Upload
giulia
View
76
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Laulva rahva pidu. Iga viie aasta järel koguneb Tallinnasse üle saja tuhande inimese kõigist meie maa nurkadest. Miks? Sest See on rõõm oma rahvaga kokkusaamisest. Sest laulu- ja tantsupidu on meie ühtehoidmise ja järjepidavuse sümbol. Laulupeo ajalugu. Eellugu. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Laulva rahva pidu
•Iga viie aasta järel koguneb Tallinnasse üle saja tuhande inimese kõigist meie maa nurkadest.
•Miks?
•Sest See on rõõm oma rahvaga kokkusaamisest.
•Sest laulu- ja tantsupidu on meie ühtehoidmise ja järjepidavuse sümbol.
Laulupeo
ajalugu
Eellugu
Eesti 19. sajandil
•Võõrvõim (Vene Impeerium)
•Rahvuse ärkamisaeg
•Vabadusiha
• Koorilaulu harrastuse aktiveerumine baltisakslaste eeskujul
•Mitmed ühislaulmised juba alates 1855 Põlvas
•Laialdane koondumine seltsidesseEsimesed eesti lauluseltsid: Revalia 1863Estonia 1865Vanemuine 1865
•Korraldajaks laulu- ja mänguselts “Vanemuine” eesotsas
Johann Voldemar Jannseniga (pildil)
•Juhid: Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid-
Saebelmann
•46 meeskoori, 5 pasunakoori, kokku 878 inimest
•Kavas kirikukoraalid, Vene riigihümn, vaimulikud ja
ilmalikud laulud kaks eesti algupäralist laulu:
“Mu isamaa on minu arm” ja “Sind surmani”Viisi autoriks Aleksander Kunileid-SaebelmannLydia Koidula sõnadele
tulevane Eesti hümn:Fredrik Pacius “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”
I Üldlaulupidu 18.-20.06.1869 Tartus ehk “Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu “
I Üldlaulupidu 18.-20.06.1869 Tartus ehk “Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu “
•Osaleda võisid ainult meeskoorid
•Pealtvaatajaid umbes 15 000
•Esitati isamaalisi kõnesid – Jakob Hurt
•Peale I Üldlaulupeo toimusid Tartus ka II, IV ja V üldlaulupidu, ülejäänud on peetud Tallinnas.
•Kuuel esimesel peol peeti võistulaulmisi ja –mängimisi.
•Järgmistel ühislaulupidudel hakkas eesti laulude arv kasvama.
•IV lisandusid segakoorid, IV ja VI osalesid ka viiulikoorid.
1918. vabanes Eesti võõrvõimu alt.
Pidude korraldajaks sai Eesti Lauljate Liit ja pidustusi hakati pidama iga 5 aasta tagant.
VIII laulupeol oli Mihkel Lüdigi laulu “Koit” esmaesitus.
•IX üldlaulupidu peeti esmakordselt Lasnamäe nõlval, nüüdsel lauluväljakul. Kontserdid kanti üle raadios.
•X laulupeol osalesid esimest korda naiskoorid.
•XI pidu jäi viimaseks iseseisvusaja peoks.
Edasine pidude kulg tänapäevani
•Pikem vahe ühislaulmistes - II maailmasõda ja NSV Liidu okupatsioon
•Pärast 9-aastast pausi - XII laulupidu (1947):
kommunistliku partei ja valitsuse püüd laulupidude sisu muuta: kohustuslikud nõukogu korda ülistavad teosed eesti heliloomingu vähendamine venekeelsete laulude lisamine
•XIII Üldlaulupidu (1950):
ideoloogilise võitluse ja repressioonide õhkkond: üldlaulupidude numeratsiooni kaotamine kava korduv muutmine venekeelsete ja Stalinit ülistavate laulude lisamine kaevurite ja sõjaväelaste koorid
Edasine pidude kulg tänapäevani
•XV Üldlaulupidu (1960): Lauluväljaku rekonstrueerimine, uue ja praeguse laululava
valmimine Tuletorn, mis võimaldas süüdata peotule Esmakordne televisiooniülekanne Poistekooride ja rahvapilliorkestrite osavõtt Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” kujunes peo rahvuslikuks lõpulauluks
Edasine pidude kulg tänapäevani
•100 aastat esimesest – XVII ehk juubelilaulupidu (1969): Võistulaulmise ja –mängimise tava elustamine Tule kandmise traditsiooni algus Avalauluks sai Mihkel Lüdigi “Koit” Laulupidude tänapäevase struktuuri välja kujunemine Üldlaulupidude mälestusansambli avamine Lasnamäe nõlval
Edasine pidude kulg tänapäevani
Edasine pidude kulg tänapäevani
•XX Üldlaulupidu (1985) sõjaveteranide koorid külalised mujalt NSV Liidust nõukogulik ideologiseeritus ja püüd vältida rahvuslikku
meelsust
Lauluga iseseisvuse poole – 1988. aasta laulev revolutsioon
•Rõhutatult rahvuslik XXI Üldlaulupidu (1990) Kavas põhiliselt eesti muusika Väliseestlaste kooride osavõtt ühendkoori ja kuulajate ühislaulmine peo lõpul
“Mu isamaa on minu arm” viimast korda autori (Gustav Ernesaks) dirigeerimisel
1991. Aasta augustis iseseisvus Eesti taas – laulupeod on hoidnud rahva koos
Edasine pidude kulg tänapäevani
•1994. aasta XXII laulupeoga tähistati 125 aasta möödumist esimesest peost.
Kontsert seekord õhtul Lõpus ühendkooride esitatud Urmas Sisaski “Eesti missa”
•XXIII Üldlaulupeol (1999) kasutati esmakordselt kõrgetasemelist helivõimendust ja videoseinu.
•2004. aasta peol avati mälestussammas Gustav Ernesaksa auks
Üldlaulupidude osalejate arvud läbi aegade
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
35000
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24.
Üldlaulupeo järjekorranumber
Laulupidu tänA
Korraldajaks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Ülesehitus:laulupeo tule toomine peo hällist Tartust Tallinnasserongkäik Vabaduse väljakult Tallinna kesklinnas lauluväljakuleavalooks ühendkoori esituses Mihkel Lüdigi “Koit”tule süütamine torniskontsert (vaheldumisi erinevad kooriliigid ja orkestrid)lõpulaul – Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”
Eesti Üldlaulu- ja Tantsupeod kuuluvad UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirjaAegade vältel pole laulupeod olnud üksnes muusikalised suursündmused, vaid on oluliselt kaasa aidanud meie rahvuse kujunemisele ja püsimajäämisele.
Laulupidu täna
“Lauluväljakule suubub meie värvikas ilojõgi kui laulude merre. Eks siin olegi esivanemate kaunite rõõmude väli. Jäägu ta selleks Sulle, Su lastele, Su lastelastele...”
Gustav Ernesaks
Tänan kuulamast!