6 Paldiski hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu ... · PDF fileQ Kvaternaar S Silur V Vend ÜP üldplaneering Nimetuste/terminite kasutus1 Eesti PHAJ = Paldiski PHAJ = Pakri

Paldiski hüdroakumulatsioonijaama

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine

Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsus

Töö nr 2728/16

Tartu-Tallinn 2016-2017

Ve

rsio

on

10

.04

.20

17

/// TÖ

Ö N

R 2

72

8/1

6

Riin Kutsar

KSH juhtekspert

Kuido Kartau

Juhtiv ekspert

SISUKORD

SISUKORD ....................................................................................................................... 2

KASUTATAVAD LÜHENDID ............................................................................................. 3

SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4

1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ........................................................... 6

2. KSH EESMÄRK JA ULATUS ...................................................................................... 8

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE NING SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE

VÕIMALUSTE KIRJELDUS ............................................................................................. 11

3.1.1. Tehnoloogia kirjeldus .................................................................................. 14

4. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA ........... 18

5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................... 22

5.1. Asustus ....................................................................................................... 22

5.2. Maakasutus ................................................................................................. 22

5.3. Kliima Klimaatilised tingimused .................................................................... 22

5.4. Geoloogia ja hüdrogeoloogia ....................................................................... 23

5.4.1. Kvaternaari setted ...................................................................................... 24

5.4.2. Aluspõhi ..................................................................................................... 24

5.5. Põhja- ja pinnavesi ...................................................................................... 27

5.6. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura alad .................................................... 28

5.7. Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine ......................................... 32

5.8. Kultuurimälestised ....................................................................................... 34

5.9. Merenavigatsiooni kitsendused .................................................................... 36

5.10. Muud keskkonnatingimused ...................................................................... 36

6. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT

KAASNEV KESKKONNAMÕJU ....................................................................................... 37

7. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ..................................................................................... 41

8. KSH EELDATAV AJAKAVA ..................................................................................... 43

9. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID JA

STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ............................. 44

10. PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD .. 46

Lisad ..................................................................................................................... 52

Paldiski hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsus

3

KASUTATAVAD LÜHENDID

Cm Kambrium

DP detailplaneering

HAJ hüdroakumulatsioonijaam

KeHJS Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja juhtimissüsteemi seadus

KMH Keskkonnamõju hindamine

KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine

MuKS muinsuskaitseseadus

O Ordoviitsium

PHAJ pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaam

PlanS Planeerimisseadus

Q Kvaternaar

S Silur

V Vend

ÜP üldplaneering

Nimetuste/terminite kasutus1

Eesti PHAJ = Paldiski PHAJ = Pakri PHAJ

kunstsaar = tehissaar

1 Läbi erinevate menetluste on kasutusel mitmed nimetused/terminid. Siinkohal on toodud Boldis Arendaja nägemus nimetusest/terminist ning lisaks samatähenduslikud kasutusel olevad nimetused/terminid.

4 Paldiski hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsus

SISSEJUHATUS

Energiasalv Pakri OÜ kavandab Paldiski linna rajada PHAJ. See koosneb maa-alusest,

graniidikihis asuvast reservuaarist (sügavuses orienteeruvalt 500 m), seda maapinnaga ja

mereveehaardega ühendavatest šahtidest ning maismaal paiknevatest muudest objektidest

(juhtimiskeskus, alajaam jms). Jaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa-aluse

reservuaari kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises :

elektrienergiat tarbitakse, kui vett pumbatakse alumisest reservuaarist ülemisse, ehk kui

elektrisüsteemis on tootmisvõimsuse ülejääk või elektrihind on odav ning elektrienergiat

toodetakse ehk vett lastakse ülemisest reservuaarist läbi turbiinide alumisse reservuaari, kui

süsteemist on elektritootmisvõimsuse puudujääk või elektrihind on kõrge. Šahti allosas

paiknevas vastavas turbiinisaalis paiknevad elektriturbiinid/ pumbad, mis vastavalt

töörežiimile elektrit toodavad (vee liikumisel merest reservuaari) või pumpavad vett

reservuaarist üles tagasi merre. Jaama maismaal asuv teenindav kompleks kavandatakse

kinnistutele Pallase piirkond 16 ja osaliselt Pallase piirkond 18. Jaama võimsuseks on

planeeritud ligikaudu 500 MW.

PHAJ rajamine on üheks soodsamaks ja traditsioonilisemaks lahenduseks mittejuhitava

võimsusega (st otseselt energiaallika intensiivsusest sõltuvate) elektrijaamade poolt toodetud

elektrienergia pikaajaliseks ja suuremahuliseks salvestamiseks.

PHAJ on energiabilansis elektrienergia tarbija, PHAJ ehitamise tehniline eesmärk seisneb

elektrienergia tootmise ja tarbimise omavahelises ajalises optimeerimises elektrisüsteemis

(nt Eesti elektrisüsteem). HAJ-d on väga kiire võimsuse reguleerimisvõimekus ja suutlikkus

teiste, mittejuhitavate, elektritootjate ebaühtlast elektritootmist (nt tuulepargid, mille

tootlikkus sõltub tuulest) ja aeglast reguleeritavust (nt soojuselektrijaamad ja tuumajaama d)

kompenseerida. Selle omaduse tõttu täidavad HAJ-d lisaks elektriturul osalemisele tihti ka

avariireservi, reguleerimisenergia tootja ning sageduse hoidmisega seotud ülesandeid

elektrisüsteemides.

Euroopa elektrisüsteemis, milles on järjest rohkem mittejuhitava võimsusega

elektritootmisüksusi, on suuremahuliste ja pikaajaliste energiasalvestite olemasolu energia

varustuskindluse seisukohast kasvavalt oluline. Ka Eestis on suuremahulise

salvestusvõimaluse olemasolu oluliseks eelduseks taastuvatest energiaa llikatest

energiatootmise laialdasemaks kasutuselevõtuks Eestis. PHAJ rajamine aitab kaasa Balti

elektrisüsteemi sünkroniseerimisele ülejäänud Euroopa elektrisüsteemiga.

Lisaks elektrienergia suuremahulisele ja pikaajalisele salvestamisele seisneb PHAJ ee lis

võimaluses süsteemi koormust kiirelt muuta tulenevalt nõudlusest või elektri ööpäevast

hinnakõikumisest.

Jaama nimivõimsus on 500 MW ja selle kasutegur on >80% st, et tegelikult on PHAJ

elektrisüsteemis elektritarbija, kuna energia muundamiseks tehak se tööd ja hiljem

hüdroenergiana kätte saadav elektrienergia on kadude tõttu väiksem. HAJ rajamise idee

tugineb Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud dokumendile “Eesti Elektrimajanduse

Arengukava aastani 2018”, mille baasstsenaarium näeb ette Eestisse av ariireservjaamade,

tuuleparke tasakaalustavate jaamade ning tipukoormuse reservjaamade ehitamist. HAJ

rajamist tingib samuti hetkel Eestis puuduv kiire võimalus elektritootmist alla reguleerida.

Oluline on märkida, et PHAJ rajamise vajadus Eestisse on lisa tud ka Euroopa Liidu ühishuvi

projektide nimekirja (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 347/2013, Baltic

Energy Market Integration Plan, project 4.6. PCI hydro-pumped storage in Estonia).

Paldiski linnavalitsus algatas oma 18. novembri 2016. aasta korraldusega nr 453 (lisa 1) DP

koostamise Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutel ja lähialal. Sama otsusega

algatati DP KSH. Vastavalt KSH algatamisotsusele tuleb KSH käigus anda hinnang



5

kavandatava PHAJ maismaaehitiste ja -rajatiste, merre rajatavate objektide (kunstsaar,

aluskorda rajatav veereservuaar, šahtid ja muud rajatised) kui ka vajaliku merre rajatava

veehaarde keskkonnamõjude kohta.

Vastavalt Harju maavalitsuse 10.02.2017 kirjas nr 12-2/4171 esitatud ettepanekule on

detailplaneeringuala koosseisu haaratud täiendavalt Paldiski lahte planeeritav kunstsaar.

Ettepanek tugineb PlanS §-del 2 ja 3, mille kohaselt on planeering konkreetse maa-ala ehk

planeeringuala (mis võib hõlmata nii maa- kui ka veeala) kohta koostatav terviklik

ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus ja

ehitustingimused.

Paldiski PHAJ rajamise eelduseks on lisaks DP-le järgmiste lubade/dokumentide olemasolu,

mille menetlejateks ja otsustajateks on erinevad ametkonnad:

DP maismaal ja Paldiski lahes ehitamise võimaldamiseks. Otsustajaks on Paldiski

Linnavalitsus.

Hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja . Mereveehaarde ehitamiseks on vajalik

kuni 12 ha põhjapindalaga kunstsaare rajamine. Otsustajaks Tehnilise Järelevalve

Amet, kellele taotlus esitatud 28.09.2016;

Vee erikasutusluba tahkete ainete uputamiseks merepõhja. Otsustaja

Keskkonnaministeerium / Keskkonnaamet;

Vee erikasutusluba vee võtmiseks ja tagasisuunamiseks (veevõtt merest ja

tagasisuunamine merre). Otsustaja Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet.

Ehitusluba PHAJ maapealsete ehitisite ja veehaarde rajatiste ehitamiseks (nii maa -

aluste kui ka kunstsaarel paiknevate rajatiste osas) . Loa andjaks on Paldiski

Linnavalitsus. Ehitusloa väljastamise aluseks on Paldiski LV poolt kehtestatav

detailplaneering. Ehitusluba Paldiski lahte kunstsaare ehitamiseks. Ehitusloa väljastaja

on Tehnilise Järelevalve Amet. Ehitusloa väljastamise aluseks on TJA poolt väljastatav

hoonestusluba (väiksem kunstsaar).

Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse luba (MaaPS § 15) PHAJ maa-

aluste rajatiste rajamiseks. Loa andjaks on Keskkonnaministeerium.

Maapõues tehtavate tööde käigus üle jääva kaevise võõrandamise luba maa-aluste

rajatiste alalt graniidi väljamiseks, võõrandamiseks ja väljaspool kinnisasja

tarbimiseks.

Käesoleva KSH VTK-ga pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse Paldiski PHAJ

DP KSH aruanne.



1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Keskkonnamõju strateegilise hindamise VTK koostatakse PHAJ detailplaneeringule.

Detailplaneering ja KSH algatati Paldiski linnavalitsuse 18. novembri 2016. aasta

korraldusega nr 453. Detailplaneeringuga hõlmatav ala on määratletud joonisel 1.1 ja

detailplaneeringu ala joonisel lisas 1.2.

Detailplaneeringuga kavandatakse 500 MW võimsusega PHAJ rajada Pallase piirkond 16 (kt

58001:005:0243) ja 18 (kt 58001:005:0244) kinnistutele Paldiski linna territooriumil (joonis

1.2, 2.1 ja 2.2). Kinnistute pindalad on vastavalt 104 270 m2 ja 93 719 m2, sihtotstarbeks

sihtotstarbeta maa ja tootmismaa. Lisaks PHAJ DP-ga kinnistutele rajatava

teeninduskompleksi ja maa-alustele rajatistele kuulub kompleksi koosseisu veehaarderajatis

Paldiski lahes Paldiski põhjasadamast põhja pool (joonis 1.1 ja 2.2). Veehaarde

asukohavaliku eeltingimuseks oli selle asumine väljas pool Natura alasid ja olulisi laevade

liikumisteid ning veehaarde veevõtusügavus ca 30 m.

Joonis 1.1 Paldiski PHAJ ja jaama veehaarderajatise asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2016



7

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on lahendada PHAJ rajamine Paldiski linna alale,

mittejuhitavate energiallikate poolt toodetava elektrienergia suuremahuliseks salvestamiseks.

DP määrab ehitusõiguse ulatuse, hoonestustingimuste, veehaarde ja PHAJ vahelise tunneli

ja maa-aluste mahutite rajamise võimalused ning tingimused. Detailplaneeringuga

kavandatakse alale ka toodetava elektrienergia ülekandmiseks vajalik 330kV alajaam.

Elektrivõrguga ühendamiseks vajaliku 330 kV elektriliini kavandamisega tegeleb võrgu

valdaja eraldi menetluse käigus. Alajaama ja elektriliini asukoha planeerimisega tegeleb

koostatav Paldiski linna üldplaneering.

KSH algatamisotsuse kohaselt tuleb KSH käigus anda hinnang kavandatava PHAJ

maismaaehitiste ja –rajatiste (PHAJ detailplaneeringu ala), merre rajatavate objektide

(kunstsaar, aluskorda rajatav veereservuaar, šahtid ja muud rajatised) kui ka vajaliku merre

rajatava veehaarde keskkonnamõjude kohta.

Joonis 1.2 Pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama detailplaneeringu põhijoonis Pallase 16, 18

kinnistute osas. Hendrikson & Ko OÜ, Töö nr: 2640/16



2. KSH EESMÄRK JA ULATUS

Tulenevalt KeHJS § 311 on KSH eesmärk:

arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel

ning kehtestamisel;

tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

edendada säästvat arengut.

Vastavalt KeHJS § 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste

asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise

keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat

mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse

arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse

nõuetekohane aruanne.

KeHJS § 33 lg 21 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse mõistes planeeringule

keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras.

PlanS § 17 lg 2 toob välja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse

ülesanded:

Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse

keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu

rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju

inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju

Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev

asjasse puutuv teave.

Sama paragrahvi (§ 17) lõige 3 märgib, et üleriigilise planeeringu KSH VTK on KSH aruande

koostamise alus.

Võttes arvesse kavandava tegevuse iseloomu ning ümbruskonna keskkonnatingimusi,

määratletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus alljärgnevalt:

Detailplaneeringu ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse mõju

otseselt avaldub (PHAJ maapealne teenindav kompleks ja kunstsaar).

Detailplaneeringu kontaktvöönd, millele planeeringuga kavandatava tegevuse mõju

avaldab.

Arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega ning võimalike

koosmõjude avaldumisega2.

Erinevate KSH-s käsitletavate keskkonnamõjude osas on ruumiline ulatus, kus avalduv mõju

võib olla oluline, erinev. Seetõttu täpsustatakse keskkonnamõju ulatust täiendavalt mõjude

hindamise käigus.

2 Vastav analüüs on käesoleva KSH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta eksisteerib ja on kättesaadav. Käesoleva KSH käigus ei saa lahendada ega suunata tegevusi, mis käesoleva DP käsitlusalast väljuvad .

9 Paldiski hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamine väljatöötamise kavatsus

Joonis 2.1 Paldiski PHAJ situatsiooniskeem põhialternatiivi rakendumisel. 1. vaade



Joonis 2.2 Paldiski PHAJ situatsiooniskeem põhialternatiivi rakendumisel. 2. vaade

11 Paldiski hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamine väljatöötamise kavatsus

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE NING SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS

Käesoleva KSH raames käsitletakse kavandatava tegevusena ehk põhialternatiivina

Energiasalv Pakri OÜ poolt rajatava PHAJ rajamist Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutele ning

jaama veega varustamiseks vajaliku kunstsaare ja veehaarde rajamist Paldiski lahte,

vastavalt DP-ga kavandatule.

Varasemate tööde käigus on kaalutud erinevaid asukoha alternatiive PHAJ rajamiseks, kuid

mitmetest olulistest teguritest (kristalse aluskorra suhteline lähedus maapinnale, piisav

meresügavus, sadama ja raudtee olemasolu ja olemasolev energeetikataristu) sõltuvalt on

tänaseks jaama rajamiseks sobivaimaks peetud just Paldiki linna ja Paldiski lahe ala. Seetõttu

ei käsitleta käesoleva KSH raames täiendavaid asukohaalternatiive.

Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute alale rajatakse DP kohaselt PHAJ

võimsusega 500 MW. PHAJ tarbeks rajatakse maa-alused kaeveõõned ja nende

teenindamiseks maapealne kompleks. Pealmaakompleksi koosseisu kuuluvad tõstetorn,

punker, abitõste, purusti, sorteerimisseade, akumuleerimispunker, killustiku ladu, samuti

settebassein, elektri- ja vesivarustus ning töökoda, ladu, parkla jt abirajatised. Kavandatava

pealmaakompleksi maksimaalne pindala koos seda läbiva teega on 12,6 ha. Maa alla, ca 500

m sügavusele graniidi sisse rajatakse veehoidlad, veehaarde pealevoolukanal, turbiinisaal,

sissepääsušaht, ventilatsiooni- ja kablišahtid ning juurdepääsutunnelid (joonis 2.1 ja 2.2).

Lisaks rajatakse Paldiski lahte jaama tarbeks 2,6 ha suurune kunstsaar (saare tasapinnalise

osa mõõtmed 129 x 202 m), ja veehaarderajatis. Vajalike kaeveõõnte ja maa-aluse

reservuaari ehitamine eeldab graniitmassiivi väljamist. Arvestades lähtekivimi kvaliteeti

soovib arendaja valmistada ehitamisest ülejäävast kaevisest ehituskillustikku ning see

turustada.

12 Paldiski hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindami se


Joonis 3.1 PHAJ maapealne teenindav kompleks rajatakse Pallase piirkond 16 ja 18 alale ning

kunstsaar ja veehaarderajatis Paldiski lahte

KSH käigus käsitletavad alternatiivsed arengustsenaariumid võivad täpsustuda

planeeringuprotsessi käigus või Paldiski lahte kunstsaare rajamise hoonestusloa KMH

protsessi käigus. Näiteks - kogu PHAJ kompleksi rajamine kunstsaarele (sh kunstsaare

vastavalt erinevad suurused). Jaama võimsus ja kompleksi rajatised on põhialternatiivile

analoogsed.

Kavandatavat tegevust ja nende reaalseid alternatiive hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga

(kavandatavat tegevust ei realiseerita). 0-alternatiiviks on PHAJ rajamisest loobumine

Paldiski linna ja Paldiski lahe alale.

PHAJ tööpõhimõte on järgmine: elektrienergia tootmiseks avatakse veehaardes luuk,

merevesi voolab pealevoolukanali kaudu läbi elektriturbiinide maa-alusesse veehoidlasse.

Elektrienergia tarbimiseks pumbatakse reservuaarides asuv vesi tagasi merre.

PHAJ koosneb tinglikult kolmest osast:

1. maapealne teenindav kompleks (juhtimiskeskus, alajaam, šahtide avad);

2. maa-alune veehoidla turbiinisaali ja turbiin-pumpadega ning maa-alused

juurdepääsu-, hooldus- ja ventilatsioonišahtid ;

3. kunstsaar ja veehaare Paldiski lahes, millest voolab vesi maa-alusesse

veehoidlasse.

Paldiski hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise


13

Summaarselt on PHAJ elektri tarbija, jaama kasutegur on >80%. Jaam kasutab maa-

alusest reservuaarist vee merre tagasipumpamiseks lisaenergiat. Jaam varustatakse

lisaks avariigeneraatoritega.



3.1.1. TEHNOLOOGIA KIRJELDUS

PHAJ maapealne teenindav kompleks (Pallase piirkond 16 ja 18)

PHAJ rajamine eeldab kõigepealt suures mahus ehitustöid, millest olulisim on maa-aluse

veereservuaari ja selle teenindamiseks vajalike šahtide rajamine. Sisuliselt moodustavad

suure osa eeltöödest kristalsesse aluskorda planeeritavate rajatiste jaoks graniidi

väljamistööd. Esimese astme purustamine on kavandatud maa alla, teine aste võib paigutuda

nii maa alla kui maa peale tõstetorni. Tulenevalt kaeveõõnte läbindamise kiirustest on

eeldatav aastane graniidimassiivi väljamise maht 2 500 tuh t. Seetõttu on PHAJ

pealmaakompleksi territooriumi esialgsed rajatised suures osas seotud graniidi purustamise

ja ajutise ladustamisega.

Kuivõrd pealmaakompleksi territoorium on piiratud, siis ei ole väljatud kaevist võimalik kuigi

suures koguses kohapeal ladustada. Arvestades lähtekivimi kvaliteeti loodab arendaja

valmistada ehitamisel ülejäävast kaevisest ehituskillustikku ning seda turustada. See

võimaldab hakkama saada olemasoleva territooriumiga paigutades sellele ainult vahelaod.

Materjali vedu tarbijatele hakkaks toimuma raudteetranspordiga (ca 40%) ja autotranspordiga

(ca 60%), millest osa moodustab autotransport Paldiski sadamatesse killustiku laadimiseks

laevadele.

PHAJ maapealne komopleksi moodustavad järgmised ehitised ja rajatised:

peahoone;

töökoda;

elektrivarustus/alajaam

tõstetorn (skipp)

punker

abitõstetorn (kong- plokid ja inimesed, ventilatsioon)

purusti;

sõelur;

killustiku vaheladustusalad;

settebassein;

parkla.

PHAJ allmaarajatiste tehnilised lahendused Allmaarajatiste valmimise eelduseks on graniidi väljamine. Kivimi väljamine rajatava maa-aluse baseini alalt hakkab toimuma tõstešahti kaudu. PHAJ maa -alune kompleks koosneb järgnevatest rajatistest:

sissepääsušaht; ventilatsioonišaht; kaablišaht; alumine veehoidla; veehoidla ventilatsioonišaht; pealevoolukanal; äravoolukanalid; turbiinisaal, turbiinid; juurdepääsutunnelid.

Jaama pealevoolukanal rajatakse vertikaalselt läbi pealiskorra kivimite kristalse aluskorrani.

Pealevoolukanali suunatakse maa-aluste turbiinkambrite ja reservuaaride suunas kristalses

aluskorras – 400-500 m sügavusel maapinnast.



15

PHAJ maa-alused konstruktsioonid projekteeritakse igikestvana, st et keskkonna - ja muu

ohutuse seisukohast ei saa tekkida olukorda, kus jaama konstruktsioonid väsivad. Seadmete

eluiga on arvestuslikult 50 aastat.



Joonis 3.2 PHAJ põhimõtteline tehnoloogiline skeem3

PHAJ veehaarede tehniline lahendus Veehaare koosneb 20 m siseläbimõõduga põhišahtist koos sellele eelnevate võredega ja kambritega, mis paiknevad selleks rajataval tehissaarel ning ca 300 meetri pikkusest

3 Energiasalv. http://energiasalv.ee/hudroakumulatsioonijaam

http://energiasalv.ee/hudroakumulatsioonijaam



17

veehaardetorustikust (6 veehaardetoru igaüks läbimõõduga 3 m) kuni sügavuseni ca 30 meetrit. Veehaarde kasutamise otstarve on merest vee võtmine maksimaalse vooluhulgaga kuni 120 m3/s ning vee tagasisuunamiseks merre (vee väljapumpamise režiimis). Tehissaare veepealne tasapinnaline osa on pindalaga ca 2,6 hektarit, nõlvusi arvestades on merepõhjas pindala ca 7,7 hektarit. Koos merepõhjas paikneva torustikuga, ajutise ehitusaegse maismaa ühendusega (tamm või muul) on praeguse eskiislahenduse järgi kogu veehaarde merepõhjas asuv ehitusalane pindala ligikaudu 8,4 hektarit. Arvestades projekti edasisel täpsustamisel vajalikku mõistlikku reservi (sh varianti, et kogu PHAJ maapealne teenindav kompleks rajatakse Paldiski lahte suuremale kunstsaarele) on taotletav ehitiste ehitusalune pindala orienteeruvalt kuni 12 hektarit. PHAJ veehaare koosneb järgmistest rajatistest:

kunstsaar; veehaarderajatis; veehaarde põhišaht (D 20 m); veehaarde torustik merepõhjani (ca 6xD3,0 m, 300 m); kaitsevõred;

Paldiski lahe merevett rakendava PHAJ eripäraks on see, et meri on ülemiseks basseiniks ja

alumine bassein rajatakse graniidimaardlasse ca 500 m sügavusele. Sellise lahenduse korral

jääb jaama valmides maa peale vaid alajaam ja veehaarderajatise kunstsaar ning kogu

ülejäänud tehnika - turbiinihall, veevoolukanalid, šahtid ning ka veehoidla ise – rajatakse maa

alla.



4. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA

Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)

ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni

aastani 2050, üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks

eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja

tarbimise osakaalu Eestis.

Täna on Eesti taastuvenergia potentsiaal kasutamata, kuid viimastel aasta tel on selles

valdkonnas toimunud kiire edasiminek. Üheks realistlikuks võimaluseks Eestis asuva ning

meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamiseks on Euroopa

Liidu Taastuvenergia direktiivis toodud paindlike koostöömehhan ismide rakendamine.

Koostöömehhanismid võimaldavad riikidel, kahepoolsete kokkulepete alusel, müüa

taastuvenergia toodangu statistilist ülejääki (siseriiklike taastuvenergia eesmärkide suhtes)

riikidele, kellel ei ole õnnestunud võetud taastuvenergia eesmärke saavutada. Arvestades

Eesti soovi rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike

koostöömehhanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste

primaarenergiaressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste

Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse eelnimetatud põhimõtetele vastavate

projektide realiseerimist.

PHAJ rajamine Paldiskisse on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas. Jaama rajamine loob

soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks,

kuna lahendatakse täna taastuvenergiasektori arengu olulisim kitsaskoht ehk elektrienergia

suuremahuline salvestamise võimalus.

Harju maakonnaplaneering

Täna kehtib Harjumaal 1998. aastal vastu võetud maakonnaplaneering 4, mis on sisuliselt

vananenud, kuid igasugune planeerimine peab kehtivale üldplaneeringule vastama. Kehtiv

Harju maakonnaplaneering seab olulisele kohale looduskaitse ja loodusressursside säästva

kasutamise. Planeeritava Paldiski PHAJ ala on Harju maakonnaplaneeringu tiheasustuse

teemakaardi kohaselt detailplaneeringut nõudvale perspektiivsele hoonestusalale. Ala ei asu

olulisel rohevõrgustiku alal ega kaitstavate loodusobjektide alal.

Kavandatav tegevuse ei ole vastuolus kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga.

Hetkel on koostamisel uus Harju maakonnaplaneering 2030+ 5 . Koostatava

maakonnaplaneeringu teemakaardi „Asustuse suunamine“ alusel jääb Paldiski Pallase

piirkond 16 ja 18 detailplaneeringuala linnalise asustusega alale, mis on soodne kompaktse

asustuse arenguala ning mida iseloomustab maakasutusfunktsioonide mitmekesisus

(elamualad, tootmisalad, äripiirkonnad, tihedale asutuse le omased puhkealad), ühtsed teede-

ja tehnovõrgud ning arvukate teenuste ja töökohtade olemasolu kohapeal.

Kavandatav tegevuse ei ole vastuolus koostatava Harju maakonnaplaneeringuga.

4 Harju maakonnaplaneering. I etapp. Harju Maavalitus, Tallinn 1998. https://harju.maavalitsus.ee/harju -maakonnaplaneering-19991

5 Harju maakonnaplaneering 2030+. Harju Maavalitsus. Hendrikson & Ko. Töö nr 1988/13 (koostamisel). Tartu-Tallinn 2013–2016. https://harju.maavalitsus.ee/harju -maakonnaplaneering-2030-1

https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-19991

https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-2030-1



19

Paldiski linna üldplaneering

Kehtiva Paldiski linna üldplaneeringu6 maakasutuse kaardi kohaselt jääb Pallase piirkond 16

ja 18 detailplaneeringuala erineva maakasutuse funktsiooniga aladele. Pallase tee 16 kinnistu

kirdenurk jääb üldplaneeringu kohaselt elamu reservmaale, kinnistu lõuna - ja lääneosa

loodusliku haljasmaa ja kaitsehaljastuse alale ning väike osa kinnistu lääneservast jääb

ettevõtluse reservmaa alale. Pallase piirkond 18 kinnistu jääb piiresse jääv

detailplaneeringuala asub kogu ulatuses ettevõtluse reservmaa l (joonis 4.1).

Detailplaneeringuga kavandatud maakasutus Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutel eeldab

kehtiva Paldiski linna üldplaneeringuga ettenähtud maakasutuse osalist muutmist.

Uue koostamisel oleva Paldiski linna üldplaneeringu 7 „Planeeritud maakasutuse“ kaardi

kohaselt jääb Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringuala valdavalt äri- ja tootmismaa

segahoonestusega alale. Pallase piirkond 16 kinnistu põhja - ja idaserv asub planeeritaval

kaitsehaljastuse maal. Osaliselt on detailplaneeringu ehitised ja rajatised kavandatud

koostatava Paldiski üldplaneeringuga planeeritud kaitsehaljastuse maa-alale (joonis 4.1).

6 Paldiski linna üldplaneering. Kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14. juuni 2005. a määrusega nr 15. http://paldiski.ee/index.php?id=12764&highlight=pakri

7 Paldiski l inna mandriosa üldplaneering (koostamisel). Paldiski linna haldusterritooriumi mandriosa üldplaneeringu eskiis . Paldiski linnavalitsus. SWECO Projekt AS. Töö nr 09410-0029. Tallinn 2016. http://paldiski.ee/index.php?id=12761

http://paldiski.ee/index.php?id=12764&highlight=pakri

http://paldiski.ee/index.php?id=12761



Joonis 4.1 Väljavõte kehtivast (ülemine kaart) ja koostatavast (alumine kaart) Paldiski linna

üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringuala on tähistatud punase piirjoonega.

Kehtestatud detailplaneeringud

Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistud kuuluvad Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinni stute

ning lähiala detailplaneeringuga hõlmatava ala koosseisu. Paldiski Linnavolikogu kehtestas

selle detailplaneeringu osaliselt 30.12.2013 otsusega nr 18. Detailplaneeringu võimalikku

keskkonnamõju, sh mõju Natura alale, hinnati planeeringu koostamise a jal keskkonnamõju



21

strateegilise hindamise (KSH) menetluses. KSH aruanne kiideti 8 heaks Keskkonnaameti

27.09.2013 kirjaga nr HJR 6-8/13/4563-4.

Tänane PHAJ detailplaneeringu ala hõlmab Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18

detailplaneeringu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamata jäänud osa. Seega ei ole muuda

koostatav detailplaneering osaliselt kehtestatud Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18

detailplaneeringu ja lähiala detailplaneeringut.

8 Alexela Terminali laienduse ehk Paldiski l inna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnam õju strateegiline hindamine. KSH aruanne. Hendrikson & Ko OÜ, Töö nr 1576/11. Tartu -Tallinn 2011/12. Aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 27.09.2013 kirjaga nr HJR 6 -8/13/4563-4. http://paldiski.ee/index.php?id=14284

http://paldiski.ee/index.php?id=14284



5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

5.1. ASUSTUS

1997. aasta Vene sõjaväelaste perekondade väljarände tulemusena vähenes Paldiski linna

elanikkond ligikaudu 2 korda – 3900 elanikuni. Siserände tulemusena hakkas elanikkond

tasapisi suurenema ja saavutas 2000. aastal maksimumi – 4260 inimest. Seejärel on elanike

arv vähehaaval langema hakanud. Statistikaameti andmeil elas 2016 . a. alguses Paldiskis

3767 elanikku.

Rahvastiku väljarände peamiseks põhjuseks on Tallinna, aga ka Keila linna suhteline lähedus,

mis meelitavad parema teenuste kvaliteediga.

Paldiski linna tööhõivest moodustab ca 27% töötleva tööstuse sektor ja ca 20% veonduse ja

laonduse sektor. Valdav osa töökohti on otseselt või kaudselt seotud Paldiski sadamaga.

5.2. MAAKASUTUS

Paldiski linna territooriumi suuruseks on 60,14 km 2 , sellest 35,67 km2 Pakri poolsaarel, 12,87

km2 Väike-Pakri saarel ja 11,60 km2 Suur-Pakri saarel. Paldiski linnas asuvatest maadest on

üle kolmandiku vormistatud riigi omandisse. Linna omandis on 562,8 ha. Sellest ca 200 ha

asub Pakri saartel 9.

Paldiski linna territooriumil paiknev asustus koosneb tänapäeval Pakri poolsaare lääneküljel

asetsevast linnakeskusest, millele lisanduvad paar väiksemat pere -elamute asumit ja Väike-

Pakri saare külaasemetel püstitatud üksikutest talu- ja suvilahoonetest.

Pallase tee 16 kinnistu kirdenurk jääb üldplaneeringu kohaselt elamu reservmaale, kinnistu

lõuna- ja lääneosa loodusliku haljasmaa ja kaitsehaljastuse alale ning väike osa kinnistu

lääneservast jääb ettevõtluse reservmaa alale. Pallase piirkond 18 kinnistu piiresse jääv

detailplaneeringuala asub kogu ulatuses ettevõtluse reservmaal (joonis 4.1).

5.3. KLIIMA KLIMAATILISED TINGIMUSED

Paldiski piirkonnas mõõdetakse kliima karakteristikuid Paldiski rannikujaamas ja Paldiski

meteoroloogiajaamas. Paldiski linnas on pikaajaliste ilmavaatluste10 põhjal aasta keskmine

õhutemperatuur 6,3 °C. Keskmise õhutemperatuuri jaotus kuude lõikes on esitatud joonis el

5.1. Aastakeskmine sademete hulk on 704 mm ja kõige rohkem sajab keskmiselt augustis (86

mm), sademete jaotumine kuude lõikes on esitatud joonisel 5.2. Järgnevalt on esitatud

olulisemad Paldiski piirkonna ilma iseloomustavad karakteristikud, mis on saadud pikaajaliste

(1981-2010) vaatluste tulemusel:

Absoluutne maksimaalne õhutemperatuur: 33,5°C Absoluutne minimaalne õhutemperatuur: -29,7 °C Sademete ööpäevane maksimum: 78,3 mm Aastakeskmine suhteline õhuniiskus: 81 %

9 Paldiski linna arengukava aastani 2025.

10 Riigi ilmateenistus. Kliimanormid. Paldiski rannikujaama ja Paldiski meteoroloogiajaama andmed

http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/

http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/



23

Keskmine tuule kiirus: 4,2 m/s Maksimaalne tuule kiirus: 34 m/s Keskmine õhurõhk: 1010,7 hPa Maksimaalne õhurõhk: 1053,2 hPa Minimaalne õhurõhk: 947,0 hPa

Joonis 5.1 Paldiski pikaajaline kuukeskmine õhutemperatuur. Allikas: Riigi Ilmateenistus, 2016

Joonis 5.2 Paldiski pikaajaline kuukeskmine sademete hulk. Allikas: Riigi Ilmateenistus, 2016

5.4. GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA

Kavandatavate maapealsete rajatiste maa-ala on suhteliselt tasase reljeefiga. Maapinna

kõrgus merepinnast jääb vahemikku 16 – 20 m. Mullatüübilt levivad planeeringualal valdavalt

klibumullad (Kk) ja gleistunud klibumullad (Kkg), väiksemate laikudena ka õhu kesed

madalsoomullad (M’). Kogu alal esineb mullastiku ülemise kihina (kiht 1.1) huumushorisont,

-2,5-3,6

-0,7

4,1

9,4

13,8

17,3 16,5

12

7,4

2,2

-0,9I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Tem

pe

ratu

ur

Cº

kuu

Pikaajaline kuukeskmine õhutemperatuur Paldiskis

56

36 3732 36

64

84 86

67

7870

57

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Sad

em

ete

hu

lk (

mm

)

Kuu

Pikaajaline kuukeskmine sademetehulk Paldiskis



mille paksus varieerub 0,05-st kuni 0,85 meetrini. Selle all on valdavalt paeklibune ja liivane

huumuserikas muld (kiht 1.2). Selle mullakihi paksus on 0,25 – 2,05 m.

5.4.1. KVATERNAARI SETTED

Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute detailplaneeringuala katab 0,3 – 2,5 m paksune

Kvaternaari kruusade kiht. Kruusad on valdava osiste läbimõõduga 2 - 64 mm, milles leidub

peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni <50 % sette mahust. Alal varasemalt läbi viidud

geoloogiliste uuringute alusel 11 saab alal eristad kahte settekihti:

Kiht 2.1. Aleuriitne liivane kruus. Valdavalt keskmine kruus. 50-70% kruusa, 20-30% liiva, 7-

19% aleuriit ja 1-4% savi. Kiht lasub maapinnast 0,20-1,70 m sügavusel ja kihi paksus on

0,05-1,40 m. Kiht on valdavalt kesktihe ja tihe, veesisaldus jääb vahemikku 15 -20%.

Kiht 2.2. Aleuriitne kruusane liiv. Valdavalt glatsiaalne suuremate keskmiste munakatega

aleuriitne peene- ja keskmiseteraline liiv. Kiht sisaldab 25-35% ulatuses kruusa, 35-40% liiva,

20-33% aleuriiti ja 3-6% savi ning see lasub 0,30-2,10 m sügavusel maapinnast, kihi paksus

on 0,05-0,70 m. Kiht on kesktihe ja tihe ning vee sisaldus on 24-32%.

5.4.2. ALUSPÕHI

Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivikompleks

Ülem-Ordoviitsiumi Viivikonna kihistu (kiht 3)

Hall õhuke kuni tüse bioklastne põlevkivi (kukersiidi) vahekihtidega lubjakivi ja mergel. Kiht

lasub maapinnast 0,40-2,65 m sügavusel. Kihi paksus on alal 8,25-8,85 m

Kesk-Ordoviitsiumi Kõrgekalda kihistu (kiht 4)

Hall keskmine ja õhuke argilliidi vahekihtidega lubjakivi. Kiht lasub piirkonnas 9,20-9,80 m

sügavusel ja kihi paksus on 0,90-1,00 m.

Kesk-Ordoviitsiumi Väo ja Aseri kihistu (kiht 5)

Hall keskmiste kuni tüsedate kihtidena lasuv lubjakivi, mille alusmises osas on märgatavad

raua läätsed. Lasum asub 10,20-10,70 m sügavusel ja selle paksus on 4,20-4,70 m

Kesk-Ordoviitsiumi Pakri kihistu (kiht 6)

Pruunikas liivane lubjakivi kukersiidi ja lubjarikka liivakivi vahekihtidega. Kiht lasub alal 15,50 -

16-30 m sügavusel ja selle paksus on 1,20-1,60 meetrit.

Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi Toila kihistu (kiht 7)

Hele hall lubjakivi glaukoniidi ja mergli sopistustega. Kiht lasub alal 15,50 -16-30 m sügavusel

ja selle paksus on 1,30-1,60 meetrit.

11 LPG TERMINAL. Harju maakond Paldiski linn, Peetri 2a, Rae 1d, Rae põik 2 Majaka harutee T4, Pallase piirkond 18, Tallinna maantee 5. REPORT OF ENGINEERING-GEOLOGICAL SITE INVESTIGATION. Aaresild, H. OÜ Rei Geotehnika. Project № 3211 -13. Tallinn, April 2013.



25

Alam-Ordoviitsiumi glaukoniit aleuriit ja liivakivi

Alam-Ordoviitsiumi Leetse kihistu (kiht 8)

Rohekas hall õrnalt tsementeerunud glaukoniit argilliit ja liivakivi savi sopistustega. Kiht lasub

16,80-17,70 m sügavusel maapinnast ja kihi paksus on 1,30-1,60 m.

Alam-Ordoviitsiumi Varangu kihistu (kiht 9)

Rohekas- ja kollakashall õrnalt tsementeerunud glaukoniitliivakivi. Kiht lasub 19,40 -20,9 m

sügavusel ja selle paksus on 0,40-0,60 m.

Alam-Ordoviitsiumi argilliit

Alam-Ordoviitsiumi Türisalu kihistu (kiht 10)

Tumepruun kerogeenargilliit aleuriidi sopistustega. Kiht lasub 19,9 -21,5 m sügavusel

maapinnast ja selle paksus on 4,00-5,05 m.

Kambriumi-Ordoviitsiumi liivakivikompleks12

Ülem-Ordoviitsiumi ja Alam-Ordoviitsiumi Kallavere kihistu (kiht 11)

Pruunikas-hall nõrgalt tsementeerunud liivakivi, mille alumises osas on konglomeraadi kihid.

Kiht lasub 24,40-25,60 m sügavusel ning selle paksus on 3,70-5,10 m.

Ülem-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe Kallavere kihistu (kiht 12)

Helehall kvartsliivakivi aleuriidi vahekihtidega. Kiht lasub 27,0-28,8 m sügavusel ning selle

paksus on 5,6-7,8 m.

Alam-Kambriumi Tiskre kihistu (kiht 13)

Helehall nõrgalt tsementeerunud aleuriitne liivakivi, milles esinevad savikad sopistused. Kiht

lasub 30,6-32,3 m sügavusel ja selle paksus on alal 9,7-11,4 m.

Alam-Kambriumi Lontova kihistu (kiht 14)

Rohekashall kirju sitke savi. Kiht lasub 40,0-40,2 m sügavusel ja selle paksus on 45-48 m.

Alam-Kambriumi alumised osa moodustavad ca 80 m ulatuses rohekashalli savi ja liivakivi

kihid. Kambriumile eelneva Eel-Kambriumi Ediacara ladestu Vendi kompleksi Kotlini lademe

ja Voronka kihistu liivakivid ja aleuriitse savi kihid lasuvad planeeringuala piirkon nas ca 100-

105 m sügavusel ja kihtide kogupaksus on 25-30 m.

Ediacara ladestu Vendi kompleksi Gdovi kihistu liivakivi ja aleuriidi kihid lasuvad ca 130 m

sügavusel ja nende paksus alal on 80-100 m. Ediacara ladestule järgnevad Proterosoikumi

kristalse aluskorra kristalsed kivimid.

12 Puurkaevude register. Keskkonnaregistri avalik teenus. Keskkonnainfo. Keskkonnaministeerium 2016.



Planeeringuala iseloomustav üldine geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 6.1

Tabel 6.1 Pallase piirkond 16 ja 18 planeeringuala geoloogiline läbilõige 13

Ladestu

Strati-

graafiline

indeks

Kivimi litoloogiline kirjeldus

Lasumi

sügavus,

m

Lamami

sügavus,

m

Paksus,

m

Kvaternaar fQIII

Kvaternaari kruusade kiht. Kruusad on valdava

osiste läbimõõduga 2 - 64 mm, milles leidub

peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni <50 % sette

mahust.

0 2 2

Ordoviitsium O1vl-O2kl

Alam-Ordoviitsiumi ladestike Kallavere kihistu

biodetriitne lubjakivi, liivakivi, aleuroliit, esinevad

õhukesed savi- ja argilliidi vahekihid.

2 20 18

Kambrium

C1ts-O1pk

Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu hele väga

peene ja peeneteraline polümineraalne liivakivi,

rohekashallide savikate vahekihtidega

20 42 22

C1ln Alam-Kambriumi Lontova kihistu rohekashall,

violetne või kirju sitke savi. 42 90 48

C1ln Alam-Kambriumi Lontova kihistu rohekashall, savi

aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega. 90 103 13

Ediacara

V2gd-vr

Ediacara ladestu (Vendi kompleksi) Kotlini ja

Voronka kihistu liivakivi, aleuroliit, aleuriitne savi,

savi.

103 130 27

V2gd

Ediacara ladestu (Vendi kompleksi) Gdovi kihistu

segateraline polümineraalne liivakivi, kirju aleuroliit,

savi.

130 210 80

Pakri poolsaarel on kolm (O, O-Cm ja Cm-V) põhjaveeladet vastavalt 7-20, 50 ja 90-200 m

sügavuses. Kuna pinnakatte paksus on valdavalt alla 2 m (kohati isegi alla 0,3 m) ning

Ordoviitsiumi lubjakivid on ülemises osas lõhelised, siis on infiltratsioon kiire ja püsivat

pinnasevee (põhjavee ülemine, vabapinnaline kiht) horisonti alal ei esine.

13 Puurkaevude register. Keskkonnaregistri avalik teenus. Keskkonnainfo. Keskkonnaministeerium 2016.



27

Joonis 5.3 Paldski piirkonna ja kavandatava PHAJ ala geoloogilise ja hüdrogeoloogili se läbilõike

lihtsustatud skeem

5.5. PÕHJA- JA PINNAVESI

Põhjavesi

Paldiski poolsaarel ja Paldiski linna alal levib joogiveehaarde seisukohast kolm olulist

aluspõhjalist veekompleksi: Siluri-Ordoviitsiumi (O-S) põhjaveekompleks, Ordoviitsiumi-

Kambriumi (O-Cm) põhjaveekompleks ja Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjaveekompleks (joonis

5.3). Kõik kompleksid on ühtlasi arvel ka veekogumina ja nende regulaarne kvaliteedi seire

toimub riiklikul tasandil. Esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on maapinnalt

pärineva reostuse eest kaitsmata.

Ligilähedased staatilised veetasemed (survekõrgused) on O veekihis 2-4 m maapinnast, O-

Cm veekihis ca 17 m maapinnast ja Cm-V veekihil ca 21 m maapinnast. Cm-V veekihist

ammutab joogivee Paldiski linn. Vee kvaliteet on kõigis veekihtides lähedane joogivee

nõuetele, enamasti ületab joogivee normi vaid rauasisaldus, Cm-V veekihis ka efektiivdoos.

O veekihi vee kvaliteet on sesoonselt kõikuv, kuna toitub vahetult sademetest 14.

Sügavamal lasuvad põhjavee horisondid on reostuse eest kaitstud sinisavikihiga. Joogiveena

on Paldiski linnas kasutusel kõige sügavama kihi (Cm-V kompleks) vesi, mis on kaitstud seda

eraldava sinisavikihi poolt ja mille kvaliteet on seetõttu hea. Paldiskis on Cm-V

põhjaveekogumi põhjaveevaru kinnitatud 2030. aastani15 ja tarbevaru on 4000 m3/ööp 16.

Kõigi nimetatud veekogumite seisund on hea 17.

14 Hüdrogeoloogiline eksperthinnang Paldiski linna Pallase 16 ja 18 maaüksusele kavandatava pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama (PHAJ) šahtide rajamise mõjust põhjaveekihtidele. Alasi, K. Balrock OÜ 2016.

15 Keskkonnaministri 26. april l 2006. aasta käskkiri nr 396. Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine.

16 LPG TERMINAL. Harju maakond Paldiski linn, Peetri 2a, Rae 1d, Rae põik 2 Majaka harutee T4, Pallase piirkond 18, Tallinna maantee 5. REPORT OF ENGINEERING-GEOLOGICAL SITE INVESTIGATION. Aaresild, H. OÜ Rei Geotehnika. Project № 3211 -13. Tallinn, April 2013.

17 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. Keskkonnaministeerium 2015.



Maapinnale lähemate põhjaveekihtide vett tarbitakse valdavalt üksikmajapidamistes

suhteliselt väikestes kogustes ja seetõttu ei oma need veekompleksid Pald iski linna

veevarustuses suurt osa. O-S ja O-Cm veekihtide põhjaveevaru Paldiski linnas kinnitatud ei

ole.

Pinnavesi

Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute alal ega selle vahetus läheduses ei esine

keskkonnaregistri andmetel ühtegi veekogu. Planeeringualal j a selle lähialal esineb üksikuid

kuivenduskraavide lõike, kuid tegemist ei ole maaparandussüsteemi koosseisu kuuluvate

kraavidega. Kunstsaare rajamisega toimub vahetu ehitustegevus Paldiski lahes.

Paldiski laht (ka Pakri laht, VEE3138000) asub Pakri poolsaare, Väike-Pakri saare ja Kurkse

ranna vahel. Laht on keskosas 15-20 sügav, selle põhjaosas ca 40 m sügav. Lahte suubuvad

Vasalemma (VEE1099200), Kloostri jõgi (VEE1100800), Karilepa oja (VEE1100600) ja

Saeveski kraav (VEE1101500). Vasalemma jõe ja Kloostrijõe ökoloogiline seisund on kesine,

Karilepa oja ja Saeveskikraavi seisund on hea18 19.

Riikliku seireprogrammi raames viiakse läbi merevee kvaliteedi seiret Pakri lahe

rannikuveekogumis (kood: EE_6). Veekogumi ökoloogiline seisund on viimastel aasta tel

olnud kesine.

5.6. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA ALAD

Paldiski PHAJ asukohavalikul on arvesse võetud tingimust, et selle tehnilised elemendid ei

jääks oluliste looduskaitseliste objektide alale.

EELIS andmeil ei ole Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 planeeringualal kaitstavate

taimeliikide leiukohtasid ega loomaliikide elupaikasid. Lähimad kaitstavad loodusobjektid on

Pakri hoiuala (KLO2000167), mis jääb Pallase piirkond 16 ja 18 planeeringualast lähimas

punktis ca 1,8 km kaugusele ja Paldiski lahte planeeritavast kunstsaarest põhialternatiivi

rakendumisel lähimas punktis ca 400 m kaugusele (joonis 5.4). Pakri hoiuala kaitse-eesmärk

on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede

lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210),

püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630),

hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike

(5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga

lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade

(9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja EÜ

nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart ( Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala

clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus

canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus

pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa

totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja

soohiilakas (Liparis loeselii).

18 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. Keskkonnaministeerium 2015.

19 Veekogude seisundi veebikaart. Keskkonnaamet. http://vesikonnad.keskkonnaamet.ee/?op=body&id=137

http://vesikonnad.keskkonnaamet.ee/?op=body&id=137



29

Lähim EELIS andmebaasis registreeritud kaitsealuse linnuliigi , kirjuhaha (Polysticta stelleri)

elupaik asub Paldiski lahte rajatavast kunstsaarest ca 0,55 km idas, lähim kaitsealuse

taimeliigi, nõmmnelgi (Dianthus arenarius) kasvukoht jääb kunstsaare piirkonnast ca 0,95 km

ida suunas. Detailplaneeringualale ega selle vahetusse lähedusse ei jää EELIS-i andmeil

ühtki kaitstavat loodusobjekti (joonis 5.4).

Natura alad

Paldiski PHAJ rajatistele lähim Natura ala on Pakri linnu- ja loodusala (EE0010129), mis jääb lähimas punktis kavandatava tegevuse rajatistest (kunstsaare loodenurk) 400 m kaugusele (joonis 5.5).

Pakri loodusala kaitse-eesmärgiks on järgmiste liikide kaitse: emaputk, (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna).

Pakri linnuala kaitse-eesmärgiks on järgmiste linnuliikide kaitse: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja väikeluik (Cygnus columbianus bewickii).



Joonis 5.4 PHAJ paiknemine kaitstavate loodusväärtuste suhtes põhialternatiivi rakendumisel.

Aluskaart: Maa-amet 2016



31

Joonis 5.5 PHAJ paiknemine Natura alade ja Natura elupaigatüüpide suhtes põhialternatiivi

rakendumisel. Aluskaart: Maa-amet 2016



5.7. TAIMESTIK JA LOOMASTIK, ROHEVÕRGUSTIKU

TOIMIMINE

Pallase piirkond 16 on sihtotstarbeta maa, millest ca 51% moodustab metsamaa, 48%

rohumaa ja 1% on teede maa. Pallase piirkond 18 on tootmismaa sihtotstarbega ja kinnitu,

planeeringualale jäävas osas moodustab kinnistu ca 90% ulatuses metsamaa, 5% rohumaa

ja 5% teede ja hoonete alune maa.

Paldiski linna üldplaneeringu rohestruktuuri ja looduskaitse kaardi alusel jääb Pallase piirkond

16 kinnistu kirdeserv planeeritud kaitsehaljastuse maa-alale. Kaitsehaljastuse eesmärk on

leevendada tööstus- ja tootmisüksustest tulenevaid häiringuid elamupiirkondadele. Teisest

küljest on kaitsehaljastusel oluline roll siduva rohevõrgustiku elemendina.

Taimestik

2012. aasta augustis koostati Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute detailplaneeringu KSH

raames Pallase piirkond 16 taimkatte ülevaade Kaie Urmani poolt.

2016. aasta juulis viidi läbi täiendav uuring, et täpsustada kaitse aluste taimeliikide leidumist

vaadeldaval alal. 10. juulil 2016 Ü. Jõgari poolt läbiviidud vaatluste käigus leiti 6 liiki käpalisi.

Lisaks 2012. aastal leitud liikidele veel balti sõrmkäppa, suurt käopõlle ja halli käppa. Neli

aastat tagasi leitud liikidest ei nähtud seekord kahkjaspunast sõrmkäppa (võibolla on tegemist

augustikuisel vaatlusel viljade järgi ekslikult määratud – balti sõrmkäpaga) ja kahelehist

käokeelt. Liikide paiknemine vaadeldaval alal on täpsemalt näha joonisel 5.6 ja liikide isendite

rohkus tabelis 5.2 ning ohustatus tabelis 5.3.

Joonis 5.6 GPS- ga salvestatud teekond ja kaitsealuste taimeliikide leiud



33

Kõik leitud käpalised kuuluvad III kaitsekategooria liikide hulka (III kaitsekategooriasse

arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine

ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda

ohustatud liikide hulka LKS ptk 8 § 46 lg 3).

Tabel 5.2 Salvestatud teekonnapunktid ja nende lähedal leitud taimeliigid

Nr Liik Isendite hulk

152 harilik käoraamat 1

153 harilik käoraamat

balti sõrmkäpp

suur käopõll

laialehine neiuvaip

vööthuul-sõrmkäpp

15

3

10

14

2

154 harilik käoraamat

suur käopõll

4

10

155 laialehine neiuvaip


suur käopõll

7

3

1

156 laialehine neiuvaip 13

158 hall käpp 30

159 harilik käoraamat 1

160 hall käpp 5

161 hall käpp 30

162 hall käpp 10

163 hall käpp


5

1

Tabel 5.3 Leitud kaitsealuste taimliikide ohustatus EELISe infolehe andmetel

Ladinakeelne nimetus Eestikeelne nimetus

Ohustatus

Dactylorhiza baltica balti sõrmkäpp ohuväline, tähelepanu vajav

Dactylorhiza fuchsii vööthuul-sõrmkäpp ohuväline

Epipactis helleborine laialehine neiuvaip ohuväline

Gymnadenia conopsea harilik käoraamat ohuväline

Listera ovata suur käopõll ohuväline

Orchis militaris hall käpp ohulähedane, tähelepanu vajav



Planeeringuala olev rohumaa on olnud viimastel aastatel niitmata. Kohati on siin kuhjunud

kulu, paiguti on levimas põldmari ja harilik vaarikas. Kui seda ala jätkuvalt ei hooldata, hakkab

see rohumaa võsastuma ja kaotab oma väärtuse liigirikka elupaigana.

Loomastik

Mitmekesine taimestik loob head eeldused kvaliteetsete elupaikade tekkeks. Planeeringuala

on pikka aega olnud inimtegevuse poolt mõjutatud ja seetõttu ei ole alal looduskaitseliselt

kõrget väärtust. Ala on elupaigaks väiksematele imetajatele (hi ired, rebased, jänesed), aga

ka mitmetele lindudele, sh röövlindude toitumisalaks. Ümbritseva tiheasustuse tõttu seal

suuremad imetaiad ei pesitse. Alal ei ole registreeritud kaitstavate loomade elupaikasid.

5.8. KULTUURIMÄLESTISED

Paldiski linna alal asuvad mitmed kultuurimälestised. Ükski kultuurimälestiste registrisse

kantud objekt ei jää vahetult kavandatava tegevuse alale, kuid mõned objektid jäävad

kavandatava Paldiski PHAJ tegevuste lähipiirkonda ja seetõttu on oluline nende p aiknemist

tegevuste planeerimise arvesse võtta.

Pallase piirkond 16 ja 18 planeeringualale lähim kultuurimälestis, Paldiski linna kalmistu, asub

ca 230 m edelas.

2012. aastal on koostatud ekspertiis „Ühishaud Paldiski Lõuna tänaval“ (koostaja Arnold Unt).

Ekspertiisist selgub, et planeeringuala loodeosas Pallase piirkond 18 ja raudtee lähistel

paikneb eeldatavalt XVIII sajandist pärinev ühishaud, millele kavandatakse kehtestada

kaitseala ja kaitsevöönd. Kuigi tänaseks ei ole objekti kantud kultuurimälestiste registrisse,

siis on objekti olemasoluga detailplaneeringu koostamisel arvestatud ja alale ei ole

planeeritud PHAJ objekte.

Kavandatava kunstsaare lähipiirkonnas (ca 50 m idas) asuvad Paldiski linnuse bastionid,

muulid ja vallikraav ning kultuurimälestise kaitsevööndi ala suurus on ca 30 ha (joonis 5.7).



35

Joonis 5.7 PHAJ paiknemine piirkonna kultuurimälestiste suhtes põhialternatiivi rakendumisel.

Aluskaart: Maa-amet 2016



5.9. MERENAVIGATSIOONI KITSENDUSED

Paldiski laht on oluline laevaliikluse seisukohast ja seetõttu on PHAJ rajamisel oluline

arvestada laevaliikluse kitsendustega. Planeeritav kunstsaar jääb põhialternatiivi

rakendumisel Paldiski sadama alast ja lähedalolevast ankrualast välja. Planeeritava

kunstsaare paiknemine Maa-ameti merekaardil on esitatud joonisel 5.8.

Joonis 5.8 Kunstsaare ja veehaarderajatise paiknemine merekaardil. Aluskaart: Maa-amet 2016

5.10. MUUD KESKKONNATINGIMUSED

Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaartidele 20 jääb jaama asukoht kõrge

radoonisisaldusega alale (50 – 150 kBq/m3). Kogu klindi poolne osa on kaetud

graptoliitargiliidiga, mis lasub 9,20-9,80 m sügavusel maapinnast. Graptoliitargiliidist eraldub

radioaktiivsel lagunemisel radooni. Seetõttu tuleks jaam a maa-alal teha vastavad mõõtmised

ning projekteerimisel/ehitamisel rakendada vajadusel meetmeid (ehituslikke lahendusi), mis

väldivad radooni tungimist hoonetesse ja tagavad selle eemaldamise maa -alustest rajatistest

ja kaeveõõnsustest.

20 Harjumaa pinnase radooniriski kaart. 1:200 000. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Petersell,Täht-Kok, K. ja Karimov, M. 2008. https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf

https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf



37

6. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Käesoleva KSH väljatöötamise kavatsuse koostamisel on arvestatud algatamisotsuse

nõudeid, koostatud keskkonnamõju eelhinnangu 21 ja KeHJS § 40 lõige 4 nõudeid KSH

aruandele ning nende põhjal on määratletud olulisemad keskkonnateemad, mille osas on

vajalik detailsem analüüs KSH aruande faasis.

KSH aruande faasis käsitletakse järgmisi teemasid:

Mõju inimese tervisele

KSH aruande faasis analüüsitakse potentsiaalset müratasemete tõusu mõju ning antakse

hinnang õhusaaste mõjude osas. Müra ja õhusaaste mõju hindamisel arvestatakse ka

lähialade detailplaneeringute koosmõjuga. Lisaks selgitatakse välja piirkonna täpsed

radoonitasemed ning nendest tulenevalt hinnatakse nende mõju ning vajadusel pakutakse

välja leevendavad meetmed.

Müra - PHAJ pealmaakompleksi müraallikad on killustiku tootmisseadmed ning

masinad (konveier, rataslaadur või/ja kallurauto, raudtee, purustus - ja

sorteerimissõlm). Tekkiva müra prognoosimiseks on vajalik müra modelleerimine,

mis võtab arvesse nii müraallikate paiknemise ja liikumise kui ka müra

leevendavad meetmed. KSH aruandes analüüsitakse PHAJ rajamise ja

ekspluatatsiooni aegse liikluskoormuse suurenemisega ja müratasemete

modelleerimisel võetakse arvesse koosmõju teiste tootmisalade

rasketranspordiga.

Õhusaaste - Mõju välisõhu kvaliteedile avaldub PHAJ rajamise käigus

tootmisseadmetes, –hoonetest ja masinatest välisõhku suunatavate saasteainete

heitena. KSH aruandes hinnatakse graniitkillustiku purustus- ja sorteerimissõlmest

kui ka materjali ladustamise ja transpordiga eralduvate tahkete osakeste heidet.

Vibratsioon - Põhiline vibratsiooni allikas pealmaakompleksis on purustus -

sorteerimissõlm. Operaatorite töökohad peavad olema spetsiaalse ehitusega, et

minimeerida vibratsiooni mõju inimesele. KSH aruandes käsitletakse maa-aluste

rajatiste rajamisel toimuvatest lõhketöödest tulenevat vibratsiooni ning selle

võimalikku levikut elamualadeni.

Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale

KSH aruande koostamisel analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju inimesele võttes

aluseks tänapäevase elukeskkonna kujundamisel olulised lähtekohad, nagu

funktsionaalse avaliku ruumi ja puhkealade olemasolu ja ligipääsetavus, erinevate

liikumisviiside võimaldamine jm.

KSH aruandes hinnatakse tulenevalt PlanS-I §17 lg 2-le kavandatavate ehitiste ja rajatiste

mõju inimese tervisele. Aruandes kirjeldatakse meetmed, mis aitavad kavandatava

tegevusega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju leevendada / vähendada.

21 Paldiski hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamisest . Eksperthinnang võimaliku keskkonnamõju ja optimaalse keskkonnamõju hindamise protsessi kohta . Keerberg, V ja Ruut. J. Hendrikson & Ko OÜ. Töö nr Töö nr 2641/16. Tallinn 2016



Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele

Lähimad kaitsealad on Pakri linnu- ja loodusala, mille piirid kattuvad piirkonnas Pakri

hoiuala piiridega. Jaama asukohavalikul on muude oluliste tegurite hulgas arvesse võetud

kaitstavate loodusobjektide paiknemist ja rajatised on planeeritud võimalikult eemale

kaitstavatest loodusobjektidest. KSH eelhinnangu käigus teostati taimestiku uuring.

Uuringute tulemustega arvestatakse mõju hindamisel, ala ökoloogiliste väärtuste ning

kaitsealuste liikidega arvestava planeeringulahenduste väljatöötamisel ning leevendavate

meetmete väljatöötamisel.

KSH aruande raames viiakse läbi Natura hindamine. KSH raames hinnatakse võimalikku

mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on

ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või mõju ei ole praeguses

etapis võimalik välistada, viiakse läbi asjakohane hindamine. Natura hind amine on

menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele

3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid

oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja

4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013).

Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, sh kõrghaljastusele,

metsakooslustele ning rohevõrgustikele

Mõju hindamisel võetakse arvesse alal läbi viidud taimestiku uuringu tulemusi, hinnatakse

mõjusid metsakoosluste kvaliteedile ja rohevõrgustiku terviklikkusele

Mõju pinnasele

KSH aruande faasis antakse hinnang planeeringuala keskkonnareostuse esinemise

võimalikkuse osas. Tegevus näeb ette osaliselt pinnase eemaldamist (rajatavate šahtide

alalt).

Mõju pinna- ja põhjaveele

KSH käigus antakse eksperthinnang kavandatava tegevuse mõjudest pinna - ja

põhjaveele.

PHAJ maa-aluste šahtide rajamisel läbistatakse kõik pealiskorra kivimi - ja põhjaveekihid

ning seetõttu on tegevuse keskkonnamõju hindamisel põhjavee mõjude hindamine olulisel

kohal. KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju piirkonna põhjavee kvaliteedile ja põhjavee

kättesaadavusele joogiveehaarde kaevudest.

KSH aruandes kirjeldatakse šahtide rajamise tehnoloogia ja tuuakse välja meetmed,

millega tagatakse põhjavee hea seisund.

KSH aruandes käigus kirjeldatakse PHAJ ehitus- ja ekspluatatsiooniaegseid riske ja

meetmeid avariide ennetamiseks ning tegevusi võimalike kahjude kõrvaldamiseks.

PHAJ ekspluatatsiooni käigus toimub suure koguste merevee liigutamine. KSH käigus

hinnatakse elektrijaama mõju nii pinnavee kvaliteedile kui ka vee-elustikule. Hinnatakse

maa-aluses reservuaaris oleva vee keemiliste ja füüsikaliste parameetrite muutusi ja

tagasipumbatava vee mõju mereveele ja vee-elustikule.

Hinnatakse rajatava kunstsaare ja suurte veekoguste liigutamisega kaasnevat

keskkonnamõju veekogumi Pakri lahe rannikuvesi (kood EE_6) seisundile. Hinnangu



39

aluseks on riikliku rannikumere seire tulemused ja rajatava kunstsaarega muudetav

olukord.

KSH aruande käigus viiakse läbi Paldiski lahe setete liikumise modelleerimine, mille

käigus hinnatakse rajatava kunstsaare mõju lahe setete liikumise dünaamikale (sh.

hinnatakse kavandatava PHAJ rajamise mõju Paldiski Põhjasadamale ).

Mõju kliimamuutusele

Kavandatava tegevus on mastaapne elektrienergia projekt, mis kasutab tööks suures

koguses merevett, teisest küljest võimaldab PHAJ rajamine taastuvatel energiaallikatel

põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete

kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks KSH käigus

hinnatakse tegevuse mõju kliimamuutustele.

Mõju kultuuripärandile ja maastikele

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses asub mitmeid kaitsealuseid kultuurimälestisi.

KSH käigus analüüsitakse maakasutusmuutustest tulenevaid mõjusid, sh visuaalset

mõju.

KSH aruandes kirjeldatakse meetmed planeeringualal ja selle lähialal olevate

kultuurimälestiste seisundi ja vaadeldavuse säilimiseks.

Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtustega leidude ja arheoloogilise kultuurikihi

ilmsikstuleku võimalusega nii kalmistu kui ka selle lähialal. MuKS-ist tulenevalt (§ 30-33,

443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile. Lähtuvalt MuKS-ist on kinnisasjal, kus Muinsuskaitseameti

andmeil võidakse avastada teadmata kultuuriväärtustega leid, tuleb enne kaeve - ja

mullatööde alustamist teha uuringud. Uuringud tehakse loa taotleja kulul.

KSH aruande koostamise käigus viiakse planeeritava kunstsaare alal läbi

allveearheoloogiline uuring ja uuringu tulemustega arvestatakse KSH aruande

koostamisel.

Mõju maavaradele

Tegemist on väga suuremahulise arendusega, mis eeldab graniidi väljamist maapõuest,

ulatusliku infrastruktuuri rajamist maa alla, maismaale ja merre. PHAJ rajamise käigus

väljatav graniit on väärtuslik ehitusmaterjal ja kogu kivim läheb kasutusse. Ka muule

ehituse käigus väljatavale maavarale on võimalik leida kasutusotstarve .Hinnang

jäätmetekke võimaluste kohta

Jäätmeteke on eeldatavasti väike. KSH käigus hinnatakse jaama rajamisega kaasnevat

jäätmeteket ja selle keskkonnamõjusid.

KeHJS § 40 lõige 4 loetletud aspektidest pole põhjalikum käsitlemine KSH-s vajalik:

Piiriülene mõju – tegemist on arendusega, mis ei asu riigipiiri läheduses. Piiriülest

mõju pole põhjust eeldada.



Avariiolukorrad

KSH aruandes hinnatakse maa-aluste rajatisete rajamisega seonduvaid riske,

selgitatakse välja kavandatava tegevusega kaasnevad ohud, selle käigus võetakse

arvesse piirkonna suurõnnetusohuga ettevõtete paiknemine.

KSH aruandes käsitletakse võimalike tõrgete ja avariiolukordade esinemise võimalikkus t

ning tagajärgi ja kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju

leevendada/vältida.



41

7. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE

Vastavalt PlanS § 127 koostatakse DP koostöös valitsusasutusega, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi DP käsitleb ning DP ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi

planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud,

samuti asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava

organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja

sihtasutused.

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise

planeerimisdokumendi vastu on hetkeseisuga (DP ja KSH VTK koostamise hetkel) esitatud

alljärgnevas tabelis. Detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab DP ja KS VTK huvitatud

isikute seisukohavõtuks.

Tabel 7.1 Detailplaneeringu ja KSH koostamise protsessi kaasatava isikud või asutused

Asutus või isik Mõju ja/või huvi Teavitamise vorm

Paldiski Linnavalitsus DP ja KSH algataja ja korraldaja, DP koostamise korraldaja ning DP kehtestaja

On kaasatud tööprotsessi ja ametliku kirjaga eraldi ettepanekuid ei küsita.

Keskkonnaministeerium

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon

Kontrollib, et keskkonnaalaseid huvisid oleks tasakaalustatult arvestatud

Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse e-kirja teel

Eesti Keskkonnaühenduste Koda Keskkonnakaitse edendamine Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse e-kirja teel

Harju maavalitsus Arengu edendaja ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja maakondlikul tasandil


Kaitseministeerium Kontrollib, et julgeoleku aspektid oleks tasakaalustatult arvesse võetud


Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kontrollib, et majandushuvisid oleks tasakaalustatult arvestatud


Tehnilise Järelevalve Amet PHAJ veehaarde hoonestusloa andja


Rahandusministeerium Planeeringualase tegevuse vastutaja


Terviseamet Kontrollib, et keskkonnatervise aspektid oleks tasakaalustatult arvesse võetud


Muinsuskaitseamet Kontrollib, et kultuuriväärtuste kaitse oleks tagatud




Asutus või isik Mõju ja/või huvi Teavitamise vorm

Veeteede Amet Kontrollib, et laevaliikluse kitsendustega oleks arvestatud


Maanteeamet On vastutavad teeliikluse ja -ohutuse eest


Lennuamet Vastutav lennundusohutuse eest Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse

e-kirja teel

Põhja Päästekeskus

Hindab detailplaneeringu juures hoonete vahelisi tuleohutuskujasid, kustutusvee saamise võimalusi, päästetehnikale juurdepääsu võimalusi, jmt


Kohalikud ettevõtted, sh naaberkinnisu omanikud (Paldiski Sadamate AS, Eesti Raudtee AS; Elering AS /Eesti Energia AS, Alexela Terminal AS; Riigiressursside Keskus OÜ, Paldiski Linnahoolduse OÜ)

On huvitatud maa võimalikult kasulikust kasutamisest


Piirkonna elanikud, sh aiandusühistud, suvekodude omanikud, piirinaabrid

On huvitatud maa võimalikult kasulikust kasutamisest


Teavitatakse üleriigilises päevalehes ja kohaliku meedia kaudu.

KSH protsessi etappidest teavitatakse erinevaid osapooli valdavalt e-kirja teel ning esitatud ettepanekutele antakse kokkuvõtlik tagasiside arvestamise/mittearvestamise osas. Kaasamise viisidena kasutatakse:

Informeerimist – teavitus lehes, info kodulehekülgedel internetis, teavitus e-kirjaga, teated, avalikel infostendidel, mille asukohad on eelnevalt kokku lepitud.

Konsulteerimine, seisukoha küsimine - konkreetsed küsimused (küsimustikud) või töödokumentidega tutvumine, mille osas oodatakse tagasisidet võimalike täienduste osas.

Osalus – arutelud, koosolekud, töögrupid.

Kokkuvõte kaasamise etappidest lisatakse hilisemalt käesolevasse dokumenti.



43

8. KSH EELDATAV AJAKAVA

Detailplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada

võimalikult suures ulatuses detailplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja

tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng. Planeeringulahenduse

kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult

KSH protsessiga, mistõttu on kaasatud kogu menetlusse üheaegselt nii planeeringu koostaja

kui KSH ekspert.

KSH väljatöötamise kavatsuse etapis prognoositud detailplaneeringu ja KSH protsessi

orienteeruv ajagraafik on esitatud tabelis 9.1.

Tabel 8.1 KSH orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus)

Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

Detailplaneeringu ja KSH algatamine Algatatud Paldiski Linnavalitsuse 18. novembri korraldusega nr 453 (lisa 1)

KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine Detsember 2016

KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva)

Jaanuar-veebruar 2017

Laekunud ettepanekute läbiarutamine Veebruar 2017

KSH väljatöötamise kavatsuse (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel

Aprill 2017

Detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine Aprill-mai-aprill 2017

KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine vastavalt Planeerimisseaduse § 82 nõuetele

Juuni-juuli 2017

KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu vastavalt Planeerimisseaduse § 83 nõuetele

August 2017

Detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse andmine (esitatakse kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust)

September 2017

Detailplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmine Oktoober 2017

Detailplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; avalikust väljapanekust teavitatakse planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust)

Oktoober-november 2017

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (avalikust arutelust teavitatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust)

November 2017

Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks. November 2017

Detailplaneeringu heakskiitmine November-detsember 2017

Detailplaneeringu kehtestamine Detsember 2017



9. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED

Otsustaja, detailplaneeringu ja KSH koostamise korraldaja

Paldiski Linnavalitsus

Rae tn 38

76806, Paldiski linn

Kontaktisik: Erki Ruben

e-post: [email protected]

Telefon: 6790 607

Arendaja

Energiasalv Pakri OÜ

Regati pst 1

11911, Tallinn

Kontaktisik: Peep Siitam

e-post: [email protected]

Detailplaneeringu konsultant ja KSH koostaja on:

Hendrikson & Ko OÜ

Raekoja plats 8

51004 Tartu

Lennuki 22

10145 Tallinn

Tabel 9.1 Töörühma liikmed

Töörühma liige Vastutav valdkond Töörühma pädevus

Jaanus Aavik DP projektijuht

Haridus: Maakorraldusinsener (BSc)

Töökogemus: enam, kui 20 aastane projektijuhtimise

kogemus. Detailplaneeringute osakonna juhtimise ja

koordineerimise kogemus.

Helen Leiger Detailplaneeringu koostaja

Haridus: Maastikuarhitektuur (BSc)

Töökogemus: enam, kui 12 aastane detailplaneeringute ja

maastikuarhitektuuri projektide koostamise kogemus.

Planeeringute projektijuhtimise kogemus.

Riin Kutsar

KSH projektijuht, KMH juhtekspert

(litsents KMH00131)- mõju

maastikule ja maakasutusele,

Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc)



45

Töörühma liige Vastutav valdkond Töörühma pädevus

mõju kultuuripärandile, lõhn,

jäätmeteke.

Töökogemus: enam, kui 12 aastane keskkonnamõjude

hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, sh Natura 2000

hindamine; muu keskkonnaalane konsultatsioon,

projektijuhtimine

Kuido Kartau

Haridus: Geograafia (BSc)

Töökogemus: enam, kui 17 aastane keskkonnamõjude

hindamise kogemus.

Kaile Peet

Ekspert (zooloog)- mõju

kaitstavatele loodusobjektidele,

Natura 2000 võrgustikule,

loomastikule

Haridus: zooloogia (BSc)

Töökogemus: enam, kui 6 aastat töökogemust keskkonnamõju

hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise kogemus, loomastiku

uuringute läbiviimine. Keskkonna-alased konsultatsioonid,

loomastiku eksperthinnangud, Natura hindamised.

Ülle Jõgar Botaanik. Taimestiku ekspert

Haridus: Keskkonnatehnoloogia (PhD)

Töökogemus: 10 aastat taimkatte ülevaadete koostamise,

keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise

hindamise ja keskkonnaekspertiiside koostamise töökogemust

Tõnn Tuvikene Ekspert (vee-ekspert) - mõju

pinnasele, pinna- ja põhjaveele.

Haridus: Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia (MSc)

Töökogemus: 5 aastat töökogemust geoloogia ja

sedimentoloogia alal. 3 aastat töökogemust keskkonnamõjude

hindamise valdkonnas. Pinna- ja põhjavee

keskkonnakonsultatsioonid.

Veiko Kärbla Müra ja õhusaaste ekspert

Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc)

Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust

keskkonnamõju (strateegilise) hindamise valdkonnas.

Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja

mürakaartide koostamise kogemus.

Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada.



10. PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD

Paldiski Linnavalitsus esitas 25.01.2017. a. kirjaga nr 9-11/174 PHAJ detailplaneeringu KSH

VTK asjaomastele asutustele ettepanekute tegemiseks.

Asjaomased asutused:

Harju Maavalitsus, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Eesti Keskkonnaühenduste

Koda, Kaitseministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium,

Rahandusministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Muinsuskaitseamet,

Põhja Päästekeskus, Veeteede amet, Lennuamet, Maanteeamet, Paldiski Sadamate AS,

Eesti Raudtee AS, Elering AS, Eesti Energia AS, Alexela Terminal AS, Riigiressursside

keskus OÜ ja Paldiski Linnahoolduse OÜ.

Laekunud seisukohad (seisuga 02.03.2017):

Maanteeamet 26.01.2017 nr 15-5/17-00053/012

Muinsuskaitseamet 07.02.2017 nr 1.1-7/227-1

Terviseamet 07.02.2017 nr 9.3-1/548

Lennuamet 16.02.2017 nr 4.6-8/17/327-2

Rahandusministeerium 16.02.2017 nr 15-3/00810-2

Keskkonnaministeerium 17.02.2017 nr 7-15/17/583-2

Harju maavalitsus 22.02-2017 nr 12-4/277

Keskkonnaamet 27.02.2017 nr 6-5/17/1621-3

Tehnilise Järelevalve Amet 06.03.2017 nr 16-7/16-1829-007

AS Eesti Raudtee 08.03.2017 nr 4-1.6.1/561

Päästeamet 17.02.2017 nr 7.2-2.1/1491-2

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 16.03.2017 nr 1.10-17/17-0086/17-

1956

Tabel 8 Laekunud asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine

Asutus Ettepanek KSH VTK kohta Ettepanekutega arvestamine

Maanteeamet Maanteeamet ei esita täiendavaid ettepanekuid -

Muinsuskaitse-amet

Kuivõrd detailplaneeringu alal asub 18.-19 sajandi kalmistu, palume käsitleda selle säilimise tagamise meetmed KSH seletuskirjas ja joonisel. Kalmistu säilimise tagamiseks mitte kavandada kalmistu alale ehitisi ja teostada kaevetöid, mis ulatuksid matusekihti (praegusest maapinnast ca 120-200 cm sügavusel), samuti tuleb vältida kalmistu alale trasside kavandamist või siis vajadusel püüda kasutada olemasolevaid trasse. Planeeringu dokumentide seletuskirja lisada eelnevale lisaks teave, et pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtustega leidude ja arheoloogilise kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega nii kalmistu kui ka selle lähialal. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Lähtuvalt muinsuskaitseseadusest on kinnisasjal, kus Muinsuskaitseameti andmeil võidakse avastada teadmata kultuuriväärtustega leid, tuleb enne

Detailplaneeringu seletuskirjas on arvestatud planeeringualal paikneva 18.-19. sajandi kalmistu paiknemisega ja selle kaitsevööndi alale ei ole PHAJ objekte planeeritud. KSH VTK- s esitatud joonist 5.7 on Muinsuskaitseameti märkuse alusel korrigeeritud. Projekti elluviimisel arvestatakse seadusandlusest tulenevate kohustustega. Juhul, kui kaevetööde käigus avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, peatatakse tööd ja antakse leiust teada Muinsuskaitseametile. KSH VTK peatükke 5.8 ja 6 on vastavalt Muinsuskaitseameti ettepanekutele täiendatud ja KMH aruandes kirjeldatakse meetmed, millega tagatakse planeeringualal ning selle lähialal asuvate kultuurimäelestiste seisund ja vaadeldavus.



47


kaeve- ja mullatööde alustamist teha uuringud. Uuringud tehakse loa taotleja kulul.

Detailplaneeringu ala kontaktvööndis asuvad ajaloomälestised – Paldiski linnakalmistu, reg nr 19 ja Paldiski kalmistu, reg nr 14421 ja nende kaitsevööndid. Kunstsaare ja veehaarderajatise kontaktvööndis asub kultuurimälestis – Paldiski kindluse bastioned, muulid, vallikraav, 1718; reg nr 2760. Keskkonnamõju hindamise käigus tuleb hinnata ja käsitleda meetmeid, mis tagavad mälestiste vaadeldavuse, sealhulgas kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse, samuti mälestise ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis.

KSH aruandes tuuakse välja meetmed, millega tagatakse tegevuse lähialale jäävate ajaloo- ja kultuurimälestiste vaadeldavuse, kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus. Kavandatav tegevus peab tagama mälestiste ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimise. KSH VTK peatükki 6 on vastavalt Muinsuskaitseameti ettepanekutele täiendatud.

Muinsuskaitseamet on mereosa hoonestusloa menetlejat teavitanud, et hoonestusloa taotluses näidatud koormataval alal ei paikne kultuurimälestisi, ent võib leiduda seni veel teadmata kultuuriväärtus-ega asju. Seni teostatud 17. - 19. sajandi laevahukke käsitlevate kirjalike allikate süstemaatiliste uuringute tulemusena on Pakri lahes toimunud mitmeid laevahukke. Nii on üksnes 19. sajandil Paldiski ajaloolise sadama alal hukkunud vähemalt 5 purjelaeva - register.muinas.ee, vrakiregister: 608, 673, 728, 788, 885. Hoonestusloa menetluse algatamisel on vajalik lisada allvee arheoloogilise uuringu kohustus vastavalt MuKS § 40 lg 5 ja VeeS 227 lg 7. Kultuuripärandi olemasolu väljaselgitamine on koormatava ala määramise seisukohalt oluline asjaolu ja seetõttu tuleb uuringud teostada enne hoonestusloa andmist ja uuringu tulemused lisada KSH/ KMH aruandesse.

Muinsuskaitseameti ettepanekut on arvesse võetud. Allveearheoloogiline uuring viiakse läbi KSH koostamise käigus ja uuringu tulemustega arvestatakse KSH aruande koostamisel. KSH VTK peatükki 6 on vastavalt täiendatud.

Terviseamet

Eksperthinnangust võimaliku keskkonnamõju ja optimaalse keskkonnamõju hindamise protsessi kohta selgub, et PHAJ rajamine kristalses aluskorras toimub lõhketööde abil. KSH VTKst ei selgu, kas ja millisel määral käsitletakse koostatavas KSH aruandes lõhketöödest tulenevat vibratsiooni ning selle võimalikku levikut elamualadeni. Eeltoodud informatsiooni osas tuleks KSH VTKst täiendada. Lisaks juhime tähelepanu, et tuginedes ametile esitatud kaebustele võib lõhkamistööde ajal tekkiv piirtasemetele vastav vibratsioon siiski põhjustada häiringuid läheduses asuvatel elualadel. Seetõttu soovitame koostatavasse KSH aruandesse lisada leevendusmeetmena ka elanike töödest teavitamise enne lõhkamistööde algust.

KSH VTK § 6 on vastavalt Terviseameti märkusele täiendatud. VTK-sse on lisatud, et KSH aruandes käsitletakse maa-aluste rajatiste rajamisel toimuvatest lõhketöödest tulenevat vibratsiooni ning selle võimalikku levikut elamualadeni.

KSH VTK-st selgub, et KSH aruande faasis analüüsitakse potentsiaalset müratasemete tõusu mõju ning antakse hinnang õhusaaste mõjude osas. Kuna toodetava killustiku maanteetranspordi koormus on 180 reisi päevas, oleme seisukohal, et lisanduvate kallurautode liiklusest tingitud häiringute selgitamiseks tuleks arvestada ka olemasolevate ning teistest Paldiski linna kavandatavate tootmisalade tegevusest tuleneva rasketranspordi koosmõju elualadele.

Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistud paiknevad Tallinn-Paldiski manatee vahetus läheduses killustiku vedu hakkab toimuma Paldiski linnast välja – elamualadest eemale. Seetõttu ei mõjuta raskeveokite lisandumine olulisel määral mürakoormust Paldiski linna elamupiirkondades. KSH aruandes analüüsitakse PHAJ rajamise ja ekspluatatsiooni aegse liikluskoormuse suurenemisega ja müratasemete modelleerimisel võetakse arvesse koosmõju teiste tootmisalade rasketranspordiga. KSH VTK peatükki 6 on vastavalt Terviseameti ettepanekutele täiendatud.




Lennuamet Lennuamet ei esita täiendavaid ettepanekuid

Rahandus-ministeerium

Harju Maavalitsus on viimati oma 10.02.2017 kirjas nr 12-2/4171 Paldiski Linnavalitsusele teinud ettepaneku täiendavalt kaaluda detailplaneeringuala suurendamist selliselt, et see hõlmaks kogu tegevusega seotud maa- ja veeala. Nõustume, et eriti asukohtade ja tegevuste korral, mille puhul võib eeldada kõrgendatud avalikkuse huvi, tuleb tähelepanu pöörata kaalutluse ammendavusele. PHAJ on üks terviklik kompleks, mille kavandamisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid tuleb hinnata terviklikult ja üheaegselt. Sellisel juhul on tagatud, et kõik olulised keskkonnamõjud saavad terviklikult käsitletud ning otsustajatel, isikutel, asutustel ja avalikkusel on kogu projektist terviklik ülevaade.

Ettepaneku esitanud osapooltega mitmeid nõupidamisi läbiviies jõuti otsusele detailplaneeringuala osalises suurendamises. Vastavalt planeeringuala muutustele täiendati KSH VTK-d.

Keskkonna-ministeerium

Kui rajatakse tehissaar, siis koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruandes mudel/arvutus, et hinnata hoovuste ja setete liikumise mõju, et looduslik rannajoon, merepõhja looduslikkus ja saare rajamisega kaasnev kaadamine ja süvendamine ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju – selleks kavandada meetmed rajamisel ja hiljem kasutamisel.

Keskkonnaministeeriumi seisukohta on arvesse võetud KSH raames viiakse läbi Paldiski lahe setete liikumise modelleerimine, mille käigus hinnatakse rajatava kunstsaare mõju lahe setete liikumise dünaamikale. KSH VTK peatükki 6 on vastavalt Keskkonnaministeeriumi ettepanekule täiendatud.

KSH aruandes hinnata tõenäosust ja võimalikkust, kas ja kui palju tegevus võib mõjutada rannikuvee head seisundit või mere head keskkonnaseisundit, kõikide asjakohaste näitajate alusel, kas kavandatav tegevus halvendab olukorda või aitab see kuidagi olukorda piirkonnas parandada.

KSH aruandes hinnatakse rajatava kunstsaare mõju veekogumi Pakri lahe rannikuvesi (kood EE_6) seisundile. Hinnangu aluseks on riikliku rannikumere seire tulemused ja rajatava kunstsaarega muudetav olukord. KSH VTK peatükki 6 on vastavalt Keskkonnaministeeriumi ettepanekule täiendatud.

KSH aruandes hinnata võimalikke reostusohte seoses vete pumpamisega merest ja merre tagasi, näiteks pumpade rikke vms korral.

KSH aruandes käsitletakse merevee liigutamisega kaasnevat keskkonnamõju. Täiendavalt hinnatakse võimalike tõrgete ja avariiolukordade esinemise võimalikkust ning tagajärgi. KSH aruandes kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. KSH VTK peatükki 6 on vastavalt Keskkonnaministeeriumi ettepanekule täiendatud.

KSH aruandes hinnata võimalikku veekvaliteedi muutust ja vee liikumise dünaamikat meres, kui korraga pumbatakse suuri koguseid vett või juhitakse suured kogused vett tagasi merre, sh merre tagasijuhitava vee võimalikud kvaliteedimuutused (nt Rn vm radioaktiivsed elemendid, võimalik termaalne reostus jm) ja selle võimalik mõju mereelustikule, kas ja kui palju see muudab merepõhja ning merevee kvaliteeti, elupaiku jms piirkonnas.

KSH aruandes hinnatakse maa-aluses reservuaaris oleva vee keemiliste ja füüsikaliste parameetrite muutusi ja tagasipumbatava vee mõju mereveele ja vee-elustikule. KSH VTK peatükki 6 on vastavalt Keskkonnaministeeriumi ettepanekule täiendatud.

KSH aruandes hinnata ohtu/mõju Paldiski Põhjasadamale, kas see tegevus võib endaga kaasa tuua takistusi laevaliiklusele, näiteks setete kandumist sadama akvatooriumile või laevateedele.

KSH aruande käigus viiakse läbi Paldiski lahe setete liikumise modelleerimine, mille käigus hinnatakse rajatava kunstsaare mõju lahe setete liikumise dünaamikale (sh. hinnatakse kavandatava PHAJ rajamise mõju Paldiski Põhjasadamale). KSH VTK peatükki 6 on vastavalt Keskkonnaministeeriumi ettepanekule täiendatud.

Selgitada, kuidas ja kust kaudu ühendatakse kavandatav mereveehaare ja Paldiski pumphüdro-akumulatsioonijaam (edaspidi PHAJ), mis asuvad üksteisest linnulennul 2,5 km kaugusel. Kas rajatakse tunnel/torustik linna alt läbi, mere kaudu vm viisil? See vajaks täpsemat tehnilist selgitust, kuna sellest sõltub ka keskkonnamõju (sh veevõtu- ja heitekogused ja surved). Arvestades soolase merevee agressiivsust konstruktsioonidele – milliseks kujuneks jaama eeldatav eluiga

Jaama pealevoolukanal rajatakse vertikaalselt läbi pealiskorra kivimite kristalse aluskorrani. Pealevoolukanali suunatakse maa-aluste turbiinkambrite ja reservuaaride suunas kristalse aluses aluskorras – 400-500 m sügavusel maapinnast. Jaama eluea käsitluses tuleb eristada seadmete ja konstruktsioonide eluiga. Seadmete eluiga on arvestuslikult 50 aastat. Maa-alused keskkonna- jm



49


ohutuse seisukohast olulised konstruktsioonid projekteeritakse igikestvatena. KSH VTK-s esitatud jaama tehnoloogia kirjeldust (ptk 3.1.1) on vastavalt Keskkonnaministeeriumi ettepanekule täiendatud.

PHAJ läheduses paikneb Paldiski ühisveevärgi põhjaveehaare, siis kuidas on tagatud joogiveeallikate veekvaliteet, põhjaveevaru ja veehaarderajatiste (puurkaevude) säilimine, joogivee ohutus ja kvaliteet ning välditud soolase vee intrusioon. Põhjavee osas tuleb KSHs põhjalikult käsitleda põhjavee ehitusaegset sissetungi läbindatavatest veekihtidest kaeveõõnsusse, eemaldatavaid veekoguseid, põhjaveekihtide üksteisest isoleerimist surveliste põhjaveekihtide (O-C, C-V) läbindamisel. Juhime tähelepanu, et võib tekkida vajadus teha põhjalik hüdrogeoloogiline uuring, mis muuhulgas käsitleks ka aluskorra murenemiskooriku hüdrogeoloogilisi omadusi. Samuti tuleb välja selgitada tegevuseks vajalik tootmisvee kogus, millest sõltub põhjaveevaru hindamise vajadus.

KSH raames ei viida läbi geoloogilist uuringut. Põhjalik geoloogiline uuring teostatakse ehitusprojekti koostamise ajal. KSH aruandes läbi riskide hindamine, mille käigus kirjeldatakse PHAJ ehitus- ja ekspluatatsiooniaegseid riske ja meetmeid avariide ennetamiseks ning tegevusi võimalike kahjude kõrvaldamiseks. KSH aruandes kirjeldatakse šahtide rajamise tehnoloogia ja tuuakse välja meetmed, millega tagatakse põhjavee hea seisund. KSH VTK peatükki 6 on vastavalt täiendatud.

Arvestades maapõue rajatavate ehitiste sügavust ja mahtu, on vaja hinnata ka võimalike lõhkamiste ja läbindustööde mõju ümbruskonnas asuvatele A-kategooria suurõnnetusohuga kütusehoidlatele;

KSH aruandes hinnatakse maa-aluste rajatisete rajamisega seonduvaid riske. Enne PHAJ maa-aluste rajatiste ehituse algust viiakse läbi põhjalik riskianalüüs mille käigus selgitatakse välja kavandatava tegevusega kaasnevad ohud. Riskianalüüsi käigus võetakse arvesse piirkonna suurõnnetusohuga ettevõtete paiknemist. KSH VTK peatükki 6 on vastavalt täiendatud.

Punktis „Hinnang jäätmetekke võimaluse kohta“ (lk 35) on kirjas, et arendus eeldab graniidi ja muude aluspõhja maavarade väljamist, millele on võimalik leida kasutusotstarve. Ettepanek on käsitleda seda teemat eraldi punktina (nt „Mõju maavaradele“ või „Maavarade väljamine ja kasutusvõimalused“), kuna projekt eeldab ilmselt üsna suuremahulist maavarade väljamist ja see teema ei sobi jäätmetekke punkti alla. Samuti peab KSH aruandes täpsemalt käsitlema ka graniitkillustiku tootmist ehk vajalikke põhjaveekoguseid, müra jmt ning nende mõjude leevendamist.

Keskkonnaministeeriumi märkust on arvesse võetud ja KSH VTK teksti on vastavalt korrigeeritud. KSH aruandes käsitletakse kogu PHAJ rajamisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõju aspekte. Seal juures võetakse arvesse graniitkillustiku tootmiseks vajalikku põhjavee kogust ja selle mõju ning killustiku purustamise, laadimise ja transpordiga kaasnevat õhusaastet ning müra.

Harju Maavalitsus

Planeeritud ehitised, sh 330KV elektrialajaam, jääb ca 40 m kaugusele olemasolevatest elamutest. Seetõttu soovitan kohalikul omavalitsusel KSH koostamisel erilist tähelepanu pöörata võimalikke negatiivseid mõjusid vähendavatele abinõudele, sh puhveralale, ning kavandada inimeste tervisele suuremat mõju põhjustavad PHAJ ehitised ümbritsevatest elamutest võimalikult kaugele.

KSH aruandes hinnatakse tulenevalt PlanS-I §17 lg 2-le kavandatavate ehitiste ja rajatiste mõju inimese tervisele. Aruandes kirjeldatakse meetmed, mis aitavad kavandatava tegevusega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju leevendada / vähendada. KSH VTK peatükki 6 on vastavalt täiendatud.

Detailplaneeringu seletuskirja pt 4.2. kohaselt kuulub PHAJ koosseisu veehaarderajatis (kunstsaar) Paldiski lahes Paldiski põhjasadamast põhja pool, mis asub väljaspool planeeringuala. PlanS §-de 2 ja 3 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala ehk planeeringuala (mis võib hõlmata nii maa- kui ka veeala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutusja ehitustingimused. Sellest tulenevalt on Harju Maavalitsus jätkuvalt oma 23.12.2016 ja 10.02.2017 kirjades nr 12-2/4171 väljendatud seisukohal, et planeeringuala tuleks suurendada, hõlmates sinna PHAJ ehitiste alla jääva maa- ja mereala täies ulatuses, sh Pallase piirkond 16 kinnistule kavandatud 330 kV-st elektrialajaama ning

Ettepaneku esitanud osapooltega mitmeid nõupidamisi läbiviies jõuti otsusele detailplaneeringuala osalises suurendamises. Vastavalt planeeringuala muutustele täiendati KSH VTK-d.




üldplaneeringuga planeeritud perspektiivset 330 kV-st elektriõhuliini ühendava 330 kV-se elektriliini trassi jaoks vajalikku maa-ala

Kuna tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, palun Paldiski Linnavalitsusel tulenevalt PlanS-i nõuetest esitada detailplaneering hiljem maavanemale koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks ning enne kehtestamist ka heakskiidu saamiseks

Detailplaneering esitatakse Harju maavanemale koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks ning enne kehtestamist ka heakskiidu saamiseks kooskõlastamiseks Harju Maavalitsusele.

Keskkonnaamet

KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 3 (lk 12) on kirjutatud, et maapealsesse teenindavasse kompleksi kuuluvad šahtid. Märgime täpsustavalt, et maa peale jäävad avad, šahtid ise maa-alusesse ossa.

KSH VTK ptk 3 on vastavalt Keskkonnaameti märkusele korrigeeritud.

KSH VTK ptk-s 5.4.2 esitatid stratigraafilises jaotuses toodud terminid ei ole korrektsed. Terminid, mis antud ptk-s on märgitud lademeteks, on tegelikult kihistud. Korrektselt on märgitud Pakeroidi lade. Samuti ei ole korrektne leheküljel 23 alt kolmandas lõigus toodud käsitlus (olemas on Kotlini lade, ja Voronka kihistu). Palume antud käsitlus üle vaadata ja korrigeerida.

KSH VTK ptk-s 5.4.2 esitatud piirkonna stratigraafiline jaotus on vastavalt Keskkonnaameti märkustele üle vaadatud ja kasutatavad terminid korrigeeritud.

Kuna tinglikult võib pidada PHAJ maa-aluse kompleksi rajamist sarnaseks protsessiks kaevanduse avamisega, siis peab kindlasti kogu PHAJ rajamise protsessi väga põhjalikult hindama, et kuidas see mõjutab keskkonda ja kuidas tagatakse just maa-aluste rajatiste turvalisus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata põhjaveele ja selle kaitsele. Kuna šahtide rajamisel läbitakse mitmeid põhjaveekihte, siis tuleb käsitleda seda, kuidas vältida läbindamisel põhjavee reostumist ja varu vähenemist, eriti just avamiskaeveõõnte puhul. Samuti on oluline välja tuua, kuidas tagatakse maa-aluste reservuaaride püsivus. Mõjude hindamisel tuleb käsitleda antud piirkonna põhja- ja pinnavee seisundit ja PHAJ rajamise ja töötamisega kaasneda võivat mõju nendele, võimalikku mõju piirkonna veevarustusele, võimalikke keskkonnaavariisid ning leevendavaid meetmeid. Tähelepanu tuleb pöörata ka piirkonna veekvaliteedile ning tarbekaevudele.

Aluspõhja kivimikihtide ja veekihtide läbindamine toimub järk-järgult, selliselt, et šahti seinad isoleeritakse ülemisest veekihist, enne veepideme läbindamist ja sügavamasse veekihti tungimist. Sellega tagatakse aluspõhja veekihtide isoleeritus ja ei ole vajalik ulatusliku veealanduse tekitamist. Maa-aluste rajatiste rajamisel teostatakse tugevusarvutused ning šahtid, juurdepääsukanalid, turbiinisaal ja veereservuaarid rajatakse selliselt, et oleks tagatud nende ohutus ja pikaajaline püsivus. KSH aruandes viiakse läbi riskianalüüs, mille käigus kirjeldatakse PHAJ ehitus- ja ekspluatatsiooniaegseid riske ja meetmeid avariide ennetamiseks ning tegevusi võimalike kahjude kõrvaldamiseks. KSH VTK peatükki 6 on vastavalt täiendatud.

Parema selguse huvides palume KSH VTK ptk-s 6 konkreetselt välja tuua, et mõjude hindamise raames teostatakse ka Natura hindamine.

Keskkonnaameti märkust on arvestatud ja KSH VTK peatükki 6 on lisatud, et KSH aruande käigus viiakse läbi Natura hindamine.

Palume KSH käigus hinnata ka kavandatava tegevuse (veevõtt, vee tagasijuhtimine, tahkete ainete uputamine merepõhja jm) mõju veekogumi Pakri lahe rannikuvesi (kood EE_6) seisundile.

KSH aruandes hinnatakse kunstsaare rajamise ja ekspluatatsiooni kui ka jaama tarbeks vajaliku suure koguse merevee võtu ja maa-alusest reservuaarist tagasijuhtimise mõju veekogumi Pakri lahe rannikuvesi (kood EE_6) seisundile. Hinnangu aluseks on riikliku rannikumere seire tulemused ja rajatava kunstsaarega muudetav olukord. Vee reservuaari juhtimise ja tagasi merre pumpamise mõjude hindamisel lähtutakse teoreetiliselt võimalikest halvimatest stsenaariumitest. KSH VTK peatükki 6 on vastavalt Keskkonnaameti ettepanekule täiendatud.

KSH aruandes tuleb kindlasti hinnata purustus- ja sorteerimissõlmest eralduvate tahkete osakeste heidet kui ka purustatud materjali hoiustamisel ja laadimisel eralduvat heidet ( nii summaarsed osakesed kui peened osakesed). Samuti tuleb hinnata transpordivahenditest põhjustatud võimalikku tolmu levikut teedel ja tänavatel ning vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed tolmuleviku vältimiseks PHAJ rajamisel.

KHS aruandes hinnatakse graniitkillustiku purustus- ja sorteerimissõlmest kui ka materjali ladustamise ja transpordiga eralduvate tahkete osakeste heidet. Aruandes kirjeldatakse meetmed, mille rakendamisel on killustiku purustamise, sorteerimise ja transpordiga kaasnevat õhusaastet võimalik vähendada. KSH VTK ptk-d 6 on vastavalt Keskkonnaameti märkusele täiendatud.



51


KSH VTK-st jäi selgusetuks, kas PHAJ-s kasutatakse ainult omatoodetud elektrienergiat. Kas PHAJ käitamisel ei ole ette nähtud muid heiteallikaid, nt avariigeneraator vms? Märgime, et KSH aruandes tuleb hinnata kõikide võimalike heiteallikate mõju õhukvaliteedile (Nii PHAJ hilisemal käitamisel kui ka rajamisel).

Summaarselt on PHAJ elektri tarbija. Jaama kasutegur on >80%. Jaam kasutab maa-alusest reservuaarist vee merre tagasipumpamiseks lisaenergiat. Jaam varustatakse avariigeneraatoritega. KSH aruandes hinnatakse kõigi jaama heiteallikate keskkonnamõju. KSH VTK peatükis 3 on jaama tööpõhimõte põhjalikumalt lahti kirjutatud.

Vibratsiooniallikane tuuakse KSH väljatöötamise kavatsuses välja ainult sorteerimise- ja purustussõlm. KSH VTK-s ei ole küll selget teavet, kuidas PHAJ rajamine täpselt toimub, kuid kas PHAJ rajamise maa-aluste töödega ja sealt materjali maapinnale toimetamisega ei või kaasneda vibratsiooni, mis võiks mõju avaldada Paldiski sadamale ja seal asuvale terminalile.

KSH aruandes käsitletakse lõhkeainete hoiustamise, käsitlemise ja kasutamisega kaasnevaid ohte. KMH aruandes käsitletakse müra ja vibratsiooni allikatena kõik asjakohased aspektid ja tegevused. Hinnatakse lõhkamistöödega kaasneva vibratsiooni avaldumise ulatust (sh hinnatakse riski Paldiski sadamale, Alexela kütuseterminalile ja teistele olulistele objektidele). KSH VTK ptk-d 6 on vastavalt Keskkonnaameti märkusele täiendatud.

Tehnilise Järelevalve amet

Tehnilise Järelevalve ametil ei ole täiendavaid ettepanekuid

-

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium ei esita täiendavaid ettepanekuid

-

AS Eesti Raudtee Eesti Raudtee AS-il ei ole täiendavaid ettepanekuid KSH VTK osas

-

Päästeamet Hinnata detailplaneeringuga planeeritava elektrijaama mõju Alexela Terminal AS-is toimuda võiva suurõnnetuse tagajärgede raskusele.

Ettepanekuga arvestatakse ning KSH käigus hinnatakse kaasnevaid keskkonanriske, sh toimuda võiva suurõnnetuse tagajärgi. KSH VTK peatükki 6 on vastavalt Päästeameti ettepanekule täiendatud.



LISAD

Eraldi dokumendina: „Paldiski PHAJ VTK lisad“

Documents

6 Paldiski hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu ... · PDF fileQ Kvaternaar S Silur V Vend ÜP üldplaneering Nimetuste/terminite kasutus1 Eesti PHAJ = Paldiski PHAJ = Pakri