Kvalitatiivsed meetodid sotsiaalteadustes

03.10.2008 Tallinna Ülikooli doktorikool 1

Kvalitatiivsed meetodid sotsiaalteadustes

Judit Strömpl, PhD

Tartu Ülikool


Eesmärk

• Arutada teemadel:

• Uurimuse teoreetiline raamistik

• Seosed: (uurija) maailmavaade – uurimisprobleem – uurimismeetod

• Põhilised traditsioonid sotsiaalteadustes

• Kvalitatiivsete meetodite arengud ja traditsioonid


Mis on teadusliku uurimuse eesmärk?

• Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen, nähtus või sündmus?)

• Selgitada välja uuritava fenomeni seoseid teiste fenomenidega, selle põhjusi (miks sündmus või nähtus on selline nagu ta on?)

• Prognoosida võimalike tuleviku arenguid (kuidas sündmus või nähtus edasi areneb?)


Sotsiaalteaduste eripära

• Mis on sotsiaalteadusliku uurimuse objekt?

• Kuidas mõista sotsiaalset tegelikkust?

• Kolm vaadet sotsiaalsele tegelikkusele: premodernne, modernne ja postmoderne


Kolm maailma käsitlust: Premodernne

• Universum on muutumata hierarhiline kord: kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel on enam vähem kindel ja vastav koht ning olemise eesmärk.

• Inimese käitumine on üleüldise universumi loodusliku ja moraalse struktuuri osa.

• Teadmine põhineb usul: eksisteerib see, mida usutakse eksisteerivat.


Modernne maailmakäsitlus• Tõde on üks ja ei sõltu erinevatest

tõlgendustest. • Tõlgenduste väärtus on hinnatud vastavalt

sellele, mis on kõige lähemal oletatavale tõele.

• Teaduslik tunnetamine võrreldes teiste tunnetamisviisidega omab ainukest eesmärki: avastada üksainust tõde uuritavast objektist lähtuvalt objektist endast.

• Positivism: ainult teaduslik tunnetamine lubab tõde tunnetama.


Postmodernne maailmakäsitlus

• ‘Objektiivset’ reaalsust pole olemas, on vaid teatud versioonid, subjektiivsed tähendused, mis kõik koos kujundavad reaalsust.

• Postmodernne käsitlus paneb uurijat kriitilise dilemma ette: kuna me kõik oleme inimesed oma subjektiivsete elukogemuste ja vaadetega ja keegi meist ei ole võimeline astuda välja sellest, siis polegi võimalik öelda täpse kindlusega, mis on see üksainus tõde, vaid on võimalik rääkida erinevatest subjektiivsetest seisukohtadest, tõdedest.


Kolm sotsioloogilist vaadet sotsialsele tegelikkusele

• É. Durkheim (1895): sotsiaalne tegelikkus sarnaselt füüsilisele on objektiivne. Sotsiaalsed faktid on nagu “asjad”, mida saab uurida teaduslike meetoditega.

• M. Weber: sotsiaalne tegelikkus erineb füüsilisest, sest siin on tegemist ratsionaalselt tegutsevate inimestega; tähendustega, millest nad oma tegevuses lähtuvad.

• H. Blumer (1986): sotsiaalne tegelikkus on tegelikkuse tähenduslik osa.


Võrdlus kahe põhilise teoreetilise paradigma vahel

Traditsiooniline (positivistlik) sotsioloogia

Interpreteeriv sotsioloogia

arusaamine ühiskonnast:ühiskond eksisteerib objektiivse reaalsusena, omab struktuuri ja funktsioone

ühiskond eksisteerib konstrueeritud reaalsusena, mida inimesed omavahelistes suhetes loovad ja taasloovad

sotsioloogia objekt:objektiivne ühiskond kui organism, süsteem, selle struktuur, funktsioonid, seaduspärasusedsotsioloogilise uurimise eesmärk:saada võimalikult adekvaatne pilt objektiivsest reaalsusest ehk tõe otsimine, seaduspärasuste välja selgitaminetõe mõistmine:reaalsus on ainult üks ja sellepärast ka sotsioloogiline uurimus võib anda vaid ühe õige teadmise sellest reaalsusest. Tõde peegeldab eksisteerivat reaalsust.

konstrueerimise protsess ja selle protsessi käigus tekkinud tähendused

uurida protsesse, mille käigus ühiskondlike nähtusi – tähendusi konstrueeritakse, inimeste tõlgenduste analüüs

kuna sotsiaalne tegelikkus on inimeste poolt loodud ja sõltub inimeste suhetest, tegevusest ja teadmistest, siis uurida tuleb suhteid, tegevusi ja teadmisi; tähendusi, mis muutuvad ajas, ruumis ja kultuuriti. Tõde on suhteline mõiste, mis peitub tõlgendustes


Põhilised erinevused kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimismeetodite vahel

KVANTITATIIVNE UURIMUS KVALITATIIVNE UURIMUS

Põhiküsimused: Miks? Mil määral? Mis ulatuses?

Mis? Missugune? Kuidas?

Lähteseisukohad:Esikohal on meetodMuutujaid on võimalik identifitseerida ja nende suhteid mõõta„Etic”*

Esikohal protsess, uuritav fenomenMuutujad on keerulised, läbipõimunud ja raskesti mõõdetavad„Emic”**

Eesmärk: ÜldistatavusEttenägeminePõhjuslikud seletusedTeooriate, hüpoteeside testimine Tõestamine

Uurimuses osalejate mõistmine,KontekstualiseeritusInterpreteerimineLugeja veenmine

Lähenemisviisid:Deduktiivne lähenemineAlgab teooriate ja hüpoteesidegaManipuleerimine ja kontrollFormaalsed instrumendidKomponentide analüüsKonsensus ja normatiivsusAndmeid taandatakse numbrilistele indikaatoritele

Induktiivne ja abduktiivne lähenemineTeooriate ja hüpoteeside genereerimineEsilekerkimine ja kirjeldamineUurija kui õpilane ja instrumentOtsitakse „mustreid”Pluralism ja komplekssusNumbrilised indikaatorid vähe kasutusel, kui on siis põhirühk on nende analüüsil ja tõlgendamisel

Uurija roll:Eraldatus ja osavõtmatusObjektiivne portreteerimine

Personaalne osalemineEmpaatiline mõistmine


• * Etic väljendab kategooriaid ja kontseptsioone, mis vastavad uurija poolt konstrueeritud tähendussüsteemile.

• ** Emic väljendab kategooriaid ja kontseptsioone, mis vastavad uuritava poolt antavale tähendussüsteemile.


Meetodi valiku seos teooria ja uurimisprobleemiga, neli alternatiivi

(Post)positivism Determineeritus Redutseeritus Empiiriline vaatlus ja mõõtmine Teooria testimine

Konstruktivism/konstruktsionism Mõistmine Mitmetähenduslikus Sotsiaalne ja ajalooline konstrueerimine Teooria genereerimine

Eestkõnelemine/osalus Poliitiline lähenemine Ebavõrdsusega arvestamine Orienteeritus tulemusele Koostöö ja eestkõnelemine Orienteeritus muutustele

Pragmatism Tegevuse eesmärgipärasus Probleemikesksus Pluralism Orienteeritus praktilisele väljundile


Kvalitatiivuurimuse põhilised traditsioonid

• Eristatakse põhilise filosoofilise lähenemise

• Andmekogumismeetodite

• Analüüsimismeetodite

• Andmete esitamise alusel


Kvalitatiivuurimuse põhilised traditsioonid

• Sisuanalüüs või temaatiline analüüs

• Põhistatud teooria (Grounded Theory)

• Etnograafia, osalusvaatlus

• Kvalitatiivne juhtumiuurimus

• Narratiivuurimus (biograafia uurimus)

• Fenomenoloogiline/etnometodoloogiline uurimus (diskursusanalüüs, konversatsioonianalüüs)


Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momendi Denzin and Lincoln’i järgi

• Esimene moment – positivism; funktsionalistlik teooria • Põhiline eesmärk: ‘objektiivselt’ kirjeldada uuritava

valdkonda lääne inimesele• Teine moment – modernism; Positivistlik realism,

naturalism • Iseloomulik on loovus, püüd töötada välja kvalitatiivsete

uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis vastaksid traditsioonilise positivistliku teaduse nõuetele (kvant.uurimustes kasutatav valiidsus ja usaldatavus)

• Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse fikseerimine


Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momendi, jätk

• Kolmas moment: ähmased žanrid’ (blurred genres) Iseloomulik on erinevate žanride ja teooriate paljusus

• Eesmärgid: võimalikult mitmekesine objekti uurimus väga erinevate andmekogumise ja analüüsimise kaudu;

• Reaalsuse dokumenteerimine ja mõistmine • Positivistliku ja naturalistliku paradigma alusel sündis

põhistatud teooria (Corbin ja Strauss) ja sotsiaalantropoloogias ilmus Cliford Geertzi interpreteeriv etnograafia

• Uus žanr – teaduslik esse • Autor muutub nähtavaks



• Neljas moment: reaalsuse representeerimise kriis• Kahtlus reaalsuse ‘adekvaatse’ dokumenteerimise

võimaluses ja selle esitamises objektiivse tõena (Stoller: informant valetab!)

• Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine

• Kolmekordne kriis: 1. isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus; 2. valiidsuse, üldistatavuse ja usaldusväärsuse kriis;3. teadmine kui tekst ja selle mõju ühiskonna arengule



• Viies moment: eksperimentaalsete kirjutiste postmodernistlik periood

• Püüd ületada kriisi • Autoetnograafia ilmumine: uurija rolli

teadvustamine ja teadlikkuse areng• Refleksiivsuse ja analüütilisuse süvenemine• Diskussioon mõistetest ‘objektiivsus-

subjektiivsus’, ‘deduktsioon-induktsioon’, ‘makro-mikro’ ja nende ümberhindamine



• Kuues moment: post-eksperimentaalne etnograafia ja poliitiline aktiivsus

• Arusaamine, et teadmine maailmast mõjutab/muudab maailma

• Uued väljakutsed kvalitatiivuurijatele

• Mida saavutatud teadmisega teha?

• Eetilised probleemid



• Seitsmes moment: uus aastatuhat• Uued probleemid, uued meetodid seotud

globaliseerumisega: – Rassi teooriad, HIV/AIDS uuringud, queer-teooria jt

• Maailma mitmekesisus ja ühtsustamine: sarnasused ja erinevused

• Üks keel – erinevad tähendused • Sotsiaalteaduslike uurimuste poliitilised

eesmärgid



• Kaheksas moment: kvalitatiivsed uurimused sotsiaaltöö uurimises

• Sotsiaaltöö kui inimõiguste ja sotsiaalse õigluse teostamise eesmärgil töötav eriala

• Mikro- ja makrotasandil teostatud uurimused ja nende väljund praktilises töös: uurija ja praktiku ühistegevus



• Üheksas moment: Uurija poliitiline vastutus

• Uuritavate aktiivsus – osalus-tegevusuuring (participatory action research;)

• Uurimus kui pidev protsess ja selle seos tegelikkuse arendamisel


Kasutatud allikad

• Creswell, J.W. (2003) Research Design. Qualitative, Quantitative and Mixed Methods Approaches. 2nd ed. Thousand Oaks, London, New Delhi: Sage Publications.

• Denzin,N.K. & Lincoln, Y.S. (2005) Introduction. Denzin,N.K. & Lincoln, Y.S. (eds.) Handbook of Qualitative Research, Second Ed. Thousand Oaks, London, New Delhi: Sage Publications.

• Glesne, C. & Peshkin, A. (1992) Becoming Qualitative Researchers. Longman Pub.

Documents

Kvalitatiivsed meetodid sotsiaalteadustes