LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 32 (2942) Kolmapäev, 26. august 2009

Kaks sünnipäeva, üks pidu Sydney Eesti Majas

Nagu sissejuhatuse teinud Ju-han Lübek tabavalt ütles ‒ üks sünnipäevalaps on just täis- ealiseks saanud, võib lubada kangemat kraami, ning teine juba pensionikka jõudmas. Kuid see ei tähenda, et lehetegemine soikuks. „Toimetusse on tulnud noored näod Eestist, kord kuus toimuvad Sydney Eesti Majas koosviibimised ja noored Sõrve laste- ja noortelaagri juhid õpi-vad eesti keelt,“ tõi Meie Kodu vastutav väljaandja Peete Muttik oma kõnes välja. Õhus on tunda uut kevadet.

Omamoodi sümboolne oli programmi esimene etteas-te. Isa ja poeg ‒ Indrek ja Artur Ulmas ‒ astusid lavale (vt foto paremal, foto autor Mihkel Ilp). Vanem hoidis käes värsket lehte, noorem luges Ira Lemberi luule-tust „Kahekesi“. Luuletus kõne-leb isa ja poja üheskoos ajalehe lugemisest ja sellest, kuidas isa loeb väikeseid tähti, poeg suuri tähti. Tänane Meie Kodu pakub lugemisainest ka neile, kes ees-ti keelt ei loe, aga soovivad olla kursis Eesti kogukonna tegemis-tega.

Juubelikõnes meenutas Peeter Muttik ajalehe algusaegu ning luges ette Eesti Vabariigi presi-dendi Toomas Hendrik Ilvese õn-nitlused. Ka järgmine kõnepulti astuja, Eesti Vabariigi aukonsul Sydneys Aivo Takis, andis edasi tervitused Eesti välisministrilt Urmas Paetilt, kellega suuremal osal kohalviibijatest oli võimalik ka pool aastat tagasi siin sama katuse all kohtuda. Aivo Takis keskendus oma kõnes noore-male sünnipäevalapsele. Aivo kui tollase tallinlase meenutus 1991. aasta ärevatest päevadest Tallinnas, ajal, mil tankid olid teel Tallinna poole ja NSVL juht Gorbatshov oli oma Grimmi su-vilas arestis, oli sügavalt isiklik ja köitev.

Kohaletulnuid oli ligi sada-kond. Pikad lauad suures saalis, Eesti lipuvärvides õhupallid ja korralik Eesti toit muutsid kogu ürituse meeldejäävaks. Kartu-lisalat, heeringavõie, lihapallid, peenleib, singirullid ja täidetud

munad ‒ küllap olete seda kõike näinud kodumaa eestlaste peolaual. Puhteestlasliku mait-seelamuse eest seisis hea usin toimetusepere ‒ Katre Ulmas ja Kadri Stamos, kelle õlul oli üritu-se toitlustamise korraldamine. Nädalapäevad menüükoosta-mist ja planeerimist, kaks päeva väsimatut köögitoimkonda, 14 tosinat keedetud mune, 15 kg kartuleid ja nii see kodumaine hõrgutav külmlaud valmis sai. Söök kahanes vaagnatelt kiirelt ja pidulised polnud ka kiidusõ-nadega kitsid. Küsimusele, mis

meeldis, kõlas vastusena „toit“ peaaegu igast suust.

Aga toit polnud veel kõik. Baa-rist sai osta ka kodumaal villitud „Kiss“ nimelist siidrit, väikse promilliga. Täiesti eestimaine siider leiti Melbourne’ist, kuhu üks kohalik tarnija hakkas seda imekombel tooma. Eriti magusa suutäie said aga Meie Kodu-tee-malise viktoriini võitjad, „Vana Tallinna“ likööriga kommid, see-kord kohvris suviselt kodumaalt kaasa toodud.

Mis on aga Eesti pidu ilma pil-limängu ja lauluta? Lavalauda-dele astus duett, kes tutvustas end kui Timmu ja Mari. Nende esiklaulu „Mu kodu ei piira need metsikud mäed“ sõnadesse lip-

sas „minu kodu“ asemel täiesti teadlikult „Meie Kodu“ sisse. Veel eelmisel ööl oli solist Mari Kan-gur ühes Sydney haiglas tilguti-te all. Tal diagnoositi neerupõle-tik. Küsimusele, mis sundis teda üritusele tulema, oli vastus liht-ne: „Isamaa armastus“. Mari on olnud Austraalias kuus kuud.

Tore oli näha, et Eesti Majja oli kogunenud nii noori kui vanu. 93-aastane Mercedes Lebert tuli üritusele koos oma tütre ja tüt-retütrega. Tal on hea meel, et tütar ja tütretütar on hakkanud

järjest sagedamini Eesti Maja külastama.

Omakeelsel ajale-hel on mõistagi olu-line roll kanda, eesti keelt peab alal hoid-ma. Lauluansambliga „Lõke“ esinenud Paul Kadaku sõnul näitas üritus selgelt, et tegu pole lihtsalt ajalehe-ga, vaid millegagi,

mis toob inimesi kokku. Loomulikult sai ürituselt osta

Meie Kodu kuldsete pealkirjade-ga juubelinumbrit. Ei puudunud ka meened. Mai Bucherti ja Ma-dis Alvre kujundatud riidekotid Meie Kodu esimese ning ka prae-guse logoga, kus Austraalia-Ees-ti sümboolika üheskoos peal, olid kujundatud just selleks sündmu-seks. Vitriinides olid väljas Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilve-se, Austraalia peaministri Kevin Ruddi, NSW osariigi peaministri Nathan Reesi ja Sydney linnapea

Clover Moore’i läkitused. Kõige rohkem elevust tekitasid aga vanad ajalehenumbrid, kust nii mõnigi külaline leidis end 10-20 aasta tagustelt piltidelt.

Mineva laupäevane üritus Ees-ti Majas ei olnud igav aktus ega pressiball, vaid üks tore üritus ehtsa Eesti peolauaga. Oluline oli see, et pidu tõi kokku nii noori kui vanu Austraalia eestlasi. Mui-dugi on üheks korralikuks eesti peoks ikka vaja ettekäänet!

Aale Kask,Eesti keele õpetaja Sydneys

Kaks kärbest ühe hoobiga - 22. augustil oli Sydney ja Thirlmere eestlastel rohkem kui üks põhjus tõsta oma jalg üle Sydney Eesti Maja läve. Paar päeva varem oli Eesti Vabariigi taas- iseseisvuspäev ‒ 18 aastat möödus päevast, mil Eesti taasiseseisvus. Suurem juubel oli aga Austraalia eestlasi tervelt 60 aastat teeninud ajalehel Meie Kodu, kelle kodu on teatavasti Sydney Eesti Majas.

Piduehtes Eesti Maja saali kogunes ligi sadakond sünnipäeva külalist. Foto: Indrek Ulmas

Meie Kodu juubelitort. Foto: Katre Ulmas

2 “MEIE KODU” 26. august 2009

Tere tulemast kõigile Meie Kodu toetajatele ja sõprade-le meie ajalehe 60. juubelil!

Meie Kodu sai möödunud kolmapäeval, 19. augustil 2009. aastal, 60-aastaseks ja selle tähtsa juubeli puhul ilmus ka pidulik juubeliväl-jaanne.

Tahan teile rääkida lühi-dalt Meie Kodu minevikust ja väljavaadetest lehe tuleviku kohta.

Tervitusi juubeliks on meile saatnud Eesti Vabariigi presi-dent Toomas Hendrik Ilves, Austraalia peaminister Kevin Rudd, NSW osariigi peaminis-ter Nathan Rees, Sydney lin-napea Clover Moore ja AESL-i esimees Arvi Vainomäe.

Lisaks Ülle Slameri kokku-võttele Meie Kodu juubeliväl-jaandes (MK nr 31) võib rohkem andmeid Meie Kodu ajaloost leida Helju Kimmeli artiklis raa-matust „Eestlased Austraalias ja Uus Meremaal II“, välja antud Austraalia Eesti Seltside Liidu poolt 1995. aastal.

Lehe asutamise koosolek toi-mus 26. veebruaril 1949, kokku-tulnute hulgas olid “Eesti Kodu Linda” esimees Toomas Varik, Abistamise Komitee esimees Ar-nold Lond ning Elmar Saarepere, Hugo Lübek, Oskar Nahe jt. Kok-kukutsujaks olevat olnud Eesti Meeskoori Austraalias asutaja ja juhataja Elmar Saarepere. Le-hel oli vaja ametlikku ilmumise luba valitsuselt Canberras, mis saabus augustis1949. Esimeseks lehe vastutavaks toimetajaks sai inglise keelt valdav noor Ilmar Raudma, peatoimetajaks Juhan Viidang ning tegevtoimetajaks endine Viljandi “Sakala” toime-tusliige Oskar Nahe. Esimese hambaraha andis lehele Hugo Lübek, kes oli ka ajalehe esimene tellija. Lehe sisu pidi olema 25% ingliskeelne. Sydney Eesti Selts võttis endale lehe majandusliku vastutuse 14.3.1951 ja väljaand-mise kohustuse 16.5.1951. Alles 1954. aastal võis leht ilmuda täiesti eestikeelselt.

Üks perspektiiv, et kui kaua aega on lehe alguspäevadest möödunud, on see, et 19. au-gustil 1949. a ilmunud esimese numbri tähtsaim kohalik uudis oli pikka aega kestnud söe- kaevurite streigi lõpp - olen kindel, et enamus tänapäeva Austraalia elanikke ei teagi, kui-das selline suur streik meie iga- päevast elu mõjutas.

Lehe tööjõuks on 60 aasta vältel olnud mitmeid pikema- ja lühemaajalisi toimetajaid ja pal-ju teisi abilisi. Kõige kauem on vastutava toimetaja (1970-1992) ja tegevtoimetaja (1982-1992) ametit pidanud Eesti Seltsi sel-leaegne esimees Tiiu Kroll-Sim-mul ‒ üle 22 aasta. Lehe tegev-toimetajaks on alates 1993. aastast kuni tänaseni olnud

Kuuskümend aastat tagasi„Aussie” elas vagusi, kuid siis tuli üle merepõgenike laagri pereelu uut siin alustama,kultuuri alal tegutsema.

Tantsu, laulu mitmel pool,löödi lahti eesti kool. Seltse, huviringe loodi.Nõnda tõde kätte toodi ‒vaja lehte välja anda,uudiseid nii laial` kanda.

Et saaks lehte välja anda, Kulutusi suuri kanda,selleks vaja oma tuba, valitsuselt õiget luba, töötajaid ja abistajaid,oma aja ohverdajaid.

Oma tuba Eesti Majas,tippimisest vastu kajas.Tublid mehed, naised tööl,päiksetõusul, hilisööl,uurisid poliitikat,uudiseid ja kriitikat.

Lehel alul neli külge,ühel neist veel inglis-tõlgekestis oma aastat viis,rõõmustavalt aga siislehel luba rahvusmeelestrükki minna eesti keeles.

Majandus veel polnud tõhus,tulu-kulu meeli rõhus.Eestlased kuid ühes killasBathurstis ja Bonegillaskorraldasid korjanduse,Melbourne meelelahutuse.

Sydneys, Adelaide’is ball ‒nimeks vägev pressiball!Nõnda kasvas majandus.Lisa tõi ka kirjandus,heliplaadid, õpikud,kunst ja ehis-esemed.

Aastad muudatusi toonud,lehetöö nii teiseks loonud.Internet ja raal nüüd koostoimetuses suures hoosmuutnud nõnda vanad kavad,pakkijail vaid iidsed tavad.

Juubeliks nüüd õnnesooverõõmsalt lehes ära toome.Loodame, et tegijaid,pakkijaid ja tellijaidjatkuks pikaks, pikaks ajaks,eesti keel veel kaua kajaks!

HMREsitatud „Meie Kodu”

50. juubeli pressiballil,augustis 1999

Järg 60. juubeli puhul

2009 ja leht veel levin’Riigijuhiks meil nüüd Kevin!Juubelit taas tähistame,Hiilgeaegu mäletame ‒mil meil palju tellijaid,kirjasaatjaid, trükkijaid,voltijaid ja pakkijaid.

Väiksemaks on jään’d me pere,vähem on ka tellijaid.Aga öelgem rõõmus tere ‒kodumaalt nüüd tegijaid!Löövad kohe külge käed,täiendusi kõikjal näed.

Noortel suur on praktikatänapäeva tehnikas.Lehe formaat nüüd PDFKaugelt polegi se kehv!

Seega suure rõõmugavõime kõigil kuuluta ‒LEHT MEIL ELAB EDASI!

„Meie Kodu” lugulaul

Helle-Mall Risti, kes siis koos tol-leaegse Eesti Seltsi esimehe ja vastutava toimetaja Uino Sim-muliga lehe juures tööd alustas. Leht sai omale esimese taasise-seisvunud Eestist tulnud toime-taja Tea Taruste mais 2003, kes töötas lehe juures kuni 2007. aastani ning värskendas suuresti lehe kunstilist ilmet.

Kuigi iga nädal ilmuva ajalehe-ga on olnud palju tööd nii toime-tuses, talituses kui ka pakkimisel, on olnud ka palju lõbu. Juba Meie Kodu teise aastapäeva puhul korraldati pressiballid mitte ai-nult Sydneys, vaid ka Adelaide’is ja Melbourne’is. Sydney kohta on kirjutatud tolleaegses Meie Kodus - ”Kella 8-ks kogunes Eesti Maja dekoreeritud saal balliklei-tides ja õhtuülikondades küla-lisi täis. Paistis silma elurõõmsa nooruse ülekaal. Hoogsa avaval-siga kuulutas skautide orkester balli algust...”

Kümme aastat tagasi Meie Kodu 50. juubeli pressiballi sõ-navõtus ütles vastutav toime-taja Uino Simmul, et ajalehe elukäiku võime võrrelda inimese eluga, mis algab lapse sigita-mise ja sünnitamisega ‒ mis on vastav esimese lehe väljaandmi-sega. Sellele järgneb lehe kasv, nii õelda täiskasvanuks saamine ja siis hakkab vanadus peale tu-lema, nagu see on ka inimesel. Uino leidis, et Meie Kodu olevat jõudnud sellesse perioodi. Meie tellijate arv, mis oli 300 esimese numbri ilmumisel, 1300 1995. aastal ja tänapäeva 495 toetab seda väidet.

Täna tähistame Meie Kodu 60. juubelit moodsamal kujul kui formaalne pressiball ja ma ar-van, et võibolla surma lähenemi-se asemel tuleb lehel hoopis elus teine õitsemisaeg.

Viimasel ajal on meie Eesti Majas arenemas uus tegevuse laine. Meie tänapäeva noored, näiteks Sõrve laste- ja noorte-laagri juhid, võtavad eesti kee-le tunde ja aitavad korraldada

meie ühiskonnale kord kuus koosviibimisi. Meie Kodu toi-metuses ja talituses on sa-muti nooremad näod. Nende algatusega ja ettevalmistu-sega viis ajaleht Meie Kodu juulikuus oma lugejate seas läbi arvamusuuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada lugejate rahulolu nii ajalehe sisu kui välimusega (uuringu kokkuvõte Meie Kodu juu-beliväljaandes MK nr 31). On rõõmustav näha, et ajalehe sisu vastab enamasti meie lugejate ootustele. Lugejad on esitanud palju huvitavaid ja kasulikke kommentaare ja soovitusi. Paljud vastajad on rõhutanud, et tulevikus võiks olla rohkem artikleid inglise keeles, kuna paljud noored ei loe eesti keelt. Tuletagem võrdluseks meelde seda rõõ-mu 1954. aastal, kui ajaleht ei pidanud enam sundusli-

kult sisaldama 25% sisust inglise keeles. Kuid nüüd ja tulevikus peame leidma oma ajalehes õige tasakaalu eesti ja inglise keelse materjali vahel.

20. augustil, päev peale Meie Kodu sünnipäeva, on Eesti Vaba-riigi taasiseseisvuspäev ja täna tähistame ka seda. Kaua aega oli üks tähtsamatest Meie Kodu üles- annetest võitlus Eesti vabaduse taastamise eest ja ühine võitlus maailmavabadust ähvardava kommunismi vastu. Nüüd on peamine ülesanne olla informat-siooniallikas kõigile eestlastele Austraalias. Meie Kodu neljan-das numbris oli Juhan Viidangu artikkel pealkirjaga “Mis meid ühendab”, mis kutsus “uusi“ ja “vanu“ eestlasi Austraalias hästi läbi saama. Tollel ajal olid vanad tulnud vabatahtlikult vabast Eestist, aga uued olid põgeni-kud. See, mis siis kirjutati, kehtib ka täna, kuid endised uued on nüüd hoopis need vanad ja saa-bunud on teine laine uusi vabast Eestist. Juhan Viidang kirjutas: “Kuid see, mis meid ühendab, on mitmekordselt suurem sel-lest, mis meid lahutab. Meid eestlasi ühendavad ühised ve-residemed. Meid ühendab ühine keel, mis Läänemere ja Peipsi va-hel on kõlanud aastatuhandeid. Meid ühendavad ühised minevi-kumälestused, ühised läbielatud raskused ja kannatused sajan-dite jooksul, mil meie rahvas on pidanud võitlema rasket võitlust oma olemasolu eest.”

Me võime uhked olla, et aja-leht Meie Kodu on olnud 60 aastat Eesti ühiskonna hääle-kandjaks mitte ainult Sydneys, vaid üle terve Austraalia ja õn-neks on siiani leidunud tublisid inimesi, kes seda tööd on ko-husetundlikult nädalast-näda-lasse ja aastast-aastasse teinud. Täname siinjuures kõiki endisi ja praeguseid Meie Kodu abilisi.Elagu Meie Kodu, meie töö-jõud ja kõik meie tellijad ja lugejad!

Palju õnne, Meie Kodu!Ajalehe vastutava väljaandja Peeter Muttiku kõne Meie Kodu 60. juubelil Sydney Eesti Majas, 22. augustil 2009. aastal

Meie Kodu 60. juubeliks kujundas Madis Alvre ajalehe logode kombinatsiooni. Üleval Meie Kodu esimene logo ajalehe algusaegadest ning all praegu kasutusel olev logo.

Vastutav väljaandja Peeter Muttik. Foto: Madis Alvre

3“MEIE KODU” 26. august 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Tallinn sõlmis eelmisel näda-lal nelja kooli kordategemise le-pingud varasematega võrreldes ligi kolmandiku odavamalt ning loodab läbirääkimiste käigus vä-hendada koolide rendihinda ka varasemates lepingutes. ❖ Kõik ministeeriumid koos-kõ-lastasid sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõu, mis näeb ette vanemahüvitise maksimaalsuu-ruse tõusu 35.316 kroonini.❖ Tallinn käivitab munitsipaalkor- terite ehitamise teise etapi ja küsib selle raames linnalt kor-teri saava üürniku käest üüri 30 krooni ruutmeetri kohta. Tallinna linnapea Edgar Savisaar rääkis esmaspäeval ajakirjanikele, et kinnisvaraekspertide hinnangul on korterite üüri turuhind pealin-nas preaegu 38-40 krooni. ❖ Kuressaares Saare maavalitsu-se hoones asuv Saaremaa ainus raamatupood on alates läinud reedest suletud, poe omaniku sõnul ei ole Saaremaal raamatu-kaubandusel tulevikku, kirjutab Meie Maa.❖ Võrumaale Rõugesse rajatav Eesti Ema monument saab 5. septembril nurgakivi, kogu sam-ba kompleks on kavas avada emadepäeval, 9. mail 2010, mis on ühtlasi Euroopa päev, kirju-tab Võrumaa Teataja.❖ Neeme Järvi saab alates järgmi-se aasta septembrist Eesti riikliku sümfooniaorkestri (ERSO) kuns- tiliseks juhiks ja peadirigendiks. ❖ 18. oktoobri kohalikel vali-mistel valivad inimesed üle riigi 226 volikogu, kuhu kuulub 3076 volinikku. ❖ AS Tallink Grupi Soomes asuv tütarettevõte Tallink Silja OY teatas esmaspäeval läbirääki-miste alustamisest eesmärgiga vähendada 550-liikmelist kal-daorganisatsiooni 80 täisajaga ametikoha võrra. ❖ President Toomas Hendik Ilve-se hinnangul on riigipea põhiüles-anne kaitsta põhiseadust. ❖ Aprilli lõpus Muuga sadamas asuvas terase tsinkimistehases tootmise peatanud ArcelorMit-tal ei plaani taaskäivitamist enne järgmist aastat; grupp näeb sa-mas maailma teraseturul para-nemise märke. ❖ Rahvaliidu Tallinna linnaühen-duse esimees Lauri Läänemets tõrjus sotside pesekretäri eitu-se ja kinnitas, et kaks erakonda pidasid Tallinnas läbirääkimisi. “Rahvaliit ja Sotsiaaldemokraat-lik Erakond pidasid rohkem kui kuu aega kõnelusi ühiselt kan-dideerimiseks Tallinnas,” ütles Läänemets BNS-ile. “Tänaseks on kõnelused lõppenud.” ❖ Eesti korvpallikoondis kaotas Euroopa meistrivõistluste A-di-visjoni väljalangemisturniiril es-maspäeval kodus lisaajal 72:75 (35:37, 67:67) Ukrainale. ❖ Keskkonnaamet kiitis heaks Eesti Rahva Muuseumi (ERM) keskkonnamõju hindamise aruan-de. Muuseumi ehituse sihasutuse juhatuse liige Peeter Mauer ütles BNS-ile, et ERM-i uue hoone raja-misega seotud tegevuste kesk-konnamõjude hindamine algatati eelmise aasta detsembris.

(Allikas: BNS, 15.08.-18.08)

❖ Tänavu juulis sündis ligi 1400 last, sünde registreeriti peaaegu 150 rohkem kui surmasid. ❖ Töökuulutusi vahendava por-taali CV-Online küsitluse põhjal usuvad 63 protsenti töötutest, et leiavad lähema kolme kuu jooksul uue töökoha. ❖ Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu statistika kohaselt langes liitu kuuluvate hotellide selle aasta teise kvartali täituvus aas-tases võrdluses ligi 10 protsendi-punkti võrra 47 protsendini. ❖ Rahvusooperi Estonia seni-ne juht Paul Himma andis teisi-päeval nõusoleku asuda Vene teatri etteotsa, teatri nõukogu kinnitas Himma ametisse alates 1. septembrist.❖ Valge-toonekurgede arvukus on viimase paarikümne aasta jooksul kiiresti kasvanud, hin-nanguliselt pesitseb Eestis 5000 paari, kuirjutab Eesti Päevaleht.❖ Narva tekstiilitööstus Kreen-holm on juulis ja augustis peedud läbirääkimiste tulemu-sel otsustanud koondada veel ligikaudu 300 töötajat ja jätkab tööd umbes 500 inimesega. ❖ Europarlamenti valitud Laido-neri muuseumi direktor Indrek Tarand esitas kaitseministrile lahkumisavalduse, mille viima-ne ka rahuldas. ❖ Laupäeval toimuval Balti keti 20. aasatapäeva teatejooksul “südametuksed Baltikumile” osaleb Eestis, Lätis ning Leedus ligi 10.000 inimest; enim osale-jaid on Lätist, Eestis ja Leedus on huvi üsna vähene.❖ Rahvaliit on nõus Isamaa ja Res Publica (IRL) üleskutsega Tallinna opositsioonile teha koostööd, kuid ootab konkreet-seid ettepanekuid. ❖ Eesti Memento Liit tähistab laupäeval Pilistveres oma 20. aastapäeva ning esmakordselt Eestis ka üleeuroopalist okupat-siooniohvrite mälestuspäeva.❖ Üle poole venemaalastest kii-dab heaks 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakti (MRP), mis aitas kaasa Teise maailmasõja puhkemisele, tea-tas gazeta.ru uuringule viidates. ❖ Venemaa korraldab augustis ja septembris Läänemere piirkon-nas suuri sõjaharjutusi, ajalehe Helsingin Sanomat hinnangul on tegemist musklite näitamisega.❖ Töötukassa registreeris viima-se nädala jooksul 1780 uut töö-tut, registreeritud töötuse määr kasvas 11 protsendini. ❖ Parem koostöö kui vastuseis, tõdes Erakond Eestimaa Rohe-lised (ERR) reedeses vastuses Isamaa ja Res Publica (IRL) üles-kutsele erakondade koostööks Tallinnas.❖ Moskva kohus vahistas ree-del neli kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises kahtlustavata, nende hulgas Eesti kodaniku Jevgeni Mironovi ja Eesti elaniku Igor Borisovi.❖ Tallinna börsil oli reedel taga-sihoidlike käivetega väikse tõu-suga päev. Indeks OMXT tõusis 1,44 protsenti 338,59 punktini. Kokku oli 218 tehingu käive 4,5 miljonit krooni.

(Allikas: BNS, 19.08-21.08)

Moskva pole rahul Eesti uue keeleseaduse eelnõugaVenemaa välisministeerium avaldas reedel Eesti uue keeleseaduse eelnõust ajendatud kommentaa-

ri, milles süüdistas Euroopa Liitu ükskõiksuses venekeelse elanikkonna väidetava keelelise ahistamise suhtes Eestis.

“On kurb, et end demokraatia ja inimõiguste eest võitlejatena määratlevad Euroopa Liidu riigid hoi-duvad EL-i solidaarsusest lähtudest objektiivselt hindamast humanitaarolukorda Eestis,” seisab minis-teeriumi koduleheküljel avaldatud kommentaaris.

Vene ministeerium kinnitas, et Eesti astub järjekordseid samme karmistamaks keelepoliitikat mitte-eestlastest elanike suhtes.

Oma väite tõestamiseks viitas ministeerium uue keeleseaduse eelnõule, mis laiendab keeleinspekt-siooni õigusi. Ministeerium lisas, et eelnõu keelab riigiametnikel mitte-eestikeelse avaliku esinemise ja omavahelise suhtlemise ka neis piirkondades, kus elab palju muukeelseid inimesi.

Ministeerium teatas, et igal riigil on õigus tugevdada riigikeelt, kuid vastavad sammud ei tohi ahista-da rahvusvähemusi, eriti siis, kui riik on mitmerahvuseline.

Haridusministeeriumi keeleosakond lubas valitsusele esitada keeleseaduse uue redaktsiooni selle aasta septembris või oktoobris. “Juunis otsustas ministeeriumi keeleosakond panna avalikule arutlu-sele seaduse uue redaktsiooni, mille käigus saavad kõik huvigrupid avaldada arvamust ning esitada ettepanekuid,” on osakonna peaspetsialist Riina Koolmeister BNS-ile öelnud.

Pärast avalikku arutelu võtab komisjon teema septembris uuesti päevakorda ning vaatab ettepane-kud üle, seejärel läheb redaktsioon valitsusse.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas moodustas ministeeriumide, Tartu ülikooli, riigikogu, integ-ratsiooni sihtasutuse ja keeleinspektsiooni esindajatest koosneva töögrupi möödunud aasta sügisel. Toona ütles ta, et kindlasti ei minda keelepoliitika põhitõdede kallale, kuid kuna aeg on edasi läinud, tuleb eesti keelt kaitsta üha uute ohustajate, sealhulgas eestlaste endi lohaka keelekasutuse eest. “Meie eesmärk on suunata kasutajaid eesti keelt rohkem austama,” lausus ta.

Lukase sõnul on 1995. aastal vastu võetud keeleseadust muudetud 18 korda, mistõttu on mitmed eksperdid pidanud seadust ebaühtlaseks ning viidanud selle vähesele üldistusastmele.

BNS, 21.08

20. augusti klubi pidas Toom-peal piduliku aastakoosoleku

Toompea lossi Valges saalis pidas neljapäeval traditsioonilise piduliku aastakoosoleku 20. augus-ti klubi, kuhu kuuluvad need toonase ülemnõuko-gu saadikud, kes 20. augustil 1991 hääletasid Eesti ise-seisvuse taastamise

Riigikogu esimees Ene Ergma nentis klubi ter-vitades, et 18 aastat tagasi tehtud otsus kinnitada Eesti vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda dip-lomaatiliste suhete taastamist on Eesti iseseisvuse taastamise nurgakivi.

Ergma ütles, et just 20. augusti klubi liikmed võt-sid enda peale vastutuse otsustada Eesti ise-seis-vuse taastamine. “Te langetasite otsuse ajal, mil Tallinnas olid Pihkva dessantväed ning Moskvas toimusid demonstrantide ja sõjaväe verised kok-kupõrked. Teie otsus nõudis julgust, sest puu-dus tagatis, et järgmisel hommikul ei koputa teie ukse-le nõukogude armee sõdur,” lisas spiiker.

20. augustil 1991. otsustati moodustada ka põhi-seaduse assamblee. “Seitseteist aastat tagasi, 1992. aasta 28. juunil oli meie rahva ja riigi ajaloo üks kõrghetk - 91 protsendilise toetusega avaldas rah-vas tunnustust nii meie põhiseadusele kui ka selle loojatele,” rõhutas Ergma. Ta meenutas, et 20. au-gusti klubi liikmeist on 21 ka assamblee liikmed.

Samuti otsustati korraldada uue põhiseaduse järgi Eesti parlamendivalimised 1992. aasta jook-sul ehk taastada parlamentarismi alus, millel Eesti õigusriigina täna seisab.

Riigikogu esimees tänas 20. augusti klubi liikmeid tahte eest seista vabaduse eest, oma riigi iseseisvu-se eest. “Teie meelekindlus avas nõukogude tanki-dest hoolimata meie jaoks lõplikult raudse eesriide,” ütles ta. “Toona Tallinnasse veetud kivimürakad on kadunud, jäänud on vaid üks - mälestuseks.”

Endine ülemnõukogu juhataja ja riigikogu esi-mees Ülo Nugis peatus olukorral Eesti majanduses, rahvus- ja julgeolekupoliitikal. Ta märkis, et ma-janduses on languse põhi juba käes ja ennustas, et aasta pärast näitab meie statistika tõusunumbreid. Mõistagi ei toimu paranemine järsku ning Eldoraa-dot me kohe ei leia, aga hingamisruumi saame taas ning tõus tuleb, tõdes Nugis.

“Kuid edaspidi peame olema oma väikese riigi majanduselu korraldamisel märksa targemad,” lisas ta. “Ma pean silmas mitte ainult valitsust ja riiki, vaid igaühte isiklikult. Iga inimene, iga pere peab õppima raha lugema ja oma võimalustele vastavaid plaane tegema.”

20. augustil hääletas iseseisvuse taastamise poolt 69 ülemnõukogu 101 liikmest.

BNS, 20.08

Vike-Freiberga: Baltimaade täielik ühtsus pole võimalik

Balti riikide täielik ühtsus pole võimalik, ütles Läti ekspresident Vaira Vike-Freiberga.

“Kui me oleksime nii ühtsed, siis poleks ju kolme riiki. Kui tahame rääkida ühtsusest, peaksime unus- tama oma lipud ja parlamendid ja looma ühe Bal-ti riigi. Kui on olemas kolm eraldi riiki, peaksime mõistma, et igal riigil on oma identiteet ja otsused ning me ei saa eeldada, et need otsused langeta-takse täielikus ühtsuses,” ütles Vike-Freiberga ree-deses usutluses Läti riigiraadiole.

Kommenteerides küsimust, kas Läti ametiisikud ei tee piisavat tööd, selgitamaks maailmale aja-loofakte ja Läti positsiooni Venemaa suhtes, kes ei tunnusta endiselt Läti okupeerimist, leidis Vike-Freiberga, et peab olema realistlik ja mõistma, et Venemaa ei muuda oma mõtteviisi.

“Me peaksime olema realistlikud. Kas te tõesti usute, et meie selgitused muudaksid midagi Vene-maal? On probleem ja sügav tragöödia, et nad ei suuda oma mõtteviisi muuta,” ütles ekspresident.

“Nii suure naabri kõrval peame võitlema oma ise-seisvuse eest kogu elu igal võimalikul moel. Me ei tohi olla naiivsed ning tõmmata ühel päeval joont alla, mõeldes, et kõik saab korda. Oma geograafi-lise asendi ja sadamatega jääme alati seda suurt territooriumi ärritama.”

BNS, 21.08

Tallinnas avati uuenenud Vabaduse väljak

Tallinnas avati neljapäeva õhtul põhjalikult uuenenud Vabaduse väljak, mille mullu augus-tis alanud ümberehitus läks maksma ligikaudu 280 miljonit krooni, teatas Tallinna linnavalitsuse pressiteenistus BNS-ile.

“Vabaduse väljaku ansambel on iseseisva Eesti riigi suurim ja kaalukaim mälestusmärk,” ütles lin-napea Edgar Savisaar oma kõnes.

Avamistseremoonia algas päikeseloojangul ja tipnes ilutulestikuga. Selle lõppedes said tuhan-ded pealtvaatajad väljaku ja selle maa-aluse osa-ga tutvuda.

Ümberehituse algjärgus tuli 5000 ruutmeetri-sel alal teha arheoloogilisi väljakaevamisi. Maa all on säilitatud ja eksponeeritud endised valli-kraavi tugimüürid, maa peal markeerib nende ja kunagise Harju värava asukohta ülejäänud väljakupinnaga võrreldes teist tooni sillutis. Osa värava alusmüürist jäeti läbi klaasi maa pealt vaadeldavaks.

BNS, 20.08

4 “MEIE KODU” 26. august 2009

Metsaistutamine Austraalia moodiLäksin Austraaliasse uusi kogemusi saama pisut üle 1,5 aasta ta-

gasi. Esialgu ei plaaninudki jääda rohkemaks kui aastaks, aga tek-kis võimalus viisat pikendada ja siinne elu tundus piisavalt huvitav ning jäingi kauemaks.

Eesti keele õpetajad välismaal kohtusid TallinnasJärgmisel päeval peale laulu-

pidu kogunesid Tallinnas Hir-vepargis piknikule eesti keele õpetajad ja välismaal asuvate eesti koolide esindajad. Koh-tumine sai teoks Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu eestvedamisel ja oli mõeldud kontaktide loomiseks ja edas-pidisele koostööle alusepane-miseks.Kohtumise idee autor Raina

Reiljan Eesti Instituudist, kes kuulub ka Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu (EKTKÕL) juhatusse, on paljudele välis-maa eesti koolidele juba tuttav

kui hea kontakt-isik, kelle kau-du saab tellida raamatuid ja õppematerjali, kuid kes oskab vastata ka kõikidele hariduselu puudutavatele küsimustele.Kokku tuli meeldiv seltskond

ärksaid inimesi mitmelt poolt üle maailma, kõiki ühendamas küsimus, kuidas tulemusrikka-malt eesti keelt oma järgneva-tele põlvkondadele edasi anda, elagu nad siis Taanis, Inglismaal, Tshehhis või Austraalias. Oma-vahelistes vestlustes selgus, et paljud probleemid on välismaal eesti keelt õpetajatel sarnased (sobivate õppematerjalide ja -

programmide puudus, piisava motivatsiooni leidmine lastele, heade raamatute vähesus jne). Käidi välja ka häid ideid, mida keegi teinud/korraldanud ja mida teistel tasuks kõrva taha panna ning loomulikult pandi alus ka tulevaseks koostööks, sest aetakse ju ikka üht asja. Pandi idanema ka siin-seal juba enne arutatud mõte luua päris oma vajadustele mõeldud õpi-kud, kasutades selleks kohapeal juba loodud õppematerjale.EKTKÕL juhatuse liikmed

Raina Reiljan, Ene Peterson (Vi-rumaa Kolledzhist), Leili Sägi

Eestist AustraaliasseTallinna Ülikooli õppejõud ja Emakeele Seltsi liige ANNIKA KILGI (fotol) kirjeldab, kuidas ta koos kolleegidega Austraalias keelepäevadel käis

„Sellist šanssu ei saa missida,“ teatas Melbourne’is elav Anne, kui läksime kohalike eestlaste seltskonnaga ookeani äärt möö-da sõitma. Olen nõus. Tasub tõesti kinni haarata võimalusest veeta aega rahvuskaaslaste-ga teisest maailma otsast. Mul oli rõõm seda teha hiljutistel Emakeele Seltsi korraldatud Austraalia keelepäevadel, kuhu juuli teisel poolel kolleegidega ettekandeid pidama ja inimes-tega suhtlema sõitsime. Toron-tos toimus selline keelepäev 18. veebruaril 2008.

Maire Raadik uuemast sõnava-rast. Helle Metslang kõrvutas eesti keelt inglise keelega ning seletas, mis teeb indoeuroopa emakeelega inimese jaoks eesti keele omandamise kergemaks ja mis raskemaks. Leelo Kin-gisepp tutvustas välisõppeks sobivaid eesti keele õppema-terjale ning andis üldisi näpu-näiteid keeleõpetuse korralda-miseks. Jüri Valge kõneles eesti keele ja eestluse tulevikust ning mina Eesti noorte keele-elust. Seega sai kokku igati sisukas kava, mida võis vähimagi tüdi-

juulil sai ta 90-aastaseks ja 24. juulil sõitsime sinna keelepäe- vale, nii et oli tõesti, nagu Helle Metslang külalisi tutvustades ütles: „Annika tuli oma tädi sün-nipäevale.“ Ehkki ma pole teda kunagi näinud, vennastusime silmapilkselt. Tegelikult oli see Austraalias üleüldse tavaline, et tuli otsustada kohe, et inimesed on omad ja armsad, sest ära-minek hingas kuklasse ja teisiti oleks need ükskord-elus-kohtu-mised lahjaks jäänud.KeelepäevadLisaks arvukatele lihtsalt

toredatele kohtumistele ja koosolemistele Austraalia rah-vuskaaslastega pidasime neli keelepäeva: Melbourne’i Ees-ti Majas, Sydney Eesti Majas, Sydney Eesti kiriku saalis ja Thirlmere’i Eesti külas. Meid oli hoiatatud, et paljud on seo-ses ESTO ja laulupeoga pikalt Austraaliast ära, mistõttu eri-ti kuulajaid oodata ei maksa, igasse kohta piisab kindlalt 20 käsilehest. See ennustus osutus pessimistlikuks, inimesi oli kõik-jal täpselt nii palju, kui mahtus, huvi ettekannete ja meie vastu oli suur ning vastuvõtt ülimalt soe. Keeleküsimused olid meie kuulajatele olulised, see tuli väl-ja nii ettekannetele järgnenud aruteludest kui ka muudest vestlustest. Ühes kohas tänati meid: „Aitäh, et tulite rääkima meie südame keelest.“ Kõige sagedasem küsimus meile oli-gi vist „Kuidas meie eesti keel tundub, kas on väga võõrmõju-line?“ ja vastasime ausalt, et on väga hea. Paljudel loomulikult ei ole sama korralik, aga nemad ei küsi ka.

Annika Kilgi,Eesti Elu, 21.08.2009

Melbourne’i eestlased võõrustamas keelepäeva külalisi. Foto Annika Kilgi

(Pärnu Vene Gümnaasiumist) ja Diana Joassoone (Tartu An-nelinna Gümnaasiumist) jaga-sid ka mitmesugust kasulikku teavet, kust leida uuemat in-formatsiooni keeleõppe kohta ning milliseid huvipakkuvaid üritusi on tulemas.Üks põnevamaid on kindlasti

juba mitmendat aastat talviti Albu mõisas toimuv Tammsaa-re võistulugemine, kust võiksid osa võtta ka väliseesti koolide lapsed. Võimalus on katta osa-lejate sõidu- ja majutuskulud. Huvilistel tasuks kontakti võtta Enda Trubok’iga meili-aadres-

sidel enda@albu.ee või enda.trubok@gmail.comEesti uusima kirjanduse info-

lehte saab näiteks alla laadida Integratsiooni sihtasutuse ko-dulehelt meis.ee Samas virtu-aalraamatukogus on olemas ka suur valik mitmesuguseid teisi eesti keele õppematerjale.EKTKÕL koduleht asub http://

www.eestikeelteisekeelena.ee ja sealt saab nii kontaktand-meid kui informatsiooni.

Kärt UlmanVaba Eesti Sõna, 16.08.2009

Ettekanded eesti keelest ja meelest

Loomulikult tahtsime keele-päevadel rääkida sellest, mis väliseestlastele kõige enam korda läheb. Osa taolisi tee-masid pakkusime ise välja, osa lisandus Austraaliast tulnud soovide mõjul. Emakeele Seltsi väliskeelepäevade korraldami-se kogemus näitab, et alati ta-hetakse kuulda värsketest muu-tustest eesti keeles, sestap oli meilgi sellest kaks ettekannet. Mati Erelt rääkis peamiselt eesti lauses toimuvatest nihetest ja

museta üha uuesti kuulata ja rääkida, eriti kuna ettekannete-le järgnenud küsimused olid iga kord erinevad.InimesedToredaid inimesi oli rohkem,

kui üles lugeda jõuaks. Vähe-masti nende kohta, keda oli õnn tundma õppida, võib öelda: ar-mas nagu koaala, vilgas nagu nokkloom, hea nagu Pavlova kook. Mulle isiklikult oli üks sel-le reisi erilisemaid hetki kohtu-mine oma vanaisa täditütrega. Marta Jõelaid elab Sydney lä-histel Thirlmere’i Eesti Külas. 23.

Nüüd tahaks oma saadud kogemusi ka pisut teistega jagada. Alustangi minu jaoks kõige lähedasemast teemast ja see on

metsandus. Nimelt leidsin tööd otsides ühe sõbra kaudu metasis-tutusega tegeleva firma kodulehe. Loomulikult tekitas see minus kohe huvi, kuna olen Maaülikoolis saanud metsandusliku hariduse ja töötanud SA Erametsakeskus koolitusspetsialistina.

Ei läinud palju aega, kui mulle helistatigi ja küsiti, kas soovin tööle tulla kohta nimega Walcha. Kuigi olin ka ise New South Walesis, tä-hendab see Austraalias siiski 16 tunnist rongireisi. See firma istutab metsa üle Austraalia kõikides osariikides, paar nädalat kuni mõni kuu ühes kohas.

Meeskond koosneb enamasti kuni kümnest istutajast ja ühest või kahest kvaliteedikontrollist/juhendajast. Varustus on vägagi korra-lik ja kaasaegne, alustades 6 kuud vanast, sadu tuhandeid kroone maksvast V8 mootoriga sõjaväe-tüüpi maastikuautost, neljaveoli-sest ATV-st ning lõpetades traksidena vööle kinnitatavast taimede kandmise varustusest ja labidatest.

Istutamine toimub sõltuvalt puuliiigist, aga enamasti labidaga. Peamiselt on tegemist eukalüpti ja kohaliku männi üheaastaste konteinertaimedega, kuid istutakase ka eksootilisemaid liike nagu sandlipuud, tiikpuud ja teisi.

Töö on füüsiliselt raske, sest pingutama peab kogu aeg - maks-takse istutatud taimede pealt. Samas peab istutuskvaliteet olema piisavalt hea ja seda kontrollib pidevalt juhendaja. Rahaliselt on kogenud istutajal võimalik teenida väga korralikke summasid. Kii-remad istutavad üle 3000 puu päevas, nii mõnigi kohalik oli kokku kasvama pannud juba üle 1 miljoni puu.

Samas seda tööd tehes tuleb arvestada, et elama peab tihti sadu kilomeetreid lähimast linnast eemal ilma eriliste mugavusteta. Kui on meeldivad töökaaslased, võib selline kogemus osutuda vägagi toredaks. Eriti arvestades, et kordumatu Austraalia looduse imed ümbritsevad sind seda tööd tehes pidevalt. Kängurud muutuvad niivõrd igapäevasteks tegelasteks, et nende kohalolu enam sugugi ei üllata.

Tarmo Laidna, AustraaliaMaaleht, 24. 06.2009

Foto: erakogu

5“MEIE KODU” 26. august 2009

The Adelaide Thriller Night!We would like to remind you that Esto Pub Night 7 is only a few

weeks away!The Thriller Night is on Friday September 18th again at “Kalev on Jeff cott”, the Estonian Hall, at 200 Jeff cott St in North Adelaide.

If this is your fi rst time, the entire idea of these nights is to drop in for 10 minutes or 2 hours to say hello, support the hall and bump into old or meet new Esto friends... No need to book tables or make formal appointments, it has become a relaxed, friendly evening for everyone. Drop in after work or some people come through on their way home after being out elsewhere. For those people who are bra-ve enough to be on “Facebook”, follow this link to see full details: http://www.facebook.com/event.php?eid=109876143628

There are always inexpensive drinks from the Bar, including Viru Valge, a great pool table, fabulous selection of Estonian music and the “show”, well this time it really will have a diff erence and is again well worth waiting for!

Our Chef, back by overwhelming popular demand is Kristina Lupp, who now has undoubtedly become Australia’s premier Estonian gourmet culinarian! Her Mexican Dish was recently featured in the Food and Wine section of the Toronto Star. This has been modifi ed and adapted to resemble the Southern Californian Mexican culture, which was traditional for the Jaakson’s at similar family communi-ty functions. This is a unique opportunity for you to experience the fi nest in Estonian Mexican cooking. Demand has grown, so we sug-gest you be early for the great food.

For those out of Adelaide, there are still inexpensive Jetstar and Qantas fl ights going, if you are thinking about a last minute wee-kend away in sunny S.A.! Oh and video snipets of previous Adelaide Esto Pub Nights can be seen on “You Tube” by following this link: http://www.youtube.com/results?search_query=Adelaide+Esto+Pub+night&search_type=&aq=f

Richard Semenov

2nd Estonian Dinner in SydneyThe 2nd Estonian Dinner was another great

success, and I would like to thank the chef, Han-nes Heinpalu and his assistant Mari Kangur for a magnifi cent meal. All who attended thought it was great.

I would also like to thank Riina Rahnel, Maali Rahnel, Sophie Nel-son, Katie Nelson, Tara Poole, Chris Jaques and Arne Rahnel for all the work they did to make the night a success. We had over 100 guests attending which is doubled from last month. I would also like to thank the guitarist Tim Bowen and the violinist Graham Jacups and Mari, the soloist for the entertainment they provided during the evening. The photos show how everyone enjoyed the evening.

We have decided that we will not have a dinner next month as Sõrve is hosting “Paabulind” on 19th September and we would like everyone to attend to help the Sõrve fundraising.

Our next Estonian Dinner will be on Friday 9th October, after the long weekend and we are looking for volunteers to cook the meal. It does not have to be one single person to do the cooking, it could be a group of 4 to 6 people combining to put the whole thing together. We also need more assistance to help set up the hall and clean up after the event. So if you are interested please contact me and we will get things under way.

RegardsMick Nelson, phone: 0428 645128

micknelson1@bigpond.com

Gerd Kanter võitis pronksmedali

Gerd Kanter võitis Berliinis kergejõustiku MM-il kolmapäe-val meeste kettaheites tulemu-sega 66.88 pronksmedali.

Kulla sai sakslane Robert Har-ting viimasel katsel heidetud 69.43-ga, teiseks tuli tulemuse 69.15 kirja saanud poolakas Piotr Malachowski.

Leedulane Virgilijus Alekna jäi 66.36-ga neljandaks.

Eelmisel aastal Pekingis olüm-piavõitjaks tulnud Kanteril on nüüd maailmameistrivõistlus-telt kuld, hõbe ja pronks.

Ksenija Balta sai Berliini ker-gejõustiku MM-il peetud naiste kaugushüppes esimesel katsel hüpatud 6.62-ga kaheksanda koha.

BNS, 19.08

The chefs cutting the cake in 2nd Esto Dinner. Photo by Riina Rahnel.

Lugupeetud “Meie Kodu” toimetus!

Südamlikud õnnesoovid “Meie Kodu” auväärse rajajoone - 60. juubeli puhul!

Täname kõiki, kes on 60 tegevusaasta vältel ajalehe väljaandmise ning sisu eest hoolitsenud! Teie töö on olnud ülimalt vajalik ja tänuväärne. Tunneme rõõmu, et Teie väljaanne on nüüd pidevalt ka tartlaste lugemislaual.

Parimate soovidega,Elle ja Tiina TarikTartu Linnaraamatukogust

ESTO viiendal päeval meenutati laagrielu, maitsti õlut ja jäeti X ESTOga hüvasti

Viimase päeva hom-mikul oli valida kahe ekskursiooni vahel ‒ külastada sai endist Lingeni DP laagrit või Hohenfelderi õllete-hast. DP laagri giidiks oli Karin Rumming ja õl-letehase sõitu organiseeris Richo Zieminski.DP laagri külastusVäike linnake Lingen asub

Münsterist 80 km põhja poole. Üheksa endist laagrielanikku Ameerikast, Austraaliast ja Sak-samaalt koos paari kaaslasega sõitsid suurte emotsioonidega Lingeni poole. Giid Karin Rum-ming elas kuni 1968. a Lingenis ja lahkus sealt peale gümnaa-siumi lõpetamist. Väga jutukad daamid, kes kuni 1952. a käisid Lingeni eesti algkoolis ja güm-naasiumis vahetasid mälestusi kooliajast, tundsid ära laag-riplatsi, eesti haigla ja kooli asu-koha. Nad meenutasid kohti, kus nad jalutasid salaja poiste-ga, kus käisid ujumas Emsi jões. Karini sõnul said kaasasõitnud osa mitmetest elamustest põ-genikeajast ja kohati tundus, et aeg oleks seisma jäänud.

Külastati ka Kreuzkirchet - Lingeni luteri peakirikut kesk-linnas, kus toimusid 50-nda-tel aastatel eesti leerid. Lahke kirikukoguduse ametnik avas grupile ekstra kirikuukse, mis muidu argipäevadel suletud on.

Endised leerilapsed vaatasid ka siin suurte emotsioonidega ringi ja meenutasid kus ja mis kunagi juhtus. Karin Rumming mäletab, et tema usuõpetajan-na gümnaasiumis 1958. a rää-kis suure vaimustusega eesti leerilastest, kes väga pidulikult sammusid kirikusaali. Õpetajale olid eriti meeldinud tütarlapsed pikkade valgete kleitidega. Ees-ti leer oli tollal suur sensatsioon Lingenis, sest enamus elanikest olid ja on katoliiklased, kes nii-suguseid kirikuelu kombeid ei tundnud.

Seejärel külastati surnuaeda, mis on tänaseks ümber ehitatud

beebide ja väikelaste ”puhkekohaks”.

Peale lõunat istuti koos puude all huba-sel Lingeni turuplat-sil, nauditi ilusat ilma,

maitsvat torti ja jäätist ning vahetati ikka ja jälle

mälestusi. Karin Rummingu sõ-nul jäid kõik emotsiooniderikka reisiga väga rahule. Õlletehase külastus1845. a. kuni tänaseni töötav

Hohenfelderi õlletehas on üks väheseid Saksamaal, mis on siia-ni erakätes ja mille tootmisruu-me nii lähedalt uudistada saab. Tehases on tööl ligi 25 inimest ja aastas toodetakse ca viis mil-jonit liitrit õlut. Meile tutvustati kogu õllevalmistamise protses-si, näidati vaate, kus kääris 75 00 liitrit õlut, kuidas jõuab õlu lõpuks pudelitesse ja lattu.

Hohenfelderi õlletehas toodab õlu coca-colaga, apelsinimahla-ga, sidruni ja greibimaitsega, musta õlut röstitud humalatest, keldriõlut ja nisuõlu. Peale põh-jalikku jalutuskäiku läbi tehase said kõik janu kustutata eelpool mainitud õllesortidega. Lauale toodi ka õllevorstid, sinep ja saiakesed. Lauldi ”Õllepruulijat” ja muid sobilikke laule.

ValguspiduEV Suursaadik Saksamaal

Mart Laanemäe tänas enne ESTO 2009 ametliku osa lõppu kõiki, kes olid andnud oma pa-nuse ESTOle ning soovis neile ilusat pidu. Viimaseks ürituseks oli Valguspidu kontserdiga ”Mis on kodu? Kus on kodu?”, mille lavastas Eesti Muusika- ja Teat-riakadeemia ooperistuudio õp-pejõud Liis Kolle.

Meeleolukas kontsert oli koos-tatud tuntud ja tundmatust ees-ti muusikast ja muusikalitera-tuuri klassikast. Põnevaks tegid õhtu saali eri kohtadest lavale tee leidvad esinejad. Ka laval oli lauljate ja muusikute liikumine huvitavalt kokku seatud.

Sopranid Kersti Ala-Murr ja Katrin Lehismets, bariton Jaan

Willem Sibul, Jaak Lutsoja akor-dionil, Meeli Ots klaveril ning ”Puhkpillisümfoonikud” esita-sid kokku üle 20 pala. Nimetada võiks ”Meil aiaäärne tänavas”, ”Mul meelen kuldne koduko-tus”, ”Saaremaa valss”, ”Muinas-lugu muusikas” ja ”Põhjamaa”. Kontserdi keskel näitasid Müns-teri tudengid Kalle Aasamäe meestemoodi, mis oli inspiratsi-ooni saanud eesti rahvariietest. Valguspeost tegi 2,5-minutilise otselülituse õhtustesse uudiste saadetesse WDR-i (Westdeut-sche Rundfunk) fi lmigrupp.

Peale kontserti tänas ÜEKNi esimees Jaak Juhansoo ESTO 2009 toimkonda ja avaldas nei-le tunnustust, et nad suutsid nii lühikese ajaga siiski ühe vahva ja kordaläinud ülemaailmsed eestlaste päevad korraldada.

Maie Kisis-Vainumäe tänas südamest korraldustoimkonna poolt kõiki, kes aitasid kaasa aktiivselt ja moraalselt neid viit päeva sisustada ning loomuli-kult ka kõiki, kes pealtvaatajate-na kohale olid tulnud. ”ESTO on aeg, mil me sulame üheks suu-reks pereks ja toome killukese Eestit Eestist välja. Iga ilus asi lõ-peb, nii ka need koosveedetud päevad Münsteris. On aeg ESTO lipp kokku panna ja anda see ERMi hoolde ja loodetavasti jõuab kätte aeg, kuna seda lip-pu jälle vaja läheb,” lausus Maie Kisis-Vainumäe lõpetuseks. See-järel lauldi Eesti hümni ja lange-tati ESTO lipp. Puhkpilliorkester mängis tantsuks ja peagi täitus põrand tantsupaaridega. Kes veel jaksas, see veetis viimased tunnid salakõrtsis.

Kristel SarrikEesti Elu, 20.07.2009

SPOR T

Head lehelugejad! Telli MEIE KODU augustis ning saad kaasa kinkaasa kinkaasa ki gituse! ngituse! n Meie Kodu Meie Kodu Meie Kod tel. 02 9212 2113

6 “MEIE KODU” 26. august 2009

JUTA SANDERS

Lahkus Kirjandusringi kauaaegne liige

Eili AnnukLembit LainelaBoris LeesWinifred OserRobert RaskaTiiu ja Inno SalasooSilvia Silvéus

Mälestavad leinas

HEINO SOMMER

Meilt lahkus jäädavalt

Leinavad kurbuses Ene ja Hugo perega

VALEV KONGAS

Lahkus igavikku meie kauaaegne sõber

Helga HaasmaTõnis ja Tiina KaseHugo KösterHektor ja Gertrud MesilaneHans OtsJohannes PastelEdgar Siimpoeg

Mälestame leinas ja avaldame kaastunne Margele

Puhka rahus!

Andres KalasimAgo KõrgveeMara MaaseppVello MurroHilja OzarskisLembit PensaAnton ja Ellen UpsValdemar Vilder

VALEV KONGAS’t

Mälestame kurbuses meie kauaaegset perekonna sõpra

Milvi ja AugustSylvia ja Viktor

Avaldame südamlikku kaastunnet Margele perekonnaga

VALEV KONGAS

Lahkus meie kauaaegne perekonnasõber

Mälestavad leinas

Puhka rahus!

Helle-MallTõnis ja Monica peregaIlmar ja Debbie peregaRauli ja Cherie peregaLembit ja Meg peregaLinda ja Brian perega

Siiras kaastunne Margele ja Helgale perega

VALEV KONGAS’t

Mälestame kurbuses kauaaegset sõpra

Toomas, Maie ja MattiSilvi

Avaldame südamlikku kaastunnet Margele perega

Puhka rahus!

VALEV KONGAS

Lahkus jäädavalt kauaaegne kallis perekonnasõber

Anne-Reet, Halliki, Helju

Mälestavad kurbuses

HEINO SOMMERsünd. 31.03.1921 Tõrvas

surn. 12.08.2009 Adelaide’is

Peale pikka haigust lahkus igavesti

Rein ja TeijaPeter ja Tanya (Sydney)Charlie ja Mel (Edinburgh)

Leinavad

MARJE LEOL’i

Kallis tädi Marje “Ütleme tasa, et Sina vaid kuuled, Puhugu und Sulle Eestimaa tuuled.”

Puhka rahus!

Vennalapsed Elve, Maret ja Rihoperekondadega EestisOnulapsed Rita ja Martinperekondadega Melbourne’is

mälestavad

Mälestame kurbuses oma kallist isa, vanaisa ja vanavanaisa

Puhka rahus!

TRAUGOTT SILTING’ut

Anne ja MaxAnnelisa ja BradAlexander, Lara ja Cooper

sünd. 9.08.1918 Tallinnassurn. 24.07.2009 Sydneys

Mälestavad sügavas leinas

7“MEIE KODU” 26. august 2009

VALEV KONGAS’t

Mälestame kurbuses oma kauaaegset sõpra ja ristiisa

Ristipoeg Toivo peregaIlme ja KarlKersti ja Norm

VALEV KONGASsünd. 18.06.1925 Viljandis

surn. 10.08.2009 Thirlmere’is

Peale pikka rasket haigust lahkus meie armas

MargeHelga ja DavidKendal ja CalumSugulased EestisSinu vaev on lõppenud ‒

Puhka rahus.

Vaikses leinas

VALEV KONGAS’tMälestame armsat

Naomi Pilt ja perekond

Avaldame kaastunnet Margele ja perele

VALEV KONGAS’t

Mälestame leinas

Puhka rahus!

EttEtiRistitütar Aivi, Marty, Arne ja HarriKaili, Alar, Toni, Ivar ja ArviImbi ja Wally

VALEV KONGAS’tMälestame head sõpra ja kauaaegset naabrit

HelgaKrista, Trevor, Tiiu ja KailiKarin, Leo, Indrek ja Aili

Avaldame südamlikku kaastunnet Margele perega

VALEV KONGAS’tKauaaegset head perekonnasõpra

MallHelle, Ivan, Aidan, Kane ja TyeValli, Paul, Kristi ja RhysLinda

mälestavad kurbuses

Puhka rahus!

VALEV KONGAS’tMälestame kurbuses kauaaegset sõpra

Oskar, AinoÕie ja Kalju

Südamlik kaastunne Margele ja perekonnale

Puhka rahus!

Sügavas leinas

VALEV KONGAS

Igaveseks lahkus meie kauaaegne seltsiliige

Mälestab kurbuses Thirlmere Eesti Selts “Koit” juhatus

VALEV KONGAS’t

Mälestame jäädavalt lahkunud

E.E.L.K. Thirlmere pihtkonna nõukogu liikmed Ene, Ülle ja Heino

Avaldame siirast kaastunnet Margele

VALEV KONGASLahkus meie kauaaegne hea perekonnasõber

Elga ja MaiaEevi, Cec, Liisa ja Peter peregaOlev, Lydia ja Martin

Südamlik kaastunne Margele ja perele

VALEV KONGAS

Jäädavalt lahkus meie hulgast

Ilma Maidla peregaKoidu Rampe peregaAino ja Ester KasepuuAnni KaasikEha CarrHilda KaarmäeLinda MirliebLudmilla Vilo

Avaldame südamlikku kaastunnet Margele ja Helgale perega ning mälestame vaikses leinas

Aino LeppMaie DickIlse ja Ernst JürssHeino ja Agnes PankAsta ja Elmar SaarepereLeida AllasEnn AllasHelmi Kompus

8“MEIE KODU” 26. august 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik - puhkuselToimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 ‒ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 17.00 neljapäeval kell 10.00 ‒ 13.30Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St.,Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Neljapäeval, 3. septembrilSESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. Kavas videod: 1. Tänavuse laulupeo teine osa. 2. Rahvatantsu pidu.Laupäeval, 5. septembril:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas. Laupäeval, 5. septembril:Rahvusvaheline animafilmifestival Syd-neys (UTS University Hall Cinema, NSW) Kell 11.00-12.30 Eesti animafilmi retro-spektiiv (esitlusele tulevad Priit Pärna, Heino Parsi, Ülo Pikkovi, Priit Tenderi ja Mait Laasi animafilmid). Programm ja pi-letiinfo http://www.siaf.uts.edu.au/Laupäeval, 19. septembril:Paabulind: Sõrve Sõprade pidulik tu-luõhtu Eesti Majas kell 18.30. Pileti- info Aino Matwisyk 04096585591, matwisyk@bigpond.com.au

THIRLMERENeljapäeviti: Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Laupäeval, 29. augustil:Küla saalis kell 16.00 Andre Rieu kont-sert ”In Wonderland”. Pizza ja vein.Pühapäeval, 20. septembril:Ürituste kuhjumise tõttu kavandatud

Eesti Sõjaveteranide Liidu kuukoosolek Thirlmeres jääb ära.Laupäeval, 26. septembril:TES ”Koit” 60. aastapäeva koosviibimi-ne kell 16.30 Thirlmere Eesti Majas.

CANBERRALaupäeval, 12. septembril:Rahvusgrupi kokkutulek St. Petersi kiriku ruumis kell 14.00. Vestlus igaühe poolt kaasa toodud tarbe- või ilueseme üle.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval laine-pikkusel FM 93.3 algusega kell 17.00

BRISBANELaupäeval, 29. augustil:Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale pühendatud pidulik koosviibimine kell 13.30 aadressil 12 Hawthorne St., Wool-loongabba.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval laine-pikkusel FM 93.3 algusega kell 15.00

MELBOURNEKolmapäeviti:Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti Majas. Info Karin Adamson (03) 9439 4157.Neljapäeval, 27. augustilSeenioride kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Laupäeval, 5. septembril:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 10. septembrilSeenioride kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 13. septembrilVideofilmi pealelõuna kell 13.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 24. septembrilSeenioride kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.

E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUSTALGUD ROOKWOODI KALMISTUL lau-päeval, 29. augustil algusega kell 8.30. KIRIKUSAALIS sõnajumalateenistus pü-hapäeval, 6. septembril kell 11.00, järg-neb kohvilaud. THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval, 13. septembril kell 13.30. LÄTI KIRIKUS pühapäeval, 20. septembril kell 14.00 E.E.L.K. Sydney Jaani kogudu-se 75. aastapäeva armulauaga jumala-teenistus, kaasa teenib peapiiskop And-res Taul, järgneb kohvilaud Läti kiriku kogudusemajas.CANBERRAS pühapäeval, 27. septembril kell 14.00 peapiiskopllik jumalateenis-tus St. Petersi kirikus. Armulaud. Teeni-vad peapiiskop Andres Taul ja õp. Meelis Rosma, orelil Astrid Bowler. Pärast juma-lateenistust kohvilaud kirikusaalis. KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSKolmainupüha jumalateenistus toimub pühapäeval, 20. septembril kell 15.00 Eesti Majas. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Jumalateenistus pühapäeval, 13. sep-tembril kell 14.00 St. John kirikus. Tee-nib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Järgmine jumalateenistus on pühapäe-val, 4. oktoobril kell 14.00 St. John kirikus Teenib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Melbourne’i SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval lainepikkusel FM 93.1 algusega kell 17.00.

ADELAIDEEsmaspäeval, 7. septembril:Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 9. septembril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 14. septembril:Kunsti - ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 14. septembril:AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Reedel, 18. septembril:Esto Pub Thriller Night kell 19.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 20. septembril:Kolmainu jumalateenistus kell 15.00 eesti kirikusKolmapäeval, 23. septembril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval kell 15.00 FM 106.3 lainepikkusel.

1 2 3 4 5 6 7 8

9

10

11 12 13

14 15

16 17

18 19

20

21

22

23 24 25

26 27

28 29

30

RISTSÕNAD nr 2393

PAREMALE: 1. Ökonoomika magasin 9. Viiks10. Aasia mägiriigi pealinnas11. Paavsti võimu kõrgeim organ14. Töga16. Lehvitama17. Elektriline jõuühik, lüh.20. Saneerimine21. Otsimine, osa22. Seeliku äärispael23. Sillake; lõõr24. Mehenimi26. Küütlev vääriskivi28. Portfell29. Mitte omaks võtma30. Materjal taimeriigi kiudainest

ALLA: 2. Keskkooli lõpetaja 3. Harjumaa kihelkond 4. Utt-tall 5. Mitteelukutseline 6. Endine India rahaühik 7. Teritada 8. Peipsi siiad12. Toit13. Meeldiv, kena15. Kassipoeg17. Sõidusuund18. Ette jõudma19. Euroopa väikeriik21. Lootma25. Kunstitöö26. Eostaim27. Tulease

LAHENDUS NR: 2392

PAREMALE:

1. Ümber- asustamine 8. Assagai 9. Umin10. Liiges11. Kenam12. Alev15. Ette17. Ida on18. Raamat19. Tüma20. Ammu22. Õnnetused25. Purist28. Teene31. Uimed32. Murumaad33. Sedel

ALLA: 2. Musteldama 3. Rügement 4. Säilitamine 5. Sasin 6. Muusa 7. Näide13. Lumetee14. Vatla16. Kratt21. Ubrikud23. Ehe24. Uinu26. Uluk27. Tuun28. Taar29. Eine30. Edel