamise kahjulikkuselt rkida. Suitsetajad noored ei pruugi vanemaid inimesi kuulata, seega on

parem, kui seda teeb samaealine usaldusvrne sber.

Kokkuvtteks vib elda, et tnapeva noorte seas on suitsetamine vga levinud. Arvame heskoos, et

tubakatooted viksid olla illegaalsed.

Linde-Mari Maibach, Robin Rattasepp, Andre Paimre, Ronaldo Tiismaa

Tegutsedes vastupidi

Need samad tegurid, mis sunnivad noori suitsetama uudishimu, protestimeelsus ja eakaaslaste surve

vivad teenida aga hoopis vastupidist eesmrki. Uudishimu selle kohta, kuidas suitsetamine sinule mjub

ja kuidas see sind mjutab, saab rahuldada ka ilma suitsetamata.

Miks vanemad tlevad, et ra suitseta nad teavad, milleni see viib. Sinu jaoks on see vaid kauge tulevik ja

vhetenoline fakt.

Siis mtle hoopis kesolevale hetkele suitsuhais, mis jb klge sinu riietele ja juustele, mis tuleb su

suust, kui sa rgid, tuleb ka kopsudest, see thendab, et sinu kopsud on tihedalt tossu tis. Praegu muud ei

juhtugi, aga seesama suits takistab rakkude normaalset elu, aja jooksul jvad nad haigeks ja tekibki vhk

haigus, mis hvitab jrk-jrgult teisedki rakud.

Praegu ajab jooksmine sind hingeldama ja hambad lhevad tasapisi kollasemaks sama juhtub ka

veresoontega. Suitsetamisel tekkivad hendid rikuvad veresoonte seinu, need kattuvad kollase kihiga, mis

takistab vere normaalset voolamist, kski kude ei saa piisavalt hapnikku ja hingeldab koos sinuga.

http://static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus&central_id=40&article_id=110

6 Kuninga Kuulutaja

Loovt

Mida koerad tegelikult mtlevad?

Kuigi te peate meid enda parimateks spradeks, ei ole me

tihti sellega nus. Alustame kasvi nimepanekust. Tihti

panete meile selliseid imenimed, et kondiisu kaob mitmeks

pevaks. Tean ka paari koera, kellele on kassinimi pandud.

No jah, see selleks, ega nimi koera riku, aga viks ikka meilt

ka nu ksida.

Teiseks, see igasuguste vidinate viskamine ja ratoomine. Kas te arvate, et on tore aina joosta ja joosta?

Mida mina teha saan, et pean mul sellised refleksid on, et pean kigele alati jrele jooksma.

Kolmandaks soengud ja muud veidrused. Tean ht kolm tnavat edasi elavat koera, kelle 75-aastane

vanadusest ogaraks linud omanik, tuntud ka kui kurikuulus Koera-Tdi, vrvis ta kollasekirjuks kukeks

(muide, see koer ei ole isane). hel teisel oli aga saba maha raiutud, see olevat ilus vi midagi srast.

Mina olen juba viimased kuus aastat olnud vaba koer. Rebisin end vaevu lahti inimese suurimast vlust

imemaitsvatest kontidest need on inimeste vimsaimad relvad meie ohjamiseks.

Olen pdnud algatada salajast prandaalust tegevust vitlemaks vastu sellistele kohutavatele inimestele,

kahjuks on iga kord mni kass meie plaani nurjanud, teavitades inimesi meie salahingu asupaigast.

Viimane kord kutsuti isegi loomapdjad kohale. Psesin vaevu, mitu truud jngrit langesid aga pdjate

ksi. Vaatamata sellele ei jta ma oma mtet ning vitlen edasi selliste Koera-Tdi sarnaste jhkardite

vastu.

Georg Timotenko, 8.c

Kohtumine saksa vahetuspilastega

Prast kevadvaheaega sitsid 7. ja 8. klassi saksa keelt ppivad pilased ja saksa keele petaja Epp

Saksamaale klla vahetuspilastele, kes kisid septembris Eestis. Kohal oldi ndal aega.

biti Saksa perede juures ja kidi koos sakslastega koolis. pilased osalesid tundides ja rkisid saksa

keeles.

Et oleks huvitavam, kidi lhimbruses ringi. hel peval oli ekskursioon vanas hansalinnas Lbeckis.

Samuti kidi Kielis ja Hamburgis. Ndalavahetuse veetsid lapsed oma ajutiste peredega.

Reis oli igati meeldiv: kik leidsid endale uusi spru ja said rohkem teada Saksamaast ning Saksa

kommetest.

Iris Epp Sildnik

7 Kuninga Kuulutaja

SUVEHOROSKOOP

Jr (21. mrts - 20. aprill)

Suvi ja koolilpp vivad su muuta praseks. Pa ennast varasemast paremini kontrollida ja ra un-

usta, millises seltskonnas viibid. Igaks juhuks oleks targem mitte inimestega suhelda ja jda koju.

Snn (21. aprill - 20. mai)

Suve algus totab Snnidele tulla rmiselt raske. kski su soov ei lhe tide ja kik su tegemised

ebannestuvad. Hea uudis on see, et Snnidel on hea aeg loto- ja muude nnemngude jaoks.

Kaksikud (21. mai - 21. juuni)

Kaksikutel on just praegu soodumus leida endas kaks isikut: sina ja su kuri kaksik. Sellises olukorras

tuleks jrgida oma kurja kaksiku soove ja teha kik, mis ta ksib. Ka pshholoogi juurde minek tuleks

kasuks.

Vhk (22. juuni - 22. juuli)

Vhkidel on just ige aeg vtta ette suurem muutus oma elus. Vltida tuleks aga vraid inimesi,

sest nad ei ole alati heade kavatsustega ja on oht petta saada. Hoiduda riskidest.

Lvi (23. juuni - 22. august)

Lvidel on soovitatav koju jda ja linnas mitte ringi kndida, sest tenosus, et teile kukub kivi phe,

on rmiselt suur. Kui aga on kindlasti vaja ringi liikuda, tuleks ennast kivide vastu vaktsineerida.

Neitsi (23. august - 22. september)

Hea aeg on tegeleda niakunstiga ja vaadata enda sisse. Kik, kes teid takistavad, tuleks endast eemal

hoida, sest nad ei tea mitte midagi. Olge endale kindlad ja usaldage niaraamatuid!

Kaalud (23. september - 23. oktoober)

Teil seisavad ees thtsad valikud. Toimige alati nii, et teil endal hea oleks. Teistega arvestamine on va-

namoodne ja ei vii teid kuhugi. Ilukirurgiast tuleks praegu eemale hoida.

Skorpion (24. oktoober - 22. november)

Praegu on hea aeg uute inimestega kohtumiseks. rge kartke minna tnaval meeldiva inimsese juurde

ja teda knetada - vibolla on just tema teie hingesugulane. Ja isegi kui ei ole, vlute ta kindlasti oma

meeldivusega ra.

Ambur (23. november - 21. detsember)

Soovitatav on psida vait ja teistega mitte rkida, sest praegu soosivad thed valesid vljatlemisi ja

tlisid. T tegemine on samuti halb variant, kuna vigastuste saamise tenosus on suur.

Kaljukits (22. detsember - 20. jaanuar)

Veenuse seis soodustab vaimsete hirete tekkimist. Kindlasti ei tasu olla hirmul, aga kui teile tundub,

et olete orav vi teie sees elab rohkem kui kaks inimest, ei tee paha aja maha vtmine ja oma ter-

visega tegelemine.

Iris Epp Sildnik

8 Kuninga Kuulutaja

1. Millised on Sinu sportlikud

saavutused?

Ma olen olnud 3 aastat jrjest Eesti

meister teatekrossis koos oma tiimiga.

Teine thtis saavutus on Sgiskross

2014 vit. Kolmas suur saavutus on CFC

noorte velotuuri vit ja erinevate

maakondade meistritiitlid on ka thtsad.

2. Kui kaua oled tegelenud

jalgrattaspordiga?

Jalgrattaspordiga olen tsisemalt

tegelenud umbes 4 aastat.Valisin selle ala,

sest kunagi viksena meeldis mulle minu

isa ratas. Siis otsustasingi, et tahan ka

endale sellist jalgratast ja hsti sita.

Minu esimene vistlus toimus Viljandis,

kust sain ka motivatsiooni edaspidiseks.

3. Kes on Sinu treenerid, mida olulist

oled neilt ppinud?

Minu treenerid on Ants Jeret, Kaido

Juurik ja Margo Mrtsoo. Neilt pin iga

pev midagi uut. Nii fsiliselt kui ka

vaimselt.

4)Missugune on Sinu praegune

vistlusjalgratas ja kui palju see

maksab?

Hetkel mul veel sportratast ei ole, kuid

see on juba teel minu juurde vlismaalt.

Ma olen ks esimesi endavanustest Eestis,

kellel on siis kahe amordiga ratas. Selle

raha eest saaks osta lausa viis vga head

mngukonsooli.

5. Jalgrattasport on vga kallis, kas Sul on

ka sponsorid?

See sport on kallis ja meie klubil on umbes 20

sponsorit. Kuid eks omast taskust peavad

vanemad ka midagi vlja kima.

6. Missugust spordiklubi Sa praegu

esindad?

Hetkel esindan Prnu Kalevi Spordikooli, kuhu

kavatsen jda veel pikemaks ajaks.

7. Kui suur on Sinu treeningkoormus?

Trennid toimuvad 5-6 korda ndalas, kuhu

treenerid mahutavad ka jalgpallitreeningud ja

jusaali. Aastas sidan le 5000km.

8- Millised on Sinu tulevikuunistused?

Tahaksin kogu aeg areneda ja sportimise

krvalt ka korralikult koolis kia.

9. Kuidas Sul koolis lheb?

Koolis lheb mul pris hsti viied, neljad ja

mned kolmed upitavad ka nurgast vlja.

Inter vjueeris Eva Sarv, 6.s

Meie kooli rattass!

6.s klassi Sander on meie kooli

kige kuulsam jalgrattur. Palusin

tal vastata mnele ksimusele.

9 Kuninga Kuulutaja

LIBAUUDISED

TULEB VLJA, ET EILE TOIMUS HIINAS SUUR PLAHVATUS, MILLEGA KAASNES KA UUE LIIGI TEKKIMINE! HIINAS JOOKSEVAD RINGI SUURED KOLLASED ELUKAD!

25.05 KIS NARVAST LE SOOJALAINE, MIS TI KAASA 36-KRAADISE KUUMUSE!

VENEMAA PRESIDENT PUTIN EI ANNA JRELE JA KATSETAB UKRAINA INIMESTE PEAL UUT RETSEPTI, MIS MUUDAB INIMESED NHTAMATUKS!

TOLMURULLIDES ON NII PALJU BAKTEREID, ET KUI INIMENE NEID LIIGSELT KES HOIAB, VIB TA HALVATUKS JDA!

MAAILMAS ON LEIUTATUD UUS PITSASORT, MIS VIIB UNISTUSED TIDE!

EESTLANE HELI KOPTER VRIB TUNNUSTUST! TA ON MAAILMA LENDURITEST TEISEL KOHAL!

OLULINE SNDMUS TOIMUS PRANTSUSMAAL, KUS PRESIDENT RATAS KOGEMATA KONNA ELLU JA SI RA! TEDA TAHETAKSE HAIGLASSE DOKTORIKS VTTA!

EILE LEITI UUS KOTKALIIK NIMEGA SABAKAELANE! NIMELT ON TAL PEA HOOPISKI TAGAPOOL JA SABA EESPOOL, KUS ON KA TEMA SILMAD!

KOOLIAJALEHTE HAKATI JAGAMA KA UUS-MEREMAAL!

Patrik Rahula, 5.s

ILMATEADE

Tulemas on muutliku pilvisusega veidrate sademetega ilm. Sademeid

vib esineda nii tahkes kui ka vedelas olekus. Sademete hulka teab

ainult Jumal taevas.

Vib ka esineda ikest. ikse ajal soovitame mitte kanda metallist

esemeid. Olge valvsad, et ike varbasse ei lks.

Puhub vinge-vinge lunatuul 2-20 m/s. hutemperatuur sel on 2-10

kraadi, peval 5-20 kraadi. Pike tuseb 3.23, loojub 23.30.

Ajaloo soojem maikuu on veel tulemata. Klmem oli see 2015. aastal.

Rivo Ringmaa, 5.s

IMELIST SUVEVAHEAEGA KIGILE! :)

Kevadine toimetus

Heleen Saarse

Reigo Raal

Erik Lille

Iris Epp Sildnik

Patrik Rahula

Rivo Ringmaa

Meeskonda juhendab Kristiina Hunt