Liikide kaitse

Liikide kaitseLiikide kaitse

Helina ReinoHelina Reino

GAGGAG

20152015

Liikide kaitse Liikide kaitse tegeleb:tegeleb:

Elupaikade kaitsegaElupaikade kaitsega Isendite kaitsegaIsendite kaitsega


Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20. Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20. sajandi alguses.sajandi alguses. 1910. aastal asutati A. Toomi eestvedamisel Vaika 1910. aastal asutati A. Toomi eestvedamisel Vaika Linnukaitseala.Linnukaitseala. 1920. a tõstatas E. Spohr 11 liigi kaitse vajaduse. Samal 1920. a tõstatas E. Spohr 11 liigi kaitse vajaduse. Samal ajal kogus E. Reinwaldt ankeetide abil andmeid tollal ajal kogus E. Reinwaldt ankeetide abil andmeid tollal haruldaste imetajate leviku kohta.haruldaste imetajate leviku kohta. Eesti Eesti esimeseesimese looduskaitseseaduselooduskaitseseaduse alusel võeti alusel võeti 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel Eesti Eesti Punane RaamatPunane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 lehel). lehel).


1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodus-objektide 1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodus-objektide seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis. seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis. Eestis on kaitse alla võetud 565 taime-, seene- ja Eestis on kaitse alla võetud 565 taime-, seene- ja loomaliiki.loomaliiki.

Kaitsealused l i igidKaitsealused l i igid jagunevad jagunevad 3 3 kaitsekategooriassekaitsekategooriasse .. I ja I I kategooriaI ja I I kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega, Valitsuse määrusega, I I I kategooriaIII kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega liigid aga keskkonnaminister määrusega

Liikide Liikide kaitsekaitse

I kategooriasseI kategooriasse kuuluvad enamasti kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. kaheldav.

Kokku kuulub I kategooriasse 60 Kokku kuulub I kategooriasse 60 l i ikil i iki , nendest sõnajalgtaimi 10, , nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 18 liiki. selgroogseid 18 liiki.

I KATEGOORIAI KATEGOORIA

Kollane kuldkingKollane kuldking

Lehitu pisikäppLehitu pisikäpp

Kaljukotkas Kaljukotkas


Pisil ina, nõtke näkirohi, lääne-Pisil ina, nõtke näkirohi, lääne-sõrmkäpp, Ruthe sõrmkäppsõrmkäpp, Ruthe sõrmkäpp on on taimeliigid, mis esinevad meil teadaolevalt taimeliigid, mis esinevad meil teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina.vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina.

Loomaliikidest on Loomaliikidest on ebapärl ikarpebapärl ikarp säilinud meil vaid ühe säilinud meil vaid ühe jäänukpopulatsioonina.jäänukpopulatsioonina.


Lääne-sõrmkäppLääne-sõrmkäpp

Kollane käokingKollane käoking

Liikide Liikide kaitsekaitse

Euroopa naaritsaEuroopa naaritsa looduslik looduslik populatsioon on käesolevaks ajaks populatsioon on käesolevaks ajaks Eestis täielikult hävinud, kuid mitmete Eestis täielikult hävinud, kuid mitmete rahvusvaheliste projektide kaudu rahvusvaheliste projektide kaudu püütakse liigi asurkonda siin taastada.püütakse liigi asurkonda siin taastada.


Must-toonekurgMust-toonekurg ja ja lendoravlendorav on on peamiselt vanu metsi asustavad liigid, peamiselt vanu metsi asustavad liigid, kes on meil vähearvukad ning kelle kes on meil vähearvukad ning kelle elupaiku ohustab üha laienev elupaiku ohustab üha laienev raietegevus.raietegevus.


I I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toone-I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toone-kure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadu-kure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadu-sest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille sest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline( 25 m lendoraval 500 m raadius on liigispetsiifiline( 25 m lendoraval 500 m kaljukotkal). Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaljukotkal). Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang.kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. I kaitsekategooria l i ikide kõik teadaolevad I kaitsekategooria l i ikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla.elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla.

I KATEGOORIAI KATEGOORIAkõrekõre


I I kategooriasseII kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. ning levila aheneb. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla.kaitse alla.

I I kategooriasse on arvatud 262 l i ikiI I kategooriasse on arvatud 262 l i iki , nendest , nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki.loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki.

II KATEGOORIAII KATEGOORIARoosa riisikasRoosa riisikas


Järv-lahnarohiJärv-lahnarohi on oligotroofsetes on oligotroofsetes järvedes esinev liik, mis veekogude järvedes esinev liik, mis veekogude eutrofeerumise tõttu on väga ohustatud.eutrofeerumise tõttu on väga ohustatud. Hari l ik jugapuuHari l ik jugapuu on meil subatlantilise on meil subatlantilise perioodi reliktina esinev liik. perioodi reliktina esinev liik.

II KATEGOORIAII KATEGOORIA

Alpi võipätakasAlpi võipätakas

Kaitsealustest seeneliikidest on Kaitsealustest seeneliikidest on mitmed Eestis oma levila põhja-, kirde- mitmed Eestis oma levila põhja-, kirde- või idapiiril olevad, vähestes või idapiiril olevad, vähestes leiukohtades esinevad liigid, nagu leiukohtades esinevad liigid, nagu näiteks näiteks fechtneri kivipuravikfechtneri kivipuravik , , mõru mõru kivipuravikkivipuravik , , roosa ri isikasroosa ri isikas jt. jt.

Harilik jugapuuHarilik jugapuu


II kategooria kaitsealuste loomaliikide II kategooria kaitsealuste loomaliikide hulka kuulub selgrootu loomaliik - hulka kuulub selgrootu loomaliik - kir ju- kir ju- e. apteegikaane. apteegikaan , väikeste , väikeste kinnikasvavate järvede elanik. kinnikasvavate järvede elanik.


Mustlaik-apolloMustlaik-apollo

ApteegikaanApteegikaan

Lisaks apteegikaanile on arvatud Lisaks apteegikaanile on arvatud selgroogsete nüüd ka selgroogsete nüüd ka paksukojaline paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas, väike-jõekarp, eremiitpõrnikas, väike-punalamesklane, männisinelanepunalamesklane, männisinelane ning ning mustlaik-apollomustlaik-apollo ..Eremiitpõrnikas Eremiitpõrnikas


selgroogsetest loomadest on II kaitsekategooriasse selgroogsetest loomadest on II kaitsekategooriasse arvatud 2 kalaliiki: arvatud 2 kalaliiki: sägasäga - meie suurim mageveekala, kes - meie suurim mageveekala, kes Eestis on oma levila põhjapiiril ja Eestis on oma levila põhjapiiril ja tõugjastõugjas 1 roomajaliik - kivisisalik, kes on Eestis oma levila 1 roomajaliik - kivisisalik, kes on Eestis oma levila põhjapiiril; põhjapiiril; 1 kahepaikne – harivesilik.1 kahepaikne – harivesilik.

www.freshwater-fishing-guide.com/.../catfish.jpg

www.envir.ee/orb.aw/class=image/action=show/f...

HarivesilikHarivesilik

KivisisalikKivisisalik

sägasäga

TõugjasTõugjas

www.vonnu.ee/vallast/tougjas1.jpg



II kaitsekategooriasse on arvatud 35 linnu- ja 13 II kaitsekategooriasse on arvatud 35 linnu- ja 13 imetajaliiki. imetajaliiki. Uute linnuliikidena on II kaitsekategooria nimekirjas Uute linnuliikidena on II kaitsekategooria nimekirjas kir juhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, kir juhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn roherähn jaja põldtsii tsitaja põldtsii tsitaja

III KATEGOORIAIII KATEGOORIA

RoherähnRoherähn

SoorätsSoorätsKanakullKanakullKirjuhahkKirjuhahk


I I I kategooriaIII kategooria kaitsealuste liikide hulka kaitsealuste liikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki.seent ja 18 samblikuliiki.

Loomaliikidest kuulub III Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 89 kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 89 selgroogset loomaliiki.selgroogset loomaliiki. III kategoorias on näiteks III kategoorias on näiteks atlandi at landi tuur, tuur, kelle püsipopulatsioon kelle püsipopulatsioon puudub meil juba pikema aja puudub meil juba pikema aja vältel.vältel.

III III KATEGOORIAKATEGOORIA

Atlandi tuurAtlandi tuur

Roomav öövilgeRoomav öövilge

Kahkjaspunane Kahkjaspunane sõrmkäppsõrmkäpp


Varasemast II kaitsekategooriast on Varasemast II kaitsekategooriast on III kategooriasse üle toodud järgmised III kategooriasse üle toodud järgmised liigid: liigid: välja-loorkull, soo-loorkull, välja-loorkull, soo-loorkull, valge-toonekurg, sookurg, valge-toonekurg, sookurg, täpikhuik, rukkirääk täpikhuik, rukkirääk jaja vesipapp vesipapp , , kelle arvukus on Eestis viimastel kelle arvukus on Eestis viimastel aastakümnetel tõusnud ning levila aastakümnetel tõusnud ning levila laienenud. laienenud.

III III KATEGOORIAKATEGOORIA SookurgSookurg

KasetriibikKasetriibik

Samuti on III kategooriasse Samuti on III kategooriasse arvatud arvatud pähklinäpp, kasetri ibik pähklinäpp, kasetri ibik jaja lagrits. lagrits.

LagritsLagrits


Seoses liigikaitsega on Looduskaitseseaduses Seoses liigikaitsega on Looduskaitseseaduses kasutusele võetud uus kaitstava loodusobjekti mõiste kasutusele võetud uus kaitstava loodusobjekti mõiste püsielupaikpüsielupaik .. Püsielupaik on Looduskaitseseaduse tähenduses Püsielupaik on Looduskaitseseaduse tähenduses kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (näiteks kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (näiteks rände ajal), kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht rände ajal), kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht või lõhe ja jõesilmu kudemispaik. Lõhe ja jõesilm on või lõhe ja jõesilmu kudemispaik. Lõhe ja jõesilm on seaduses eraldi välja toodud seetõttu, et need liigid ei ole seaduses eraldi välja toodud seetõttu, et need liigid ei ole Eestis kaitse alla võetud kuid on kantud EÜ Loodusdirektiivi Eestis kaitse alla võetud kuid on kantud EÜ Loodusdirektiivi lisadesse, mistõttu tuleb nende liikide olulised lisadesse, mistõttu tuleb nende liikide olulised kudemispaigad kaitse alla võtta, kuid samal ajal võib kudemispaigad kaitse alla võtta, kuid samal ajal võib väljaspool nende liikide kaitseks piiritletud alasid lõhe ja väljaspool nende liikide kaitseks piiritletud alasid lõhe ja jõesilmu kutselist kalapüüki jätkata. jõesilmu kutselist kalapüüki jätkata.

PÜSIELUPAIKPÜSIELUPAIK


Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud, pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud, kehtib kehtib isendi kaitseisendi kaitse . .

See tähendab, et See tähendab, et kaitsealuste l i ikide isendeid ei kaitsealuste l i ikide isendeid ei tohi tahtl ikult surmata, püüda ega tahtl ikult häir ida tohi tahtl ikult surmata, püüda ega tahtl ikult häir ida paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise või paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise või rände ajalrände ajal , ilma keskkonnaministri loata loodusest , ilma keskkonnaministri loata loodusest eemaldada (on lubatud vigastuse ravimiseks), müüa ega eemaldada (on lubatud vigastuse ravimiseks), müüa ega tulu saamise eesmärgil kasutada. tulu saamise eesmärgil kasutada.


Euroopa Liidu (EL) looduskaitsepoliitika tugineb peamiselt Euroopa Liidu (EL) looduskaitsepoliitika tugineb peamiselt kahele direktiivile – kahele direktiivile – l innu- ja loodusdirekti ivi lel innu- ja loodusdirekti ivi le . .

l innudirekti ivl innudirekti iv sätestab liikmesriikide õigused ja sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamisekskohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks loodusdirekti ivloodusdirekti iv käsitleb ohustatud elupaikade ning käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid. loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid.

Loodusdirektiivis käsitletavad taime- ja loomaliigid on:Loodusdirektiivis käsitletavad taime- ja loomaliigid on:Euroopa Liidu tähtsusega l i igid!Euroopa Liidu tähtsusega l i igid!


Iga liikmesriik määratleb oma piirides:Iga liikmesriik määratleb oma piirides: ohustatud ohustatud liigid – need, mida ähvardab antud riigis liigid – need, mida ähvardab antud riigis kadumisoht (välja arvatud sellised, mille looduslik levila kadumisoht (välja arvatud sellised, mille looduslik levila riivab vaid äärega kõnealust riiki ning on seega riivab vaid äärega kõnealust riiki ning on seega naabermaades laiemalt levinud);naabermaades laiemalt levinud); ohualt idohualt id liigid, mis eeldatavasti praeguste tingimuste liigid, mis eeldatavasti praeguste tingimuste jätkudes võivad lähemas tulevikus sattuda ohustatud liikide jätkudes võivad lähemas tulevikus sattuda ohustatud liikide sekka;sekka; haruldasedharuldased liigid, mis on riski piiril, olles esindatud vaid liigid, mis on riski piiril, olles esindatud vaid väikeste asurkondadena; väikeste asurkondadena; endeemsedendeemsed või elupaiga eripära tõttu või elupaiga eripära tõttu eri l ist eri l ist tähelepanu vajavadtähelepanu vajavad liigid. liigid.

Kasutatud Kasutatud kir janduskir jandusbio.edu.ee/taimed/ bio.edu.ee/taimed/

bio.edu.ee/loomad/Imetajad/bio.edu.ee/loomad/Imetajad/

http://www.envir.ee/http://www.envir.ee/

www.envir.ee/.../images/www.envir.ee/.../images/

http://et.wikipedia.org/wiki/http://et.wikipedia.org/wiki/

Documents

Liikide kaitse