MKM Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017

Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ▪ 2010 2

Sissejuhatus ja lühikokkuvõte ....................................................................................................................................................................... 3

Prognoos ja tegelikkus ................................................................................................................................................................................... 8

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ............................................................................................................................................ 10

Mäetööstus ..................................................................................................................................................................................................... 12

Toiduainete ja jookide tootmine ................................................................................................................................................................ 14

Tekstiilitootmine ........................................................................................................................................................................................... 16

Rõivatootmine ............................................................................................................................................................................................... 18

Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine ................................................................................................................................................ 20

Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine ................................................................................................................................................. 22

Paberi ja pabertoodete tootmine ................................................................................................................................................................ 24

Trükindus ja salvestiste paljundus .............................................................................................................................................................. 26

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine ................................................................................................................................................... 28

Kummi- ja plasttoodete tootmine .............................................................................................................................................................. 30

Ehitusmaterjalide tootmine ......................................................................................................................................................................... 32

Metalli ja metalltoodete tootmine .............................................................................................................................................................. 34

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine ............................................................................................................................................... 36

Masinate ja seadmete tootmine .................................................................................................................................................................. 38

Transpordivahendite tootmine ................................................................................................................................................................... 40

Mööblitööstus ................................................................................................................................................................................................ 42

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus ................................................................................................................................ 44

Ehitus .............................................................................................................................................................................................................. 46

Jae- ja hulgikaubandus .................................................................................................................................................................................. 48

Veondus ja laondus....................................................................................................................................................................................... 50

Majutus ja toitlustus ...................................................................................................................................................................................... 52

Info ja side ...................................................................................................................................................................................................... 54

Lisa 1. Hõivatud tegevusala järgi 2001–2017 ........................................................................................................................................... 56

Lisa 2. Hõivatud tegevusala ja ametiala järgi 2007–2009 ....................................................................................................................... 57

Lisa 3. Hõivatute prognoos tegevusala ja ametiala järgi aastaks 2017 ................................................................................................. 58

Lisa 4. Tööjõuvajaduse prognoos ja selle kujunemine ........................................................................................................................... 59

Lisa 5. Tööjõuvajaduse prognoos ja selle kujunemine (ühe aasta kohta) ............................................................................................ 60

Lisa 6. Tööjõuvajadus tegevusala ja ametiala järgi 2007/2009–2017 ................................................................................................... 61

Lisa 7. Tööjõuvajadus haridustasemete lõikes ......................................................................................................................................... 62

Lisa 8. Tööjõuvajaduse prognoosi tundlikkus erinevatele eeldustele .................................................................................................. 64

Lisa 9. Tööhõive prognoosid ja tegelikkus ............................................................................................................................................... 65

Lisa 10. Peamised ametialad tegevusalade lõikes ..................................................................................................................................... 67

Lisa 11. Lühiülevaade analüüsimetoodikast ............................................................................................................................................. 70

Joonistel kasutatud lühendid: p.s. – parem skaala * – esialgsed tulemused, kiirhinnang



Hea lugeja!

Inimesed on iga ettevõtte või organisatsiooni alustalaks – olgu selleks töötajad, kes otseselt tooteid valmistavad või teenuseid pakuvad või need, kes mõtlevad välja, mida ja kuidas teha. Majanduse arengu seisukohast on oluline, et inimeste teadmiste ja oskuste pagas täieneks ning see vastaks ühiskonna ja turu ootustele. Majandus on pidevas muutumises ning seetõttu muutub ka vajadus tööjõu järele. Teatud tegevusaladel nõudlus väheneb, teistel kasvab, muutub töö sisu. Nende muutuste etteaimamine võib aidata kiiremini ja kergemini uute oludega kohaneda. Kui teaksime ette, millises valdkonnas või milliste oskuste osas võib tekkida „puudujääke“, siis saaks läbi ennetava koolituse probleeme vältida või leevendada. Kuigi täpselt ei ole teada, mida tulevik toob, on hulgaliselt infot ja teatud suundumused, millega on võimalik arvestada otsuste langetamisel. Tööjõuvajaduse prognoos püüab tuvastada tööturul toimuvaid arenguid, et selle kaudu toetada hariduses tehtavaid otsuseid.

Käesolevas väljaandes on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) 2010. aasta suvel valminud tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017. Prognoos on üheks riikliku koolitustellimuse sisendiks ja tööturupoliitika kujundamise abivahendiks. Prognoosis on kaetud kõik majandussektorid, kuid laiahaardelisuse tõttu on ka tulemused suhteliselt kõrge üldistusastmega. Piiranguid prognoosi detailsuse suurendamisel ning ka tulemuste tõlgendamisel seavad kasutada olevate valimi-uuringute mahud. Prognoos pakub pigem suunavat ja toetavat infot, mida on koolitustellimuse koostamiseks vaja veel täiendavalt „hariduskeelde tõlkida“.

Esimene MKMi pikaajaline tööhõive prognoos valmis 2003. aastal, selles esitati nägemus hõivatute arvust tegevusalade lõikes aastal 2009. Täna saab seega võrrelda, kui hästi või halvasti on ootused tegelikkusega kokku läinud.

Esimese prognoosiga võrreldes on väljaande formaat ja sisu oluliselt muutunud. Oleme püüdnud prognoositavaid arenguid rohkem lahti kirjutada, täiendusi on tehtud metoodikas. Lisaks hõive suurusele antakse hinnang ka vajadusele täiendava tööjõu järele. Prognoosimudelis kajastatakse kõiki olulisi tööjõuvajadust kujundavaid komponente: muutused tööhõives, tööjõust välja-liikumine (siirdumine pensionile ja suremus) ning sektoritevaheline liikumine. Prognoos annab hinnangu hõive ja tööjõuvajaduse kujunemisele tegevusalade, ametialade ning haridustasemete lõikes.

Kuigi prognoos on eelkõige koolitustellimuse kujundamise abivahendiks, loodame, et seda saavad kasutada töövahendina ka karjäärinõustajad ja õpetajad, et aidata õppureid valikute tegemisel.

Täname kõiki, kes otseselt või kaudsemalt on prognoosi koostamisele kaasa aidanud! Kuna tegemist on jätkuva protsessiga, siis on huviliste kommentaarid ja täiendused igati oodatud.

Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõte tööjõuvajadusest ja selle komponentidest: hõive muutus, tööjõu kadu ning võimalik sektoritevaheline liikumine. Täpsemalt on neid punkte käsitletud töö lõpus olevas metoodika lisas. Lisades on esitatud ka kõigi sektorite arengut kujutavate jooniste aluseks olevad arvandmed.

Mõned tähelepanekud ja selgitused enne prognoosi lugema hakkamist. Tööjõudu puudutavatel joonistel on kasutatud valimist tulenevate kõikumiste silumiseks kolme aasta libisevaid keskmisi näitajaid. Nii näiteks kajastab prognoosijooniste ajateljel 2008. aasta tegelikult aastate 2007–2009 keskmist näitajat.

Ametialad on grupeeritud viide suurde ametialagruppi, mis lähtuvad rahvusvahelisest ISCO klassifikaatorist1:

- Juhid: seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid (ISCO 1).

- Spetsialistid: tippspetsialistid, keskastme spetsialistid ja tehnikud (ISCO 2–3).

- Teenindajad: ametnikud, teenindus- ja müügi-töötajad (ISCO 4–5).

- Oskustöölised: põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, oskus- ja käsitöölised, seadme- ja masinaoperaatorid (ISCO 6–8).

- Lihttöölised (ISCO 9).

Lisaks on eraldi liigitatud relvajõud (ISCO 0), keda prognoosis otseselt ei käsitleta.

Haridustasemete jaotuse aluseks on Eesti õppekavade liigitus, mis põhineb rahvusvahelisel ISCED klassifikaatoril. Haridustasemed on jaotatud viide gruppi:

- Alg- ja põhiharidus: alghariduseta, algharidus või põhiharidus (ISCED 0−2).

- Üldkeskharidus: keskharidus ilma kutse-, ameti- või erialahariduseta (ISCED 3A ilma kutse-, ameti- või erialahariduseta).

- Kutseharidus: kutseharidus, kutseharidus koos keskhariduse omandamisega, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus kesk-hariduse baasil (ISCED 3−4, välja arvatud ilma kutse-, ameti- või erialahariduseta 3A)

- Rakenduslik kõrgharidus: keskeri-/tehnikumi-haridus pärast keskharidust, kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus (diplomiõpe) (ISCED 5B)

- Akadeemiline kõrgharidus: bakalaureus (kõrg-haridus), magister, teaduste kandidaat/doktor (ISCED 5A ja 6).

Tööhõive prognoosi võib tõlgendada kui majanduse vajadust ning võimet kaasata tööjõudu selleks, et areneda teatud eeldatud kasvurajal. Prognoosi tegemisel on arvestatud seniste trendidega ning majandusnäitajate

1 Täpsemalt vaata Ametite klassifikaator (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee) ning lisa 10.



vaheliste seostega, arengutega mujal maailmas, teiste riikide kogemustega, erinevate ekspertide hinnangutega, samuti soovitavate struktuursete muutustega jm. MKMi prognoos kajastab pikaajalisemaid arenguid, prognoosi-perioodil toimuvaid tsüklilisi kõikumisi ei käsitleta. Ka läheneb prognoosis hõive täistööhõivele ehk olulisi vabu ressursse ei ole. Koolituse planeerimisel tuleks arvestada kõigi inimestega, ka nendega, kes näiteks kehvematel aegadel tööd ei leia. Sellest tulenevalt kujuneb tegelik hõive prognoositust pigem väiksemaks kui suuremaks

MKMi prognoosi kohaselt on hõivatute arv 2017. aastal üle 628 tuhande, kellest paarkümmend tuhat inimest töötab välismaal. Eesti tööealine elanikkond (15–74-aastased) väheneb iga aastaga, kuid reaalsete töötegijate arv veel ei lange, sest elanikkonna vähenemine toimub nende vanusegruppide arvel, kus aktiivsuse määr on madalam. Statistikaameti prognoosi kohaselt kasvab näiteks 25–64-aastaste inimeste arv 2016. aastani, peale mida hakkab see eelkõige noorema vanusegrupi arvel suhteliselt kiiresti vähenema.

Viimastel aastatel on Eesti elanike tööjõus osalemise määr2 olnud väga kõrge, tööhõive määra3 kõrgperiood jäi aastatesse 2006–2008. Nende andmete põhjal on

2 Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr näitab, kui suure osa moodustab tööjõud (inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, hõlmab nii hõivatuid kui töötuid) tööealisest rahvastikust.

3 Hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

hinnatud, milline võiks olla maksimaalne hõivatute ja majanduslikult aktiivsete inimeste arv, arvestades rahvastiku prognoosi vanusegruppide ning soo lõikes. Aastal 2017 võiks hõivatute arv antud tingimustel ulatuda 640 tuhandeni. Kümnenditaguse majanduskriisi kogemuste põhjal oleks hõivatute miinimumtase alla 560 tuhande, 2010. aasta tööturu näitajaid arvestades aga tõenäoliselt veelgi madalam. Seega on MKMi prognoositud hõive tase äärmuste vahemiku ülemises otsas. Kui arvestada 2007–2009 aktiivsuse määra ja rahvastiku prognoosi, siis prognoositud hõive taseme juures on töötuid ligi 50 tuhat ehk alla 7% tööjõust. Kaugemale ette vaadates aga ilmneb, et demograafiline surve muutub järjest tugevamaks ning hõivatute arv hakkab seetõttu langema.

Prognoosi kohaselt väheneb baasperioodiga (2007–2009) võrreldes hõivatute arv seitsme tuhande võrra. Samas tänaseks on hõive oluliselt langenud (I poolaastal 2010 oli hõivatuid ligi 560 tuhat) ning seega eeldatakse, et töötajate arv kasvab kriisi ajaga võrreldes märkimis-väärselt4. Osaliselt taastatakse nõudluse languse tõttu kaotatud töökohti, kuid tekib ka täiesti uusi. Hõivatute arvu kasvu oodatakse eelkõige teenuste sektoris. Prognoosi kohaselt luuakse kõige rohkem uusi töökohti info ja side sektoris (programmeerimise ja infoalase tegevuse valdkonnas) ning tervishoius ja sotsiaal-hoolekandes. Infotehnoloogia sektoris luuakse keskmisest rohkem lisandväärtust töötaja kohta nii Eestis kui arenenud riikides, kuid näiteks Soome, Rootsi või Taaniga võrreldes on Eestis antud sektori osatähtsus oluliselt väiksem. Kõige suurem mahajäämus arenenud riikidest on Eestil aga tervishoius, kus töötajate arv on suhtelisel skaalal kolm korda madalam. Koos elatus-taseme tõusuga ning rahvastiku vananemisega oodatakse seetõttu sellel tegevusalal märkimisväärset hõive kasvu.

Suurim töökohtade vähenemine toimub 2007–2009 tasemega võrreldes ehitussektoris, kuid tänaseks on seal kohanemine juba toimunud. Kriisi ajal on sektori nõudlus ja ka tööjõuvajadus oluliselt vähenenud, kuid olukorra paranedes oodatakse hõivatute arvu taastumist. Suhteliselt kõrge töötajate arvu taga on välismaal töötamine.

Tööstussektoris püsib hõivatute arv baasperioodi tasemel, kuid muutusi toimub harude siseselt. Eelkõige väheneb töötajate arv tööstusharudes, mis on tööjõu-mahukamad, kus tööviljakus on teiste sektoritega võrreldes madalam ning seetõttu on ka palgatase keskmisest väiksem. Nende harude hulka kuuluvad näiteks rõiva- ja tekstiilitööstus ning mööblitööstus. Arenenud riikidega võrreldes on nendes harudes Eestis suhteliselt rohkem töötajaid. Kui palgatase kasvab ja potentsiaalsete töötajate arvu vähenemise tõttu tugevneb konkurents tööjõu järele, siis on neis harudes oodata töö-kohtade vähenemist ning töötajate liikumist tootlikumatele tegevusaladele.

4 Tänaseks toimunud muutuste mõju tööjõuvajaduse prognoosile käsitletakse täpsemalt prognoosi tundlikkuse analüüsis.

750

800

850

900

950

1000

1050

1100

450

500

550

600

650

700

750

800

tuhattuhat

Allikas: Eesti Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Hõive prognoos

Hõive prognoos 2017

2006-2008 tööhõive määrale vastav hõivatute arv

1999-2001 tööhõive määrale vastav hõivatute arv

Rahvastik 15-74 (parem skaala)

-2,4

7,1

2,2

-8,6 -5,6-10

-5

0

5

10

tuhatTööhõive muutuse prognoos 2007/9-2017

Juhid Spetsialistid Teenindajad

Oskustöölised Lihttöölised



Täiendavate töökohtade loomist on oodata elektroonika- ja elektriseadmete tootmises. Kui Eestis on antud harus siiani olnud valdav odavamate toodete või lihtsamate töö-operatsioonide tegemine ning seetõttu on ka tööviljakuse näitajad suhteliselt kesised, siis arenenud riikides on antud tööstusharu pigem tootlikkuse edetabeli esimeses otsas.

Põllumajandussektoris jätkab hõive langustrendil, kuid suuremad struktuursed muutused on tänaseks juba toimunud ning hõive ei vähene enam olulisel määral.

Kui viimase kümne aastaga on Eesti majandusstruktuur lähenenud oluliselt arenenud riikide omale, siis prognoosi kohaselt on oodata antud protsessi jätkumist. Üldiselt nähakse ette töökohtade loomist tegevusaladel, kus luuakse rohkem lisandväärtust ning kus Eestis on täna suhteliselt vähem töökohti kui kõrgemalt arenenud riikides. Prognoosi kohaselt suureneb kõrg- ja kesk-kõrg-tehnoloogiliste tööstusharude ning kõrgtehnoloogiliste teadmistemahukate teenuste5 osatähtsus töökohtade seas. Samas ei ole seos tööviljakuse ja töökohtade arvu loomise vahel üks-ühene. Eeldatavalt pannakse tulevikus rohkem rõhku ka sotsiaalsfäärile, mis loob ühiskonna jaoks rohkem väärtust kui puhtalt majandusnäitajatest välja paistab.

Majanduses tervikuna kasvab töötajate arv spetsialisti ametialadel, mõningal määral suureneb ka teenindustöötajate arv koos teenuste sektori rolli tõusuga. Ehitussektori languse tõttu väheneb oskustööliste arv, kuid tööstussektoris oskustööliste osatähtsus pigem kasvab. Praktiliselt kõigil tegevusaladel jätkub aga lihttööliste vähenemise trend.

Tulenevalt ametialade struktuuri muutusest kasvab nii rakendusliku kui akadeemilise kõrghariduse roll. Kutse-hariduse tähtsus püsib tegevusalade tasandil muutumatuna, kuid majandusstruktuuri muutuse tõttu selle osatähtsus kogu majanduses veidi väheneb. Siin-kohal tuleb aga märkida, et need arvestused põhinevad tänasel hariduslikul struktuuril ning ei arvesta töökohal või täiendõppe käigus omandatud uusi oskusi ega töö sisu ja omandatud hariduse kooskõla. Eelkõige madalama tasemega hariduse või ilma ameti-, kutse- või erialase ettevalmistuseta inimeste puhul ei saa lähtuda tänasest olukorrast, vaid soovitav oleks nende puhul koolituse planeerimisel aluseks võtta pigem töö sisust lähtuvad nõudmised.

Üksikute tegevusalade tasandil võivad muutused olla üsna suured, kuid majanduses tervikuna on protsessid stabiilsemad. Nii ametialade kui haridustasemete lõikes ei nähta tööjõu struktuuris ette radikaalseid nihkeid, samas tööjõuvajaduse puhul on pilt mõnevõrra erinev.

Tööjõuvajaduse prognoosi juures on oluliseks komponendiks inimeste siirdumine pensionile ja suremus

5 Farmaatsia, keemiatööstus, masinate ja seadmete tootmine, elektri- ja optikaseadmete tootmine, transpordivahendite tootmine, info ja side.

ehk pöördumatu tööjõust lahkumine – tööjõu kadu. Töötajate väljaliikumine tööturult määrab suures osas vajaduse uute töötajate järele. Hõive muutused mängivad olulisemat rolli noorema töötajaskonnaga, kiirelt arenevates või taanduvates väiksemates harudes.

Tööjõu kao hindamisel tuginetakse erinevatel tegevus-aladel töötavate inimeste vanuselisele jaotusele, rahvastiku suremusmääradele ning pensionile siirdumise ulatusele vanusegruppide lõikes. Kõiki neid aspekte vaadatakse meeste ja naiste lõikes eraldi.

Järgnevatel aastatel on oodata 13–14 tuhande inimese pöördumatut lahkumist tööturult aastas, iga aastaga töö-jõu kadu suureneb. Keskmisest suuremat väljaliikumist on oodata harudes, kus töötajate vanus on kõrgem, näiteks põllumajandus ja kalandus, mäetööstus, elektri-, gaasi- ja veevarustus, kinnisvaraalane tegevus ja tervishoid. Noorem töötajaskond on aga majutuse ja toitlustuse, info ja side ning finantsvaldkonnas. Neis harudes on ka vanuse tõttu tööturult väljaliikumine väiksem.

Inimesed lahkuvad tööturult lisaks pensionile ka muudel põhjustel, näiteks õppimise või lapsehoolduspuhkuse tõttu. Sellised liikumised loetakse aga ajutisteks ning neid analüüsis ei käsitleta, kuna teatud aja jooksul pöörduvad (osad) inimesed tagasi tööturule.

Sektoritevaheline liikumine mängib tööturu tasa-kaalustamisel olulist rolli, kuid selle arvestamine tööjõu-vajaduse kujunemisel on kõige problemaatilisem. Analüüsis kasutatakse Eesti palgatöötajate andmeid töö-koha ja selle muutumise kohta perioodil 2006–2009. Enamikes harudes on sektoritevahelised liikumised olnud erinevatel aastatel sarnased, kuid on ka valdkondi, kus töötajate vood muutuvad ajas (näiteks ehitus, kaubandus). Seetõttu ei saa hinnangut sektoritevahelisele liikumisele käsitleda mitte niivõrd prognoosina, vaid kui ühte läbi-mängitud stsenaariumi, mis annab indikatsiooni, kuidas erinevad tegevusalad suudavad sulandada teise tegevusala (teise ettevalmistusega) töötajaid.

Üldiselt võib öelda, et spetsiifilist ettevalmistust vajavatesse sektoritesse on raske leida töötajaid teistelt tegevusaladelt. See kehtib eelkõige just töötleva tööstuse kohta. Liikumised on tõenäolisemad tööstussektorite vahel, kus tööjõu teadmiste ja oskuste osas on kattuvusi (näiteks metallitööstus, masinaehitus, transpordivahendite tootmine). Teenindussektor suudab seevastu suhteliselt hästi sulandada nii teistel teenindussektori tegevusaladel kui ka näiteks tööstussektoris töötavaid inimesi, kuid see ei kehti siiski kõigi teenuste kohta. Teistest harudest tuleb suhteliselt vähe töötajaid näiteks tervishoidu või haridusse.



Prognoosi kohaselt jääb aastal 2017 hõivatute arv 7 tuhande võrra alla perioodi 2007–2009 tasemele. Samas tööjõust väljaliikumise tõttu vabaneb sellel ajavahemikul üle 120 tuhande töökoha, mistõttu tööjõuvajadus küünib ligi 115 tuhande inimeseni. Aastast teeb see keskmiselt 12,7 tuhat inimest. Kuna tänaseks on tööhõive tase oluliselt langenud, siis tähendab see, et tööjõuvajaduses on muutunud seda kujundavate komponentide osa-tähtsus, kuid järeldused sellest oluliselt ei muutu.

Kui panna tööjõuvajaduse kõrvale potentsiaalsete töö-turule sisenejate arvud, siis prognoosiperioodil tervikuna on tööjõu sisse- ja väljavool tasakaalus. Samas aasta-aastalt suureneb tööjõust väljaliikujate arv, kuid tööturule sisenevate noorte arv väheneb. Uute töötajate arv võiks rahvastikuprognoosi kohaselt hakata veidi suurenema 2020. aasta paiku6.

Tööjõuvajadus majandusharude lõikes jälgib suures plaanis tänast majandusstruktuuri, kuid mitmeski harus näitab prognoos tänasest suuremat või väiksemat vajadust töötajate järele. Osaliselt tuleneb see tööjõu vanuselisest struktuurist, mille kohaselt keskmisest vanema töötajaskonnaga harudes on suurem vajadus praeguste töötajate asendamise järele. Teisalt muudab pilti ka töötajate liikumine sektorite vahel. Suhteliselt suurem tööjõuvajadus on prognoosi kohaselt näiteks põllumajanduses ja mitmetes töötleva tööstuse harudes. Väiksem tööjõuvajadus on ehituses ja mõningates teenindussektori harudes, kus töötajate keskmine vanus on madalam või mis on kergemini võimelised haarama töötajaid teistest majandusharudest.

Võrreldes tänase ametialade struktuuriga on tööjõu-vajadus tunduvalt suurem oskustööliste ning masina- ja seadmeoperaatorite puhul, väiksem aga lihttööliste osas. Teistes ametialagruppides vastab tööjõuvajadus üldiselt tänasele hõivatute struktuurile. Majandusharude tasandil on prognoositud siiski suuremaid muutusi ka juhtide, spetsialistide ja teenindajate osas.

Haridustasemete lõikes viitab prognoos tänasest veidi suuremale vajadusele kutseharidusega töötajate järele, kuid sõltuvalt harust on tulemused üsna erinevad. Üldise trendina võib siiski välja tuua kasvava vajaduse kõrgema haridustasemega töötajate järele. Kuna prognoosis pole arvesse võetud võimalikku nõudmiste kasvu hariduse osas ametialagrupi sees ega arvestatud haridustaseme vastavust töö sisule, siis tuleb sellega arvestada tulemuste tõlgendamisel. Samuti ei tohiks madalama haridustaseme ning erialase ettevalmistuseta töötajate puhul vajaduse numbreid käsitleda kui soovitud taset, eesmärgiks võiks olla ka neis gruppides senisest kõrgema haridustaseme või erialase ettevalmistuse pakkumine.

6 Kasutatud on Statistikaameti rahvastiku prognoosi (uuendatud 15.02.2010) 1. varianti, mille kohaselt rännet ei toimu või sisseränne tasakaalustab väljarände. Põhjalikumalt on tööjõu pakkumise küsimust käsitletud eelmises prognoosis (http://www.mkm.ee/public/Toojou_vajaduse_prognoos_aastani_2016.pdf)

12,7

13,5-0,8

-5 0 5 10 15

tuhat aastas

Tööjõuvajaduse prognoos 2007/9-2017

Hõive muutus 2007/9-2017

Tööjõu kadu 2007/9-2017

Tööjõuvajadus 2007/9-2017

1,4

3,7

2,1

4,9

0,7

0

1

2

3

4

5

6

tuhat aastas


Juhid Spetsialistid Teenindajad

Oskustöölised Lihttöölised

0,71,2 1,2 1,4

1,6

3,3

0

1

2

3

4

tuhat aastas

Suurima tööjõuvajadusega harud2007/9-2017

Tervishoid Veondus, laondus Ehitus

Haridus Hulgi- ja jaemüük Töötlev tööstus

1,2

3,0

4,1

1,6

2,9

0

1

2

3

4

5

tuhat aastas

Tööjõuvajadus haridustaseme lõikes 2007/9-2017

Alg- ja põhiharidus* Üldkeskharidus*

Kutseharidus Rakenduslik kõrgharidus

Akadeemiline kõrgharidus

* Tänase struktuuri põhjal, eelistatult peaks omama kutse- või ametialast ettevalmistust

0

5

10

15

20

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

tuhat


Tööjõu sisse- ja väljavool

Uued töötajad Tööjõu väljavool



Tööjõu-uuringu põhjal eeldab iga kümnenda töötaja hinnangul tehtav töö madalamat haridustaset, omandatust kõrgema hariduse vajadust nägi ligi 3% hõivatutest. Ülekvalifitseeritust tunnetatakse rohkem posti- ja kullerteenistuses, kinnisvaraalases tegevuses, haldus- ja abitegevustes. Neis harudes leidis ligi veerand või enamgi töötajatest, et töö tegemiseks piisaks madalamast haridustasemest. Üsna suurt vajadust olemasolevast kõrgema haridustaseme järele nähakse aga info ja side valdkonnas. Kui nooremate hulgas (sh need, kellel on koolitee veel pooleli) tunnetatakse rohkem, et haridustase võiks olla kõrgem, siis vanusega kasvab üle-kvalifitseerituse hinnang ehk tehtav töö ei vasta inimese võimetele.

Prognoosi baasperioodiga võrreldes on tööturul toimunud olulisi muutusi, mis mõjutab ka hinnanguid tööjõuvajadusele. Tänane madalam hõive tase tähendab, et prognoosi täitmiseks suureneb hõive muutusest tingitud tööjõuvajadus, kuid samas väheneb tööjõust väljaliikumine. Et nende muutuste mõju testida, siis on läbi vaadatud lihtsustatud stsenaarium, kus hõive vastab 2010. aasta I poolaasta tasemele, kuid kasutatakse perioodi 2007–2009 taustaandmeid (tööjõu vanuseline ja sooline struktuur, 2009. aasta struktuuri põhjal hõive detailsem jaotus tegevusalati).

I poolaastal 2010 oli tööjõu-uuringu põhjal hõivatuid suurusjärgus 555 tuhat ehk ligi 80 tuhat vähem kui prognoosi võrdlusperioodil 2007–20097. Kõige rohkem on langenud hõivatute arv ehituses (-33 tuhat võrreldes baasperioodiga), töötlevas tööstuses (-28 tuhat) ja kaubanduses (-12 tuhat).

7 Täpsemalt vt lisa 8.

Madalama hõivatute arvu tõttu on tööjõust väljaliikumine 15 tuhande võrra väiksem kui baasvariandis. Lisaks hõive muutusele ja tööjõust väljaliikumisele muudab tööjõuvajaduse hinnangut ka sektoritevaheline liikumine. Suurem töökohtade arvu kasv ning tänaste töötajate asendusvajadus muudab mudeli kohaselt haru töötajatele ligitõmbavamaks, mistõttu antud harusse liigub rohkem teiste valdkondade töötajaid ja vastupidi. See protsess aitab tasakaalustada tööturul toimuvaid järske muutusi.

Kokkuvõttes erinevad tööjõuvajaduse numbrid erinevate eelduste korral enam kui 60 tuhande võrra, võrreldes algse variandiga on kõigis harudes tööjõuvajadus suurem. Kuigi muutused on märkimisväärsed, siis tööjõuvajaduse struktuurilt on kaks stsenaariumi siiski üsna sarnased. Tegevusalade lõikes erines pooltel juhtudel tööjõu-vajaduse struktuur kuni 5% ulatuses, 10% muutuse piiri sisse jäi 70% tegevusaladest. Maksimaalselt erines tööjõu-vajaduse struktuur tegevusalati I poolaasta 2010 ning perioodi 2007–2009 tööturu andmeid kasutades ca 20% võrra. Seega vaatamata üsna suurtele erinevustele algandmetes ei muutu oluliselt järeldused tööjõuvajaduse osas. Suhteliselt kõrgema tööjõuvajadusega harud on samad nagu baasprognoosis, ka ei muutu järeldused majandusharude puhul, kus tööjõudu vajatakse tänasest vähem.



MKM on detailsemaid tööhõive prognoose koostanud alates 2003. aastast. Järgnevalt antakse lühike ülevaade sellest, kuidas on viimaste aastate tööturu arengud vastanud varasematele prognoosidele ning millised muutused on toimunud tuleviku hinnangutes.

Tänaseks on kätte jõudnud esimese prognoosi aja-horisont. 2003. aastal koostatud prognoosis hinnati, kui suur võiks olla hõivatute arv aastal 2009 erinevates majandusharudes. Hõivatute arvu kogumuutus vastas suures osas prognoositule – võrreldes 2000–2002 baasiga kasvas hõive 3%, prognoositi kasvu 5%8. Kuuel juhul kümnest vastas tegevusharudes prognoositud hõive muutuse suund tegelikule. Harudes, kus muutuse suund vastas oodatule, oli mitmel juhul tegelik muutus palju suurem prognoositust (näiteks elektri- ja optikaseadmete tootmise prognoositud 20%lise kasvu asemel enam kui 50%line hõive suurenemine). Absoluutarvudes oli suurim erinevus ehituses, kus tegelik hõivatute arv oli 2009. aastal tunduvalt kõrgem prognoositust.

Hilisemate prognooside paikapidavust näitab tulevik, kuid tänase seisuga võrreldes vastavad muutused üldiselt eeldatud suunale, kuigi mitmetes harudes on ka lahknevusi. Probleemsemateks on eelkõige väikesed harud, kus andmed on väga kõikuvad. Suhtelised muutused ei tähenda samas nende puhul suuri muutusi absoluutarvudes. Tulenevalt viimastel aastatel toimunud arengutest on prognoose mitmel juhul korrigeeritud, mistõttu vahe prognoosi ja tegelikkuse vahel on vähenenud.

2010. aasta hõive numbrid tulevad mitmeski harus madalamad kui eelnevatel aastatel, mistõttu pilt muutub oluliselt. Prognoosi puhul ei arvestata majanduse konjunktuursete kõikumistega. Majanduse üle-kuumenemise ja kriisi perioodidel võib hõive oluliselt erineda tasemest, kus ollakse nö tavapärastes oludes. Kiiret taastumist tööturul ei oodata ning seetõttu võib hõivatute arv jääda mitmeks aastaks madalale tasemele. Harudes, kus näiteks palga ja tootlikkuse näitajad on keskmisest madalamad nii Eestis kui kõrgeltarenenud riikides, ei pruugi kriisi tagajärjel kadunud töökohad taastuda. See aga tähendab, et ka tulevastes prognoosides on oodata muutusi. Siinkohal tasub siiski meeles pidada,

8 Vt jooniseid ning lisa 9. Joonistel on kujutatud horisontaal-teljel hõive protsentuaalne muutus prognoosiperioodi lõpus vs prognoosi koostamise baasperioodil, vertikaalteljel tegelik protsentuaalne hõive muutus aastal 2009 võrreldes baas-perioodiga. Joonistel olevad punktid kajastavad erinevaid majandusharusid. Ideaalis peaksid prognoosiperioodi lõpus punktid asuma joonistel I ja III veerandis 45-kraadisel joonel ehk kasvavate sektorite puhul peaks tegelikkuses olema hõive suurenenud prognoositud määral ning kahanevates sektorites vähenenud prognoositud ulatuses. II ja IV sektorisse langevad punktid näitavad, et antud harude puhul on prognoositud muutuse suund erinenud tegeliku muutuse suunast (kasvu asemel kahanemine või vastupidi).

-60%-40%-20%0%20%40%60%80%100%120%140%

-40% -20% 0% 20% 40%

Teg

elik

muutu

s 2000/

2-

2009

Prognoositud muutus 2000/2-2009

Hõive prognoos 2009 ja tegelikkus 2009


-60%-40%-20%0%20%40%60%80%100%120%

-100% 0% 100% 200%

Teg

elik

muutu

s 2001/

3-

2009




-60%-40%-20%0%20%40%60%80%100%

-50% 0% 50% 100% 150%

Teg

elik

muutu

s 2002/

4-

2009




-80%-60%-40%-20%0%20%40%60%80%100%

-50% 0% 50% 100%

Teg

elik

muutu

s 2003/

5-

2009






et hõive muutus moodustab vaid ühe ja mitte kõige suurema osa tööjõuvajadusest.

-80%

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

-50% 0% 50%

Teg

elik

muutu

s 2004/

6-

2009




-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

-40% -20% 0% 20% 40%

Teg

elik

muutu

s 2005/

7-

2009



Allikas: Eesti Statistikaamet, Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumAllikas: Eesti Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

-40% -20% 0% 20%

Teg

elik

muutu

s 2006/

8-

2009



Allikas: Eesti Statistikaamet, Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumAllikas: Eesti Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium



Põllumajanduses on jätkunud stabiilne areng, mida ei ole ka majanduskriis oluliselt mõjutanud. Töötajaskond on küll vähenenud, kuid mitte toodangumahud. Metsamajanduses on hakatud üle saama nõudluse madalseisust, mis lubab ka tulevikku suhtuda positiivsemalt. Kalanduses on töötajate arv vähenenud tasemeni, kus juba mõned suuremad projektid võivad omada edasistele arengutele olulist mõju.

Põllumajanduse alla kuuluvad taime- ja loomakasvatusega seotud tegevusalad, samuti jahindus. Metsamajanduse valdkonda kuuluvad tegevused alates metsakasvatusest kuni metsavarumiseni. Kalandus hõlmab vesiviljelust ning kalapüüki soolasest ja magedast veest. Enamik hõivatutest saab rakendust põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal.

2009. aastal oli Eestis 932 tuhat hektarit põllu-majanduslikku maad. Viimase kuue aastaga on selle hulk kasvanud enam kui 100 tuhande hektari võrra. Põllu-majandusmaast ligi kaks kolmandikku on põllumaa, lisaks on suurema ulatusega püsirohumaad. Põllumajandust on viimastel aastatel iseloomustanud kiire lisandväärtuse kasv ning efektiivsuse tõus. Lisandväärtus töötaja kohta kasvas vahemikus 2000–2008 ligi kolm korda, ületades isegi Soome taset. Töötajate arvu poolest suurimad põllumajandusettevõtted on kodulinnukasvatuse alal tegutsev AS Tallegg ning piimakarjakasvatusega ja toor-piima tootmisega tegelevad OÜ Estonia ja OÜ Väätsa Agro.

Metsamajandus annab enam kui viiendiku sektori hõivest. Raiedokumentide alusel arvestatuna on raiemaht viimastel aastatel püsinud suhteliselt stabiilsena. Mõne-võrra on kasvanud raie riigimetsast ja vähenenud era-metsadest. Pikemaajaliselt omab metsandus olulist rolli, kuna Eesti on Euroopa üks metsasemaid riike, kus metsa all on ligi pool kogupindalast. Erafirmadest on suurimaks ettevõtteks Soome kapitalile kuuluv AS Metsäliitto Eesti. 2008. aastal tootis ettevõte enam kui 600 tuhat tihu-meetrit metsamaterjale. Samal ajal müüs riigile kuuluv RMK, mis haldab enam kui 800 tuhandet hektarit metsamaad, 2,5 miljonit kuupmeetrit puitu.

Põllumajandusettevõtetes on viimastel aastatel toimunud ulatuslikud strukturaalsed muutused, mis on toonud kaasa kiire lisandväärtuse kasvu. Tootmine on liikunud efektiivsetesse suurtaludesse ja väiketalud on läbi teinud spetsialiseerumise. Kindla niši leidmine on aidanud ka väiketaludel konkurentsis ellu jääda. Samas on hõive läbi teinud kiire kukkumise ning hõivatute osatähtsus põllu-majanduses on jõudnud arenenud riikide tasemele. Soomes on see osakaal mõnevõrra suurem, Rootsis veidi väiksem kui Eestis.

Metsamajandust mõjutab olulisel määral puidu nõudlus maailmaturul, mis võib küllaltki ebastabiilne olla. 2009. aastal langes hõivatute arv sektoris selle sajandi madalaimale tasemele. Võrreldes naaberriikide Soome ja

2,7% 4,0%

80,8%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse

palka

Allikas: Eesti Statistikaamet

Tegevusala osatähtsus Eesti majanduses

-10%

0%

10%

20%

30%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

krooni


Keskmine palk

Keskmine palk Palga nominaalkasv (p.s.)

26,5 25,5

0

10

20

30

40

50

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat


Hõive prognoos aastani 2017

Hõivatud isikute arv Prognoos

73%

22%

5%

Allharude osakaal tegevusala hõives

Põllumajandus ja jahindus Metsamajandus Kalandus




Rootsiga võiks produktiivsuse kasvu tõttu hõive veelgi väheneda.

Ametialadest vajatakse tulevikus suhteliselt rohkem oskustöölisi (põllumajandussaaduste- ja loomakasvatajad, metsanduse oskustöölised, kalurid, talunikud, põllu-majandusmasinate juhid) ja spetsialiste (agronoomia- ja metsandustehnikud, loomavelskrid), kuid üsna suure osa tööjõust moodustavad ka lihttöölised. Tööjõuvajadus haridustasemete lõikes järgib suures osas tänast struktuuri, mõnevõrra kõrgemat vajadust nähakse nii rakendusliku kui akadeemilise kõrgharidusega töötajate järele.

Perioodi 2007–2009 keskmine hõivatud isikute arv oli põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis kokku 26,5 tuhat. Prognoosi järgi väheneb hõivatute arv 2017. aastaks tuhande inimese võrra ning enamik neist on hõivatud põllumajanduses. Tänasega võrreldes vajatakse enam oskustöölisi ja spetsialiste. Abirahade toel tehtud investeeringud muudavad tootmist järjest tehnoloogia põhisemaks ning väheneb vajadus lihttööliste järele. Harust ning tööturult väljaliikumise tõttu on antud sektoris suhteline tööjõuvajadus üsna kõrge.

16,4 16,0

2,6

2,42,3

2,5

0,5 0,4

4,7 4,2

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

0

5

10

15

20

25

30

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat


Hõive prognoos ametialade lõikes

Oskustöölised Juhid (p.s.)

Spetsialistid (p.s.) Teenindajad (p.s.)

Lihttöölised (p.s.)

7,5

1,1

7,4

-1,026,5

-10 0 10 20 30


tuhatTööjõuvajaduse kujunemine 2007/9-2017

Hõivatud 2007/9



Väljavool teistesse sektoritesse 2007/9-2017


18 19

42

7 13

0

20

40

60

80

100

%Tööjõuvajadus haridustaseme lõikes

2007/9-2017







Vaatamata põlevkivi ning ehituslike maavarade nõudluse kasvule ei oodata mäetööstuses9 hõive suurenemist. Efektiivsuse kasvuga koos võib töötajate arv veidi langeda.

Mäetööstuse suurimaks allharuks on põlevkivi kaevandamine, kus on hõivatud kaks kolmandikku sektori tööjõust. Valdkonna suurim ettevõte on Eesti Energia Kaevandused AS. Töötajate arvult suuruselt teiseks allharuks on turba tootmine, kus tegutseb ligi 40 ettevõtet, millest suurimaks tööandjaks on AS Tootsi Turvas. Ehituslike maavarade nagu kivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamisega tegeleb üle poolesaja ettevõtte. Enamus neist on väikesed, suuremateks tootjateks on AS Nordkalk (lubja- ja dolokivikillustikud, lubi) ja Paekivitoodete tehase OÜ (paekivikillustik).

Turba ja ehituslike maavarade kaevandamisel eeldatakse suhteliselt väikeseid muutusi. Ehitusmaavarade puhul on oodata nõudluse taastumist, see ei too aga kaasa olulist töökohtade teket. Tulenevalt kaevanduste mõjust elu-keskkonnale eeldatakse, et kaevanduste arv pigem väheneb. Killustiku puhul võib suureneda põlevkivi aher-aine kasutamine, kuid selle omadused seavad kasutus-võimalustele omad piirid. Väiksemate transpordikulude tõttu on eelistatud regionaalsed kaevandused, samas muud argumendid (inim- ja looduskeskkond) võivad sundida kasutama kaugemaid ja seetõttu ka kallimaid alternatiive.

Kõige rohkem mõjutab sektori vajadust tööjõu järele põlevkivi kaevandamine. Elektri tootmises põlevkivi roll väheneb, teisalt on valminud või valmimas uued põlev-kiviõli tehased. Lähiaastatel suletakse mõned kaevandused, kuid selle asemel on kavas avada uus ja suurendada tootmisvõimsusi olemasolevates, mis kompenseerib kaevanduste sulgemisega kaasneva töö-kohtade kaotuse. Kuigi tehnoloogia täiustamine tõstab jätkuvalt kaevanduste efektiivsust, siis eelkõige põlevkivi-õli tootmise kasvu tõttu võib töötajate arv suureneda. Selle stsenaariumi realiseerumine sõltub asjaolust, kui suur saab tulevikus olema põlevkivi kaevandamise mahu piirmäär. Ettevõtete tänased soovid ja väljastatud kaevandamisload ületavad kehtivat piirmäära (20 mln tonni aastas), samas reaalsed kogused jäävad sellele veel alla. Pikemas perspektiivis nähakse põlevkivi kaevandamise arengukavas ette vajadust langetada kaevandamise ülempiiri.

Kokkuvõttes eeldatakse mäetööstuses hõivatute arvu mõningast langust. Ametialade struktuuris oodatakse oskustööliste osatähtsuse suurenemist lihttööliste arvel. Üle 80% töötajatest on oskustöölised ning masina- ja seadmeoperaatorid, kellest enam kui pooled on kutse-haridusega. Tänasega võrreldes nähakse ette suuremat vajadust lisaks oskustöölistele ka spetsialistide osas,

9 Mäetööstuse (EMTAKi koodid 05-09) alla kuuluvad näiteks põlevkivi

kaevandamine, liiva, kruusa ja savi kaevandamine, turba tootmine.

1,2% 1,1%

112,5%

0%

30%

60%

90%

120%

150%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse palka (p.s.)



-10%

0%

10%

20%

30%

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

krooni


Keskmine palk


6,0 5,8

0

1

2

3

4

5

6

7

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






hariduses tähendab see kasvavat vajadust eelkõige kutse-haridusega töötajate järele.

Prognoosi kohaselt väheneb perioodi 2007–2009 tasemega võrreldes hõivatute arv paarisaja võrra. Töö-kohti aitavad prognoosi kohaselt täita teiste sektorite töötajad, mistõttu tööjõuvajadus mäetööstuses on keskmisest madalam.

4,8 4,7

0,4 0,4

0,50,5

0,00,0

0,3

0,2

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

0,9

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






0,9

-1,1

2,2

-0,26,0

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





20

56

12 13

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Viimaste aastate stabiilne areng toiduainetööstuses pidurdus 2008. aasta lõpul koos teiste harudega. 2009. aastal toodangumaht langes veelgi ja hõive sektoris vähenes. Seoses tootmise automatiseerimi-sega kahaneb lihttööliste osatähtsus ning on oodata eelkõige spetsialistide (tootmisjuhid, tehnoloogid, meistrid) ja oskustööliste (liinioperaatorid, seadistajad, elektrikud, külmutusseadmete spetsialistid) osatähtsuse suurenemist.

Toiduainetööstus on tootmismahult Eesti töötleva tööstuse suurim haru. Ligi veerand sektori hõivatutest leiavad rakendust jookide tootmises. Samuti on suure osakaaluga lihatööstus. Sektori toodangust kolmandik läheb välisturgudele, millest omakorda kolmandiku moodustavad joogid. Seega arengud välisturgudel on sektori jaoks küllaltki olulised.

Sektori toimetulekut mõjutavad mitmed asjaolud. Kuna sektori sisendite hinnad võivad olla küllaltki volatiilsed, muutub oluliseks ettevõtete võime sisendhindade kallinemist tarbijatele üle kanda. Eelis on kindlasti suurematel tööstustel, kuna oluline osa müügist toimub läbi suurte kauplusekettide ja seetõttu on neil lihtsam saada soodsamaid lepinguid. Samas jäävad väiketootjatele alles oma nišitooted, kuid muutuvate majandusoludega keskkonnas on neil raskem oma kasumlikkust säilitada.

Eesti toiduainetööstus on tehniliselt võrdlemisi heal tasemel. Samuti tehakse tihedat koostööd teadus-asutustega arendamaks välja veelgi konkurentsi-võimelisemaid tooteid. Tulevikus saabki oluliseks just konkurentsivõime kasv välisturgudel. Siseturg on Eestis suhteliselt piiratud ja pikaajalisi kasvuvõimalusi ei paku. Samas oma kaubamärkide tutvustamine välisturgudel võtab omajagu aega ja ressursse. Mõnevõrra lihtsam oleks piirduda suurte Põhjamaade tööstuste allhankega, kuid sel juhul on ka võimalik kasumimarginaal väiksem.

Toiduainetööstuse ettevõtted paiknevad üle Eesti suhteliselt ühtlaselt. Kõigi Eesti regioonide suuremate ettevõtete hulgas on ka toiduaineid tootvaid ettevõtteid. Suurimaks ettevõtteks tööstusharus on lihatööstustest AS Rakvere Lihakombinaat Lääne-Virumaal, mõnevõrra väiksemad on Atria kontsern (AS Wõro Kommerts, AS Vastse-Kuuste Lihatööstus) ning AS Tallegg. Suuremad pagaritööstusettevõtted on AS Leibur, Fazer Eesti AS ja AS Eesti Pagar. Suuremate toiduaine-tööstuse ettevõtete hulka kuuluvad ka AS Saku Õlletehas Harjumaal ja AS A. Le Coq Tartumaal, piimatööstustest Valio Eesti AS ja piimandusühistu E-Piim. Suurim kala-töötleja on AS Paljassaare Kalatööstus, mis tegutseb Harjumaal.

Sektori hõive on viimastel aastatel püsinud langustrendis. Esialgu oli põhjuseks tootmise automatiseerimine, hiljem aga majanduslangusest tingitud nõudluse kahanemine. Kriisi lõppedes ei ole samuti oodata kiiret hõive kasvu, kuna esialgu suudetakse tootmist suurendada töö-koormuse lisamise arvel.

2,1% 2,6%

92,9%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse

palka



0%

5%

10%

15%

20%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

krooni


Keskmine palk


17,3 16,7

0

5

10

15

20

25

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat




13%15%

20%

12%

12%4%

24%

Allharude osatähtsus tegevusala hõives

Muude toiduainete tootminePiimatoodete tootmineLiha ja lihatoodete tootmineKala ja kalatoodete tootmineJoogitootminePuu- ja köögivilja töötlemine




Aastatel 2007–2009 ulatus sektoris hõivatute arv 17,6 tuhandeni. Prognoosi järgi väheneb hõivatute arv sektoris 0,6 tuhande inimese võrra, peaaegu sama suur on prognoosi kohaselt ka liikumine teistesse sektoritesse. Samas taastutakse kriisi aegsetest põhjadest ja 2009. aastaga võrreldes hõive tõuseb. Hõive struktuurile avaldab mõju tootlikkuse jätkuv tõus, mis eeldab spetsialistide ja oskustööliste osatähtsuse kasvu. Muutused ametialade struktuuris viitavad kutseharidusega töötajate osatähtsuse mõningasele kasvule.

9,4 9,5

2,0 1,92,1 2,1

1,5 1,5

2,2

1,7

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

0

2

4

6

8

10

12

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






3,4

0,5

3,4

-0,6

17,3

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





1225

39

13 12

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Tekstiilitööstuse toodangumaht püsis enne kriisi küllaltki stabiilsena, kuid nõudluse vähenemine viimastel aastatel on ka siin oma jälje jätnud. Tihe konkurents Aasiast sunnib ettevõtteid veelgi tõstma oma tootlikkust, et säilitada konkurentsivõimet välisturgudel. Edasipidi jätkub spetsialiseerumine väiksematele partiidele ning nišitoodete pakkumisele. Seniste trendide jätkumisel suureneb harus spetsialistide ning oskustööliste osatähtsus.

Eesti tekstiilitööstus on välisturule suunatud tööstusharu. Ekspordi osatähtsus ulatus 2009. aastal 86%ni, olles viimastel aastatel pidevalt tõusnud. Hoolimata kogu majanduse ekspordiväljavaadete paranemisest, ei ole see oluliselt mõjutanud tekstiilisektorit. Samas on üksikuid tootegruppe, mille müüki on kriis väga vähe mõjutanud. Sektori ühe olulisema ettevõtte Wendre müügitulu jäi 2009. aastal aastatagusega võrreldes samale tasemele, kuid sellegi poolest vähenes ettevõttes töötajate arv. 2010. aasta võib sektorile tulla mõnevõrra edukam, kuna peamiste eksporditurgude (Soome ja Rootsi) majandused on aasta esimesel poolel suhteliselt kiiret kasvu näidanud.

Tekstiilitööstuse toodangu ekspordist üle poole läheb Soome ja Rootsi. Seejuures 2009. aastal suurenes Soome osatähtsus enam kui kolmekümnele protsendile. Samas üldmahud siiski vähenesid, Rootsi suunal isegi enam kui veerandi võrra. Jätkuvalt suureneb ekspordis tekkide ja patjade osakaal, mis on jõudnud juba rohkem kui 60%ni. Ligi viiendik tekkidest ja patjadest läheb Rootsi, aastaga on mõnevõrra vähenenud Soome ja Prantsusmaa osa-tähtsus.

Suuri tekstiilitööstuse ettevõtteid on mitmel pool Eestis. Suurim valmistekstiiltoodete tootja on AS Wendre Pärnumaal. Kodutekstiilitootjatest on suurimad AS Toom Tekstiil ja Hilding Anders Baltic AS, vaipu ja vaipkatteid toodab Harjumaal AS Mistra-Autex. Suurim tekstiili viimistleja on Qualitex AS. Suuremate hulka kuulub jätkuvalt ka Kreenholmi Valduse Aktsiaselts.

Hõivatute arv jätkas viimastel aastatel sektoris kiiret kahanemist. Mitmed ettevõtted on tootmist koomale tõmmanud või siis tootmisprotsesse efektiivsemaks muutnud, et kallineva tööjõu tingimustes konkurentsis püsida. Eriti tugevalt on sektori hõivet mõjutanud töötajate vähendamine Kreenholmis, kus on viimastel aastatel suletud mitmed tegevusvaldkonnad. Samas on Eestis sektori hõivatute osatähtsus endiselt oluliselt suurem kui lähiriikides. Kui Eestis on tekstiilitööstuses hõivatud 0,9% töötajatest, siis Soomes ja Rootsis on see 0,2% juures. Seega võib eeldada, et ka lähiaastatel jätkub sektoris hõivatute arvu vähenemine, seda peamiselt efektiivsuse tõusu, mitte tootmismahtude vähenemise tõttu.

Lähiaastatel ei ole tootmismahtude suurenemist sektoris oodata. Kuna kodumaine nõudlus sektori toodangu järele on tagasihoidlik, siis on oluline kõrgema lisandväärtusega kaupade tootmine eksportturgudele. Samas liikumine masstoodangult kõrgema lisandväärtusega toodetele

0,5% 0,9%

70,4%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse

palka



0%

5%

10%

15%

20%

25%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

krooni


Keskmine palk


7,6

6,0

0

2

4

6

8

10

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






vähendab nõudlust kasinate oskustega tööjõu järele ning suureneb vajadus inimeste järele, kes oskavad kasutada keerukamaid masinaid.

Aastatel 2007–2009 oli tekstiilitööstuses hõivatud keskmiselt 7,3 tuhat töötajat. Prognoosi järgi langeb hõivatute arv aastaks 2017 1,6 tuhande võrra, väljavool teistesse sektoritesse on sellest aga suurem. Hõivatute arvu vähenemise kiirus langeb, kuna suurettevõtted on viimastel aastatel tootmist kõvasti koomale tõmmanud ning alles on jäänud vaid efektiivsemad ja elujõulisemad ettevõtted. Muutused majanduskeskkonnas tingivad liht-tööliste osatähtsuse vähenemise ning oskustööliste ja spetsialistide osatähtsuse suurenemise. Sellest tingituna kasvab oluliselt vajadus kõrgharidusega töötajate järele.

4,7

4,0

0,3 0,3

0,9 0,9

0,30,2

1,3

0,6

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

2,0

0

1

2

3

4

5

6

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






1,7

1,9

1,5

-1,67,6

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





10 23

38

16 14

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Rõivatööstuses on oodata seniste arengute jätkumist. Viimastel aastatel hoogsalt vähenenud hõive kahaneb ka tulevikus. Pikemas perspektiivis sõltub sektori areng suutlikkusest tõsta lisand-väärtust piisavalt, et ka palgakonkurentsis oleks võimalik konkureerida teiste harudega.

Suuremad rõivatööstuse ettevõtted on AS Baltika ja AS Silvano Fashion Group Tallinnas ning Tartu ette-võtted AS Sangar ja AS Ilves-Extra. Regionaalselt on töötajad suuresti koondunud Tallinna ja Ida-Virumaa piirkonda.

Majanduskriis on sektorit tugevalt mõjutanud ja nõudlus toodangule on oluliselt vähenenud. Rõivatööstuse toodangumaht moodustas 2010. aasta esimesel poolel vaevalt poole mõne aasta taguste tasemetega võrreldes. Samas suurusjärgus on kukkunud ka müük siseturule. Kuna jaemüük tervikuna ei ole nii palju langenud, võib eeldada, et inimesed on eelistanud odavamaid, peamiselt Aasias valmistatud tooteid.

Rõivatööstuse toodang on suunatud peamiselt välis-turgudele, kuhu müüakse enam kui kaks kolmandikku toodetest. Eksport vähenes peamiste sihtriikide lõikes suhteliselt ühtlases tempos. Suurimateks turgudeks olid 2009. aastal Soome ja Rootsi, kuhu viidi vastavalt 40% ja 27% toodangust. Endiselt olid raskused Venemaa turul, kuhu suudeti eksportida enam kui kolmandiku võrra vähem kaupu kui aasta varem. Suurematest gruppidest kahanes naiste pealisriiete (kostüümid, kleidid, jakid jm) eksport enam kui viiendiku võrra. Samas mõne protsendi võrra suurenes naiste üleriiete eksport (mantlid, joped jm). T-särkide eksport kukkus aastaga ligi kaks korda.

Lisaks nõudluse probleemile püsib sektoris ka mure töö-jõupuudusega. Keskmine palk moodustab vaevalt poole Eesti keskmisest, mis omakorda muudab kvaliteetse tööjõu leidmise keerukaks. Majanduskriis küll mõnevõrra leevendas probleemi, kuid tööjõupakkumise üldisi trende vaadates hakkab järgnevatel aastatel palgasurve sektoris üha rohkem tunda andma. Samuti ei ole selline palgatase atraktiivne tööturule siirduvatele noortele, hoolimata asjaolust, et noorte tööpuudus on jätkuvalt kõrgel tasemel. Tööspetsiifikast tulenevalt vajab sektor kõige enam oskustöölisi, kelle nimel tuleb konkureerida oluliselt kõrgemat keskmist palka pakkuvate sektoritega.

Oskustööliste hulgas on pooltel kutseharidus ja vähem kui kolmandikul üldkeskharidus. Prognoosi kohaselt on tööjõuvajaduse hariduslik struktuur sarnane tänasele olu-korrale.

Rõivatoodete tootmisega tegeles aastatel 2007–2009 keskmiselt 11,3 tuhat töötajat. Prognoosi järgi on rõiva-tööstuses 2017. aastaks oodata töökohtade vähendamist 2,4 tuhande võrra. Prognoosi kohaselt on teistesse sektoritesse liikumine suurem kui hõive vähenemine. Seetõttu on vaatamata hõive tugevale langusele suhteline tööjõuvajadus keskmisest veidi kõrgem.

0,4% 1,5%

53,3%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse

palka



-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

krooni


Keskmine palk


11,3

8,9

0

5

10

15

20

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






7,9

6,3

0,8 0,8

1,6

1,1

0,4 0,4

0,6

0,3

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

2,0

0

2

4

6

8

10

12

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






3,0

3,2

2,2

-2,411,3

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





8

26

44

14

80

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Naha- ja jalatsitööstusele on viimased aastad olnud keerulised ning toodangumaht on püsinud langus-trendis. Tulevik sõltub suuresti oskusest leida kasumlikke nišše välisturgudel. Hõive osas on oodata stabiliseerumist praegusel tasemel.

Tootmismahu ja töötajate arvu poolest suurim naha- ja jalatsitööstuse ettevõte on kodumaisel kapitalil põhinev AS Samelin, mis toodab erinevaid jalatseid ja jalatsi-detaile. Suuremate jalatsitootjate hulka kuuluvad ka AS Pomarfin, AS Abris ja OÜ Välk. Nahatöötlemisega tegelevatest ettevõtetest on suurema tööhõivega AS Nakro ja AS Eurotann (tegelevad naha töötlemise ja parkimisega) ning AS Galvi-Linda (nahast, tekstiil- ja sünteetilistest materjalidest galanteriikaubad). Enamus sektori ettevõtetest paiknevad Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis.

Peamiselt valmistakse allhanget Skandinaavia firmadele ja see hoiab ka lisandväärtuse suhteliselt madalal. 2008. aastal moodustas sektori lisandväärtus alla poole Eesti keskmisest, samas 10 aastat tagasi moodustati Eesti keskmisest kaks kolmandikku. Keskmisest oluliselt madalam on loodav lisandväärtus ka Soomes ja Rootsis.

Mõni aasta tagasi tegi hõivatute arv sektoris läbi kiire kukkumise ja nüüd on stabiliseerunud 1,5 tuhande peal. Sektori kasvu pärsib nii tihe konkurents kui madal keskmine palk. Majanduskriisi tingimustes on uue tööjõu leidmine mõnevõrra lihtsustunud, kuid edaspidi võib kvalifitseeritud tööjõu leidmisel tõsiseid probleeme tekkida. Tööpuuduse vähenedes on tõenäoline, et oskustöölised otsivad pigem tasuvama töö mõnes teises sektoris. Samas palgatõusuks annaks ruumi vaid lisand-väärtuse kasv, mille tooks kaasa töö efektiivsemaks muutmine või spetsialiseerumine väärtusahelas kõrgemal olevatele tegevustele.

Järgnevatel aastatel ei ole hõivatute arvu osas suuri muutusi oodata. Aastatel 2007–2009 oli sektoris hõivatuid 1,4 tuhat inimest. Viimase 10 aastaga on sektorist kadunud ca tuhat töökohta. Edasiseks prognoositakse, et hõivatute arv jääb tänasele tasemele. Tööhõive struktuuris väheneb lihttööliste osakaal ja kasvab spetsialistide ning oskustööliste osatähtsus. Töö-jõu struktuursete muutuste tõttu on ette näha olulist vajaduse kasvu kutseharidusega töötajate järele, kuid haru väiksuse tõttu tuleb statistilistesse numbritesse suhtuda ettevaatusega.

0,1% 0,3%

60,0%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse

palka



-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

krooni


Keskmine palk


1,4 1,4

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






0,7

0,8

0,20,1

0,2

0,2

0,1 0,1

0,3

0,2

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






0,3

0,0

0,3

0,0

1,4

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





6

37

53

70

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Puidutööstus10 arenes enne kriisi küllaltki kiires tempos, kuid sai majanduslanguses suhteliselt rängalt kannatada. Lisaks nõudlusele võib toorme pakkumine olla suhteliselt muutlik, sõltudes ilmast, naaberriikide tollipoliitikast, siseriiklikust seadus-andlusest jne. Nüüdseks on sektoris suurem konsolideerumine juba toimunud ning tulevikus on paremad võimalused töö leidmiseks erinevate seadmete operaatoritel ning spetsialistidel.

Puidutööstus on üks suuremaid tööstusharusid Eestis. Puidutöötlemise ja puittoodete tootmisega tegeleb ligi 1000 ettevõtet. Ettevõtted paiknevad mitmel pool üle Eesti peamiselt maapiirkondades. Suuremad ettevõtted on koondunud Pärnu-, Järva-, Tartu-, Viljandi- ja Võrumaale. Saartel asuvad ettevõtted on keskmisest väiksemad.

Puidutööstuse toodete valik on lai, alustades saematerjali tootmisest ja töötlemisest ning lõpetades puitmajade, akende ja uste valmistamisega. Enam töötajaid on hõivatud saematerjali tootvas Stora Enso AS-is ning puitlaast- ja puitkiudplaati tootvas AS Technomar & Adrem. Teiste suuremate ettevõtetena võib veel välja tuua puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmisega tegeleva AS Viljandi Aken ja Uks, üheks suuremaks vineeritootjaks on UPM-Kymmene Otepää AS.

Sektori arengud on oluliselt sõltuvad välisturgudest ja sektori konkurentsivõimest seal. Mõnevõrra positiivne on asjaolu, et suuremateks turgudeks on stabiilsed Põhjamaad, kuid riskide maandamise huvides oleks mõistlik veelgi ekspordi geograafilist spektrit laiendada.

Viimastel aastatel on töötajate arv sektoris kiirelt vähenenud. Mitmeid saeveskeid on suletud ning tootmis-võimsusi on optimeeritud. Pudutööstus on üks esimesi sektoreid, mis majanduslangust tunda sai ning edasine taastumine sõltub suuresti majanduskasvu taastumisest. Lisaks jääb hõivet mõjutama toorme kättesaadavus, mis võib teiste sektoritega võrreldes olla oluliselt eba-stabiilsem. Samas on Eestis metsaressurssi piisavalt, et võimalikud puudujäägid importtoorme osas katta kodu-maal raiet suurendades.

Lähinaabritega võrreldes on puidutööstusel veel oluliselt ruumi lisandväärtuse tõstmisel hõivatu kohta. Näiteks Soomes toodab puidutööstuses hõivatu ligi 3 korda rohkem lisandväärtust kui Eestis. Rootsis on see näitaja veelgi kõrgem. Seega on oodata, et sektori kasv tuleb järgnevatel aastatel pigem efektiivsuse tõusust kui hõivatute lisandumisest. Samas arvestades metsa pindala Eestis ja võimalikku puidutööstuse perspektiivi, töötab sektoris kriisi aegsete põhjadega võrreldes rohkem inimesi.

Aastatel 2007–2009 oli sektoris hõivatud keskmiselt 16,6 tuhat inimest. Seejuures 2009. aastal oli hõivatuid

10 EMTAKi kood 16.

1,6% 2,4%

89,8%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse

palka



-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

krooni


Keskmine palk


16,6 17,7

0

5

10

15

20

25

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






vaid veidi üle 14 tuhande. 2017. aastaks kiiret hõivatute kasvu oodata ei ole, kuid kriisi aegsete põhjadega võrreldes töötab sektoris rohkem inimesi. Kokkuvõttes on tööjõuvajadus keskmisest suurem. Väheneb liht-tööliste arv, kuid suureneb vajadus oskustööliste ja spetsialistide järele. Vaja on inimesi keerukamaid töö-pinke juhtima ning väheneb oskusi mittenõudva töö osatähtsus. Hariduse vaatepunktist tähendab see tänasega võrreldes suuremat vajadust kutseharidusega, kuid eelkõige kõrgharidusega töötajate järele.

11,612,4

1,4

1,9

1,2

1,5

0,4 0,4

2,0

1,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

0

2

4

6

8

10

12

14

16

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






4,9

-0,3

4,0

1,116,6

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





20 24

35

8 13

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Paberitööstuse11 areng on viimastel aastatel olnud küllaltki stabiilne. Juba praegu on tegu ühe kõrgeima tootlikkusega haruga Eesti tööstuses. Kuigi toodangu mahul on kasvupotentsiaali, ei ole hõives suuremaid muutusi oodata.

Paberitööstus on Eestis tugevalt kontsentreeritud tööstusharu, kaks suuremat ettevõtet moodustavad üle poole nii töötajate arvust kui ka kogukäibest. Sektori selgroo moodustavad kaks ettevõtet: ligi miljardi kroonise käibega puitmassi tootja AS Estonian Cell ja 0,5 miljardilise käibega paberi ja papi valmistaja "HORIZON" Tselluloosi ja Paberi Aktsiaselts. Väikeses mahus toodab vanapaberist paberit ja kartongi AS Räpina Paberivabrik. Valdav osa ettevõtetest tegeleb Eestis imporditud paberist pabertoodete valmistamisega.

Kriisiaeg on olnud sektorile heitlik just paberi ja paber-toodete müügi osas. Samas puitmassi müük on olnud mõnevõrra stabiilsem. Suuremast kukkumisest aitas hoiduda suur ekspordi osatähtsus sektoris, mis ulatub ligi 80%ni. Sellest omakorda poole moodustab puitmass. Nõudluse vähenemise tõttu oli ka "HORIZON" Tselluloosi ja Paberi Aktsiaselts sunnitud töötajaid sundpuhkusel hoidma. Nüüd on aga Aasia toel nõudlus mõnevõrra taastunud ja tuleviku väljavaade stabiilsem.

Enam kui poole sektoris hõivatutest moodustavad oskustöölised. Neist ligi kolmandik on kutseharidusega ja enam kui kolmandik üldkeskharidusega. Seega toimub väljaõpe suuresti sektori sees. Tulevikus on oodata spetsialistide osatähtsuse kasvu, mistõttu kasvab vajadus nii rakendusliku kui akadeemilise kõrgharidusega töötajate järele.

Järgnevatel aastatel suuremaid muutusi sektori arengus ette näha ei ole. Sektorisse sisenemine nõuab küllaltki suuri investeeringuid ning nende tegemine võib kriisi järgsetes majandusoludes olla keeruline. Samuti ei juleta prognoosida ülemaailmse nõudluse taastumist endiste tipptasemetega võrreldes.

Kuigi Eesti mõistes on tegu suhteliselt suure lisand-väärtusega sektoriga, jääme naaberriikidest ikkagi kaugele maha. 2008. aastal moodustas meie tootlikkus töötaja kohta vaid 16% Soome tasemest. Samas on lisand-väärtuse näitaja olnud aastati suhteliselt heitlik ning kasumite kasvades võime teha kiire tõusu mõne aastaga. Paljuski sõltub tulemus mõnede vanema sisseseadega ettevõtete võimalustest investeerida kaasaegsesse tehnikasse, mis suurendaks tootlikkust ning aitaks vähendada lihttööliste osakaalu.

Aastatel 2007–2009 oli sektoris hõivatud keskmiselt 1,7 tuhat inimest. Sektori väiksusest tulenevalt võivad tööjõu uuringu tulemused olla küllaltki heitlikud. Aastaks 2017 on oodata hõive kasvu kriisi eelsetele tasemetele ehk 2 tuhande hõivatu kanti. Kuna tulevikus saab oluliseks

11 EMTAKi kood 17.

0,3% 0,3%

107,4%

0%

30%

60%

90%

120%

150%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives




-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

krooni


Keskmine palk


1,7

2,0

0

1

1

2

2

3

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






võime kasvatada lisandväärtust, suureneb enam vajadus kõrgharidusega töötajate järele.

1,0

1,2

0,4

0,20,2

0,4

0,00,0

0,1

0,2

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






0,4

-0,1

0,2

0,31,7

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





15 17 8

27 34

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Majanduskriis ei ole puutumata jätnud ka trüki-tööstust12, kuid võrreldes teiste sektoritega oli kukkumine oluliselt väiksem. Tootmismahud küll langesid, kuid hõive jäi suhteliselt stabiilseks. Sektori spetsiifikast tulenevalt järgnevate aastate jooksul suuremaid muutusi hõives oodata ei ole.

Trükindus ja salvestiste paljundus on põhitegevusalaks enam kui 300 ettevõttele, millest suuremad paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus.

Suuremad trükitööstuse ettevõtted on AS Printall ja AS Kroonpress, mis on keskendunud peamiselt perioodika trükkimisele. Raamatute trükkimisega tegelevatest ettevõtetest on hõivatute arvult suuremad OÜ Tallinna Raamatutrükikoda ning OÜ Greif. Olulise osa trükitööstusest moodustab ka reklaamtrükiste trükkimine.

Trükitööstusele tähendas 2009. aasta languse pidurdumist. 2007. aasta hiilgeaegadest jäädi kaugele maha, kuid 2008. aastaga võrreldes ei olnud kukkumine enam nii kiire. Statistikaameti andmetel jäi 2009. aastal trükitud väljaannete koguarv 6,9 miljoni eksemplari juurde. Ühe elaniku kohta valmis 5,1 väljaannet, mis oli parem tulemus kui näiteks 2005. aastal. Samuti on sektori arengutele olulised välisturud. Viimastel aastatel on läinud ligi pool toodangust ekspordiks ning trend on olnud tõusev. Suuremad ekspordipartnerid asuvad Põhja-maades, mis on küllaltki stabiilne turg. Sektorisse tehtud üsnagi suured investeeringud on muutnud tootmise efektiivseks ja tooted kvaliteetseks, mistõttu võib edas-pidigi näha ekspordi suurenemist. Samas peab arvestama asjaoluga, et ajalehtede trükiarvud ei tõuse tõenäoliselt enam kriisieelsele tasemele. Inimesed on harjunud uudiseid saama interneti kaudu ning isegi rahaliste võimaluste taastudes ei pruugita pidada oluliseks paber-ajalehe tellimist.

Perioodil 2007–2009 oli sektoris hõivatud 2,9 tuhat inimest. Neist ligi pooled olid oskustöölised ja veidi enam kui veerand juhid. Suurim vajadus on oskustööliste järele. Lihttööliste osatähtsus on juba praegu muutunud pea olematuks ja nende lisandumist ei ole oodata. Haru väiksuse tõttu tuleb detailsemaid tulemusi tõlgendada suure ettevaatusega.

12 EMTAKi kood 18.

1,0% 0,5%

108,0%

0%

30%

60%

90%

120%

150%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses*

Osatähtsus hõives




-20%

-10%

0%

10%

20%

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

krooni


Keskmine palk


2,9 2,9

0

1

1

2

2

3

3

4

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






1,4

1,5

0,80,7

0,50,5

0,10,1

0,10,1

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






0,4

0,2

0,2

0,02,9

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





17

40

22

6

15

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Keemiatööstuses13 prognoositakse hõive mõningast suurenemist, uusi töökohti lisandub õlitootmise laiendamise tulemusena. Suurim vajadus on oskus-tööliste (keemiaprotsesside operaatorid) järele, oodata on spetsialistide osatähtsuse suurenemist.

Eesti keemiatööstuse unikaalseks valdkonnaks on põlev-kivikeemia, kus kasutada on oma tooraine ning siia on koondunud ka valdkonnaga seotud oskusteave. Samas on tugevasti esindatud ka mitmed teised allharud, nagu näiteks ehitus- või tarbekeemia, kuid paljuski on tegemist nišitoodete tootmisega. Suurte keemiakorporatsioonidega (näiteks tarbekeemia valdkonnas) on raske konkureerida, paljud Eesti ettevõtted on tegutsemas spetsiifilisemates valdkondades. Vaid põlevkivikeemia põhineb kohalikul toormel, teised allharud tuginevad imporditud sisenditele.

Eestis tegutseb sadakond keemiatööstuse ettevõtet. Keemiatööstus on kontsentreerunud Ida-Virumaale, kus töötab üle poole sektori töötajatest. Tallinna ja Harju maakonna ettevõtted annavad kolmandiku tööhõivest. Suuremateks keemiatööstuse ettevõteteks on Viru Keemia Grupi tütarettevõte VKG Oil AS (põlev-kiviõli tootmine), Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Eesti Energia Õlitööstus AS (põlevkiviõli), ES Sadolin AS, AS Tikkurila ja AS Eskaro (värvid ja lakid), AS Silmet (haruldased metallid), OÜ Krimelte ja Henkel Makroflex AS (montaaživahud), Genovique Specialties AS (bensoehape, naatriumbensoaat), AS Nitrofert (mineraalväetised, ammoniaak ja karbamiid), Orica Eesti OÜ (lõhkeaine) ja AS Nycomed Sefa (ravimid).

Keemiatööstus on kapitalimahukas tegevusala, tööjõu-kulud on oluliselt väiksemad kui teistes tööstusharudes. Seetõttu on ka lisandväärtus töötaja kohta tunduvalt kõrgem kui majanduses keskmiselt, seda nii Eestis kui arenenud riikides. Tootlikkuse tase on Eesti keemia-tööstuses paranenud, kuid lähematele võrdlusriikidele jäädakse endiselt kordades alla. Suur kapitalimahukus tähendab, et uute tehnoloogiate ja investeeringute tegemine on kulukas.

Arvestades keemiatööstuse olulisust arenenud riikides, sektori suhteliselt kõrget lisandväärtuse loomise võimet ning teiste sektoritega võrreldes aktiivset arendustegevust, võiks keemiatööstus olla Eestis mõnevõrra tugevamalt esindatud ka töötajate arvu poolest. Arengut pärssivate teguritena võib aga välja tuua kallineva energia olulist mõju sektorile ning keskkonnaga seotud kulutuste kasvu (ressursitasud, saastetasud või saaste vältimiseks tehtavad investeeringud, kemikaalide registreerimine). Väiksematele ettevõtetele, kes moodustavad Eesti keemiatööstusest suurema osa, on regulatsioonid suhteliselt koormavamad. Õlitööstuse jaoks on veel

13 Keemiatööstuse all käsitletakse koksi ja puhastatud nafta- ja põlevkivisaaduste tootmist, kemikaalide ja keemiatoodete tootmist ning farmaatsiatööstust (EMTAK 19-21).

1,1% 0,6%

104,0%

0%

30%

60%

90%

120%

150%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives




-15%

-5%

5%

15%

25%

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

krooni


Keskmine palk


4,5 4,7

0

1

2

3

4

5

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






määramatu CO2 kvootide ostuga seotud kulu suurus, mis lisandub 2013. aastast.

Tulenevalt väliskeskkonna arengutest jõuab prognoosi kohaselt sektori müügimaht mõne aastaga kriisieelsele tasemele, kasvu veab eelkõige eksport. Kasvavad tootmismahud ei too kaasa siiski olulist hõive suurenemist, tootmismahtude kasv saavutatakse peamiselt tootlikkuse arvel. Jätkuvalt võib täheldada survet töökohtade vähendamise suunas. Täiendavaid töökohti lisandub põlevkiviõli tootmise laiendamise tõttu.

Tööjõu-uuringu andmed ametialade struktuuri kohta on olnud üsna kõikuvad. Seetõttu kannatab ka prognoositavate muutuste usaldusväärsus. Üldiste trendidena võib siiski välja tuua spetsialistide (tehnikud) osatähtsuse suurenemist ning lihttööliste arvu vähenemist, teiste ametialade puhul on muutused väiksemad. Juhtide arvu suurem vähenemine tuleneb viimaste aastate hõivatute arvu eeldatavast ülehinnangust valimiuuringus, mitte niivõrd reaalsetest struktuuri-muutustest tööturul.

Ligi poole sektori tööjõust ning tööjõuvajadusest moodustavad oskustöölised, eelkõige keemiatoodete, keemiaprotsesside operaatorid. Enamus selle valdkonna töötajatest on II taseme haridusega. Suuremal osal on omandatud kutseharidus, kuid ka üldkeskharidusega töötajaid on olulisel määral. Kutsestandardi kohaselt on lisaks erialasele kutseõppele võimalik vajalik oskuste tase omandada ka läbi töökogemuse.

Spetsialistide puhul on valdavalt tegemist kõrgharidusega töötajatega, seda nii rakendusliku kui akadeemilise haridusega (tõenäoliselt eelkõige ettevõtluse tugitegevuste puhul, nagu raamatupidamine, ärispetsialistid). Oluline on ka kutseharidusega töötajate roll.

Tänase tööjõu struktuuriga võrreldes kasvab prognoosi kohaselt vajadus kutse- ja kõrgharidusega töötajate järele, madalama taseme ja üldkeskharidusega töötajate osa-tähtsus väheneb.

Sarnaselt mitmele teisele harule on muutumas järjest problemaatilisemaks uute töötajate pealevool. Ida-Virumaal on säilinud veel keemiatööstuses nö traditsioonid, kus noored leiavad enda jaoks antud ala vanemate töö kaudu. Kutsehariduse tasemel valmistatakse ette oskustöölisi (operaatorid). Tehnoloogilistes protsessides on sarnasusi teiste tööstus-harudega, mistõttu ettevalmistus ei pea alati olema keemiatööstuse spetsiifiline. Keerulisem on aga kõrgema taseme tehnilise haridusega töötajatega. Teatud vald-kondades tuleb spetsiifilist kompetentsi väljastpoolt sisse osta (näiteks kemikaaliohutus).

Keemiatööstuse tööjõuvajadus tuleneb peamiselt tänaste töötajate tööhõivest lahkumisest. Aastatel 2007–2009 oli sektoris hõivatud keskmiselt 4,5 tuhat töötajat, õli-tööstuse laiendamise tõttu eeldatakse hõive kasvu paari-saja võrra. Oodata on mõningast tööjõu väljavoolu teistesse sektoritesse, põhiosa tööjõuvajadusest moodustab tänaste töötajate asendusvajadus. Kokkuvõttes on suhteline tööjõuvajadus keemiatööstuses teiste harudega võrreldes üks kõrgemaid.

2,02,2

1,10,8

0,7

1,2

0,30,2

0,40,3

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






1,5

0,3

1,0

0,24,5

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





4

13

39

8

37

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Kummi- ja plastitööstuses14 hakkab prognoosi kohaselt eksport taas kiirelt kasvama, kuid siseturu areng on aeglasem. Tootmismahu kasv saavutatakse eelkõige läbi tootlikkuse tõusu, töökohtade arv ei pruugi enam kriisieelsele tasemele jõuda. Prognoosi kohaselt kasvab spetsialistide ja oskustööliste osa-tähtsus.

Kummi- ja plastitööstuse tooted on tänu oma omadustele kasutusel paljudes valdkondades – alates toiduaine-tööstusest (pakendid) kuni autotööstuse või ehitus-materjalide tootmiseni. Eesti kummi- ja plastitööstuse moodustavad ligi 200 väikese ja keskmise suurusega ette-võtet. Suuremateks ettevõteteks on näiteks Pipelife Eesti AS (plasttorud), AS Estiko-Plastar (kile ja kilekotid), AS Plasto (plastaknad), Promens AS, Bladhs Eesti AS (plasttooted autotööstusele), Greiner Packaging AS (plastikpakendid), OÜ Merinvest (kummist o-rõngad, membraanid) ja AS Balteco (vannid). Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal (pool töötajaskonnast), Tartumaal ja Ida-Virumaal (ca kümnendik töötajatest), kuid üsna palju töötajaid on ka Hiiumaal ja Saaremaal. Enam kui pool toodangust müüakse väljapoole Eestit.

Eesti ettevõtete eelis on olnud paindlikkus, kiirus ning täpne tarneaegadest kinnipidamine, võrreldes Lääne-Euroopaga on argumendiks ka odavam hind. Majanduskriisi ajal said suurema löögi siseturust rohkem sõltuvad ettevõtted, näiteks ehitusmaterjalide tootmine. Ka ekspordi osas oli kukkumine suur, sest mõnes vald-konnas (näiteks autotootmine) esines tootmise täielikku peatamist. Samas on eksport taastumas, kulude kokku-hoiu eesmärgil on tootmist ka Eestisse toodud.

Prognoosi kohaselt jõuab kummi- ja plastitööstuse tootmismaht kriisieelsele tasemele kolme-nelja aastaga, kasvu veab peamiselt eksport. Samas töötajate arv suureneb tootmisest tunduvalt aeglasemalt ning tööhõive jääb ka prognoosiperioodi lõpuks alla varasemale tipule. Võrdlus Soome, Rootsi ja Taaniga viitab Eesti plasti-tööstuse tootlikkuse suurele mahajäämusele, mis tuleneb eelkõige toodete sortimendist ning tootmise suuremast tööjõumahukusest. Erinevalt teistest harudest on tootlikkuse vahe arenenud riikidega viimase kümne aastaga vähenenud vaid vähesel määral. Arvestades teiste riikide kogemust on kummi- ja plastitööstusel siiski potentsiaali kujuneda keskmisest kõrgema tootlikkusega haruks, kuid selle stsenaariumi rakendumisel võib eeldada tööjõumahukamate tegevuste asendamist masinatega. See aga tähendab, et kasvab eelkõige seadme- ja masina-operaatorite osatähtsus, nö lihttööd jääb vähemaks. Rohkem on levimas ka seadmete teeninduse sisse-ostmine.

Kui täna on odavam tööjõud võimaldanud kompenseerida madalamat tootlikkust, siis tulevikus saab kasvu allikaks olla ikkagi tehnoloogiline võimekus.

14 EMTAKi kood 22.

0,5% 0,7%

87,2%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse

palkaAllikas: Eesti Statistikaamet


-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

krooni


Keskmine palk


5,05,4

0

1

2

3

4

5

6

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






Seadmepargi uuendamisel on piiravaks teguriks eelkõige rahastamisvõimalused. Ettevõtete väiksusest tulenevalt on kapitaliseeritus madal, majanduskriisi tingimustes piirati ka välisfinantseerimist, mis raskendas olukorda veelgi. Riiklikud toetusmeetmed võivad probleemi veidi leevendada, kuid nende mahud on siiski tagasihoidlikud. Moodsad seadmed on tootlikumad, nad vajavad vähem tööjõudu ja ka energiat. Samas et nad end ära tasuks, peavad seadmed töötama sisuliselt kogu aeg.

Suurimas ametialas (seadme- ja masinaoperaatorid) on kõige rohkem kutseharidusega töötajaid, kuid ka üld-keskharidusega ning I taseme haridusega töötajaid on suhteliselt palju. Operaatoriks või seadistajaks saab õppida kutseõppeasutustes, kursustel või töökohal. Töötajate väljaõpet tehakse nii ettevõtetes (välisfirmad näiteks emaettevõttes) kui ka pakutakse koolitusi seadmeid vahendavate ettevõtete poolt. Osad tööpingid on sarnased teiste valdkondade omadega, mis kergendab töötajate liikumist harude vahel.

Kuna prognoosis eeldatakse nii toodete osas kui töö-korralduses muudatusi (keerulisema tootmise suunas), siis seetõttu oodatakse jätkuvat langust lihttööliste osa-tähtsuses ning oskustööliste ja spetsialistide rolli tõusu. See kajastub ka nende ametialade suhteliselt suuremas vajaduses tänase struktuuriga võrreldes. Sellest tulenevalt kasvab vajadus kutse- ja kõrgharidusega töötajate järele.

Aastatel 2007–2009 töötas kummi- ja plastitööstuses keskmiselt 5 tuhat töötajat. Prognoosi kohaselt taastuvad majanduskriisis kadunud töökohad osaliselt. Tööjõu väljavoolu tõttu tööturult ning teistesse sektoritesse on kummi- ja plastitööstuse suhtelise tööjõuvajadus keskmisega võrreldes veidi kõrgem.

3,33,6

0,3

0,4

0,70,9

0,4

0,3

0,4

0,3

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

0,9

1,0

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






1,2

0,1

0,7

0,45,0

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





14

28 38

11 9

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Ehitusmaterjalitööstuses15 on oodata tänu Eesti ja lähiriikide ehitusturu olukorra paranemisele mahtude suurenemist, kuid töökohtade osas eeldatakse tagasihoidlikku kasvu.

Ehitusmaterjale toodetakse mitmetes tööstusharudes, näiteks ehituskeemia, plastitööstuse, puidu, metalli ja teistes valdkondades, siinkohal käsitletakse konkreetselt mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmist. Ehitus-materjalide tootmisega tegeleb üle 200 ettevõtte. Haru tootesortiment on lai – klaas ja klaastooted, tsement, lubi, betoonisegud, savist ehitusmaterjalid, keraamika, betoon-, tsement- ja kipstooted, tooted kivist jm. Suuremad ette-võtted on AS Kunda Nordic Tsement, O-I Production Estonia AS (klaastaara), AS E-Betoon-element (raudbetoonelemendid), Saint-Gobain Ehitus-tooted AS (kuivsegud, kergkruusatooted), Rudus AS (betoonisegud), Saint-Gobain Glass Estonia AS (ehitus-klaas, sõidukite klaasid), AS Talot (betoontooted), Wienerberger AS (tellised). Ettevõtete käekäik sõltub tugevasti kohaliku ehitusturu arengutest, mitmete toodete puhul muudab transpordikulu välisriikide turule sisenemise kulukaks. Samas on viimastel aastatel tugevasti kasvanud ekspordi osatähtsus, eelkõige lähiturgudele läheb ligikaudu pool toodangust.

Mitmes suuremas allharus (näiteks tsemendi-, lubja- ja klaasitootmine) mõjutavad ettevõtteid 2013. aastal rakenduvad muudatused CO2 kvootide jagamise süsteemis. Juhul kui ei ole kasutusel parim tehnoloogia, peavad ettevõtted ostma turult täiendavaid kvoote, mis tõstab tootmiskulu. See seab ettevõtted halvemasse konkurentsipositsiooni eelkõige kolmandate riikidega võrreldes. Tasuvate investeeringute puhul võib aga eeldada, et suurendatakse ka tootmisvõimsusi.

Nii Eestis kui lähiriikides aktiviseerub eeldatavalt ehitus-tegevus, mis suurendab ka nõudlust ehitusmaterjalide järele. Sektoris tervikuna olulist hõive muutust ei prognoosita, oodata on kriisi tõttu kadunud töökohtade osalist taastumist. Riskikohaks on ELi kliimapaketi rakendumisega kaasnevad kulud, kuid praeguste indikatsioonide kohaselt selle tõttu tootmist ei lõpetata, halvemal juhul jätkatakse tootmist sellest mõjutatud ette-võtetes vähemalt tänase tootmispargi eluea lõppemiseni.

Töötajate ametialade struktuuris olulisi muutusi ei prognoosita. Suurema osa tööjõust moodustavad seadme- ja masinaoperaatorid ja oskustöölised, kellest pooltel on kutseharidus. Ka tööjõuvajadus haridus-tasemete lõikes vastab suuresti tänaselt tööjõu hariduslikule struktuurile.

Perioodil 2007–2009 töötas ehitusmaterjalide tööstuses keskmiselt 5,3 tuhat töötajat. Prognoosi kohaselt hõive oluliselt ei kasva, kuid tööturult lahkuvate inimeste tõttu on tööjõuvajadus siiski suhteliselt kõrge.

15 Ehitusmaterjalide tööstuse all käsitletakse muude mittemetalsetest

mineraalidest toodete tootmist (EMTAKi kood 23).

0,8% 0,7%

112,4%

0%

30%

60%

90%

120%

150%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives




-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

krooni


Keskmine palk


5,3 5,4

0

1

2

3

4

5

6

7

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






3,4 3,5

0,70,7

0,50,5

0,4 0,4

0,3 0,3

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

0,9

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






1,6

0,0

1,4

0,1

5,3

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





14

30 38

13

50

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Metallitööstuses16 on prognoosi kohaselt oodata tootmismahtude suurenemist ning sellega seoses ka töökohtade loomist, kuid hõivatute arv ei jõua buumiaegsele tasemele. Ametialade struktuuris suuri muutusi ei prognoosita.

Metallitööstus on hõivatute arvu poolest üks suuremaid tööstusharusid. Harus tegutseb ligi tuhat ettevõtet. Metallitööstus on kontsentreerunud Tallinna ja selle lähi-ümbrusse (üle poole töötajatest) ning Ida-Virumaale (ligi viiendik töötajaskonnast). Suuremad ettevõtted on AS Kohimo, AS Viljandi Metall kontsern, Cargotec Estonia AS, OÜ BLRT Marketex, AS Remeksi Keskus (metallkonstruktsioonid), Ruukki Products AS, AS Saku Metall (ehituskonstruktsioonid), ArcelorMittal Tallinn OÜ (galvaniseeritud teras), Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS (elektrijaamadele vajalike toodete tootmine ja nende teenindamine), AS Hanza Tarkon, AS Favor, OÜ BLRT Masinaehitus, Metalliset Eesti AS (metallitöötlemine), Metaprint AS (metalltaara tootmine) ja AS Demidov Industries (alumiiniumsulamid).

Prognoosi kohaselt ületab metallitööstuse müügimaht mõne aastaga tipuperioodi taseme tänu kasvavale ekspordile, siseturul on arengud tagasihoidlikumad. Samas töötajate arv ei jõua buumiaegsele tasemele, sektori areng toetub suuresti tootlikkuse tõusule. Eesti metallitööstuse suhteline suurus on töötajate arvu põhjal täna sarnane näiteks Soome, Rootsi ja Taani omale. Arenenud riikides on metallitööstustes loodav lisand-väärtus töötaja kohta samal tasemel riigi keskmise näitajaga või sellest kõrgem, Eestis on täna aga veel mõningane mahajäämus. Samas on vähem kui kümne aastaga tootlikkus oluliselt paranenud ning jõudsalt on lähenetud arenenud riikide tasemele.

Ametialade struktuur eeldatakse püsivat stabiilsena, kuid töö sisu ning ka kastutatavad masinad-seadmed muutuvad tõenäoliselt siiski keerulisemaks. Kõige rohkem on harus oskustöölisi: keevitajad, metallkonstruktsioonide valmistajad, metallitöötlemis-pinkide operaatorid. Enam kui pooltel neist on kutseharidus, veerandil on omandatud üldkeskharidus. Mitmed kutsed nõuavad kutsealast koolitust, lihtsamate tööde puhul on võimalik ka väljaõpe töökohal. Spetsialistide (insenerid, tehnikud) ja juhtide puhul on ülekaalus kõrgharidusega töötajad. Tänase olukorraga võrreldes viitab prognoos mõnevõrra suuremale vajadusele kutseharidusega töötajate osas, kuid olulist muutust hariduslikus struktuuris pole ette näha.

Aastatel 2007–2009 töötas metallitööstuses keskmiselt 14,6 tuhat töötajat. Prognoosi kohaselt kasvab hõivatute arv poole tunde võrra, kuid see moodustab vaid osa kriisi ajal kadunud töökohtadest. Prognoosi kohaselt liigub harusse rohkem töötajaid kui metallitööstusest mujale.

16 EMTAKi koodid 24-25.

1,5% 2,0%

107,9%

0%

30%

60%

90%

120%

150%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives




-10%

0%

10%

20%

30%

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

krooni


Keskmine palk


14,6 15,1

0

5

10

15

20

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






10,210,6

2,4 2,3

1,3 1,4

0,3 0,3

0,4 0,4

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

0

2

4

6

8

10

12

14

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






3,0

-0,8

3,3

0,5

14,6

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





9 24

46

7 14

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Elektroonika- ja elektriseadmete tootmise17 areng oli kriisieelsetel aastatel väga kiire, samas hõive kasv jäi madalale tasemele. Ettevõtted investeerisid rohkem tehnoloogiasse, et muuta tootmist efektiivsemaks. 2009. aastal jätkunud üleilmne majanduskriis ei jätnud puudutamata ka antud sektorit. Ettevõtted pidid oma tootmist ümber struktureerima ja vähendama töötajate arvu. Järgnevatel aastatel on sektoris oodata taas hõive kasvu.

Reaalselt tegutseb elektroonika- ja elektriseadmete tööstuses ligikaudu 200 ettevõtet. Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule, enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil. Elektroonika- ja elektriseadmete tootmist iseloomustab geograafiline kontsentreeritus Tallinnasse ja selle lähiümbrusse, samas mõjutab ta ka oluliselt regionaalset arengut. Elektroonikatööstus on olnud üheks suuremaks uute töökohtade loojaks Saaremaal, Pärnus, Sindis, Elvas ja Koerus.

Elektroonika- ja elektriseadmete sektor jaguneb kaheks allharuks. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks Ericsson Eesti AS (2009. a II pa alates, valmistab mobiilsidevõrguseadmeid), Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiini-seadmetele), Scanfil OÜ (elektroonikaseadmed) ning arvutite tootjaist on suurim AS Ordi. Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule. Elektriseadmete tootmises on suurima müügituluga ettevõtteks ABB AS, mille põhitegevusalaks on elektrijaotusseadmete ja voolugeneraatorite tootmine. Teised suuremad ettevõtted on AS Konesko, kus valmistatakse elektrimootoreid ja mitmesuguseid elektri-seadmeid, Harju Elektri kontserni sidusettevõte AS Draka Keila Cables (mitmesugused kaablid) ning Entso Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur).

2009. aastal jäi elektri- ja elektroonikaseadmete tootmises müügimaht jooksevhindades 17% võrra väiksemaks kui eelmisel aastal. Eksport kahanes aastaga ligi veerandi ulatuses, mis tulenes maailma majanduskriisi kiirest süvenemisest. Ekspordi suurest osatähtsusest tingituna on sektori müük ennekõike sõltuv arengutest välis-turgudel.

2010. aastal on välisnõudlus taas kosuma hakanud ja seda on näha ka elektroonikatööstuse tootmis- ja ekspordi-näitajates. Tänu suurenenud tellimustele on paljud ette-võtted laiendanud oma tootmistegevust ja võtnud juurde uusi töötajaid. Samuti on hakatud tootma uusi kõrgema lisandväärtusega tooteid, mille tulemusena võib oodata tootlikkuse kasvu.

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine on kasvav valdkond ka järgnevatel aastatel, tänu eelkõige Põhja-maade investeeringutele ja allhanketellimustele. Samas on

17 Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine (EMTAKi koodid 26–27) hõlmab arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmist ning elektriseadmete toomist.

2,1% 2,3%

105,3%

0%

30%

60%

90%

120%

150%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osakaal hõives Suhe keskmisesse palka (p.s.)



0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

krooni


Keskmine palk


12,514,0

0

5

10

15

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat




53%

47%


Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

Elektriseadmete tootmine




põhiküsimuseks, kust saada vajalikke oskustöölisi ja insenere, eriti just väikelinnades ja maapiirkondades.

Ametialade struktuuris on ette näha üha suurenevat vajadust spetsialisti oskusteabega tööjõu järele. Samas tuleb silmas pidada, et need oskused omandatakse tihti läbi praktilise kogemuse. Hariduse planeerimisel peaks oskustöölisi ettevalmistav haridus olema piisavalt laia-põhjaline, et töötajal oleks tulevikus töökogemuse ja täiendõppe tulemusena võimalik liikuda spetsialisti oskuseid ja teadmisi eeldavale ametikohale.

Ametialades toimuvate muutuste tõttu on tänasega võrreldes veidi suurem vajadus kõrgharidusega töötajate järele. Suur osa töötajatest on täna ilma kutse- või erialase ettevalmistuseta ning seetõttu näitab prognoos ka siin vajaduse suurenemist, kuid eelistatavalt võiks ka selles grupis suuremat rolli omada kutsealane haridus.

Aastatel 2007–2009 töötas elektroonika- ja elektri-seadmete sektoris keskmiselt 12,5 tuhat inimest. Aastaks 2017 on tegevusalas oodata täiendavalt 1,5 tuhande töö-koha loomist. Tööturult lahkub prognoosiperioodi jooksul 1,7 tuhat töötajat. Sissevool teistest sektoritest on tagasihoidlik, mistõttu suhteline tööjõuvajadus on keskmisest kõrgem.

Kokkuvõttes võib öelda, et elektroonika- ja elektri-seadmete tootmine on pärast maailmamajanduse taastumist taas kasvav valdkond, millest tulenevalt on pikemas perspektiivis oodata ka hõive suurenemist antud sektoris. Euroopa Liidus tervikuna on elektrotehnika-tööstus määratletud kui üks peamistest tööstusharudest, mis aitab luua EL-s konkurentsivõimelise ja tugeva tööstusliku baasi.

7,3

8,4

1,8

1,9

2,53,0

0,3 0,3

0,60,4

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






3,1

-0,1

1,7

1,512,5

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





11

30

23 16 19

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Masinatööstuses18 prognoositakse hõive suurenemist ning spetsialistide osatähtsuse kasvu. Universaalsete oskuste tõttu võivad töötajad leida rakendust mitmetes tööstusharudes.

Eestis tegutseb ligi 200 väikese ja keskmise suurusega masinate ja seadmete tootjat. Suuremateks masina-tööstuse ettevõteteks on AS Hekotek (puidutöötlemis-seadmed), AS Fors OÜ, Palmse Mehaanikakoda (metsa-veohaagised, palgitõstukid), AS Finmec (masinate osad) ja Metos AS (suurköögiseadmed). Sektoris domineerivad siiski väiksemad ettevõtted. Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal, ent masinatööstus on esindatud peaaegu igas Eesti piirkonnas. Enam kui kolmveerand sektori toodangust läheb välisturgudele.

Masinatööstuses luuakse nii Eestis kui lähemates arenenud riikides töötaja kohta rohkem lisandväärtust kui majanduses keskmiselt. Sektor kuulub nn kesk-kõrgtehnoloogiliste harude hulka, kus panustatakse tavalisest rohkem arendustegevusse. Kõrgem lisand-väärtus väljendub ka sektori kõrgemas palgas. Haru tootlikkus on pidevalt tõusnud ning lähenetud on võrdlusriikide tasemele. Kasvuruumi on siiski veel piisavalt, lisandväärtus töötaja kohta on ligi kolm korda madalam kui Soomes, Rootsis või Taanis.

Masinatööstuse osatähtsus Eesti majanduses on tunduvalt madalam kui arenenud riikides. Lisaks otseselt masinate ja seadmete valmistajatele on antud valdkonna töötajaid tarvis ka teistes tööstusharudes. Tulevikus võib eeldada tööjõumahukate operatsioonide jätkuvat asendamist masinatega, mis toob kaasa ka vajaduse vastava ettevalmistusega töötajate järele. Seega viitavad erinevad indikatsioonid sellele, et masinatööstusel võiks olla potentsiaali muutuda Eestis tänasest olulisemaks valdkonnaks, ka sektoris loodav suurem lisandväärtus toetab seda perspektiivi.

Prognoosi kohaselt jõuab masinatööstuse müük majanduskriisi järel taas kasvurajale, see saab tugineda eelkõige ekspordile. Hõivatute arv masinatööstuses suureneb siiski vaid vähesel määral.

Ametialade lõikes on harus kõige rohkem oskustöölisi (tööpinkide seadistajad, metallitöötluspinkide operaatorid, mehaaniliste seadmete koostajad), kellest ligikaudu pooltel on kutseharidus, ülejäänutel valdavalt üldkeskharidus või madalam haridustase. Teiste harudega võrreldes on masinatööstuses rohkem spetsialiste (mehaanikainsenerid, masinaehituse tehnikud ja ette-võtluse tugifunktsioonide täitjad). Spetsialistide seas on suurem osa töötajaist akadeemilise või rakendusliku kõrgharidusega. Prognoosis eeldatakse, et spetsialistide ametiala osatähtsus kasvab, mistõttu moodustavad selle ametiala esindajad kogu vajadusest üsna suure osa. Sellest tulenevalt suureneb vajadus kõrgema haridusega töötajate järele.

18 EMTAKi kood 28.

0,7% 0,6%

100,6%

0%

30%

60%

90%

120%

150%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives




-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

krooni


Keskmine palk


2,73,0

0

1

2

3

4

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






Masinatööstuses nõutavad oskused leiavad kasutamist praktiliselt kõigis tööstusharudes. Seetõttu konkureeritakse tööjõu osas teiste harudega, teisest küljest on töötajatel oskuste rakendamiseks võimalusi laiemalt kui vaid masinatööstuses.

Aastatel 2007–2009 oli masinatööstuses hõivatud keskmiselt 2,7 tuhat töötajat, prognoosi kohaselt jätkab sektor kasvutrendil. Kasv ei ole enam nii kiire kui varasematel aastatel, kuid sektori suurust arvestades on tegemist üsna arvestatava muutusega. Tööjõuvajadust aitab osaliselt katta tööjõu sissevool teistest harudest.

1,7 1,8

0,40,4

0,5

0,7

0,0 0,0

0,1 0,1

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

2,0

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






0,5

-0,4

0,6

0,32,7

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





1020 26

14

29

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Transpordivahendite tootmises19 prognoositakse töökohtade arvu kasvu, osaliselt tänu välismaal töötamisele. Lihttööd jääb eeldatavalt vähemaks, suureneb oskustööliste osatähtsus.

Transpordivahendite tootjaid on Eestis üle saja. Suuremateks sektori ettevõteteks on AS Norma (turva-vööd), PKC Eesti AS (juhtmeköidised autotööstusele), Stoneridge Electronics AS (elektroonikaseadmed auto-tööstusele), AS Respo Haagised ja AS Bestnet (haagised), OÜ Tarmetec (autode lisavarustus), Universal Industries OÜ (summutid), Baltic Workboats AS (alumiiniumist laevad), AS Luksusjaht (plastikjahtide ja kaatrite valmistamine). Paljud laeva-ehitus- või remondiettevõtted kajastuvad masinate ja seadmete remondi tegevusala all, näiteks BLRT Grupp AS ja mitmed tema tütarettevõtted. Suuremad ettevõtted on koondunud peamiselt Tallinna ja Harjumaale (kolmveerand sektori töötajatest), lisaks kerkivad teistest piirkondadest esile veel Tartumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa.

Transpordivahendite tootmine arenes selle sajandi algus-aastail kiires tempos, kuid majanduskriis mõjutas tugevasti nii siseturgu kui eksporti. Nüüdseks on mahud taastumas. Prognoosis eeldatakse, et ekspordi kasv saavutab kriisieelse tempo. Samuti nähakse ette täiendavate töökohtade loomist, lisaks on oodata, et jätkub ka välismaal töötamine (välismaal töötab umbes kümnendik haru töötajatest).

Transpordivahendite tööstuses on tööjõu tootlikkus lähenenud arenenud riikide tasemele. Riigi keskmise tootlikkusega võrreldes on Eestis olukord transpordi-vahendite tootmises võrreldav Soomega, Rootsis ja Taanis on antud sektor lisandväärtuselt töötaja kohta kõrgemal tasemel. Transpordivahendite tootmises hõivatud inimeste osatähtsus on riigiti mõnevõrra erinev. Üldiselt saab siiski väita, et Eestis ei ole selles valdkonnas nö olulisi kõrvalekaldeid, mis viitaks näiteks kõrgema kulubaasi korral sektori konkurentsivõime vähenemisele ja sellest tulenevalt tööhõive vähendamisele.

Ametialade struktuuris prognoositakse lihttööliste osa-tähtsuse langust ning oskustööliste (masinaoperaatorid, mootorsõidukite mehaanikud ja lukksepad) osa suurenemist. Oskustöölistest on kõige rohkem kutse-haridusega töötajaid (üle kolmandiku), ka üldkesk-haridusega töötajaid on üsna palju. Teiste tööstus-harudega võrreldes on mõnevõrra rohkem esindatud rakendusliku kõrgharidusega töötajad (enam kui kümnendik oskustöölistest). Tänasega võrreldes on

19 Transpordivahendite tootmise all käsitletakse mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmist (EMTAK 29) ning muude transpordivahendite, nagu laevade ja paatide ning rongiveeremi tootmist (EMTAK 30). Seoses tegevusalade klassifikaatori muutusega on suuremad laevaehitus- ja remondiettevõtted kajastatud masinate ja seadmete remondi ja paigalduse jaotuse all (EMTAK 33).

0,5% 0,6%

89,7%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse

palka



-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

0

5 000

10 000

15 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

krooni


Keskmine palk


5,3

6,3

0

1

2

3

4

5

6

7

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






mõnevõrra suurem vajadus kutsehariduse ning rakendusliku kõrgharidusega töötajate järele.

Aastatel 2007–2009 töötas harus keskmiselt 5,3 tuhat töötajat, prognoosi kohaselt kasvab hõivatute arv tuhande võrra. Sellest üsna suure osa võiks katta teiste harude töötajad.

2,9

3,71,0

1,0

0,8

1,0

0,1 0,1

0,50,4

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






0,9

-0,8

0,7

1,05,3

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





1528 27 16 14

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Mööblitööstus20 oli majanduslanguses üks enim kannatada saanud sektoreid. Nõudluse langus nii sise- kui välisturgudel sundis sektorit konsoli-deerumisele ning mitmed nõrgema kliendibaasiga ettevõtted lõpetasid tegevuse. Nõudluse taastudes on oodata mahtude kasvu, kuid hõives märkimis-väärset suurenemist ei toimu.

Mööbli tootmisega tegeleb Eestis enam kui 500 ettevõtet, mis paiknevad üle kogu Eesti. Töötajate arvu poolest suuremad mööblitööstusettevõtted asuvad peamiselt Harjumaal ning Kagu-Eestis. Suuremad mööblitootjad olid 2009. aastal büroomööbli tootja AS Standard, pehme mööbli tootja AS Bellus Furnitur, mööblidetailide tootja Flexa Eesti AS ja puitmööbli valmistaja Valga GOMAB Mööbel AS.

Mööblitootmises on üliolulisel kohal välisturgude käitumine. Enam kui kolmveerand toodangust eksporditakse ning ekspordi osatähtsus on aasta aastalt suurenenud. Samas ei ole suudetud oluliselt laiendada sihtturgude geograafiat. Ligi kaks kolmandikku ekspordist läheb Soome ja Rootsi, mistõttu ollakse suhteliselt haavatavad nende riikide arengute suhtes. Peamiseks ekspordiartikliks on istmed, mis moodustavad ligi poole kogu sektori ekspordist.

Mööblitööstuses hõivatutest enam kui kaks kolmandikku moodustavad oskustöölised. Viimastel aastatel on nende arv suurenenud peamiselt lihttööliste arvel, keda on järgi jäänud kümnendiku ringis. Oskustöölistest on ligi pooled kutseharidusega. Prognoosi kohaselt kasvab spetsialistide (tehnikud, insenerid) osatähtsus, mis tähendab suuremat vajadust rakendusliku kõrgharidusega töötajate järele.

Ettevõtlusstatistika põhjal oli 2010. aasta esimeseks kvartaliks vähenenud enam kui 100 töötajaga mööbli-tööstuse ettevõtete arv kolmandiku võrra. Samas on kiires tempos suurenenud 20–49 töötajaga ettevõtete arv, aastaga on lisandunud ligi 100 mikroettevõtet (1–9 töötajat). Sektori olukorra paranemisele viitab asjaolu, et aastatagusega võrreldes on sektori müügitulu mõnevõrra kasvanud.

Väikefirmade lisandumine on küll igati positiivne nähe, kuid välisturgudel ulatuslikumaks tegutsemiseks on vaja suuremaid tootmismahte. Mõnevõrra aitavad olukorda parandada ettevõtete ühisturundus ning klastri-programmid, kus sektori ettevõtted on olnud viimastel aastatel suhteliselt aktiivsed.

2007–2009 leidis sektoris rakendust keskmiselt 9,7 tuhat inimest. 2017. aastaks väheneb hõive prognoosi järgi ca kümnendiku võrra, kuid seda kompenseerib töötajate väljavool teistesse harudesse. Kuna sektoris hõivatutest moodustavad enam kui kaks kolmandikku oskustöölised, püsib ka tulevikus vajadus nende järele kõige suurem. Suureneb vajadus kõrgema haridusega spetsialistide järele, kes aitaksid tõsta sektori tootlikkust.

20 EMTAKi kood 31

0,9% 1,6%

76,7%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse

palka



-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

krooni


Keskmine palk


9,78,9

0

2

4

6

8

10

12

14

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






6,76,1

1,1

0,70,6

1,0

0,4 0,4

1,0

0,7

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

0

1

2

3

4

5

6

7

8

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






2,1

0,9

1,9

-0,89,7

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





9

30 46

12

30

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuses21 prognoositakse hõive mõningast langust, täiendavaid töökohti võib tekkida jäätmekäitluse (materjalide taaskasutuse) valdkonnas. Peamiselt mõjutavad sektori arengut elektritootmises valitavad suunad.

Elektrienergia-, gaasi ja veevarustus hõlmab endas mitmeid allharusid. Pool sektori töötajatest on hõivatud elektri tootmises ning ülekandes, millest enamus on seotud Eesti Energia kontserniga. Teiseks suuremaks allharuks on soojuse tootmine ja jaotus. Eesti Energia kuulub ka suuremate soojatootjate hulka, lisaks võib välja tuua näiteks AS Tallinna Küte. Gaasi jaotus ja müük on valdavalt seotud ettevõttega AS Eesti Gaas. Vee-kogumise, –töötluse ja –varustuse ning kanalisatsiooni valdkonnas on sarnaselt soojuse tootmisega mitmeid lokaalseid ettevõtteid, suuremad neist on AS Tallinna Vesi ja AS Tartu Veevärk. Jäätmekäitluses on suuremate ettevõtete seas nii tavajäätmete kogumisega tegelevaid ettevõtteid (RAGN-SELLS AS, AS Veolia Keskkonateenused) kui ka sorteeritud jäätmete taaskasutusele suunatud ettevõtteid (AS Kuusakoski, OÜ Eesti Pandipakend).

Üldiselt on sektori allharude hõive viimastel aastatel kergelt langenud. Kuigi mitmel juhul võivad investeeringud suurendada klientide arvu ja laiendada teeninduspiirkonda (näiteks vee- ja kanalisatsiooni-varustus), siis kokkuvõttes need tööhõivet pole suurendanud. Kõigis allharudes liigutakse pigem suurema automatiseerituse ning väiksema tööjõuvajaduse suunas. Teatud kasvu võib täheldada vaid jäätmekäitluse ja materjalide taaskasutuse valdkonnas.

Enamikes allharudes võib prognoosida stabiilset hõivet või vähest hõive langust. Suuremat langust on oodata elektritootmises, mõningast hõive kasvu võib eeldada jäätmekäitluses. Oodata on põlevkivil põhineva elektri-tootmise osatähtsuse vähenemist, alternatiivsed allikad (koostootmisjaamad, tuuleenergia, suurem impordi kasutamine) on väiksema tööjõumahukusega. 2013. aastal peaks täielikult avanema elektriturg ning toimuma uuele CO2 kvootide süsteemile üleminek. Tasuta jagatavate kvootide asemel tuleb osaliselt vajalikke CO2 lubasid turult osta, mis tõstab tootmiskulu ja vähendab kulu-põhist konkurentsieelist keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate ees. Paranevad ühendused teiste riikidega loovad võimaluse teiste riikide tootjatel reaalselt Eesti turule siseneda. Kuigi majanduskasvuga koos võib ka elektri tarbimine mõnevõrra kasvada, siis majanduse energiamahukuse vähenemine ning eelkõige mainitud elektrituru struktuurne muutus viitavad pigem väiksemale vajadusele tööjõu järele. Antud arengud puudutavad siiski

21 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus ning jäätmekäitlus (EMTAKi kood 35-39) hõlmab endas elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamist, veekogumist, -töötlust ja -varustust, kanalisatsiooniteenuseid ning jäätmekäitlust.

3,7% 1,7%

129,6%

0%

30%

60%

90%

120%

150%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives




0%

5%

10%

15%

20%

25%

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2008

krooni


Keskmine palk


10,59,4

0

5

10

15

20

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






eelkõige elektri tootmist, elektri jaotuse poolel on arengud stabiilsemad.

Materjalide taaskasutus on olnud kasvutrendil ning taolisi arenguid võib eeldada ka tulevikus. Samas olulist lisanduvate töökohtade hulka valdkonnas ei prognoosita, kuna põhilise osa tööst teevad masinad.

Tulenevalt töö keerukusastme muutumisega prognoositakse mõningast spetsialistide osatähtsuse kasvu (insenerid, elektriinsenerid, ka ärispetsialistid), kuid hõive üldise languse tõttu väheneb siiski ka antud valdkonna töötajate arv. Enam kui pooltel spetsialistidest on kõrgem haridus, veerandil kutseharidus. Oskustööliste seas on täna kõige rohkem kutseharidusega töötajaid. Nii oskustööliste kui spetsialistide puhul on tööjõuvajadus oluliselt suurem kui nende osatähtsus tegevusala töötajate seas täna. Ametialade struktuuri muutuse tõttu suureneb vajadus kutse- ja kõrgema haridusega töötajate järele.

Aastatel 2007–2009 töötas elektrienergia-, gaasi- ja vee-varustuse ning jäätmekäitluse tegevusalal 10,5 tuhat inimest. Prognoosi kohaselt väheneb hõivatute arv ligi tuhande võrra, sellest langusest osa on tänaseks juba toimunud. Hõive kahanemisele vaatamata püsib tööjõu-vajadus sektoris tööturu keskmise näitajaga samal tasemel.

4,74,4

1,31,1

2,52,4

0,90,7

1,2

0,8

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






1,9

0,1

2,8

-1,1

10,5

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





5

16

41

19 20

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Ehitussektori22 kiirele kasvule järgnenud sügava mõõna tõttu langes oluliselt ka töötajate arv. Majandusolukorra paranemise tingimustes on oodata ehitustööde mahu kasvu, kuid hõive ei saavuta enam buumiaegset taset. Eeldatavalt leiab suhteliselt palju ehitajaid rakendust välismaal.

Eesti ehitussektori käekäik sõltub peamiselt siseturu nõudlusest, ehitustööd välismaal moodustavad vähem kui 10% ehitustööde kogumahust. Majanduse kõrgseisus toimus ehituses ülekuumenemine, mis avaldus nii kõrgetes hindades ja palkades kui ka järsus tööjõu nõudluse suurenemises. Olulist rolli ehitustöötajate arvu kasvus mängis samuti töötamine välismaal – ligikaudu pool välisriikides töötajatest leidsid rakendust ehituses. Majanduskriisi ajal oli ehitussektor aga üks enam kannatanud tegevusaladest. Nii nagu buumi ajal toimus ülereageering, siis realiseerimata jäänud objektid hoiavad mõnda aega ehitussektorit surve all.

Eestis oli 2008. aastal ehitusettevõtteid enam kui 8000, üle 80% neist olid väikesed, vähem kui kümne töötajaga. Suuremad ehitiste üldehitustöid teostavad ettevõtted Eestis on Skanska EMV AS, AS Merko Ehitus, AS YIT Ehitus, AS Nordecon International ning AS Koger & Partnerid. Teedeehituses annavad suurima panuse AS Teede REV-2, AS Nordecon Infra (kuulub AS Nordecon International kontserni) ja AS Talter.

Koos majandusolukorra paranemisega on oodata ka ehitusturu elavnemist. Kriisi tagajärjel on kõige enam kannatanud hoonete ehitus. Kuigi võib eeldada ehitus-tööde mahu suurenemist, siis hõivatute arv kasvab vaid vähesel määral. Rajatiste ja eriehitustööde puhul on majanduslanguse mõjud tagasihoidlikumad, samas edas-pidiseks ei ole suurt kasvu ette näha. EL-i rahaline toetus Eestile võib järgmisel eelarveperioodil väheneda, mis pärsib ka infrastruktuuri investeeringuid.

Hõivatute arv jääb prognoosi kohaselt oluliselt madalamaks paari aasta tagusest tasemest. Samas eeldatakse, et hõive püsib buumieelsest tasemest kõrgemal, seda eelkõige tänu jätkuvalt suurele hulgale välismaal töötavatele inimestele.

Ametialade struktuur püsib muutumatuna. Oskustööliste seas on täna ligikaudu pooltel töötajatel kutseharidus, teise poole moodustavad valdavalt kesk- või madalama haridusega töötajad. Mitmel ametialal on võimalik omandada vajalikud oskused töö käigus, kuid soovitav on kutsealane täiendkoolitus. Spetsialistide seas on valdav kõrgem või kutsealane ettevalmistus. Kuna haru sisemises struktuuris suuri muutusi pole oodata, siis vastab tööjõu-vajadus nii hariduse kui ametialade lõikes suures osas tänasele tööturu jagunemisele.

Võrdlusperioodi 2007–2009 jääb ehituse kõrgaeg, kui harus töötas keskmiselt üle 70 tuhande töötaja. Sellega võrreldes langeb hõivatute arv ligi 14 tuhande võrra, kuid


6,8% 9,8%

98,7%

0%

25%

50%

75%

100%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse

palka



-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

0

5 000

10 000

15 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

krooni


Keskmine palk


73,8

58,0

0

20

40

60

80

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






reaalselt tähendab see, et hõive jääb eeldatavalt 2009. aasta tasemele. Hõive vähenemine on suurem kui töötajate väljavool hõivest, kuid prognoosi kohaselt on ka liikumine teistesse sektoritesse suur.

51,9

40,710,2

8,07,0

5,6

0,6 0,5

4,0

3,2

0

2

4

6

8

10

12

0

10

20

30

40

50

60

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






10,7

13,7

12,7

-15,8

73,8

-20 0 20 40 60 80



Hõivatud 2007/9





18 23

41

8 10

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Jae- ja hulgikaubanduse23 hõives suuremaid muutusi tulemas ei ole. Pigem muutub sektori sisene struktuur, kus väheneb hulgi- ja sõidukikaubanduse osatähtsus ning suureneb hõive jaekaubanduse harus.

Jae- ja hulgikaubandus on üks suuremaid majandus-harusid Eestis, kus töötab kokku ligi 90 tuhat inimest. Peaaegu kaks kolmandikku sektori töötajaist on hõivatud jaemüügis, viiendik hulgikaubanduses ning ülejäänud mootorsõidukite müügi ja teeninduse ettevõtetes. Lisandväärtusest annavad kaubandusettevõtted 14%.

Suuremate laienejate seas on olnud viimastel aastatel Selver, ETK Grupp, Maxima ning Rimi. Seni peamiselt suurematele asulatele rõhku pannud poeketid on järjest rohkem suundunud väiksematesse kohtadesse. Samuti on jätkunud väiksemate kaupluste turuosa langus, mida on põhjustanud suurte kettide suurem võim tarnijate üle ning sellest tulenevalt soodsamad hinnad.

Kaubandussektori hiilgeajad jäävad 2007. aastasse, pärast seda hakkasid müügimahud juba vähenema. 2009. aastast hakkas kiiresti kasvama tööpuudus, mis tõi alla ka inimeste ostuvõime. Madalama sissetulekuga inimestel ei olnud raha, et tarbimist kasvatada, ja rikkamad eelistasid säästa. 2009. aastal kukkusid jaekaubanduse müügimahud ligi 16%. Aasta varasemaga võrreldes jäädakse miinuspoolele ka 2010. aastal. Aeglane taastumine algab prognoosi kohaselt 2010. aasta teises pooles, kuid buumiaegsete tippudeni ei jõuta veel nii pea.

Võrreldes naaberriikidega on tagasilöögid sise-kaubanduses olnud mõnevõrra väiksemad. Suured kaubandusketid ei ole pidanud otseselt kriisist tulenevalt suuremas ulatuses poode sulgema. Samas Lätis ja Leedus on Rimi vähendanud oma poodide arvu ning Selver peatas Lätti laienemise projekti sootuks.

Palk on sektoris Eesti keskmisega võrreldes veidi madalam, alla toob selle just jaekaubanduse osa. Hoolimata kriisist on müüjatele pidevalt olnud töö-pakkumisi, kuid suhteliselt raske töö ja madal palk ei meelita potentsiaalseid töötajaid. Samas konkurentsis püsimiseks ei ole eriti ruumi ka palgatõusuks.

Majanduslangus vähendas olulisel määral ka uute kaubanduspindade lisandumist. Kokku anti 2009. aastal kasutusse 18% vähem kaubandus- ja toitlustushooneid kui aasta varem. Samuti vähenes kasulik pind aastaga enam kui kaks korda. Enam kui kolmandik hoonetest ja kolmveerand kasulikust pinnast valmis Harju maakonnas. Mujal Eestis oli ehitusaktiivsus oluliselt madalam. Sellesse piirkonda lisandus sektoris ka uusi töökohti kõige enam.

Buumi aegadel kasvas tootlikkus sektoris kiires tempos, jõudes 2008. aastaks Eesti keskmisest kõrgemale

23 Kaubandussektori (EMTAKi koodid 45-47) alla kuuluvad jae- ja

hulgikaubandusettevõtted, kaasa arvatud mootorsõidukite ning nende varuosade ja mootorikütuse müügi ettevõtted.

13,7% 14,0%

94,1%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osakaal hõives Suhe keskmisesse

palka



-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

krooni


Keskmine palk


87,5 87,8

0

20

40

60

80

100

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat




17%20%

63%


Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remontHulgimüük

Jaemüük




tasemele. Samas Soome, Rootsi ja Taani kaubandus-sektori töötajaga võrreldes jääb Eesti töötaja tootlikkus veel kaugele maha, moodustades veidi enam kui kolmandiku vastavate riikide keskmisest näitajast. Kui sektori ettevõtete marginaalid hakkavad jälle tõusma, on oodata ka lisandväärtuse kasvu kiirenemist.

Enam kui 40% sektoris hõivatutest moodustavad teenindajad ning viiendik on spetsialistid. Lihttööliste osatähtsus on viimastel aastatel jäänud alla 7%. Peamiselt on teenindajad üldkesk- või kutseharidusega. Tänasega võrreldes suuremat vajadust nähakse nii spetsialistide, oskustööliste kui teenindajate osas, väheneb lihttööliste osatähtsus. Sellest tulenevalt kasvab vajadus mõnevõrra kutsehariduse ning rakendusliku kõrgharidusega töötajate järele.

Aastatel 2007-2009 oli sektoris hõivatud 87,5 tuhat inimest, mis eelmiste perioodidega võrreldes langes peamiselt 2009. aastal toimunud tööjõu optimeerimise tõttu. Järgnevatel aastatel suureneb hõive jaekaubanduse osas, kuid sõidukikaubanduse poole pealt ei ole tõe-näoline hõive taastumine kriisi eelsetele tasemetele. Põhilise osa tööjõuvajadusest moodustab tänaste töötajate asendusvajadus, lisaks eeldatakse mõningast tööjõu väljavoolu teistesse sektoritesse.

37,6 38,1

15,9 15,5

17,718,3

10,311,1

6,14,8

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

0

5

10

15

20

25

30

35

40

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat



Teenindajad Juhid (p.s.)

Spetsialistid (p.s.) Oskustöölised (p.s.)


14,2

1,1

12,9

0,3

87,5

-20 0 20 40 60 80 100



Hõivatud 2007/9





7

30 32

15 16

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Transpordisektoris24 prognoositakse hõive kasvu laonduses ja veonduse abitegevustes, teistes all-harudes ei oodata suuri muutusi.

Transpordisektoris on Eestis kõige rohkem esindatud maismaatransport, kus töötab üle poole tegevusala töötajatest. Teisteks olulisemateks valdkondadeks on veetransport ning laondus ja veonduse abitegevused.

Maismaa reisijateveos on suurima veomahuga Tallinna Autobussikoondise AS, kes teenindab bussiliine Tallinnas. Elektritransporti esindavad Eestis kaks ette-võtet – Elektriraudtee AS ning Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS. Raudteeveonduse valdkonnas on suurimaks ettevõtteks AS Eesti Raudtee. Eestis on raud-teevedude turg avatud ning siin tegelevad reisijate- ja kaubavedudega mitmed operaatorid, nagu EVR Cargo (Eesti Raudtee), AS E.R.S, GoRail AS, Edelaraudtee AS ja Elektriraudtee AS. Kaubavedude alal on juhtivateks logistikafirmadeks AS Schenker, DSV Transport AS ja SP Transit Eesti AS. Kogu transpordisektori suurim ettevõte on reisijate ja kauba merevedudega tegelev AS Tallink Grupp, mis kasvas pärast Silja Line’i aktsiate omandamist Läänemere suurimaks laevakompaniiks. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, mis tegutseb Muuga sadama, Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Paljassaare sadama ja Saaremaa sadama omaniku ning haldajana. Õhutranspordi suurim ettevõte on rahvusvaheliste reisijate- ja kaubavedudega tegelev AS Estonian Air. Suurim posti- ja kullerteenistuse ettevõte on AS Eesti Post.

Majanduse elavnemisel on oodata ka kaubavoogude suurenemist. Suuri investeeringuid suunatakse transpordivoogude käitlemise efektiivsuse tõstmiseks (sadamatesse, raudteesse), mis suurendab Eesti võimekust transiitkaubanduse alal. Samas on endiselt üleval takistused piiriületusel Venemaaga (läbilaskevõime, piiriületuseks kuluv aeg), mis ei võimalda olemasolevat ressurssi piisavalt ära kasutada. Teised riigid teevad samuti jõupingutusi, et kaubavooge endale tõmmata.

Ühistranspordi arengusse panustatakse lähiajal märkimisväärselt. Lähiaastatel kasvab koos uue veeremi kasutuselevõtuga hüppeliselt rongiliikluse tase, mis koos eeldatava liikluse tihendamisega võiks kallutada rongi-liikluse mõjualas inimesi rohkem ühistransporti kasutama. Kuigi veduripark suureneb, siis otseselt rongijuhtide arv võib väheneda (uus veerem võimaldab kasutada kahe asemel ühte rongijuhti), samas kasvab reisijate teenindamisega seotud töötajate arv.

Bussipargi uuendamise osas võib riik samuti reaalseid samme astuda, kuid selle mõju tööhõivele on eeldatavalt tagasihoidlik.

24 Veonduse ja laonduse alla kuuluvad maismaaveondus, veetransport, õhutransport, laondus ja veondust abistavad tegevusalad – laadungikäitlus, sadamate-lennuväljade tegevus, veoste ekspedeerimise, tollimaaklerite jm teenused, posti- ja kulleriteenistus (EMTAK 49-53).

6,0% 8,3%

102,3%

0%

30%

60%

90%

120%

150%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives




-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

krooni


Keskmine palk


50,8 51,7

0

10

20

30

40

50

60

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat




8%52%

13% 2%

16%9%


RaudteeveondusMuu maismaaveondusVeetransportÕhutransportLaondus ja veondust abistavad tegevusaladPosti- ja kulleriteenistus




Veetranspordis prognoositakse reisijate voogude jätkuvat suurenemist, kuid sellega ei kaasne olulist hõive kasvu. Õhutransport on sektori väikseim haru ja siin sõltub palju mõne üksiku ettevõtte arengustrateegiast. Lennuturu kasvust lähtuvalt võiks ka Eestis eeldada hõive suurenemist, millele võivad lisaks Eesti ettevõtjatele kaasa aidata teiste riikide lennufirmade otsused lennubaaside rajamiseks Eestisse. Tiheda konkurentsi tõttu ei saa välistada ka negatiivsemaid arenguid, mis tööjõu vaba liikumise tingimustes ei pea küll tööturule üks-üheselt mõju avaldama, kuid mis mingil määral pärsivad siiski töö leidmise võimalusi oma erialal.

Sektori tööhõivet mõjutavad peamiselt arengud kauba-vedudes. Raudtee puhul on potentsiaali mahtude suurendamiseks. Eeldatavalt vähenevad pikkamööda ida-lääne suunalise kaubaliikluse tõkked ning sellest tulenevalt taastuvad mahud, põhja-lõuna suunalises liikluses on küsimus eelkõige piisava koguse kaupade leidmises.

Maanteetranspordis on Euroopa ühisturul piiranguid vähendatud (piiriületuse lihtsustumine, turgude avamine) ning tegutsemisvõimalused avardunud, kuid samamoodi on see soosinud teiste riikide vedajaid. Ka maantee-transpordis eeldatakse piiriületusprobleemide leevenemist Venemaa suunal.

Peamise kasvuvaldkonnana transpordis nähakse siiski laonduse ning veonduse abitegevuste sektorit ning siin prognoositakse ka täiendavate töökohtade lisandumist. Eelkõige puudutab see kaupade töötlemist ning täiendava väärtuse lisamist (jaotamine, komplekteerimine).

Posti- ja kulleriteenistuse valdkonnas on hõivet mõjutanud langus postisides (kirjade ja postisaadetiste mahtude vähenemine, elektrooniliste kanalite kasutamise kasv). Ka edaspidi võib selle tagajärjel töötajate arv väheneda, samas eeldatavalt kompenseerib seda kuller-teenistuse kasv.

Prognoosi kohaselt töötab tulevikus samuti üsna suur osa transporditöötajatest välismaal, sest kvalifitseeritud töötajatest tuntakse puudust ka teistes riikides.

Ametialade struktuur jääb eeldatavalt sarnaseks tänasele. Pooled sektori töötajatest on oskustöölised ja masina-operaatorid (sõidukite juhid, mehaanikud), posti- ja kullerteenistuse valdkonnas on valdavad teenindajad. Umbes pooled oskustöölistest on kutseharidusega. Kuna ametialade struktuuris suuri muutusi ei ole ette näha, siis vastab ka tööjõuvajaduse struktuur ametialade ja haridustasemete lõikes tänasele olukorrale.

Perioodil 2007–2009 oli veonduse ja laonduse tegevusalal hõivatud keskmiselt 50,8 tuhat töötajat. Prognoosi kohaselt suureneb hõivatute arv ligikaudu tuhande võrra, seda peamiselt laonduse ja veonduse abitegevuste arvel. Hõive kasvu aitavad katta teiste harude töötajad.

25,1 25,7

5,3 5,2

7,0 7,0

10,5 10,6

2,9 3,2

0

2

4

6

8

10

12

0

5

10

15

20

25

30

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat






10,5

-1,0

10,6

0,950,8

-10 0 10 20 30 40 50 60



Hõivatud 2007/9





7

28 37

12 16

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Majutus- ja toitlustussektoris25 prognoositakse nii välis- kui sisenõudluse suurenemist ning sellest tulenevalt ka töökohtade lisandumist.

Eestis tegutseb üle 500 majutusettevõtte, lisaks veel arvukalt füüsilisest isikust ettevõtjaid ja ettevõtteid, kelle põhitegevusalaks on märgitud mõni muu tegevus. Toitlustusettevõtteid on üle tuhande. Suuremad majutus-ettevõtted on Reval Hotelligrupi AS, AS Sokotel (Hotell Viru), OÜ TLG Hotell (Tallink, Pirita TOP SPA Hotell). Toitlustusettevõtetest on suuremad Premier Restaurants Eesti AS (McDonald’s) ja Fazer Amica Eesti AS. Ligikaudu 60% majutus- ja toitlustussektori töötajatest töötab Tallinna ettevõtetes, teistest piirkondadest võib esile tuua Tartut ja Pärnut, kuid turismitööstus on esindatud üle Eesti.

Võrreldes lähemate arenenud riikidega on Eestis majutuse ja toitlustuse sektor töötajate arvult rohkem esindatud. See viitab teatud konkurentsieelisele, mille mõningad tegurid, näiteks kulueelis, küll kaotavad ajapikku oma tähtsust. Suure nõudluse tõttu on Eesti majutus- ja toitlustusteenuste hinnatase uute liikmes-riikidega võrreldes siiski üsna kõrge.

Oodata võib konkurentsi tihenemist teiste riikide poolt nii otseselt turismiteenuste arendamise kui turunduse läbi. Oluliselt mõjutab turismi ka ligipääsetavus, kus Eestil on eelkõige õhutranspordi osas arenguruumi, kuid maismaa-ühendused Venemaaga ei toimi samuti tõrgeteta. Teenuste arendamise ja eelkõige teeninduskvaliteedi arendamise kõrval on seega tegureid, mille osas Eestil on arenguruumi. Lähemas perspektiivis võib Eesti majutus- ja toitlustusteenuste sektorit toetava tegurina välja tuua euro kasutuselevõtu. Eestisse reisimisel väheneb vajadus rahavahetuse järele, teisest küljest paraneb hindade võrreldavus teiste riikidega.

Euroopa Liidus prognoositakse nõudluse kasvu majutus- ja toitlustusteenuste järele ning seetõttu ka hõivatute arvu suurenemist. Samasuguseid arenguid võib oodata Eestis. Tööjõu prognoosis nähakse ette nii välisnõudluse suurenemist (ööbimisega turistide, mitte ühepäeva-külastajate arvel) kui ka sisetarbimise kasvu, kuid uusi töökohti ei lisandu enam samas tempos kui varem. Samuti eeldatakse viimaste aastate arengute tõttu, et välismaal töötamine pole prognoosiperioodi lõpus enam nii aktiivne kui eelnevatel aastatel. Kokkuvõttes taastub suur osa majanduskriisi ajal kadunud töökohtadest.

Ametialade struktuur püsib muutumatuna. Ligi 60% tööjõust moodustavad teenindajad. Kõige enam on teenindajate seas kutseharidusega töötajaid (ligikaudu 40%), suhteliselt palju on ka üldkeskharidusega töötajaid (30%).

Aastatel 2007–2009 töötas majutuse ja toitlustuse vald-konnas 22 tuhat inimest, kellest 1/3 oli hõivatud majutuse tegevusalal ja ülejäänud toitlustuses. Prognoosi kohaselt


1,4% 3,4%

65,6%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse

palka



-5%

0%

5%

10%

15%

20%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

krooni


Keskmine palk


22,0 22,6

0

5

10

15

20

25

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat






kasvab hõivatute arv 0,6 tuhande võrra, lisanduvaid töö-kohti aitavad täita teistest harudest pärit töötajad. See-tõttu vastab tööjõuvajadus suures osas tööturult lahkuvate töötajate asendusvajadusele.

12,8 13,0

2,42,7

1,41,5

0,6 0,7

4,7 4,8

0

1

2

3

4

5

6

0

2

4

6

8

10

12

14

16

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat



Teenindajad Juhid (p.s.)

Spetsialistid (p.s.) Oskustöölised (p.s.)


3,0

-0,5

2,9

0,6

22,0

-5 0 5 10 15 20 25



Hõivatud 2007/9





14

33 34

11 9

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







Info ja side sektori panus majandusse on oluline, kuna lisaks valdkonna üldisele arengule aitab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toodete ja teenuste kasutus tõhustada ka teiste majandus-harude konkurentsivõimet ja arengut. IKT on Eesti jaoks üheks eelissektoriks, mille arengut toetatakse ka riigi poolt26. Majanduslangus tõi kaasa tööga hõivatud isikute vähese languse, kuid jätkuvalt soosib sektor täiendavate töökohtade loomist. Hõive kasv võiks toimuda suuresti tänu infotehnoloogia valdkonna kiiremale arengule ning kasutamata potentsiaali realiseerimisele. Ametialade lõikes on suurim vajadus spetsialistide järele.

Info ja side sektor jaguneb kirjastamise, kinofilmide ja helisalvestiste tootmise, raadio- ja teleringhäälingu, tele-kommunikatsiooni, infotehnoloogia ja infoalase tegevuse harudeks. Seejuures suurim müügitulu, kasum ja lisand-väärtus teenitakse telekommunikatsiooni valdkonnas, olgugi et ettevõtete ning tööga hõivatute arv on suurim infotehnoloogia (programmeerimine, konsultatsioonid) alal.

Töötajate arvu poolest on suuremateks info ja side sektori ettevõteteks telekommunikatsiooni alal tegutsevad AS Eesti Telekom (Elion, EMT), Elisa Eesti AS, Tele 2 Eesti AS ja kaabellevi ettevõtted AS STV ja AS Starman. Infotehnoloogia valdkonnas on suuremateks ettevõteteks programmeerimisega tegelevad OÜ Playtech Estonia ja AS WebMedia ning tarkvara-tööstuses tugevat positsiooni omav Skype Technologies OÜ. Suuremateks tööandjateks telesaadete tootmises ja kirjastamises on vastavalt AS Kanal 2, AS TV 3 ning AS Äripäev, AS Postimees, AS Ajakirjade Kirjastus. Infoalase tegevusega seotud ettevõtetest suurima töötajate arvuga on AS Ekspress Hotline. Üle 30% kogu sektori töötajas-konnast on hõivatud kuues suurettevõttes (250 ja enam töötajat).

2009. aasta lõppes info ja side sektoris 15%-lise müügi-tulu langusega. Tööjõu-uuringu andmetel oli info ja side sektoris 2009. aastal hõivatud 14 300 töötajat. Kui ligi pooled sektori tööjõust on hõivatud infotehnoloogia alal, siis viiendik on hõivatud nii telekommunikatsiooni kui ka kirjastamise valdkonnas. Ülejäänud info ja side sektori tegevusalade osatähtsus on tunduvalt väiksem. Keskmine palk info ja side sektoris oli 2009. aastal üle 20 000 krooni, olles tegevusalade lõikes üks kõrgemaid.

Info ja side sektori kiire areng on toimunud eelkõige tele-kommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonda jäävates alades. Infotehnoloogiliste seadmete kasutus on nii kodudes kui ka ettevõtetes pidevalt kasvanud: Interneti ja mobiilside levik on olnud laialdane ning täiendavate teenuste hulk kasvanud. Majandusetapis, kus ettevõtted

26 IKT on üheks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamise võtmetehnoloogiaks, sektorit toetab ka laiemalt infoühiskonna arendamine.

8,5%2,4%

162,8%

0%

40%

80%

120%

160%

200%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus hõives




14,4

18,8

0

5

10

15

20

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhat




19%

4%

6%21%

46%

4%

Allharude osakaal tegevusala hõives

KirjastamineKinofilmide, helisalvestiste tootmineProgrammid ja ringhäälingTelekommunikatsioonInfotehnoloogiaInfoalane tegevus


-5

0

5

10

15

20

25

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

2004 2005 2006 2007 2008 2009

% krooni


Keskmine palk

Keskmine palk Palga nominaalkasv (p. s.)



soovivad kulusid enam kokku hoida, püsib nõudlus IT-teenuste järele. Infotehnoloogia ja sealhulgas programmeerimise valdkonnas on töötajate arvu kasv viimaste aastatega küll aeglustunud, kuid läbi tehnoloogilise progressi, konkurentsivõimeliste lahenduste kasutamise ja juurutamise tulemusena nähakse just antud tegevusharus potentsiaali kaasata oskustega tööjõudu. Hõive lühiajaline vähenemine on toimunud pigem stabiilsetes allharudes, nagu kirjastamine, programmid ja ringhääling ning infoalane tegevus. Kuna tegemist on suhteliselt väljakujunenud harudega, peaks tööga hõivatute arv neis pikemas perspektiivis stabiliseeruma. Infoühiskonna ning infotehnoloogilise arenguga võib oodata kasvu ka infoalases tegevuses.

Ametialade lõikes võib täheldada pidevat spetsialistide osakaalu kasvu, ka juhtide osakaal kogu sektori hõivest on viimaste aastate võrdluses kasvutendentsi ilmutanud. Juhtide osatähtsuse suurenemist ei prognoosita, spetsialistide stabiilset kasvu aga küll. Nimelt kiire arengutendentsiga infotehnoloogia valdkonnas on spetsialistide osakaal pidevalt suurenenud, ulatudes 2009. aastal üle 80% antud haru hõivest. Oskus- ja liht-töölised moodustavad sektori koguhõivest marginaalse osa, teenindajate osakaal jääb alla 10%.

Prognoosi kohaselt hõivatute arv info ja side sektoris kasvab. Hõive suurenemine saab toimuda tänu stabiilsete allharude taastumisele ning infotehnoloogia ja infoalase tegevuse arengule. Telekommunikatsiooni valdkond on olenemata paari aasta tagusest hõive mõningasest vähenemisest püsinud stabiilsena. Seega olulisi muutusi telekommunikatsiooni valdkonna prognoosis ei nähta. Kuna ametialade lõikes prognoositakse spetsialistide kasvu, vajadus kõrgharidustasemega töötajate järele samuti suureneb. Kvalifitseeritud tööjõu nõudlus Eestis vastab Euroopas koostatud prognoosidele27, mille järgi nii side kui arvutitega seotud valdkonnas nähakse matemaatika, füüsika ja inseneriteaduse erialade stabiilset kasvu.

Kokkuvõtteks on info ja side sektoris oodata prognoositavateks aastateks hõivatute arvu pidevat suurenemist. Harusiseselt eeldatakse prognoositava perioodi lõpuks infotehnoloogia valdkonna hõivatute arvu kasvu ligikaudu 50%, infoalase tegevuse kasv on väiksema, kuid arvestatava suurusega. Infotehnoloogia valdkonna jätkusuutlikkus on kasvumootoriks Eesti majandusele ja hõivele.

27 Cedefop „Future Skill Supply in Europe“, medium-term forecast up to 2020

10,4

13,62,2

2,9

1,1

1,4

0,60,8

0,10,1

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

0

2

4

6

8

10

12

14

16

2002 2005 2008 2011 2014 2017

tuhattuhat



Spetsialistid Juhid (p.s.)

Teenindajad (p.s.) Oskustöölised (p.s.)


2,6

-3,3

1,5

4,414,4

-5 0 5 10 15 20



Hõivatud 2007/9





2

30

11 11

46

0

20

40

60

80

100


2007/9-2017







15-74-aastased hõivatud tegevusala järgi (tuhandetes)

Tegevusala EMTAK

2008 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2017*

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 1-3 39,8 40,6 37,0 34,7 31,3 31,1 30,3 25,3 24,0 25,5

..taime- ja loomakasvatus ja jahindus 1 28,8 29,6 26,3 24,3 22,6 22,6 20,4 17,2 17,4 17,4

..metsamajandus ja metsavarumine 2 8,3 9,1 8,4 6,8 6,0 6,3 7,8 7,1 5,3 6,7

..kalapüük ja vesiviljelus 3 2,7 1,9 2,3 3,6 2,7 2,2 2,1 1,1 1,3 1,4

Mäetööstus 5-9 5,9 6,1 5,9 7,9 5,9 5,2 5,5 6,0 6,4 5,8

Töötlev tööstus 10-33 130,0 126,1 130,6 137,7 135,5 132,9 131,2 135,0 113,8 126,2

..toiduainete ja jookide tootmine 10-12 20,0 20,3 21,6 22,0 21,4 16,4 15,9 20,5 15,4 16,7

..tekstiilitootmine 13 10,1 8,3 9,4 9,8 7,4 8,7 9,6 7,8 5,5 6,0

..rõivatootmine 14 15,3 16,2 13,2 12,1 14,3 14,6 13,2 11,8 8,8 8,9

..nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 15 2,5 2,9 2,0 3,2 3,5 2,0 1,2 1,6 1,5 1,4

..puidutöötlemine ning puittoodete tootmine 16 19,0 19,7 21,8 22,8 21,5 22,3 20,0 15,5 14,2 17,7

..paberi ja pabertoodete tootmine 17 2,0 2,2 1,5 1,4 1,6 2,0 1,5 1,8 1,8 2,0

..trükindus ja salvestiste paljundus 18 1,2 2,2 1,6 2,9 4,3 2,5 1,9 4,0 2,8 2,9

..keemiatoodete ning ravimite tootmine 19-21 4,9 3,0 2,8 3,8 4,7 3,6 3,3 5,1 5,1 4,7

..kummi- ja plasttoodete tootmine 22 2,4 1,6 2,9 3,6 3,2 4,7 5,5 5,6 3,9 5,4

..ehitusmaterjalide tootmine 23 4,7 4,2 4,4 4,1 4,3 5,4 6,2 5,6 4,0 5,4

..metalli ja metalltoodete tootmine 24-25 14,3 13,5 13,1 13,2 15,0 15,3 16,9 14,8 12,2 15,1

..elektroonika- ja elektriseadmete tootmine 26-27 9,6 7,5 9,1 10,9 11,5 8,6 9,3 14,6 13,6 14,0

..masinate ja seadmete tootmine 28 2,6 2,6 2,7 2,1 1,7 1,6 2,2 2,7 3,3 3,0

..transpordivahendite tootmine 29-30 1,5 1,5 2,6 3,5 3,0 5,4 6,8 5,3 3,9 6,3

..mööblitootmine 31 9,7 9,6 12,9 12,5 10,4 11,1 10,5 9,0 9,6 8,9

..muu tootmine 32 1,8 2,8 2,8 2,1 1,3 2,0 2,0 2,7 2,1 2,0

..masinate ja seadmete remont ja paigaldus 33 8,4 7,8 6,1 7,7 6,3 6,8 5,2 6,5 6,1 5,8

Elekter, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus 35-39 12,3 10,9 12,5 14,9 14,9 13,3 10,9 10,5 10,1 9,4

Ehitus 41-43 38,9 40,0 44,0 47,8 48,8 63,6 82,1 81,0 58,3 58,0

Hulgi- ja jaekaubandus 45-47 82,9 84,6 79,6 78,4 80,0 88,1 86,9 92,5 83,2 87,8

..mootorsõidukite müük ning remont 45 11,3 10,5 9,9 10,3 12,3 10,9 12,6 17,4 14,2 16,2

..hulgikaubandus 46 15,4 13,3 13,0 15,5 14,1 21,7 22,2 22,4 16,6 19,6

..jaekaubandus 47 56,1 60,8 56,8 52,7 53,5 55,5 52,1 52,7 52,4 52,0

Veondus ja laondus 49-53 48,8 52,1 53,1 46,2 49,2 56,5 52,9 49,9 49,7 51,7

..veondus, laondus ja abistavad tegevusalad 49-52 43,2 45,4 47,1 41,7 44,9 51,7 47,5 45,5 45,4 47,5

..posti- ja kulleriteenistus 53 5,6 6,7 6,0 4,5 4,2 4,8 5,4 4,4 4,3 4,2

Majutus ja toitlustus 55-56 17,8 18,1 17,8 15,8 20,9 22,0 22,3 23,6 20,1 22,6

Info ja side 58-63 13,7 12,0 10,6 12,9 14,9 15,2 13,6 15,3 14,3 18,8

Finants- ja kindlustustegevus 64-66 7,3 7,9 7,5 7,7 6,9 7,6 9,5 10,4 11,4 10,5

Kinnisvaraalane tegevus 68 10,3 13,7 12,5 10,1 10,2 10,0 9,7 10,2 9,2 10,4

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 69-75 13,2 10,8 15,3 13,6 16,0 17,3 17,6 20,5 20,5 20,0

Haldus- ja abitegevused 77-82 13,2 15,3 15,0 14,0 17,4 15,6 18,1 17,3 16,8 17,5

Avalik haldus ja riigikaitse 84 36,4 34,4 35,5 37,5 37,8 39,8 39,2 38,4 36,7 37,8

Haridus 85 52,2 56,9 56,7 54,7 55,4 58,5 54,9 59,9 62,5 56,3

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 86 30,2 31,0 34,5 36,0 33,4 36,4 36,2 31,1 33,0 38,7

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 90-93 14,5 15,3 16,5 14,8 15,0 18,3 17,7 14,8 14,2 17,0

Muud tegevusalad 94-99 10,3 9,6 9,5 10,6 14,1 14,6 16,8 14,8 11,5 14,5

Tegevusalad kokku 577,7 585,5 594,3 595,5 607,4 646,3 655,3 656,5 595,8 628,5

* prognoos




15-74-aastased hõivatud tegevusala ja ametiala järgi (tuhandetes*)

Tegevusala Juhid Spetsialistid Teenindajad Oskustöölised Lihttöölised KOKKU

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 2,6 2,3 0,5 16,4 4,7 26,5

..taime- ja loomakasvatus ja jahindus 1,8 1,3 0,3 10,9 4,0 18,3

..metsamajandus ja metsavarumine 0,6 0,8 0,1 4,6 0,7 6,8

..kalapüük ja vesiviljelus 0,2 0,3 0,0 0,9 0,1 1,5

Mäetööstus 0,4 0,5 0,0 4,8 0,3 6,0

Töötlev tööstus 15,8 15,3 5,2 79,2 11,1 126,6

..toiduainete ja jookide tootmine 2,0 2,1 1,5 9,4 2,2 17,3

..tekstiilitootmine 0,3 0,9 0,3 4,7 1,3 7,6

..rõivatootmine 0,8 1,6 0,4 7,9 0,6 11,3

..nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 0,2 0,2 0,1 0,7 0,3 1,4

..puidutöötlemine ning puittoodete tootmine 1,4 1,2 0,4 11,6 2,0 16,6

..paberi ja pabertoodete tootmine 0,4 0,2 0,0 1,0 0,1 1,7

..trükindus ja salvestiste paljundus 0,8 0,5 0,1 1,4 0,1 2,9

..keemiatoodete ning ravimite tootmine 1,1 0,7 0,3 2,0 0,4 4,5

..kummi- ja plasttoodete tootmine 0,3 0,7 0,4 3,3 0,4 5,0

..ehitusmaterjalide tootmine 0,7 0,5 0,4 3,4 0,3 5,3

..metalli ja metalltoodete tootmine 2,4 1,3 0,3 10,2 0,4 14,6

..elektroonika- ja elektriseadmete tootmine 1,8 2,5 0,3 7,3 0,6 12,5

..masinate ja seadmete tootmine 0,4 0,5 0,0 1,7 0,1 2,7

..transpordivahendite tootmine 1,0 0,8 0,1 2,9 0,5 5,3

..mööblitootmine 1,1 0,6 0,4 6,7 1,0 9,7

..muu tootmine 0,5 0,1 0,1 1,3 0,2 2,2

..masinate ja seadmete remont ja paigaldus 0,7 0,9 0,1 3,9 0,4 5,9

Elekter, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus 1,3 2,5 0,9 4,7 1,2 10,5

Ehitus 10,2 7,0 0,6 51,9 4,0 73,8

Hulgi- ja jaekaubandus 15,9 17,7 37,6 10,3 6,1 87,5

..mootorsõidukite müük ning remont 3,1 3,3 1,2 6,3 0,8 14,7

..hulgikaubandus 5,2 8,5 3,1 2,2 1,4 20,4

..jaekaubandus 7,6 5,9 33,2 1,9 3,9 52,4

Veondus ja laondus 5,3 7,0 10,5 25,1 2,9 50,8

..veondus, laondus ja abistavad tegevusalad 4,8 6,7 6,9 24,9 2,8 46,1

..posti- ja kulleriteenistus 0,5 0,3 3,6 0,2 0,1 4,7

Majutus ja toitlustus 2,4 1,4 12,8 0,6 4,7 22,0

Info ja side 2,2 10,4 1,1 0,6 0,1 14,4

Finants- ja kindlustustegevus 1,8 5,4 2,6 0,0 0,5 10,4

Kinnisvaraalane tegevus 1,3 3,3 0,4 1,3 3,4 9,7

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3,0 15,2 0,6 0,5 0,3 19,5

Haldus- ja abitegevused 1,4 3,3 5,0 1,8 5,9 17,4

Avalik haldus ja riigikaitse** 5,4 19,7 7,2 0,8 1,8 38,1

Haridus 5,1 38,2 7,0 1,2 7,6 59,1

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1,2 19,1 9,0 0,7 3,4 33,5

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 1,7 6,3 4,2 0,6 2,8 15,6

Muud tegevusalad 1,2 2,8 6,6 1,9 1,8 14,4

Tegevusalad kokku** 78,2 177,5 111,7 202,4 62,8 635,9

* Aastate 2007–2009 keskmine ** Ametialade puhul pole tabelis välja toodud relvajõudusid (ISCO 0). - Juhid: seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid (ISCO 1) - Spetsialistid: tippspetsialistid, keskastme spetsialistid ja tehnikud (ISCO 2–3) - Teenindajad: ametnikud, teenindus- ja müügitöötajad (ISCO 4–5) - Oskustöölised: põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, oskus- ja käsitöölised, seadme- ja masinaoperaatorid (ISCO 6–8) - Lihttöölised: lihttöölised (ISCO 9) Allikas: Eesti Statistikaamet



15-74-aastased hõivatud tegevusala ja ametiala järgi (tuhandetes)






Mäetööstus 0,4 0,5 0,0 4,7 0,2 5,8

Töötlev tööstus 15,1 17,6 4,9 80,6 7,9 126,2


..tekstiilitootmine 0,3 0,9 0,2 4,0 0,6 6,0

..rõivatootmine 0,8 1,1 0,4 6,3 0,3 8,9


..puidutöötlemine ning puittoodete tootmine 1,9 1,5 0,4 12,4 1,5 17,7

..paberi ja pabertoodete tootmine 0,2 0,4 0,0 1,2 0,2 2,0






..elektroonika- ja elektriseadmete tootmine 1,9 3,0 0,3 8,4 0,4 14,0


..transpordivahendite tootmine 1,0 1,0 0,1 3,7 0,4 6,3

..mööblitootmine 0,7 1,0 0,4 6,1 0,7 8,9

..muu tootmine 0,4 0,2 0,1 1,2 0,1 2,0



Ehitus 8,0 5,6 0,5 40,7 3,2 58,0

Hulgi- ja jaekaubandus 15,5 18,3 38,1 11,1 4,8 87,8

..mootorsõidukite müük ning remont 3,2 3,7 2,5 6,3 0,5 16,2

..hulgikaubandus 4,8 8,2 3,2 2,1 1,3 19,6

..jaekaubandus 7,5 6,4 32,4 2,7 3,0 52,0





Info ja side 2,9 13,6 1,4 0,8 0,1 18,8

Finants- ja kindlustustegevus 1,8 5,6 2,7 0,0 0,4 10,5




Avalik haldus ja riigikaitse* 5,3 19,3 7,1 1,0 1,9 37,8

Haridus 4,7 36,7 6,6 1,2 7,1 56,3




Tegevusalad kokku* 75,8 184,6 114,0 193,8 57,1 628,5

* Ametialade puhul pole tabelis välja toodud relvajõudusid (ISCO 0). - Juhid: seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid (ISCO 1) - Spetsialistid: tippspetsialistid, keskastme spetsialistid ja tehnikud (ISCO 2–3) - Teenindajad: ametnikud, teenindus- ja müügitöötajad (ISCO 4–5) - Oskustöölised: põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, oskus- ja käsitöölised, seadme- ja masinaoperaatorid (ISCO 6–8) - Lihttöölised: lihttöölised (ISCO 9) Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium



(tuhandetes) Hõivatud Hõive

muutus

Tööjõu

kadu

Väljavool

teistesse

sektori-

tesse

Vajadus

ilma

sektorite-

vahelise

liikumiseta

Vajadus

koos

sektorite-

vahelise

liikumi-

sega

Tegevusala 2007/9 2017 2007/9-

2017

2007/9-

2017

2007/9-

2017

2007/9-

2017

2007/9-

2017

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 26,5 25,5 -1,0 7,4 1,1 6,4 7,5

..taime- ja loomakasvatus ja jahindus 18,3 17,4 -0,9 5,5 0,4 4,5 4,9

..metsamajandus ja metsavarumine 6,8 6,7 -0,1 1,5 0,6 1,5 2,1

..kalapüük ja vesiviljelus 1,5 1,4 -0,1 0,4 0,2 0,4 0,5

Mäetööstus 6,0 5,8 -0,2 2,2 -1,1 2,0 0,9

Töötlev tööstus 126,6 126,2 -0,4 25,1 5,4 24,7 30,1

..toiduainete ja jookide tootmine 17,3 16,7 -0,6 3,4 0,5 2,8 3,4

..tekstiilitootmine 7,6 6,0 -1,6 1,5 1,9 -0,2 1,7

..rõivatootmine 11,3 8,9 -2,4 2,2 3,2 -0,1 3,0

..nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 1,4 1,4 0,0 0,3 0,0 0,3 0,3

..puidutöötlemine ning puittoodete tootmine 16,6 17,7 1,1 4,0 -0,3 5,2 4,9

..paberi ja pabertoodete tootmine 1,7 2,0 0,3 0,2 -0,1 0,5 0,4

..trükindus ja salvestiste paljundus 2,9 2,9 0,0 0,2 0,2 0,2 0,4

..keemiatoodete ning ravimite tootmine 4,5 4,7 0,2 1,0 0,3 1,2 1,5

..kummi- ja plasttoodete tootmine 5,0 5,4 0,4 0,7 0,1 1,1 1,2

..ehitusmaterjalide tootmine 5,3 5,4 0,1 1,4 0,0 1,6 1,6

..metalli ja metalltoodete tootmine 14,6 15,1 0,5 3,3 -0,8 3,8 3,0

..elektroonika- ja elektriseadmete tootmine 12,5 14,0 1,5 1,7 -0,1 3,2 3,1

..masinate ja seadmete tootmine 2,7 3,0 0,3 0,6 -0,4 0,9 0,5

..transpordivahendite tootmine 5,3 6,3 1,0 0,7 -0,8 1,7 0,9

..mööblitootmine 9,7 8,9 -0,8 1,9 0,9 1,1 2,1

..muu tootmine 2,2 2,0 -0,2 0,4 0,2 0,1 0,3

..masinate ja seadmete remont ja paigaldus 5,9 5,8 -0,1 1,3 0,4 1,2 1,6

Elekter, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus 10,5 9,4 -1,1 2,8 0,1 1,7 1,9

Ehitus 73,8 58,0 -15,8 12,7 13,7 -3,1 10,7

Hulgi- ja jaekaubandus 87,5 87,8 0,3 12,9 1,1 13,1 14,2

..mootorsõidukite müük ning remont 14,7 16,2 1,5 1,8 0,1 3,3 3,4

..hulgikaubandus 20,4 19,6 -0,8 2,5 0,6 1,6 2,2

..jaekaubandus 52,4 52,0 -0,4 8,6 0,4 8,2 8,6

Veondus ja laondus 50,8 51,7 0,9 10,6 -1,0 11,5 10,5

..veondus, laondus ja abistavad tegevusalad 46,1 47,5 1,4 9,6 -1,1 11,0 9,9

..posti- ja kulleriteenistus 4,7 4,2 -0,5 1,0 0,1 0,5 0,6

Majutus ja toitlustus 22,0 22,6 0,6 2,9 -0,5 3,5 3,0

Info ja side 14,4 18,8 4,4 1,5 -3,3 5,9 2,6

Finants- ja kindlustustegevus 10,4 10,5 0,1 1,0 0,2 1,1 1,3

Kinnisvaraalane tegevus 9,7 10,4 0,7 3,2 -2,8 3,9 1,1

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 19,5 20,0 0,5 3,1 -0,9 3,6 2,6

Haldus- ja abitegevused 17,4 17,5 0,1 3,4 -2,1 3,5 1,5

Avalik haldus ja riigikaitse 38,1 37,8 -0,3 6,6 -3,7 6,3 2,6

Haridus 59,1 56,3 -2,8 13,0 2,0 10,2 12,2

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 33,5 38,7 5,2 8,3 -7,0 13,5 6,5

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 15,6 17,0 1,4 2,7 -1,1 4,1 3,1

Muud tegevusalad 14,4 14,5 0,1 2,4 -0,2 2,5 2,3

Tegevusalad kokku 635,9 628,5 -7,4 121,9 0,0 114,5 114,5




Tegevusala

Hõive

muutus

Tööjõu

kadu

Väljavool

teistesse

sektori-

tesse

Vajadus ilma

sektoritevahelise

liikumiseta

Vajadus koos

sektoritevahelise

liikumisega

tuhat tuhat tuhat tuhat % tuhat %

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük -0,1 0,8 0,1 0,7 2,7% 0,8 3,2%

..taime- ja loomakasvatus ja jahindus -0,1 0,6 0,0 0,5 2,8% 0,5 3,0%

..metsamajandus ja metsavarumine 0,0 0,2 0,1 0,2 2,4% 0,2 3,4%

..kalapüük ja vesiviljelus 0,0 0,0 0,0 0,0 2,8% 0,1 4,0%

Mäetööstus 0,0 0,2 -0,1 0,2 3,7% 0,1 1,7%

Töötlev tööstus 0,0 2,8 0,6 2,7 2,2% 3,3 2,6%

..toiduainete ja jookide tootmine -0,1 0,4 0,1 0,3 1,8% 0,4 2,2%

..tekstiilitootmine -0,2 0,2 0,2 0,0 -0,3% 0,2 2,5%

..rõivatootmine -0,3 0,2 0,4 0,0 -0,1% 0,3 3,0%

..nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 0,0 0,0 0,0 0,0 2,2% 0,0 2,5%

..puidutöötlemine ning puittoodete tootmine 0,1 0,4 0,0 0,6 3,5% 0,5 3,3%

..paberi ja pabertoodete tootmine 0,0 0,0 0,0 0,1 3,3% 0,0 2,7%

..trükindus ja salvestiste paljundus 0,0 0,0 0,0 0,0 0,9% 0,0 1,5%

..keemiatoodete ning ravimite tootmine 0,0 0,1 0,0 0,1 3,0% 0,2 3,8%

..kummi- ja plasttoodete tootmine 0,0 0,1 0,0 0,1 2,5% 0,1 2,8%

..ehitusmaterjalide tootmine 0,0 0,2 0,0 0,2 3,3% 0,2 3,3%

..metalli ja metalltoodete tootmine 0,1 0,4 -0,1 0,4 2,9% 0,3 2,3%

..elektroonika- ja elektriseadmete tootmine 0,2 0,2 0,0 0,4 2,9% 0,3 2,7%

..masinate ja seadmete tootmine 0,0 0,1 0,0 0,1 3,6% 0,1 2,1%

..transpordivahendite tootmine 0,1 0,1 -0,1 0,2 3,6% 0,1 1,9%

..mööblitootmine -0,1 0,2 0,1 0,1 1,3% 0,2 2,4%

..muu tootmine 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7% 0,0 1,7%

..masinate ja seadmete remont ja paigaldus 0,0 0,1 0,0 0,1 2,2% 0,2 2,9%

Elekter, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus -0,1 0,3 0,0 0,2 1,8% 0,2 2,0%

Ehitus -1,8 1,4 1,5 -0,3 -0,5% 1,2 1,6%

Hulgi- ja jaekaubandus 0,0 1,4 0,1 1,5 1,7% 1,6 1,8%

..mootorsõidukite müük ning remont 0,2 0,2 0,0 0,4 2,5% 0,4 2,6%

..hulgikaubandus -0,1 0,3 0,1 0,2 0,9% 0,2 1,2%

..jaekaubandus 0,0 1,0 0,0 0,9 1,7% 1,0 1,8%

Veondus ja laondus 0,1 1,2 -0,1 1,3 2,5% 1,2 2,3%

..veondus, laondus ja abistavad tegevusalad 0,2 1,1 -0,1 1,2 2,6% 1,1 2,4%

..posti- ja kulleriteenistus -0,1 0,1 0,0 0,1 1,3% 0,1 1,5%

Majutus ja toitlustus 0,1 0,3 -0,1 0,4 1,8% 0,3 1,5%

Info ja side 0,5 0,2 -0,4 0,7 4,6% 0,3 2,0%

Finants- ja kindlustustegevus 0,0 0,1 0,0 0,1 1,1% 0,1 1,4%

Kinnisvaraalane tegevus 0,1 0,4 -0,3 0,4 4,5% 0,1 1,3%

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 0,1 0,3 -0,1 0,4 2,0% 0,3 1,5%

Haldus- ja abitegevused 0,0 0,4 -0,2 0,4 2,3% 0,2 1,0%

Avalik haldus ja riigikaitse 0,0 0,7 -0,4 0,7 1,8% 0,3 0,7%

Haridus -0,3 1,4 0,2 1,1 1,9% 1,4 2,3%

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 0,6 0,9 -0,8 1,5 4,5% 0,7 2,2%

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 0,2 0,3 -0,1 0,5 2,9% 0,3 2,2%

Muud tegevusalad 0,0 0,3 0,0 0,3 1,9% 0,3 1,8%

Tegevusalad kokku -0,8 13,5 0,0 12,7 2,0% 12,7 2,0%

Muutused ühe aasta kohta (prognoosiperioodi muutus jagatud 9 aastaga)

% - vajadus võrreldes keskmise hõivega perioodil 2007–2009




Tööjõuvajadus tegevusala ja ametiala järgi (tuhandetes)






Mäetööstus 0,0 0,1 0,0 0,8 -0,1 0,9

Töötlev tööstus 2,7 5,9 1,0 20,8 -0,4 30,1


..tekstiilitootmine 0,1 0,4 0,0 1,4 -0,2 1,7

..rõivatootmine 0,4 0,3 0,2 2,2 0,0 3,0


..puidutöötlemine ning puittoodete tootmine 0,8 0,6 0,1 3,4 -0,1 4,9

..paberi ja pabertoodete tootmine -0,1 0,2 0,0 0,3 0,1 0,4






..elektroonika- ja elektriseadmete tootmine 0,4 0,8 0,0 2,1 -0,1 3,1


..transpordivahendite tootmine 0,0 0,2 0,0 0,7 -0,1 0,9

..mööblitootmine -0,1 0,6 0,1 1,4 0,0 2,1

..muu tootmine 0,0 0,1 0,0 0,2 0,0 0,3



Ehitus 1,5 1,1 0,1 7,4 0,6 10,7

Hulgi- ja jaekaubandus 2,1 3,3 6,8 2,2 -0,3 14,2

..mootorsõidukite müük ning remont 0,6 0,8 1,4 0,8 -0,2 3,4

..hulgikaubandus 0,3 1,0 0,6 0,3 0,1 2,2

..jaekaubandus 1,2 1,5 4,9 1,1 -0,2 8,6





Info ja side 0,5 1,9 0,2 0,1 0,0 2,6

Finants- ja kindlustustegevus 0,2 0,8 0,4 0,0 -0,1 1,3




Avalik haldus ja riigikaitse 0,3 1,1 0,4 0,3 0,3 2,6

Haridus 0,9 8,2 1,3 0,3 1,4 12,2




Tegevusalad kokku 12,2 33,3 18,8 44,0 6,0 114,5

Vajadus ametialade järgi on saadud lihtsustatud meetodil, kus vajaduse kujunemine ametiala lõikes järgib vajaduse kujunemist kogu tegevusala lõikes. Seega on eeldatud, et sektorist vanuse või muudel põhjustel väljaliikujate ametialade struktuur on sarnane tegevusala tänasele struktuurile.

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium



Tegevusala Hõivatud 2007/9 (osatähtsus) Hõivatud 2017 (osatähtsus)

I II III IV V I II III IV V

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 19% 19% 43% 6% 12% 19% 19% 43% 6% 13%

..taime- ja loomakasvatus ja jahindus 22% 18% 42% 7% 11% 22% 18% 42% 7% 11%

..metsamajandus ja metsavarumine 14% 22% 42% 5% 16% 14% 22% 42% 5% 17%

..kalapüük ja vesiviljelus 12% 21% 51% 8% 8% 15% 21% 49% 8% 7%

Mäetööstus 5% 23% 52% 9% 11% 4% 22% 53% 9% 11%

Töötlev tööstus 13% 27% 37% 11% 12% 13% 26% 36% 11% 13%

..toiduainete ja jookide tootmine 14% 25% 37% 13% 11% 13% 25% 37% 13% 11%

..tekstiilitootmine 12% 28% 38% 12% 9% 11% 26% 38% 14% 11%

..rõivatootmine 8% 25% 45% 15% 8% 8% 26% 45% 14% 8%

..nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 5% 38% 41% 10% 5% 5% 38% 44% 9% 3%

..puidutöötlemine ning puittoodete tootmine 26% 25% 34% 7% 8% 24% 24% 35% 8% 9%

..paberi ja pabertoodete tootmine 11% 23% 22% 21% 23% 11% 22% 19% 23% 25%

..trükindus ja salvestiste paljundus 11% 33% 21% 10% 26% 12% 34% 21% 9% 24%

..keemiatoodete ning ravimite tootmine 8% 19% 35% 6% 32% 6% 17% 36% 6% 34%

..kummi- ja plasttoodete tootmine 14% 35% 36% 9% 6% 15% 34% 37% 9% 7%

..ehitusmaterjalide tootmine 14% 30% 38% 13% 5% 14% 30% 38% 13% 5%

..metalli ja metalltoodete tootmine 8% 25% 44% 7% 16% 8% 24% 44% 7% 15%

..elektroonika- ja elektriseadmete tootmine 11% 28% 28% 14% 18% 11% 29% 27% 15% 18%

..masinate ja seadmete tootmine 18% 27% 29% 9% 17% 16% 26% 28% 10% 19%

..transpordivahendite tootmine 18% 27% 25% 15% 16% 17% 26% 25% 15% 15%

..mööblitootmine 9% 31% 46% 8% 6% 9% 31% 46% 9% 5%

..muu tootmine 5% 37% 31% 16% 11% 5% 36% 29% 17% 14%

..masinate ja seadmete remont ja paigaldus 11% 21% 44% 10% 14% 10% 21% 44% 10% 15%

Elekter, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus 6% 18% 39% 19% 19% 6% 17% 39% 19% 19%

Ehitus 18% 23% 41% 8% 9% 18% 23% 41% 8% 9%

Hulgi- ja jaekaubandus 9% 28% 30% 15% 17% 9% 28% 31% 15% 17%

..mootorsõidukite müük ning remont 13% 24% 40% 11% 12% 12% 25% 40% 11% 12%

..hulgikaubandus 6% 24% 26% 13% 31% 6% 24% 27% 13% 31%

..jaekaubandus 10% 31% 29% 17% 14% 9% 31% 29% 17% 14%

Veondus ja laondus 7% 27% 37% 12% 17% 7% 27% 37% 12% 17%

..veondus, laondus ja abistavad tegevusalad 7% 28% 37% 12% 16% 7% 28% 37% 13% 16%

..posti- ja kulleriteenistus 7% 24% 39% 7% 24% 7% 24% 38% 7% 24%

Majutus ja toitlustus 15% 32% 35% 10% 8% 15% 32% 35% 10% 8%

Info ja side 2% 30% 11% 11% 45% 2% 30% 11% 11% 45%

Finants- ja kindlustustegevus 0% 21% 14% 20% 45% 0% 21% 14% 20% 45%

Kinnisvaraalane tegevus 9% 28% 26% 10% 26% 9% 29% 26% 10% 26%

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 1% 15% 12% 12% 59% 1% 15% 12% 12% 59%

Haldus- ja abitegevused 13% 33% 26% 9% 18% 13% 33% 26% 9% 18%

Avalik haldus ja riigikaitse 2% 15% 20% 19% 44% 2% 15% 20% 19% 44%

Haridus 3% 13% 18% 13% 54% 3% 12% 18% 13% 54%

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 7% 14% 28% 25% 26% 7% 14% 28% 25% 25%

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 6% 27% 20% 15% 31% 6% 27% 20% 15% 32%

Muud tegevusalad 5% 22% 40% 14% 19% 5% 22% 40% 14% 19%

Tegevusalad kokku 10% 23% 31% 13% 23% 9% 23% 31% 13% 24%

I: alghariduseta, algharidus või põhiharidus (ISCED 0−2). II: keskharidus ilma kutse-, ameti- või erialahariduseta (ISCED 3A ilma kutse-, ameti- või erialahariduseta). III: kutseharidus, kutseharidus koos keskhariduse omandamisega, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus keskhariduse baasil (ISCED 3−4, välja arvatud ilma kutse-, ameti- või erialahariduseta 3A). IV: keskeri-/tehnikumiharidus pärast keskharidust, kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus (diplomiõpe) (ISCED 5B). V: bakalaureus (kõrgharidus), magister, teaduste kandidaat/doktor (ISCED 5A ja 6).




Tegevusala


(tuhandetes)


(osatähtsus)

I II III IV V I II III IV V

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 1,4 1,5 3,2 0,5 1,0 18% 19% 42% 7% 13%

..taime- ja loomakasvatus ja jahindus 1,0 0,9 2,1 0,3 0,6 20% 18% 43% 7% 12%

..metsamajandus ja metsavarumine 0,3 0,5 0,8 0,1 0,4 14% 22% 40% 6% 17%

..kalapüük ja vesiviljelus 0,1 0,1 0,2 0,0 0,0 18% 23% 46% 8% 5%

Mäetööstus 0,0 0,2 0,5 0,1 0,1 0% 20% 56% 12% 13%

Töötlev tööstus 3,5 7,6 11,2 3,6 4,1 12% 25% 37% 12% 14%

..toiduainete ja jookide tootmine 0,4 0,8 1,3 0,4 0,4 12% 25% 39% 13% 12%

..tekstiilitootmine 0,2 0,4 0,7 0,3 0,2 10% 23% 38% 16% 14%

..rõivatootmine 0,2 0,8 1,4 0,4 0,2 8% 26% 44% 14% 8%

..nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 0,0 0,1 0,2 0,0 0,0 6% 37% 53% 7% -2%

..puidutöötlemine ning puittoodete tootmine 1,0 1,2 1,7 0,4 0,6 20% 24% 35% 8% 13%

..paberi ja pabertoodete tootmine 0,1 0,1 0,0 0,1 0,1 15% 17% 8% 27% 34%

..trükindus ja salvestiste paljundus 0,1 0,2 0,1 0,0 0,1 17% 40% 22% 6% 15%

..keemiatoodete ning ravimite tootmine 0,1 0,2 0,6 0,1 0,6 4% 13% 39% 8% 37%

..kummi- ja plasttoodete tootmine 0,2 0,4 0,5 0,1 0,1 15% 30% 42% 12% 10%

..ehitusmaterjalide tootmine 0,2 0,5 0,6 0,2 0,1 14% 30% 38% 13% 5%

..metalli ja metalltoodete tootmine 0,2 0,7 1,3 0,2 0,4 8% 23% 44% 7% 14%

..elektroonika- ja elektriseadmete tootmine 0,4 0,9 0,7 0,5 0,6 11% 30% 23% 16% 19%

..masinate ja seadmete tootmine 0,1 0,1 0,1 0,1 0,2 10% 20% 26% 14% 29%

..transpordivahendite tootmine 0,1 0,2 0,2 0,1 0,1 14% 25% 24% 14% 13%

..mööblitootmine 0,2 0,6 0,9 0,3 0,1 9% 30% 46% 12% 3%

..muu tootmine 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 5% 29% 20% 20% 26%

..masinate ja seadmete remont ja paigaldus 0,1 0,3 0,7 0,1 0,3 9% 20% 45% 8% 18%

Elekter, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus 0,1 0,3 0,8 0,4 0,4 5% 16% 41% 19% 20%

Ehitus 1,9 2,5 4,4 0,9 1,0 18% 23% 41% 8% 10%

Hulgi- ja jaekaubandus 1,0 4,2 4,5 2,1 2,3 7% 30% 32% 15% 16%

..mootorsõidukite müük ning remont 0,2 1,1 1,4 0,3 0,4 7% 31% 40% 10% 12%

..hulgikaubandus 0,1 0,5 0,6 0,3 0,6 6% 25% 29% 14% 26%

..jaekaubandus 0,7 2,6 2,5 1,5 1,3 8% 30% 29% 18% 16%

Veondus ja laondus 0,8 2,9 3,9 1,3 1,7 7% 28% 37% 12% 16%

..veondus, laondus ja abistavad tegevusalad 0,7 2,8 3,6 1,2 1,5 7% 28% 37% 13% 15%

..posti- ja kulleriteenistus 0,1 0,2 0,2 0,0 0,2 8% 26% 34% 7% 25%

Majutus ja toitlustus 0,4 1,0 1,0 0,3 0,3 14% 34% 35% 11% 9%

Info ja side 0,0 0,8 0,3 0,3 1,2 2% 30% 11% 11% 46%

Finants- ja kindlustustegevus 0,0 0,3 0,1 0,3 0,6 0% 21% 8% 22% 48%

Kinnisvaraalane tegevus 0,1 0,3 0,3 0,1 0,3 10% 30% 25% 10% 25%

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 0,0 0,4 0,3 0,3 1,6 1% 15% 12% 12% 59%

Haldus- ja abitegevused 0,2 0,5 0,4 0,1 0,3 11% 34% 26% 8% 21%

Avalik haldus ja riigikaitse 0,1 0,5 0,6 0,5 1,0 4% 18% 22% 18% 38%

Haridus 0,4 1,5 2,2 1,5 6,7 3% 12% 18% 13% 55%

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 0,5 0,9 1,9 1,6 1,6 7% 15% 29% 25% 25%

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 0,2 0,8 0,6 0,5 1,0 5% 25% 20% 16% 34%

Muud tegevusalad 0,1 0,5 1,0 0,3 0,4 5% 21% 41% 14% 19%

Tegevusalad kokku 10,7 26,6 37,0 14,7 25,7 9% 23% 32% 13% 22%

I: alghariduseta, algharidus või põhiharidus (ISCED 0−2). II: keskharidus ilma kutse-, ameti- või erialahariduseta (ISCED 3A ilma kutse-, ameti- või erialahariduseta). III: kutseharidus, kutseharidus koos keskhariduse omandamisega, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus keskhariduse baasil (ISCED 3−4, välja arvatud ilma kutse-, ameti- või erialahariduseta 3A). IV: keskeri-/tehnikumiharidus pärast keskharidust, kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus (diplomiõpe) (ISCED 5B). V: bakalaureus (kõrgharidus), magister, teaduste kandidaat/doktor (ISCED 5A ja 6).




Tegevusala

Hõivatute arv

(tuhat)

Tööjõuvajadus

(tuhat)

Tööjõuvajadus

(osatähtsus)

2007/9 I pa 2010 2007/9 I pa 2010 2007/9 I pa 2010

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 26,5 24,2 7,5 11,2 6,6% 6,3%

..taime- ja loomakasvatus ja jahindus 18,3 17,5 4,9 7,5 4,3% 4,2%

..metsamajandus ja metsavarumine 6,8 5,4 2,1 3,0 1,8% 1,7%

..kalapüük ja vesiviljelus 1,5 1,3 0,5 0,7 0,5% 0,4%

Mäetööstus 6,0 6,3 0,9 1,7 0,8% 0,9%

Töötlev tööstus 126,6 98,4 30,1 46,3 26,2% 25,9%

..toiduainete ja jookide tootmine 17,3 13,3 3,4 5,3 2,9% 3,0%

..tekstiilitootmine 7,6 4,8 1,7 2,5 1,5% 1,4%

..rõivatootmine 11,3 7,6 3,0 4,2 2,7% 2,3%

..nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 1,4 1,3 0,3 0,5 0,3% 0,3%

..puidutöötlemine ning puittoodete tootmine 16,6 12,3 4,9 7,2 4,3% 4,0%

..paberi ja pabertoodete tootmine 1,7 1,6 0,4 0,7 0,4% 0,4%

..trükindus ja salvestiste paljundus 2,9 2,4 0,4 0,7 0,3% 0,4%

..keemiatoodete ning ravimite tootmine 4,5 4,4 1,5 2,3 1,4% 1,3%

..kummi- ja plasttoodete tootmine 5,0 3,4 1,2 1,9 1,1% 1,1%

..ehitusmaterjalide tootmine 5,3 3,5 1,6 2,3 1,4% 1,3%

..metalli ja metalltoodete tootmine 14,6 10,5 3,0 4,9 2,6% 2,7%

..elektroonika- ja elektriseadmete tootmine 12,5 11,8 3,1 5,1 2,7% 2,8%

..masinate ja seadmete tootmine 2,7 2,8 0,5 0,9 0,5% 0,5%

..transpordivahendite tootmine 5,3 3,4 0,9 1,6 0,8% 0,9%

..mööblitootmine 9,7 8,3 2,1 3,3 1,8% 1,8%

..muu tootmine 2,2 1,8 0,3 0,6 0,3% 0,3%

..masinate ja seadmete remont ja paigaldus 5,9 5,3 1,6 2,5 1,4% 1,4%

Elekter, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus 10,5 10,0 1,9 3,1 1,6% 1,7%

Ehitus 73,8 40,9 10,7 16,4 9,3% 9,1%

Hulgi- ja jaekaubandus 87,5 78,1 14,2 23,7 12,4% 13,3%

..mootorsõidukite müük ning remont 14,7 13,3 3,4 5,5 3,0% 3,1%

..hulgikaubandus 20,4 15,6 2,2 3,9 1,9% 2,2%

..jaekaubandus 52,4 49,2 8,6 14,3 7,5% 8,0%

Veondus ja laondus 50,8 46,5 10,5 17,0 9,2% 9,5%

..veondus, laondus ja abistavad tegevusalad 46,1 42,5 9,9 15,9 8,6% 8,9%

..posti- ja kulleriteenistus 4,7 4,0 0,6 1,1 0,6% 0,6%

Majutus ja toitlustus 22,0 18,8 3,0 5,0 2,6% 2,8%

Info ja side 14,4 12,7 2,6 4,4 2,3% 2,5%

Finants- ja kindlustustegevus 10,4 9,0 1,3 2,2 1,1% 1,2%

Kinnisvaraalane tegevus 9,7 9,9 1,1 2,1 1,0% 1,2%

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 19,5 23,1 2,6 4,8 2,3% 2,7%

Haldus- ja abitegevused 17,4 19,5 1,5 2,9 1,3% 1,6%

Avalik haldus ja riigikaitse 38,1 39,7 2,6 4,7 2,2% 2,6%

Haridus 59,1 59,3 12,2 16,1 10,7% 9,0%

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 33,5 36,6 6,5 10,1 5,7% 5,6%

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 15,6 12,4 3,1 4,9 2,7% 2,7%

Muud tegevusalad 14,4 11,2 2,3 3,7 2,1% 2,1%

Tegevusalad kokku 635,9 556,2 114,5 178,9 100,0% 100,0%

I pa 2010 näitab viimastele hõivenumbritele (I poolaasta 2010) põhinevaid tööjõuvajaduse hinnanguid. Prognoosi baas-variant (2007/9) tugineb perioodi 2007–2009 keskmistele näitajatele.




Tegevusala (arvud tuhandetes)

2000/2

2003/5

2006/8

2009 2009* 2010* 2011* 2012* 2014* 2015* 2016* 2017*

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 38,1 31,7 27,7 24,0 34,0 27,8 27,2 26,5 28,5 27,5 26,6

..põllumajandus ja jahindus 29,3 24,5 20,4 18,7 19,2 19,1 19,1 21,9 20,1 19,2

..metsamajandus 8,8 7,2 7,3 5,3 8,6 8,1 7,4 6,6 7,4 7,4

Kalandus 2,5 2,9 1,8 1,3 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 2,2 2,1

Mäetööstus 6,2 6,5 5,6 6,4 5,2 5,2 5,2 5,2 5,1 5,2 5,1

Töötlev tööstus 130,5 138,2 136,6 116,6 133,9 150,0 150,7 150,5 142,9 135,3 130,6

..toiduainete ja jookide tootmine 20,7 21,1 17,2 15,7 18,5 20,6 20,8 20,5 20,1 17,0 16,8

..tekstiilitööstus 9,1 9,4 9,3 5,7 7,5 9,9 9,9 9,1 8,5 7,2 6,5

..riietusesemete tootmine 15,6 12,6 12,4 8,3 15,0 12,3 11,4 11,6 11,3 9,5 9,3

..nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 2,7 3,0 1,6 1,5 3,0 2,4 2,3 2,3 2,2 1,9 1,6

..puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 19,6 22,0 19,2 14,2 21,3 22,6 22,6 22,4 21,1 19,3 18,5

..paberi- ja pabertoodete tootmine 6,3

1,4 2,0 1,7 8,2 6,0

1,6 1,6 1,6 1,9 1,9

..kirjastamine ja trükkimine 5,8 6,1 5,7 5,0 5,7 5,7 5,9 6,2

..kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 3,6 3,3 3,7 5,1 3,0 2,5 3,0 3,7 3,8 4,2 4,2

..kummi- ja plasttoodete tootmine 1,8 3,0 5,3 3,9 2,1 5,1 5,4 5,7 5,4 5,5 5,5

..ehitusmaterjalide tootmine 5,3 4,7 5,7 4,0 6,5 5,4 5,4 5,4 5,4 5,5 5,5

..metalli ja metalltoodete tootmine 12,9 15,0 16,7 12,5 16,0 19,6 19,9 19,0 17,2 18,6 17,0

..masinate ja seadmete tootmine 4,7 3,2 4,3 5,7 4,0 4,8 4,7 4,8 3,6 4,5 4,6

..elektri- ja optikaseadmete tootmine 10,2 12,2 13,6 15,7 12,3 14,6 14,7 15,1 14,8 14,5 14,8

..transpordivahendite tootmine 5,8 6,4 6,6 5,4 5,5 7,8 7,7 7,3 7,3 7,6 7,0

..mööbli tootmine 12,1

12,0 10,4 9,8 11,0 16,3

11,0 11,0 10,1 9,2 8,8

..mujal klassifitseerimata tootmine 3,0 2,2 1,6 5,3 5,3 4,8 3,0 2,4

Energeetika, gaasi- ja veevarustus 12,2 11,6 10,2 8,6 9,0 9,5 9,5 9,5 12,3 10,0 9,3

Ehitus 39,3 46,1 74,5 58,3 40,0 45,1 45,2 45,2 56,6 59,5 59,5

Hulgi- ja jaekaubandus 83,1 80,5 90,1 83,7 91,5 83,4 83,9 84,4 87,9 88,8 88,7

..mootorsõidukite ja - kütuste müük 14,2 16,1 16,4 14,2 14,8 15,1 15,8 18,2

..hulgimüük 13,0 21,8 16,7 11,8 11,2 13,3 15,5 21,2

..jaemüük 53,2 52,1 50,7 57,9 58,4 59,5 57,5 49,3

Hotellid ja restoranid 18,4 18,6 23,1 20,2 22,0 23,0 23,3 24,4 24,7 24,7 24,2

Veondus, laondus ja side 55,0 54,1 58,5 53,7 58,5 54,5 51,2 52,9 57,3 57,0 56,6

..transport ja transpordi abitegevused 46,3 50,9 46,4 45,0 45,8 49,6 49,0 49,0

..posti- ja elekterside 7,8 7,6 7,3 6,2 7,1 7,7 8,0 7,6

Finantsvahendus 7,6 7,4 9,1 11,4 8,5 8,3 8,2 8,2 8,2 8,2 8,2

Kinnisvara teenindus 40,8

11,6 10,8 9,7 46,8 49,4

15,6 15,6 11,3 11,3 11,3

Muu üürimis- ja äriteenindus 31,8 39,0 41,7 33,9 33,9 38,3 40,0 41,0

Riigivalitsemine ja -kaitse 34,1 36,2 38,9 36,6 34,0 35,9 35,9 35,9 38,0 37,5 37,5

Haridus 50,4 55,4 57,5 62,3 55,6 56,9 56,9 56,9 58,5 56,0 56,0

Tervishoid ja sotsiaaltöö 30,3 36,3 35,2 33,4 31,6 39,1 39,1 39,1 40,4 40,3 39,3

Muu 30,0 30,1 34,1 27,8 32,6 35,3 35,3 35,3 34,3 34,3 34,3

KOKKU 578,6 599,1 652,7 595,8 605,1 625,3 623,0 625,4 646,2 637,8 630,3 628,5

* prognoos Prognoosid kajastavad erinevatel aastatel antud hinnangut prognoosiperioodi lõppaasta hõive tasemele, seega ei näita tabel viimase prognoosi hinnanguid vahepealsete aastate arengutele. 2009. aasta kohta tehtud prognoosi koostamisel olid teada tegelikud andmed 2002. aastani, 2010. aasta prognoosi tegemisel 2003. aastani jne – tabelis on välja toodud nii prognoosid kui mõningad nende nn baasperioodid. Kuna käesolev prognoos (2017*) on koostatud uuema majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi, siis on antud tabelis välja toodud vaid prognoositud koguhõive number.




Tegevusala (arvud tuhandetes)

2009* vs

00/2

2009 vs

00/2

2010* vs

01/3

2009 vs

01/3

2011* vs

02/4

2009 vs

02/4

2012* vs

03/5

2009 vs

03/5

2014* vs

04/6

2009 vs

04/6

2015* vs

05/7

2009 vs

05/7

2016* vs

06/8

2009 vs

06/8

Põllumajandus, metsamaj. -11% -37% -25% -35% -22% -31% -16% -24% -6% -21% -6% -18% -4% -13%

..põllumajandus ja jahindus -32% -34% -29% -30% -22% -24% -7% -21% -11% -17% -6% -9%

..metsamajandus 1% -37% -1% -34% 2% -26% 0% -19% 7% -23% 2% -26%

Kalandus -24% -48% -17% -44% -27% -51% -34% -56% -34% -56% -8% -46% 18% -28%

Mäetööstus -16% 4% -9% 13% -19% -1% -21% -1% -20% 1% -7% 15% -9% 15%

Töötlev tööstus 3% -11% 14% -12% 12% -13% 9% -16% 3% -16% -1% -15% -4% -15%

..toiduainete ja jookide t. -11% -24% 0% -24% -1% -25% -3% -26% 5% -18% -2% -9% -2% -9%

..tekstiilitööstus -17% -38% 6% -39% 5% -40% -3% -40% -8% -38% -22% -38% -30% -39%

..riietusesemete tootmine -4% -47% -17% -44% -15% -38% -8% -34% -12% -36% -28% -37% -25% -33%

.. nahktoodete tootmine 10% -45% -9% -43% -18% -47% -23% -50% -24% -48% -17% -35% 0% -6%

.. puittoodete tootmine 9% -27% 11% -30% 5% -34% 2% -35% -4% -35% -8% -32% -4% -26%

..paberi- ja pabertoodete t. 30% 17% -5% 19% -22% -19% 11% 22% 0% 6% 12% 0% -6% -16%

..kirjastamine ja trükkimine 19% 35% -1% -3% -14% -14% -8% -12% 2% -7%

..keemiatoodete tootmine -18% 40% -25% 52% 2% 76% 11% 54% 6% 41% 20% 45% 13% 37%

..kummi- ja plasttoodete t. 14% 115% 174% 112% 123% 64% 90% 32% 46% 7% 28% -8% 4% -25%

..ehitusmaterjalide tootmine 23% -24% 4% -23% 13% -17% 16% -15% 10% -19% -2% -29% -4% -30%

..metalltoodete tootmine 24% -3% 29% -17% 33% -17% 26% -17% 11% -19% 11% -25% 2% -25%

..masinate ja seadmete t. -15% 22% 29% 53% 41% 73% 52% 78% 3% 63% 15% 46% 6% 32%

..elektri- ja optikaseadmed. 20% 54% 42% 53% 33% 43% 23% 29% 19% 27% 22% 32% 9% 15%

..transpordivahendite t. -6% -7% 39% -3% 25% -12% 14% -15% 12% -17% 19% -15% 5% -18%

..mööblitööstus -9% -6% 24% -13% -2% -13% -8% -19% -12% -15% -16% -11% -15% -6%

..muu tootmine 84% -43% 76% -45% 66% -43% 20% -34% 7% -27%

Energeetika, gaas, vesi -26% -30% -11% -20% -13% -22% -18% -26% 0% -30% -12% -25% -9% -16%

Ehitus 2% 48% 12% 45% 5% 36% -2% 27% 7% 10% -7% -9% -20% -22%

Hulgi- ja jaekaubandus 10% 1% 0% 0% 2% 2% 5% 4% 6% 1% 3% -2% -2% -7%

..mootorsõidukid, kütused 2% 18% 4% 15% 4% 13% 5% 8% 13% 1%

..hulgimüük -9% 29% -14% 28% -17% 4% -17% -10% -3% -24%

..jaemüük 4% -9% 10% -5% 13% -3% 10% -3% -5% -3%

Hotellid ja restoranid 20% 10% 31% 15% 36% 18% 31% 9% 22% 0% 10% -10% 5% -13%

Veondus, laondus ja side 6% -2% -1% -2% -5% -1% -2% -1% 3% -4% -2% -8% -3% -8%

..transport ja abitegevused -3% 0% -1% 0% 4% -3% -2% -8% -4% -9%

..posti- ja elekterside -21% -6% -9% -6% -4% -9% 0% -9% 0% -4%

Finantsvahendus 12% 50% 10% 51% 5% 46% 10% 54% 11% 54% 4% 44% -9% 26%

Kinnisvara teenindus 15% 26% 17% 21% 15% -28% 34% -17% 5% -11% 7% -9% 4% -11%

Muu üürimis- ja äriteenindus 16% 43% 6% 31% 13% 23% 7% 12% 5% 7%

Riigivalitsemine ja –kaitse 0% 8% 5% 7% 3% 5% -1% 1% 1% -3% -2% -5% -4% -6%

Haridus 10% 24% 4% 14% 2% 12% 3% 12% 5% 11% 0% 11% -3% 8%

Tervishoid ja sotsiaaltöö 4% 10% 19% 1% 11% -5% 8% -8% 10% -9% 11% -8% 12% -5%

Muu 9% -7% 17% -8% 19% -7% 17% -8% 9% -11% 2% -17% 1% -19%

KOKKU 5% 3% 7% 2% 5% 1% 4% -1% 5% -3% 0% -6% -3% -9%

Tabelis on kajastatud prognoosiperioodi lõpuks (näiteks esimese prognoos puhul 2009. aastaks) prognoositud hõive suhteline kasv prognoosi baasperioodi suhtes (esimesel prognoosil 2000–2002 keskmine). Järgmine veerg kajastab tänaseks (aasta 2009) aset leidnud protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes.




Tegevusala Juhid Spetsialistid Teenindajad Oskustöölised Lihttöölised

Põllumajandus, jahindus, kalandus ja metsamajandus

väikeettevõtete juhid, direktorid, põhitegevuse juhid, finants-, haldus-, müügi-, suhtekorraldus-, varustus-, informaatika-, arendusjuhid

müügiesindajad, varustajad, raamatupidajad, äri-spetsialistid, loodusteaduse ja tervishoiu abispetsialistid (agronoomia- ja metsandus-tehnikud, loomavelskrid)

põllumajandussaaduste kasvatajad, looma-kasvatajad, metsanduse oskustöölised, kalurid, talunikud, põllu-majandusmasinate juhid

aiatööline, karjane, kasvuhoone tööline, loomade jootja, marjakorjaja, sulane, metsa-tööline, kala-kasvanduse tööline

Mäetööstus direktorid, põhitegevuse juhid, finants-, haldus-, müügi-, suhtekorraldus-, varustus-, informaatika-, arendusjuhid

mäetehnikud, mäeinsenerid, müügiesindajad, varustajad, raamatupidajad

liikurmasinate juhid kaevanduse ja karjääri lihttöölised

Toiduainete ja jookide tootmine


müügiesindajad, varustajad, raamatupidajad

toiduainete ja toodete operaatorid, toiduainete töötlejad

tootmishoonete koristajad

Tekstiilitööstus, riietusesemete tootmine, naha-töötlemine

direktorid, põhitegevuse juhid, finants-, haldus-, müügi-, suhtekorraldus-, varustus-, informaatika-, arendusjuhid, väike-ettevõtete juhid

müügiesindajad, varustajad, raamatupidajad, tehnikud, ärispetsialistid, õigus-spetsialistid

varustus-ametnikud, kontori-ametnikud, müüjad

ettevalmistus-, ketrus- ja poolimisoperaatorid, kudumismasinate operaatorid, masin-õmblejad, jalatsi-tootmise operaatorid, tekstiilitöölised, õmblejad

käsitsipakkijad, pesijad, koristajad

Puidu-töötlemine ja puittoodete tootmine, paberitööstus


tehnikud, insenerid, arvuti-spetsialistid, müügiesindajad, varustajad, raamatupidajad, tehnikud, ärispetsialistid

puittoodete operaatorid, puidu-töötlejad, tislerid, puidutöölispinkide seadistajad

koostamise ja sorteerimise liht-töölised, koristajad

Kirjastamine ja trükkimine


ajakirjanikud, keeleteadlased, tõlgid, ärispetsialistid, raamatupidajad

tselluloosi- ja paberi-tootmise operaatorid, trüki-, köite- ja paber-toodete operaatorid

tootmislihttöölised

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine


keemiatööstuse tehnikud, ärispetsialistid, raamatu-pidajad

keemiatoodete operaatorid

valvurid, koristajad

Kummi- ja plasttoodete tootmine


keemiatööstuse tehnikud, raamatupidajad

kummi- ja plasttoodete operaatorid

Ehitus-materjalide tootmine


mäetehnikud, ärispetsialistid, raamatupidajad

liikurmasinate juhid, mäemasinate operaatorid


Metalli ja metalltoodete tootmine


insenerid, tehnikud, müügi-esindajad, raamatupidajad

keevitajad, metall-konstruktsioonide valmistajad, lehtmetalli töötlejad, metallilõike-pinkide operaatorid




Masinate ja seadmete tootmine


mehaanikainsenerid, masina-ehituse tehnikud, raamatu-pidajad

tööpinkide seadistajad, metallilõikepinkide operaatorid, mehaaniliste seadmete koostajad

Elektri- ja optikaseadmete tootmine


elektroonika- ja sidetehnikud, elektriinsenerid, raamatu-pidajad

elektroonikaseadmete koostajad

koostamise ja sorteerimise liht-töölised, käsitsi-pakkijad

Transpordi-vahendite tootmine


masinaehitustehnikud, äri-spetsialistid, mehaanika-insenerid

masinaoperaatorid, mootorsõidukite mehhaanikud ja lukk-sepad


Mujal klassifit-seerimata tootmine


tehnikud, raamatupidajad, insenerid

puidutöötlejad, polsterdajad, masina-operaatorid, metalli-tööstuse oskustöölised


Energeetika, gaasi- ja vee-varustus


insenerid, raamatupidajad, elektriinsenerid, äri-spetsialistid

elektrikud ja elektro-mehaanikud, elektriliini paigaldajad, remontijad ja kaablimontöörid, energiatootmise operaatorid, katla-operaatorid, jäätmete- ja veetöötluse operaatorid

arvestikontrolörid

Ehitus direktorid, põhitegevuse juhid, finants-, haldus-, müügi-, suhtekorraldus-, varustus-, informaatika-, arendusjuhid, väike-ettevõtete juhid

arhitektid, ehitusinsenerid ehitajad, müürsepad, betoonijad, puusepad, katusekatjad, plaatijad, krohvijad, isoleerijad, klaasijad, torulukk-sepad, elektrikud, maalrid, ehitustarindite puhastajad, kraanajuhid

teede, tammide jms ehitamise ja korras-hoiu lihttöölised, ehituslihttöölised

Mootor-sõidukite ja - kütuste müük, hulgimüük


müügiesindajad, varustajad, kaubamaaklerid, raamatu-pidajad, ärispetsialistid

müüjad elektrikud, mootor-sõidukite mehaanikud ja lukksepad, mootor-sõidukijuhid

transporditöölised ja laadijad, koristajad

Jaemüük väikeettevõtete juhid, direktorid, põhitegevuse juhid, finants-, haldus-, müügi-, suhtekorraldus-, varustus-, informaatika-, arendusjuhid

müügiesindajad, varustajad, kaubamaaklerid, raamatu-pidajad, ärispetsialistid

müüjad elektrikud, mootor-sõidukijuhid

välimüüjad, telefonimüügi agendid, koristajad, transporditöölised ja laadijad

Hotellid ja restoranid


tervishoiu tippspetsialistid (arstid), restorani-, varietee- jm muusikud, tehnikud

müüjad, isiku-teenindajad, hooldus-töötajad, kokad, kelnerid, ettekandjad, majapidajad

mootorsõidukijuhid abilised ja koristajad hotellis jms asutustes, pesu-pesijad ja triikijad, uksehoidjad ja valvurid, transporditöölised ja laadijad




Transport ja transpordi abi-tegevused


kaubamaaklerid, varustajad, laevade ja õhusõidukite juhid ja tehnikud, insenerid, reisi-konsultandid

transpordi-ametnikud, lao-ametnikud, kliendi-teenindajad, reisijate teenindajad

veduri- ja rongijuhid, raudtee liiklustöötajad, sõidu- ja paketiauto juhid, bussi- ja trammi-juhid, veoauto juhid, laeva tekimeeskond jms töötajad, mootor-sõidukite mehaanikud ja lukksepad, lennu-masinate mootorite mehaanikud ja lukk-sepad, veesõidukite mehaanikud ja lukk-sepad

sõidukite pesijad, transporditöölised ja laadijad

Posti- ja elekterside


teabespetsialistid, äri-spetsialistid, elektroonika- ja sidetehnikud

kontori-ametnikud

mootorsõidukijuhid, telefoniseadmete paigaldajad ja hooldajad

Finants-vahendus


finantsspetsialistid, kindlustusagendid, väärtpaberivahendajad, müügiesindajad, raamatupidajad

kliendi-teenindajad

Kinnisvara, üürimis- ja äriteenindus


kinnisvaramaaklerid, arvuti-spetsialistid, ärispetsialistid, õigusspetsialistid, informaatikud

isiku-teenindajad

elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad, mootor-sõidukijuhid

telefonimüügi agendid, tänava-teenindajad, käsk-jalad, müügi- ja parkimis-automaatide raha-kogujad

Riigivalitsemine ja -kaitse

direktorid, põhitegevuse juhid, finants-, haldus-, müügi-, suhtekorraldus-, varustus-, informaatika-, arendusjuhid, seadus-andjad, tähtsamad valitsusametnikud, tähtsamad ametnikud ühiskondlikes organisatsioonides

politseiinspektorid, tolli-ametnikud, sotsiaalkindlustusametnikud, raamatupidajad, äri-spetsialistid, õigusspetsialistid

tuletõrjujad, politsei-nikud, kontori-ametnikud

mootorsõidukijuhid

Haridus väikeettevõtete juhid, direktorid, põhitegevuse juhid, finants-, haldus-, müügi-, suhtekorraldus-, varustus-, informaatika-, arendusjuhid

õppejõud, õpetajad kasvataja-abid, lapse-hoidjad

uksehoidjad, valvurid

Tervishoid ja sotsiaaltöö


arstid, põetamisspetsialistid, tervishoiu ja põetamise abi-spetsialistid, sotsiaaltöötajad

hooldus-töötajad meditsiini-asutustes

uksehoidjad, valvurid

Muu väikeettevõtete juhid, direktorid, põhitegevuse juhid, finants-, haldus-, müügi-, suhtekorraldus-, varustus-, informaatika-, arendusjuhid

loomingulised töötajad, raamatupidajad

mootorsõidukijuhid



Tööjõuvajaduse prognoos kajastab võimalikku hõive ning tööjõuvajaduse suurust ja jaotumist erinevate tegevus-alade, ametialade ning haridustasemete vahel. Prognoosis vaadeldakse pikemaajalisi arenguid, tsüklilisi kõikumisi ei käsitleta.

Prognoosi aluseks on Eesti Statistikaameti poolt kogutud tööjõu-uuringu (ETU) andmed ning Maksu- ja Tolliameti andmed deklareeritud sotsiaalmaksu kohta. Sektori-prognooside koostamisel kasutati ka teisi statistilisi andmeallikaid (näiteks ettevõtlusstatistikat), teiste riikide võrdlusnäitajaid (Eurostat) ning haruliitude ning suuremate ettevõtete eksperthinnanguid, erinevate uuringute tulemusi, arengukavade stsenaariume jms. Harude puhul, kus nii arenenud riikide kogemuse kui ka Eesti majanduspoliitika eesmärkide põhjal on eelistatud kiirem areng, on hõivet korrigeeritud ülespoole ehk tegemist on osaliselt eesmärkstsenaariumiga.

ETU andmeid kasutades tuleb arvestada kasutatava metoodikaga, mistõttu ei pruugi tööjõu-uuringus ja ettevõtlusstatistikas kajastatavad hõivatud inimeste arvud ja trendid ühtida. ETUs jagatakse hõivatud inimesed tegevusaladesse allüksuse tegevusala koodi järgi. See tähendab, et kui näiteks rõivatööstusettevõttel on loodud allüksus, mis tegeleb toodangu jae- ja hulgimüügiga, siis selles allüksuses hõivatud inimesed kajastuvad kaubanduse tegevusala all, mitte aga rõivatootmises.

ETUs kasutatav hõivatud inimese definitsioon on laiem mõiste kui lihtsalt palgatöötaja, samuti on uuringuga kaetud inimeste ring laiem (ei sõltu ettevõtte suurusest ega tegevusalast, ei pea olema formaalselt töösuhtes).

ETU andmed põhinevad valimivaatlusel ning seetõttu võivad väikestes tegevusalades hõivatute numbrid aastate lõikes olla väga kõikuvad. Valimivaatlusel saadud hinnangud kajastavad tegelikkust teatud usalduspiirides ning mida detailsem informatsioon (näiteks väikese tegevusala hõive ametialade lõikes), seda vähem usaldus-väärsemad on tulemused. Seetõttu on prognooside puhul kasutatud kolme aasta keskmisi andmeid ning üheksa ametiala gruppi on koondatud viieks suuremaks ameti-alade grupiks. Spetsialistide all käsitletakse nii tipp- kui keskastmespetsialiste, teenindajate all ametnikke, teenindus- ning müügitööga tegelevaid inimesi, oskus-töölised hõlmavad endas ka masina- ja seadme-operaatoreid. Haridustase on grupeeritud viieks grupiks.

Tegevusalade jaotus lähtub käesolevas töös Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) 2008. aasta versioonist. Varasemad prognoosid tuginesid EMTAK 2003 klassifikaatorile, mistõttu majandusharude lõikes ei ole tulemused üheselt võrreldavad, kuigi suures osas jälgib uus jaotus EMTAK 2003 loogikat.

Tööhõive prognoosi aluseks on peamiselt sektoripõhised analüüsid. Analüüsis on püütud võtta arvesse iga tegevus-ala spetsiifikat, üldisi trende, valdkonnapõhiseid uuringuid, eksperthinnanguid, arengukavade stsenaariume ning teiste riikide kogemusi. Harudes, mida on käsitletud vähem detailsemalt (eelkõige avalik sektor), on eeldatud hõive püsimist stabiilsena või teatud ette-antud muutust.

Lisaks hõive prognoosile on hinnatud muutusi ametialade struktuuris tegevusalade lõikes. Aluseks on võetud varasemate aastate arengud ning eksperthinnangud.

Hõive prognoosimisel haridustasemete lõikes on tuginetud ametialade struktuuri muutuse prognoosidele. Käesolevas prognoosis on suurendatud detailsusastet viie haridustasemeni. Kui varasema kolme haridustaseme puhul oli ametiala lõikes hõivatute haridusstruktuur üsna püsiv nii majanduses tervikuna kui tegevusalade lõikes, siis detailsusastme suurendamisel on tulemused muutunud ajas kõikuvamaks.

Lisaks Eesti ettevõtete tööjõuvajadusele on arvestatud ka välismaal töötamisega. Kuigi palgaerinevused vähenevad, ei saa tõenäoliselt ka järgmistel aastatel välismaal töötajate arvu käsitleda marginaalsena ehk see avaldab olulist mõju kodumaisele tööjõuturule. Koolitustellimuse kujundamisel on oluline arvestada välismaal töötajatega, kuna sõltumata sellest, kuhu inimene tööle läheb, vajab ta vastavat koolitust. Tööjõu väljavool suurendab vajadust väljaõppinud inimeste järele ka koduriigis.

Tööjõu-uuringu andmetel töötas aastatel 2007–2009 välismaal 15–20 tuhat inimest. Statistikaameti andmetel moodustasid ligi poole välismaal töötajatest ehitajad (iga kümnes ehitustööline), ligikaudu 20% töötas transpordi-sektoris (maismaatransport, meretransport), teiste tegevusalade osatähtsus jäi alla kümnendiku. Tööjõu-uuringu tulemuste põhjal võib olulisemate tegevus-valdkondadena, kus välismaal tööl käiakse, välja tuua veel põllumajanduse, transpordivahendite tootmise (laeva-ehitus ja –remont, mootorsõidukite tootmine), metalli-tööstus, majutus ja toitlustus, kaubandus, haldus- ja abi-tegevused (turvatöö, hoonete ja maastike hooldus), tervishoid. Antud prognoosis on eeldatud, et välismaal töötajate hulk aastal 2017 ulatub 20 tuhandeni. Välismaal töötavate inimeste harudevaheline jaotus eeldatakse jäävat sarnaseks praegusele (2007–2009) olukorrale, kuid arvestatakse vaid valdkondadega, kus välismaal töötamine on olnud ajas pidevalt suhteliselt suur.

Tööjõuvajaduse hindamiseks prognoositakse lisaks töö-hõive muutustele inimeste liikumist. Inimeste liikumises saab eristada liikumist erinevate hõiveseisundite vahel (hõivatud, töötu, mitteaktiivne) ning liikumist sektorite vahel. Tööjõuvajaduse kujunemisel mängib olulist rolli tööturult jäädavalt lahkunud inimeste asendusvajadus.



Inimesed lahkuvad jäädavalt tööturult vanusest, raskest haigusest või töövõimetusest tingitud pensionile siirdumise või suremuse tõttu. Enamuse sellest moodustavad pensionile siirdumine ja suremus. Sektoritevahelist liikumist on tunduvalt keerulisem ette näha, kuid see võib oluliselt suurendada või vähendada teatud tegevusala tööjõuvajadust.

Tööjõu kao ehk tööturult jäädavalt lahkuvate inimeste arvu hindamiseks on analüüsitud pensionile siirdumist (seda nii vanuse tõttu kui muudel põhjustel) ning suremust.

Eesti elanike suremus on viimastel aastatel langenud pea kõigis vanusegruppides. Samas on arenenud riikidega võrreldes vahe endiselt küllaltki suur, seda eelkõige meeste puhul. Soomega võrreldes on meeste suremuse tõenäosus Eestis ligikaudu kaks korda kõrgem, ka naiste puhul on vahe üsna oluline. Suremuse vähenemist võib oodata ka tulevikus, kuid muutused ei saa olema tõe-näoliselt kuigi kiired. Prognoosis kasutatakse Statistika-ameti andmeid suremusmäärade kohta viieaastaste vanusegruppide ja soo lõikes. Eeldatakse, et viimastel aastatel aset leidnud trendid suremuse alanemise osas jätkuvad ka tulevikus, kuid varasemaga võrreldes kaks korda aeglasemas tempos. Suremuse langus vähendab teatud määral tööjõust väljaliikumist.

Pensionile siirdumise puhul võeti aluseks aastate 2007–2009 tööjõu-uuringute andmed pensionil olevate ning haiguse, vigastuse või invaliidsuse tõttu tööl mittekäivate inimeste osatähtsuste kohta tegevusalade (viimane töö-koht), soo ja vanusegruppide lõikes. Prognoosis on arvestatud naiste vanaduspensioniea tõusuga28 ning 2017. aastast üldise pensionile mineku ea tõstmisega29.

Suremuse ning pensionile jäänute andmete põhjal hinnati prognoosiperioodi jooksul väljalangemist eri vanuse-gruppidest ning liikumist järgmistesse vanusegruppidesse.

Sektoritevahelise liikumise analüüs on koostatud varasemate harudevahelise liikumise põhjal, süvenemata põhjustesse, miks inimesed liiguvad erinevate sektorite vahel. Käesolevas prognoosis kasutati Maksu- ja Tolli-ameti andmeid sotsiaalmaksu deklareerinud töötajate kohta 2007.–2009. aasta jooksul. Varasemate andmete põhjal on liikumised eri tegevusalade vahel olnud üldiselt suhtelised stabiilsed, välja arvatud liikumised mõnedesse harudesse, nagu ehitus, jae- ja hulgimüük, äriteenused. Kuna EMTAK 2008 põhiseid andmeid oli kasutada vaid mõne aasta kohta ning vaatlusalusesse perioodi jäid üsna suured muutused Eesti majanduses, siis tuleb neisse tulemustesse suhtuda ettevaatusega. Lisaks tuleb arvestada, et senised liikumised ei pruugi tulevikus samas suurusjärgus jätkuda, seega ei saa tööjõuvajaduse jaoks

28 Kui 2010. aastal oli naiste pensioniiga 61 aastat, siis 2016. aastaks võrdsustub see meeste pensionile jäämise eaga – 63 aastat. Vt Riikliku pensionikindlustuse seadus; https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12842153

29 Aastaks 2026 tõuseb pensioniiga 63-lt aastalt 65-ni (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13343223)

hinnatud liikumisi käsitleda mitte niivõrd prognoosina, vaid kui ühte võimalikest stsenaariumidest.

Maksu- ja Tolliameti andmestiku abil leiti liikumiste maatriks, mis kajastas inimeste põhitöökoha muutumist võrreldes eelmise aastaga. Selle jaoks defineeriti kõige-pealt inimese põhitöökoht (tegevusala järgi) konkreetsel aastal. Kui inimene töötas vähemalt ühe kuu jooksul (inimese kohta oli deklareeritud sotsiaalmaksu ühe kuu jooksul), siis oli põhitöökohaks antud ettevõtte tegevus-ala. Kui inimene töötas konkreetsel aastal mitmel töö-kohal, siis oli põhitöökohaks töökoht, millel ta töötas aasta jooksul kõige kauem. Kui kuude arv oli võrdne, siis võeti aluseks töökoht, kus oli deklareeritud suurem sotsiaalmaksu summa.

Põhitöökohtadest konkreetsetel aastatel koostati tegevus-alade maatriksid, mis kajastasid inimeste töötamist või mittetöötamist kahel järgneval aastal. Sisuliselt kirjeldavad need maatriksid inimeste liikumisi ühest harust teise (või mitteaktiivsusest/mitteaktiivsusesse). Sektoritevahelise liikumise maatriksi põhjal leiti suhteliste liikumiste tabel ehk baasaasta konkreetse sektori hõive protsentuaalne jaotus teistesse sektoritesse liikumise kohta. Eri aastate liikumiste põhjal leiti keskmised suhtelised liikumised. Saadud suhtelise liikumise määrasid kasutatakse kui maksimaalseid ühe aasta jooksul toimuda võivaid liikumisi.

Võimaliku sektoritevahelise liikumise hindamiseks mängiti läbi stsenaarium, kus ühelt poolt olid piiravateks teguriteks liikumistele eelkirjeldatud aastaste suhteliste liikumiste määrad. Teiselt poolt vaadeldi suhtelist tööjõu-vajadust erinevates sektorites, mis tuleneb hõive muutusest ning tööjõu kaost. Kõige suurema suhtelise tööjõuvajadusega (so tööjõuvajadus jagatud baasaasta hõivega) sektor on kõige prioriteetsem ning saab kaaluks üks. Tegevusalades, kus tööjõuvajadus on null või väiksem, on kaaluks null. Niinimetatud prioriteedikaalude ning suhtelise liikumise maatriksi abil mängiti läbi iteratiivne stsenaarium, kus igal aastal liiguvad sektorite vahel inimesed nii, et kõige suurema kaaluga sektorisse on liikumine kõige vabam ning null-kaaluga sektoritesse inimesed ei liigu. Igal aastal arvutatakse vastavalt sektori vajaduse muutumisele prioriteedikaalud uuesti ümber. Selliste tegevuste kordamisel jõutakse lõpuks aastani 2017 ning leitakse iga sektori jaoks netoliikumised (liikumised sektorist välja miinus liikumised teistest sektoritest sisse).

Ametialade lõikes tööjõuvajaduse prognoosimisel on eeldatud, et tööjõust väljaliikuvate inimeste ametialade struktuur on sarnane tegevusala ametialade struktuurile (üle kõigi vanusegruppide). Ametialade jaotus vanuse-gruppides on tööjõu-uuringu andmetel suures plaanis stabiilne, suuremaid erisusi keskmisest võib täheldada noorte (alla 25-aastased) ja vanemate (üle 65-aastased) inimeste puhul. Kuna tööjõust väljaliikumisel ei mängi need vanusegrupid olulist rolli, siis võib tegevusala keskmise ametiala struktuuri kasutamist väljaliikumise hindamisel pidada piisavalt heaks lähendiks.

Haridustasemete lõikes tööjõuvajaduse prognoosimisel on eeldatud, et ametialade struktuuri muutus toob kaasa ka muutuse töötajatele esitatavate haridusnõuete osas.



Seega on tööjõuvajadus haridustasemete lõikes seotud eri ametialade tööjõuvajadusega tegevusalade lõikes. Loomulikult tuleb neisse hinnangutesse suhtuda teatava reservatsiooniga. Hõivatute seas esineb nii üle- kui ka alakvalifitseeritust ehk omandatud haridus ei vasta alati töö sisule30.

30 Töö sisu ja hariduse ebakõla ning selle võimalikku mõju tööjõuvajadusele hinnati eelmises prognoosis, detailsemad hinnangud on lisas 9 (http://www.mkm.ee/public/ Toojou_vajaduse_prognoos_aastani_2016.pdf)



Toimetaja Mario Lambing 625 6387 [email protected]

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Toiduainete ja jookide tootmine Tekstiilitootmine Rõivatootmine Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine Paberi ja pabertoodete tootmine Trükindus ja salvestiste paljundus Mööblitööstus Jae- ja hulgikaubandus

Karel Lember 625 6402 [email protected]

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Kummi- ja plasttoodete tootmine Metalli ja metalltoodete tootmine Masinate ja seadmete tootmine Transpordivahendite tootmine Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus Ehitus Veondus ja laondus Majutus ja toitlustus

Mario Lambing 625 6387 [email protected]

Elektroonika- ja elektriseademete tootmine

Merike Riipinen 625 6401 [email protected]

Info ja side

Katrin Jaaksoo 639 7609 [email protected]

mailto:[email protected]?subject=Tööjõu%20vajaduse%20prognoos%20aastani%202011

mailto:[email protected]



mailto:[email protected]

Documents

MKM Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017