Embed Size (px)
Citation preview
Lääne-Eesti maastikud
Eesti maakonnad
Eesti maastikurajoonid
Maastikurajoon
• Maastik inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või
inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud
iseloomulik ala. (Euroopa maastike konventsioon).
• Loodusgeograafias on iga maastik geosüsteem ehk
geograafiline kompleks (geokompleks). Mille koostisosad
(maastikukomponendid) on vastastiku seotud ruumilises
paiknemises ja aineringete kaudu.
• Väliselt eristuvad maastikud pinnavormide, veekogude ja
taimkatte näo poolest, sest erineva koostise ja kujuga
pinnavormidel on vesi, mullad ja taimed sobitunud omavahel
omalaadi.
Lääne-Eesti maastikurajoon
Asend, suurus, piirid
• Eesti suurim ja väga mitmekesiste loodusoludega
• Hõlmab Eesti mandriala lääneosa.Soome lahest Liivi laheni(N-S 120 km), laius kuni 96 km Vändra laiusel.
• Lisaks hulgaliselt väikesaari Väinameres ja liivi lahe põhjaosas
• Piirneb läänes – Soome lahe rannikumadaliku, Harju lavamaa, Soomaa ja Liivi lahe rannikumadalikuga. Piir kagus raskesti määratav (siirdeline).
• Pindala – 6035 km²
• Eesti pindalast 13,3%
Maastikuline eripära
• Väga pikk rannavöönd (510 km), esindatud kõik eesti rannatüübid).
• Keskosas katkendlik Lääne-Eesti klindi ahelik.
• Kesk-ja põhjaosas kirdesihiline mandrijää servamoodustiste vöönd.
• Lõunaosas katkendlik rannavallide ja luidete vöönd
• Keskosas ida-läänesuunalised Matsalu ja Haapsalu laht suurte roostikega. Matsalu lahega liitub Kasari jõestik.
• Looduskasutusega on lisandunud eesti suurimad ranna-ja puisniidud.
Maastike kivimiline alus
• Nüüdismaastikud hakkasid välja kujunema pärast viimast mandrijäätumist.
• Kindel maakoor moodustus ~ 2 miljd. a. tagasi ( Baltika ürgmanner). 600 milj.a. lõunapooluselt põhjapoolkerale
• Ida-Euroopa platvorm. Aluspõhi= aluskord+ pealiskord
• Aluskord ei paljandu – rändrahnud, moreeniaines
• Pealiskorra settekivimid – moodustavad reljeefi suurvorme (lavamaad, kõrgustikud) ja mesovorme (paetasandikud, kühmud-künnised)
Aluspõhi
Pinnakate
Pealiskord – settekivimid
Lubjakivid,liivakivid
Aluskord – tardkivimid
Graniidid
Aluspõhi = aluskord +
pealiskord
Aluspõhi
Pealiskorras avanevad:
• Ordoviitsiumi ajastu (488-443 milj.a.tagasi)
lubjakivid – põhja-ja keskosas
• Siluri ajastu (443-416 milj.a.tagasi)lubjakivid
kesk-ja lõunaosas.
• Devoni ajastu (416-369 milj.a.tagasi)
liivakivid – äärmises lõunaosas
Läänemere staadiumid • Jää taandumisel (11500 a.t.) jäid Põhja- ja Lääne-Eesti vee alla
(maapind oli paksema jääkihi all rohkem vajunud ja liustiku
poole kaldu)
• Balti Jääpaisjärv (25m kõrgem ookeanist) –kestus 1700 a. U.
8000 a.e. Kr. langes veetase lühikese ajaga Maailmamere
tasemele ( Kesk-Rootsist Närke väin).
• Joldiamere staadium – kestus 800 a. Riimveeline.
• Antsülusjärve staadium – kestus 1500 a. Veepind kerkis 18m
üleookeanitaseme.
• Litoriinamere staadium – kestus 2000.a. väljavool Suur Belti
kohal. Veetase 2m kõrgem praegusest.
• Limneamere staadium – algas 4 tuh.a.t., kestab praeguse
Geokronoloogiline skaala
Aegkond Ajastu Algus (milj. a. tagasi)
Kestus (milj. a.)
Uusaegkond e. Kainosoikum
Kvaternaar Neogeen Paleogeen
1,8 24 65
1,8 22,5 42,5
Keskaegkond e. Mesosoikum
Kriit Juura Triias
144 205 248
79 61 43
Vanaaegkond e. Paleosoikum
Perm Karbon Devon Silur Ordoviitsium Kambrium
295 354 416 442 495 544
47 59 62 26 53 49
Aguaegkond e. Proterosoikum
Vend 650 2500
100 2000
Ürgaegkond e. Arheosoikum
4500
2000
Aluspõhi
Siluri Jaagarahu lade
• Siluri ajastu soojades merelistes tingimustes elasid korallid, sammal-loomad, vetikad. Viimaste kivististega rikastunud lubjakivid (rahkjas paas) moodustavad Jaagarahu lademes fossilseid riffe – ümbritsevatest kivimitest kõvemaid BIOHERME.
• Praeguses maastikus jälgitavad paekõvikutena, samuti on nendest kujunenud Lääne-eesti klindi astangud (Kirbla, Lihula,Salevere Salumägi, Mihkli Salumägi, Uisu pank). Klint katkendlik kuna biohermid esinevad saartena.
Salevere Salumägi
Rannavööndid
• Möllirannavööndid – kõige ulatuslikuma levikuga. Savika pinnasega. Matsalu ja Haapsalu lahe rannikul.
• Moreenrannavööndid – uhutud moreentasandikel, kivirohked, kohati kamardunud
• Liivarannavööndid - ääristavad liivaseid rannikuterrasse loodeosas.Esineb rannavalle, mis kohati luitestunud. Rannanõlval esineb järvi (Perakülas, Nõval)
• Veeristikurannavööndid – merikapsa ja randkressi kooslusega Keibu lahe ääres
• Pankrannavööndid – Kukerannas Uisu pank, Pullapää pank.
Uisu pank Kukerannas
http://www.hot.ee/kroox/uisu.htm&usg
Reljeefi valdkonnad
1. Merekuhjeline põhjaosa
2. Liustikujää ja –sulamisvee ning jõekuhjeline
kesk-põhjaosa.
3. Paekõrgedikuline kesk-lõunaosa.
4. Liustiku- ja mere- ning sootekkeline
lõunaosa
Merekuhjeline põhjaosa
• Soome lahest Noarootsi poolsaareni, lõunapiir Riguldist kagusse üle Jalukse Palivereni ja sealt oosideahelikuna üle Risti Ellamaani.
• Loodeosas liivavallide ja maasäärtega liivatasandikud, mis on maakerkel soodustanud laguunide, nendest järvede ja hiljem märgalade kujunemist (Läänemaa Suursoo, Leidissoo). Väkesed luiteahelikud (Veskijärve põhjakaldal, Keibus)
• Vihterpalu ja Turba vahemikus, Nõval, Kuijõel rähksed liivsavised moreentasandikud, kus leidub kivikülve (Nõmmemaal, Küremal)
Liustikujää ning jõekuhjeline kesk-
põhjaosa I
• Ulatub lõunasihis Lääne-Eesti klindini – veidi
lõuna poole Kasari-Vigala-Velise jõgede
joonest.
• Valdavad piklikud mandrijää liikumist
kajastavad kagusihilised künniselaadsed
moreentasandikud, mille vahele jäävad
jääjärvetasandikud (viirsavid, liiv/savil)
Liustikujää ning jõekuhjeline kesk-
põhjaosa II
• Kirdeosas Palivere-Risti-Ellamaa põikoosi ja Koluvere ümbruse moreentasandiku vahel 5 sood kirde-edela sihis – Ellamaa, Sooniste, Õmma, Marimetsa ja Patsu e. Laikküla soo
• Rannikul Eesti suurimad ida-läänesihilised Haapsalu ja Matsalu laht – jääaegadel setete alla mattunud aluspõhja orundite, hilisemal ajal moodustunud paks mudakiht
Marimetsa raba
http://keijo.smugmug.com/2004/Marim
etsa-raba
Liustikujää ning jõekuhjeline kesk-
põhjaosa III
• Noarootsi ps.( 95 km²) – Haapsalu lahe põhjarannikul,
liigestatud rannajoon.
• Tekkinud viimase 3300 a. jooksul merest kerkinud väikesaarte
ühinemisel, 1770-1900.a. vahemikus kerkis poolsaareks.
• Endise väina põhjaosas jäänkjärved (näit.Sutlepa meri)
• Paekivisel aluspõhjal pinnakattes märjad liivad, end. väina
ümbruses savid.
• Poolsaare selgrooks loode-kagusihiline rähksest moreenist
künnis (kuni10 m)
Noarootsi poolsaar
Liustikujää ning jõekuhjeline kesk-
põhjaosa IV
• Matsalu lahe idaosa ümbritsevad kaarjalt viirsavitasandikud, mis kohati kaetud õhukese liivakihiga
• Viirsavitasandikke liigestavad Kasari jõe deltas kinnikasvavad harujõed (Raana,Aru,Rõude), Rannamõisa jõgi ja kanaliks (1927-1937) ja peajõeks muudetud Kloostri haru
• Varem merre suubunud Penijõgi ja Tuudi jõgi on praegu Kasari lisajõed, delta kasvanud 10 km pikkuseks.
• Välja kujunenud Eesti suurim roostik (3000 ha).
• Kasri jõeäärne tasandik – 4500 ha
Paekõrgendikuline kesk-lõunaosa
• Lõunas Paatsalu - Pärnu-Jaagupi jooneni.
• Iseloomulikud biohermsed paekivist kühmud ja
künnised.
• Lääne- ja idaosas niisked paetasandikud, mis
vahelduvad suurte soode ja liivaste
jääjärvetasandikega
• Põhjapoolsed paekõvikute põhja- ja läänekülg
astanguline Lääne-Eesti klint), lõunaküljel maasäär.
Näit. 6-7 m kõrguse Kirbla kõviku taha.
Kesk-lõunaosa kaitsealused sood
• Tuhu soo – läänepoolne, kuivendatud
idaosaga. Matkarada – soode
arengustaadiumid (madalsoo, siirdesoo,
kõrgsoo)
• Lihula raba – kirdes
• Avaste madalsoo – kagus
• Kesu raba
• Lavassaare soostiku põhjaosa
Virtsu poolsaar
• Valdkonna edelaosa väga liigestatud
rannajoonega
• Virtsu ps.(6 km²) õhukese kivirohke moreense
kattega 2-4 m ü.m.
• Puhtu laid – läänerannik rähkse sillutisega,
kasvab poolsaarega kokku. Laialehine
parkmets.
• Laelatu puisniit
Puhtu laiu kivine rand
http://cache.virtualtourist.com/3329370
-TravelPicture-Virtsu.jpg
Liustiku- ja mere- ning sootekkeline
lõunaosa • Lääneosas Tõstamaa ps. – pinnamoes loode-
kagusihilised soode vaheldumine kivirohkete moreentasandikega. Alu ja Murru külade vahel Eesti suurim kivikülv.
• Läänemere eri arengujärkudel kujunenud rannavallid ja luited (näit. Leevroti mägi Tõstamaal 28 m ü.m.p.).
• Ps. keskosas Tõstamaa- Varbla kõrgustik (44m).
• Tõhela-Ermistu vagumus samanimelised madalad järved.
• Kirdes suured sood – Võlla raba, Kõima raba jt.
Leevroti mägi
http://www.tostamaa.ee
Lääne-Eesti maastikurajooni veestik
• Jõgedel ülemjooksul
sängorud, sügavne-des
muutuvad moldoruks.
• Moldorg - U-kujulise
ristiprofiiliga, külje ja
põhjaerosioon
tasakaalus
sängorg – jõgi voolab
üleni jõesängis
Jõed
• Padise, Vihterpalu,
Veski, Nõva →
• Taebla, Salajõgi →
• Kasari →
• Paadrema →
Soome lahte
Haapsalu lahte
Matsalu lahte
Paatsalu lahte
Kasari, Salajõgi
Salapärane Salajõgi
• Saab alguse Leidissoo lõunaservast
• Veevool kaob edelasihilisel tektoonilisel
lõhedevööndil olevas karstiorus (600m x
100m x 7m), kus üle 30 karstilehtri Linnamäe
– Riguldi tee ääres.
• Jõgi ilmub nähtavale lääne pool teed nn.
Tiberna augus, mis suurvee ajal muutub
allikajärvikuks.
Järved • Lääne-Eesti vähesed järved jäänukjärved.
Kujunenud maapinna kerkimise tagajärjel (rannajoone
taandumine).
• Loodeosa - järvederikkaim. Näit. Lepaaugu,
Tantsujärv, Veskijärv, Tänavjärv.
• Noarootsi ps. – Sutlepa, Vööla, Karjatse meri.
Saunja laht?
• Virtsu ps. – lõuna- ja idapiiril, Rame laht.
• Lõunaosa – Tõhela ja Ermistu järved.
• Rabades – laukajärved
• Tehisjärved (veehoidlad) – inimtekkelised.
Peraküla jäänukjärved
www.anntenno.ee/category/pics?category=71.
Lääne-Eesti muld- ja taimkate
• Mullastik – Mullastik on biosfääri osa, mis on
moodustunud maapinnal mineraalses kihis taimede,
seente ja mikroorganismide elutegevuse tulemusel.
• Lääne-Eesti jääjärvetasandikel, uhutud
moreentasandikel ja meretasandikel on välja
kujunenud ja valdavad
gleimullad – märjad mineraalmullad ( 58%)
Jaotatakse 20 liigiks.
turvastunud mullad – soomullad ( 27%)
Taimkattetüübid
Taimede kasvukohatüübid – kindlal kasvukohal kindla
maapinnaga kohastunud taimeliikide kasvamise koht.
• Looniidud ehk alvarid
• Loometsad
• Nõmmemetsad
• Salumetsad
• Lamminiidud ehk luhaniidud
• Rabametsad
• Rabad
Lääne-Eesti ränrahnud Rändrahn on rahn (läbimõõt üle 512 mm), mis on
liustiku poolt algsest asukohast minema viidud.
Kristalse aluskorra kivimid.
• Kalevipoja ehk Truumani kivid – Võnnu ps.
• Peetri kivi – Paralepa
• Näärikivid – Saastnas
• Parunikivi – Vormsi s.
Gneissbretšad – 540 milj.a.tagasi meteoriit,
Neugrundi meteoriidikraater. Plahvatusel tekkinud
moondekivimid. Osmussaar, Põõsaspea neem,
Toomanina
Põõsaspea neem
http://www.loodusemees.ee/pildipank.
