Embed Size (px)
Citation preview
Kuressaare 2016
KINNITATUD
digitaalselt allkirjastatud
Mart Laidmets
Haridus- ja Teadusministeeriumi
üld- ja kutsehariduse asekantsler
K o o s k õ l a s t a t u d k o o l i n õ u k o g u p o o l t 1 9 . 1 0 . 2 0 1 5 ( p r o t o k o l l n r 1 - 2 / 1 2 )
K U R E S S A A R E A M E T I K O O L I
A R E N G U KA V A
2 0 1 6 – 2 0 2 0
2
S I S U K O R D
1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................................... 3
1.1. Üldiseloomustus ...................................................................................................................................... 3 1.2. Kuressaare Ametikooli arengukava alusdokumendid .............................................................................. 3 1.3. Kuressaare Ametikooli tegevusega seotud huvirühmad ......................................................................... 5 1.4. Kuressaare Ametikooli sihtrühm – potentsiaalne õppija .......................................................................... 6 1.5. Kuressaare Ametikool on järgmiste organisatsioonide liige .................................................................... 7
2. Kuressaare Ametikooli missioon, visioon ja põhiväärtused .............................................................................. 8
3. Ümbritseva keskkonna ja hetkeolukorra analüüs ............................................................................................. 9
3.1. Õpilaste arvu prognoosid ........................................................................................................................ 9 3.2. SWOT analüüs .......................................................................................................................................10 3.3. Enesehindamise analüüs .......................................................................................................................10 3.4. Eelmise perioodi arengukava täitmine ...................................................................................................10
4. Kooli arengueesmärgid .................................................................................................................................. 11
4.1. ELukestva õppe strateegia 2020 strateegilised eesmärgid* ...................................................................11 4.1.1. Võtmenäitajad ................................................................................................................................11
4.2. Strateegilised eesmärgid ja tegevuskava tulemusvaldkonniti.................................................................12 4.3. Õppekavarühmade arenguvisioonid ja tegevuskavad ............................................................................17
4.3.1. Disain ja käsitöö .............................................................................................................................17 4.3.2. Ehitus .............................................................................................................................................19 4.3.3. Iluteenindus ....................................................................................................................................20 4.3.4. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ............................................................................................23 4.3.5. Laevandustehnika ..........................................................................................................................25 4.3.6. Puitmaterjalide töötlus ....................................................................................................................26 4.3.7. Tekstiili- ja nahatöötlus ...................................................................................................................27 4.3.8. Tervishoid ja sotsiaalteenused .......................................................................................................28 4.3.9. Toiduainetetöötlus ..........................................................................................................................30 4.3.10. Transporditehnika ..........................................................................................................................32 4.3.11. Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus ........................................................................................33 4.3.12. Äriteenused ....................................................................................................................................36
5. Eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid ............................................................................................. 38
6. Riskijuhtimine ................................................................................................................................................. 39
7. Arengukava uuendamise ja täiendamise kord ning arengukavas püstitatud eesmärkide täitmise
hindamise põhimõtted ............................................................................................................................................ 39
Kasutatud lühendid ................................................................................................................................................ 40
LISAD..................................................................................................................................................................... 40
3
SISSEJUHATUS
1.1. ÜLDISELOOMUSTUS
Kuressaare Ametikool on riiklik kutseõppeasutus, mille põhitegevus on esmase kutseõppe ning täiendus- ja ümberõppe korraldamine. Lisaks põhitegevusele pakub kool mitmeid koolitustegevust toetavaid teenuseid: kutse- ja karjäärinõustamine, kutset andvate organite poolt heaks kiidetud eksamikeskuse teenus, erialapõhised õppetöö käigus osutatavad teenused õppetöökodades, konverentsiteenus, toitlustus- ja majutusteenus. Koolis õpib 2015. a ca 900 õpilast vastavalt riiklikule koolitustellimusele, lisaks veel aastas umbes 900 õppijat täiskasvanute täiendus- ja ümberõppes. Õppetöö toimub kaheteistkümnes õppekavarühmas: disain ja käsitöö; ehitus; iluteenindus; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; laevandustehnika; puitmaterjalide töötlus; tekstiili- ja nahatöötlus; tervishoid ja sotsiaalteenused; toiduainetöötlus; transporditehnika; turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus; äriteenused. Registreeritud on üle 65 põhi- ja keskhariduse baasil õppekava (KKPB, KPB, KKB), sh üks IÕK (Kinnisvarahooldus) erivajadustega õppijaile ja üks kutseõppekava põhikooli ja gümnaasiumi tasemel (Lapsehoidja). Kooli 135-st töötajast 76 on pedagoogilised töötajad, sh 60 õpetajad.
Õppetöö toimub kahes õppekompleksis, Kuressaare linnas Kohtu tänaval ja Lääne-Saare vallas Upa külas.
Kooli juhtimisstruktuuriga ja ajalooga on võimalik tutvuda koduleheküljel www.ametikool.ee/.
Arengukava periood on määratletud aastateks 2016 – 2020. 2015. a eesmärgid ja sihtväärtused väljendavad üleminekut lõppenud arengukava perioodist käesolevasse.
1.2. KURESSAARE AMETIKOOLI ARENGUKAVA ALUSDOKUMENDID
1) Eesti elukestva õppe strateegia 2020 https://valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/eesti_elukestva_oppe_strateegia_2020.pdf 2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud Tööhõive prognoos aastani 2017
http://www.mkm.ee/public/Toojouvajaduse_prognoos_aastani_2017.pdf 3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud Tööhõive prognoos aastani 2020
http://www.mkm.ee/public/Toojouvajaduse_prognoos_aastani_2020_luhikirjeldus.pdf 4) Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ ja selle tegevuskava
http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/nrp/nrp_estonia_et.pdf 5) Saare maakonna arengustrateegia 2020
http://saare.maavalitsus.ee/documents/180293/1198709/Saare+maakonna+arengustrateegia+2020.pdf/66719da5-c449-43a2-a20d-a3f5da785882
6) Kuressaare Linna Arengukava 2014-2020 (2030) http://www.kuressaare.ee/uus/public/Kuressaare_linna_arengukava_volikogus_kinnitatud_2013.pdf
7) Oskuste vajadus Euroopa tööturul aastani 2020. Keskpikk prognoos ja muutused sektorites; http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Tr%C3%BCkised/oskuste+vajadus+euroopas2008.pdf
4
8) Siseministeerium. Uuringu „Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos“. lõpparuanne. Tartu Ülikool. 2009; https://www.siseministeerium.ee/public/SIREG_lqpparuanne_2_.pdf
9) Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Tallinn 2010; http://www.koda.ee/public/Ettevotlusoppe_edendamise_kava_Olen_ettevotlik_koos_lisadega.pdf
10) Euroopa Liidu Nõukogu Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta, Brüssel, 29. aprill 2010 http://register.consilium.europa.eu/doc/srv?l=ET&f=ST%209073%202010%20INIT
11) “Design. So what and who cares?” EDTI raport, 2009 12) Uuring Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed. Tallinn
Eesti Tuleviku-uuringute Instituut Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut, Tallinn 2009 https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/poliitika-analuusid-ja-uuringud/tarkade-otsuste-fondi-uuringute-kokkuvotted/KuM_Loomemajandus.pdf
13) Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. Aastaraamat, 2013 http://www.folkart.ee/uploads/userfiles/file/aastaraamat/aruanne-2013_loplik.pdf
14) Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (MKM 2013) http://www.mkm.ee/public/Infoyhiskonna_arengukava_2020_f.pdf
15) Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014 – 2020, (MKM 2013) http://kasvustrateegia.mkm.ee/ 16) Globaalne ettevõtlusmonitooring 2012 Eesti raport
http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Arengufond%20GEM%20uuringu%20raport.pdf 17) Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 eelnõu
http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=355&sub2=686 18) Säästev Eesti 21 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.pdf
19) Eesti ehitusvaldkonna tööjõu koolitamise tegevuskava, http://www.buildupskills.eu/sites/default/files/Eesti%20ehitusvaldkonna%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5u%20koolitamise%20tegevuskava_0.pdf
20) Eesti tööturg täna ja homme (2014), https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/uuringud/eesti_tooturg_tana_ja_homme_2014.pdf
21) Kvantitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi andmestiku ja kvalitatiivse tööturu seire ühitamise metoodika väljatöötamine ja piloteerimine. Analüütiline kokkuvõtte kvalitatiivsest tööjõuvajadusest tegevusalade kaupa. Tellija: Riigikantselei Koostööpartnerid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kutsekoda 2014, https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/uuringud/analuutiline_kokkuvotte_kvalitatiivsest_toojouvajadusest_2014.pdf
22) Saaremaa väikelaevaehituse Eestis ja Läänemere piirkonnas, Saaremaa Arenduskeskus, TTÜ KK, 2013. http://www.scc.ee/wp-content/uploads/2012/10/L6ppraport_uusValim111213.pdf
23) Saare maakonna majanduse ülevaade, Tallinn 2013, Töö teostaja Tallinna Ülikool. Eesti Tuleviku-uuringute Instituut. http://www.ttu.ee/public/k/Kuressaare-kolledz/Teadus/Saaremaa_majandusulevaade_2013.pdf
24) Turismiarengukava https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3191/1201/3015/lisa.pdf
5
1.3. KURESSAARE AMETIKOOLI TEGEVUSEGA SEOTUD HUVIRÜHMAD
Rühm Esindaja Huvi Dokumendid Suunatud tegevused
Ühiskond
Kohalikud oma-
valitsused;
lapsevanemad
Töökohad, elanikkonna
hea haridustase,
tööalase tuleviku
kindlustamine
Koostöölepingud,
ühisprojektid
Koostöö soodsa tegevus-
ja elukeskkonna
loomisel; kutsehariduse
maine kujundamine;
arvamusliidri rollis
olemine kohalikul
tasandil
Ettevõtjad/
Tööandjad/
Sotsiaalsed
partnerid
Tööandjate
ühendused;
ettevõtjad;
Töötukassa; kooli
nõunike kogu;
muud ühendused
Sobivate omaduste ja
oskustega
konkurentsivõimeline
tööjõud
Kutsestandardid,
koostöölepingud, kooli
arengu- ja
tegevuskava,
õppekavad,
ümarlaudade ja
koosolekute protokollid,
koostööpartnerite
tunnustamise kord
Koolitusvajaduse
väljaselgitamine
koolitustellimuse
kooskõlastamine;;
õppekavade arendamine;
ühisprojektid
Õpilaskond
Õpilasesindus;
rühmajuhatajad,
rühmavanemad
Turvaline õpikeskkond,
hea erialane ja sotsiaalne
ettevalmistus
Sisekorraeeskiri,
õppekorralduseeskiri,
vastuvõtueeskiri,
praktikakorralduse
eeskiri, kooli arengu- ja
tegevuskava,
õppekavad, Siseveebi
päevikud
Õppetöö läbiviimine,
õppetingimuste
parendamine, õpetajate
arendamine
Töötajaskond
Töötajate
üldkoosolek, kooli
nõukogu
Turvaline ja motiveeriv
töökeskkond;
majanduslik kindlustatus
Kooli arengu- ja
tegevuskava, personali
koolitusplaan,
töölepingud,
personalipoliitika,
ametijuhendid,
koosolekute protokollid
Personali huvide ja
ootustega arvestamine;
töötajate arendamine
Teised koolid sh
üldharidus-,
kutse- ja
kõrgkoolid
Eestis ja
välismaal
Koolide
juhtkonnad,
töötajad, õpetajad,
õpilased; EKEÜ,
Koostöö õppeprotsessi
arendamiseks,
õpilasvahetused,
koostööprojektid,
õpingute jätkamise info
Koostöölepingud,
kohtumiste protokollid
Partnerluskoosolekud,
PR tegevused (avatud
uste päevad, erialade
tutvustamine messidel ja
üldhariduskoolides)
Vilistlased Vilistlaskogu
Kooli hea maine ja
käekäik, ajaloo
jäädvustamine
Kooli ajalooraamatud
Vilistlaste kokkutulekud
iga 5 a tagant, vilistlaste
kaasamine õppetöö
läbiviimisel, PR
tegevused
6
1.4. KURESSAARE AMETIKOOL I SIHTRÜHM – POTENTS IAALNE ÕPPIJA
I formaalharidusliku kvalifikatsiooni järgi
äsja põhikooli lõpetanu (EKR 2. tase)
varem põhikooli lõpetanu (sh need, kes omandavad keskharidust mujal gümnaasiumis) (EKR 2. tase)
äsja keskkooli/gümnaasiumi lõpetanu (EKR 4. tase)
varem keskkooli/gümnaasiumi lõpetanu (EKR 4. tase)
hariduslike erivajadustega põhikooli lõpetanu (EKR 2. tase)
toimetuleku õppekava lõpetanu (EKR 1. tase)
haridusnõudeta õppija II tööhõive järgi
töötavad inimesed, kes vajavad täienduskoolitust
töötavad inimesed, kes vajavad ümberõpet
registreeritud töötud ja pikaajalised töötud
hõivamata (näiteks koduperenaised, pensionärid, lapsehoolduspuhkusel olijad)
hooajalised töötajad
ettevõtjad III elukoha ja rahvuse (emakeele) järgi
Saare maakonna elanikud
Hiiumaa elanikud
Ülejäänud Eesti maakonnad
eestlased, kes elavad välismaal
muukeelsed eestimaalased
välisriikide praktikandid
välisriikide kodanikud IV õppimiseks sobiva aja järgi
traditsiooniline õppimiseks sobiv aeg
koolivaheajad ja suvepuhkus
õhtud ja nädalavahetused V õppija eesmärgi/ootuste/vajaduste järgi
esmased kutseoskused
kutseõppe tutvustamine
oskuste täiendamine
vajadus elumuutuste järgi
kvalifikatsiooni tõstmine
vabahariduslikud oskused VI rahastamisvõimaluse järgi
nõus ise maksma
riigieelarvelisele kohale kandideerija
tööandja maksab
sihtfinantseeringu kasutaja (projektid)
7
1.5. KURESSAARE AMETIKOOL ON JÄRGMISTE ORGANISATSIOONIDE LIIGE
AEHT - Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsioon (http://www.aeht.eu/)
EHRL - Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (http://www.ehrl.ee)
ETKA 'Andras' - Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (http://www.andras.ee)
Eesti Autokoolide Liit (http://www.autokoolideliit.ee)
Eesti Ehitusettevõtjate Liit (http://www.eeel.ee/)
Eesti Mööblitootjate Liit (http://www.furnitureindustry.ee/)
E-kutsekooli konsortsium (http://www.e-vet.ee/)
Eesti Turismihariduse Liit (http://www.ethl.ee/)
Saaremaa Ettevõtjate Liit (http://www.seliit.ee)
Eesti Väikelaevaehituse Liit (http://www.kipper.ee)
Eesti Kutsekoolispordi Liit (http://www.ekksl.ee)
8
2. KURESSAARE AMETIKOOLI MISSIOON, VISIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED
KURESSAARE AMETIKOOLI MISSIOON
on ette valmistada tööturul konkurentsivõimelisi ja elus toimetulevaid inimesi.
KURESSAARE AMETIKOOLI MOTO
Sinu sõber elukestvas õppes.
KURESSAARE AMETIKOOLI VISIOON
2020. aastal oleme mainekas kutseõppeasutus Euroopas, kes partneritega koostöös reageerib paindlikult tööturu nõudmistele ja pakub innovaatilist koolitust.
KURESSAARE AMETIKOOLI PÕHIVÄÄRTUSED
Koostöö - ühise eesmärgi nimel koos tegutsedes jõuame hea tulemuseni.
Asjatundlikkus - väärtustame asjatundlikkust ja õpitahet.
Uuendusmeelsus - oleme avatud uutele ideedele ja loovusele ning õpime oma ja teiste kogemustest.
Hoolivus - oleme suhetes ausad, hoolivad ja abivalmid; tunnustame ennast ja teisi.
Tasakaal - väärtustame aega, tervislikke eluviise ning oskust puhata.
KRIITILISED EDUTEGURID
Uuendusmeelne, motiveeritud ja pädev personal.
Arengut toetav ja koostööle suunatud organisatsioonikultuur.
Kaasaegne ja atraktiivne õppekeskkond.
Õppijakeskne õppeprotsess.
Hästi toimiv õppeinfosüsteem.
Tegelikkuses rakenduvad pädevuspõhised õppekavad.
Paindlik reageerimine tööturu muutustele ja tuleviku tööturgu arvestavad erialad.
Täiendavad tuluallikad.
KVALITEEDIPOLIITIKA
Organisatsioonikultuur - reeglid lepitakse kokku ja on seejärel kõigile täitmiseks.
Õpetaja hoiakud ja kompetentsus on määrava tähtsusega.
Elukestva õppe 8 võtmekompetentsi on õppetööd läbivad (keelepädevus; matemaatikapädevus ning teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest; infotehnoloogiline pädevus; õpipädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus; enesemääratluspädevus; algatusvõime ja ettevõtlikkus; kultuuriteadlikkus ja –pädevus).
Õppetöö on õppekava- ja moodulipõhiselt planeeritud.
Eesmärkide, meetodite, oskuste, õpikeskkonna ühine läbiarutamine õppekavarühmas on kvaliteedi saavutamise peamine eeldus.
9
3. ÜMBRITSEVA KESKKONNA JA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS
3.1. ÕPILASTE ARVU PROGNOOSID
Kutsekeskhariduse õppekavadel õppima asujate arvu prognoosimiseks arvestatakse Saare maakonna
põhikoolilõpetajate arvu (Joonis 1.). Elukestva õppe printsiibi järgimiseks ja õppekavade arendamiseks
kõikide sihtrühmade vajaduste arvesse võtmiseks arvestatakse õpilaskonna vanuselise struktuuri ja
kutseõppesse sisenemise EKR lävendi muutumist (Joonised 2. ja 3.).
Joonis 1. Põhikooli lõpetajate arv Saare maakonnas 2023. aastani. Allikas: Saare Maavalitsus
Joonis 2. Õpilaskonna vanuseline struktuur aastatel 2010-2014 Allikas: Haridussilm
Joonis 3. Õpilaste arvu dünaamika kutsekeskharidusõppe, kutseõppe keskhariduse baasil ja kutseõppe
põhihariduse baasil õppekavadel. Allikas: Haridussilm
312284 297 280 264
293 289330 315
0
100
200
300
400
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
0
200
400
600
800
1 000
1 200
2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2013/15
0-19
20-24
>25
KOKKU
1 015 1 017926 919 880 858
0
200
400
600
800
1 000
1 200
09/10 10/11 11/12 12/13 13/14 14/15
Kutsekeskharidusõpe
Kutseõpe keskharidusebaasilKutseõpe põhiharidusebaasilKutseõpe põhiharidusebaasilKolmanda taseme kutseõpe
Neljanda taseme kutseõppeesmaõpe
10
3.2. SWOT ANALÜÜS
SWOT-analüüs teostati koolis kogu personali kaasates 4. jaanuaril 2013. SWOT-analüüs sisehindamise valdkondade kaupa on lisas 1.
3.3. ENESEHINDAMISE ANALÜÜS
Kuressaare Ametikool on läbi viinud tervikliku enesehindamise aastatel 2003, 2004, 2007 ja 2010. Enesehindamine viidi esimesel kolmel aastal läbi Kvaliteediauhinna mudelit kasutades, 2010. a ja 2014. a uuendati kooli sisehindamise korda vastavalt riiklikele nõuetele. 2010. a läbiviidud kogu kooli hõlmavale sisehindamisele andis nõunik heakskiitva hinnangu 6 aastaseks perioodiks. 2003., 2004. ja 2007. a osales kool Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna konkursil, 2004. a Eesti Juhtimiskvaliteedi ja Kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna konkursil. 2007. a konkursil sai Kuressaare Ametikool eriauhinna kvaliteedijuhtimise eestvedamise ja rahvusvahelise koostöö alase tegevuse eest. Alates 2011. a osaleb kool kutseõppeasutuste akrediteerimisprotsessis. Aastatel 2011 – 2015 on akrediteerimise läbinud kõik ametikooli õppekavarühmad. Kõik õppekavarühmad on saanud täisakrediteeringu kuueks aastaks Õppekavarühmade enesehindamise aruannetes ja hindamiskomisjonide tagasisidearuannetes välja toodud parendusettepanekud on integreeritud arengukava ja õppekavarühmade eesmärkidesse ja tegevuskavasse.
3.4. EELMISE PERIOODI ARENGUKAVA TÄITMINE
Kuressaare Ametikooli arengukava 2010 – 2012 valmis ja kinnitati kooli nõukogu poolt 2011. a juunis. Seoses Elukestva Õppe Strateegia valmimise viibimisega pikendati arengukava 2013. a sügisel ühe aasta võrra. 2014. a sügisel viidi läbi arengukava täitmise hindamine: 66-st eesmärgist on täielikult või valdavas ulatuses täidetud 46 ehk 70%, osaliselt 16 ja täitmata 4 eesmärki (lisa 2). Osaliselt või täielikult täitmata eesmärkide analüüsimise tulemusena sõnastati uued või korrigeeritud tegevused käesolevasse arengukavasse.
11
4. KOOLI ARENGUEESMÄRGID
4.1. ELUKESTVA ÕPPE STRATEEGIA 2020 STRATEEGILISED EESMÄRGID*
Muutunud õpikäsitus
Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid
Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus
Digipööre elukestvas õppes
Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv
* Elukestva õppe strateegia strateegilisi eesmärke on arvesse võetud kooli arengueesmärkide ja
tegevuste kavandamisel, lahtri taustavärv kooli arengueesmärkide tabelis viitab vastavale EÕS 2020
eesmärgile.
4.1.1. VÕTMENÄITAJAD
TULEMUS- JA
TÕHUSUSNÄITAJAD
ALGTASE SIHTVÄÄRTUS
2010 2011 201
2
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Õppetöö katkestajate
osakaal
kutsekeskhariduses I
aastal, %
24,7 27,6 21,1 20,7 25,7 24 23 22 22 21 20
Õppetöö katkestajate
osakaal kutseõppes
keskhariduse baasil I
aastal, %
20,3 21,8 26,0 25,0 28,7 24 23 22 22 21 20
Õppetöö katkestajate
osakaal kutsehariduses
kokku, %
15,4 21,7 18,1 19,3 25,2 24 23 22 22 21 20
Kutsekeskhariduse
nominaalajaga lõpetajate
osakaal, %
35,8 35,8 54 55 56 57 58 59
Kutseeksami edukalt
sooritanute osakaal
lõpetajatest, %
34,3 41,5 41,1 51,0 47,6 50 60 70 80 83 85
Õpilaste ja õpetajate
ametikohtade suhtarv
kutseõppeasutuses
15,4 14,2 16,4 14,2 13,1 14 14 14 15 15 16
Lõpetanute rakendumine
tööturul1), % 60,6 67,3 71,1 72 72 72 72 72 72
Lõpetanute
edasiõppimine1), % 19 20 17,9 13,9 14,7 15 15 15 15 15 15
12
1) EHIS andmed 2) Kooli andmed
TAUSTANÄITAJAD 3) ALGTASE
2010 2011 2012 2013 2014 2015
Kutsehariduse lõpetanute keskmine töine
sissetulek, eurot keskmiselt kuus 665,7 695,4
Jooksevkulu õpilase kohta kutseõppes
Kutseõppeasutuste pinnakasutuse indeks, m2
õpilase kohta
3) Taustanäitajaid seiratakse peale andmete kättesaadavust Haridussilmas
4.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA TULEMUSVALDKONNITI
I EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE
MÕÕDIKUD (LISAKS
VÕTMENÄITAJATELE)
ALGTASE
2014
SIHTVÄÄRTUSED 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Täisakrediteeringu saanud ÕKR
osakaal 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%
Läbiviidud ühisürituste (õpilased ja
töötajad) arv >7 ≥4 ≥4 ≥4 ≥4 ≥4 ≥4
Töötajate rahulolu juhtimise ja
eestvedamisega 4,32 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESTVEDAJA
TÄHTAEG
20
15
20
16
20
17
20
18
20
19
20
20
1. Kõik ÕKR-d on akrediteeritud
1.1 Õppekavarühmade enesehindamine
akrediteerimiseks vastavalt akrediteeringute
kehtivusele.
Juhtõpetajad x x x
2. Juhtimine on tulemuslik
2.1. Arengukava uuendamine. Arendusdirektor x x
2.2. Dokumendihaldus- ja infosüsteemi arendamine .
Juhiabi ja IT juht x x x x x x
2.3. Kooli tervikliku sisehindamise läbiviimine. Arendusdirektor x
3. Koolil on hea maine ja ühtekuuluvustunne
3.1. Õpilaste ja töötajate osalemine
ühistegevustes.
Direktor x x x x x x
3.2. Kooli logoga meenete sortimendi
laiendamine õppetöö tulemusena.
teabejuht x x x x x x
3.3. Erinevad mainekujunduse tegevused kooli
95. sünnipäevaga seoses.
Teabejuht, huvijuht
x
3.4. Kooli vilistlaskonna aktiveerimine ja Arendusdirektor x x x x x x
13
kaasamine.
4. Rahvusvaheline koostöö on tulemuslik
4.1. Kuulumine rahvusvahelistesse
organisatsioonidesse (AEHT, jt).
Direktor x x x x x x
4.2. Osalemine rahvusvahelistes projektides,
pakkudes õpilastele ja õpetajatele
välispraktikate, õppereiside ja koostöö
võimalusi ning välisõppuritele ja –õpetajatele
praktikavõimalusi Eestis.
Arendusdirektor, projektijuht
x x x x x x
4.3. Kooli kodulehe võõrkeelse osa arendamine. Teabejuht x x x x x x
II ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ
MÕÕDIKUD (LISAKS
VÕTMENÄITAJATELE)
ALGTASE
2014
SIHTVÄÄRTUSED 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Õpilaste rahulolu (kõigi näitajate keskmine). 4,08 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0
Tööandjate rahulolu (kõigi näitajate keskmine). - ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0
Vilistlaste rahulolu (kõigi näitajate keskmine). 4,4 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0
Välisriigis praktika sooritanud õpilaste osakaal. 8% ≥6% ≥6% ≥6% ≥6% ≥6% ≥6%
Õigeaegselt praktika sooritanud õpilaste
osakaal 93% 100% 100% 100% 100% 100% 100%
Õpilaste rahulolu huvitegevusega. 3,77 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESTVEDAJA
TÄHTAEG 2
01
5
20
16
20
17
20
18
20
19
20
20
5. Koolis toimuv õpe on kõrge kvaliteediga
5.1. Üleminek pädevuspõhistele õppekavadele ning
väljundipõhisele hindamisele.
Juhtõpetajad x x x
5.2. Asjakohaste ja kaasaegsete õppemeetodite rakendamine.
Õpetajad, õppejuht-metoodik
x x x x x x
5.3. Hästitoimivaks praktikaks võimaluste loomine. Õppejuht-metoodik, juhtõpetajad
x x x x x x
5.4. Õppekavarühmade-ülese ettevõtlusõppe korraldamine (õpilasfirmad)
Juhtõpetajad, ettevõtlusõpetajad, rühmajuhatajad
x x x x x x
5.5. VÕTA paindlik kasutamine pädevuste hindamisel. Õppejuht-metoodik, juhtõpetajad
x x x x x x
6. Õppekavad on vastavuses tööturu vajadustega
6.1. Tööturu muutustest ja prognoosidest lähtuvate
õppekavade koostamine, käivitamine või arendamine.
Juhtõpetajad x x x x x x
7. Õpilased tulevad koolis edukalt toime ja lõpetavad kooli kutsetunnistusega
7.1. Õppijat toetavate tugiprotsesside arendamine (sh
HEV ja täiskasvanud õppijatega arvestamine).
Õppejuht-metoodik
x x x x x x
14
III PERSONALIJUHTIMINE
MÕÕDIKUD (LISAKS
VÕTMENÄITAJATELE)
ALGTASE
2014
SIHTVÄÄRTUSED
2015 2016 2017 2018 2019 2020
Personali rahulolu arenguvõimalustega. 4,22 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0
Personali rahulolu motivaatoritega. 4,14 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0
Õpilaste rahulolu kooliperega. 4,26 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0
Õpilaste rahulolu õpetajatega. 4,04 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0
Kvalifikatsiooninõuetele vastavate
õpetajate suhtarv.
66% ≥75% ≥80% ≥80% ≥80% ≥80% ≥80%
Stažeerivate kutseõpetajate osakaal
aastas.
19% ≥33% ≥33% ≥33% ≥33% ≥33% ≥33%
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESTVEDAJA
TÄHTAEG
20
15
20
16
20
17
20
18
20
19
20
20
8. Personal on motiveeritud ja pädev
8.1. Õpetajate kvalifikatsiooninõuete
väljatöötamine, tööaja- ja palgakorralduse
kaasajastamine, kutse omistamise toetamine.
Õppejuht-metoodik x x
8.2. Õpetajate stažeerimine ettevõtetes, sh välismaal.
Juhtõpetajad x x x x x x
8.3. Töötajatele taseme- ja täienduskoolituste võimaldamine, õpetajate lisapädevuste (sh haridustehnoloogiliste) ja meeskonnatööoskuste arendamine õppeprotsessi terviklikkuse toetamiseks ning õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tagamiseks.
Koolitusjuht, juhtõpetajad, Õppejuht-metoodik
x x x x x x
8.4. Töötajate motiveerimine ning meeskonnatöö soodustamine erinevate ühisürituste ning motivatsioonipakettide kaudu.
Direktor, arendusdirektor, juhtõpetajad
x x x x x x
15
IV KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA
MÕÕDIKUD (LISAKS
VÕTMENÄITAJATELE)
ALGTASE
2014
SIHTVÄÄRTUSED 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Täiendus- ja ümberõppekursuste lõpetanute
arv aastas. 690 ≥600 ≥600 ≥600 ≥600 ≥600 ≥600
Töökohapõhise õppe õppijate arv - 0 ≥40 ≥48 ≥60 ≥75 ≥80
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESTVEDAJA
TÄHTAEG
20
15
20
16
20
17
20
18
20
19
20
20
9. Erinevatele sihtrühmadele on tagatud õppimisvõimalused
9.1. Kõigi õppidasoovijate nõustamine sobiva eriala
ja õppevormi leidmisel.
Juhtõpetajad x x x x x x
9.2. Õppimisvõimaluste reklaamimine ja erialade laiem tutvustamine õppesuundade kaupa (maakonna koolide õpilastel võimalus tutvuda huvipakkuva erialaga süvitsi).
Teabejuht x x x x x x
10. Koostöö tööandjatega, üldhariduskoolidega, Töötukassa jt koolitusi tellivate organisatsioonidega on
järjepidev ja süstemaatiline
10.1. Õppebaaside ristkasutamine üldhariduskoolidega.
Õppejuht-metoodik x x x x x x
10.2. Koostöö tegemine Töötukassa ja ettevõtetega.
Koolitusjuht, juhtõpetajad
x x x x x x
10.3. Töökohapõhise õppe laiem rakendamine. Juhtõpetajad x x x x x x
16
V RESSURSSIDE JUHTIMINE
MÕÕDIKUD (LISAKS VÕTMENÄITAJATELE) ALGTASE 2014 SIHTVÄÄRTUSED
2015 2016 2017 2018 2019 2020
Õpilaste rahulolu õppematerjalide kättesaadavusega, iseseisva
õppimise võimalusega kooli ruumides ja raamatukoguteenuse
kasutamisega (sh väljaspool lahtiolekuaega).
4,25 – 4,30 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0
Õpilaste rahulolu õppetöö tingimustega. 4,27 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0 ≥4,0
*Positsioonid 3, 4, 5 on teostatavad juhul, kui realiseerub ERF III perioodile esitatud investeeringutaotlus. Vastasel juhul on võimalik osaline teostamine EA
vahenditest.
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESTVED
AJA
TÄHTAEG Planeeritav
rahaline
maht
Rahasta
mise
allikas
20
15
20
16
20
17
20
18
20
19
20
20
1. Kooli õppekeskkond on kaasaegne ja toetab iseseisvat õppimist
1.1 Loenguruumide kujundamine õppimisruumideks (sisustus ja mööbel), ruumid
iseseisva töö tegemiseks, puhkamiseks.
Haldusdirektor
x x 46800 Eelarve/ Omatulu
1.2 Digitaristu kasutamise metoodikate arendamine. E-õpikeskkonnas olevate materjalide korrastamine.
Õppejuht-metoodik
x x x x x x 0
1.3 Õppebaasi kaasajastamine
1) Disaini erialade õppebaaside ajakohastamine koos koolimaja akende vahetusega
ning hoonesisese audiosüsteemi väljaehitamisega.
2) Ehituse ja materjalitöötluse- ning autotehniku õppesuundade õppebaaside
ajakohastamine koos Upa õppetöökodadehoone küttesüsteemi rekonstrueerimisega.
3)* Tarkvara arenduse õppebaasi ajakohastamine koos õppehoone küttesüsteemi
rekonstrueerimisega ja kooli sise-TV loomisega.
4)* Linna õppekompleksi väliskanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine koos
jalgrattaparkla rajamisega.
5)* Interaktiivse õppe klassiruumi sisseseade; interaktiivsed ekraanid/
multimeediaprojektorid klassiruumidesse; keeleklass Sanako Study 1200; siseTV-
süsteem; serverid 3 tk; katkematu voolu allikas (UPS) serveriruumi; Wifi tugijaamad.
Haldusdirektor
1) 2)
3)
4) 1)188812,68 +
26450
2) 87163,20 +
55860
3) 267160
4) 134500
5) 81700
1)SF 2015.a
+ EA 2018
2)SF
2015.a./ EA
2018
3)SF*/ EA
4) SF*/ EA
5) SF*/ EA
1.4 Ruumiprogrammi ja seadmepargi ülevaatus ja vajaduste kaardistamine tulenevalt
õpilaste arvu muutumisest ja õppekavade täitmise nõudest.
Juhtõpetajad,haldusdirekt
x x x x x x 0
17
4.3. ÕPPEKAVARÜHMADE ARENGUVISIOONID JA TEGEVUSKAVAD
Tabel 1. Kooli taotlus RKT tellimuseks õppekavarühmiti aastateks 2015 – 2018
4.3.1. DISAIN JA KÄSITÖÖ
MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID
Loomemajanduse valdkonnad: reklaam, arhitektuur, kunsti- ja antiigiturud, käsitöö, disain, moekunst, film
ja video, meelelahutustarkvara, muusika, etenduskunstid, kirjastamine (UK-s tarkvara ja IT-ga seotud
teenindus), televisioon ja raadio. (Eesti Arengufond 2011)
Loomeinimeste koolitamine ja toetamine ettevõtlusega alustamiseks. (Saare MK arengustrateegia 2020)
Nišitootmise edulugude õpetamine kohalike õppeasutuste kaudu ning kajastamine meedias. Üheks toetajaks ja vastutajaks Kuressaare Ametikool. (Saare MK arengustrateegia 2020)
Viimastel aastatel on Eestis loodud disainibüroode võrgustik. Tuleviku prognooside kohaselt tuleb disainist kujundada üks peamisi Eesti eksportkaupade ja teenuste konkurentsieelised. Eestis loodud ja rahvusvaheliselt registreeritud ning eksporditavate brändide arv peaks suurenema. Disainiettevõtted on tulevikus tugevamad ning nende käive kasvab ligi 2 korda. Eesti suuremad ettevõtted arendavad uusi tooteid ja teenuseid majasisestes disainiosakondades. Väiksematel ettevõtetel on strateegiline koostöö disainibüroodega. (Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus 2013. Eesti Konjunktuuriinstituut)
Mitu hiljutist uurimust on näidanud, et kultuuri- ja loomemajandust esindavad väga innovatiivsed äriühingud, millel on suur majanduspotentsiaal, ning et tegemist on Euroopa ühe dünaamilisema sektoriga, mille osakaal EL-i SKT-st on umbes 2,6%, millel on suur arenguvaru ning milles on ligikaudu 5 miljonit kvaliteetset töökohta kogu EL-is. (Euroopa Liidu Nõukogu Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta, Brüssel, 29. aprill 2010)
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ järgi tuleb konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna kujundamisel Eestis järgneval 10 aastal põhitähelepanu suunata teadus-arendustegevuse ja innovatsioonikeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele ning majandustegevust toetavate institutsioonide ja infrastruktuuri arendamisele. Väljakutse 8. Loomemajanduse potentsiaali kasutamine teiste sektorite lisandväärtuse tõstmisel. (Riigikantselei strateegiabüroo 8. november 2010)
ÕPPEKAVARÜHM 2015 2016 2017 2018
Disain ja käsitöö 140 165 165 165
Ehitus 80 85 100 100
Iluteenindus 30 35 35 35
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 80 80 80 80
Laevandustehnika 50 60 60 60
Puitmaterjalide töötlus 40 40 35 30
Tekstiili- ja nahatöötlus 15 15 15 15
Tervishoid ja sotsiaalteenused 45 45 40 40
Toiduainetöötlus 30 40 30 30
Transporditehnika 50 50 45 45
Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus 170 170 170 170
Äriteenused 50 70 75 75
KOKKU 780 855 850 845
18
Käsitöönduse, töötlemise ja väärindamise arendamine. (Saare MK arengustrateegia 2020)
Kuna loomemajandus on tihti põimunud teiste, loomemajanduse hulka mitte arvestatavate majandusharudega, eksisteerivad nendega ühistes nn klastrites, siis annavad need oma majandusliku panuse ka laiemate ettevõtlusklastrite lõpptulemustesse. Näiteks etenduskunstid või käsitöö turismiklastri lõpptulemustesse või moeloome rõivatootmise lõpptulemustesse. (Uuring Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed. Tallinn Eesti Tuleviku-uuringute Instituut Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut, Tallinn 2009)
Tarbekunsti ja oskuskäsitöö õppe eesmärk on väärtustada, hoida ja arendada paikkondlikke eripärasid arvestades rahvuslikke käsitöötraditsioone kui kultuurinähtust ja elatusallikat. (ERKL Aastaraamat, 2011)
ÕKR VISIOON
Disaini ja käsitöö õppekavarühmas on keraamika (4. tase), nahatöö (4. tase), tekstiilitöö (4. tase), tekstiilkäsitöö valmistaja (3. tase), rahvusliku puutöönduse (4. tase), dekoraator-stilisti (4. tase), teabegraafiku (4. tase) ja multimeedia kujundaja (4. tase) õppekavad, mille üldisteks arengusuundadeks on jätkusuutlikkus ja parem õppekvaliteet.
Kujundaja (4. tase) õppekava spetsialiseerumistega dekoraator ja kujundusgraafik rakendumine 2015. aasta sügisest; kujundaja (4. tase) õppekava spetsialiseerumistega stilist ja interaktiivse graafika kujundaja rakendumine 2016. aasta sügisest; kujundaja (4. tase) õppekava spetsialiseerumisega liikuva graafika kujundaja rakendumine 2017. aasta sügisest; nahatöö, keraamika ja tekstiilitöö õpekavade vastavusse viimine uute riiklike õppekavade ja kutsestandarditega aastaks 2016.
Saare maakonnas ja Kuressaare linnas kunsti- ja kultuuriteadlikkuse tõstmine ning rahvakultuuri pärandi väärtustamine.
ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID
1. ÕKR enesehindamine akrediteerimiseks 2015 Täisakrediteering
2. Disaini ja käsitöö õppekavarühma õppekavade jätkusuutlikkus ja parem õppekvaliteet
1) Õppekavade jätkuv kaasajastamine koostöös loomeettevõtete, teiste erialaste koolide ja haridusasutustega.
2) Õppekorralduse ja sisekommunikatsiooni tõhustamine. 3) Uute õpetajate, erialaspetsialiste kaasamine õppeprotsessi. 4) Jätkuv õpetajate täienduskoolitamine ja stažeerimine. 5) Õppebaaside kaasajastamine ja nende vastavusse viimine nii
õpitavate erialade kui ka täiskasvanute ümberõppe ja täienduskoolituse nõuetele ning tööturu vajadustele nii esma- kui täiendusõppes tagab nende laialdasemad kasutusvõimalused.
6) Ettevõtlikkuse arendamine. 7) Uue õppekava rakendumise hindamine – tekstiilkäsitöö
valmistaja (3 tase) 2015.
1) Plaanitud RKT täitmine. 2) Kaasajastatud õppekavad. 3) Õpilaste ja õpetajate toimiv
tagasisidesüsteem. 4) Motiveeritud ja kompetentsed õpetajaid. 5) Koostöö teiste õppeasutuste õpetajatega. 6) Aktiivne koostöö tööandjate- ja
erialaliitudega. 7) Kipsitöödeks nõuetekohane ruum
rajatud 2017. 8) Disaini õppesuuna õppebaasid on
kaasaegsete õppevahendite ja –seadmetega sisustatud.
9) Tekstiilkäsitöö valmistaja õppekava on hinnatud.
3. Disaini ja käsitöö õppekavarühma õppekavade vastavus kutsestandardile ja uuele riiklikule õppekavale
1) Keraamika (4. tase), nahkkäsitöö (4. tase) ja tekstiilkäsitöö (4.
1) Nahkkäsitöö ja tekstiilkäsitöö on rakendunud 2015. Kujundaja õppekava spetsialiseerumistega stili
19
tase) rakendumine. Kujundaja õppekava (4. tase) rakendumine spetsialiseerumistega dekoraator, kujundusgraafik, stilist, interaktiivse graafika kujundaja, liikuva graafika kujundaja
2) Õppetöö korraldamine ja läbiviimine. 3) Uute õpetajate, erialaspetsialiste kaasamine õppeprotsessi. 4) Uute tehnoloogiate kaasamine õppeprotsessi. 5) Õppekava rakendumise hindamine 2020.
st, liikuva graafika kujundaja, interaktiivse graafika kujundaja ja keraamika on rakendunud 2016. Kujundaja õppekava spetsialiseerumisega kujundusgraafik ja dekoraator on rakendunud 2017.
2) Kujundaja õppekava, nahkkäsitöö, keraamika ja tekstiilkäsitöö on hinnatud aastaks 2020.
4. Projektide kavandamine ja koostamine 1) Laiapõhjaline kaasatus ja meeskonnatöö.
Erialavaldkonnas on vähemalt 1 käimasolev projekt, mis korraldab õpetajate stažeerimist, õpilaste välispraktikaid või muud erialast arendustegevust.
5. Saare Maakonnas ja Kuressaare linnas kunsti- ja kultuuriteadlikkuse tõstmine ning rahvakultuuri pärandi väärtustamine
1) Osalemine konkurssidel, laatadel ja maakondlikel üritustel. 2) Sihipärane disaini, tarbekunsti ja oskuskäsitöö teavitus ja
näitustegevus. 3) Tarbekunsti ja oskuskäsitöö seminaride korraldamine. 4) Avalike töötubade korraldamine. 5) Disaini, kunsti- ja käsitööseminarid korraldamine. 6) Disaini õppesuuna kodulehekülje ja Facebooki kaudu kunsti,
disaini ja kultuuri propageerimine. 7) Uues õppehoones galerii ja müügipunkti jätkusuutlikus. 8) Vilistlaste kaasamine disaini õppesuuna tegevusse.
1) Osavõtt Mardilaadast, osalemine Kuressaare Merepäevadel ja teistel maakondlikel käsitöö-, disaini- ja kultuuriüritustest.
2) Õpilaste disaini- ja käsitöötooted galerii müügipunktis.
3) Disaini õppesuuna õpilastööde näitus kaks korda aastas Disainimajaka galeriis.
4) Õpilastööde näitus Kuressaare Kultuurikeskuses 2015, 2016, 2017
5) Keraamika, tekstiili ja naha töötoad 2014-2017.
6) Osavõtt rahvusvahelistest ja üle-eestilistest disaini-, tarbekunsti ja oskuskäsitöö konkurssidest.
7) Tüpograafia töötuba 2015 kevad. 8) Trükiseminar 2015, 2016, 2017 sügis. 9) Kuressaare Animapäevad 2015, 2016,
2017. 10) Toimiv disaini õppesuuna kodulehekülg ja
Facebooki lehekülg. 11) Aktiivne vilistlaskogu.
4.3.2. EHITUS
MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID
Rõhuasetus lähiaastail: - Hoonete rekonstrueerimine energiasäästu eesmärgil. - Keskkonnasäästlikkus ja ökoloogiline jalajälg, seda projekteerimisest valmisehitamiseni. - Spetsialiseerumine. - Vajadus kinnisvarahoolduse teenuse järele. - Vajadus töökohapõhise koolituse ja täiendusõppe järele.
20
- Nõudlus kinnisvarahooldaja-maastikuehitaja oskuste kombinatsiooni järele maakonnas, eelkõige erivajadustega inimeste tööjõuturule aitamiseks.
ÕKR VISIOON
Uute õppekavade käivitamine erinevatele sihtrühmadele ja erinevate osaoskuste õpetamiseks.
Õppetöö tulemuslikkus ettevõtja jaoks – ehituskvaliteet, kutsekvalifikatsioonieksamid, osakutsed.
Tööandjate vajadusest lähtuvalt nii tasemeõppes kui ka täienduskoolituses järgmiste teemade käsitlemine: ehitustööde korraldamine; tüüpvead ehitustöödel ja nende tekke põhjused; ehitusvigade peamised ilmingud ja soojusfüüsikaline mõju konstruktsioonidele ning hoonete energiakulule; ehitustööde tehnoloogia valiku mõju keskkonnale ja ehitusprotsessi energiakulukusele; simulatsiooniprogrammide rakendamine näitlikustamaks ehitusvigade mõju hoonete põhikonstruktsioonidele.
Kinnisvarahooldaja-maastikuhooldaja õppekavaga ehituse õppekavade moodulite kombineerimise võimaldamine, lihtsustatud õppekaval õppijaile uue eriala avamine.
Kõrge kvalifikatsiooniga kutseõpetajad.
Koostöö tööandjatega.
ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID
1. Ehituse ÕKR enesehindamine akrediteerimiseks 2019 Täisakrediteering.
2. Uute õppekavade koostamine ja käivitamine 1) Ehitusviimistlus, 4. esmane. 2) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus, 4. esmane. 3) Puitkonstruktsioonide ehitus, 4. esmane. 4) Tööjuht, 5. tase. 5) Kinnisvarahooldaja, 4. esmane. 6) Kinnisvarahooldaja, 3, erivajadustega õppijale.
Õppekavad on valmis 1) 2015 2) 2015 3) 2015 4) 2017 5) 2016 6) 2015
3. Töökohapõhise õppe õppekavade käivitamine 2015
4. Uute noorte kvalifitseeritud kutseõpetajate leidmine Pidev
5. Seadmete hankimine õppetegevuse läbiviimiseks
1) Inventaarne postiraketise komplekt, kandiline ristlõige, kõrgus kuni 2700mm.
2) Inventaarne vahelaeraketise komplekt, 20m². 3) Inventaarne kahepoolne seinaraketise komplekt 1200(H)x3000mm. 4) Elektriline teemantsae komplekt kivimaterjalide lõikamiseks. 5) Terasest fassaaditellingute komplekt. 6) Freespalkidest õppeotstarbeline kokkupandav/lahtivõetav
majakarkass koos vahelae taladega. Põhiplaan 4000x4000mm. Seina H=2400mm.
7) Vigadega maja püstitamine näitlikustamaks ehitusvigade mõju hoonete põhikonstruktsioonidele.
8) Õppestendide püstitamine keskkonnasäästliku ehitamise õpetamiseks.
2015 alates
4.3.3. ILUTEENINDUS
21
MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID
Isikuteenindus on rikkuse kasvust, ülemaailmsetest trendidest ja ka Euroopa vananemisest tulenevalt ilmselt pikas perspektiivis pärast kriisiaegset tagasilööki kasvav: jaekaubandus, puhkemajandus, hooldus jms. Puhkemajandus ja osalt ka hooldusasutused eeldavad teeninduskultuuri, mida Eestis leiab peaasjalikult traditsioonilistes puhkepiirkondades, ennekõike Eesti kuurortlinnades ja Otepää piirkonnas.
Senine spetsialiseerumine, millega tasub ka edasi minna, on merendus, kalandus, turism ja spaa-majandus. Väga perspektiivne on eakate hooldus, seda eriti tulenevalt operatiivtasandi (logistika, majutus, toitlustus) kattuvusest suures osas spaa-turismiga. (Siseministeerium. Uuringu „Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos“ lõpparuanne, Tartu-Pärnu-Tallinn 2009)
Spaateninduse-alase täiendkoolituste ja ümberõppe vajadust käsitlevad järgmised uuringud: http://healthrepublic.ee/wp-content/uploads/2013/09/Spaa-ettev%C3%B5tete-personali-arenguvajaduse-uuringu-koondaruanne1.pdf http://wellnesstraining.files.wordpress.com/2013/11/preliminary-survey-for-wellness-training.pdf
Kuna Saaremaa näol on tegemist turismipiirkonnaga, kus maakonnas on 9 spaahotelli ja hulgaliselt väiksemaid (neist osa ka erinevaid lõõgastusprotseduure pakkuvaid) majutusasutusi, siis kvalifitseeritud tööjõu koolitamine kohapeal oleks hädavajalik.
Eesti riiklik turismiarengukava näeb ette turismitoodete kvaliteedi tõstmist, töötajate kompetentsuse tõstmist, säästva turismi arendamist ja turismihariduse edendamist ja kompetentsuse tõstmist, mille kõige elluviimiseks oles vaja korraliku õppebaasi olemasolu.
ÕKR VISIOON
5. taseme õppekavade väljatöötamine ja rakendamine, pakkumaks töötajatele kohapeal kvalifikatsioonitõstmise ja meisterlikkuse saavutamise võimalusi.
ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID
1. ÕKR akrediteerimine. Täisakrediteering 2021. a
2. Koostöö tööandjate ja toodete edasimüüjatega on järjepidev ja süstemaatiline
1) Praktikajuhendajate täiendav juhendamine ja koolitamine. 2) Tööandjate kaasamine praktikakaitsmistele. 3) Struktureeritud küsimustiku väljatöötamine tööandjatele, selle
läbiviimine, tulemuste analüüsimine ja kasutamine parendustegevuste elluviimisel.
4) Tööandjate ümarlaudade korraldamine. 5) Koolituste ja kliendipäevade korraldamine firmade ja tootjate
kaudu.
1) 3 ÕKR-ga seotud tööandja osalemine juhendajate koolitusel 1 kord õa jooksul.
2) Tööandjad osalevad praktikate kaitsmisel. 3) Tööandjatelt saadud tagasisidelehtedest
on: • koostatud kokkuvõte • parendusettepanekud on rakendatud
järgmiseks praktikaperioodiks • tööandjatelt saadud tagasiside analüüsi
tulemused on edastatud tööandjate ümarlaual 1 kord õppeaasta jooksul.
4) Tööandjate ümarlaus 1 kord õppeaastas. 5) Korraldatud on viis koolitust.
3. Personal on motiveeritud ja pädev 1) Õpetajate kutsepedagoogilisele koolitusele suunamine ja
toetamine õppima asumisel. 2) Kutseõpetajate stažeerima (ka välismaale) suunamine.
1) Õpetajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele.
2) Õpetajad on käinud nõuetekohaselt stažeerimas aastaks 2020.
22
4. Kõik õpetajad on teadlikud õppekava eesmärkidest, sisust, oskuste ja teadmiste hindamisest ning õpetajatevahelisest tööjaotusest õppekava ulatuses.
1) ÕKR koosolekud on regulaarsed ja õpetajate tegevus eesmärgipärane.
2) Tegevuskava kooskõlastamine moodulite õpetamisel.
1) Koosolekud (ÕKR, moodulis hõivatud õpetajad) vähemalt 2 korda õppeaastas.
2) Tegevuskava moodulite õpetamisel on kooskõlastatud.
3) On kaasatud ka väiksema koormusega õpetajad.
5. Õppekavade arendamine 1) Meisterjuuksuri õppekava (5.tase) koostamine ja õppe
käivitamine.
Õppekava on koostatud ja rakendatud aastaks 2019.
6. Õppetöö tõhustamine 1) Integreeritud tundide rakendamine mooduli „Juuksuri
loomingulise töö alused“ õpetamisel. 2) Spaateeninduse valikmoodulite koostamine ja lõimimine teiste
iluteeninduse ning majutusteeninduse õppegruppidega. 3) Lõimitud õppe rakendamine inglise, vene ja soome keele ning
eriala õpetamisel praktilistes tundides. 4) Praktiliste teenindustundide süsteemi loomine juuksuri- ja
spaasalongis. 5) E-õppe materjalide koostamine. 6) Kvaliteetse ja kaasaegse õppematerjali soetamine kooli
raamatukogusse. 7) Praktikapassi kasutuselevõtmine. 8) Koostöö teiste kutseõppeasutustega.
1) Toimub moodulite läbimine integreeritult.
2) Valikmoodulid lõimitud. 3) Keeleõpe toimub lõimitult. 4) Salongis toimuvad praktilise
teeninduse tunnid süsteemselt. 5) Koostatud 4 e-õppe materjali. 6) Erialase kirjanduse valik
raamatukogus on suurenenud. 7) Praktikapass on kasutusel. 8) Koostöö teiste kutseõppeasutustega
toimib.
7. Õppiv õpetaja - järjepidev eneseanalüüs arengu toetajana 1) Mentorite rakendamine uute õpetajate (sh töövõtulepinguga)
tööle asumisel. 2) Õpetajad külastavad kolleegide tunde kogemusest õppimise
eesmärgil. 3) Õpetajate enesehindamine eneseanalüüsi kaudu.
1) Mentorid on rakendatud. 2) Kõik õpetajad min 1 kord õa-s. 3) Täidetud eneseanalüüsi küsimustik ja antud
tagasiside tulemusvestlusel.
8. Võtmepädevused on õppeprotsessis tähtsustatud, need kajastuvad moodulite rakenduskavades ja hindamises
1) Võtmepädevustega arvestamine moodulite rakenduskavade koostamisel, sh hindamiskriteeriumites.
1) Kõik õpetajad on osalenud koolitustel. 2) Õppeprotsessis on hakatud arvestama
võtmepädevustega.
9. Asjakohased ja tulemuslikud õppemeetodid 1) Õpetajate osalemine koolitustel (sh e-õpe). 2) Mooduli lõpus õpilastelt kogutud tagasiside analüüs ja tulemuste
arvesse võtmine. 3) Puuduvate õppematerjalide (sh e-materjalide) koostamine.
1) Õpetajad on osalenud vastavatel koolitustel.
2) Õpetajad analüüsivad tagasisidet regulaarselt ja tulemusvestlustel 1 kord 2 õa jooksul.
3) On loodud vähemalt kaks e-õppematerjali/õpiobjekti õa jooksul.
4) Õpilased oskavad teha objektiivset eneseanalüüsi.
10. Vastuvõtuülesannete ja -kriteeriumite loomine ja rakendamine
1) Vastuvõtuülesanded on asjakohased ja hindamiskriteeriumid objektiivsed.
2) Õpilaste rahulolu kasvab.
11. Õppebaasi arendus 1) ÕKR õppebaasi mitmekesistamine ERF projekti
„Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine“ täiendava taotlusvooru raames (täiendatud on spaateenindaja õppeklassi ja juuksurisalongi sisustust).
1) ERF projekti „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine“ täiendav taotlusvoor on rakendunud 2015.
2) Vajalikud töövahendid on olemas 3) Spaateenindaja kutseeksamikeskus on
23
2) Väiksemate töövahendite uuendamine ja kaasajastamine vastavalt õppevahendite soetamise eelarvele.
3) Spaateenindaja kutseeksamikeskuse tunnustamine.
tunnustatud 2018.
12. Täiendus- ja ümberõppekursuste korraldamine 1) Täiendus- ja ümberõppe vajaduse väljaselgitamine ja pakkumine
kohalike spaaettevõtete töötajatele, Töötukassale jt huvigruppidele.
1) Vajalikud kursused välja pakutud ja läbi viidud.
13. Teenuste pakkumine iluteeninduse õppesuunas 1) Juuksuriteenuste jätkuv pakkumine kooli õppesalongis. 2) Spaaprotseduuride pakkumise juurutamine. 3) Teenuste reklaam ja hinnakirjad kooli kodulehel.
1) Teenust tarbitakse, klient on rahul.
4.3.4. INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA
MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID
Prognoosi kohaselt luuakse kõige rohkem uusi töökohti info- ja sidesektoris (programmeerimise ja infoalase tegevuse valdkonnas) ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Infotehnoloogiasektoris luuakse keskmisest rohkem lisandväärtust töötaja kohta nii Eestis kui arenenud riikides. (MKM Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010)
Info- ja sidesektoris on oodata prognoositavateks aastateks hõivatute arvu pidevat suurenemist. Harusiseselt eeldatakse prognoositava perioodi lõpuks infotehnoloogia valdkonna hõivatute arvu kasvu ligikaudu 50%, infoalase tegevuse kasv on väiksema, kuid arvestatava suurusega. Infotehnoloogia valdkonna jätkusuutlikkus on kasvumootoriks Eesti majandusele ja hõivele. (MKM Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010)
Ääremaade uut kasvamist võimaldab ka aasta aastalt populaarsust koguv intellektuaalide jt jõukamate ning mobiilsete seni linnas elanute osaajaline elama asumine maale, kus kommunikatsiooniks kasutatakse uusi IKT võrgulahendusi. (Siseministeerium. Uuringu „Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos“ lõpparuanne, Tartu-Pärnu-Tallinn 2009)
Eesti infoühiskonna arengukava 2020 näeb ette rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suuremat rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kõrgemat elukvaliteeti inimeste IKT-oskuste tõusu kaudu (MKM 2013)
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste (IKT) lahenduste kiire areng ning laialdane levik kõikides majandusharudes ja riigivalitsemises on muutnud IKT-alaste teadmiste ja oskustega tööjõu väga hinnatuks kogu maailmas. IKT-alaste pädevustega tööjõu puuduse teema on ka Eestis püsinud päevakajalisena aastaid ning enamik valdkonnas tehtud uuringutest jõuab järeldusele, et IKT kompetentsidega töötajatest on suur puudus (Eesti IKT kompetentsidega tööjõu hetkeseisu ja vajaduse kaardistamine, Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2013)
Leiti, et IKT erialast ettevalmistust nõudvate ametikohtadele on IKT sektoris vaja töötajaid aastani 2020 juurde sõltuvalt sektori kasvustsenaariumist 2661 - 4456. Kuna hetkel töötavad üksnes ligikaudu pooled IKT spetsialistid IKT sektoris, mõjutab vastava tööjõu nõudlust väga tugevalt vajadus IKT spetsialistide järgi ka muudel tegevusaladel. Leiti, et aastaks 2020 kasvab IKT spetsialistide arv väljaspool IKT sektorit ligikaudu 4000 võrra. See prognoos ei tugine prognoosimudelil, vaid senisel statistikal ning eksperthinnangutel (Praxis 2013).
Tulevikku vaadates on üha enam märgata vajadust multifunktsionaalsete töötajate järgi, töötajatelt eeldatakse paindlikkust, töötajate värbamisel hinnatakse pea kõikide ametite puhul üha enam üldpädevusi – suhtlemisoskust, probleemilahendamisoskust, meeskonnatöö ja juhtimisoskust
24
kombinatsioonis erialaste oskustega, mis on kooskõlas multifunktsionaalsete töötajate vajaduse teemaga (Praxis 2013).
ÕKR VISIOON
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekavarühm valmistab ette töötajaid IKT-sektorile, mis on kõige kiiremini kasvav valdkond Eestis ja mujal maailmas, samuti ka IKT-oskustega töötajaid teistele sektoritele. Ametikooli IKT-erialade arengus on perspektiivsem põhikoolijärgne IKT-õpe, mis ühelt poolt võimaldab andekate noorte varajast spetsialiseerumist koos eriala toetavate reaalainete süvaõppega ja teiselt poolt loob IKT-sektorile võimalikult laia kandepinna. Põhikoolijärgne IKT-haridus loob tugeva aluse pikaajaliseks IKT-alaseks karjääriks, võimaldades 1) suunduda tööturule teiste sektorite IKT-töötajatena või IKT-sektori abitöötajatena; 2) jätkata õpinguid järgmise taseme õppekavadel IKT-hariduse omandamisel. Õppekavarühm osaleb digitaalse kirjaoskuse ja IKT-baasoskuste arendamises täiskasvanud elanikkonna hulgas.
ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID
1. ÕKR akrediteerimine Täisakrediteering 2019. a
2. Tarkvaraarenduse 4.taseme õppekava rakendamine 1) Lõimitud õppe seminarid õpetajate ettevalmistamiseks. 2) Moodulite rakenduskavade koostamine õpetajate
meeskonnatööna. 3) Õppetöö kavandamine ja käivitamine. 4) Tulemuslikkuse analüüs ja hindamine.
Õppekava käivitamine 2014-2015.
3. Projektõppe rakendamine IKT-õppes 1) Projektõppe koolitus õpetajatele. 2) Projektide plaani koostamine. 3) Projektide läbiviimine lõimitud õppena, vastavalt moodulite
rakenduskavadele. 4) Projektide esitlus, analüüs ja hindamine.
Projektid õppeaastas (2015).
4. Digitaalse kirjaoskuse ja IKT-baasoskuste arendamine 1) Täiskasvanute täiendus- ja ümberõppekoolituste õppekavade
koostamine ja läbiviimine. 2) IKT-oskuste valikmoodulite koostamine ja pakkumine teiste
erialade õppekavadele.
Koostatud õppekavad ja õppijate arv.
5. E-keskkonnas läbiviidud IKT-valdkonna kursused 1) E-kursuste väljatöötamine, rakendamine ja hindamine.
e-kursuste ja õppijate arv (2015-2016).
6. Koostöö huvigruppidega 1) Koostöö arendusorganisatsioonidega ja ettevõtetega. 2) Koostööprojektid sama ja järgmise taseme koolidega Eestis ja
teistes EL riikides.
Edulood ja teostatud projektid.
7. Soetused
3) VT kogu kooli soetused ptk 3.4. Vastavad seadmed paigaldatud ja kasutusele võetud.
25
4.3.5. LAEVANDUSTEHNIKA
MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID
Saaremaal toodetakse 85% kogu Eesti väikelaevaehituse sektori käibest ja 82% ekspordist. Saaremaa väikelaevasektoris töötab ligi 300 inimest. Selle haru kontsentreerumine Saaremaale on jätkuv trend, väikelaevaehitusel on potentsiaali oma turuosa majanduses kasvatada ja teatud määral suurendada ka tööhõivet.
Toodetakse puust aeru-, mootor- ja purjepaate, alumiiniumist ja metallist lõbusõidulaevu ja töölaevu, klaasplastikust purje- ja mootorjahte ning plastikkaatreid. Lisaks toodetakse ka laevade sisustusdetaile ning pakutakse hooldus- ja remonditeenust.
ÕKR VISIOON
Kutsehariduse tasandil juhtiv roll õppekavaarendustöös, kaasatus kutsestandardite väljatöötamisse.
Õppekavade võimalikult lai spekter, et katta erinevaid ettevõttespetsiifilisi vajadusi, sellest lähtuv õppebaasi arendamine koostöös ettevõtetega (sh tootemüüjatega).
Tehnoloogilabori funktsioonide laiendamine ja edasiarendamine, sh säästva energia teema arendus.
ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID
1. ÕKR enesehindamine akrediteerimiseks 2015 täisakrediteering.
2. Uutel õppekavadel õppe käivitamine: 1) Väikelaevaehitaja, 4. esmane tase. 2) Väikelaevaehitaja, 4. tase. 3) Väikelaevaehitaja (osakutse Laevatehnika paigaldamine) 1 a. 4) Väikelaevaehitaja (osakutse Sisustuselementide valmistamine ja paigaldamine) 1
a. 5) Väikelaevaehitaja (osakutse Väikelaeva kere, tekikonstruktsioonide ja
tugevduselementide valmistamine ning väikelaeva koostamine detailidest.
Käivitatud õppekavad alates 2015.
3. Seadmete hankimine: Metallmaterjalidest laeva kerekonstruktsioonid
1) Plasmalõikur 2) MIG keevitus 3) TIG keevitus AC/DC 4) Profiili painutuspink 5) Keevituse kaitsemaski komplekt 6) Suruõhu nurklihvijad 2tk Laevatehnika (seadmed, sõlmed, süsteemid jne) paigaldamine. Elektrisüsteemide ja elektroonikaseadmete paigaldamine. 1) Paadi sisemootori komplekt koos käigukasti ja võlliga. Hooldusosad ja tööriistad. 2) Paadi sisemootori komplekt koos sail-drive jalaga. Klaasplastist alus.
Hooldusosad ja tööriistad. 3) Jalaga paadimootori komplekt. Digitaalne andmenäidikute plokk. Juhtpult.
Programm mootori kontrollimiseks ja veakoodide lugemiseks.
Alates 2015 vastavalt võimalustele.
26
4) Päikesepaneel ja tuulegeneraator.
1) Koostöö huvigruppidega Koostöö TTÜ KK-ga VLE kompetentsikeskuses, sh kolledži tudengite praktikumide läbiviimine.
2) Koostöö teiste koolidega EL riikides.
4.3.6. PUITMATERJALIDE TÖÖTLUS
MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID
Puidutööstus on Eesti suuremaid tööstusharusid, kus mööblitööstust mitte arvestades tegutseb ligi 1000 ettevõtet enam kui 15 000 töötajaga. Saaremaal umbes 40 ettevõtet 200 töötajaga.
Suuremad Saaremaa puidutootjad on spetsialiseerunud ümarpalkmajade ja freesprussist majade tootmisele ja paigaldamisele. Saaremaa puidutööstusel nähakse märkimisväärset täiendava tööhõive loomise potentsiaali, eriti uute ja keerulisemate toodete väljatöötamisega.
Seoses tehnoloogia arenguga ettevõtetel suurem vajadus oskustöötajate, eriti puidutöötlemispinkide operaatorite järele.
ÕKR VISIOON
Pingioperaatorite väljaõppe/täiendusõppe õppekavade koostamine.
ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID
1. ÕKR enesehindamine akrediteerimiseks 2015 täisakrediteering.
2. Uued õppekavad: 1) Puidupingioperaatori osakutse, 3. tase. 2) Tisler 4. tase, esmaõpe. 3) CNC töötlemiskeskuse operaator 5. tase. 4) Uued õppekavad vastavalt Eesti Mööblitootjate Liidu poolt läbiviidava
tööjõuvajaduse uuringu tulemustele (nt Trepitisler EKR 5. tase, konstruktor-paigaldaja vmt).
1) 2015 2) 2016 3) 2015 4) Vastavalt vajadusele
3. Seadmete hankimine Puitmaterjalide töötluse valdkonnas: 1) Ühepoolne automaatne servapealistusseade koos
eellõikefreesimisega. Koos installatsiooni ja väljaõppega. 2) Hööveldus- ja profileerimisautomaat mis võimaldab töödelda detaili
nelja külge nii piki- kui ristisuunaliselt. Seadmel on arvjuhitav tehnoloogia.
3) Arvjuhtimisega freesimisüksusega vertikaalpuurpink.
Alates 2015
4. Koostöö huvigruppidega ettevõtetega, Eesti Töötukassaga, Eesti Mööblitootjate Liiduga
1) Kursuste väljatöötamine huvigruppide vajadustest lähtuvalt.
2) Vajadusel töökohapõhise õppe käivitamine.
5. Personal on motiveeritud ja pädev 1) Noorte erialaspetsialistide leidmine ja kutsepedagoogilisele koolitusele
suunamine. 2) Kutseõpetajate stažeerimine.
1) Kõik ametikohad täidetud kvalifikatsioonile vastavate õpetajatega.
2) Vastavalt koolituskavale.
27
4.3.7. TEKSTIILI- JA NAHATÖÖTLUS
MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID
Tekstiili- ja õmblustööstuses, mida on pikka aega peetud Eestis kokkutõmbuvaks haruks, oodatakse vaid kuni veerandi töökohtade kadumist. Eeldatakse ettevõtete lihtsast masstoodangust loobumist, spetsialiseerumist nišitoodetele (erirõivad, „intelligentsed tekstiilid“) ja sellega konkurentsivõime tagamist. Liidu hinnangul on Eesti tekstiili- ja õmblusettevõtted avatud konkurentsis viimaste aastatega tugevnenud. (Siseministeerium. Uuringu „Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos“ lõpparuanne, Tartu-Pärnu-Tallinn 2009) Lähiaastatel jätkub kogu Eestis gümnaasiumiealiste, st gümnaasiumis ja põhiharidusejärgses kutseõppes osalevate noorte arvu vähenemine. Saare maakonnas on langenud gümnaasiumiealiste arv viimase viie aasta jooksul enam kui 40% ning lähiaastatel langus jätkub (Saare maakonna koolivõrgu analüüs ja soovitused selle arendamiseks, Kuressaare, 2012). Suhtluseset tööandjatega selgus maakonna individuaalõmbluse vajadus. (Kuressaare Ametikooli Tekstiili- ja nahatöötluse õppekavarühma aruanne 2014)
ÕKR VISIOON
Tekstiili- ja nahatöötluse õppekavarühmas on rõivaõmblemise (4. tase) õppekava, mille
arengusuunaks on individuaalõmbluse suunaga rõivaõmbleja eriala.
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID
1. ÕKR akrediteerimine Täisakrediteering 2021.a.
2. Rõivaõmblemise õppekava vastavus kutsestandardile ja uuele riiklikule õppekavale
1) Rakenduskava valikmoodulite kaudu rõivaõmblemise (4 tase) õppekava arendus individuaalõmblusele.
2) Õppekavade arendustöö koostöös tööandjate, loomeettevõtete, teiste erialaste koolide ja haridusasutustega.
Rõivaõmbleja õppekava rakendumine 2016.
3. Rõivaõmbleja-stilisti õppekava erialade jätkusuutlikkus ja parem õppekava kvaliteet
1) Õppekorralduse ja sisekommunikatsiooni tõhustamine. 2) Uute õpetajate, erialaspetsialiste kaasamine õppeprotsessi. 3) Jätkuv õpetajate täiendkoolitamine ja stažeerimine. 4) Õppebaaside kaasajastamine ja nende vastavusse viimine nii õpitavate
erialade kui ka täiskasvanute ümberõppe ja täienduskoolituse nõuetele ning tööturu vajadustele nii esma- kui täiendõppes tagab nende laialdasemad kasutusvõimalused.
5) Ettevõtlikkuse arendamine.
1) Plaanitud RKT täitmine. 2) Kaasajastud õppekava. 3) Õpilaste ja õpetajate toimiv
tagasisidesüsteem. 4) Motiveeritud ja kompetentsed
õpetajad. 5) Rõivaõmbleja
õppekava õppebaasid on kaasaegsete õppevahendite ja –seadmetega sisustatud.
6) Õpilaste disaini- ja õmblustooted galerii müügipunktis.
28
4.3.8. TERVISHOID JA SOTSIAALTEENUSED
MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID
Üldised tervishoiu ja sotsiaalhoolkande tööjõuvajadusega seotud trendid:
Teenuste sektori hõivatuse kasv eriti tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnas seoses rahvastiku vananemisega. (MKM tööjõu vajaduse prognoos 2020).
Täiendav vajadus asendada töötajaid, kes lahkuvad tööturult (iga 5-s 2010 - 2018) seoses pensioniea saabumisega. Kuni 2018. aastani on majanduses tervikuna ligi 90% praeguste töötajate asendamisevajadus; noori ei ole tulemas nii piisavalt, et täidaksid vabanevad ametikohad. Keskmisest kõrgem on asendusvajadus peale tervishoiu on ka hariduses s.h. kutsehariduses.
Vajadus koolitada 55 - 60. aastasi õppijaid, et hoida neid tööturult lahkumast/eesmärk hoida neid veel tööturul ca 10 aastat (kitsalt spetsialiseerunud õk, välistada mõned noorele õppijale suunatud moodulid: karjääriõpe sellises mahus, keeleõpe; õpetaja-andragoog, kes mõistab vanuserühma eripära).
Mõnevõrra rohkem on vaja kutseharidusega töötajaid võrreldes teiste haridustasemetega. 2008 – 2016 tööjõu vajadusest nähtub, et tervishoiu-sotsiaalhoolekande valdkonnas vajatakse 1200 lihttöölist (EKR 2,3 tase) ja 3000 oskustöölist (EKR 4. tase). (Tööjõu vajaduse prognoos aastani 2016)
Trendid sihtrühmade kaupa: 1) Lastetöö s.h. erivajadusega lapse hooldus
Lapsehoiu teenus võimaldab lapse vanema, hooldaja toimetulekut ja töötamist toetada. Samuti on ta puudega lapse esindajale puhkust võimaldav teenus.
Pereabiline, õpetaja abi (erivajadusega lapse tugiisik), lapsehoidja, omastehooldaja – praegu on KOV võimekus neid teenuseid pakkuda väga erinev, kuid vajadus peret toetada on väga suur. Naiste ja meeste töö- ja pereelu tasakaalustamiseks on vajalik lisaks lastetöö paindlikele töövormidele ka hoolduskoormuse ja kodutööde jagamise võimalusi. Peretoetuste ja teenuste rohelise raamatu üks arengusuundi on perede vaesuse leevendamine läbi töötamise ja puhkuse võimaldamise.
Peresid tuleb toetada lapse kasvatamisel ka lapse vanuse kasvades mitte ainult lapse sünni ja väikelapse eas. Laps peab saama abi oma kodule võimalikult lähedal, mis omakorda eeldab väljaõppinud ja meeskonnatöö suutlikkusega lastetöö tegijat. Alus: lapsehoiu teenuse rahastamise kord 2013; Pere ja tööpoliitika; Peredele mõeldud toetuste ning alushariduse ja lapsehoiu rahastamise mõjude analüüs, Lastekaitse seaduse eelnõu 2014
2) Täiskasvanuhooldus (erivajadusega inimeste ja eakatehooldus)
Omastehooldajatele töö- ja eraelu tasakaalu võimaldamine, selleks tagada riiklikud vajalikud tugiteenused. Koostöö süvendamine tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnaga, et neid toetada ja nõustada ning märgata terviseprobleeme. Abi peab saama osutatud kohalikul tasandil.
Erihoolekandeteenuse osutaja (tegevusjuhendaja) on kvalifitseeritud ja asjatundlik.
Erihoolekandeteenuste sisu on järjest rohkem konkreetsest isikust lähtuvad (juhtumikorraldusel põhinevad)
Olemasolevad sotsiaalteenused ja -toetused suudavad rahuldada kõikide toimetulekuraskustes olevate inimeste ja nende pereliikmete esmavajadused.
Eestis on eakaid ca 15,9 % elanikkonnast ning ÜRO rahvastikuprognoosi kohaselt võib aastaks 2030 eakas elanikkond Eestis moodustada koguni neljandiku. See esitab tervishoiu- ja hoolekandesüsteemile täiendavaid nõudeid, kuivõrd toimetulek vananedes kahaneb ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva kõrvalabi toel).
29
Alus: Erihoolekande arenguskava 2014 – 2020; Eesti omastehoolduse arengukava 2014 – 2020; Kuressaare linna arengukava 2014 – 2020, eakatepoliitika 2007 – 2009 www.sm.ee
ÕKR VISIOON
Ette valmistada pädev ja elukestvat õppimist väärtustav hooldustöötaja, kes on suuteline pakkuma teenust erinevatele sihtrühmadele paindlikult pere- ja üksikisiku vajadusi arvestavalt.
Sotsiaaltöö erialade õppesuunas on rakendatud 5 erineva pikkusega omavahel integreeritud õppekava. Meie õppetöö on korraldatud selliselt, et erineva pikkusega õppekaval õppides on võimalik omandada pädevused kindla sotsiaaltöö sihtrühmaga töötamiseks. Lisaks võimaldame n.ö. samm-sammult õppida: läbi lühemate õppekavade on võimalik lõpptulemusena väljuda koolist hooldustöö spetsialistina töötamaks erinevate hooldustöö sihtrühmadega (lapsed s.h. erivajadusega lapsed; täiskasvanud s.h. psüühilise erivajadusega inimesed ja eakad) ja ka õppijatele praktikajuhendajana. Paindlikkus õppetöö korraldamisel toob meile täiskasvanud õppijaid üle Eesti.
ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID 1. ÕKR akrediteerimine Täisakrediteering 2021. a.
2. Luua võimalused sotsiaalhoolekande töötajate pidevaks erialaseks väljaõppeks, et täita vabanevad ja lisanduvad töökohad
1) Koostöö tööandjatega (uute töötajate koolitamine tasemeõppes, kursuste- ja töökohapõhise õppe kaudu).
2) Erineva pikkusega pädevuste põhised õppekavad. Uued:
Hooldustöötaja (praktikantide juhendaja hoolekandeasutuses) 15 EKAP.
Koduhooldaja 3 taseme esmaõpe, 30 EKAP. 3) Uuendada:
Hooldustöötaja 120 EKAP.
Täiskasvanuhooldaja 60 EKAP.
Lapsehoidja 60 EKAP.
Tegevusjuhendaja 30 EKAP. 4) Erialaste pädevuste omandamisel senisest suurema
tähelepanu pööramine kutse-eetikale ja kliendikesksele lähenemisele.
5) Koostöö erineva taseme sama valdkonna koolitajatega (TÜ Pärnu Kolledž, TLÜ Haapsalu Kolledž; Valga- , Haapsalu- Pärnu KHK; Tartu- ja Tallinna TKK)
6) Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteemi tõenduspõhise ülekande täiustamine tagamaks kogemustega töötaja olemasolevate oskuste igakülgsem mõtestamine.
1) Tasemeõppe korraldus võimaldab õppida töö kõrvalt, õppijale sobiva õppevormi leidmisel arvestatakse VÕTA-t; õppetöösse kaasatakse tööandjaid/praktikajuhendajad.
Õppeaasta õppegraafik valmis 3 kuud enne õppe algust.
Hinnatavad kodutööd ja hindamisjuhendite manuaal olemas õpiperioodi alguseks.
Tööandjate/praktikajuhendajate kaasamine praktilisse õppesse, pädevuspõhiste õppekavade koostamisse ja hindamisprotsessi.
2) Osa õpitegevusi integreeritakse asutuse tegevustega.
Ühisüritused asutustes õppijate ettevõtlikkuse arendamise eesmärgil
Integreeritud õppepäevad Sõmera Kodu, SA Kuressaare Hoolekanne, Kogula Kodu, Väikelastekodu.
3) Välja on töötatud integreeritud, erinevas mahus spetsialiseerumist võimaldavad õppekavad.
4) Erialaste hindamisülesanded ja -juhendid on koostatud kutse-eetika ja kliendikesksusest lähtuvalt.
5) Olemas on koostöö lepingud kõrgkoolidega (Pärnu, Haapsalu Kolledžid), teiste koolidega toimuvad ühised hindamised, koostöö võrgustikud, eriala propageerivad üritused (Noor Meister).
30
3. Praktika kui kutseõppeprotsessi pidev parendamine 1) Praktikajuhendajate koolitamine (4. taseme
jätkuõppekava koostamine). 2) Koostöö praktikabaasidega s.h. tervishoiuasutustega.
Praktikal omandatud pädevuste kaardistamine. 3) Välispraktikate läbiviimiseks rahvusvaheline koostöö.
1) Käivitatud on õppekavad, toimub sisuline analüüs, analüüsi tulemused on arvestatud muudatuste tegemisel.
2) Välja on töötatud erinevatele sihtrühmadele suunatud praktika moodulid ja mudel nende omavaheliseks sidumiseks. Praktika juhenddokumentatsioon on uuendatud.
3) KAK õppijad osalevad välispraktika projektides. Välispartnerite õppijate praktikad on koordineeritud. Vastastikuse koostöö tulemusel on õpiväljundid saavutatud ja hinnatud.
4. Õppijakeskse õppekeskkonna loomine, kus loodud tingimused hoolduse uue tehnoloogia ja lähenemise õppimiseks
1) Kaasaegse koolituskogemuse andmine õpetajatele läbi kooli ja õppesuuna tegevuste.
2) Õppelabori täiustamine, kaasaegsete õppevahenditega, mis vastab kaasaegse õppekeskkonna-, hooldus- ja tehnoloogia nõuetele.
3) Õppija iseseisvat õppimist soodustavate õppematerjalide koostamine.
4) Informeerituse tagamine õppesuuna tegevustest ja õppimisvõimalustest.
5) 55 – 65.a. õppijate õpi erivajadusi arvestava, kogemusõppel (s.h. elukogemusel) baseeruva metoodika põhine õpetamine, teised lähenemised võõrkeelte õppele ja üldpädevuste arendamisele, arvutitehnoloogilised lahendused.
1) Õpetajad on koolitatud, aktiivselt kaasatud õppesuuna tegevustesse (praktilised õppepäevad, koosolekud, praktikate-, moodulite hindamised, kutsevõistlus).
2) Hooldustöö õppekeskkonnas on tagatud tingimused õpiväljundite saavutamiseks.
3) Olemasolev õppematerjal on kaardistatud, selle põhjal on seotud läbivad teemad: tervishoid, arengupsühholoogia, teenuste vajaduste trendid.
4) Koostatud on praktikajuhendaja õppematerjal. 5) Õpetajad on koolitatud ja arvestavad õppijate
ealiste õpi iseärasusi õpetamisel. 6) Õppesuuna tegevused on kajastatud
ajakirjanduses eriala propageerimise eesmärgil.
4.3.9. TOIDUAINETETÖÖTLUS
MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID
Aastatel 2007–2009 töötas majutuse ja toitlustuse valdkonnas 22 tuhat inimest, kellest 1/3 oli hõivatud majutuse tegevusalal ja ülejäänud toitlustuses. Prognoosi kohaselt kasvab hõivatute arv 0,6 tuhande võrra. Majutus- ja toitlustussektoris prognoositakse nii välis- kui sisenõudluse suurenemist ning sellest tulenevalt ka töökohtade lisandumist. Toitlustusettevõtteid on üle tuhande. Euroopa Liidus prognoositakse nõudluse kasvu majutus- ja toitlustusteenuste järele ning seetõttu ka hõivatute arvu suurenemist. Samasuguseid arenguid võib oodata Eestis. (MKM Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010).
Kodulähedane ja kvaliteetne kutseharidus majutamise ja toitlustamise valdkonnas on kättesaadav ja valikuterohke oma maakonna piires, suurendades erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades.
Erialavalikute tegemiseks on kõigile inimestele kättesaadavad asjalik info ja nõustamine. Pakutakse mitmekesiseid, paindlikke ja eneseteostuseks vajalikke tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. Tööandjad osalevad aktiivselt õppe sisu kujundamisel ning pakuvad töökohapõhise õppe ja praktika võimalusi.
31
ÕKR VISIOON
Valdkonna õppekavarühmas on pagar-kondiitri 4. tase (3 a) ja kondiitri 4. tase (1 a) õppekavad, mille puhul on eesmärgiks õppijate arvu suurendamine (paindlike õppekavade rakendamine) ja sisukvaliteedi jätkuv arendamine.
Teistele erialade lisaeriala või lisaoskuse andmine (maaturism, kinnisvarahooldus, spaateenindaia, sotsiaaltöö jt.).
Innovaatiline lähenemine Eesti köögile.
Lähtuvalt KÕSist ja tööjõuturu vajadustest arendatakse ja rakendatakse uusi paindlikke õppekavasid ja täiendusõppe kursusi (pagar 4. tase), valdkonna õppekavarühmas olevad õppekavad koostatakse väljundipõhiseks).
Kõik lõpetajad sooritavad kutseeksami.
Valdkonna tegevuse eesmärk on tõsta piirkonna teeninduskvaliteeti koostöös tööandjatega.
ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID
1. ÕKR akrediteerimine Täisakrediteering 2019. a.
2. Erialade jätkusuutlikkus 1) Õppekvaliteedi pidev arendamine, õppemeetodite
täiendamine. 2) Väljundipõhiste õppekavade ja rakenduskavade koostamine. 3) Teooria kinnistamine praktilise töö kaudu õppekeskkonnas ja
praktika kaudu reaalses töökeskkonnas. 4) Sihtrühmade vajaduste kaardistamine ja vastavalt sellele
õppetöö korraldamine.
1) Plaanitud RKT on täidetud. 2) Õppemetoodika on kirjeldatud (moodulite
rakenduskavades on kirjeldatud harjutuste ja tööde süsteem, mille läbimine annab moodulis toodud lävendi ja vajalikud baaskompetentsid, et saavutada vajalik teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja hoiakute tase).
3) Koostöö tööandjatega. 4) Erinevad õppevormid.
3 Õppebaasi arendus 1) Kaasajastada ja mitmekesistada ÕKR õppebaasi
Vajalikud õppevahendid ja väiketöövahendid on olemas.
4. Õppekavaarendus 1) Tööturu vajadusi arvestavate väljundipõhiste õppekavade
väljatöötamine koostöös tööandjatega ja paindlik rakendamine (töötoad, lühikursused jm.).
2) Õppematerjalide ja hindamise ühtlustamine kogu Eesti lõikes. 3) Täiendus- ja ümberõppe kursuste läbiviimiseks õppekavade
väljatöötamine koostöös koolitusjuhi ja tööandjatega. 4) Kõik õpetajad on teadlikud õppekava eesmärkidest, sisust,
oskuste ja teadmiste hindamisest ning õpetajatevahelisest tööjaotusest õppekava ulatuses.
1) Kinnitatud ja rakendatud õppekavad (2015). 2) Õppekavasiseste moodulipõhiste
töörühmade jätkuv rakendamine, mooduli rakenduskavade, õppe- ja praktikakorralduse parendamisel.
3) Osaoskuspõhised kursused on rakendunud, neid on võimalik elukestvas õppes täienduskursustel läbida.
4) Kooli õppekava arendusse on kaasatud kõik õpetajad, tööandjad, erialaspetsialistid.
5. Õppe- ja kasvatusprotsess 1) Õppeprojektide aastakava koostamine.
Projektide ja õppekavamoodulite sidumine, õppesisu ja hindamise kohandamine (turundus, näitusmüügid, sündmuskorraldus jm. projektõppe meetodil).
2) Õppemeetodite lähtumine õpiväljunditest ning õppijate
1) Toimunud õppeprojektide arv. 2) Eriala toetavate üldainete õpetamine on
integreeritud õppetöö kaudu. 3) Väljundipõhised hindamisülesanded on
täiendatud. 4) Praktikajuhendajad on täiendavalt
32
vajadustest ja eripärast. 3) Üld- ja võtmepädevuste arendamine (töö- ja õpioskuste
arendamine, kutsekvalifikatsiooni omandamine, õppijates hoiakute kujundamine, keeleõppe tõhustamine, matemaatilis-loogiliste võtmepädevuste arendamine, õpilaste enesehinnangu ja analüüsioskuse süvendamine).
4) Koostöö (erialaspetsialistide kaasamine).
5) Õppematerjalid on õpilastele kättesaadavad.
6) Õpi– ja tööoskuste arendamine. Õppekäigud (eeltöö, käik,
tagasiside).
7) Tunnustamine ja tagasiside.
juhendatud/ koolitatud, ka motiveeritud ja tunnustatud.
5) Õpilaste rahulolu on kasvanud. 6) Õpilaste enesehinnangu ja -analüüsi oskus
on paranenud. 7) Tunnustamine ja tagasiside õppijatele on
süsteemne.
6. Personali arendamine ja toetamine 1) Õpetajate täienduskoolituse vajaduste kaardistamine,
õpetajate julgustamine enesetäienduseks. 2) Õpetajate metoodiline toetamine, koolituste mõjususe
analüüsimine. 3) Õpetajate koostöö teiste koolidega. 4) Kolleegide tundide külastused kogemusest õppimise
eesmärgil. Sisekoolitus õpetajalt õpetajale.
5) Koostöös mooduli meeskonnaga rakenduskavade
koostamine.
6) Stažeerimise parem korraldamine. Õpetajate stažeerimine
ettevõtetes.
7) Tulemusvestlused.
1) Õppeaasta eesmärkidest lähtuvalt on püstitatud õppesuuna eesmärgid, millest lähtuvad õpetajate tegevused.
2) Kaks korda aastas on toimunud õppesuuna „võsastikud“ (toimunud koolitused, analüüsitud õppe-kasvatustööd, kaasatud eriala toetavad üldainete õpetajad).
3) Personali hindamise, motiveerimise ning arendamise põhimõtted on määratletud, rakendatud ja kõigile töötajatele teatavaks tehtud. Õpetajate koolituskava on läbi mõeldud ja koolitused toimuvad vastavalt sellele.
4) Toetatud on kutsepedagoogilisel koolitusel õppivaid kolleege. Sisekoolitused on teostatud.
5) Uuele hindamissüsteemile üleminekuks ollakse valmis, töökavad on täiendatud lävendipõhiseks võtmepädevusi arvestades.
6) Stažeerimisnõue on täidetud. 7) Tulemusvestlused on toimunud.
7. Koostöö tööandjatega on süsteemne 1) Praktikajuhendajate täiendav juhendamine/ koolitamine, ka
motiveerimine ja tunnustamine. 2) Valdkonnapõhiste tööandjate ümarlaudade korraldamine. 3) Praktikakohtade tunnustamine. 4) Vastavalt tööturu nõudlusele koolituse pakkumine.
5) Jätkusuutlik suhe/ koostöö tööandjatega.
1) Jätkuv koostöö tööandjatega. 2) Valdkonnapõhiste tööandjate ümarlauad on
toimunud kaks korda aastas. 3) Praktikakohad on tunnustatud. 4) Individuaalse koolituse pakkumine. 5) Tööandjad kaasatud praktikate kaitsmisele,
õppekavade uuendamise töörühmadesse.
4.3.10. TRANSPORDITEHNIKA
MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID
Nii Eestis tervikuna kui maakonnas kasvab uute ja kasutatud sõidukite müük, lisaks ka hobisõidukite müük (mootorratas, ATV, paadid, rollerid jne), sellest tulenevalt kasvab ka vajadus spetsialistide järele kes neid hooldavad ja remondivad.
Lisaks on jõuliselt turule sisenenud hübriid- ja elektriautod ning gaasiseadmetega sõidukid.
33
ÕKR VISIOON
Transporditehnika valdkonna oskuste ja õppebaasi ärakasutamine muudel erialadel nagu laevatehnika paigaldaja, puidu-, metalli-, toiduainete-, kummi- jm töötlemise ettevõtetes seadistaja/seadmehooldaja/operaatori erialal.
Hetkel õpetatakse Kuressaare Ametikoolis vaid autotehnikuid, kuid kuskilt ei ole tulemas väikemasinate- ja mootorrataste spetsialiste, sellest tulenevalt on plaan hakata õpetama valikmoodulite mahus õpilastele ka väikemasinate eripära ning hiljem vajadusel ka luua eraldi õppekava.
Koostada aastane õppekava - sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik
ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID
1. ÕKR akrediteerimine 2019 täisakrediteering
2. Uued õppekavad 1) sõiduautotehnik, esmaõpe, 4. tase kutsekeskharidusõpe. 2) sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik 3.tase. 3) Väikemasina- ja mootorrattatehnik, tase 4.
1) 2015 2) 2015 3) 2016
3. Soetused:
1) ATV ja mootorratta tõstukid koos eriotstarbeliste abiseadmetega.
2) Õppesõidukid – mootorratas, ATV, mopeed, elektriauto.
3) Õppestendid - elektrotehnika ja elektroonika stendid 4 tk, elektrimootori
stend, autotulede ühendamise stend, pneumaatika ja hüdraulika stend,
kliimaseadme stend, FSI stend, LIN/CAN stend, turvasüsteemide stend,
ABS pidurite stend, hübriidajami stend, pihustite kontrollstendid bensiini- ja
diiselmootorile.
4) Õppeotstarbeline laboriauto koos break out box`ga.
5) Keevitusaparaadid, automaatkäigukasti hooldus/õlivahetus seade;
põrandasisene käärtõstuk jm.
4. Koostöö huvigruppidega 1) Koostööprojektid sama taseme koolidega Eestis ja teistes EL riikides.
Teostatud projektid.
5. Personal on pädev ja motiveeritud 1) Töötajate saatmine stažeerima nii Eestisse kui välismaale.
1 töötaja aastas.
4.3.11. TURISMI-, TOITLUSTUS- JA MAJUTUSTEENINDUS
MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID
Aastatel 2007–2009 töötas majutuse ja toitlustuse valdkonnas 22 tuhat inimest, kellest 1/3 oli hõivatud majutuse tegevusalal ja ülejäänud toitlustuses. Prognoosi kohaselt kasvab hõivatute arv 0,6 tuhande võrra. Majutus- ja toitlustussektoris prognoositakse nii välis- kui sisenõudluse suurenemist ning sellest tulenevalt ka töökohtade lisandumist. Eestis tegutseb üle 500 majutusettevõtte, lisaks veel arvukalt füüsilisest isikust ettevõtjaid ja ettevõtteid, kelle põhitegevusalaks on märgitud mõni muu tegevus. Toitlustusettevõtteid on üle tuhande. Euroopa Liidus prognoositakse nõudluse kasvu majutus- ja toitlustusteenuste järele ning seetõttu ka hõivatute arvu suurenemist. Samasuguseid arenguid võib oodata Eestis. (MKM Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010)
34
Kaubandus, transport, majutus ja toitlustus annavad 3,5 miljonit uut töökohta, peaaegu sama palju töökohti (3,2 miljonit) tekib ka avalike teenuste sektoris (haridus, tervishoid, avalik haldus). Ametialade struktuur püsib muutumatuna. Ligi 60% tööjõust moodustavad teenindajad. Kõige enam on teenindajate seas kutseharidusega töötajaid (ligikaudu 40%). (Oskuste vajadus Euroopa tööturul 2020, 17)
Saare maakond on Eesti olulisemaid turismi sihtkohti Tallinna, Pärnu ja Tartu järel, sektori hõive ca 660 inimest.
ÕKR VISIOON
Valdkonna õppekavarühmas on koka 4. tase (3,5 a ja 2 a), toitlustusteeninduse 4. tase (2 a ja 3 a), kelneri 4. tase (6 kuud), hotelliteeninduse 4. tase (2 a) ja majutusteeninduse 4. tase (3 a) õppekavad, mille puhul on eesmärgiks õppijate arvu suurendamine (paindlike õppekavade rakendamine) ja sisukvaliteedi jätkuv arendamine. Pikemas perspektiivis nähakse ette valdkonna õppekavade arendust uutest tehnoloogiatest lähtuvalt koos turismi ja väikeettevõtluse valdkonnaga.
Õppebaaside kaasajastamine ja nende vastavusse viimine õpetatavate erialade, täiskasvanute ümberõppe ja täienduskoolituse ning tööturu vajadustega tagab nende laialdasemad kasutusvõimalused. Heal tasemel materiaal-tehniline õppebaas ja teooria seotus praktikaga on noortele oluliseks motivaatoriks eriala valikul ja teeb koolist arvestatava koolitaja ka tööandjate jaoks, sest nõudlus kaasaegse tehnoloogia ning teenindamise õpetamiseks ja valdkonna teenindajate täiendkoolitamiseks on suur. Uuendatud õppebaasid annavad võimaluse erialaõppe tutvustamiseks põhikooliõpilastele, SÜG-i kodundustundide läbiviimiseks ja TTÜ Kuressaare Kolledži filiaali teoreetiliste ja praktiliste tundide läbiviimiseks.
Teistele erialade lisaeriala või lisaoskuse andmine (spaateenindaja, sotsiaaltöö jt.).
Innovaatiline lähenemine Eesti köögile.
Lähtuvalt KÕSist (12.06.2013) ja tööjõuturu vajadustest arendatakse ja rakendatakse uusi paindlikke õppekavasid ja täiendusõppe kursusi (abikokk 3. tase, abikelner 3. tase, toitlustuskorraldaja 5. tase, valdkonna õppekavarühmas olevad õppekavad koostatakse väljundipõhiseks).
Koka, majutusteeninduse, hotelliteeninduse, toitlustusteeninduse ja kelneri õppekavade lõpetajad sooritavad kutseeksami.
Valdkonna tegevuse eesmärk on tõsta piirkonna teeninduskvaliteeti koostöös tööandjatega ja gümnaasiumiõppuritega, kes kavatsevad suvel töötada teenindussektoris.
ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID 1. ÕKR akrediteerimine 2019 täisakrediteering
2. Erialade jätkusuutlikkus 1. Õppekvaliteedi pidev arendamine, õppemeetodite
täiendamine. 2. Väljundipõhiste õppekavade ja mooduli
rakenduskavade koostamine. 3. Teooria kinnistamine praktilise töö kaudu
õppekeskkonnas ja praktika kaudu reaalses töökeskkonnas.
4. Sihtrühmade vajaduste kaardistamine ja vastavalt sellele õppetöö korraldamine. Turismi-, toitlustuse- ja majutuse valdkonna ettevõtetel on suurenenud huvi omada oma ettevõttes koolitatud töötajaid.
1) Plaanitud RKT on täidetud, kasutatakse erinevaid õppevorme.
2) Õpetajad osalevad õppekavarühma nõukogus ja kutseeksamite komisjonides.
3) Õpetajad osalevad riiklikes õppematerjalide koostamise töörühmades.
4) Õppemetoodika on kirjeldatud (moodulite rakenduskavades on kirjeldatud harjutuste ja tööde süsteem, mille läbimine annab moodulis toodud lävendi ja vajalikud baaskompetentsid, et saavutada vajalik teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja hoiakute tase).
35
5) Koostöö tööandjatega.
2. Õppebaasi arendus 1) Kaasajastada ja mitmekesistada ÕKR õppebaasi Soetused: Täisautomaatne kohviautomaat; kombiahi 5 tk; buffet letid 2 tk; madalsoojusahi 4 tk; soe vitriin 4 tk; jäätmeveski 2 tk; saumikser 4 tk; vaakumpakendaja 2 tk; tsirkulaator e sous vide keeduaparaati 2 tk.
Vajalikud õppevahendid ja väiketöövahendid on olemas.
3. Õppekavaarendus
1) Tööturu vajadusi arvestavate uute õppekavade väljatöötamine ja paindlik rakendamine (töötoad, lühikursused jm.). Õppekava arendustöö koostöös tööandjatega.
2) Uute väljundipõhiste õppekavade koostamine ja paindlik rakendamine, kus on arvestatud võtmepädevusi, hindamisülesanded on lävendipõhised: - 4. tase esmaõpe kutsekeskharidusõpe: kokk ja
majutusteenindus. - 4. tase esmaõpe: aktiivtegevuste instruktor, kokk,
kelner. - 5. tase jätkuõpe: giid, hotelliteeninduse spetsialist.
3) Erialaspetsialistide kaasamine õppekavade arendusse.
4) Täiendus- ja ümberõppe kursuste läbiviimiseks õppekavade väljatöötamine koostöös koolitusjuhi ja tööandjatega.
1) Kinnitatud ja rakendatud õppekavad. Õppekavasiseste moodulipõhiste töörühmade jätkuv rakendamine koostöös tööandjatega.
2) Õppekava koostamise töörühmad on moodustatud ja väljundipõhised õppekavad koostatud.
3) Kooliõppekava arendusse on kaasatud tööandjad, erialaspetsialistid.
4) Täiendus- ja ümberõppe õppekavad on koostatud koostöös koolitusjuhi ja tööandjatega.
4. Õppe- ja kasvatusprotsess
1) Õppeprojektide aastakava koostamine.
2) Õppemeetodite lähtumine õpiväljunditest ning õppijate vajadustest ja eripärast.
3) Üld- ja võtmepädevuste arendamine (töö- ja õpioskuste arendamine, kutsekvalifikatsiooni omandamine, õppijates hoiakute kujundamine, keeleõppe tõhustamine, matemaatilis-loogiliste võtmepädevuste arendamine, õpilaste enesehinnangu ja analüüsioskuse süvendamine).
4) Õppekäigud (eeltöö, käik, tagasiside). Koostöö
(erialaspetsialistide kaasamine).
5) Õppematerjalid on õpilastele kättesaadavad. Õpi – ja
tööoskuste arendamine.
6) Tunnustamine ja tagasiside.
1) Toimunud õppeprojektide arv. 2) Eriala toetavate üldainete õpetamine on
integreeritud õppetöö kaudu. 3) Väljundipõhised hindamisülesanded on täiendatud. 4) Praktikajuhendajad on täiendavalt juhendatud/
koolitatud, ka motiveeritud ja tunnustatud. 5) Väljalangevus on vähenenud. Õpilaste rahulolu on
kasvanud. Õpilaste enesehinnangu ja -analüüsi oskus on paranenud.
6) Tunnustamine ja tagasiside õppijatele on süsteemne.
6. Personali arendamine ja toetamine 1) Õpetajate täienduskoolituse vajaduste kaardistamine,
õpetajate julgustamine enesetäienduseks. 2) Õpetajate metoodiline toetamine, koolituste mõjususe
analüüsimine. 3) Õpetajate koostöö teiste koolidega. 4) Kolleegide tundide külastused kogemusest õppimise
eesmärgil. Sisekoolitus õpetajalt õpetajale.
1) Õppeaasta eesmärkidest lähtuvalt on püstitatud õppesuuna eesmärgid, millest lähtuvad õpetajate tegevused.
2) Kaks korda aastas on toimunud õppesuuna „võsastikud“ (toimunud koolitused, analüüsitud õppe-kasvatustööd, kaasatud eriala toetavad üldainete õpetajad).
3) Personali hindamise, motiveerimise ning arendamise
36
5) Koostöös mooduli meeskonnaga rakenduskavade
koostamine.
6) Stažeerimise parem korraldamine. Õpetajate
stažeerimine ettevõtetes.
7) Tulemusvestlused.
põhimõtted on määratletud, rakendatud ja kõigile töötajatele teatavaks tehtud. Õpetajate koolituskava on läbi mõeldud ja koolitused toimuvad vastavalt sellele.
4) Toetatud on kutsepedagoogilisel koolitusel õppivaid kolleege. Sisekoolitused on teostatud.
5) Uuele hindamissüsteemile üleminekuks ollakse valmis, töökavad on täiendatud lävendipõhiseks võtmepädevusi arvestades.
6) Stažeerimisnõue on täidetud. 7) Tulemusvestlused on toimunud.
7. Koostöö tööandjatega on süsteemne 1) Praktikajuhendajate täiendav juhendamine/
koolitamine, ka motiveerimine ja tunnustamine. 2) Valdkonnapõhiste tööandjate ümarlaudade
korraldamine. 3) Praktikakohtade tunnustamine. 4) Vastavalt tööturu nõudlusele koolituse pakkumine.
5) Jätkusuutlik suhe/ koostöö tööandjatega.
1) Jätkuv koostöö tööandjatega. 2) Valdkonnapõhiste tööandjate ümarlauad on
toimunud kaks korda aastas. 3) Praktikakohad on tunnustatud. 4) Individuaalse koolituse pakkumine. 5) Tööandjad kaasatud praktikate kaitsmisele,
õppekavade uuendamise töörühmadesse.
4.3.12. ÄRITEENUSED
MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID
Maakonna ettevõtlus on mitmekesine ja paindlik. / Rohkem ettevõtteid on suundunud töömahukalt ettevõtluselt teadmispõhisele ettevõtlusele: teadmispõhise ettevõtluse toetamine, inimressursi arendamine - (potentsiaalsete) ettevõtjate ja töötajate innovatsioonialane teavitamine ja koolitamine; kõigile maakonna elanikele täiendkoolituse võimaluste loomine enese ja ettevõtte arendamiseks. (Saare MK arengustrateegia 2020)
Järelikult peaks pikemas perspektiivis kutsehariduse prioriteedid nihkuma kahte suunda. Esiteks on vaja suhteliselt operatiivselt ja väikeste kulutustega õpetada lihttöötajaid, kes teeksid kõige elementaarsemaid töid, mis ei vaja väga põhjalikku ettevalmistust. Sellisteks ametiteks on näiteks erinevate valdkondade lihttöölised, koristajad, kojamehed, välimüüjad jne. Selline kutseharidus võiks toimida nii põhihariduse kui keskhariduse baasilt. Teine suund liigub üha rohkem kõrgeltkvalifitseeritud oskustöötajate koolitamise poole, kus peaks lisaks kutsespetsiifilistele oskustele antama ka üldteadmisi IT valdkonnast, keeltest jne. Sisuliselt räägime me teadmustöötaja õpetamisest. Oluline on selle kategooria töötajate puhul valmisolek juurde- ja ümberõppeks. (Siseministeerium. Uuringu „Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos“ lõpparuanne, Tartu-Pärnu-Tallinn 2009)
Kui viimase kümne aastaga on Eesti majandusstruktuur lähenenud oluliselt arenenud riikide omale, siis prognoosi kohaselt on oodata antud protsessi jätkumist. Üldiselt nähakse ette töökohtade loomist tegevusaladel, kus luuakse rohkem lisandväärtust ning kus Eestis on täna suhteliselt vähem töökohti kui kõrgemalt arenenud riikides. (MKM Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010)
Ettevõtlusõppe eesmärk (võtmepädevus läbivalt kõigis õppekavades) on suurendada nende inimeste hulka, kes suudavad ja tahavad muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kohaliku kogukonna kui ettevõtte tasandil. Ettevõtlusõppe sisu määratlemisel on olulised kaks komponenti: ettevõtlikkus – isikuomadused/hoiakud ja oskused, mis suurendavad isiku võimekust võimaluste märkamisel ja nende
37
realiseerimisel: see on vundament, baas järgnevaks; teadmised ja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks – mida, millal ja kuidas teha? (Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Tallinn 2010)
Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2020 tegevusvaldkondades nähakse ette tagada integreeritud ja kvaliteetne ettevõtlusõpe – ettevõtlusõppe süstemaatilisema ja kvaliteetsem edendamine erinevatel haridustasemetel ning selgepiiriline eristamine majandusõpetusest. Ettevõtluse integreerimine teistesse õppeainetesse, uute mänguliste ja interaktiivsete metoodikate väljatöötamise soodustamine (sh reaalainete õpetamise) ning ettevõtjate suurem kaasatus õppeprotsessi. Seejuures pööratakse eraldi tähelepanu IKT lahenduste kasutamise võimalustele ja sellest sündivale kasule (MKM oktoober 2013).
Arengufondi poolt läbi viidud GEM (Globaalne Ettevõtluse Monitooring) uuringu andmetel on Eestis ettevõtlusaktiivsuse määr kõrge, kuid ellujäämismäär madal. Vaid 8,3% eestlastest on iseendale tööandja, mis jääb oluliselt alla EL keskmisele (16,5%).
Eestis annavad mikroettevõtted (vähem kui 10 töötajat) tööd 19%-le ettevõtluses hõivatutest, väikeettevõtted (10-49 töötajat) 30%-le, keskmised ettevõtted (50-249 töötajat) 27%-le ja suurettevõtted (250 ja enam töötajat) 24%-le hõivatutest. (Maaelu arengukava 2014-2020, eelnõu, www.agri.ee)
GEM uuringus osalenud eksperdid hindasid kõige madalamalt inimeste oskusi, teadmisi ja kogemusi firma loomiseks, juhtimiseks ja ressursside organiseerimiseks, eriti kriitilised oldi kiirekasvuliste firmade juhtimisoskuste suhtes. Samuti hinnati madalalt ettevõtlusega seotud haridust, lisaks leiti, et kultuurilised ja sotsiaalsed normid ei toeta ettevõtlikkust ega riskide võtmist. Eesti ettevõtluse arendusettepanekutena soovitasid eksperdid pöörata rohkem tähelepanu ettevõtlusalaste teadmiste suurendamisele, seda nii kohustusliku õppekava kui ka koolitajate taseme tõstmise kaudu ning tagada kvaliteetse ettevõtlushariduse kättesaadavus kõigis haridusastmetes. (GEM Globaalne ettevõtlusmonitooring 2012 Eesti raport, www.arengufond.ee)
Maapiirkonna elukvaliteedi parandamiseks, sealhulgas maaelanike tulutaseme tõstmiseks ning maainimeste tööga hõivamise eesmärgil sobivate töökohtade arvu suurendamiseks tuleb arendada ning mitmekesistada maapiirkonna ettevõtlust tervikuna (Maaelu arengukava 2014-2020, eelnõu)
ÕKR VISIOON
Äriteenuste õppekavarühmas on väikeettevõtja (õppekava pikkus 2 a) ja ärikorralduse spetsialisti (2 a) õppekavad, mille puhul on eesmärgiks riikliku koolitustellimuse mahus uute EKR 5. taseme õppekavade tulemuslik rakendamine. Õppekavaarenduses on oluline jälgida kohalikku majanduskeskkonda ja kohandada valikmooduleid vastavalt muutuvale vajadusele.
Plaanis on koostada ja rakendada raamatupidaja 5. taseme esmaõppekava ja spetsialiseeritud jätkuõppekavad (30-60 EKAP) ärikorralduse spetsialistile ja väikeettevõtjale. Uuritakse vajadust bürootöötaja kutsekeskharidusõppe rakendamiseks. Õppekavarühm on eestvedaja ettevõtlusõppes ja ettevõtlikkuse arendamisel ülekantava oskusena teistes õppekavades.
ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA
EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID
1. Väikeettevõtja ja ärikorralduse spetsialisti erialade jätkusuutlikkus
1) Õppekvaliteedi pidev arendamine, õppemeetodite täiendamine. 2) Kohaliku majanduskeskkonna muutustele reageerimine valikmoodulite
kohandamise kaudu.
Plaanitud RKT täitmine. Täisakrediteering 2019.
38
3) Sihtrühmade vajaduste kaardistamine ja vastavalt õppetöö korraldus. 4) Kvaliteetse e-õppe võimaldamine. 5) ÕKR akrediteerimine.
2. Projektõppe arendus äriõppekavades
1) Õppeprojektide aastakava koostamine. 2) Projektide ja õppekavamoodulite sidumine, õppesisu ja hindamise kohandamine. 3) Projektide teostamine ja hindamine.
Õppeprojektidesse kaasatud õppijate arv, seotud moodulite maht.
3. Uutele kutsestandarditele vastavad 5. taseme õppekavad
1) Eesmärkidele ja õpiväljunditele vastava lõimitud sisu planeerimine mooduli rakenduskavades.
2) Õppeprotsessi käivitamine. 3) Tulemuslikkuse hindamine.
Rakendatud õppekavad (2015-2016).
4. IKT-alane valikmoodul ärikorralduse spetsialisti õppekavas 1) Mooduli eesmärgi ja õpiväljundite vajaduste kaardistamine. 2) Mooduli arendustöö koostöös tööandjate ja arendusspetsialistidega. 3) Mooduli testimine ja rakendamine.
IKT-alase valikmooduli rakenduskava (2016).
5. Raamatupidaja õppekava 1) kooliõppekava koostamine 2) personali kaasamine ja ettevalmistus 3) õppekava rakendamine
Kinnitatud ja rakendatud õppekava, vastuvõtt alates 2016 (või 2017) üle aasta
6. 5. taseme spetsialiseeritud jätkuõppekavade mahus 30 – 60 EKAP 1) spetsialiseerumisvajaduste kaardistamine 2) õppekavade koostamine ja rakendamine
Kinnitatud ja rakendatud õppekavad, alates 2016
7. E-keskkonnas läbiviidud kursused
1) e-kursuse koostamine, läbiviimine ja tulemuslikkuse hindamine.
e-kursused ja õppijate arv.
8. Koostöö huvigruppidega
1) Koostöö arendusorganisatsioonidega ja ettevõtetega. 2) Koostööprojektid sama ja järgmise taseme koolidega Eestis ja teistes EL riikides.
Edulood ja teostatud projektid.
5. EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS VAJALIKUD RESSURSID
Käesoleva arengukava eesmärkide täitmiseks on esmajoones ette nähtud riigieelarvelised vahendid. Eesmärkide täitmiseks kasutatakse ka majandustegevusest saadavaid vahendeid, mis moodustuvad valdavalt tasuliste täiendusõppe kursuste müügist ja õppetootmisest. Rahvusvahelise koostöö tegevusi rahastatakse EL programmide (Erasmus+ jt) kaudu. Tabel 2. Rahastamiskava rahastamisallikate lõikes (tuhat eurot) 2016 2017 2018 2019 2020
Riigieelarve (RKT-st tulenev) 2 137 2 200 2 300 2 425 2 550
Tulu majandustegevusest 634 634 634 634 634
Sihtfinantseering (Archimedes SA, jt) 160 160 160 120 120
Investeeringud 133 82 82 134 134
Kokku 3 064 3 076 3 176 3 313 3 438
Konkreetsed rahastamise võimalused selguvad igal aastal riigieelarve kavandamise käigus
39
6. RISKIJUHTIMINE
Kuressaare Ametikooli nõukogu ülesanne on riskide juhtimine viisil, mis kindlustab organisatsiooni eesmärkide saavutamise. Riskijuhtimise eesmärk on võtta ette tegevusi, mis maandavad riski esinemise tõenäosust, riski realiseerumise mõju või mõlemat korraga. Riskijuhtimine toimub järgmise põhimõtte järgi: I etapp – riskide hindamine (riskide kaardistamine põhiülesannete suhtes; riskide hindamine etteantud kriteeriumide põhjal; maandamismeetmete kirjeldamine; aktsepteeritava riskitaseme määratlemine juhtkonna poolt). II etapp – riskide maandamine (maandamistegevuste elluviimine; seire, meetmete tulemuslikkuse hindamine). Kuressaare Ametikoolis viiakse riskianalüüs läbi järgmistes valdkondades: I Strateegiline risk – risk, mis realiseerumisel seab ohtu kooli strateegiliste eesmärkide saavutamise. II Tegevusrisk – risk, mis tuleneb ebapiisavatest või puuduvatest protsessidest või tegevustest organisatsioonis. Siia alla kuuluvad: personalirisk; IT-risk; 3. osapoole riskid; õigusaktide riskid; füüsilise turvalisuse riskid; dokumentatsiooni liikumise ja arhiivinduse risk; infovahetuse riskid; tervisekaitse ja töökeskkonna riskid. III Finantsrisk – risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua rahalisi kaotusi. Tervisekaitse ja töökeskkonna riskide analüüs tellitakse töökeskkonnaspetsialistilt. Finantsriskide analüüsi teostab finantsjuht. Ülejäänud valdkondade riskide tuvastamine toimub õppesuundade jt allüksuste põhiselt. Hindamisse ja maandamistegevuste meetmete kirjeldamisse ning seiresse kaasatakse kooli nõukogu.
7. ARENGUKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD NING ARENGUKAVAS
PÜSTITATUD EESMÄRKIDE TÄITMISE HINDAMISE PÕHIMÕTTED
Arengukava analüüsitakse ning arengukavas püstitatud eesmärkide täitmist hinnatakse üks kord igal õppeaastal (üldjuhul kevadel) – kõigepealt õppesuundades jt allüksustes, õpilasesinduses ning seejärel kooli nõukogus. Kooli nõukogus toimub arengukavast lähtuvalt õppeaastaks püstitatud eesmärkide täitmise vahehindamine iga aasta jaanuaris. Hinnangud eesmärkide täitmisele ning ettepanekud arengukava muutmiseks arutatakse läbi töötajate üldkoosolekul ning kooskõlastatakse nõunike koguga. Arengukavas püstitatud eesmärkide täitmist hinnatakse järgmistest põhimõtetest lähtuvalt:
eesmärkide täitmise saavutamine;
eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste asjakohasus ja kulukus;
tähtaegadest kinnipidamine;
jätkusuutlikkus.
Kooli arengukava kuulub muutmisele seoses
haridusalase seadusandluse muudatustega;
muudatustega haridusnõudluses;
muudatustega kooli investeeringutes;
40
kooli üldkoosoleku, nõukogu või nõunike kogu ettepanekutega;
kooli arengukavas määratud tähtaja möödumisega. KASUTATUD LÜHENDID
EA eelarve EDTI European Design Training Incubator (Euroopa Disainiõppe Inkubaator) EHIS Eesti Hariduse Infosüsteem EKR Eesti kvalifikatsiooniraamistik EMT ehituse ja materjalitöötluse õppesuund ERF Euroopa Regionaalarengu Fond ERKL Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ESF Euroopa Sotsiaalfond EÕS Elukestva Õppe Strateegia HTM Haridus- ja Teadusministeerium IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia IÕK individuaalne õppekava KHK kutsehariduskeskus KK keskkool, käskkiri KVH kinnisvarahooldus KÕS Kutseõppeasutuse seadus LLP Lifelong Learning Program (Elukestva Õppe Programm) METS kõigi töötajate ühine arengunõupidamine MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MTL majutusteeninduseriala lihtsustatud õppekava PK põhikool PR publik relations (avalikud suhted) RKT riiklik koolitustellimus RÕK riiklik õppekava SF sihtfinantseering SKT sisemajanduse kogutoodang TKN töökeskkonnanõukogu TTÜ Tallinna Tehnikaülikool VLE väikelaevaehitus VÕTA varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine õa õppeaasta ÕE õpilasesindus ÕKR õppekavarühm
LISAD
LISA 1 SWOT tasakaalus tulemuskaardil
LISA 2 Kuressaare ametikooli arengukava 2010 – 2013/2014 täitmine
