Kristiina Ojuland - Reform · Lahenda ristsõna ja võida 50 000 kroonine reisipakett! Parem Eesti kõigile Et laste kasvatamine oleks vaid rõõm, võtab Reformierakond Sinult lastega

UudisedLääne-Virumaa

KristiinaOjuland

Sädelev

Visioon: viime Eesti

viie jõukaima Euroopa riigi

hulka!

Parem elu noortele peredele

ja eakatele

Madalam tulumaks jätab

Sulle rohkem raha kätte

Lahenda ristsõna ja võida 50 000 kroonine reisipakett!

Parem Eesti kõigile

Et laste kasvatamine oleks vaid rõõm, võtabReformierakond Sinult lastega seotud mured.

• Tagame kõikidele lastele lasteaiakoha.• Pikendame vanemahüvitist pooleteise aastani.• Anname igale lapsele 2000 krooni huviringiraha.

Reformierakond on kõige lastesõbralikum erakond. Nende valimiste põhjalikem

-irapelesitivühamenavajeledathokaiaetsal,elaharignirskasilbadlasismmargorperep

maid lahendusi suurperedele, lastetutele peredele, üksikvanematele, hoolduspere-

dele – kõigile, kes vajavad mugavat ja hoolivat lastehoidu.

Tunne lapse kasvatamisestrõõmu!

Parem lastehoid kõigile!Vaata lisaks

�

p a r e m a d u u d i s e d

Sisukord4 Peaministripöördumine

5 VisioonKuidasjõuabEestiEuroopajõukaimatehulka?

6 EsipersoonKristiinaOjuland–tiivasirutuseaeg.

9 LubadusReededmaksuvabaks!

10 PersoonRobertAntropov:”Mullevõibhelistadakapärastvalimisi!”

12 PersoonMeeskonnamängijaAntsLeemets.

13 LubadusEtiiveolekspositiivne!

14 PersoonAndresOtsmaadlebpoliitikas.

15 LubadusVanaduspõlvolgurikas!

16 ProgrammParemEestikõigile!

18 KandidaadidRiigikokku

19 ProgrammParemEestikõigile!

20 KandidaadidRiigikokku

21 Liberaalne,seetähendabvaba

22 MineküllaEuroopajõukaimatele!

Kindlasti oled kuulnud paljude poliitikute suust hüüdlauset – „Iga hääl loeb”. Sõltumata selle lause esitaja maailmavaatelisest taus-tast, on ütlejal alati õigus. Kui Sina ise oma elu heaolu üle ei otsus-

ta, siis kes seda tegema peaks? Valimispäeval oma esindajat Riigikokku valides Sa just seda teed – otsustad, milline saab olema Sinu elu Eesti Va-bariigi kodanikuna järgnevatel aastatel. Ole oma otsustes vaba ja mine 4. märtsil valima!

Reformierakonnal on ambitsioonikad plaanid – tahame viia Eesti viie jõukaima Euroopa riigi hulka. Et saaksid parema ülevaate, oleme kõik olulisimad tegevused suure eesmärgi saavutamiseks siia ajakirja kokku kogunud.

Jätkuvalt tõusva majanduskasvu nimel tahab Reformierakond veelgi makse alandada. See tähendab, et Sinul saab olema rohkem raha. Sündi-de arvu suurendamiseks oleme erilise tähelepanu alla võtnud noorte pe-rede ja laste arengu küsimused. Vanemahüvitis pikeneb, igale lapsele lei-dub koht lasteaias ning hu-vitegevust toetav ringiraha aitab meie tulevikulootus-tel paremini areneda.

Aga elu ilu ja võlu ei pei-tu ainult nooruses. Mõtle-me ka eakamate. Soodsa majanduskasvu tingimu-ses tõusevad jõudsalt ka pensionid. Selle kindlusta-miseks tuleb lihtsalt valida õige majanduspoliitika – see, mida meie Reformiera-konnas ajame. Põhjalikumalt loe juba ajakirjakülgedelt.

Ideed ju iseenesest ei teostu? Selleks on vaja tublisid ja motiveeritud inimesi, kes aitavad Eestil Euroopa jõukaimate hulka jõuda. Reformiera-konna eelis siinkohal on see, et tublisid inimesi leidub küllaga. Tutvu nen-dega ja tee oma otsus – kes neist sobiks Sind esindama Riigikokku.

Toetus ilma hääleta meile edu ei too, seega mine kindlasti valima. Vastasel juhul ootab Eestit astmelise tulumaksu ja aeglase majandus-kasvu tee. Seda me ei taha, ega ju?

Kui Sinu valik on Reformierakond, siis kohtume 4. märtsil valimis- kastide juures!

„Kui Sinu valik on Reformierakond, siis kohtume 4. märtsil valimis-kastide juures!”

Vaba inimene otsustab ise!

ReformierakonnanimelKristen Michal,peasekretär

ParemadUudisedonReformierakonnavalimisajakiriVäljaandja:EestiReformierakond,Tõnismägi9,10119Tallinne-post:[email protected],tel:6808080Fotod:Herkki-ErichMerila,KristjanLepp,erakogudKõikõigusedreserveeritud©EestiReformierakond2007

Peaministri pöördumine

�


Pöördun Sinu poole Eesti riigi kodaniku ja peaministrina, kelle siiras taht-mine on, et iga eestlane jõuaks veelgi paremale elujärjele kui täna.

Minu soov on, et me ei piirduks oma sihtides Euroopa keskmisele ta-semele jõudmisega. Minu soov on, et Eesti jõuaks viie Euroopa jõukaima riigi hulka. See ei juhtu aasta või paariga. Ei juhtu viie ega ka kümne aastaga. Aga see ei tähenda, et me ei peaks selle eesmärgi nimel juba praegu pingutama hakka-ma.

Jõukus ei ole eesmärk omaette. Jõukus tähendab inimestele suuremaid vali-kuvabadusi, rohkem võimalusi elada täisväärtuslikku, stressivaba ja tervislikku elu. See omakorda tähendab pikemat eluiga ja õnnelikumaid inimesi.

Jõukus tähendab rohkem võimalusi reisida ja maailma näha. Rohkem võima-lusi kultuuri arendada ja sellest osa saada. Kõrgemat pensioni meie vanematele ja tulevikus meile endale. Paremaid võimalusi hariduse omandamiseks meie las-tele. Kaasaegsemaid tingimusi teadlastele. Tähendab paremaid tingimusi loo-meinimestele – nii professionaalidele kui harrastajatele. Rohkem võimalusi spor-timiseks. Tähendab paremaid tingimusi tervise hoidmiseks ja ravimiseks.

Iirimaa oli veel kümme aastat tagasi Euroopa vaesemate riikide hulgas. Prae-guseks on iirlased ostujõult Euroopas teisel kohal. Nende maksukoormus on kahe kümnendi jooksul vähenenud 18% võrra. Nende majanduskasv on olnud kiire ja võimas. See on andnud võimalusi riigi jaoks hädavajalikke kulutusi suu-rendada, mitte kärpida – kogu sotsiaalsfäär on tänu heale maksulaekumisele saanud juurde olulisel määral lisavahendeid. Kui Iirimaa sai sellega hakkama, siis miks ei peaks Euroopa vaesemate hulgast jõukamate hulka jõudmine Ees-til õnnestuma?

Skeptikud hõikavad nüüd – see pole võimalik! See on liiga suur tükk! Jah, tões-ti. Seda eesmärki – jõuda viie Euroopa jõukaima riigi hulka – ei saavuta väikese hulga inimeste pingutuste abil. See eeldab igaühe panust. See eeldab, et iga ini-mene on valmis pingutama selleks, et mitte leppida keskpärasusega, vaid saa-

vutama midagi, mis täna tundub olevat väga kaugel.

Mina olen selleks pingutuseks valmis. Kui ka Sina oled valmis kaasa aitama, tule ja anna oma hääl Riigikogu

valimistel Reformierakonna poolt.

Jõuka Eesti valem

Andrus Ansip,Eesti Vabariigi peaminister

Jõukus ei ole eesmärk omaette. Jõukus tähendab inimestele suuremaid valikuvabadusi, rohkem võimalusi elada täisväärtuslikku, stressivaba ja tervislikku elu.

�Visioon Esipersoon Lubadus Persoon Kandidaadid Programm

Parem Eesti pereleEduka majanduspoliitika kõrval on

Reformierakonna peaeesmärk Eesti rah-va säilimine ja positiivse iibeni jõudmi-ne. Muidu pole siin Eestimaal kedagi, kes saaks seda jõukust luua ja nautida. Meie pere- ja rahvastikupoliitilised ideed jätkavad meile juba edu toonud vane-mahüvitise saavutusi. Hästi korralda-tud lastehoid, lasteaiakoht igale lapse-le, vanemahüvitise pikendamine ja tõst-mine alates kolmandast lapsest, huvi-ringiraha riigilt igale lapsele ja kunstvil-jastamise hüvitamine – see on vaid osa meie lähiaastate tegevuskavast.

Parem Eesti töötavale inimeseleMadalatel maksudel põhinev avatud

ja kiiresti arenev majandus tagab kõigi-le tasuvad töökohad ning annab inimes-tele õiguse ise otsustada, mida oma au-salt välja teenitud tuluga teha. Jätkame tulumaksu alandamist, kahandades se-da viiendiku võrra. See tähendab, et nä-

dalas maksab iga töötaja tulumaksu ühe päeva võrra vähem.

Parem Eesti ettevõtjaleReformierakond astub hulga samme,

et meie majanduskeskkonda veelgi pa-randada. Teeme nii, et ettevõtte saaks asutada vaid kahe tunniga, lihtsustame

ettevõtlusega seotud asjaajamist, vabas-tame tulumaksust eraisikute tulud in-vesteeringutelt väärtpaberitesse. Lisaks hoiame ära ettevõtte tulumaksu taasta-mise ning tagame õiglase ja avatud kon-kurentsi.

Parem Eesti pensionärileIlma majanduskasvuta ei saa kasva-

da ka pensionid. Reformierakond soo-vib, et keskmine pension oleks 40-45% keskmisest palgast. Kui meie ideed ellu viia, siis tõuseb keskmine pension 15 aas-ta jooksul ligikaudu 14 000 kroonini.

Parem Eesti kõigileMeie uus tunnuslause tähendab, et

meil on põhjalikud ja oodatud sõnumid kõigis valdkondades. Seda saame luba-da tänu tugevale alusele, mille on loo-nud Eesti majandusedu. Majandusedu, mille veduriks ja tagajaks on Reformi-erakond. Me ei näe ühtegi põhjust, miks

peaksime õnnelikud olema vaid vaeste-na. Vastupidi – meie teame, kuidas viia Eesti viie jõukaima Euroopa riigi sekka. Jõukam Eesti on parem Eesti kõigile!

Tutvu lähemalt Reformierakonna luba-duste ja programmiga Riigikogu vali-misteks käesolevas ajakirjas või erakon-na kodulehel www.reform.ee

Reformierakonna visioon viia Eesti viie jõukaima Euroopa riigi hulka lähtub põhimõttest, et jõukam Eesti on parem Eesti kõigile.


Meie teame, kuidas viia Eesti viie jõukaima Euroopa riigi sekka.


Tiivasirutuse aeg

Kui Kristiina Ojuland EV välisministri ametist lahkus, oli uus etapp Eesti välispoliitikas alanud. Eestist oli saanud EL-i ja NATO liige. ”Algas tiivasirutuse aeg,” ütleb Kristiina, kes on ka praegu, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena jälginud ja kaasa rääkinud meie välispoliitikale uute eesmärkide seadmisel.

Poliitikateemad kuuluvad Kristiina igapäevasesse ellu ka väljaspool tööaega – elukaaslase Raimo Kä-

guga vesteldakse poliitikast nii hommi-ku- kui ka õhtusöögilauas.

”Oleme Raimoga väga sarnased, ka meie sünnipäevad on lähestikku. Me saame teha koos suuri asju,” räägib Kris-tiina ja tunnistab naljatades, et üks asi käib neile küll üle jõu, nimelt hommi-kuti voodile katte pealepanek. Küsimu-sele peretraditsioonide kohta vastab Kristiina: ”Me ei ole kumbki traditsioo-nisõltlased. Pigem oleme spontaansed ja vabad – tahame, teeme nii, kui taha-me, siis teeme teisiti.”

Ka poliitikas teeb Kristiina asju nii, nagu peab õigeks. ”Kõik, kellega olen kokku puutunud, teavad ilmselt minu egoistlikku iseloomu,” muigab Ojuland.

391Kandidaatnr

Visioon Esipersoon Lubadus Persoon Kandidaadid Programm6


”Kui inimene ei suuda oma tahtmist el-lu viia, pole tal ka poliitikasse asja.”

Naiselike nippide kasutamine ei kuu-lu tõesti tema mõjutusvahendite hulka, kuigi vahel, tunnistab ta, on naiseks ole-misel mõned eelised: ”Kõige tavalisem näide on vast see, et kui oled kusagil esi-nemas ja ülejäänud sõnavõtjad on me-hed, antakse tavaliselt viisakusest nais-terahvale esimesena sõna. See võib ol-la teatavas mõttes eelis.”

Enne keskkooli oli Kristiina suureks unistuseks saada diplomaadiks. Eraelus, arvab ta, pole tal diplomaadioskusi vaja läinud. ”Ma ei pea eraelus diplomaati või poliitikut mängima. Usun, et näiteks koo-liõpetaja on kodus ja eraelus ikka selline inimene, nagu ta on – ja mitte klassi ees seisev õpetaja,” ütleb Kristiina ning li-sab, et sõprade ringis ja eraelus on ta liht-salt Kristiina, kellele meeldib üksinda ko-

Tiivasirutuse

Kristiina rõhutab, et kuigi väikerahva-le on alati kasulik osata võimalikult roh-kem keeli, ei tohi see meid viia emakee-le kasutamise unarusse jätmiseni. Ta peab lubamatuks, et näiteks osa poliitikuid an-nab eesti meediakanalitele võõrkeelseid intervjuusid, ignoreerides sellega põhi-seaduse kuuendat paragrahvi.

Annab tänaval aruTuntud poliitikuna tuleb Kristiinal

ette ka situatsioone, kus teda vahel ava-likes kohtades ootamatult kõnetatakse. ”Põhiliselt pöörduvad inimesed minu

Curriculum Vitae

Sündinud17.detsembril1966.aastalKohtla-Järvel.

LõpetasJõhvi1.Keskkooli,TartuÜlikooliõigusteaduskonnajaDiplomaatideKooli.OntäiendanudendŠveitsiRahvusvahelisteSuheteInstituudis,BirminghamiÜlikoolis,ViiniDiplomaatiaAkadeemiasjaRootsiRahvusvahelisteSuheteInstituudis.

TänaneRiigikoguPõhiseaduskomisjoniliigejaEuroopaLiiduasjadekomisjoniesimeesonkuulunudVII,VIIIjaIXRiigikogukoosseisu.

Töötanudjustiitsministeeriumis,välisministeeriumis,olnudEestialalineesindajaEuroopaNõukogujuures,EestiRinghäälinguteLiidutegevdirektor.2002–200�välisminister.

OlnudConcordiaRahvusvaheliseÜlikooliEurointegratsiooniInstituudidirektor,EuroopaNõukoguParlamentaarseAssambleeasepresident,EuroopaLiberaaldemokraatlikejaReformiparteideÜhenduseaseesimeesjaEuroopaNõukoguParlamentaarseAssambleeliberaalidefraktsiooniesimees.

KuulubNaisteReformiklubisseNAIREjaEestiEuroopa-liikumisse.

Reformierakonnaliigeaastast199�.

Vabaabielus,elukaaslaneonettevõtjaRaimoKägu.

„Kui inimene ei suuda oma tahtmist ellu viia, pole tal ka poliitikasse asja.”

dus olla, merekaldal istuda, kuulata ke-vadel saartelt kostvaid lindude pesate-gemise hääli ja sügisel vaadata-kuulata tuhandete hanede lahkumist.

Eesti keele kaitseksPaljud tema lähedastest sidemetest

said sõlmitud kooliajal. See on Kristii-na sõnul tingitud asjaolust, et Kohtla-Järvel ja Jõhvis lihtsalt polnud kuigi pal-ju eesti keelt kõnelevaid lapsi ning klas-sid olid seetõttu väikesed. Koolis oli Kris-tiina aktiivne komsomoli astumise vas-tu võitleja. Samuti olid talle vastunäi-dustatud sunduslik koolivorm ja keha-lise kasvatuse tundide VTK-normid. Kris-tiina käis küll matemaatika-füüsika eri-klassis, kuid tema lemmikained olid ing-lise keel ja ajalugu.

Kasvanud üles keskkonnas, kus suu-rem osa inimesi rääkis vene keelt, suh-tub Kristiina eesti keele kaitsmisse ja säilitamisse väga tõsiselt. Tema välis-maa kolleege on Kristiina sõnul Eestit puudutavatest faktidest kõige sagedami-ni üllatanud just tõsiasi, et eesti keel on olemas, et me ei räägigi vene keeles.

7


Visioon Esipersoon Lubadus Persoon Kandidaadid Programm

ArvamusTriin Tomingas, naabrinaine

KohtusinKristiinagaesimest korda neliaastattagasi,kuikoli-simeTallinnastIhasaluküllaelama.UmbessamalajalavastasidkaKristiinajaRaimoIhasaluloodusevõ-ludningotsustasidsinnakodurajada.Niisaidkimeistpeaaegunaabrid.

Kristiinaonüsnamitmekülgnejavär-vikasnaabrinaine.Taonotsusekindeljaisepäine,teadesalatitäpselt,midatahabsaavutada.Samutiontalleomanepühen-dudajäägitultkõigesse,midaettevõtab.Tavõibühtmoodipühendunultniipuldiskõnetpidada,kitselüpsta,tennistmängi-dakuikahoovislambaidtagaajada.

Külaselleaastakõigekuumemjuttonsee,kuidasKristiinahirmutaskarulam-baaedikustminema.Tategisedaselliseinnukusega,etlõhkusharjavarrevastuaedaäraningegaaiastkisuurtmidagijä-relejäänud.Tausubsellesse,midateeb,ningseeonkaasakiskuvjaköitev.

Pealekõigemuuontakasuurepäranekokk.Küllatullesüllatabtatihtilugumil-legioivaliseltmaitsvaga.Viimatisaabusmeile,käeskuumpraepann,millellam-bapraad.Seemaitsesimehästi!

KülasonKristiinaüsnapopulaarnejatemategemistesträägitaksepalju.KuitaastubkohalikuVanaKalakõrtsiuk-sestsisse,onkindel,etmeestehulgaslähebsagimiseks.Üsnavarstiontaümb-ritsetudkümnetestmeestest,keskõiktahavadtemagarääkida.Kristiinaonta-valiseltkuulajarollisjaniimõnigijutus-tabtallekoguomaeluloo.

Maeioleveelkunagikuulnud,etKristiinakedagitagaräägibvõiparas-tab.Taaustabinimesijainimesedaus-tavadteda.

poole ikka poliitikat puudutavates kü-simustes. Näiteks viimasel ajal on väga palju tulnud rääkida sellest, kuidas Ees-ti kavatseb ikka tegelikult jõuda Euroo-pa viie jõukama riigi hulka,” ütleb Kris-tiina, kuid möönab, et on ka teistsugu-seid pöördumisi. ”Selle aasta sporditäh-tede üritusel Estonia kontserdisaalis pa-lusid mitmed inimesed minu käest ka autogrammi spordi aastaraamatusse

kõrvuti edukate sportlastega.”Üldiselt arvab Kristiina, et inimese

eraelu on püha ning ei salli, kui topitak-se nina teiste asjadesse. ”Selles osas olen ma üdini liberaalse suhtumisega: iga inimene peab saama ise otsustada oma

isiklike asjade üle. Seda ei pea tegema riik, külavanem ega keegi teine.”

Eesti on juba edukasAega, mil Kristiina õppis Tartu Üli-

koolis õigusteadust, jääb Eesti iseseis-vuse taastamine koos kõigi uuenduste-ga, mis leidsid aset 1980. aastate teisel poolel. Sellest ajast on Eestis väga pal-ju muutunud.

Neile, kelle meelest võiksid positiiv-sed muutused toimuda veelgi kiiremi-ni, ütleb Kristiina: ”Võrrelge Eestit teis-te Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning te avastate imestusega, et Eesti on nen-de hulgas parim oma konkurentsivõi-

áKristiina koos elukaaslase Raimo Käguga suvises Ihas-tes...

Ü...kaptenina rooliratast

hoidmas.


melt, et Eestisse tuleb kõige rohkem vä-lisinvesteeringuid ühe isiku kohta ja et me oleme oma elatustasemelt maas veel vaid Sloveeniast ja Tšehhist.”

Nii tavaelus kui ka poliitikas peab Kristiina sõnul arvestama sellega, et ei ole mõtet teha kurja – see tuleb sulle ringiga tagasi.

„Iga inimene peab saama ise otsustada oma isiklike asjade üle. Seda ei pea tegema riik, külavanem ega keegi teine.”

www.kristiinaojuland.ee


9



Reeded maksuvabaks!Loe lisa www.reform.ee

Madalam tulumaks jätab Sulle rohkem

raha kätteIga inimene on parim

otsustaja omaenese huvide üle. Sinul endal

peab olema maksimaalne võimalus oma teenitud

vahendeid kasutada. Seepärast langetab

Reformierakond tulumaksu viiendiku võrra,

nii et nädalas maksab iga töötaja tulumaksu ühe tööpäeva võrra vähem.

Piltlikult öeldes – teeme reedest maksuvaba päeva!

Reformierakond on juhtiv erakond Eestis. Meie majanduspoliitika on taganud riigile kiire ja eduka aren-

gu – oleme viinud Eesti Euroopa suuri-ma majanduskasvuni. Ainsana erakon-dadest on meil selge, senist arengut jät-kav tulevikuvisioon: viime Eesti 15 aas-taga Euroopa viie jõukaima riigi sekka.

Meie visioon saab aga teoks vaid ju-hul, kui Eesti majandus kasvab järgne-va 15 aasta jooksul vähemalt 7% aastas.

Kiire kasv on võimalik vaid senise ma-dalatel maksudel põhineva majandus-poliitika jätkamisel.

Oma visiooni elluviimise nimel jät-kame me tulumaksu alandamist, kahan-dades seda viiendiku võrra – praeguselt 22 %-lt 18 %-ni 2011. aastal. Näiteks praegust Eesti keskmist brutopalka – 10 000 krooni – teeniv töötaja võidab seni-sega võrreldes 3840 krooni aastas.

Arvestame kõigiga

Eestisäilitabomaedukatulumaksusüstee-mi,millekohaseltettevõtjaettevõtlussein-vesteeritudkasumiteimaksustata.

Säästmisesoodustamiseksmuudetaksetulumaksuseadustselliselt,etfüüsilisteisi-kuteväärtpaberiinvesteeringuteltteenitudkasumiteimaksustatatulumaksuga,kuiseereinvesteeritakseväärtpaberitesse90päevajooksul.

Ettevõtlusealustaminemuudetakseseni-sestlihtsamaks.Eestissaabasutadaõigus-võimeliseettevõtte2tunniga.Kõikvajali-kudformaalsusedettevõtlusealustamisekssaabtehanotarijuures.

Väikejakeskmisesuurusegaettevõtluse-gategeleminemuudetakselihtsamaks.

Lihtsustakseosaühinguteloomistjanen-detegevusenõudeid.

Õiguskindlusetugevdamisekstehakseäri-registripõhiandmedjakinnistusraamatveebikeskkonnastasutakättesaadavaks.

Vähendataksetegevusalasid,millegatege-lemiselnõutakseettevõtjalttegevusluba-sid ja litsentse.Kogutegevuslubadegaseonduvregulatsioonkoondatakseühteõigusakti.

Riigiülesannetetäitmiseksmittevajalikrii-gilekuuluvkinnisvara(shriigilevalitsemi-seksmittevajalikmaa)antaksekasutami-seksvõimüüakseerakätesseavalikujalä-bipaistvakonkursikorras.

Müüakseavalikukonkursikorrasriigiüles-annetetäitmiseksmittevajalikudriigiosa-lused(aktsiad,osakud).

Liberaliseeritaksetööjõuturg,muuhulgasvõetaksevastuuustöölepinguseadus.

Riigilõivudmuudetaksekulupõhiseks.

Pankrotimenetlusekõrvaleluuaksesanee-rimismenetlus,misvõimaldabettevõtetsäilitadakaraskesmajandusolukorras.

Tagataksevabajaõiglaneturukonkurentset-tevõtjatevahel.Monopolide,kartellidejatu-rumanipulatsioonidesuhtes,miskergitavadtarbijahindu,rakendatakseriiklikkusundi.

Riigihangetegasoetatudkaupadelejateenus-teleluuaksetoimivkvaliteedijärelevalve.

Kohtumenetlusekõrvaleluuaksevajalikudlepitusmenetlused,misvõimaldavadvaid-lustelahendamistjakokkulepetetäitmistkohtumenetlusestkiiremini.

Suurendatakseriigiinvesteeringuidteadusjaarendustegevusseninginfrastruktuuriarendamisse.

”Mulle võib helistada ka pärast valimisi!”

Juba koolipoisina Rakvere 2. Keskkoo-lis, sai Robert Antropovile selgeks, et ta valib endale ebatavalise ameti. Va-

liski. Alustanud tuletõrje eksperdina, tõusis ta kiiresti Päästeameti Tehnilise Keskuse juhiks. Sealt edasi teatakse te-da mehena, kes pani aluse kaasaegsele kriminalistikakeskusele Eestis, meie oma C.S.I.-le. Saavutus oli nii tõsine, et viis mehe Euroopa Kohtuekspertiisiasutus-te Liidu asepresidendiks.

20 aastat abieluRobertit nähakse sageli koos oma pe-

rega ringi reisimas. “Lapsed on veel ko-dus, tuleb seda aega intensiivselt kasu-

tada”, naerab ta. Abikaasa Marinaga tä-histavad nad augustis kahekümnendat pulma-aastapäeva. Puhkuse püüavad mõlemad planeerida laste – Karini (18) ja Arvo (16) – koolivaheajale, et saaks üheskoos puhata ja reisida. Koos vee-detakse ka nädalavahetusi ja tehakse sporti.

”Minu kodukandi vahvaid kohti, eri-ti aga muidugi vanavanemate kodu, on ka meie laste meelest tore külastada,” ütleb Antropov, kes põlise rakverelase-na tahab kaasa aidata Lääne-Virumaa heale käekäigule.

Antropov peab Lääne-Virumaad eri-liseks just sellepärast, et siin saavad kõr-

Robert Antropov on sündinud ja kasvanud Rakveres. Tema isa-poolsete sugulaste seas on alati olnud korra-valvureid ja tuletõrjujaid. Kuulates nende põnevaid lugusid, tekkis tal huvi selle töö vastu juba väikese poisina.

392Kandidaatnr



Curriculum VitaeSündinud29.jaanuaril196�.aastalRakveres.

LõpetanudMoskvaPäästeakadee-miajatalonmagistrikraad.PraegujätkabõpinguidTartuÜlikooliõi-gusteaduskonnas.

1982–199�töötasPäästeametis,jõudestulekahjueksperdiametiko-haltPäästeametiTehniliseUurimis-keskusedirektoriks;199�–200�KohtuekspertiisijaKriminalistikaKeskusespolitseidirektorinaning200�–200�Politseiametipolitsei-peadirektorina.Alates200�.aastanovembristPaldiskiSadamateASjuhatuseesimees.

Abielus,kakslast.

ga pikamaajooksja,” ütleb Antropov, kes tänaseks otsustas vastu võtta uue välja-kutse ja juhib praegu Paldiski Sadamate aktsiaseltsi. Paldiskis on tema sõnul Ees-ti uusim ja kõige kiiremini arenev sadam, kus tegeldakse tehnoloogiatega, mis olid veel hiljuti siinmail tundmatud.

Riigitööl olles ei kujutanud Antropov end ette poliitikas ega eelistanud oma töistes otsustes ühtegi erakonda. Ta on veendunud, et tippametnikud peaksid olema poliitiliselt erapooletud.

Reformierakonna kasuks otsustas ta aga seetõttu, et erakonnal on selgelt sõ-nastatud nägemus ja eesmärgid, kuhu tahetakse Eesti riiki viia. Samuti on Re-formierakonna juurde moodustunud

tuumik sisejulgeoleku valdkonnas päde-vatest inimestest, kes oskavad ja suuda-vad seda üliolulist teemat edasi arenda-da ning vajalikke muutusi ka ellu viia.

Ametkonnad uueksEttevõtjana usub Antropov, et suu-

dab ka piirkondliku majandusarengu küsimustes pädevalt kaasa rääkida. ”Mi-nu poliitikasse tuleku eesmärk on tur-valise Eesti hoidmine ja arendamine. Need on sisejulgeoleku üldised küsimu-sed ning ka turvalise ettevõtluskliima loomine, piirkondliku majandusaren-gu soodustamine ja tervisliku elu pro-pageerimine,” ütleb Antropov ning li-sab, et peab Eesti sisejulgeoleku suuri-maks probleemiks eri ametkondade

ning ka ministeeriumi ja ametkondade vahelist killustatust.

”See põhjustab ülesannete dublee-rimist ja omavahelist võistlemist, mis on riigile finantsiliselt liiga koormav,” leiab ettevõtja, kelle sõnul vaevlebki suu-rem osa ameteid alarahastatuse all, mis omakorda tõmbab alla inimestele riigi poolt osutatava teenuse kvaliteeti ning sunnib maksma isegi mitte riigi kesk-

miseni küündivat palka neile, kes töö-tavad riigi ja elanike turvalisuse ja jul-geoleku nimel.

Piiratud ressursside tingimustes peab vaatama, kuidas ja milliseid ülesandeid organisatsioon täidab, mida ta tegeli-kult täitma peaks, kuidas koostööd te-ha ning milliseid tehnilisi lahendusi saab kasutada inimressursi puudujäägi kor-vamiseks.

Robert Antropov lubab oma valijatele tervemat, turvalisemat ja majanduslikult tugevamat Virumaad. Ta ütleb, et Eesti viimine Euroopa viie turvalisema riigi sek-ka võtab küll aega, kuid on reaalselt saa-vutatav. ”Ja muidugi,” lisab ta: ”võib mul-le helistada ka pärast valimisi!”

vuti areneda hinnatud elukeskkond ja atraktiivsed turismipaigad ning suure-mad ja väiksemad tööstuspiirkonnad.

Terve ja turvalise elu eest”Terve ja turvaline elu, mille eest sei-

san, hõlmab nii pereväärtuste austamist, laste koolitus- ja arendamisvõimalusi, vaba aja veetmist, loodus- ja elu-, samu-ti ka ettevõtluskeskkonda, sealhulgas võitlust valgekraede kuritegevusega,” üt-leb mees, kellele kuritegevuse vastu võit-lemine on olnud osaks igapäevatööst.

Antropov usub, et suutis enne polit-seipeadirektori ametikohalt lahkumist politseis pöördumatult käivitada posi-tiivse muutumise protsessi.

”Praktiliselt kõik politsei töönäitajad tegid hüppelise tõusu: kuritegude avas-tamisprotsent kasvas 38-lt 53-le. Liik-lusõnnetustes hukkunute arv vähenes minu esimesel ametisoleku aastal nel-jandiku võrra. Rahva usaldus politsei vastu tõusis poole võrra, täpsemalt 53%-lt 76%-le. Politsei muutus läbipaistva-maks, avatumaks ja kodanike abistami-sele orienteeritumaks,” räägib ta saavu-tatust. ”Hoolimata sellest, et eelarve pü-sis muutumatuna, suutsime paranda-da töötingimusi, juurutada uusimat e-tehnoloogiat ja suunata paarkümmend miljonit ka töötajate palgatõusuks.”

Hea spurdivõimega pikamaajooksja

Antropovile meeldib püstitada sel-geid ja ambitsioonikaid ülesandeid nii endale kui ka kolleegidele. Kõige pare-mini tunneb ta end asju käima pannes ning uute ja keeruliste ülesannete la-hendamisega tegeldes.

”Usun, et olen järjekindel innustaja, kes ei tüdine pärast esimest vaimustust. Piltlikult öeldes olen hea spurdivõime-

ÖRobert koos abikaasa Marina ning 18-aastase tütre Karini ja 16-aastase poja Arvoga.

”Usun, et olen järjekindel innustaja, kes ei tüdine pärast esimest vaimustust. Piltlikult öeldes olen hea spurdivõimega pikamaajooksja.”

www.reform.ee/antropov

Visioon Esipersoon Lubadus Persoon Kandidaadid Programm 11


Meeskonnamängija Ants Leemets”Parlamenditöö on nagu korvpallimäng, kus üks mees platsil ei saa mõelda, et täna lähen ja panen palli korvi,” ütleb meeskonnamängija Ants Leemets, kes on oma meeskonnaga tõstnud Virumaa Muuseumid tänaseks Eestis külastajate arvult kolmandale kohale.

Muuseumitööga on Leemets te-gelnud juba mitu aastat. Aastal 2002 võttis ta vastu pakkumise

luua Sihtasutus Virumaa Muuseumid ning kuna ta tundis hästi Rakvere lin-nust ja Palmse mõisat, tekkis ettekuju-tus, et nende arendamine on põnev.

Lisaks sellele, et tänaseks on muu-seumis loodud väga palju uusi töökoh-ti, on külastajate arv tõusnud 32 000-lt 125 000-ni ja teenuste käive suurene-nud 550 000-lt 8,5 miljonini.

Virumaa muuseumide hoidja”Kõik see sündis nelja aastaga,” tun-

neb Leemets põhjusega uhkust, et on suutnud kaasa ai-

data kodukan-di ajaloo ja

kultuuri

tutvustamisele. Põlise virumaalasena, kelle vanemadki olid pärit Virumaalt, on see talle ka isiklikult väga oluline.

Enne Virumaa Muuseumide etteot-sa asumist tegeles Leemets Tallinna lin-navalitsuses rahandus- ja sotsiaalvald-konnaga. Oma esimesest Tallinna abi-linnapea ajast rahanduse alal peab Lee-mets oluliseks saavutuseks koostöös Ühispangaga loodud kontsernikonto süsteemi, mis võimaldas viia linna ra-hajuhtimise uuele tasemele. Leemetsa teisel ametiajal abilinnapeana (seekord sotsiaalalal) rajati Maarjamäele SOS-las-teküla ja käivitati perearstisüsteem, mil-les Tallinn oli senini olnud mahajääja.

Sotsiaalvaldkond on hingelähedane ka Ants Leemetsa abikaasa Annele, kes teeb sotsiaaltööd ja õpib Tallinna Üli-kooli sotsiaaltöö magistrantuuris. Tü-

tar Miina õpib Gustav Adolfi Gümnaa-siumis 11. klassis ja on suur luulehuvi-

line. Isa abiga on tal kavas peatselt väl-ja anda oma esimene luulekogu-mik.

Ants Leemetsa hobideks on aga tennis ja teater. ”Kui on aga valida, kas minna teatrisse või tennist män-gima, valin igal juhul tennise,” üt-leb mees, kes usub, et tulevikus hakkavad inimesed töötama sel-leks, et paremini puhata. ”Prae-

gu on vastupidi – puhatakse selleks, et paremini töötada.”

LaadaluguEt poliitikutöö pole alati meeldiv, on

Leemetsale 10 poliitikas olemise aasta-ga hästi selgeks saanud.

”Poliitik on meeldiv olla siis, kui kõik läheb hästi. Kui läheb aga halvasti, on poliitiku nahas ikka väga raske olla,” üt-leb Leemets ja jutustab piltlikustami-seks ühe seiga. ”Ükskord ühel laadal to-risesid kaks müüjat minu selja taga, kui ahned on poliitikud ja kui kehvasti elab rahvas. Muudkui kirusid ja kirusid. Äk-ki sain aru, et jutt on suunatud mulle. Teatasin neile, et olen muuseumi juht ja ostan siit muuseumi kogusse asju. Ki-rumine lõppes kohe. Tundsin, et polii-tiku nahas ei ole mitte alati kerge olla.”

Rasketel hetkedel on mõnikord hea appi võtta suurte firmade nutikad loo-sungid: ”Keep a coke and a smile” (so-bib lootusetus olukorras), ”Do more with less” (innustab tegema isegi siis, kui ra-ha ei ole) või ”Lets make things better” (sobib pärast asja vussikeeramist lohu-tuseks). Hetkel juhindub ta aga lausest ”We believe that we imagine, we can ma-ke happen”.

Curriculum VitaeSündinud2�.juunil19�0.aastalRakveres.

LõpetasTartuÜlikooliõigusteadus-konna.

OnolnudametisTamsaluTeraviljasaadusteKombinaadisju-ristijakommertsdirektorina,TapaTarbijateKooperatiiviesimehenajaagrofirmaPandiverekommertsdi-rektorina.Aastatel1990–199�oliLeemetsEVvalitsuseregionaalmi-nister,199�–1997Tallinnaabilin-napea.

2002.aastastalatesjuhibsihtasu-tustVirumaaMuuseumid.

Reformierakonnaliige1999.aas-tastjapraeguReformierakonnaLääne-Virumaakonnaorganisat-sioonijuht.

Abielus,ükstütar.

Võõrkeeltestvaldabvene,inglisejasoomekeelt.

393Kandidaatnr

„Tulevikus hakkavad inimesed töötama selleks, et paremini puhata.”

www.antsleemets.ee



1�



Sinu perele, meie rahvale Hetk, mil perekonda sünnib laps, on tähtsaim kõigest. Naeratuse ja armastusega võtavad uue elu vastu nii ema-isa, vanavanemad kui õed-vennad. Neil on hubane kodu, toredad sõbrad, suurtel töö ja väikestel huvitav lasteaia- või koolielu. See on Eesti pere. Õnnelik ja rahulolev. Just sellisena näeb Reformierakond eestlaste pereelu.

Kui Sa nüüd arvad, et me unistame kättesaamatust, siis Sa eksid. Ühel või teisel moel on täisväärtuslik

pereelu võimalik kõigile. Illusioone ei maksa siiski luua. Probleeme leidub ala-ti, aga õnneks leidub ka lahendusi. Ole-me Reformierakonnas käsitlenud mit-meid probleemseid valdkondi eestlas-te pereelus, konsulteerinud oma ala pa-rimate spetsialistidega, kuulanud ära inimeste mured. Üheskoos oleme jõud-nud mitmekülgse ja tõhusa plaanini kit-saskohtade lahendamiseks.

Eesti suurim probleem on rahvaar-vu vähenemine. Aastatel 1992–2005 on Eestis surnud 77 236 inimest enam kui sündinud. Reformi-erakonna arvates peab Eesti eesmärk olema positiivse ii-be saavutamine. Esi-mesed sammud selleks on juba astutud. 2003. aasta Riigikogu valimiste kampaa-nias lubas Reformierakond vanemahü-vitist, mis üsna pea ka ellu viidi. See on tähtis reform, mis on aidanud Eestis il-male rohkem lapsi ja oluliselt paranda-nud vastsündinud lastega perede elu-järge. Me jätkame selles valdkonnas oma suunanäitaja tööd.

Vanemahüvitis 1,5 aastaniPikendame vanemahüvitise maks-

mist 18 kuuni, et vanemad saaksid kauem väikelapsega kodus olla ja et nende se-nised sissetulekud säiliksid.

Igale lapsele lasteaiakoht!

Tänasel päeval on paljudes Eesti oma-valitsustes raske saada lasteaiakohta. Ta-game selle igale lapsele, kelle pere seda soovib. Kui omavalitsus ei suuda laste-aiakohta tagada, siis peab ta hüvitama

lasteaiakoha ”pearaha”, et vanemal oleks võimalik ise hoiuteenus tellida.

Igale lapsele 2000 krooni ringiraha

Kehtestame riikliku huviringiraha 2000 krooni aastas. Selles mahus hüvi-tame vanematele laste ja noorte huvi-haridusele tehtud kulutusi. Sellega ai-tame lastel areneda mitmekülgseteks ja terveteks kodanikeks ning ennetame probleemide tekkimist.

Loe lisa www.reform.ee

Etperedessesünniksveelrohkemlapsi,maksamekolmandalapsesündimiselva-nemale1,�-kordsetningneljandast lap-sest2-kordsesuurusegavanemahüvitist.

Kaisadsaavademadeasemelõiguseka-sutadalapseesimesekuueelukuujooksulvanemahüvitist(alateslapse71.päevasekssaamisest).

Lasterikkaperetoetusthakataksemaks-maalatesviiendastlapsest(praegualatesseitsmendast).

Riikkümnekordistabkunstlikuviljastami-sekuludekompenseerimisekseelarveset-tenähtudvahendeid.

Luuaksevõimalusedpaindlikuks laste-hoiuks:lasteaed,perepäevahoid,lühiaja-linehoidmängutubades,perekeskustes,hoidpärastkooliehkpikapäevarühmad,

vajadusellahendusedhilisõhtuselejaöiselehoiule.

Toetatakselastekodude(asenduskodude),noortekodudeümberehitamistperekesk-semaks.

Hooldusperedelemakstavatoetusemäärtõstetaksepraeguselt900kroonilt�000kroonilekuusehksamaväärseksreaalse-tekuludegalastekodus.

Suurendataksevõimalusirakendadariik-likkusundiisikutesuhtes,keshoiavadkõr-valeelatisemaksmisest.

EttõstaEestiinimestekeskmisteluigajaelukvaliteeti,muudabriikHIV,narkomaa-nia,alkoholisminingebatervislikeeluvii-sidevastaseteavitustööprioriteediksningkahekordistabselleksriigieelarvesette-nähtudvahendeid

Arvestame kõigiga

Andres Ots maadleb poliitikasAndres Ots on pärit Vinnist, kus möödusid tema lapsepõlv ja kooliaeg. Kuigi pere kolis vahepeal elama Rakvere lähedale, otsustas Andres oma kooliteed siiski Vinnis jätkata ja on selle otsusega siiani rahul.

Eriti head mälestused on tal ajaloo ja inglise keele õpetajatest. Andre-se sõnul sai nende õpetajatega tih-

ti poliitika teemadel arutletud ja peetud poliitiliste vaadete pärast maha pikki diskussioone, mis venisid mõnikord lau-sa koolitunni lõpuni.

Kooliajal oli Andres aktiivne sportla-ne, harrastades judo’t, korvpalli ja maad-lust. Praegugi sisustab ta oma vaba aega põhiliselt spordiga – füüsilise vormi hoid-miseks maadlusmatil või korvpallivälja-kul ning adrenaliinidoosi saamiseks au-toroolis. Talvisel ajal pakub talle põne-vust jäärajasõit. Maadlus, millega And-res koolipõlves kõige pikemalt (8 aastat) tegeles, on talle siiani väga hingeläheda-ne ning ta tunneb suurt heameelt eesti maadlejate praeguse edu üle.

Ettevõtluse põnev maailmOlles mitmed aastad jälginud isa te-

gemisi perefirma asutamisel ja majan-damisel, hakkas Andrest huvitama et-tevõtluse põnev maailm ning otsus pä-rast kooli lõppu majandust õppida tuli suuremate kõhklusteta.

Praegu on tal käsil lõputöö kirjuta-mine Tallinna Tehnikaülikooli majan-dusteaduskonnas ärinduse erialal. Oman-datud teoreetilisi teadmisi saab And-res praktikas rakendada isa asuta-tud perefirmas OÜ Wesmo, mis tegeleb majutusteenuse pak-kumisega. Rakveres asu-vasse 1927. aastal ehita-tud kaunisse elumajja rajatud hotellis Wesen-bergh on küllalt toi-metamist tervel pe-rel. Ka Andrese ema, kuigi hariduselt mee-

dik, on praegu seal rakendust leidnud. Andresele meeldib selle töö vaheldus-rikkus – iga päev tuleb kokku puutuda erinevate situatsioonidega ning lahen-dada erinevaid probleeme.

LapsepõlveunistusVäiksena olid Andresel elukutsega

seoses hoopis teistsugused unistused. Talle meenub, kuidas ükskord poejär-jekorras seistes küsis üks vana taat te-malt, kelleks ta ka suurena saada tahab. Küllap ootas taat, et poiss vastaks nagu

väikesed poisid tollal ikka – kosmonau-diks või miilitsaks. Aga võta näpust – poisil oli kindel soov saada elektrikuks! Elektriinseneri haridusega isa, kes töö-tas toona sovhoosi peaenergeetikuna, oli poisile suureks eeskujuks.

Kui tööst ja spordist veel aega üle jääb, käib Andres meelsasti kinos ja teat-ris ning loeb raamatuid. Teda huvitab eelkõige ajalookirjandus ja tuntud sport-laste elulood.

Reformierakonna tegemised köitsid Andrese tähelepanu juba mitu aastat tagasi. Üheks oluliseks põhjuseks peab ta selles just erakonna karismaatilist auesimeest Siim Kallast. Kui Andresele tehti 2005. aasta juunis ettepanek Re-formierakonnaga liituda, ei mõelnud ta kaua. Kiirele otsusele aitas kaasa ka as-

jaolu, et äsja oli loodud erakon-na Vinni piirkond ning ta ar-vas, et saab erakonna liikme-na oma panust piirkonna arendamisel veelgi suuren-dada. Reformierakonna po-liitikas peab ta olulisema-teks sammudeks tulumak-su langetamist ja vanema-palga kehtestamist.

Curriculum VitaeSündinud11.novembril198�.aastalRakveres.

Lõpetanudaastal200�Vinni-PajustiGümnaasiumijapraeguontalkäsillõputöökirjutamineTallinnaTehnikaülikoolimajandusteaduskonnas.

Alates2006.aastamaistonAndresametisOÜWesmotegevjuhiasetäitjana.AndresonReformierakonnaVinnipiirkonnaesimees.

Võõrkeeltestvaldabinglisejasoomekeelt.

394Kandidaatnr

Reformierakonna tegemised köitsid Andrest just erakonna karismaatilise auesimehe Siim Kallase isiku tõttu.

Visioon Esipersoon Lubadus Persoon Kandidaadid Programm1�


1�Visioon Esipersoon Lubadus Persoon Kandidaadid Programm

Vanaduspõlv olgu rikas

Rikkust on siin ilmas erinevat. Mõ-nele seisneb rikkus ainult rahas, teisele jälle inimese loovuses ja

sisemises ilus. Paljud eakad inimesed tavatsevad öelda, et noored on rikkad, sest neil on noorus, mida vanadel enam ammu pole. Meie Reformierakonnas aga tahame öelda, et ka eakas inimene võib olla rikas − seda nii hingelt, elukva-liteedilt kui jõukusest lähtuvalt.

Reformierakond peab väga tähtsaks, et majanduskasvust saaksid osa kõik Eesti elanikud. Et ka Eesti eakad inime-sed saaksid tunda ennast sama hästi ja lubada endale sama palju, kui Austria või Iirimaa väärikad vanaprouad ja va-nahärrad.

Pensionid nelja aastaga kahekordseksKiirelt kasvav majandus peab võrd-

selt kasu tooma kõigile, nii noortele kui ka eakatele. Et pensionikasv käiks ühte sammu majandusega, seome Sinu pen-

majandusel läheb hästi, siis tõusevad ka pensionid.

Kui täna näiteks kahekordistada rii-giametnike palgad, tooks see endaga kaasa tõsise majanduskriisi – raha väär-tus langeks ning tänane heaolu oleks kiire kaduma. Seepärast tuleb jätkata reformierakondlikku majanduspoliiti-kat, mis on seni toonud Eestile palju edu. Seda ka pensionipoliitikas.

Millal täpselt pension tõuseb?Pensionid tõusevad iga aasta esime-

sel aprillil. Uue, Reformierakonna plaa-ni järgi oleks pensionitõus 2007. aasta kevadel 18,2% ehk keskmiselt tõuseb pension 3715 kroonini – 220 krooni võr-ra rohkem kui täna kehtiva korra puhul. Nii tõuseb pension igal aastal ning 1. aprillil 2011 ehk nelja aasta pärast jõuab keskmine pension 6200 kroonini.

Milline on pensionäri elu Eestis 15 aasta pärast?

Mida kiiremini kasvab majandus, se-da rohkem tõusevad pensionid. Refor-mierakond soovib, et keskmine pension oleks 40-45% keskmisest palgast. Riik-likule pensionile lisanduvad aja jooksul väljamaksed teisest ja kolmandast pen-sionisambast, mis muudab eakate va-naduspõlve veelgi paremaks. Kui Refor-mierakonna ideed ellu viia, siis tõuseb keskmine pension 15 aasta jooksul ligi-kaudu 14 000 kroonini.

Reformierakond kahe-kordistab järgneva nelja aasta jooksul pensionid. Kuidas me plaanime seda teha? Milline on reformierakondlaste arvates rikas vanaduspõlv?


Mida kiiremini kasvab majandus, seda rohkem tõusevad pensionid.

sioni üheselt tuludega, mis igal aastal pensionikassasse laekuvad. See võimal-dab Reformierakonnal tõsta Sinu pen-sioni nelja aastaga kahekordseks. Kor-rutades oma praeguse pensioni sum-ma kahega, saad teada, kui suur on Si-nu pension nelja aasta pärast!

Eakate Eesti kodanike elukvaliteet peab tõusma. Reisimine, oma tervise eest hoolitsemine, vaba aja sisustamine har-rastustega, rikkalik ja tervislik menüü ning raha peab jaguma ka meelelahutu-seks ja lastelastele kingituste tegemiseks – see kõik käib kvaliteetse elustandardi juurde. Reformierakond tahab seda Sul-le pakkuda. Aastatepikkuse tööga oled Sa selle ammu välja teeninud.

Kindlasti Sa küsid, et miks kohe ei saa?Nii nagu pole võimalik ühe aastaga

jõuda Euroopa jõukaimate riikide hul-ka, pole ka võimalik pensione kiiresti tõsta. Kõik peab olema tasakaalus ja are-nema stabiilselt. Pensionide tõus on tu-gevas seoses majanduskasvuga – kui



Eesti Euroopa viie turvalisema riigi hulka!Sisejulgeoleku- ja turvalisuspoliitikaEestis saavad olema ühed turvalisemad tingimused nii elu- kui ettevõtluskesk-konna arenguks. Reformierakonna si-sejulgeoleku- ja turvalisuspoliitika ees-märk on Eesti põhiseadusliku korra, si-semise rahu ja stabiilsuse kindlustami-ne ning inimelude, inimeste tervise ja vara edukas kaitsmine.

Sisejulgeolek ning turvalisus on meie ühisväärtus ning - vastutus.

Sisejulgeolekut toetavad innovaati-lised infotehnoloogilised lahendu-sed.

Sisejulgeoleku ja -turvalisuse vald-konda väärikas palk.

Sisejulgeolekut tagavad väga hea ha-riduse saanud ametnikud.

Suurõnnetusteks valmistutakse ja reageeritakse kogu riigi võimekuse-ga.

Korrektsioonisüsteem muudetakse kaasaegseks.

Parem Eesti kõigile!Ilus Eesti keel kõlagu uhkelt igal poolEesti keele kaitse poliitikaReformierakond lähtub oma poliitikas veendumusest, et eesti keele riiklik toe-tamine on olemuslik põhiseaduslik va-jadus.

Sätestab Põhiseaduse preambulas, et Eesti riik peab tagama lisaks eesti rahvusele ja kultuurile ka eesti keele säilimise läbi aegade.

Tagab kõigile Eesti elanikele ja eesti keele huvilistele võimaluse saada abi eesti keele õppimisel ja kasutamisel. Selleks loob keeleveebi − avaliku in-

ternetipõhise keelevärava eesti kee-le õppimiseks, propageerimiseks ning keelealase nõu saamiseks.

Soodustab riiklikult eesti keele kasu-tust infotehnoloogilistes rakendus-tes (tarkvara kohandamist ja kasu-tusliideste tõlkimist).

Toetab eesti keele uurimist Eesti Kee-le Instituudis, Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis, eriti rakenduslikel eesmärkidel. Toetab Emakeele Selt-si, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu ja Eesti Terminoloogia Ühingu tege-vust.

Roheline ja reaalneKeskkonnapoliitikaReformierakond lähtub arusaamast, et inimene on looduskeskkonna osa ning taotleb oma poliitikas mõistlikku tasa-kaalu keskkonnakaitse ning muude ühis-kondlike sihtide vahel. Majandusliku huvi ning avalikult ja selgelt põhjenda-tud keskkonnakaitseliste huvide konf-likti korral tuleb eelis anda keskkonna-kaitsele.

Reformierakonna keskkonnapoliitika eesmärk on tagada Eesti inimestele rahva püsimist toetav puhas ja looduslikult mitmekesine elukeskkond ning selle säilimine põlvest põlve.

Selle eesmärgi saavutamisel paneb Re-formierakond erilist rõhku:

maa- ja loodusvarade säästlikule ka-sutamisele;

Eesti inimeste loodussäästliku mõt-teviisi kujundamisele;

keskkonnakasutuse eesmärgipära-sele, avalikult hinnatavale ning mõist-likule piiramisele.

Uued hästitasustatud töökohad maaleMaaelupoliitikaReformierakonna maaelu-, põlluma-jandus- ja regionaalpoliitika ees-märk on maapiirkondade kõrge elukvaliteet ning hästitasustatud töökohtade juurdekasv maal. Selleks teeb Reformierakond panuse infrast-ruktuuri arendamisele, ettevõtluskesk-konna jätkuvale parandamisele ning inimeste koolitamisele ja nõustamise-le. Reformierakond peab seejuures olu-liseks koostööd omavalitsuste, kodu-kandi- ja külaliikumise, seltside, kogu-duste ning ettevõtjatega. Reformiera-konna maaelupoliitika annab ühiskon-nale positiivse sõnumi: maal elamiseks ja hakkamasaamiseks tekivad uued või-malused.

Eesti Reformierakonna valimisplatvorm 2007. aasta Riigikogu valimisteks

17



E-eesti Infoühiskonna edendamise poliitikaEduka kodanikuühiskonna aluseks on inimeste juurdepääs informatsioonile ning võimalus otsuste tegemisel kaasa rääkida. Infotehnoloogia laialdane ka-sutuselevõtt võimaldab meil elada sääst-likult ja hoida keskkonda.

Reformierakonna visiooniks on luua sel-line Eesti, kus:

iga kodanik saab ja oskab kasutada moodsat infotehnoloogiat õppimi-seks, töötamiseks ja ettevõtluseks mis tahes Eestimaa paigas;

iga ettevõtja nii maal kui ka linnas saab ja oskab moodsa tehnoloogia abil olla konkurentsivõimeline maa-ilmaturul;

riik ja omavalitsused töötavad tänu moodsale tehnoloogiale kiiresti, tõ-husalt, läbipaistvalt ja hästi.

Hea haridus, parem eluHaridus- ja teaduspoliitikaHea haridus on väärtus, mis avab ini-mesele tee oma sünnipäraste eelduste parimaks kasutamiseks nii enda kui ko-gu ühiskonna huvides. Igaühel peab ole-ma võimalus omandada oma vajadus-tele ja annetele vastav kvaliteetne hari-dus. Inimeste loomingulisust ja elukest-vat arengut toetab avatud hariduskesk-kond. Hea hariduse võti on hea ja häs-titasustatud õpetaja.

Parem Eesti kõigile!Reformierakonna eesmärk

on poliitika juurutamine, mis kindlustaks Eesti elanikele konkurentsivõimelise, võrdseid võimalusi pak-kuva hariduse kättesaa-davuse ning Eesti teadu-se arengu ja selle kaudu osku-sed ja teadmised edukaks toimetulekuks globaliseeruvas maailmas.

Parem ja tervem EestiSotsiaal- ja tervisepoliitika

Eakate poliitikaReformierakond loob eakatele võima-lusi osaleda aktiivselt ühiskonnaelus, sealhulgas:

suhelda eakaaslaste ja noorematega;

saada osa elukestvast õppest; soovi korral töötada.

SotsiaalhoolekanneHeaolu kasv peab suurendama ka sot-siaalset turvalisust ühiskonnas. Tõhus majanduspoliitika on sotsiaalsete prob-leemide peamine leevendaja ning või-maldab suuremat hoolivust nende suh-tes, kes on oma tahtest sõltumatult ras-kustes. Sotsiaaltoetuste eesmärk on te-gelike abivajajate toetamine.

Eluviisid ja teadlikkus Reformierakonna tervisepoliitika ees-märk on terve inimene ja tervena ela-tud eluea pikendamine. Keskendume tervislike eluviiside ja elu-, õpi- ning töökeskkonna edendamisele. Reformierakond peab oluliseks igaühe vastutustunnet terviseriskide vältimisel ja inimeste teadlikkuse sihikindlat suu-rendamist tervislike eluviiside väärtus-tamisel ja haiguste ennetamisel.

Tervishoiu rahastamineAbivajajad peavad saama kvaliteetset

arstiabi. Reformierakond loeb raviraha investeeringuks rahva tervisesse, mitte kuluartikliks.

Patsiendikesksus Reformierakond arvates peab tervishoiu-töötajate palk olema konkurentsivõime-line, mis tagab kvaliteetse arstiabi kät-tesaadavuse. Selle saavutamiseks peab tervishoiuteenuse hind sisaldama tee-nuse osutamiseks vajalikke kulusid.

Loovus on rikkus!KultuuripoliitikaEesti rahva identiteeti ja selle järjepide-vust peegeldab rahvuslik kultuur. Kul-tuuri loomine ja tunnetamine on iga eestlase ja Eesti rahvusliku omapära väl-jakujunemise aluseks.

Reformierakond arendab kultuuri-poliitikat, mis aitab kaasa rahva ja riigi püsimisele ning arengule. Kultuuri tar-bijale ja loojale tuleb luua vaba ja loo-minguline keskkond.

Tagame laulu- ja tantsupidude elu-jõulisuse läbi laulu- ja tantsuliikumise püsiva tegevuse rahastamise ka pidu-devahelisel ajal. Jätkame Eesti rahvale oluliste kultuuriehitiste püstitamist ning olemasolevate ehitiste säilitamist. Ehi-tame aastaks 2011 Tartusse Raadi mõi-saparki valmis Eesti Rahva Muuseumi uue hoone. 1% riigi poolt tellitud avaliku ruumina käsitletavate ehitiste investeeringuteks mõeldud summadest kasutatakse kuns-titeoste ja disaini sihttellimiseks avali-ku keskkonna rikastamiseks.

Jätkub lk 19

Terviktekst www.reform.ee.

Majanduspoliitikast,eakateelujärjeparandamisestningpere-jarahvastiku-poliitikastloerubriigistLubadus!

Illustratsioonid:RaivoJärvi

395Kandidaatnr



Erkki Laidinen „Vähem loba ja rohkem tegu!”

Erkki Laidinen on sündinud 10. ok-toobril 1964. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Tallinna 8. Keskkoo-

lis ja Tallinna Polütehnikumis. On abi-elus ja täiskasvanud poja isa.

Lääne-Virumaal elab Erkki üle viie aasta. Ta on rajanud siia oma kodu ja töötab praegu Lääne-Virumaa ühes suuremas firmas AS Helter-R. Firmale kuulub 23 kauplust, neist 14 Lääne-Vi-rumaal. Turunduse, reklaami ja müü-gi alal on Erkki Laidinen töötanud um-bes 15 aastat. See on talle ala, mis ei muutu kunagi tüütuks ega igavaks, pak-kudes üha väljakutseid, vaheldust, va-badust ja loominguvõimalusi.

Mõned aastad tagasi tundis Erkki, et kui tahab Eesti asjades tõsiselt kaasa rääkida ja midagi ise ära teha, tuleb as-tuda erakonda. Kuid millisesse, oli esi-algu veel selgeks mõtlemata. ”Vaata ja otsusta inimeste järgi. Millised on need inimesed, kellega hakkad koos tegutse-

ma,” soovitas tookord üks nõuandja-test.

”Olles teinud endale selgeks Refor-mierakonna seisukohad ja parempool-se maailmavaate põhimõtted üldse, olen veendunud, et tegin 2005. aasta det-sembris õige otsuse,” leiab Erkki Laidi-nen täna, olles Rakvere valla piirkonna juht.

Riigikokku kandideerides peab mees olulisimaks antud lubaduste täitmist. Tegutsema peab nii, et enne järgmisi valimisi ei räägiks valijad enam tühja-dest lubadustest.

Vabal ajal võib Erkkit leida kokka-mas. Tema toimetada on koguni inter-neti kokandusportaal www.kokaraa-mat.ee

”Vahel on aga mõnus lihtsalt rannal sooja päikese käes lesida, lugeda, kalal või seenel käia või sõita kuhugi kauge-male, kuhu parasjagu hommikul pähe tuleb,” unistab ta.

Meditsiiniharidusega Georg Gavronski (43) hoolitseb las-te hammaste tervise eest.

Oma missiooniks loeb ta eelkooliea-liste laste hambakaariese ennetamis-tööd.

”Minu esimene lasteaed oli Halja-las, Lääne-Virumaal. Momendil ongi käsil heategevuslik eelkooliealiste las-te hambakaariese ennetusprojekt ”Ter-ve naeratus. Terve elu”, mis hõlmab kõiki Haljala valla eelkooliealisi lap-si,” räägib Georg oma tegemistest.

Ka Riigikogus soovib ta pöörata enim tähelepanu tervishoiuga seo-tud probleemide lahendamisele. ”Eri-line tähelepanuobjekt oleks eelkoo-

liealiste laste hambakaariese en-netamine. Praeguse statistika jär-gi on umbes 90% eelkooliealiste las-te hammastest haiged ja see põhjus-tab täiskasvanueas mitmeid tõsiseid haigusi,” jõuab ta jutuga taas oma lemmikteema juurde.

Georgi hobiks on aiatöö. Perega on aias nii palju vaeva nähtud, et mul-lu pälvis nende koduaed konkursil Kauni Eesti Kodu austava tiitli. Pea-le aiatöö hoiab mees end vormis ka sportides. ”Spordiala, mida harras-tan, on triatlon,” ütleb Georg, kes soovides muuta elu Eestis pare-maks, otsustas 2006. aasta lõpus liituda Reformierakonnaga.

396Kandidaatnr

Georg Gavronski„Minu tähelepanuobjekt on eelkooliealiste laste hambakaariese ennetamine.”

www.reform.ee/erkkilaidinen

Parem Eesti kõigile!Eesti Reformierakonna valimisplatvorm 2007. aasta Riigikogu valimisteks

Terviktekst www.reform.ee

19



Sportlik eluviis läbi kogu elu!SpordipoliitikaEesti Reformierakonna spordipoliitika eesmärk on harrastus- ja tervisespordi edendamise kaudu eelduste loomine Eestimaa inimestele täisväärtuslikuks, tervislikuks ja pikaks eluks. Reformiera-kond peab oluliseks liikumisharrastus-te juurutamist juba imikueast ning las-tesporti kui vahendit noorte eemale hoidmiseks alkoholi, tubaka ja narkoo-tikumide tarbimisest. Oluline on luua kõigile võimalused igakülgseks sport-likuks tegevuseks terve elu vältel, taga-des tugeva ja laiahaardelise aluse meie tulevastele tippsportlastele ja olümpia-võitjatele.

Võrdsed võimalusedRahvusvähemuste poliitikaEesti Reformierakonna rahvusvähemus-te poliitika lähtub tõdemusest, et Eesti on kõigi kodanike riik ning ühiskonna probleemide lahendamisel on eestla-sed ja Eestis püsivalt elavad mitte-eest-lased esmasteks liitlasteks.

Reformierakonna rahvusvähemuste poliitika eesmärgiks on tagada kõigile inimestele, olenemata rahvusest, võrd-sed võimalused edukaks toimetulekuks, arenguks ja heaoluks.

Reformierakond kutsub üles Eestis alalist elamisluba omavaid isikuid, kes soovivad siduda oma elu Eesti Vabarii-giga – koos vastavate õiguste ja kohus-tustega – otsustama Eesti Vabariigi ko-dakondsuse kasuks.

Teeme Eesti suuremaks!VälispoliitikaReformierakonna vä-lispoliitika sihiks on Eesti julgeoleku ja heaolu kasvu kind-lustamine. Selle saa-vutamiseks vajab Ees-ti koostööd, mis tugi-neb neljale vaalale:

liikmelisus Euroo-pa Liidus;

liikmelisus NATO-s; suhted naabritega; eesti suhted muu

maailmaga.

Koostöö ja professionaalsusKaitsepoliitikaReformierakonna riigikaitsepoliitika eesmärk on tagada Eesti julgeolek kõi-ge tõhusamal ning tänapäevaseid ohte arvestaval moel.

Rahvusvaheline julgeolek on jagama-tu ning Eesti julgeoleku põhiline tagatis on rahvusvaheline koostöö. Eesti kaitse on lahutamatu NATO ja EL-i kaitsepo-liitikast ning kaitsejõudude areng peab toimuma osana rahvusvahelist tervikust. Selleks arendame kaitseväge kaasaeg-suse, mobiilsuse ja kiirreageerimisvõi-me suunas ning rõhume spetsialiseeri-tud võimekuste väljaarendamisele.

Kodanike riik Riiklus ja kodanikuühiskondReformierakond peab riigi arengus olu-liseks eelkõige kodanikuühiskonna tu-gevnemist. Eesti ei saa endale demograa-filistel põhjustel lubada riigiaparaadi suurendamist. Eesti riik peab tugevne-ma mitte uute asutuste loomise ja täien-davate ametnike teenistusse võtmise teel, vaid kaasates kodanikuühendusi

riigivalitsemisse ja võttes laiemalt kasutusele uusi tehnoloogiaid.

Reformierakond ei luba isalikult inimeste probleemide lahenda-

mist riigi poolt, vaid soovib, et vabad kodanikud oma ühenduste kaudu aktiivselt osaleksid nii ühiskondlike

otsuste langetamise protses-sis kui ka ühiskonnaelu

korraldamises. Kodani-keühendustel peab ole-ma senisest suurem roll

sotsiaalhalduses, kultuu-ri-, spordi-, keskkonna-kaitse-, turvalisuse- ja ha-ridusasjade ajamisel.

Reformierakond soo-vib tõsta erakondade mai-net. Osalemine poliitikas tuleb muuta tunnustata-vaks ja väärikaks.

Majanduspoliitikast,eakateelujärjeparandamisestningpere-jarahvastiku-poliitikastloerubriigistLubadus!

398Kandidaatnr



Priit Pramann“Luba vähe, tee palju.”

”Riigikogu koosseisu kuu-ludes oleksin esimene, kellel on noorsootöö-ala-

ne erialaharidus, millele annab li-saväärtust juhiamet omavalitsus-tes,” ütleb Vihula vallavanem Priit Pramann (32), kes on suutnud ühe aastaga tuua väikese valla (eelarve maht 19 miljonit, elanikke 2100) välja majanduslikust mõõnast. Val-da juhtima asudes oli valla eelar-ves 10% ulatuses tasumata arveid.

”Aasta lõpus imestasid paljud, kust need vahendid on tulnud, sest kogu elu ei jäänudki seisma ja vajalikud ülesanded said täide-tud. Vastus on: kõigi ühine pin-gutus planeeritud tegevuses. Eel-mised juhid lähtusid põhimõt-

test, et mida tahame, seda teeme ja küll kunagi makstakse ka tellitud tööd, sest ega vald saa pankrotti minna.”

Priit usub, et suudab Riigikogus objektiivselt hinnata otsuste mõju nii suurtele kui ka väikestele oma-valitsustele ja muuta seadusi nii, et need parandaksid huvialaharidu-se kättesaadavust.

”Olles nüüdseks juba üle kolme aasta poliitilisel ametikohal, arvan, et hea ja edukas poliitik on inime-ne, kes lubab vähe, suhtleb (kuu-lab) palju, suudab ja julgeb teha ning põhjendada ka ebapopulaar-seid otsuseid ning loomulikult on aus ja seadusekuulekas ka kõige pi-semates asjades, nagu prügilepin-

Matti Jõe„Elu peab edasi viima, tuleb tegutseda, tühjadel sõnadel ei ole väärtust.”

Kui astute mööda teed, mis läheb üle Põhja-Eesti kõr-geima tipu, Emumäe, või-

te olla kindel, et teie jalg astub teel, mille rajamisel on olnud mängus endise Rakvere linnapea Matti Jõe (57) käsi.

Teedeehitajana on ta projek-teerinud ja ehitanud Lääne-Viru-maale terve hulga teid.

Ehitajaametiga puutus Jõe kok-ku juba keskkoolipäevil, mil ta õppis Rakvere 1. Keskkooli ehi-tusklassis ning osales kooli juur-deehituse ja hoovimaja ehitu-sel.

Isa jälgedes käivad ka pojad, õppides TTÜ-s ning osaledes ehi-tus- ja kinnisvarategevuses.

Ühel hetkel mõistis Rakvere linnapea, et parteituna on osa-des küsimustes väga raske linna

arengut kindlustada ja astus te-ma vaadetega kõige paremini so-bivasse Reformierakonda. Ka Rii-gikogus seab ta oma eesmärgiks infrastruktuuri arendamise eest seismise.

Rakvere linnapeana korraldas ja osales Matti Jõe keskväljaku ja spordihoone ehitamisel. Tema saavutuste nimekirja võib kanda ka Tarva püstitamise, milleks ko-gunes läbiviidud korjanduse käi-gus 900 000 krooni. Vabal ajal on Matti Jõe jahi- ja kalamees.

”Tegelen mesindusega juba üle paarikümne aasta – Lahemaa mesi oma perele ja sõpradele-tut-tavatele,” ütleb mees, kes tegeleb tervisespordiga – käib aastaring-selt ujumas, sõidab suvel jalgrat-ta ja talvel suuskadega.

397Kandidaatnr

21

vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapooletute reeglite alusel. Liberaalid eeldavad, et isiklikes huvides tegutseja ning isikliku vara ja raha ka-sutaja käitub efektiivsemalt ja vastuta-vamalt kui võõra varaga opereeriv riigi-ametnik. Kuna riik pole oma tulu teeni-nud, vaid omandanud selle maksude-na, on tal ka paratamatu kalduvus käia selle varaga umber lohakamalt ja eba-efektiivsemalt, kui seda teeks eraisik omaenese teenitud varaga.

Liberaalid on sallivadOlulisel kohal on sallivus: vabadus,

jõukus ja inimväärikus ei tunne rahvus-likke piire. Liberaalid on valmis poliiti-liseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei tegutse avali-kult ega varjatult demokraatliku riigi-korralduse vastu.

Eesti Reformierakond kannab eri-nevalt enamikust Eestimaa partei-dest kindlat, ajalooliselt väljakuju-

nenud ja poliitiliselt selget ideoloogiat. Erakonna ideeline ja poliitiline alus – li-beraalne demokraatia – on umbes paa-ri sajandi vanune.

Esikohal on inimese vabadus Reformierakonna eelkäijaks oli Eesti

Liberaal-Demokraatlik Partei, millest 13. novembril 1994. aastal arenes koostöös uute liberaalide algatusrühmaga Eesti Reformierakond. Mõiste ”liberalism” pä-rineb sõnast ”vaba” (ladina keeles liber). Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabadu-se ülimuslikkusest mis tahes sotsiaalse-te institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalid leiavad, et iga inimene on pa-rim otsustaja omaenese huvide üle ja seepärast tuleb talle otsuste tegemiseks tagada maksimaalne ühiskondlikult vas-tuvõetav vabadus.

Lihtne ja õiglane maksusüsteem Liberaalid pooldavad ühesugust ja

võimalikult madalat maksumäära kõi-kidelt tuludelt, eeskätt aga nende tarbi-miselt. Kuna investeeringud teenivad

kogu ühiskonna huve (arendades ma-jandust, kasvatades ühiskonna jõukust ja luues töökohti), siis peaksid need ole-ma maksuvabad.

Arvestatakse tegelikke vajadusi Liberalismi eetiliseks aluseks on part-

nerlus ja solidaarsus: edukalt saab te-gutseda vaid see inimene või firma, kes arvestab teiste inimeste ja firmade hu-vide ning vajadustega. Kasumit ja pal-ka saavad toota vaid need tooted ja tee-

nused, mida keegi vajab. Riigistatud ja monopoolne tootmine aga pakub vaid neid kaupu ja teenuseid, mida ta ise ar-vab inimesi vajavat.

Eraomanik parem peremees kui riikLiberaalsete ideede sihtgrupiks on

vabaReformierakond ja kõik maailma liberaalid usuvad inimese vabaduse ülimuslikkusesse. Mida selle all täpsemalt mõeldakse?

Olulisel kohal on sallivus: vabadus, jõukus ja inimväärikus ei tunne rahvuslikke piire.

Liberaalne, see tähendab


ArvamusSiim Kallas,Reformierakonnaauesimees,EuroopaKomisjoniasepresident

“Vabadusonparadoksaalnenähtus.Kuitaonolemas,siistedaeimärgata,kuitakaob,siisontavaliseltliigahiljamidagiettevõtta.”

22


Rist

sõna

vas

tus:

Ees-

ja p

eren

imi:

Post

iaad

ress

(sh

asul

a, m

aako

nd, i

ndek

s):

Tele

fon:

E-po

sti a

adre

ss:

Vanu

s:

Om

aan

dmei

ded

asta

des

nõus

tun

tule

viku

ssa

ama

Eest

iRef

orm

iera

kond

aja

sel

lep

oliit

ikui

dpu

udut

avat

info

tvõi

rek-

laam

i,m

ille

edas

taja

telv

õitö

ötle

jate

llub

ank

asut

ada

oma

andm

eid

nim

etat

ude

esm

ärgi

ltin

gim

usel

,eta

ndm

eid

ei

kasu

tata

muu

ksk

uiE

esti

Refo

rmie

rako

nna

jas

elle

pol

iitik

uteg

ase

ondu

vain

form

atsi

ooni

või

rekl

aam

ieda

stam

isek

s.

Mine külla Euroopa jõukaimatele! Saada ristsõna lahendus ja osale 50 000-kroonise reisipaketi loosimisel!Sinaoledomarahaparimperemeesjaotsustadise,kuhujakellegasõidad.

SihtkohtvaliEuroopaviiejõukaimariigihulgast:Luksemburg,Norra,Iirimaa,Šveits,Island.

Mineüksivõisõbraga.

Reisiaja,lennupiletid,ööbimise,kultuuriprogrammijamuuolmelisevalidSinaisereisibürooMainorMeelis(www.meelis.ee)parimatesoovitusteabil.

Võitjaloosimevalimispäevaehk�.märtsiõhtulReformierakonnakampaanialõpupeol!

Loosimiselosalemisekspostitatäidetudkupong*võiminewww.reform.ee/loosimineningsisestasealomaandmed.Loosimiseleregistreeruminelõpeb1.märtsil.

*Loosimisesosalevadainultkorrektselttäidetudkupongid.Täpsedtingimusedwww.reform.ee

REFO

RMIE

RAKO

ND

TASU

B PO

STIK

ULU

MA

KSTU

D V

AST

US

EEST

I

Eest

i Ref

orm

iera

kond

Tõni

smäg

i 910

119

TALL

INN

Lits

ents

i nr.

1450


Valija meelespea Igalevalijalesaadetakseposti teelvalija-kaart.Valija,kespole17.veebruarikssaa-nudvalijakaartivõikelleandmetesonvi-gu,võibpöördudaavaldusegavalla-võilinnasekretäripooleselgitustesaamiseksvõivigadeparandamiseks.

19.-2�.veebruarinikella12.00-20.00toi-mubeelhääletaminemaakonnakeskustes.

26.-28.veebruarinikella12.00-20.00toi-mubeelhääletaminevalimisjaoskondades.Toimubkahääletamineväljaspoolelukoha-järgsetvalimisjaoskonda.Elektroonilinehää-letaminealgab26.02.kell9.00jakestaböö-päevaringseltkuni28.02.kella20.00-ni.

�.märtsonvalimispäev.Hääletaminetoi-mubajavahemikus9.00-20.00.Toimubkakodushääletamine.

Pane tähele!RiigikoguvalimisedotsustavadEestiriigijuhti-misejärgnevaksneljaksaastaks.Oletähelepa-nelikjakaaluhoolega,kelleleomahääleannad.Omavalikutsaadmuutaalles2011.aastal.

Teeomaelulihtsamaksjaosaleelektroonili-selhääletusel.Selleksonvajalik ID-kaardi,kaardilugejaningInterneti-ühendusegaarvu-tiolemasolu.

www.reform.ee

Kristiina Ojuland 391

Robert Antropov 392

Ants Leemets 393

Andres Ots 394

Georg Gavronski 395

Erkki Laidinen 396

Priit Pramann 397

Matti Jõe 398

Sinu reedene jakobson


ww

w.re

form

.ee

Reformierakond alandab Sinu tulumaksu veel viien diku võrra. Nii maksad nädalas ühe töö päeva võrra vähem makse –teeme reeded maksuvabaks!

Et saaksid endale rohkem lubada ja olla ise oma raha peremees.

Valija meelespea

Documents

Kristiina Ojuland - Reform · Lahenda ristsõna ja võida 50 000 kroonine reisipakett! Parem Eesti kõigile Et laste kasvatamine oleks vaid rõõm, võtab Reformierakond Sinult lastega