Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Töökeskkond kui rahamasin Levinumad probleemid ja nende lahendamine
Siim Kinnas, [email protected]
Tartu Ülikooli töökeskkonnalabor
www.ut.ee/tklabor
TÜ töökeskkonnalabor
EVS-EN IEC/ISO 17025 akrediteeritud töökeskkonna ohutegurite mõõtelabor alates 2003. aastast
Teaduspõhine lähenemine, pidev mõõtemeetodite arendamine ja personali teadmiste täiendamine
Füüsikalised ja bioloogilised ohutegurid
Töökeskkonna-alased konsultatsioonid, riskianalüüsid kokkuleppel
Millest tuleb juttu
Millised on enamlevinud
probleemid töökeskkonnas?
Kuidas neid hinnata?
Kuidas neid lahendada?
Häiriv müra, >40 dB Probleem
Printerid jms
Ruumi väljastpoolt kanduv müra
Tehnokommunikatsioonide müra
Kolleegid…?
Lahendus
Seadmete asukoha muutmine,
uued vaiksemad seadmed
Tõhusamad aknad, ruumi
isolatsiooni parendamine,
töökoha kolimine
Summutid kanalites, spetsiaalsed
lõppelemendid, vent.seadme
asukoha muutmine
Avatud kontorid vs kabinetid
Pro
Kokkuhoid
tehnokommunikatsioonide
arvelt
Tihedam suhtlemine
töötajate vahel
Contra
Märgatavalt kõrgem
müratase
Kõrgem nakkushaiguste
levikumäär ja –kiirus
Madalam töötajate
tootlikkus
Tervist kahjustav müra, >80 dB
• Otsesed kahjustused
kuulmeelundkonnale
• Mõju organismi
eneseregulatsioonile
• Mõju vaimsele tervisele
Tüüpilisemad ohtliku müra allikad
Põllumajandus Metalli töötlemine Puidu töötlemine
Mäendus Keevitamine Etc…
Olulisemad probleemid müraga
Isikukaitsevahendeid ei kasutata üldse
Isikukaitsevahendeid ei kasutata õigesti
Kõrvaklappide tiheda liidese tagamine peanahaga
Kõrvatroppide õige kõrva sobitamine (link)
Kuidas valida
kuulmiskaitsevahendit?
1. Tee kindlaks müraga kokkupuutetase (LA,EX,8h)
2. Tee kindlaks kaitsevahendi müra vähendamise määr (SNR):
A. Peale müravähendusmäära kokkupuutetasemest maha lahutamist peaks müratase kõrva juures jääma vahemikku 60…80 dB.
N1: LA,EX,8h = 88 dB, kõrvaklapid SNR = 22 dB;
88 dB -22 dB = 66 dB OK!
N2: LA,EX,8h = 88 dB, kõrvaklapid SNR = 37 dB;
88 dB – 37 dB = 51 dB ÜLESUMMUTUS!
Vibratsioon Vibratsioon on igasugune tasakaaluasendi ümber toimuv
liikumine:
Ühtlane õõtsumine
Tugev raputamine
Üksikud löögid
Eelkõige krooniline
Ühtlane võnkumine
Krooniline ja akuutne
Kaootiline raputamine
Peamiselt akuutne
Üksikud löögid
Olulised täiendavad mõjurid
Müra
Temperatuur – eriti kohtvibratsiooni korral!
Kokkupuute kestus
Täiendav kokkupuude keemiliste ohuteguritega
Töökeskkonna valgustatus Kunstlik ja loomulik valgustatus töökohal
http://www.mac-on-campus.com/LearningCenter/Print/15760.aspx
Kunstlik vs loomulik valgustatus Nõuded valgustuslahendusele
Kunstlik
valgustatus
Loomulik
valgustatus
Küllaldane valgustihedus jah sõltub
Ajaliselt stabiilne jah ei
Jaotub ühtlaselt ruumis sõltub sõltub
Puuduvad häirivad peegeldused sõltub sõltub
Õigesti esitatud värvid vajab
tähelepanu jah
Bioloogiliselt täisväärtuslik vajab
tähelepanu jah
Kasutajale ohutu vajab
tähelepanu jah
Mõõdetav-normeeritav jah ei
Küllaldane valgustihedus See, mida inimene tajub sobiva valgustusena,
sõltub:
vanusest,
tervislikust seisukorrast,
konkreetsest tööülesandest,
ruumi sisekujundusest (värvid, mööbel),
isiklikest eelistustest.
Valgustatuse piirnormid Töökoht (viide standardile)
Minimaalne
soovituslik tase
Hambaarsti kohtvalgusti valgusvihk (suuõõne valgustatus) 5000 lx
Lahkamislaual 5000 lx
Kontoritöökohad (lugemine, kirjutamine, töö arvutiga) 500 lx
Loengu- ja seminariruumide lauapinnad 500 lx
Keevitamisel 300 lx
Põllumajandusmasinate teenendamine 200 lx
Hoiuruumide riiulivahedes 100 lx
Intensiivravi palatis, öine valvevalgus 35 lx
Valgustatuse ühtlus Valgustatuse ühtlust aitab hinnata ühtlustegur.
Ühtlustegur esitab mõõdistatud andmete põhjal, kui palju
erineb antud piirkonnas vähima/suurima valgustusega koht
keskmisest:
Soovituslikult - töökohal U≥0,6; ruumide üldvalgustatuse
korral U≥0,5.
keskE
EU min
0
Levinumad probleemid Omavahel halvasti paigaldatud valgustid või töökohad
Ruumi ja mööbli värvikujundus
Sobimatud valgustid
Vananenud luminofoortorud
Soojuslik mugavus
Meeleseisund, kus ollakse soojusliku olukorraga rahul
Soojuslik ebamugavus tohiks töökeskkonnas esineda
ainult juhul, kui ventilatsiooniseadmed (s.h. ka
kliimaseadmed) ei tööta nii, nagu peaks.
Otsene mõju töötajate töö tulemuslikkusele.
Märgatav mõju inimeste üldisele tervislikule seisundile
[1] Kosonen, Tan „Assessment of productivity loss
in air-conditioned buildings using PMV index“, Energy and Buildings 36 (2004) 987–993
Erinevus
21 °C-st
Keskmine
hinnang PMV
Rahulolematut
e osakaal PPD
(%)
Mõttevõime
langus (%)
Trükkimiskiirus
e langus (%)
-1 -0,21 6,3 0,0 0,0
0 0 5,0 1,9 4,9
+1 0,21 6,0 5,4 13,5
+2 0,42 9,0 10,1 23,2
+3 0,63 14,0 15,3 30,0
+4 0,84 21,0 20,6 32,8
+5 1,06 29,0 25,7 33,4
+6 1,28 38,0 30,0 33,5
Soodsad tingimused Parameeter Soodne vahemik
Õhutemperatuur
Temperatuurivahemik:
Horisontaalne/vertikaalne erinevus:
Erinevus tööpäeva piires:
18 - 24 °C
≤2 °C / ≤3 °C
3 - 6 °C
Suhteline õhuniiskus Õhuniiskuste vahemik
Soovitatav vahemik
30 - 70 %RH
40-60 %RH
Õhu liikumiskiirus
Soovitatav
Sõltuvalt tööst ja selle
raskusastmest:
0,1 m/s
0,1 - 0,4 m/s
Levinumad probleemid
Ventilatsioon – ebapiisav õhuvahetus
Ventilatsioon - tuuletõmbus
Ventilatsioon – kuiv õhk talveperioodil
N.ö. Külma õhkavad vs kuumavad pinnad
Probleemid riskide hindamisel
Nii üksiku aine kui tema ühendite koostoime hindamine on problemaatiline, kuna samaaegselt on keskkonna õhus suur hulk erinevaid keemilisi ühendeid.
Tööruumid ei vasta tööohutusnõuetele - ventilatsioon, tähistused jms
Seadusega kehtestatud tööstustele mõeldud keemiliste ainete normatiivid ei sobi kasutamiseks –normid liiga kõrged.
Kaitsekindad
Kemikaalide käitlemisel tuleb kasutada kaitsekindaid.
Kinnaste valikul tuleb tähelepanu pöörata materjali
sobivusele kemikaaliga …
Kemikaali läbistusaeg ja –kiirus
Keemiline vastupidavus
Kasutaja tundlikus materjali suhtes
Rohkem küsimusi?
Tartu Ülikooli töökeskkonnalabor
www.tookeskkonnalabor.ee
Eesti teadus- ja arendusasutuste ühine värav
www.adapter.ee