InfolehtVÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDU

Nr. 2 (88)märts 2010.a

SELLES LEHES:» Taluliidu üldkoosolek» » Loomakaitsealased nõudmised veistele, lammastele ja kitsedele» Pindalatoetuste infopäev» Kevadtööde finantseerimine» Heiferi projektist

Taluliidu tegemised:» 29.märts – volikogu koosolek» Infopäevad - Uue-Antslas;Vastseliinas» Aprilli lõpp - mai algus teraviljakasvatajate õppepäev» Juuni - põllupeenrapäev» Juuli algus õppereis Lätimaale» 17.juuli Võrumaa Põllumeeste Päev» 24-25.juuli Jäneda Talupäevad» August – infopäev ‘Nõuetele vastavus’

Taluliidu tegemised

VTL

UL PIA DT A A JAA TM E U LR IIÕ T

VVTL

UL PIA DT A A JAA TM E

U LR IIÕ T

V

www.taluliit.info

www.taluliit.info

AUSTATUD TALULIIDU LIIGE!

Koosoleku päevakava:

9.30 Registreerimine10.00 Avamine10.15 Juhatuse esimehe tegevusaruanne; küsimused 10.40 Revisjonikomisjoni aruanne; küsimused10.55 Aruannete kinnitamine11.10 Külaliste tervitused11.30 Põllumajanduspoliitikast täna ja tulevikus - EV Põllumajandusministeeriumi kantsler Toomas Kevvai12.30 Eestimaa Talupidajate Keskliidust ja ühistest

ettevõtmistest; ühistegevuse võimalustest – Kalle Hamburg14.00 Kokkuvõtted, koosoleku lõpetamine

Palume kõigil Taluliidu liikmetel osaleda!

Kellel ei ole võimalik koosolekul osaleda, palun teha volitus mõnele taluliidu liikmele. Volituse blankette saab kohaliku

taluseltsi esimehe käest või taluliidu kontorist.

Kõigi liikmete osavõtt on väga oluline, sest teie osalemine näitab meie ühtsust ja suhtumist põllumajandusse. Lisainfo koosoleku kohta 78 21 669 või 53 499 454

Võrumaa Talupidajate Liidu üldkoosolek toimubKolmapäeval, 7.aprillil kell 10.00 Võrus,

kultuurimajas KANNEL

Mobiil: 517 6330

Tele: 782 1758, Mobiil: 53 499 454E-mail: marika@vaip.werro.ee

Tel: 782 1669, mobiil: 5663 1990

Tel: 782 4077, mobiil: 554 9753Mobiil: 505 6293

Mobiil: 505 1061Mobiil: 528 6489Mobiil: 522 9424

VTL-i juhatuse esimees:VTL-i tegevjuht Marika Parv

Raamatupidamine:

Loomakasvatuse jafinantsmajanduse konsulent:

Heifer projektijuht:Taimekasvatuskonsulent(mahepõllumajandus):TaimekasvatuskonsulentVML Metsanduskonsul.:

LEHE VÄLJAANDMIST TOETAB MAK MEEDE 1.1

2

Võru Talupidajate Liidu Infoleht

Loomakaitse alased nõuded veistele ja lammastele ning kitsedele

Loomakaitseseaduse alusel on kehtestatud alates 2009.a. suvest lisaks vasikate, sigade ja kanade pidamise nõuetele reeglid ka veiste (üle 6 kuu vanuste veiste) ja lammaste ning kitsede pidamisele. Järgnevalt mõningad olulisemad väljavõtted, millele tuleks rohkem praktikas tähelepanu pöörata või mida seni pole otseselt seadusega reguleeritud.

VEISED* Veise sõrgu kontrollitakse mitte harvemini kui kuue

kuu tagant ja hooldatakse vajaduse korral.* Veise pidamise ruum peab olema varustatud esmaste

tulekustutusvahenditega * Elektripiitsa on lubatud kasutada ainult üle 12 kuu

vanuse veise puhul, kes keeldub liikumast, kui loomale on tagatud edasi liikumiseks piisav ruum ja aeg. Elektripiitsa kasutamine on keelatud looma tiinuse viimasel kolmandikul. Veisele tekitatava elektrilöögi kestus ei tohi olla pikem kui 1 sekund.

* Veise pidamise ruumi või ehitise põrand ei tohi olla libe. Veiseruumi õhuvahetus peab tagama, et ruumi suhteline õhuniiskus, temperatuur, tolmu- ja gaasisi-saldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta looma tervist.

* Veist ei tohi pidada ruumis, kus müratase ületab pidevalt 65 dB.

* Veist ei tohi pidada alaliselt pimedas. Veise pidamise ruum või ehitis peab olema piisavalt valgustatud kas loomuliku valguse või kunstliku valgustusega igapäevaselt vähemalt kella 9.00st kuni kella 17.00ni.

* Lõas peetavat veist puhastatakse korrapäraselt. * Rühmas veise pidamise korral peab põrandapinda

olema looma kohta vähemalt järgmiselt:

Veiserühmade ühendamist tuleb võimaluse korral vältida. Agressiivne loom eraldatakse rühmast.

* Veise vabapidamise korral peab lamamisala looma kohta olema vähemalt järgmine:

* Nuumpullide rühmas tohib olla kuni 20 looma. Üksikut looma ei tohi viia väljakujunenud rühma.

* Rühmana peetavatele nuumpullidele peab olema eraldatud ruumi vähemalt 3 m2 looma kohta ning lisaks 0,5 m2 iga 100 kg eluskaalu kohta kui looma kehakaal ületab 500 kg.

* Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb veist nende eest kaitsta või mitte lasta teda karjamaale (aastaringi ilma laudata lihaveiste pidamisel soovitatakse vähemalt varjumise võimalust –-näit.metsatukk, põõsad, jmt.)

* Kui veiste ajamisel kasutatakse koera, tagab loomapidaja, et koer ei vigastaks looma ega põhjustaks talle üleliigset

stressi. * Rühmas veiste pidamise korral peab söödasõim

olema paigutatud nii, et kõik loomad pääseksidtakistamatult sööma. Söötmiskohal tuleb täiskasvanud looma kohta arvestada vähemalt 60 cm sõimepikkusega.

LAMBAD JA KITSED

* Loomapidaja tagab siseruumis peetava lamba ja kitse tervise kontrollimise vähemalt üks kord päevas.

* Lamba ja kitse sõrgu kontrollitakse korrapäraselt ja hooldatakse vajaduse korral.

* Lamba ja kitse pidamiskohas peab olema võimalik kasutada laadimisvahendit ja sõrgade hooldamise vahendit.

* Looma pidamisruum või ehitis peab olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega

* Lammast ega kitse ei tohi pidada ruumis, kus müratase ületab pidevalt 65 dB.

* Lammast ega kitse ei tohi pidada alaliselt pimedas. Pidamise ruum või ehitis peab olema piisavalt valgustatud kas loomuliku valguse või kunstliku valgustusega. Kunstlik valgustus peab olema sisse lülitatud vähemalt kella 9.00st kuni kella 17.00ni.

* Looma pidamisruumis peab loomal olema võimalik näha teisi liigikaaslasi. Kui majapidamises on rohkem kui üks lammas või kits, ei tohi looma pidada üksikult, välja arvatud tervisekontrollil.

* Lamba ja kitse lõastamise korral peab lõastamis-vahend olema varustatud vähemalt kahe pöörlaga.

* Poegimisruumi pindala peab olema vähemalt 2 m2. Väliaediku suurus peab olema vähemalt 3 m 2 looma kohta. Lammast ja kitse ei tohi ruumis või ehitises pidada alaliselt lõas ega ühes ruumis suuremas kui 50 loomast koosnevas rühmas.

* Lammas t püga takse vähemal t kord aas tas . Vastpügatud lammast ei tohi ebasobivate ilmastiku-oludega pidada välitingimustes. Vajaduse korral fikseeritakse lammas pügamise ajaks istuvasse või külili asendisse. Lammast ei tohi fikseerida selili asendisse.

* Karjamaale viiv tee peab olema lambale turvaline ja sellise pinnakattega, mis ei määri looma. Karjatee äär peab olema vaba takjatest ja ohakatest, et vältida villa saastumist.

* Elektripiitsa võib ajamisel kasutada vaid täiskasvanud mittetiine looma puhul. Välitingimustes tuleb lammast ja kitse kaitsta halbade ilmastikutingimuste eest. Väliaedikus või karjamaal looma lõastamise korral peab lõastamisvahendi pikkus olema vähemalt 3 meetrit.

* Kui lambaid ja kitsi ei söödeta vabalt, peavad kõik loomad pääsema sööma ühel ajal. Söötmiskohal tuleb arvestada vähemalt 35 cm sõimepikkusega iga looma kohta ja vähemalt 45 cm sõimepikkusega tiine looma kohta. Nippeljootja kasutamise korral peab olema vähemalt üks jootja 30 looma kohta.

Nr. 2 (88) märts 2010. a

Lihaveise

vanus (kuu) Muu veise

vanus (kuu)

Veise keskmine kaal looma kohta

(kg)

Restpõrandaga aedik (m2/loom)

Perforeerimata põrandaga (tavaline)

aedik (m2/loom)

6–9 8–12 200–300 1,8 2,5

9–13 12–15 300–400 2,0 3,0

13–15 15–20 400–500 2,3 3,5

üle 15 üle 20 üle 500 2,5 4,0

Veise vanus (kuu)

Veise keskmine kaal looma kohta (kg)

Lamamisaseme pikkus (m)

Lamamisaseme laius (m)

2–6 175 1,70–1,90 0,80–0,90

6–18 350 1,90–2,00 0,90–1,00

18–22 500 2,00–2,10 1,00–1,20

üle 22 700 2,10–2,40 1,20–1,30

3

Võru Talupidajate Liidu Infoleht

HEIFERI PROJEKTIST

Taluliit toetab endiselt maaelanikke elusloomadega.Juba neljandat aastat toimib Võrumaa Talupidajate Liidus Heifer projekt, mille eesmärgiks on suurendada inimeste heaolu varustades peresid tiinete mullikate ja muude elusloomadega. Tänaseks on projekti vahendusel omale saanud lambaid 56 pere, kitsi 8 pere, lehmi 10 pere, lihaveiseid 9 pere, hobuseid 2 pere. Kuigi loomade muretsemist toetatakse peamiselt välismaiste annetustega, on loomad kõik kohalikku päritolu. Eelistatud on eesmärk läbi Heifer projektide tegevuse positiivselt väärtustada Eesti kohalikke loomatõugusid ja nende kasutamist väikemajapidamistes. Vastavalt Heifer projekti põhimõtetele antakse perede poolt projektist saadud looma esimene emasjärglane ning oma kogemusi ja teadmisi edasi järgmisele perele. Seega on tekkinud jälle võimalus peredel järglasi edasi kinkida.Sellel aastal pakume kitsi ja lambaid ja ilmselt ka lehmvasikaid (mullikaid), lihaveiste ja hobustega läheb kauem aega aga ka nende osas võib oma huvi üles näidata ja pöörduda Võrumaa Talupidajate Liitu.VTL Heifer projektijuht, Aigar Piho 5056293

Olukord teraviljaturulIvar Rosenberg, VTL juhatuse esimees

16. märtsil toimus Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja korraldusel Paides Teraviljafoorum 2010. Muude teemade hulgas andis ülevaate maailma teraviljahindade olukorrast ja tulevikuperspektiividest Indrek Aigro. Sarnaselt teiste sektoritega oli aasta 2009 äärmiselt raske ka teraviljakasvatajatel. Vilja hinnad on langenud ning lähiaja perspektiivis pole olulist teravilja hinna tõusu ette näha. Kolmandat aastat järjest on nii Eestis kui maailmas olnud suhteliselt head viljaastad mis on kõvasti suurendanud laovarusid. Venemaa ja Ukraina madalad tootjahinnad ei anna lootust hinnatõusule. Esmased vaatlused näitavad, et maailmaas peaks tulema normaalne viljaasta.Eriti kehv on olukord odraga. Ära lõppeb ka odra sekkumiskokkuost. Otra tasub kasvatada ainult Eesti tarbeks. Parem pole seis ka söödanisuga. Natuke parem on olukord kvaliteetse toidunisuga. Kõige kasulikum on kasvatada Aigro sõnul rapsi mille börsihind on hetkel umbes 4,5 kr/kg. Peamine turg kuhu Eesti põllumehed rapsi turustavad on Soome. Eesti põllumehed on aasta- aastalt rapsi kasvupinda suurendanud kuid soomlased on rapsi kasvupinda kahekordistamas. Kui Soomes tuleb hea rapsisaak siis eestlastelt enam rapsi ei osteta ning meil tuleb leida uusi turge.Teraviljakasvatajatel saab olema ees raske aasta. Tuleb tõsiselt arvutada läbi oma tegevusi ja külviplaane. Suuremat hinnatõusu pole ette näha ei sel ega ka tõenäoliselt järgmisel aastal.

Võrumaa Talupidajate Liidu Nõuandekeskus korraldab

13.aprillil kell 11 Vastseliina Rahvamajas 14.aprillil kell 11 Uue-Antsla Rahvamajas

infopäeva teemal

“Käesoleva aasta pindalatoetused. Taotleja nõuetele vastavus. Head põllumajandus- ja

keskkonnatingimused”

Antakse ülevaade kõigist käesoleva aasta pindalatoetustest ja taotlemise tingimustest erinevate

toetuseliikide osas, sealhulgas ka muudatustest 2010.a. Lisaks käsitletakse nn. nõuetele vastavust ja häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, millele peavad vastama kõik taotlejad, kuna alates 2009.a. on pindalatoetuste maksmine taotlejale seotud nimetatud

nõuete täitmisega.

Oodatud on kõik käesoleval kevadel toetust taotleda soovivad põllumehed, eriti aga väiksemad tootjad ja

maaomanikest toetuse taotlejad.

Infopäev on tasuta. Registreeritud osaleja saab ka infomaterjalid.

Vajalik eelregistreerimine tel. 78 24 077, 55 49 753 (Sirje Madisson)

või 56 499 454 ( Marika Parv).Üritust toetab Euroopa Liit.

Eesti Maaülikool korraldab Eesti Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.1. raames koolituse

NOORKARJA TERVISHOID

06.-07.04.2010 (T/K), hotell Pesa (Uus tänav 5,Põlva)Õppejõud Piret Kalmus, mag (vet-med), maaülikooli

veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teraapia osakonna lektor Kerli Raaperi, DVM,

maaülikooli suurloomakliiniku loomaarstKursus on sihtrühmale tasuta

Kohtade arv on piiratud, VAJALIK EELREGISTREERIMINE

maaülikooli avatud ülikooli tel 731 3174; 731 3175; 731 3275 või täites registreerumisvormi maaülikooli

kodulehe aadressil

http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/kohutavalt-

tahtis/

Nr. 2 (88) märts 2010. a

4

Võru Talupidajate Liidu Infoleht Nr. 2 (88) märts 2010. a

Maaelu Edendamise Sihtasutus teeb pankadega

koostööd kevadtööde finantseerimisel

Võrumaa Masinaühistu ja Võrumaa Talupidajate Liit korraldavad teisipäeval,

30.märtsil Taimekaitse infopäeva Võru vallavalitsuse saalis

Pressiteade, 18.03.2010Ardo Nõmm,Finantsjuht

Maaelu Edendamise Sihtasutus teeb pankadega koostööd kevadtööde finantseerimisel.Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tegi sel nädalal pankadele ettepaneku teha koostööd kevadtööde finantseerimisel. Kui põllumajandustootmisega tegeleval et tevõtjal jääb puudu garanti ist kevadtööde finantseerimiseks antava käibekapitali laenu juures, siis on tal võimalik saada MESist tagatis, mille allkirjastab MESi juhatuselt saadud volituse alusel pangatöötaja. MES on planeerinud põllumeeste kevadtöid finantseerida kokku kuni 100 miljoni krooni ulatuses. Ettevõtjal on kevadtööde rahastamiseks võimalus võtta pangast laen ning vajadusel MESi tagatis. Pank võib laenata ka MESi vahenditest ja laenaja tagatistega või MESi vahenditest koos MESi tagatisega.„Hinnates möödunudaastast koostööd pankadega kevadtööde finantseerimisel kordaläinuks, otsustas MESi nõukogu teha ettepaneku jätkata samalaadset töökorraldust laenude tagamise valdkonnas ka käesoleval aastal”, selgitab MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg. „Meiega aktiivset koostööd teinud pangad saavad MESilt volituse vajaduse korral ise anda MESi tagatis kuni 1 miljoni krooni suurustele kevadtööde laenudele”.MES on riigi sihtasutus, mille kaasabil on kogu tema tegevusaja jooksul, 1993. aastast alates, rahastatud maapiirkonna ettevõtjate tegevust ligikaudu 6 miljardi krooniga. MESi tagatiste kaasabil on krediidi- ja finantseerimisasutused andnud ettevõtjaile laene 2,9 miljardit krooni. Lisaks on MES krediidiasutuste, samuti hoiu-laenuühistute vahendusel, ning varasematel aastatel ka otse sihtasutusest, andnud laene 2,85 miljardit krooni.

- Naftasaaduste hoidmine vastavalt nõuetele - Rein Kalle juhtivspetsialist keskkonnaametist- Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses - Farmplandi taimekaitse spetsialistid- Taimekaitsevahendite hoidmine ja käitlemine - Benno Laks Põllumajandusameti Võru keskuse peainspektor

Palume registreeruda telefonidel: 53 499 454 Marika; 53 037 611 Jaak

ETKLi liikmetel on võimalik saada soodustusiveel kahe koostööpartneri juurest

Nimelt on ETKL sõlminud koostöölepingud Karla Auto Diislikeskus OÜ ja Amserv Grupist.

Karla Auto pakub ETKL-i liikmetele järgmisi soodustusi:

1. Bosch kõrgsurve pumbad ja pihustid -15%2. Delphi ja Stanadyne kürgsurvepumbad ja pihustid -20%3. Bosch, Delphi, Stanadyne kõrgsurvepumpade ja pihustite osad -20%4. Kõik filtrid -15%5. Kütuselisand Perfomance Formula -25%6. Töötunni maksumus -10%

Lisaks hooajalised pakkumised.

Soodustused kehtivad ETKL-i liikmekaardi ette näitamisel või andmebaasist nime kontrollimisel müüja

juures.

Amservi peagi 19 aastaseks saav teenindusvõrk müüb ja teenindab Toyota, Lexus, Opel, Chevrolet, Peugeotja Hyundai sõidukeid, lisaks omab Amserv ametlikku teenindusõigust SAAB autodele.„Meie 9 esindust paiknevad kõikides suuremates linnades üle Eesti. Soovime ETKL-ile ning ETKL-i liikmetele pakkuda midagi enamat, kui ainult autode müüki ja hooldust. Meie juures saate kiirelt ja mugavalt taotleda järelmaksu ja liisingut, teostada tehnoülevaatust, vahetada rehve või usaldada kindlustusjuhtumite käsitlemine meie asjatundjate hooleks. Teretulnud on ka kõikide teiste automarkide omanikud, sest osutame teenuseid kõigile automarkidele (v.a.garantiitööd).“ ütles Amserv Grupi tegevjuht Mart Mägi.ETKL-i juhatuse esimehe Arvo Veidengbergi sõnul on nüüd ETKL-il kindel autopartner, kes omab pika-ajalistkogemust autode müügi ja hooldusküsimustes ning kellel on Eesti suurima katvusega teenindusvõrk.„See on meie jaoks väga oluline, kuna ETKL-i liikmed tegutsevad üle kogu Eesti ning sõidukite hankimise ja hooldamisega seotud küsimuste osas saavad nüüd pöörduda oma tegutsemispiirkonnas asuva Amservi esinduse poole“ uutele autodele• Sooduspakkumine kasutatud väikekaubikute rentimisele• Soodustus teeninduse tunnihinnast -30%

Meil on hea meel teada anda, et ETKL on sõlminud koostöökokkuleppe automüügi- ja

teenindusettevõttega Amserv.