Upload
rowdy
View
119
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Kuumtöötlemise mõju toiduainetele. Kaie Pappel, PhD 2013. Kuumtöötlemine mõjutab paljusid toiduaainete omadusi nagu : struktuur maitse lõhn välimus mass (kasvab või kahaneb) toitainete sisaldus (väheneb ). Töötlemise kestvus sõltub : tükkide suurusest, - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Kuumtöötlemise mõju toiduainetele
Kaie Pappel, PhD
2013
Kuumtöötlemine mõjutab paljusid toiduaainete omadusi nagu:
struktuur maitse lõhn välimus mass (kasvab või kahaneb) toitainete sisaldus (väheneb)
Töötlemise kestvus sõltub : tükkide suurusest, temperatuurist, vee karedusest, keskkonna happesusest.
Temperatuuri mõju toiduainetele : muutub valkude struktuur, väheneb toiduaine valkusisaldus muutub liha veesidumisvõime; toimub tärklise pundumine, kliisterdumine
jne
VALGUDToiduainete töötlemisel valkude omadused muutuvad.Muutused on tingitud valkude –
hüdratatsioonist denaturatsioonist destruktsioonist
pundubHüdratatsioon: valk seob vett
lahustubVeesidumisvõime sõltub:• valgumolekuli ehitusest• keskkonna happesusest
H2 O Valk kolloidlahus
(osakeste suurus 10-7 – 10-9 m) kõrge valgu kontsentratsioon puhul tekib geel
( ruumiline karkass, millesse on haaratud vesi); nt sült, tarretis.
seistes geel vananeb, vesi eraldub osaliselt.
Tähtsus: pooltoodete valmistamine
(tõuseb massi kleepuvus, vormeeritavus) taignatoodete valmistamine (tagab tekstuuri) suureneb valmistoodete mahlasus
Denaturatsioon - muutub valgu struktuur.
Denaturatsiooni põhjustavad: temperatuuri tõus (enamasti juba üle 500 – 600 C ) happed soolad orgaanilised lahustid
Denaturatsiooni tagajärjel väheneb valkude pundumisvõime, lahustuvus tekivad „kiled“ (nt nn piimanahk) , helbed jne
Mida kõrgem on temperatuur ja pikem kuumutusaeg – seda suuremad muutused
Denaturatsioon sõltub: valgu kontsentratsioonist
kõrgemal kontsentratsioonil - valk koguleerub
sadeneb
keskkonna happelisusest (happeline keskkond kiirendab denaturatsiooni)
NB! Valgu denaturatsioon ja hüdrofiilsuse langus toimub aeglaselt ka vananemisel
SÜSIVESIKUD
Mono- ja oligosahhariidid: hüdrolüüs (oligosahhariidid) karamellistumine melanoidiinsete ühendite teke
Hüdrolüüs on lagunemine vee juuresolekul. nt sahharoosi hüdrolüüs ( toimub hapete või ensüümide toimel)
sahharoos glükoos + fruktoos
invertsuhkur
Karamellistumine: t ›1000 C eraldub H2O tekivad kollaka-pruunika värvusega
ühendid - karamellaan (helekollane), karamelleen (helepruun), karamelliin (tumepruun)
Kõige kiiremini karamellistub piimasuhkur – laktoos
Melanoidiinsete ühendite teke: lihtsuhkrud reageerivad valkude, aminohapetega –tekivad pruunika värvusega ühendid.Vajalik:• paraneb praetud, hautatud lihatoodete välimus ja maitse• annavad leiva-saiatoodete koorikule värvuse
Melanoidiinsete ühendite teke:
lihtsuhkrud reageerivad valkude, aminohapetega - tekivad pruunika värvusega ühendid.
Vajalikkus: paraneb praetud, hautatud lihatoodete välimus ja
maitse annavad leiva-saiatoodete koorikule värvuse
Ebasoovitav toime:
mahlade, keediste värvuse tumenemine; aroomi ja maitse muutused kuumtöötlemisel
halveneb puljongikuubikute, lihakontsentraatide lõhn, maitse, värvus
aminohapete kadu
NB! Suhkrute kuumutamisel üle 1000C tekib keerukate ühendite segu, mis mõjutab toidu maitset, lõhna, välimust
Tärklis Muutused toiduvalmistamisel –
vee sidumine, pundumine kliisterdumine hüdrolüüs destruktsioon
Mõjufaktorid: tärklise ehitus (teravilja-, kartulitärklis) temperatuur, kuumutusaeg tärklise-vee suhe ensüümide aktiivsus
Tärklise pundumine: tärklis ei lahustu külmas vees, kuid seob ~30% vett, veesidumisvõime kasvab temperatuuri tõustes. tärkliseterad punduvad, nende maht kasvad ~10
korda.Tärklise kliisterdumine:
t 55꞊ 0 – 800 C Polümeeri ahelad moodustavad kolmemõõtmelise „võrkstruktuuri“ sidudes enam vett kui pundunud tärkliseterad, suureneb viskoossus.
viskoossus sõltub:amüloosi sisaldusest, keskkonna happesusest;soola, suhkru lisandist
Tärklise destruktsioon: hüdrolüüs hapete, ensüümide toimel kuivkuumutamisel (t > 1000 C)
nt jahu passeerimisel tekib dekstriine väheneb pundumis- ja kliisterdumisvõimeDestruktsiooni aste sõltub tingimustest
Nt: Töötlus Destruktsioonikoefitsient Jahu passeerimine t 1200 C 0,05
t 1500 C 1,94Pärmitaigna küpsetamine 3,0...3,5Maisipulkade valmistamine 20...32
TOIDURASV
Muutused töötlemisel : sulamine
hüdrolüüs
oksüdatsioon
termiline lagunemine (pürolüüs)
Keetmine: Rasv sulab
Keeduvedelik(90-95 % rasva pinnal; 3,5 -10% sees)
osaliselt emulgeerub
puljong hägune Emulgeerunud rasv keeduvedelikus
laguneb (hüdrolüüsub) halveneb Oksüdatsiooni produktidpuljongi maitseja lõhn
Rasv emulgeerub rohkem , kui keetmine on intensiivne, vee kogus on suurem
Rasva hüdrolüüs kiirem, kui lisada hapet NaCl
Praadimine: rasva termiline lagunemine (pürolüüs)
searasv suitseb ~2210 C juures ( kui palju vabu rasvhappeid, siis juba ~1500 C)
rasva oksüdatsioon ( tekib erinevaid oksüdatsiooni- ja polümerisatsiooniprodukte, mis võivad olla tervisele ohtlikud)
Praadimiseks vali - rafineeritud taimeõli (soovitavalt õli, milles
vähem polüküllastumata rasvhappeid) õige kuumutusrežiim (soovitavalt ≤ 1800 C)
Rasva imendumine kuumutatavas tootes, %:
kartulikotletid kohafileePäevalilleõli 92,7 49,8Veiserasv 95,7 64,1Margariin 92,2 41,6
Suitsu moodustumise temperatuur, 0 C:
pinna d = 10cm d = 15cm d = 20cmVõi 208Searasv 221 185 169Taimerasv 230Oliiviõli 170
Searasvvabade rasvhapete suitsu moodustumise sisaldus, % temperatuur, 0 C 0.02 226 0,08 199 0,21 178 0,41 160 0,81 150Akroleiini sisaldus rafineeritud taimeõlis, mg %
päevalilleõli sojaõliKuumutamata 17,7 18,8Kuumutatud,0 C
120 33,3 14,4160 39,1 55,6
AEDVILJAD Pehmenemine:
taimsed rakud sisaldavad tselluloosi, hemitselluloosi, protopektiini, veidi valku;
rakkude vahekiht sisldab põhiliselt protopektiini.
Kuumtöötlemisel:tselluloos - pundubhemitselluoloos - osaliselt destruktureerubprotopektiin - osaliselt hüdrolüüsub
valk - laguneb, tekivad lahustuvad ühendid
NB! Aedviljade pehmenemine on seotud:
rakuseinte osalise destruktsiooniga, lahustuvate ühendite tekkega.
(köögivili on pehme, kui ~40 % protopektiinist on lagunenud)
Protopektiini lagundamist mõjutavad: pektiini ehitus ( nt peet – kartul, eri
kartulisordid) vee karedus (aeglustab) happed ( pH ~4.5, konsistents tiheneb) vee sisaldus (kõiki köögivilju ei saa praadida) temperatuur ( t ≥1000C kiiresti)
Valge värvus – polüfenoolsed ühendid ( flavoonsed glükosiidid )
(nt kartul, kapsas, sibul, õun jm) Valge värvus
kuumutamine
kollakas tumenemine(glükosiidi lagunemine) (ensümaatiline oksüdatsioon,
melanoidiinsete ühendite teke, karamellistumine)
VÄRVAINED toimuvad muutused olemasolevates värvainetes uute värvainete teke
Punakas- violetne värvus - antotsüaanid ( nt jõhvikas, kirss, ploom )
Värvus sõltub pH-st: happeline keskkond – punane neutraalne keskkond – violetne leeliseline keskkond – sinine
Mõjufaktorid: valgus õhuhapnik ensüümid
Nt: peedi värvus töötlemisel sõltub pigmendi kontsentratsioonist, töötluse temperatuurist, keskkonna pH-st; kontaktist õhuga, metalli ioonidegaMida madalam pH väärtus, seda paremini värvus säilub
Roheline värvus - klorofüll ( nt hernes, spinat, karusmari jm)
Klorofüll a(roheline)
keetmine keetmine(orgaanilised happed, ( lisatud NaHCO3) nende soolad )
feofitiin klorofülliin(hallikas pruunikas) (erkroheline)
Värvimuutus sõltub orgaaniliste hapete hulgast, keeduajast.
Värvus säilub pareminini, kui keeta rohkes vees, avatud kaanega nõus; keeta karedas vees
Kollane- oraanž – karotenoidid ( porgand, kõrvits, melon, tomat jm )
kuumutamisel (keetmisel) praktiliselt ei muutu
praadimisel „läheb“ osaliselt rasva